Inimkond on jõudnud teelahkmele, kus tuleb valida tehnoloogia teadliku kasutamise ja vaimse allakäigu vahel, leiab Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru. Mugavusest tingituna valivad inimesed praegu valdavalt tee, kus loovutavad oma vabaduse märkamatult suurkorporatsioonidele.

Lõppeval nädalal väisas Eestit maailmakuulus genotsiidiuurija ja ideede ajaloolane Dirk Moses. Novaator istus sel puhul professor Mosesega maha, et rääkida Gazast, Ukrainast ja sellest, miks on rahvusvahelised normid süsteemse vägivalla ees nõnda jõuetud.

Riigikokku jõudnud leping rentida Tartu vangla tühjad kohad Rootsile tekitas terava debati selle üle, mis on tänapäevase vangistuse tegelik eesmärk. Kui vanglateenistuse juht näeb vanglarendis praktilist julgeolekualast koostööd, siis sotsiaalteadlased hoiatavad, et sisuline rehabilitatsioon võib asenduda inimeste lihtsakoelise hoiustamisega.

Eesti teadlastel õnnestus koju tuua kolm Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlase granti, mille kogumaht on ligi kuus miljonit eurot. Tartu Ülikooli teadlased asuvad uurima õhusaaste varjatud mõju kliima soojenemisele, taimede lehtede ülemisi õhulõhesid ning naiste hormoonaaltsükli ja geenide keerukat vastastikmängu.

Tallinna Ülikooli teadlased töötasid välja mudelipõhise õpianalüütika lähenemise, mis aitab õpetajatel piiluda tehnoloogiarikkale õpikeskkonnale iseloomulikku nn musta kasti ja muuta õpilaste varjatud mõtlemis- ja probleemilahendusprotsessid klassiruumis nähtavamaks.

Inimene häirib looduslikku tasakaalu, nähes vastusena probleemidele erinevate liikide arvukuse "reguleerimist". Lihtsustatud lahenduste kasutamisega õnnestub looduses väga harva probleeme lahendada ja leida tasakaalu elurikkuse, inimese eluviisi ja majanduslike huvide vahel, kirjutavad Tartu Ülikooli terioloogid Maris Hindrikson, Kirke Raidmets ja Egle Tammeleht.

Sel nädalal väisab Eestit neandertallase genoomi järjestamise eest Nobeli preemia pälvinud Svante Pääbo. Intervjuus Novaatorile tõdeb Pääbo, et geneetikale seatakse sageli ebarealistlikke ootusi ja hirm inimkonna peatse väljasuremise ees on alusetu.

Ülikoolide väljund ei ole ainult lühiajaline sisend majandusesse, vaid pikaajaline kultuuriline kapital. Ülikoolide roll on hoida elus ühiskonna teadmisotsingute masinat ning tagada ühiskonna muutumisvõime valmidus, kirjutab Indrek Ibrus.

Nõukogude ajal kerkis Eestis hulganisti individuaalelamuid ehk tänapäeva mõistes eramaju. Kuigi ametlikult ringles tüüpprojekte vähe, kujunesid sama projekti alusel ehitatud majad defitsiidi oludes eriilmeliseks, osutab Eesti teadlane. Nüüd võivad omal ajal ehitamata jäänud detailid pakkuda inspiratsiooni maja renoveerimisel.

Loodav õpetajate karjäärimudel jagab õpetajapuuduse leevendamise asemel olemasolevad õpetajad väärtuslikeks ja vähem väärtuslikeks ning kasvatab bürokraatiat, kirjutab Tartu Ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko.

Väikeseid kohalikke keeli leidub igas maailmanurgas ja neil kõigil oleks üksteiselt midagi õppida. Tallinna Ülikooli keeledidaktika professor Merilyn Meristo hakkab jaanuarist juhtima projekti, mis toob 13 riigi väikekeelte kogemused kokku. Piltlikult öeldes võib ka mulgi keele õpik valmida tulevikus Togost saadud nippide toel.

Kuigi uussisserändajad hindavad Tallinnat turvaliseks ja oma kohanemist heaks, on neil kohalikega sõbruneda keeruline. Tööandja saaks siin appi tulla, korraldades keeleõpet toetavaid ühisüritusi ja koolitusi, kirjutab Balti uuringute instituudi praktikant ja Pariisi Sciences Po ülikooli magistrant Siim Tamme.

Soome erametsaomanikud tunnevad ärevust sõja pärast Ukrainas, aga avalikkuse surve metsade majandamise osas neid kuigivõrd ei häiri. Kliimamuutuste pärast oma metsades muretsevad rohkem naised ja kõrgema haridustasemega metsaomanikud, selgus uuringust.

Maailmas tekib igal aastal hinnanguliselt 92 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, millest umbes pool on kasutatud rõivad ning umbes kolmandik pärineb erinevatest tootmisprotsessidest. Kuivõrd võimalused tekstiili ümbertöötlemiseks on ahtad, on oluline vähendada tekstiilijäätmete teket kõikjal maailmas.

Kui ülikoolide hinnangul pole ministeeriumi soov tõsta osa tegevustoetuse mahust eraldi läbirääkimise objektiks õiguslikult korrektne ja vabadust piirav, siis ministeerium sellega ei nõustu. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthali sõnul soovib ministeerium ülesanded ülikoolidega läbi rääkida ning anda raha ülikoolidele tegevustoetusena kasutusotstarvet piiravate siltideta.

Äärmuslik ja pikaajaline põud võib rohumaade ökosüsteeme pöördumatult kahjustada. Eesti teadlase osalusel valminud ülemaailmne uuring osutab, et pikaaegsed põuad jätavad taimed kiduraks.

Teadlased ei saa oma avastuste rakendusteni viimisel jääda lootma, et mõni maailma suurfirma neid ise märkab ning tihtipeale jagub nende piisavalt kaugele arendamiseks motivatsiooni ja energiat vaid teadlasel endal, leiab Euroopa kolleegidega hiljuti 10 miljoni eurose ERC sünergiagrandi saanud Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu.

Kääbusgalaktika Segue 1 on nii väike, et teda on raske isegi galaktikaks pidada. Isegi kääbusgalaktikaks ei paindu mõni keel teda nimetama ja nimetab galaktikatevaheliseks kerasparveks.

Huvihariduse rahastamisel kasutatakse maailmas eri mudeleid: koolikeskne korraldus, lapsepõhine toetus ja sihitud abimeetmed riskirühmadele. Mis on nende mudelite plussid-miinused ning milline neist sobiks kõige paremini Eestisse, kirjutab Tartu Ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko algselt ajakirjas MIHUS ilmunud ülevaates.