Kui tavaliselt jääb maikuus sääski vähemaks ning nad asenduvad teiste tüütute tegelaste ehk parmudega, siis tänavu ei ole seda juhtunud ning hakkama tuleb saada mõlemat liiki putukatega.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) psühhiaatriateenuse värske statistika valguses võib oletada, et järjestikuste ühiskondlike kriiside pikaajalised mõjud inimeste vaimsele tervisele alles võivad suuremas ulatuses avalduma hakata, eriti neil, kes on haavatavamad – lapsed ja noored, nentis psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

Maksumuudatusi puudutavas arutelus on palju keskendutud üldisele mõjule kogu elanikkonnale, kuid vähem on tähelepanu saanud see, kuidas need muudatused mõjutavad eri sissetulekutasemega ja haavatavas olukorras inimesi, kirjutavad mõttekoja Praxis analüütikud Merilen Laurimäe ja Isabel Mari Jezierska.

Sarnaselt Põhjamaadele iseloomustab Eesti teadlasi endiselt hoiak, nagu poleks nad Euroopa ja maailma tasemel piisavalt head, mis teeb neile aga teadusraha taotlemisel ning eesliiniteaduse edendamisel karuteene, leiab Euroopa teadusnõukogu (ERC) president Maria Leptin.

Tartu Ülikooli tudeng tõestas origami abil ära Pythagorase teoreemi. Ehkki paberit voltides on juba põhikoolis tuntud seaduspära tõestatud varemgi, õnnestus see tudengil kordagi kääre haaramata.

Hiljutine õpetajate uuring näitab, et kuigi üle pooled Eesti õpetajad on juba TI-tööriistu kasutanud, ei taju paljud õpetajad neid veel piisavalt kasulikuna, mis võib saada komistuskiviks ka tehnoloogia klassiruumi jõudmisel, kirjutavad Tallinna Ülikooli õpianalüütika teadur Mikk Granström ja kooliarenduse teadur Piret Oppi.

Pealkirjade koostamise kohta antakse kooliõpikutes aastakümneid samu soovitusi, millel puudub eesti keele kontekstis teaduslik alus. Tartu Ülikooli teadlaste esimene selleteemaline uurimus osutab, et lugejad eelistavad pigem lühikesi nimisõnadest koosnevaid pealkirju. Eriti juhendite päises peavad lugejad aga heaks küsimuse vormis pealkirju.

Eesti teadlased said jälile, mis põhjustab krooniliste koekahjustuste korral liigse armkoe ehk fibroosi teket, millest võib kujuneda omakorda tavapärast elu takistav valulik tervisehäda.

Eestis on eluase hinna poolest kõige raskemini kättesaadav Tallinnas ja Tartus. Ühtlasi on eluasemekuludega üleliia koormatud inimeste arv viimastel aastatel kasvanud. Olukorda võiks Eesti teadlase sõnul leevendada linnamaa teadlikum kasutus ja karmimad nõuded uusarendustele.

Eesti naiste suhted ja seksuaalsus on ajas arvadunud, osutab hiljutine naiste tervise uuring. Seksuaaleluga ollakse järjest enam rahul, aga laste saamist lükatakse sageli edasi sobiva partneri puudumise tõttu.

Aastatuhandete eest oli Euroopa rannajoon praegusest erinev. Kunagistelt kaldaaladelt välja kaevatud vaalaluud annavad nüüd aimdust inimeste kunagsest elulaadist. Nii selgus rahvusvahelisest uuringust, et inimesed valmistasid Euroopas vaalaluust tööriistu juba 20 000 aastat tagasi.

Veidi alla poole kõikidest surmadest möödunud aastal ehk 7222 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mille tagajärjel suri 2857 meest ja 4365 naist, selgus tervise arengu instituudi (TAI) andmetest.

Hiljuti kaitstud magistritööst selgus, et kiusamine on kutsekoolide õpetajate seas suur probleem. Kiusavad nii teised kolleegid kui ka kooli juhtkond. Noored õpetajad satuvad sageli kiusu ohvriks oma vanuse tõttu.

Kui Tervisemuuseum sai saja-aastaseks, pani teadur-kuraator Anna Rinaldo kokku raamatu, mis räägib eestlaste teekonnast teadmatusest teadlikkuseni – nii kehahügieeni kui ka vaimse tervise osas. Intervjuus Novaatorile rääkis Rinaldo, miks uskusid inimesed saja aasta eest rohkem jumalasse kui arsti, kuidas meditsiin muutus kõikvõimsaks ja miks pole vananemises tegelikult midagi masendavat.

Novaatoris ilmus artikkel, kus autor Kristjan Port tegi katse tõmmata paralleele keskaegsete ülikoolide moonutatud kuvandi ja tehisaru võimalike ohtude vahel. Kahjuks on artikli ajalooline osa rajatud valedele eeldustele ja teenib pigem retoorilist eesmärki, kui pakub sisulist analüüsi, kirjutab Tartu Ülikooli mõtteloo kaasprofessor Meelis Friedenthal.

Veres ja uriinis sisalduvad molekulid võivad reeta, kui palju sööb inimene ülitöödeldud toite, osutab USA teadlaste uuring. Leiu põhjal saaks edaspidi täpsemalt hinnata inimeste toitumisharjumusi. Samuti oleks arstidel edaspidi lihtsam uurida toidulaua seoseid näiteks diabeedi ja vähiga.

Kui arsti ooteaeg on pikk või määratud ravi ei aita, suundub osa inimesi tervisemuredele lahendusi otsima ühismeediast. Eesti teadlase tehtud Facebooki tervisegrupi uuring osutab, et kuigi arste kui diagnoosipanijaid seal usaldatakse, võivad pöörduda inimesed seal keerukama häda korral ka ravitsejate poole.