

Professor: oleme Eestis läinud nutisõltuvuse hirmujuttudega liiale
Nutipõlvkonna lapsed ja noored sündisid maailma, kus nutiseadmed olid elu tavapärane osa. Mida lapsed ja noored digimaailmas teevad ning kuidas täiskasvanu võiks neid pigem mõista kui hukka mõista, rääkis oma hiljuti valminud uuringu valguses Novaatorile Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

Üha enam Eesti lapsi ja noori haigestub vähki
Viimase 50 aasta jooksul on laste ja noorte vähihaigestumus kasvanud keskmiselt 1,1 protsenti aastas. Ehkki tänu samal ajal toimunud hüppelistele ravimeetodite arengutele jääb nüüd ellu enamik vähipatsientidest, sõltub paljugi vähivormist ning Eesti laste ja noorte elulemus pole veel jõudnud järele Euroopa keskmisele.

Nooremteadur: naer aitab peita piinlikkus- ja ebamugavustunnet
Naer on igapäevaelu lahutamatu osa. Kui enamjaolt seostatakse naermist mõne lõbusa olukorraga, siis naermiseks on mitmeid teisigi põhjuseid. Jälgides hoolikalt, mil vestluspartner naerab, on võimalik tema vastust aimata.

Soolebakterite liigirikkust laastab juba vähene antibiootikumide tarbimine
Antibiootikumide kergekäeline kasutus on kaasa toonud ravile mittealluvate haigustekitajate ülemaailmse leviku. Lisaks vähendavad antibiootikumid inimestele vajalike soolebakterite liigirikkust ja muudavad kogu kooslust, mille täpne mõju tervisele vajab veel uurimist.

Graafik: Venemaa sõda nihutas viimsepäeva kella seierid hukule lähemale
Maailmas valitsevaid pingeid peegeldava viimsepäeva kella kohaselt lahutab inimkonda maailma lõpust 90 sekundit. Seierite nihutamise eest vastutava ekspertkogu hinnangul pole olnud viimnepäev kunagi varem nii lähedal eeskätt Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse.

Kehalise kasvatuse reform rõhub õpilaste vaimse tervise parandamisele
Haridus- ja teadusministeerium valmistas ette muudatuse, mille kohaselt muutub kehaline kasvatus liikumisõpetuseks, kus oluline roll on ka vaimse tervise teemadega tegelemisel.
arvamus

Mari Moora: jääme kestma üksnes maailmale avatud hoiakuga
Kvaliteetse kaasaegse haridussüsteemi tööshoidmise eeldus on tipptasemel tänapäevane teadus. Teadus on pidev väljakutsete lahendamise protsess, mitte institutsionaliseeritud hierarhia kaudu kuulutatav lõplik tõde, kirjutab Mari Moora.
uudised

Rohenäpp suudab muuta aknalaua troopiliseks paradiisiks
Kevad ei ole enam kaugel ja rohenäppudel kindlasti juba sügeleb, et sõrmed mulda pista. Kes kevadet oodata ei jaksa, võib kodus proovida kasvatada mõnd eksootilist vilja, näiteks ananassi, mis ilmselt ka vilja annab.
Nova seletab!

Doktoritöö: enamik Eesti metsi vajab mullaseente tuge
Metsa ja rohumaa lopsakuse saladus jääb inimsilmale peidetuna mulla alla, kus teevad omavahel koostööd taimede juured ja mikroseened. Tartu Ülikoolis kaitstav doktoritöö näitas, et taoline koostöö mängib tähtsat rolli ka Eesti metsades. Niisiis võiks inimene oma metsa huvides eelistada lageraiele väiksema häiringuga majandamisviise.

Mikk Marran "Osoonile": RMK võiks oma tegevusvaldkondi laiendada
Välisluureameti eesotsast RMK juhatuse esimeheks suundunud Mikk Marran annab "Osoonile" antud intervjuus aru, kuidas ta Eesti metsanduse vastuoludes positsioneerub.

Mart Loog miljonigrandist: riskid on suured, aga lootma peab
Tartu Ülikooli sünteesibioloogid said Euroopa Komisjonilt ja Eesti riigilt 30 miljoni eurose arendustoetuse. Rahasüsti toel plaanib ülikool koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga hoogu anda teaduskeskusele, kus bioloogiateadmised saavad kokku masinõppega. Uue teaduskeskuse oleviku- ja tulevikuplaane avas Novaatorile molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.

Päikeseelektri tulva aitaks leevendada kohalik salvestusvõimsus
Juba lähiaastatel võib oodata suvistel lõunatundidel 650 MW jagu päikeseenergiat, mida ei suuda aga praegune elektrivõrk tervikuna vastu võtta. Probleemi lahendamiseks tuleks muuta väiketootjate võrguga liitumist senisest õiglasemaks ja abi oleks ka kohalike salvestusvõimsuste nõudest, osutab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.

"Pealtnägija": kosmosehuvi ajas Eesti psühholoogi maisele Marsi missioonile
Organisatsioonipsühholoogia doktorant Andres Käosaar osales teadaolevalt esimese eestlasena Utah' kõrbes Marsi missiooni raskusi jäljendavas eksperimendis.

Sisserändajal võib Euroopas olla kergem palgatöö asemel ettevõte avada
Riigiti võib kohalike elanike ettevõtlik hoiak olla üsna erinev. Seevastu riiki saabunud välismaalased võivad sageli olla iseenda tööandjad, oletab Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessor oma statistilise analüüsi põhjal. Samuti usub ta, et teise riiki kolivadki juba riskialtimad inimesed.

Lugeja küsib: millal eestlane kastaneid sööma hakkas?
Röstitud, keedetud, kupatatud või ka pähklitega sarnaselt täitsa töötlemata jäetud kastaneid vitsutatakse üle kogu maailma. Ka Eesti toidupoodides ja restoranides võib seda süsivesikurohket maiuspala kohata. Päris kindlasti on tegemist importkaubaga, kuna harilik kastan Eesti kliimas vastu ei pea.

Reportaaž Estonia klaverivabrikust: toodangu kasvatamine on ajast ja arust
Kalamaja pargi kõrval töötab Põhja-Euroopa ainus klaverivabrik, kus valmistakse käsitööna kümneid tuhandeid eurosid maksvaid pille. Vikerraadio reportaaž viis kuulajad tuurile Kungla tänaval asuva ajaloolise tootmishoone müüride vahele.

Punk on lahe ehk Kuidas Eesti naispunkarid oma koha leidsid
Kui tänapäeval ei vaadata isikupärase välimusega subkultuuriesindajale linnaruumis enam viltu, siis 1980.–1990. aastate punkareid, tänavamuusikuid ja futuriste tabas kaaskodanike halvakspanu. Eesti muusikateadlane osutab naispunkaritega tehtud intervjuude põhjal, et just naiste jaoks tähendas punk suuremaid kõhklusi kui meestele.

Põhja-Euraasia kütid ja korilased tundsid ka keraamikat
Põhja-Euraasia kütid ja korilased ei võtnud keraamikat kui uuenduslikku tehnoloogiat üle põlluharijatelt, vaid jõudsid murdelise innovatsioonini ise, selgus rahvusvahelises uuringus. Ilmselt levis keraamika seejärel Põhja-Venemaast Lõuna-Skandinaaviani hoopis kütt-korilaste kogukondades.

Ökoloog: tehke aastavahetuse ilutulestiku asemel parem lõket
Vana aasta saadetakse sageli ära ilutulestiku saatel. Taevasse lastud tulevärk mõjub aga halvasti lindudele-loomadele ning laiemalt keskkonnale. Seega soovitab ökoloog Mihkel Kangur teha pigem lõket.

Lugeja küsib
Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.