Maailma tööstus liigub üha tõhusama ehk niinimetatud 4.0 tootmise suunas. See kätkeb endas muu hulgas tööstusrobotite kasutuselevõttu. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös uuriti robottöökohtade olukorda Eestis ja pakuti ettevõtetele välja lahendus, mis aitaks neil võimalikult vähese vaevaga robottöökohti luua.

Psühholoogid mõõdavad inimese isiksuseomadusi peamiselt küsimustikega, kus vastajal on aga võimalus endast parem mulje jätta. Vastukaaluks saab isiksuseomadusi mõõta varjatud mõõdikute ehk aja peale reageerimist kasutavate testidega. Tartu Ülikooli teadlased võrdlesid mõlemaid teste ja leidsid, et nende tulemused täiendavad teineteist.

Reede pärastlõunal teatab Euroopa Ravimiamet, kas Euroopa Liidus tohib kasutusele võtta ka Oxfordi Ülikooli ja ettevõtte AstraZeneca koostöös välja töötatud koroonaviiruse vaktsiini. Novaator uuris, mis eristab seda seni käiku lastud vaktsiinidest.

Eesti Geoloogiateenistus töötas läbi 188 puurkaevu andmed, mille analüüsimisel selgus, et Ida-Virumaal väheneb järjest sügavate veekihtide mageda põhjavee osakaal. Tulevikus tuleb joogiveeks kasutada seal rohkem pinnavett või leida tõhusamad põhjavee veetöötlussüsteemid. Põhjus on nii geoloogias kui ka inimtegevuses.

Kunstlikele väetistele ja taimekaitsevahenditele toetuvas maailmas tekitab mahetootmine tugevaid tundeid. Nõnda sai Novaator pärast mahemee tootmise raskusi puudutanud artikli avaldamist tagasisidet ka sellega tegelevatelt mesinikelt. Avaldame nii pöördumise kui ka Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhi Marika Männi lisakommentaarid täies mahus.

Koroona ajastuga seotud piirangud ja hirmud võivad tekitada ärevust, kurvameelsust ja lootusetuse tunnet. Novaatori lugeja uuris, kuidas oleks võimalik sotsiaalse distantsi hoidmise tingimustes aidata lähedast, kelle vaimne tasakaal tundub olevat häiritud? Nõu ja nippe jagab Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Bokseri tõugu koertel esineb teistest sagedamini rütmihäireid põhjustavat südamelihase haigust. Eesti Maaülikoolis valminud doktoritöös pakutakse välja mitu võimalust, kuidas sageli märkamatult kulgevat haigust tõhusamalt varakult avastada.

Nõudlus haruldaste muldmetallide järele kasvab üle kogu maailma ja Eesti on nende tootmises ainulaadsel kohal. Pole aga veel teada, kas meie fosforiidivaru on võimalik koos selles leiduvate metallidega kasutusele võtta, rääkis Ago Gaškovile Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Kalle Kirsimäe.

Uued uurimismeetodid ja leiud kummutavad nii mõnegi Eesti rahva kujunemislugu ning selle uurimist puudutava laiemalt levima läinud väärarusaama.

Riik kavatseb doktorantidele edaspidi stipendiumi asemel kõrgemat palka maksta, et võimaldada teadustööle pühendumist ja muuta see atraktiivsemaks. Paljude noorte teadlaste jaoks on see ammuoodatud samm, kriitikud muretsevad aga, et plaan võib endaga kaasa tuua vabaduse vähenemise.

Maa-alust elu on keeruline hoomata, sest see ei kuulu meie igapäevasesse tajuruumi. Mullaorganismid on sedavõrd pisikesed, et nende leidmiseks ja eristamiseks tuleb appi võtta DNA. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Siim-Kaarel Sepp, kuidas mõjutab inimtegevus mulla mikroelustikku ja iseäranis krohmseente elurikkust nii üle maailma kui ka Eesti puisniitudel.

Eesti teadlase osalusel valmivad tuleviku korduskasutatavad näomaskid põhinevad nutikal nanotehnoloogial. Kavakohaselt on need 3D-prinditud maskid senisest mugavamad, väga hea filtreerimisvõimega ja isepuhastuvad ning suudavad hajutada niiskust.

Ehkki enamikes Euroopa riikides on võrreldes nädalataguse ajaga vaktsineeritute arv kahekordistunud, jääb nende osakaal rahvastikust paljudes riikides endiselt alla ühe protsendi.

Suurem osa Euroopa riike on jõudnud pärast Pfizer-BioNTechi vaktsiini heaks kiitmist vaktsineerida vähem kui ühe protsendi oma elanikest. Samas napib mitmete terviseametite kodulehtedel vaktsineerimise hetkeseisu kohta ajakohaseid andmeid.

Kolm koroonat põdenud eestlast arutlesid Vikerraadios selle üle, kuidas nad nakatusid, mil moel haigus kulges ning kuidas see nende vaadet pandeemiale ja elule muutnud on. Seni meedias võrdlemisi vähe tähelepanu saanud praktilisi kogemusi jagasid intensiivravi palatis juhitaval hingamisel olnu, tavapalatisse sattunu ning kodus põdenu.

Kosmosemissioonide ökoloogilist jalajälge kahandav puitsatelliit võib valmida juba aastal 2023.