

TÜ teadlased: isiksuseomaduste ja vaimse tervise seos on arvatust tugevam
Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et isiksuseomadused on vaimse tervise probleemidega tihedamalt seotud kui seni eeldati. Hiljutise uuringu tulemused võivad aidata luua ennetusmudeleid, mille abil saab hinnata inimeste vaimse tervise riske ja pakkuda tõhusamaid sekkumisi.

Hasso Krull: Eesti maastik on kosmilise triksteri vemp
Eesti pärimuses on kirja pandud palju lugusid mõne mäe, oru, kivi või allika, aga ka terve maailma loomisest. Enamasti toimetab nendes lugudes vägilane, kes on olemuselt trikster ehk vembumees: ta loob maastikku naljapärast. Selle triksteri lähem tundmaõppimine avab tee Eesti mütoloogia juurde, osutab mullu novembris doktoritöö kaitsnud Hasso Krull.

Tehisaruprofessor: usaldusväärne keelemudel võiks oma kõhklusi tunnistada
Tehisarul põhinevad suured keelemudelid vastavad praegu enesekindlalt ka siis, kui need tegelikult vastust ei tea. Tartu Ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kulli sõnul töötavad Eesti teadlased selle nimel, et mudelid tunnistaksid oma ebakindlust. Samuti loodab ta, et tulevikus põhjendavad masinad oma vastuseid tagantjärele senisest paremini.
viis aastat eriolukorrast

Lutsar: koroonaviiruse päritolu jääb ilmselt igaveseks saladuseks
Tänavu möödub viis aastat koroonapandeemia algusest, mis pani sisuliselt terve maailma lukku. Kust viirus alguse sai, polegi ilmselt võimalik kunagi teada saada.

Teeleht võib aidata ravida kroonilist puukborrelioosi
Paljud mäletavad lapsepõlvest rahvatarkust, et marraskil põlvele tuleks asetada teeleht naha kiiremaks paranemiseks. Kaasajal tehtud uuringud on kinnitanud, et teeleht aitab tõesti haavadel kiiremini paraneda ning tõrjuda kahjulikke mikroobe. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuring osutab, et selles leiduvatest ühenditest võib olla abi ka puukborrelioosi tekitava bakteri vastu.
Nova seletab!

Doktoritöö: inspiratsiooniporno loob puudega inimeste elust eksitava pildi
Puudega inimeste elu kujutatakse vene kultuuris sageli kas traagilise või kangelaslikuna, selgus hiljuti kaitstud doktoritööst. See loob aga erivajadustega inimeste elust eksitava pildi.

Kaks kolmandikku Eesti füsioterapeute on mingil määral läbi põlenud
Eesti tervishoius töötavatest naissoost füsioterapeutidest on neljandik mitmes elusfääris läbi põlenud. Veel ligi pooltel esineb läbipõlemise tunnuseid vähemalt ühes vallas, osutab Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Seejuures muud töö- ja eraelulised kohustused panustavad läbipõlemise ilmnemisse enam kui tavapärane patsienditöö.
arvamus

TTÜ teadlased: kuidas päästa Eesti inseneriharidus?
Vaid inseneeria rahastamise hüppeline tõus ja insenerihariduse sihtlapitali loomine saavad Eesti kõrgtehnoloogilise tööstuse ning teeninduse praeguse käpulioleku lõpetada, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll, Arengufondi nõukogu liige Ergo Metsla ja rektor Tiit Land.
uudised

Doktoritöö: rinnavähimenukid müüvad puhast vedamist isikliku saavutuse pähe
Rahvusvahelised menuraamatud rinnavähi seljatanud naistest esitavad reeglina heast elujärjest tulenevaid hüvesid nautivate naiste lugusid. Samuti näidatakse õnne põdeda vähi kergemat vormi jutustaja isikliku saavutusena. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab vajadusele tõsta rohkem esile teistsuguse kogemusega naiste autobiograafilisi lugusid.
arvamus
uudised

Noorteadlaste nappus seab küsimärgi alla eestikeelse kõrghariduse jätkumise
Teadlaste järelkasv on Eesti teaduse tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Ehkki teadlaste üldarv kasvab, on Eestis doktorante vähem kui kümme aastat tagasi. Küsimärgi all on eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus ning rebimine teadusraha pärast on karmim kui kunagi varem.
arvamus

Ester Oras ja Kristi Kuningas: võrdse kohtlemise tagamisest ülikoolides
Selleks, et tagada ülikoolides võrdne kohtlemine, tuleb arendada organisatsioonikultuuri, muuta juhtumite lahendamise süsteemi, suurendada töötajaskonna teadlikkust, oskust märgata ebavõrdsust ja julgust sekkuda, kirjutavad Ester Oras ja Kristi Kuningas.
uudised

Euroopat küttev hoovuste süsteem peab ilmselt sellele sajandile vastu
Kuigi troopikast sooja vett kõrgematele laiustele kandev hoovuste süsteem AMOC nõrgeneb sel sajandil ka edaspidi, aitavad Antarktika ümber puhuvad tugevad tuuled veeringlusele kaasa ilmselt piisavalt palju, et ära hoida selle täielikku kokku varisemist, viitab mudeluuring.

Toomas Hendrik Ilves: üldiselt on Eesti täielik ime
Jättes kõrvale eestlaste kombe nende ümber toimuva üle pidevalt viriseda ja kaevelda, on Eesti laiemalt paras ime, leiab kahekordne president Toomas Hendrik Ilves Vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus. Samas pole inimesed tema sõnul veel piisavalt hästi aru saanud, et maailm on jõudnud uude ajastusse.
arvamus

Engelbrecht: innovatsioon sünnib loosungite asemel sisulisest mõistmisest
Teadmistepõhises ühiskonnas tuleb arvestada teadlaste, teadusjuhtide, ühiskonna ja valitsuse vaatenurgaga. Samal ajal eeldab innovatsioon juba olemuslikult kompleksses maailmas loosungitest abi otsimise asemel sisulise arusaama poole püüdlemist, leiab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Jüri Engelbrecht.
uudised

Ökonomist: nullindate majanduskasvust joobnud Eesti sattus mugavuslõksu
Aastatel 1995–2023 on endised kommunistlikud riigid liikunud oma sissetulekute suuruselt rikastele Lääne-Euroopa riikidele lähemale. Samas on jõukamaid Ida-Euroopa riike, sh Eestit, tabanud nn keskmise sissetuleku lõks. Teisisõnu on saavutatud suhteliselt hea elatustase, kust edasiliikumine eeldab ebamugavaid reforme, märgib Eesti majandusteadlane.
arvamus

Alexander Lott: mida tooks territoriaalmere piiri laiendamine Soome lahes?
Kuigi Eesti territoriaalmere piiri laiendamiseks Soome lahes pole õiguslikke takistusi ja see võiks aidata kaitsta ka meretaristut, võib piiri nihutamine kaasa tuua ka mitmeid ebameeldivaid tagajärgi, kirjutab Norra Mereõiguse Keskuse teadur ja Tartu Ülikooli haldusõiguse lektor Alexander Lott.
uudised

Eesti ja Taani teadlased leidsid soolestiku tervendamisel abi viirustest
Eesti teadlased töötasid välja uue meetodi bakteriviiruste ehk faagide paljundamiseks bioreaktoris. Seniste katsete alusel saab nendega hävitada nendega kahjulikke baktereid hiire soolestikus, samas loodavad teadlased, et sarnaseid viiruspreparaate saab kasutada ka inimeste soole mikrobioota tervendamiseks.

Laserit välgutanud robotkäsi tõi tulusa tuumasünteesi sammukese lähemale
Tartu Ülikooli plasmafüüsikutel õnnestus koos oma välismaa kolleegidega mõõta laservälgetega tuumasünteesireaktori seintesse ladestuva kütusesegu hulka. Saavutuse näol on tegu olulise verstapostiga tuleviku reaktorite ohutuse suurendamiseks, mis on tähtede energiaallika maistesse tingimustesse toomiseks vältimatu.
arvamus

Annika Joy Meitern ja Jane Raamets: toidupäästmine ühendab kogukonda
Vastukaaluks toiduraiskamisele on Eestis käima läinud mitu kogukondlikku algatust. Neist ühe, Tartu toidukappide uuring näitas, et arvestades kappide kirjut kasutajaskonda, võiks neid linnapildis olla rohkemgi, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži lektorid Annika Joy Meitern ja Jane Raamets.
uudised

Tehisaru õpib Eesti teadlaste abiga inimeste väärtusi ja eelistusi mõistma
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad ja arendavad raamistikku, mis muudab tehisarukad süsteemid igale kasutajale isiklikumaks, arusaadavamaks ning usaldusväärsemaks. Süsteem õpib iga vestlusega paremini tundma oma kasutaja eelistusi ja väärtusi.
arvamus
uudised

Eesti naised teevad meestest miljardite eurode eest rohkem tasustamata tööd
Mõttekoda Praxis analüütikud näitasid, et lisaks sisemajanduse koguproduktile (SKP) on Eestis võimalik välja arvutada ka tasustamata hoolemajanduse kogumaht. Rehkenduste kohaselt teevad Eesti naised igal aastal kuni 2,9 miljardi euro väärtuses rohkem tasustamata hooletööd kui mehed.
arvamus

Helen Plado ja Liina Lindström: lõunaeesti keel vajab keeleseaduse toetust
Kuigi lõunaeesti keelt oskab veel üle 130 00 inimese, on põlvkondlik keeleülekanne katkemas ning lõunaeesti keel võib ilma seadusandliku toeta hääbuda, kirjutavad Tartu Ülikooli eesti keele lektor Helen Plado ja Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström.
teaduspreemiad 2025

Teaduse elutööpreemia pälvis matemaatik Leo Võhandu
Teaduse elutööpreemia sai sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja matemaatik Leo Võhandu.
uudised

Sauruste ajal elas Antarktikas hanelisi
Kui asteroid tuli ning hävitas saurused, jäid linnud ellu ja elavad tänase päevani. Võib olla on kerge liialdus öelda, et asteroidikatastroof koos võimsa tsunamiga oli lindudele nagu hane selga vesi.
arvamus
teenetemärgid 2025

President tunnustas teenetemärgiga paljusid teadlasi
Alar Karis annetas vabariigi aastapäeva eel teenetemärgi 157 inimesele, kelle seas oli mitmeid teadlasi ja haridustegelasi. Esimest korda ajaloos annetati teadlasele Riigivapi I klassi teenetemärk, tunnustuse osaliseks sai molekulaarbioloog Richard Villems.
uudised

Elmo Tempel: elame oma Linnuteega suures üksinduses, ent erilises kohas
Inimene niipea Marsile ei lenda, kuid kunagi kindlasti, leidis astrofüüsik ja kosmoloog Elmo Tempel Vikerraadio "Reedeses intervjuus". Vahepeal võib aga uhkust tunda, et Linnutee galaktika on kosmilises mõistes oma üksinduses võrdlemisi eriline.