Lääne ühiskonnad kipuvad Arktika põlisrahvaid romantiseerima. Antropoloog Aimar Ventseli aastakümneid kestnud uurimistööst Venemaa Arktikas ja Kaug-Idas joonistub välja aga märksa pragmaatilisem elukorraldus: austus looduse vastu käib seal käsikäes üleküttimise, kaubanduse ja argise majandusliku arvestusega.

Teadlased on uurinud Eesti ülikoolides sugu aastakümneid, kuid suur osa teadmisest on jäänud üksikuurimustesse laiali. Eestikeelse üldkäsitluse puudumine pärsib nii kohalikku õpetamist kui ka uurimistööd, sest paljud teemad tuleb ikka ja jälle algusest peale lahti mõtestada, leiab Tartu Ülikooli etnoloogia teadur Rebeka Põldsam.

Neljapäeval toimus Tallinna Ülikooli professori Priit Reiska inaugureerimine ülikooli rektoriks.

Uusi tehisaru lahendusi võetakse koolides kiiresti ja suurte ootustega kasutusele, kuid värske uuringu põhjal ei pruugi toetada need õppimist nii, nagu loodetakse, kirjutab Tallinna Ülikooli haridusvaldkonna tehisintellekti sihtrahastusega professor Danial Hooshyar.

Tartu Ülikooli teadlased nuputasid välja viisi, kuidas väärindada puuvillastes tekstiilijääkides leiduvat tselluloosi. Nii võib vana teksapaar saada uue elu soojustuse või pakendina.

Kuidas kujundasid eestlased sada aastat tagasi oma kodusid? Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Triinu Väikmeri uurimus paljastab arhiivifotode ja tehisintellekti abil ühtaegu noore riigi elanike tapeedieelistused ja sotsiaalse ebavõrdsuse.

Kuigi Nõukogude Liidu lagunemisele eelnesid Ida-Euroopas massilised keskkonnaliikumised, ei kujunenud neist iseseisvuse taastamise järel elujõulisi rohelisi erakondi. Eesti Kunstiakadeemia professori Virve Sarapiku sõnul tingisid kiire meeleolumuutuse nii ühiskonna teisenenud poliitilised ootused kui ka tõsiasi, et varasemad protestid toimisid osaliselt kattevarjuna vastupanule Nõukogude keskvõimule.

Ülikoolid on valmis rohkem tudengeid vastu võtma, kui riik selleks lisaraha annab. Järgmise nelja aasta jooksul lisandub kõrgharidusse suurusjärgus 15 000 üliõpilast.

Ühismeedias kohtab hirmu Eesti elektrivõrgu 50 Hz sagedusega vahelduvvoolu elektriväljade suhtes. Samas võib kodune kehv elektriseade olla kõrgepingeliinist märksa ohtlikum, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika professor ning tuuleparkide ja ülekandeliinide elektromagnetväljade analüüsija Lauri Kütt.

Värsked meediauuringud näitavad, et Eesti ühiskonna hoiakud meedia suhtes pole sügavalt polariseerunud. Usaldust tuleb aga pidevalt välja teenida ning pelgalt inimestest rääkimise asemel ka nende endaga rääkida, osutab Tallinna Ülikooli kaasprofessor ja Mapping Media for Future Democracies uuringurühma juht Alessandro Nanì.

Eesti meedikud õpivad praegu mitmes valdkonnas servamisi, kuidas raskelt haigete inimeste vaevusi leevendada ja elukvaliteeti toetada. Samas jääb riik naabritest üha enam maha. Olukorra parandamiseks sõnastas Eesti antropoloog koos rahvusvahelise töörühmaga 36 kvaliteedikriteeriumi, milline peaks olema tugev palliatiivse ravi alane haridus.

Aprilli keskel sündis Luunja tallis Eesti Maaülikooli veterinaarteadlaste kloonitud varss. Sellega sai Eesti teiseks riigis Euroopas, millel on võimekus hobuseid kloonida.

Katkiste esemete kordategemine on Eestis muutunud nõukogude-aegsest majanduslikust paratamatusest teadlikuks vastupanuks tänapäevasele masstarbimisele. Eesti Rahva Muuseumi teaduri Tenno Teidearu värske uurimus näitab, et varasem vajaduspõhine strateegia on leidnud uue hingamise keskkonnahoidlikus mõtteviisis ja liikumises.

Möödunud nädalal tegi Artemis II missiooni meeskond edukalt tiiru ümber Kuu ja inimjalg võiks NASA plaanide järgi Kuule astuda aga 2028. aasta alguses. Eesti ekspertide hinnangul on ootus üleliia optimistlik, sest alles arendatavaid maandumismooduleid ootavad esmalt tuleristsed Maa orbiidil ja USA heitlik poliitika toob ajakavasse katkestusi.

Kui lugemis- ja kirjutamisraskustest räägitakse sageli juba algklassides, siis matemaatika õpiraskus jääb tihtipeale varju. Seejuures ei kao raskused laste vanemaks saades – nendele pööratakse lihtsalt vähem tähelepanu, kirjutab eripedagoog ja Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor Liina Malva.

Hooletu suhtumine teadusjulgeolekusse võib ohtu seada nii Eesti e-riigi turvalisuse kui maine liitlaste silmis, mistõttu peab julgeolekuline mõtlemine muutuma teadlaskonnas igapäevaseks ning kohandada tuleb rahvusvahelistumise ja teadusrahastuse reegleid, kirjutab Sisekaitseakadeemia teadusprorektor Riin Tamm.

Terviseameti värske uuring näitab, et puukidega levivate haigustekitajate levimus erineb Eesti piirkonniti märkimisväärselt: kõrgeim puukborrelioosi levimus tuvastati Lääne-Virumaal, samas kui puukentsefaliidi viirust leiti enim Saaremaal.