Ilmselt on nii mõnigi inimene kalendrisse kiigates uurinud, millise nime kandjal on parasjagu nimepäev. Novaatori lugejat Kristinit huvitas, kuidas on ajaloos nimepäevi tähistatud.

Eesti inimeste joogivees leidub võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega rohkem radioaktiivseid aineid, kuid teadlaste sõnul ei kujuta need tervisele märgatavat ohtu. Küll aga võiks anda see mõtteainet vee käitlemisega tegelevatele ettevõtetele.

Sama ravim võib ühel inimesel toimida nõnda, nagu peab, teisel aga tekitada tõsiseid kõrvalmõjusid. Missugused on selle taga peituvad põhjused ja kuidas saaks tulevikus neid vältida, kirjutab Tartu Ülikooli farmakogeneetika teadur Kristi Krebs.

Rühm astronoome üle kogu maailma avaldasid neljapäeval esimese pildi Linnutee keskmes asuvast supermassiivsest mustast august.

Aastaajad on Eestis nihkes ja näiteks varakevad algab siin 70 aasta taguse ajaga võrreldes kuu aega varem. Loodusteadlaste sõnul võib muutus anda mõnele liigile võimaluse turvalisemalt sigida, kuid teiste vahel konkurentsi teravdada. Samuti on Eestisse tulevikus oodata üha uusi lõunapoolseid liike.

Koostöös Šveitsi kolleegidega uurisid Tartu Ülikooli teadlased, kuidas mõjutavad inimese tervist ja muid omadusi DNA-s paiknevad geneetilised muutused, mida nimetatakse koopiaarvu variatsioonideks. Selgus, et muu hulgas on nende keskmisest suurem hulk inimese DNA-s seotud suurema terviseriski, väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega.

Mõne aasta eest leiti eestlastel juhtimisel teadaolevalt üks universumi suuremaid struktuure – galaktikate superparvedest koosnev BOSSi Suur Sein. Kui senistel teadmistel põhinevate arvutisimulatsioonide põhjal ei tohiks seda üleüldse olemas olla, siis värske uuringu põhjal on struktuuri lagunemine miljardite aastate pärast möödapääsmatu.

Mai on ERR-is traditsiooniliselt keskkonnakuu, mille keskmes on sel aastal vesi. Novaator pani sel puhul kokku lühikese viktoriini, mis aitab ühtlasi aimu saada inimeste igapäevasest kaudsest ja otsesest veekasutusest. Rohkem veeteemalisi artikleid leiab keskkonnakuu erilehelt.

Koloniseerimiskampaaniate käigus kuju võtnud mõtteviis kannustab nii riike endiselt agressioonile kui ka pidurdab kliimakriisi lahendamist. Lahendus võiks peituda teadmiste dekoloniseerimises, leiab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor Benjamin Klasche.

Kuigi konfliktid võivad tunduda ebameeldivad, siis teadlaste sõnul on need laste arengu seisukohast vajalikud. Täiskasvanute puhul võimaldab konflikt tõsta suhte kvaliteeti ja lähedust ning parandada teineteise mõistmist.

Facebook pole muusikaplatvorm, kuid ometi on iga artist, produtsent, plaadifirma, fänniklubi ja kriitik reeglina seal mingil moel kohal. Kuigi Facebook andis hoogu selgepiirilise muusikakriitika kadumisele, aitab see samas säilitada kohaliku kultuuri mitmekesisust, osutab Tallinna Ülikooli doktoritöö.

Sõja jalust põgenevate inimeste ränne ei hõlma üksnes füüsilist ümberasumist, vaid ka psühholoogilist murrangut, mille käigus tuleb ümber mõtestada senised harjumused ja tähendusmustrid. Nõnda pole ränne kindla alguse ja lõpuga liikumine, vaid pikaajaline protsess, mis algab enne kodust lahkumist ning jätkub ka sihtkohas, selgub Tallinna Ülikooli teadlaste kultuuripsühholoogia alasest uurimistööst.

Mulla viljakusest ja tervisest annavad hea ülevaate seal elutsevad seened, kelleta ei seo muld süsinikku ega saa taimed mullast kätte toitaineid. Tartu Ülikooli teadlaste juhitud uuring osutab, et kuigi Eestis toetavad viljapõldude mulla elurikkust põlde ümbritsevad looduslikud maastikuelemendid, võivad mõned laialtlevinud maaharimise võtted viia mulla vaesestumise teed.

Tallinnas toimus 55 aastat tagasi suur džässifestival Tallinn '67, kus osales ka üks tolle aja Ameerika džässikuulsusest saksofonist Charles Lloyd, kelle esinemine keelati vahetult enne tema lavale astumist. Ameerika väljaanded süüdistasid seepeale Nõukogude Liitu rassismis, mistõttu anti muusikule siiski luba esinemiseks.