Maailma Seemnepank peidab oma jäises põues pea miljonit erinevat seemnenäidist üle kogu maailma. Suurem osa hoidlapinnast on veel vaba, ent sordid, mida sinna võiks saata, surevad massiliselt välja, tõdeb Maailma Seemnepanga tegevdirektor Stefan Schmitz Novaatorile antud intervjuus.

Tsistertslaste tugev ärivaist võimaldas neil tunda ära võimalikku rikkust seal, kus seda esialgu ei paistnud olevat. Just ordu laiahaardelise ja mitmekülgse tegevuse tõttu on nende panus meie piirkonda märksa mitmekihilisem, kui ühelt religioosselt ordult oodata võiks.

Kuigi Eesti karude süngeim tund on möödas, on jäänud nende elupaiku sedavõrd väheks, et terve riigi peale ei suuda end ilmselt rohkem alal hoida kui 700–800 isendit.

Kuuse-kooreürask on üsna tilluke, umbes viie millimeetri pikkune mardikas. Kui selliseid tegelasi liiga palju on, tekitavad nad metsas paksu pahandust. Ilmastiku muutustest tingitud varasem kevad ja soojemad suved soodustavad üraski massilist levikut.

Eriolukorra tõttu on sisseastumiskatsete toimumise aegu ja vorme muudetud kõigis Eesti koolides ja neisse sisseastujad on uues olukorras.

Ühiskondlikel struktuurideel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik. Samas ei saa teha sotsiaalseid innovatsioone inimeste jaoks, vaid ainult nendega koos, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori valimise viimasel debatil rääkisid kandidaadid ülikooli arengusuunadest, rollist ühiskonnas, rahvusvahelistumisest ja koostööst erasektoriga.

Eesti õpilaste rahatarkuse teadmised on teistest riikidest peajagu üle. Kuue aastaga on Eesti teinud tabelis suurima tõusu, kerkides kolmandalt kohalt esimeseks.

Huawei ja USA vastasseis tõotab muuta 5G-lahenduste vallas toimuvat arendustööd avatumaks ning lõhkuda sellega varem tekkinud tehnikahiidude monopole. Lõpptulemusena võidavad nii lõppkasutajad kui ka arendajad, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Sookurgede eriskummaliselt kajava laulu kohta on vanarahvas mitmeid sõnu välja mõelnud: kruuksub, kluuksub, turlutab. Erakordse helipildi taga on aga üsna ootamatu põhjus. Maaülikooli teadur Ivar Ojaste on sookure spetsialist ning räägib siin pesitsevate isendite kummalistest harjumustest ja avaldab ka põhjuse, miks me sookurgi ainult kevadel tulles ja sügisel minnes kohtame, ehk kus nad end suvel peidavad.

Esmaspäeval algab rahvusringhäälingus lindudele pühandatud nädal. Novaatori toimetus pani sel puhul kokku mitmeid teadusharusid hõlmava viktoriini. Proovi järele!