

Keeleteadlane: nörritav sõnakasutus toob populistile valimisedu
Tundeid nagu viha või hirmu saab teatud sõnadega väljendada, ent teistega esile kutsuda. Navarra Ülikooli professor Ruth Breeze suudab arvutilingvistikat kasutades sellised sõnad tekstist üles leida ja nende sageduse ära mõõta. Nii tuleb ilmsiks, kes poliitikutest püüab rahva hääli viha õhutades ja kes hirmu külvates.
teaduspreemiad 2026

Teaduse elutööpreemia pälvis taimeökoloog Martin Zobel
Teaduse elutööpreemia sai sel aastal Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor Martin Zobel.
arvamus

Jarek Kurnitski: Eesti majandus vajab rohkem tööstusdoktorante
Doktorandid, kes töötamise ajal ka ülikoolis õpivad, saavad vahetult panustada nii riigi majandusse, ülikoolide laiema rolli täitmisse kui ka iseenda edukasse karjääri, kirjutab Jarek Kurnitski.
uudised

Doktoritöö: Eesti õed on üha iseseisvamad, ent koormatumad
Võrreldes 1990. aastate algusega on haiglaõed Eestis praegu iseseisvamad, professionaalsemad ja hoolivad patsiendi heaolust rohkem, osutab Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö. Teisalt tähendab see tööd keerulisemate tervisemuredega ja suuremat vastutust, mis kasvatab õdede töökoormust.

Lugeja küsib: miks inimese hääl ajas muutub?
Novaatori lugejat huvitas, miks inimese hääl vananedes muutub, mistõttu on paljudel eakatel sarnane hääl.
Nova seletab!

Singapuri tehnoloogiavedur: unustage ükssarvikud koos edevusmõõdikutega
Ükssarvikute ehk miljardiväärtusega idufirmade tagaajamine muutunud paljude valitsusasutuste ja bürokraatide kinnisideeks, leiab Singapuri innovatsioonijuht David Toh. Ühiskonna sidusust võiksid paremini toetada reaalseid vajadusi rahuldavad süvatehnoloogia arendused.

Vanemteadur: temperatuur võib langeda veebruari alguseks 30 külmakraadini
Tallinna Ülikooli vanemteadur ja rannikumere geoloog Hannes Tõnisson prognoosib pikaajalist külmalainet, mistõttu ei pruugi õhutemperatuur enne 24. veebruari plusspoolele tõusta. Enne seda võivad puruneda aga mitmed külmarekordid.

Majandusteadlane: Eestis on maksueksperimentidel põhjendamatu tabumaik
Poliitikaeksperiment näitab piiratud aja jooksul, kas mõni lahendus toimiks riigis või mitte. Soomes on selliseid katseid tehtud mitu, eesotsas kodanikupalga eksperimendiga. Eesti võiks rohkem samamoodi katsetada näiteks haridus-, tööturu- ja keskkonnaküsimustes, osutab Eesti majandusteadlase osalusel valminud uuring.

Doktoritöö: linna digikaksik aitaks avalikke alasid kestlikult majandada
Praegu tuleb linnahaljastuses lappida sageli planeerimis- ja projekteerimisjärgus tehtud vigu hoolduse käigus. Elurikka ja igas vanuses inimestele sobiva vastupidava linnaruumi saaks luua aga juba eos, kasutades praegusest enam ajaloolisi andmeid ja linnade digikaksikuid, osutab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö.

Lili Milani: riigi õitsengu tagab vabadus mõelda
Riikide ja inimkonna areng tervikuna on võimalik vaid paikades, kus on tagatud inimõigused ning vabadus teha erinevat teadust, leiab "Reedeses intervjuus" Eesti geenivaramu juhataja Lili Milani.

Drooniõpe on jõudnud sadade Eesti noorteni
Sellest õppeaastast jõudis esimestesse Eesti gümnaasiumidesse mehitamata õhusõidukite õpe, mis on peagi valikainena osa riiklikust õppekavast. Uusi kursusi on avamas ka kõrgkoolid.

Uuring: lasteaiakaaslased rikastavad lapse soolestikku rohkem kui pere
Igapäevane suhtlus mängukaaslastega mõjutab lapse bakterikooslust tugevamalt kui kodune keskkond, aidates luua mitmekesise bakterikoosluse ja taastuda kiiremini antibiootikumiravist, kirjutavad teadlased värskes uuringus.

"Teise mätta otsast": infomüra kimbutab tänapäeval ka eakaid
Levinud arvamuse järgi hoiavad eakad nutimaailmast eemale. Tegelikult võib vanem inimene leida end aga teleri, telefoni ja raadio näol kolmest infoväljast korraga. Kriitilist meelt info suhtes tasub säilitada ka moodsal ajal, arutlesid maastikuarhitekt Sirle Salmistu ja meediapädevuse teadur Maia Klaassen.

Analüüs. Eesti ei kuulu Vene Õigeusu Kiriku kanoonilisele territooriumile
Vene Õigeusu Kirik on alates 1980. aastate lõpust propageerinud ja püüdnud võimalikult laialt kehtestada enda loodud arusaamu kirikuõigusest ja kiriku ajaloost, et alal hoida Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu ajast pärit kiriku struktuuri. Nende vaadete aktsepteerimine või tagasilükkamine mängib olulist rolli ka Vene Õigeusu Kirikut puudutavas praeguses vaidluses, kirjutavad kirikuloolane Priit Rohtmets ja õigeusu kirikuõiguse spetsialist David Heith-Stade.

Galerii: selgusid teadusfoto 2025 konkursi võitjad
Eesti teadusfoto konkursi parimad tööd toovad vaatajani nii kosmose avarused, mikroskoobis nähtava maailma kui ka teadlaste igapäevatöö. 15. jaanuaril kuulutati Tartus ingliskeelse Vikipeedia 25. sünnipäeval välja Teadusfoto 2025 konkursi võitjad ning aasta teadusfotograafiks nimetati Janek Lass.

Doktoritöö: elukoht määrab sisserändaja saatust tihti töökohast rohkem
Postiindeks võib määrata lapse tulevikku rohkem kui vanemate töökoht. Värske doktoritöö näitab Helsingi, Stockholmi ja Oslo võrdluses, et läbimõtlemata linnaplaneerimine lukustab inimesed nõiaringi, kust pääsemine võib võtta põlvkondi.

Doktoritöö: enamik noori kasvab kriminaalsest käitumisest välja
Eesti põhikooli kolmanda kooliastme noored on pannud sel sajandil toime varasemast rohkem pisivargusi. Muude õigusrikkumiste tase on aga jäänud samaks või vähenenud. Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö osutab, et enamik noori kasvab sellisest käitumisest välja ja mõistlikum on seadust rikkunud noori karistamise asemel taasühiskonnastada.






































































































































































