Lähikuudel tuleb paljudel inimestel langetada otsus, kas või mida õppima minna. Ekspertide sõnul tasub valdkonnast olenemata õppida infot analüüsima, ennast selgelt väljendama ja tehisarult õigeid küsimusi küsima. Ametite lõikes napib Eestis lähitulevikus insenere, elektrotehnikuid ja õpetajaid, aga ka psühholooge, eriarste ja logopeede.

Mõnd sõna saab mitmuse osastavas käänata vaid ühtmoodi, ent mõnel sõnal on kasutusel kaks vormi. Kuigi võiks arvata, et kahe variandi korral väljendavad lapsed end sagedamini õigesti, eksivad eesti lapsed selliste sõnadega rohkem, selgus uuest uuringust. Samas õpivad eesti lapsed kasutama käändeid märksa varem kui näiteks nende ingliskeelsed eakaaslased.

Õues on soe ja rahvas kipub päikese kätte – kes tahab paljajalu murul kõndida ja kes maha panna kartuli. Millistest reeglitest tuleks aga õues kinni pidada, et uue keskkonnaga kohanemine sujuks edukalt? Kas piisab rahvatarkuse tundmisest või on kevad kollektiivsest mälust kavalam? Novaator uuris asja.

Ehkki digiarendus on Eestis sümbolväärtusega valdkond, takistavad avaliku sektori innovatsiooni pikalt juurdunud silod ja projektipõhine rahastus. Tallinna Tehnikaülikoolis äsja doktorikraadi kaitsnud Steven Nõmmiku sõnul jäävad lahendused sageli vaid suuremate organisatsioonide vedada, mis pärsib omakorda uuenduslikkust.

Kuigi Gulagi vangilaagrid seostuvad ilmselt paljudele eestlastele Siberi külma avarusega, hoiti aastatel 1944–1954 ka Eesti paranduslikes töökolooniates tuhandeid inimesi, kellest moodustasid poliitvangide kõrval märkimisväärse osa majanduskurjategijad. Kohalikele võimudele allunud, kuid NSV Liidu laagrisüsteemi eeskujust lähtunud kolooniatest annab ajakirjas Tuna ülevaate Eesti mälu instituudi vanemteadur Peeter Kaasik.

Vene kodukeelega noored panevad eesti eakaaslastega võrreldes rohkem rõhku oma saavutustele ja nende demonstreerimisele, karjäärile ja tunnustusele. Eriti Ida-Virumaal soovivad nad seetõttu elujärge parandada, osutab Eesti teadlaste uuring. Samas on parema eesti keele oskusega noored sagedamini Eesti ühiskonda lõimunud ning rohkem Eesti inforuumis.

Religiooniuuringute doktor Indrek Linnuste leiab, et tervishoiutöötajad peaksid arvestama patsientide spirituaalsete vajadustega. Tema väitel on vaimsete ja eksistentsiaalsete teemade tähtsust tervishoius seni alahinnatud, kuigi need võivad mängida ravis olulist rolli.

Keskkonda puudutavates konfliktides otsivad kohapärimusest abi erinevad huvirühmad. Seejuures valivad nad folkloorist välja valdavalt nende seisukohta toetavad lood. Keskkonna tegelik ja nüansirohkem tähendus kohalikele pääseks paremini esile, kui juba arendust kavandades uuritaks teadlikult ka uuemat kohapärimust, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.

Õpetajatel on õppijate arengu toetamisel ja õpitulemuste saavutamisel keskne roll, ometi on paljudes riikides probleeme piisava hulga tugevate kandidaatide leidmisega õpetajakoolitusse ja kvalifitseeritud õpetajate ametis hoidmisega. Eesti on selge näide riigist, kus probleem on eriti terav, kirjutab Äli Leijen.

Tänapäeval, mil raamat ei pea enam lugemist õpetama ega teisi eluks vajalikke oskusi jagama, sest selleks on kiiremaid ja paremaid vahendeid ning võimalusi, on raamatul voli ja vabadus olla vaid avastamist ootav kaaslane, kirjutas eesti ajakirjandusloolane Krista Aru oma viimases ajakirjas Tuna ilmunud artiklis.

Kes tahab varajast saaki, sel tasub juba praegu mõelda köögiviljade ettekasvatamisele. Selleks, et saada saaki pikema perioodi jooksul, võib külvata mitu korda järjest.

Inimeste mõju loodusele võib ulatuda nende vahetust tegevusest sadade kilomeetrite kaugusele, kergitades tumeda elurikkuse hulka isegi kaugetel kaitsealadel, selgus hiljuti Eesti teadlaste eestvedamisel ilmunud uuringust. Samas saab kasutada tumeda elurikkuse määra targemaks looduskaitse planeerimiseks.

Tugevalt konkurentsipõhises Eesti teadussüsteemis võib viia tehisaru kasvav populaarsus lähtuvalt selle kasutusele seadvatest reeglitest ja teadusrahastuse mahust nii helgema tuleviku kui ka düstoopilisemate stsenaariumiteni, kirjutavad Eesti teadusgentuuri analüütik Kadri Raudvere ja strateegilise analüüsi osakonna juhataja Marko Piirsoo.

Tänavune gripihooaeg venib ja saavutas haripunkti alles märtsi keskel. Üheaegselt on ringluses kõik gripiviiruse tüübid ning nii gripijuhtude arv kui ka hospitaliseerimise tase püsivad prognooside järgi veel mõned nädalad üsna kõrgel.

Uued liikumissoovitused rõhutavad, et tervise heaks pole vaja maratone joosta – alustada võiks igapäevasest aktiivsest kõndimisest või trepist liikumisest. Liikumise mõte on lihtne: iga samm loeb, kirjutavad Leila Oja (TAI), Saima Kuu (TLÜ), Piret Raudsepp (EMÜ) ja Evelin Mäestu (TÜ).

Kuigi eesti keel tundub pigem väike, kuulub see maailma viie protsendi enimkõneldud keelte hulka. Keeleteadlase hinnangul on see eriline, samuti ka asjaolu, et Eestis on võimalik omandada kõrgharidust riigikeeles.

Heas arhitektuuris peaksid ilu ja praktilisus käima käsikäes. Eesti hoonetest on kõige inetumaks peetud Viru keskust. Seevastu riigikogu hoone ja Estonia teatri ilu ei kiputa avalikult vaidlustama, leidsid kunstiajaloo õpetaja Tiina Meeri ja arhitektuurifotograaf Risto Vähi.

Ehkki kätte on jõudnud kevad, on pikk talv ja ilmasündmused suutnud vaimselt tühjaks imeda nii mõnegi Novaatori lugeja. "Miks on vahel tunne, et kõik on tegelikult mõttetu? Sa uurid ja tegutsed, aga lõpuks ei huvita see kedagi ja tähenduslikkus hajub. Mida ütleks filosoofid?" kirjutas meile Igor. Vastuseid jagavad filosoofid Margus Ott, Jüri Lipping ja Henrik Sova.

Veel paarkümmend aastat tagasi viskasid arheoloogid kaevamistelt leitud luukillud piltlikult prügikasti ja pesid maetute hambaid. Nüüd on väärtused tehnoloogia arenedes muutunud. Pesemata hambad, luukillud ja munakooretükid sisaldavad kõik valke, mis kõnelevad näiteks lahkunu soost ja tehnoloogiate levikust, ütleb Kopenhaageni ja Cambridge'i Ülikoolide professor Matthew Collins.