Südame-veresoonkonna haigused on endiselt Eesti levinuim surmapõhjus. Värske teadustöö näitab, et tehisintellekti abil on võimalik nende ohtlike tõbede riske hinnata silma võrkkesta vaatluse kaudu. Ei mingeid vereproove ega vererõhu mõõtmisi — vaja läheks vähem kui minutit silmaarsti kabinetis, vahendab Briti väljaanne The Guardian.
Iraanis toimuvad juba mitmendat nädalat laiaulatuslikud protestid, kus surma on saanud sadakond inimest. Protestidega on liitunud erinevast klassist ja rahvusest inimesed, mis on harukordne. Tõenäoliselt suruvad võimud aga protestilaine õige pea maha.
Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvis sel aastal Svante Pääbo, paleogenenoomika üks rajajatest ja Eesti-Rootsi juurtega paleogenoomik.
Praeguseks on Venemaa Ukrainas sõdides kaotanud umbes 60 000 meest ja uus mobilisatsioonilaine võib hukkunute arvu veelgi kasvatada. Eesti rahvastikuteadlaste sõnul on sõja mõju Vene rahvastikule veel vara lõplikult hinnata, kuid Vene meeste niigi suure suremuse taustal võib elada Venemaal tulevikus palju küpsemas eas naisi ja väga vähe lapsi.
Kliimamuutuse ja inimeste süül on jõudnud Eestisse juba mitmeid kohalikku elusloodust lämmatavaid taime- ja loomaliike. Nii pole välistatud, et lähema kümne aasta jooksul kinnitavad Eestis kanda ka pesukarud ja punakõrv-ilukilpkonnad, kõige suurem on aga surve Eesti veekogudele.
Üleilmne kliimaaktivistide liikumine "Reeded tuleviku nimel" hoiatavad emotsionaalselt laetud kõnepruugis sünge tuleviku eest ja kutsuvad viivitamatult tegutsema. Kui kommunikatsiooniteooria kohaselt viib see enamasti heitumuseni, siis hiljutise uuringu põhjal on see aidanud luua noortel hoopis ühisrinnet.
Loomapidamise mõttes on Eesti ajalooliselt olnud ääreala, millega soojas kliimas kodustatud loomad esimesel katsel ei kohanenudki. Jaht ja lemmikloomapidamine jäid aga pikaks ajaks ühiskonna kõrgkihi pärusmaaks. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Eve Rannamäe heidab nüüd koos Novaatoriga pilgu Eesti elanike suhtele loomadega läbi aastasadade.
Seoses pingelise julgeolekukorraga räägitakse üha enam Eesti elektrivõrgu Venemaa sagedusalast lahutamisest ja sellega kaasnevast riskidest. Novaator uuris Tallinna Tehnikaülikooli elektrisüsteemide uurimisrühma juhilt Jako Kilterilt, mida sagedus ja sellega seonduvad probleemid sisulises mõttes tähendavad.
Kuidas toime tulla ressursside ammendumise ja keskkonna saastumisega? Ainus mõeldav lahendus on progressi jätkamine, kirjutab Valter Kiisk algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
Võistlev konkurents kujutab 21. sajandi suuremate kriisidega silmitsi seistes ummikteed, leiab majandusprofessor Kadri Männasoo oma Tallinna Tehnikaülikooli aastapäeval peetud akadeemilises kõnes. Heaolu mõtestamisel tuleks vaadata aga arutust tarbimisest kaugemale.
Kui veel 30 aastat tagasi mõtlesid Eesti teadlased Lääne-Euroopa rabakonna populatsioonide kokku kuivamisest kuuldes, et siinmail küll niimoodi juhtuda ei saa, siis aegamööda oleme siiski läänele järele jõudnud.
Ehkki käesoleval talvel jagatavad toetused võivad päästa nii mõnegi inimese energiavaesusest, peab hakkama riik küttearvete vähendamiseks tegelema tõsiselt Eesti hoonefondi korrastamisega. Mida kauem oodata, seda kallimaks see maksumaksjale läheb, nendib Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees.
Kui mets põleb, ujutatakse üle või see satub kooreüraski rünnaku alla, on tegemist häiringuga. Eesti teadlase osalusel valminud uuring osutab, et metsa elurikkusele tuleb mõõdukas häiring kasuks. Uuringu võtmesõna on just nimelt mõõdukus ehk täiesti häiringutest puutumata või maastikupõlengust räsitud mets elurikkust ei toeta.
Üle maailma on teadlased üsna üksmeelsed, et inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemine on tsivilisatsiooni säilimise peamine ohustaja. Lahendused, mida pakub rohepöördepoliitika, on aga vastuolulised, kirjutab Ülo Mander.
Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.
