Mida tihedam ja mitmekesisem linn, seda väiksem on selle keskkonnajalajälg. Tihe äridega pikitud tänavavõrk kutsub jalgsi liiklema, sest kõik sihtkohad on käe-jala juures. Samuti pakub elav tänav jalutava linlase meeltele üllatusi, ütleb Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnauuringute ja -planeerimise kaasprofessor Andres Sevtšuk.

USA kehtestatud graafikakiipide ekspordipiirang võtab Eesti digi- ja tehnoloogiaarengul tuule tiibadest ning toob tõenäoliselt kaasa tagajärjed, mida keegi ei oska praegu veel ettegi näha, usuvad mõned Eesti arvutiteadlased. Veelgi enam näib nende hinnangul olevat piirangute taga teadlik soov nõrgestada Euroopa Liidu konkurentsivõimet.

Ühest Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teise korruse kabinetist leiab laua, mis on äärest-ääreni täis igasuguseid pabereid ja muid kontoritarbeid. Üks mandariingi on jäänud söömata.

Kaitsevägi ja kaitseliit katsetavad koos mitmete teiste riikide kaitsevägedega Eestis toodetud kaasaskantavaid ning vesinik-kütuseelementidel töötavaid generaatoreid, millel on diiselgeneraatorite ees rindel mitmed eelised. Taoliste seadmetega saab näiteks jooksvalt droone laadida ja sidetehnikat käimas hoida.

NSV Liidu eriteenistused aitasid Eesti kohalikel kommunistidel 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset ette valmistada nii oma töötajate, luureinfo kui ka relvade saatmisega. Samas kinnitas kaadritöötajate hinnang Nõukogude tippjuhtkonna otsust detsembrimässu ettevalmistustele omalt poolt viimasel hetkel pidurit tõmmata, kirjutab ajakirjas Tuna Tartu Ülikooli ajaloolane Reigo Rosenthal.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud värskest uuringust selgub, et toidu koostis ja toodete sortiment on kahe uuringuaasta võrdluses palju muutunud. Paraku ei saa väita, et soola, suhkru või küllastunud rasvhapete sisaldus toodetes oleks vähenenud, vaid paljudel juhtudel on nende sisaldus hoopis tõusnud.

Tänapäeval saavad küsimused sageli vastuse vaid loetud minutitega. Veel mõnda aega tagasi võis vastus leiduda raamaturiiulil seisvas entsüklopeedias või tuli suunduda oma päringuga raamatukokku, kuid nüüd mahub kõik see teave meile taskusse. Mis on aga see, mille kohta inimesed vastuseid otsivad, küsib Wikimedia Eesti tegevjuht Ivo Kruusamägi.

Sel aastal möödub 20 aastat jaanuaritormist, mis ujutas üle suure osa Pärnust. Mereteadlane Tarmo Soomere meenutas, kuidas toona olid Eestis mereprognoosid võrdlemisi haledad, torm muutis aga ilma- ja meretaseme prognoosimist põhjalikult.

Tänavu võib nii mõnigi koduomanik imestada, kas äädikakärbeste hooaeg sel aastal ei lõppegi. Eesti köökides tiirutavate kahetiivaliste näol pole ilmselt tegu äädikakärbestega, vaid hoopis nende sugulastega, kellel ei lase soojem kliima rahus talvituda.

Inimesed küsivad sageli muusikapsühholoog Marju Raju käest, mis muusikat tuleks kuulata, et ennast hästi ja õnnelikult tunda. Ühte õiget retsepti ei ole tal aga anda.

Kliimamuutustel on mõju nii inimestele kui ka kogu elusloodusele. Kuivõrd on riik ja ühiskond valmis muutuvateks oludeks? Piia Posti kommentaar ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.

Kust on tulnud eesti keelde sõnad ingel, kink ja piparkook? Või glögi, verivorst ja hapukapsas? Eesti keele instituudi vanemleksikograaf Iris Metsmägi tegi Novaatorile ülevaate sagedasemate jõuluajaga seostuvate sõnade päritolust. Klõpsa alloleval pildil huvipakkuvale jõulunähtusele ja loe, milline on ühe või teise sõna taustalugu.

Eestlased kuuluvad läänemeresoome rahvastest hulka. Endi olemuse mõistmiseks on vajalik tunda oma sugulasrahvaid ja väärtustada oma pärimuse säilimist. Selle mõtestamisega tegeleb Madis Arukask.

Kui mitmel pool mujal maailmas ohustab kultuuriväärtuslikke hooneid meretaseme tõus, siis Eestis seisavad paljud ajaloolised linnakeskused silmitsi kerkinud ja uputusi tekitava tänavatasapinnaga, kirjutavad Murel Truu, Targo Kalamees Anni Martin ja Katrin Koit.

Uus aeg nõudvat uusi inimesi. Vähemalt nii mäletab terve põlvkond vahva sõdur Šveiki seiklusi kirjeldava kultusraamatu algust, mis rääkis tänapäeva mõistes kriisi algusest ja kriisiaegsest absurdist. Üks selline uue ajastu inimene on professor Tanel Tenson, kelle ülevaated reovee seisust lendasid koroonaajal nii veebis kui ka teleekraanil ning kaardistasid haiguse leviku kulgu üle Eesti.

Tööstusajastu alguse järel tekkinud institutsioonid ning naiivne usk teaduse ja tehnoloogia kõikvõimsusse võimaldavad keskkonnaprobleemide juurpõhjustega tegelemist üha edasi lükata, leiavad Tartu Ülikooli analüütik Anna-Kati Pahker ja tehnoloogiauuringute kaasprofessor Laur Kanger.

Kaitseväkke lähevad mehed oma parimas eas. Pikaajalisest uuringust selgus aga, et nende keha D-vitamiini varud olid väga madalad. Kuigi praegu see neile tunda ei anna, võib 40–50 eluaasta juures olla juba teine lugu.

Transpordiameti hüdrograafia osakond leidis 2024. aastal mõõdistustöö käigus 15 vrakki. Osakonna juhataja Peeter Välingu sõnul oli põnevaim leid 1916. aastal miiniväljale sõitnud Saksa sõjalaevad.

Ilm on detsembrile kohaselt läinud jahedaks ja see tähendab, et tuppa trügivad soovimatud külalised ehk närilised, keda on sel aastal keskmisest rohkem. Tänavune soe sügis tähendab aga, et järgmisel aastal on hiiri ja rotte veelgi rohkem.

Haridus- ja teadusministeerium kaotab 2026. aastaks doktoriõppe tulemustasud, kuid suurendab see-eest ülikoolide tegevustoetust. Kui Tallinna Ülikool on lahendusega päri, siis Tartu Ülikooli hinnangul on tegemist halva sammuga.

Panus kõrgharidusele on poliitiliste valikute ja eelistuste küsimus. Eelkõige on see küsimus sellest, kas me peame kõrgharidust investeeringuks või kuluks, kas me peame oma kõrgharidust otstarbekalt korraldatuks, ühiskonna, riigi, majanduse ja Eesti kodanike huve teenivaks või mitte, kirjutab Tõnu Viik.

Jõulupühad ühes aastavahetusega on peagi ukse ees, peibutades inimesi maitsvate, kuid sageli ebatervislike hõrgutistega. Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna eksperdi Tagli Pitsi hinnangul saab söömaaega hoolikamalt planeerides siiski toiduga liialdamist vältida.