Tuleviku nutiprillid muundavad välismaise vestluskaaslase jutu murdosa sekunditega emakeelseteks subtiitriteks. Nutikõrvaklapid aga toovad kuulajani automaatse sünkroontõlke. Ometigi võib kõnetehnoloogia areng teha eesti keelele karuteene, juhul, kui eestikeelsete lahenduste kvaliteet ingliskeelsetega sammu ei suuda pidada, ütlesid keeletehnoloogid.

Esimesed maailma riigid hakkavad jõudma kokkuleppelise piirini, mille ületades hakkab tekkima ühiskonnas koroonaviiruse vastu karjaimmuunsus. Enamikul Euroopa riikidel, sh ka Eestil on selleni jõudmiseks aga veel pikk tee käia.

Eesti muldade olukord on veel hea, kuid kliimamuutus ei pruugi neidki puutumata jätta. Ühelt poolt kolib intensiivne toidutootmine üha enam põhja poole, teiselt poolt ei teki kuivemas kliimas uut mulda varasemas koguses juurde.

Käimas on Eesti merealade planeerimine, mille raames on paika pandud kolm meretuuleparkide kavandamiseks sobilikku ala. Välja valitud aladel on tuuleparkide keskkonnamõju ennustatavalt pigem väike. Samas ei ole praegu selge, milline saaks olema tuulikutega kaasneva müra mõju kalade rännuteedele.

Kilogrammi ümber defineerimine ei kulge sugugi valutult. Sõltumatute mõõtmiste põhjal osutus varem kasutatud Pariisi etalonkilogramm oodatust kahe mikrogrammi võrra raskemaks, mis peegeldub nüüd omakorda muu hulgas inimeste suuremas kehamassis.

Leidlik ja avastushimuline suhe Eesti metsades ja meredes peituvate võimalustega aitaks luua uusi ettevõtteid ja elavdaks majandust, leiab rahvusvahelise haardega ettevõtja ja enam kui 20 raamatu autor Gunter Pauli. Mitme ülikooli õppejõud ja sinise majanduse ärimudeli edendaja räägib Novaatorile antud intervjuus ka sellest, milline on tema laiem elufilosoofia ja kuidas luua õnnelikku ühiskonda.

Kiire matemaatikaülesanne. Kui pea kõigil Eesti elanikel on nutitelefonid ning neist pooled kasutavad neid päeva jooksul sotsiaalmeedia kasutamiseks ja sealtkaudu uudiste lugemiseks, siis kui palju Eesti asjadega kursis kodanikke see teeb? Pikema aja peale üllatavalt vähe.

Nädala lõpuks oli vaktsineeritud Euroopa Liidus koroona vastu ligi 37 protsenti selle elanikest. Eestis jääb vaktsineeritute osakaal alla EL-i keskmise, kuid vahed on liidusisese järjestuse keskel väikesed.

Võimalikult isuäratavaks kujundatud toidupildid ja -videod ehk nii-öelda toiduporno puhkes õitsele ühismeediaajastul. Filosoof Uku Toomingu sõnul pole toidu maitsekujutelmi simuleerivas kunstis ajaloos midagi uut, lihtsalt kujutamisvõimalused on paranenud.

Vestluspartneri emotsioonide lugemine tema näoilmetelt on tõhusa dialoogi nurgakivi. Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritööst selgus, et rõõmsad näoilmed soodustavad info talletamise ja töötlemise võimekust.

Rooma tänavale ilmunud pitsamasin pani pitsausku itaallased nägu krimpsutama. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika programmijuhi professor Lauri Küti sõnul on pitsarobot vaid algus ning tõenäoliselt kohtab tulevikus sarnaseid toidumasinad Eesti tänavailgi.

Antibakteriaalsete omadustega nanomeetri suuruses hõbe võib inimkehasse jõuda läbi selle kasutuse meditsiinis, desovahenditega ja töödeldud tekstiilide kaudu. Inimkehasse jõudes ei põhjusta nanohõbe erilisi vaevusi. Kehas liikvele minnes muundub see kiiresti mõneks orgaaniliseks kompleksiks ja seejärel raskesti lahustuvaks sulfiidiks, selgus Eesti teadlase osalusel valminud uuringust.

Paljudes omavalitsustes on muru kõrgus väga täpselt reguleeritud. Näiteks Harjumaal Sauel ei tohtinud muru eelmisel aastal kasvada kõrgemaks kui 10 sentimeetrit. Tartus võib naabri peale kaevata, kui rohi on kasvanud kõrgemaks kui 15 sentimeetrit, Pärnus aga on piiriks 20 sentimeetrit. Aga nüüd on ajad muutumas.

Haige inimese hääl erineb terve inimese omast. Seda teadmist kasutades lõi Eesti teadlase osalusega rahvusvaheline teadlasrühm uue algoritmi, mis tunneb hääle põhjal ära näiteks gripihaiged inimesed.

Kui inimene pole ei elus ega kindlalt surnud, on ta rahvapäraselt öeldes varjusurmas. Ürgne hirm elusalt maetud saamise ees kerkis valgustusajastul Euroopas taas teravalt esile ja kajastus paljudes eluvaldkondades. Päriselt kadunud pole see hirm aga veel tänapäevalgi, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur folklorist Eda Kalmre.

Tartu Ülikooli teadlased lükkasid 2019. aastal käima projekti "Eesti otsib nurmenukke", mille eesmärk oli eestimaalaste abiga kaardistada päikesekollaste nurmenukkude käekäiku Eestis. Sel aastal on tabanud omalaadne nurmenukuvaimustus ka ülejäänud Euroopat, märgib projekti eestvedaja, Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik.

Vähki suremus Eestis ning laiemalt Euroopas on jätkuvalt langustrendis, samal ajal kui haigestumus aga kasvab, tingituna elanikkonna vananemisest. Kuigi tänu uutele meetoditele on võimalik haigusele jälile saada üha varem, tähendab see siiski paratamatult riigile lähiaastail täiendavaid väljaminekuid.

Kui tänapäeva Eesti jalgpalli suhtes kostub alatasa nurinat ja kriitikat, siis vähem on teada asjaolu, et sõdadevahelises Eestis oli jalgpallil oluliselt kõrgem maine. Oma värskelt kaitstud doktoritöös uuris Indrek Schwede, kuidas jalgpalli kunagine hiilgus nõukogude perioodil kaduma läks.

Astrobioloogid on nüüdseks üle poole sajandi otsinud märke maaväliste tsivilisatsioonide kohta, kuid seni pole vettpidavaid tõendeid leitud. Hiljutises uuringus, mis hõlmas ligi 60 miljonit tähte, Linnutee sügavikest elumärke taas leida ei õnnestunud. Vaatamata sellele on teadlased endiselt lootusrikkad.

Üleilmse rahvastiku kasvu ja aina suurema tarbimise tingimustes on üha tähtsam jäätmete töötlemine ja taaskasutamine. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased töötavad välja tehnoloogiat, mille eesmärk on eriliigilisi tekstiilijäätmeid senisest oluliselt tõhusamalt taaskasutuskõlbulikuks teha.

Kuigi maailmas on hinnanguliselt kuni 3,8 miljonit seeneliiki, tunnevad teadlased neist vaid umbes 150 000 liiki. Tartu Ülikooli teadlase osalusel valminud artiklis pakub rahvusvaheline teadlasrühm välja uusi võimalusi seeneliikide täpsemaks nimetamiseks.

Päikesesüsteemi lähima naabertähe Proxima Centauri peal sähvatanud ülivõimas loide lubab arvata, et elutingimused tähe ümber tiirleval Maa moodi planeedil ei ole sugugi kiita.

Leedvalgustuse tulek meie majapidamistesse on sama revolutsiooniline sündmus, kui elektrivalguse tulek sajand tagasi, leiab Tallinna Tehnikaülikooli akrediteeritud valgustehnika labori mõõtespetsialist Toivo Varjas. Kuna lahendus on uus, ei osata veel õigesti aduda sellega seotud riske.