Ligi miljard tonni põlevkivitööstuse jääke on teinud Ida-Virumaast ühe jäätmerohkema piirkonna kogu maailmas. Nüüd näevad teadlased ja ka mitu ettevõtet tuhamägedes hoopis väärtuslike toorainete allikat. Esimesena üritatakse neist toota kaltsiumkarbonaati.

Tammun kohtumisele läbi Helsingi selle talve esimese tuisu, mis paneb tasakaalu ja orienteerumise proovile. Avaras Biomedicumis on aga soe ja helge. Päkapikuga silt töötajate kööginurgas ütleb: "Smile, you're at work now!" Riiulis istub krimpsus vastsündinuga äravahetamiseni sarnane nukk, dioodidega müts peas. Riidepuul säravad aga erkkollased nutikad sipukad, mil on side ka Eestiga. 

Eesti maastikuarhitekti ja linnaplaneerija teadustöö näitab, et vanemad inimesed on väga erinevate huvide ja võimalustega inimrühm. Samuti tuleb üha enam juurde ettevõtlikke vanemaealisi, kes ootavad oma elukeskkonnalt praegusest enamat. Esimene samm kaasavama keskkonna suunas võib olla aga ka lihtsalt üks pink kodutänaval.

PIAAC-i uuringu kohaselt teevad Eesti töötajad üsna vähe koostööd, mis pärsib sünergia tekkimist. Kuigi töötajatel võidakse lasta tegutseda liiga omapäi, võib olla probleem ka tarvilike oskuste puudumises, kirjutab Aune Valk.

Eesti mehed võiksid lugeda end vanaks 90-aastaselt, leiab Tartu Ülikooli androloogia professor ja kliinikumi meestearst Margus Punab. Tervena elatud eluaastaid kärbivad aga haigete elu pikendamisele suunatud meditsiinisüsteem ja meeste psühholoogiliste eripärade tähelepanuta jätmine.

Killustuval meediamaastikul langeb teaduskommunikatsioonis üha suurem vastutus teadlastele. Ülikoolide pressiosakonnad võiksid panna seeläbi põhirõhu nende meediapädevuse tõstmisele, leiab Gian-Andri Casutt, Šveitsi föderaalsete tehnoloogiainstituutide kommunikatsioonijuht ja organisatsiooni EUPRIO president.

Sel nädalal algas Egiptuses ÜRO kliimakonverents COP27. Ligi 200 riigi esindajad kogunesid, et jätkata arutelusid selle üle, kuidas viia ellu Pariisis seitsme aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kas taolistest kohtumistest on päriselt kasu või aetakse seal tühja juttu.

Novaatori lugejat huvitas, miks seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline köögivili hakkides silmad kipitama ja pisarad voolama paneb?

Kui traditsiooniliselt said arhitektid ja disainerid oma ruumikavandeid luua ja esitleda lapikul ekraanil, siis arenev virtuaalreaalsuse tehnoloogia lubab inimesel nii-öelda kavandi sisse astuda. Eesti Kunstiakadeemia VR labori juhataja ja külalislektori Johanna Jõekalda sõnul saab sel moel luua näiteks inimlikuma vangikongi või puudega inimest arvestava näituse.

Eesti lehtpuudel kasvava musta pässiku ehk tšaaga viljakehade analüüs näitab, et leppadel parasiteerides koguneb sellesse mitmeid bioaktiivseid, sh vähirakkude kasvu aeglustavaid ühendeid. Ehkki nende raviomadustes veendumine nõuab aastaid, võib kujutada seen võimalust ammutada suuremat tulu muidu majanduslikult väheväärtuslikest lepikutest.

Reedel toimunud hääletusel valiti Eesti Maaülikooli uueks rektoriks 72 poolthäälega ametisolev teadusprorektor Ülle Jaakma.

Üha enam leidub poelettidel tooteid, mis on märgistatud sildiga "laktoosivaba". Kui inimest aga laktoositalumatus ei kimbuta, kas siis sellegipoolest tasuks laktoosivabu tooteid tarvitada?

Kõrged energiahinnad on ülikoolid murelikuks teinud, sest juba praegu on näha, kuidas planeeritud kulud on oodatust tükk maad suuremad ja tuleb mõelda, kust leida raha arvete maksmiseks. Nii võib kõrgharidusele eraldatud kümme miljonit eurot lisaraha kuluda suuresti arvete tasumiseks.

Eesti põllumajanduse paremad aastad on jätnud aina suurema jälje meie pinna- ja põhjavette. Lihtsaid tehnilisi lahendusi toidutootmise jätkusuutlikumaks muutmiseks tõenäoselt ei olegi, tõdevad eksperdid.

Info on nagu õhk, see on igal pool meie ümber ja me tarbime seda hommikust õhtuni. Isegi kui tarbime ainult kvaliteetset infot, võib ka selle üleküllusesse ära uppuda, leiab Tartu Ülikooli infovastupidavuse nooremteadur Diana Poudel.