Viimastel aastatel on lendoravate tegevusjälgi leitud piirkondadest, kus teda varem pole olnud, siiski ei saa seda pidada lendorava arvukuse suureks tõusuks, sest liik on endiselt kriitiliselt ohustatud.
Folklorist Reet Hiiemäe kõneles "Huvitajas" sõrmuse usundilisest taustast. Muuhulgas avas ta, miks peab armastust kinnitama just selle rõngakujulise objekti kandmine.
Kuigi põllumajanduse mõju vähendamiseks on töötatud Euroopa tasandil välja üle 100 meetme, pole Läänemeres reostuskoormuse vähenemist märgata. Eestis toimuvast aitab parema pildi saada Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhitav põhjalik kompeksuuring.
Inimkonna geneetilist mitmekesisust kirjeldav andmebaas võimaldab leida hõlpsamini raskeid haigusi tekitavaid geenimuutusi ja võib aidata teadlasi ka uute ravimite väljatöötamisel. Tähtsat rolli mängisid gnomAD-i loomisel ja selle võimaluste tutvustamisel Eesti geenivaramu andmed.
Mitmed põlise kõlaga eesti nimed on rahvusvahelised ja laenatud mujalt siin kõneldud alamsaksa keele vahendusel, märgib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar.
Ettevõtte SpaceX kosmoselaev toimetas pühapäeval rahvusvahelisse kosmosejaama kaks USA astronauti. Tegu oli esimese korraga kosmonautika ajaloos, kui inimesed viis omal käel orbiidile eraettevõte.
Tsistertslaste tugev ärivaist võimaldas neil tunda ära võimalikku rikkust seal, kus seda esialgu ei paistnud olevat. Just ordu laiahaardelise ja mitmekülgse tegevuse tõttu on nende panus meie piirkonda märksa mitmekihilisem, kui ühelt religioosselt ordult oodata võiks.
Seni on elu otsitud Maa-tüüpi planeetidelt. Värske uurimus tõestab, et elu on võimalik ka hoopis teistsugustest tingimustes. Läbimurdeni viinud katsete idee taga on Tartu Observatooriumi vanemteadur Mihkel Pajusalu: "Igal pool on samad alusblokid. Kus nad jõuavad eluni ja kus ei jõua, selles on küsimus."
Kuigi Eesti karude süngeim tund on möödas, on jäänud nende elupaiku sedavõrd väheks, et terve riigi peale ei suuda end ilmselt rohkem alal hoida kui 700–800 isendit.
Kuuse-kooreürask on üsna tilluke, umbes viie millimeetri pikkune mardikas. Kui selliseid tegelasi liiga palju on, tekitavad nad metsas paksu pahandust. Ilmastiku muutustest tingitud varasem kevad ja soojemad suved soodustavad üraski massilist levikut.
Eriolukorra tõttu on sisseastumiskatsete toimumise aegu ja vorme muudetud kõigis Eesti koolides ja neisse sisseastujad on uues olukorras.
