Nõukogude ajast pärit hinnangu järgi on Eesti jõgede tehniline hüdroenergeetiline potentsiaal 30 megavatti. Eesti Maaülikoolis kaitstavas doktoritöös selgus, et täpsemate meetoditega uurides ja kliimamuutust arvestades saaks Eestis toota kuni 80 megavati mahus hüdroenergiat.

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemikuks Krista Fischer, metsanduse akadeemikuks Veiko Uri ja teatrikunsti akadeemikuks Elmo Nüganen

Koalitsioonierakonnad toetavad katuserahadest 45 000 euroga MTÜ-d "Ungern Khaan", mille eesmärk on püstitada monument parun Roman von Ungern-Sternbergile. Eesti ajalugu parun ei mõjutanud ja maailma ajaloos ta erilist rolli ei etendanud, ütles Tartu Ülikooli ajaloo dotsent Ago Pajur.

Piisav ventilatsioon ja hügieeninõuete täitmine kontserdisaalis vähendavad koroonaviiruse levikut, selgus Saksamaal tehtud uuringust.

Sageli on meedias juttu, et kui koroona tõkestamiseks meetmeid ei rakendata, hakkab viirus levima eksponentsiaalselt. Ehkki enamik inimesi aimab, et see viitab kiirele kasvule, näitavad uuringud, et tegelikult ei suudeta ligilähedaseltki aduda, kui suured numbrid kohe mängu tulevad.

Koroonaviiruse läbipõdenutel on veel pool aastat hiljem olemas antikehad. Samas pole selge, kui palju need uue nakatumise eest kaitsevad, tõdeti koroonakonverentsil Tartu Ülikoolis.

20. novembril kaitses Kristina Jõekalda Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö, mis uurib kunstiajaloo ja muinsuskaitse kui distsipliinide kujunemist baltisaksluse vaatepunktist.

Keskkonnaministeeriumi tellitud hiljutine uuring näitas, et vaid kolmandikus eramajade kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele. Sageli on saastus pärit inimese enda või naabri reoveest.

Võrreldes eelmise aastaga pole muutunud õpilaste keskmised tulemused riigieksamitel kuigi palju. Samas võib jätta pandeemiast tingitud distantsõpe eksaminandide sooritusele jälje järgnevatel aastatel ja parimal juhul saaks kasutada seda tõmbekeskustest kaugemal asuvate koolide õpilaste järele aitamiseks.

Koroonaviirus on levinud Eestis laialdasemalt kui kunagi varem, selgub Tartu Ülikooli teadlaste korraldatud seireuuringust. Peremeditsiini professor Ruth Kalda hinnangul on nakatunute arv siiski väiksem, kui võis karta terviseameti ametliku statistika põhjal.

Ehkki kõrge kehamassiindeks on COVID-19 läbipõdemisel riskitegur, ei sõltu haiguse kulg ainuüksi inimese rasvaprotsendist. Oluline on hoopis elundeid ümbritseva vistseraalrasva käekäik. Viimane võib selgitada, miks põevad naised COVID-19 läbi kergemini, selgub eestlaste osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

Kõige pikemad 19-aastased poisid elavad Hollandis ja kõige lühemad elavad Ida-Timoris. Samavanused Eesti noormehed on pikkuse poolest maailmas kolmandal kohal, selgus ajakirjas The Lancet avaldatud uuringust.

Majandusmetsades asuvad väikeveekogud on mitmekesised elupaigad. Kui metsaomanik kaevab uusi kraave või uuendab olemasolevaid, annab ta väikeveekogude elustikule löögi. Tartu Ülikooli värske doktor Maarja Vaikre soovitab looduslikud lombid puutumata jätta ning vajadusel metsa isegi lompe juurde rajada.

Kohalike omavalitsuste pakutav sotsiaalabi ei jõua kõigi abivajajateni, sest kõiki teenuseid kõik omavalitsused ei osuta. Eeskätt takerdub kohalik sotsiaalabi raha ja inimeste ebavõrdsesse jaotumisse, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Vanarahva suust on pärit erisugused ilma ennustamise ütlused. Kuidas vanarahvas tähtpäevade ja loodusemärkide põhjal ilma prognoosis ja kas seapõrn on olnud oluline talveilma ennustamise vahend, uuris Novaator Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadurilt Mall Hiiemäelt.

Ehkki ilma ennustamine on muutunud viimase paarikümne aastaga oluliselt täpsemaks, jätab pikemate prognooside täpsus soovida, nendib klimatoloog Ain Kallis. Mõneti paradoksaalselt võib tõusta sünoptikutel tulu ilmatarkade kümnete aastate vältel tehtud tähelepanekutest.

Matemaatikat peavad ühtmoodi pigem raskeks aineks kõik õppurid, kuid mehed ja naised õpivad seda veidi erinevalt. Näiteks on naised altimad valemeid lihtsalt pähe tuupima, samas kui mehed otsivad varmamalt õpitu ja elu vahel seoseid, kirjutavad Tartu Ülikooli (TÜ) ja Estonian Business Schooli (EBS) teadlased.