Eesti tugevusest räägitakse kaitsevõime, majanduse või digiriigi kontekstis, kuid sama oluline on tagada meie inimestele tugev tervis. Sealjuures võiks vabastada tehisaru meile aega selleks, mis on päriselt oluline, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor Pirjo Spuul.

Eestit nädalaid haardes hoidnud pakane ja lumesajud on hakanud taanduma. Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak kinnitab, et tõsine talv saab läbi ning ees ootab vesine ja heitlik märts.

Eesti ülikoolides on akadeemilise vabadusega väga hästi, ütles maikuus Tallinna Ülikooli rektoriks saav Priit Reiska saates "Otse Uudistemajast". Tulevase rektori hinnangul on aga selle hoidmiseks tähtis ülikoolide eriilmelisus.

Kui soovime, et eesti keel püsiks täisväärtusliku teadus- ja kõrghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult süsteemseks ja akadeemiliselt väärtustatud tegevuseks, kirjutab Jakob Kübarsepp.

Milano Cortina olümpiamängude jaoks toodeti rekordiline kogus kunstlund: vähemalt 2,4 miljonit kuupmeetrit. Kunstlumi on aga kõvem kui looduslik, mistõttu võivad kukkumised olla valusamad.

Poeriiulid on lookas proteiinibatoonidest ja -jookidest, mida tarbivad agaralt nii kontoritöötajad kui ka pühapäevasportlased. Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik selgitab, et kui terved täiskasvanud saavad vajaliku kätte tavatoidust, siis tegelik valguvaegus ja lihaskadu ähvardab hoopis eakaid, kes võiksid toidulisandite poole vaadata julgemalt.

Hiljutine uuring vaatles, kuidas riiklik perelepitus Eestis toimib, keda see aitab ning mida saaks paremini teha. Ühe järeldusena on teenuse nimi eksitav, mistõttu võiks selle ümber nimetada.

Naisautorite ilukirjandus aitab tuua teadusajaloos esile assistente ja illustraatoreid, kelle panus suurmeeste avastustesse on seni sageli märkamatuks jäänud, leiab Tallinna Ülikooli anglistika professor Julia Kuznetski rahvusvahelisel "Naised ja tüdrukud teaduses" nädalal.

Eelmisel aastal tehtud uuring näitab, et Eesti noorte digikäitumises on toimunud märkimisväärne nihe: üha enam kasutatakse tehisaru mitte ainult õppimise abivahendina, vaid ka suhtluspartnerina.

Tartu Ülikooli geograafia kaasprofessor Taavi Pae tegi ajaloolise kalmistuplaani abil kindlaks, et Timotheus von Bock ei ole maetud eraldatuna kalmistumüüri äärde, nagu on kirjutanud Jaan Kross, vaid puhkab Võisiku mõisa kalmistul oma perekonna keskel.

Võrreldes 1990. aastate algusega on haiglaõed Eestis praegu iseseisvamad, professionaalsemad ja hoolivad patsiendi heaolust rohkem, osutab Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö. Teisalt tähendab see tööd keerulisemate tervisemuredega ja suuremat vastutust, mis kasvatab õdede töökoormust.

Novaatori lugejat huvitas, miks inimese hääl vananedes muutub, mistõttu on paljudel eakatel sarnane hääl.

Ükssarvikute ehk miljardiväärtusega idufirmade tagaajamine muutunud paljude valitsusasutuste ja bürokraatide kinnisideeks, leiab Singapuri innovatsioonijuht David Toh. Ühiskonna sidusust võiksid paremini toetada reaalseid vajadusi rahuldavad süvatehnoloogia arendused.

Tallinna Ülikooli vanemteadur ja rannikumere geoloog Hannes Tõnisson prognoosib pikaajalist külmalainet, mistõttu ei pruugi õhutemperatuur enne 24. veebruari plusspoolele tõusta. Enne seda võivad puruneda aga mitmed külmarekordid.

Poliitikaeksperiment näitab piiratud aja jooksul, kas mõni lahendus toimiks riigis või mitte. Soomes on selliseid katseid tehtud mitu, eesotsas kodanikupalga eksperimendiga. Eesti võiks rohkem samamoodi katsetada näiteks haridus-, tööturu- ja keskkonnaküsimustes, osutab Eesti majandusteadlase osalusel valminud uuring.

Praegu tuleb linnahaljastuses lappida sageli planeerimis- ja projekteerimisjärgus tehtud vigu hoolduse käigus. Elurikka ja igas vanuses inimestele sobiva vastupidava linnaruumi saaks luua aga juba eos, kasutades praegusest enam ajaloolisi andmeid ja linnade digikaksikuid, osutab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö.

Riikide ja inimkonna areng tervikuna on võimalik vaid paikades, kus on tagatud inimõigused ning vabadus teha erinevat teadust, leiab "Reedeses intervjuus" Eesti geenivaramu juhataja Lili Milani.

Sellest õppeaastast jõudis esimestesse Eesti gümnaasiumidesse mehitamata õhusõidukite õpe, mis on peagi valikainena osa riiklikust õppekavast. Uusi kursusi on avamas ka kõrgkoolid.

Igapäevane suhtlus mängukaaslastega mõjutab lapse bakterikooslust tugevamalt kui kodune keskkond, aidates luua mitmekesise bakterikoosluse ja taastuda kiiremini antibiootikumiravist, kirjutavad teadlased värskes uuringus.