bioloog Tuul Sepp
OTSE

Tuul Sepp: maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna

Mis on kodu ja kust üldse tuleb kodutunne kui selline? Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp annab Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse kogumikus vastuseid. Samuti arutleb ta artiklis, kust läheb piir kodu ja liigse keskkonna ümberkujundamise vahel.

Uuringud näitavad, füüsilise aktiivsuse eelised kaaluvad üles võimaliku kahju, mille kergliikleja saab sissehingatavast õhusaastest.
OTSE

Inimgeograaf: autostumisest tekkiv õhusaaste koormab eeskätt kergliiklejaid

Igapäevaselt linnas liikudes puutub inimene kokku erinevate miljöödega. Helsingi ja Tartu Ülikooli teadlaste üleilmse ulatusega uurimistöö kaardistas andmeid ja meetodeid, mida kasutatakse inimeste liikumise, keskkonnatingimuste ja tervisemõjude uurimiseks. Mõtteainet pakub jalakäijate ja jalgratturite kaitsetus õhusaaste eest.

Nova seletab!

"Minu sõnum oleks, et kui vaadatakse uuringuid ja tahetakse rakendada neid tööstuses, siis võib-olla tasuks mõelda natuke kastist välja,“ ütleb Rosend.
OTSE

Doktoritöö: Eesti siidritööstus võiks mõelda kastist välja

Kui tootja jaoks tähendab kvaliteetne siider jooki, mis vastab kindlatele tehnilistele parameetritele, siis tarbija hindab märjukese lõhna, maitset, värvi ja kihisevust. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö osutab, et tarbijale meelepärase siidri valmistamisel tuleb enim tähelepanu pöörata sellele, millega toidetakse mahla kääritavat pärmi.

Ühelt poolt tuleb säilenõtke kool heitlikes oludes toime, teisalt aga õpib kogetust ja teeb edaspidi midagi teisiti.
OTSE

Haridusteadlased uuest kooliaastast: paanikata ja võistlemata saame hakkama

Algav kooliaasta viib koolipere esialgu koolimajja, kuid juba kolmandat aastat võib olukord igal hetkel muutuda. Eesti haridusteadlaste sõnul elab meie koolisüsteem uue õppeaasta valutumalt üle, kui kõik osapooled ametnikest ja koolijuhtidest õpilaseni on valmis koostööks, planeerivad töösse teadlikku puhkust ning jätavad edetabelimaigulise võistluse kõrvale.

Läti Vabariigi president Alberts Kviesis ja Eesti Vabariigi riigivanem Jaan Tõnisson möödumas auvahtkonnast Tallinnas Balti jaamas 1933. aasta 23. juunil. Kui Kviesis oli tol hetkel riigipea, siis Tõnissoni võis pidada pelgalt valitsusjuhiks, kes esines r
OTSE

Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata

Eestil puudus esimesed 16 aastat riigipea suuresti sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu, kes muu hulgas pelgasid, et temast võib kujuneda Vene tsaari taoline isevalitseja. Konstantin Päts sai 1934. aastal esimeseks riigipeaks, riigivanemaks, suuresti tänu Ameerikast alguse saanud depressioonile, mis ajendas poliitikuid ja rahvast otsima kindla käega peremeest, kes korra majja lööks, sõnas ajaloolane Ago Pajur.

"Näiteks võtad lemmikuks roti, aga selgub, et ta ei kokkagi sulle nagu „Ratatouille “ filmis,“ seletab Dydynski.
OTSE

Nunnu multikategelane võib mõjutada loomaliikide käekäiku

Suurte silmadega, pehmed, karvased ja naljakad multikategelased tunduvad enamikule vaatajatest ilmselt nunnud. Nunnusus kui nähtus on osalt bioloogiline, seostudes vanemliku hoolega, teisalt võivad eri kultuuritaustaga inimesed pidada nunnuks väga erinevaid tegelasi. Niisiis saavad animaatorid nunnusust paremini mõistes mõjutada inimeste ja loomade omavahelist suhtlust, selgub Tartu Ülikoolis valminud doktoritööst.

Platon ja Artistoteles
OTSE

Filosoofiliselt sobib presidendiks kõige enam kandidaat, kes valitseb sõna

Kui demokraatia juhtivaks põhimõtteks on kodanike võrdsus, siis on kõige demokraatlikum viis valida president loosi teel ehk liisku heites. Samas tuleks demokraatiat siiski mõista sügavamalt ühiskondliku arutelu kaudu. See eeldab, et presidendiks saab keegi, kes on tõestanud oma oskust valitseda sõna ning keda kuulatakse, leiab Tartu Ülikooli poliitikateooria kaasprofessor Eva Piirimäe.

Parkimisprobleemi ühe võimaliku lahendusena nimetavad nii Tuvikene kui ka Nigola kaubanduskesuste parklate ristkasutust.
OTSE

Magalarajoonide parkimisprobleemi leevendaks poeparklate ristkasutus

Nõukogude ajal ehitatud elamupiirkondade elanikke kimbutab ühine mure: parkimiskohti napib. Asjatundjate sõnul on võimalikke lahendusi mitu. Näiteks võiks uusi parkimiskohti luua magalates suuremate teede äärde, asendada monokultuursed muruplatsid mitmekesisema õuealaga või arendada parklate ristkasutust kaubanduskeskustega.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: