Grete Arro
OTSE

Teadlase koduvisiit: Grete Arro usub, et targad lapsed kasvavad hinneteta

Julgete väljaütlemiste ja tugevate seisukohtade poolest tuntud hariduspsühholoog Grete Arro tunneb end ühtviisi sõiduvees nii ülikooliseinte vahel kui tele-ekraanil. Äsja riiklikult tunnustatud teaduse populariseerja tiitli pälvinud teadlane võttis Novaatori vastu koos pisipoeg Karli ning taimede armeega.

Nikita Hruštšovi ja Richard Nixoni köögkohtumines algatas sotsialistliku eluviisiga sobiliku köögi arendamist terves Nõukogude Liidus.
OTSE

ENSV disainköök peegeldas "meie välismaa" väärtusi

ENSV disainköögi kui omaette nähtuse olemasolus võib kahelda Nõukogude tööstuse ökonoomsuse, toodangu halva kvaliteedi ja vaenuliku ideoloogia tõttu. Toonastest ajakirjadest nähtub aga, et esmapilgul lihtsasse kodukööki olid peidetud poliitilised pinged, disainerite unistused ja tarbijate ihad.

Marili Sell
OTSE

Teadlane õpetab tehismõistust kuusejuuri mõõtma

Taimeökoloogide üks suurimaid väljakutseid on leida aja- ning ressursitõhus meetod juurte kasvu ja arengu mõõtmiseks nende loomulikus kasvukeskkonnas. Praegused nutikad tehnoloogiad ja tehismõistus võimaldavad jälgida juurte kasvu peaaegu reaalajas.

Kõige enam esines Eesti lastel leukeemiaid.
OTSE

Üha enam Eesti lapsi ja noori haigestub vähki

Viimase 50 aasta jooksul on laste ja noorte vähihaigestumus kasvanud keskmiselt 1,1 protsenti aastas. Ehkki tänu samal ajal toimunud hüppelistele ravimeetodite arengutele jääb nüüd ellu enamik vähipatsientidest, sõltub paljugi vähivormist ning Eesti laste ja noorte elulemus pole veel jõudnud järele Euroopa keskmisele.

Nova seletab!

arvamus

Gerz märkas, et metsades mõjutab inimtegevus mükoriisasuhteid rohkem kui rohumaadel.
OTSE

Doktoritöö: enamik Eesti metsi vajab mullaseente tuge

Metsa ja rohumaa lopsakuse saladus jääb inimsilmale peidetuna mulla alla, kus teevad omavahel koostööd taimede juured ja mikroseened. Tartu Ülikoolis kaitstav doktoritöö näitas, et taoline koostöö mängib tähtsat rolli ka Eesti metsades. Niisiis võiks inimene oma metsa huvides eelistada lageraiele väiksema häiringuga majandamisviise.

Mart Loog.
Suur intervjuu
OTSE

Mart Loog miljonigrandist: riskid on suured, aga lootma peabSuur intervjuu

Tartu Ülikooli sünteesibioloogid said Euroopa Komisjonilt ja Eesti riigilt 30 miljoni eurose arendustoetuse. Rahasüsti toel plaanib ülikool koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga hoogu anda teaduskeskusele, kus bioloogiateadmised saavad kokku masinõppega. Uue teaduskeskuse oleviku- ja tulevikuplaane avas Novaatorile molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.

Juhitamatu taastuvenergia tootmise suurenemisega peab kaasas käima ka toodetud tuule- või päikeseelektri salvestamisvõimekuse parandamine.
OTSE

Päikeseelektri tulva aitaks leevendada kohalik salvestusvõimsus

Juba lähiaastatel võib oodata suvistel lõunatundidel 650 MW jagu päikeseenergiat, mida ei suuda aga praegune elektrivõrk tervikuna vastu võtta. Probleemi lahendamiseks tuleks muuta väiketootjate võrguga liitumist senisest õiglasemaks ja abi oleks ka kohalike salvestusvõimsuste nõudest, osutab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Kastanite küpsetamine.
OTSE

Lugeja küsib: millal eestlane kastaneid sööma hakkas?

Röstitud, keedetud, kupatatud või ka pähklitega sarnaselt täitsa töötlemata jäetud kastaneid vitsutatakse üle kogu maailma. Ka Eesti toidupoodides ja restoranides võib seda süsivesikurohket maiuspala kohata. Päris kindlasti on tegemist importkaubaga, kuna harilik kastan Eesti kliimas vastu ei pea.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: