Üleilmse rahvastiku kasvu ja aina suurema tarbimise tingimustes on üha tähtsam jäätmete töötlemine ja taaskasutamine. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased töötavad välja tehnoloogiat, mille eesmärk on eriliigilisi tekstiilijäätmeid senisest oluliselt tõhusamalt taaskasutuskõlbulikuks teha.

Kuigi maailmas on hinnanguliselt kuni 3,8 miljonit seeneliiki, tunnevad teadlased neist vaid umbes 150 000 liiki. Tartu Ülikooli teadlase osalusel valminud artiklis pakub rahvusvaheline teadlasrühm välja uusi võimalusi seeneliikide täpsemaks nimetamiseks.

Päikesesüsteemi lähima naabertähe Proxima Centauri peal sähvatanud ülivõimas loide lubab arvata, et elutingimused tähe ümber tiirleval Maa moodi planeedil ei ole sugugi kiita.

Leedvalgustuse tulek meie majapidamistesse on sama revolutsiooniline sündmus, kui elektrivalguse tulek sajand tagasi, leiab Tallinna Tehnikaülikooli akrediteeritud valgustehnika labori mõõtespetsialist Toivo Varjas. Kuna lahendus on uus, ei osata veel õigesti aduda sellega seotud riske.

Nii Eesti kui ka mujal on isejuhtiva ühistranspordi pilootprojektid saanud kasutajatelt positiivset tagasisidet. Vaatamata jätkuvale arendustööle kuulub ettekujutus avatud liikluses osalevast isejuhtivast bussist esialgu siiski utoopia valda, leiab Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Ralf-Martin Soe.

Koroona salakavala kulu tõttu kaebavad paljud haiguse läbi põdenud patsiendid terviseprobleemide üle ka kuid pärast koroonast tervenemist. Heal tasemel komplekset taastusravi vajavad aga ka kergemate ja mõõdukate funktsioonihäiretega patsiendid, leiab taastusarst Varje-Riin Tuulik.

Kui soojeneva kliima mõjul muutub Euroopa põhjapoolsete riikide õhk soojemaks, saavad siin edukamalt levida soojalembesed parasiidid. Nüüd kaardistas Eesti teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline uuring koeralt inimesele leviva parasiidi Dirofilaria repens üha laiemat levikut Eestis, Lätis ja Leedus.

Robotite ja nutikamate arvutiprogrammide pidevalt inimestega võrdlemine teeb ühiskonnale karuteene. Hoopis rohkem aitaks robotite kasutusalasid avardada nende loomadena kujutamine, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port tehisintellekti-eetikut Kate Darlingu sõnu.

Riikide toimetulek kriisidega sõltub muu hulgas nende võimekusest ohjeldada väärinfo levikut. Kaheksa Euroopa riigi praktikaid ja regulatsioone käsitlenud uuringust selgus, et Eesti kriisihalduses on oluline mitte niivõrd otsene väärinfoga võitlemine, vaid kriisiinfo kättesaadavus ja sõnumite kvaliteet.

Hoolimata väiksusest ja kohatisest väiklusest on Eesti siiski üha atraktiivsem koht välismaa tippteadlastele, kes saavad siin oma professionaalseid unistusi täita, tuues teadmisi, au ja kuulsust juba Eestile. Viimase 15 aasta jooksul on Eestis tegutsevate välisteadlaste hulk statistika järgi kümnekordistunud ja ületas juba 500 piiri.

Alates 2019. aasta märtsist on teatud tervishoiutöötajatel õigus vaadata inimeste terviseandmeid, et pakkuda neile vajadusel ennetavat ravi. Tallinna Ülikooli õigusteaduse lektor Kärt Pormeister võttis patsiendiseire luubi alla ja tõi välja, et praegusel kujul riivab see inimeste privaatsust.

Lugejale on ilmselt tuttav Vaikses ookeanis triiviv Prantsusmaa-suurune prügisaar. Kui vee pinnal hõljuvat prahti uurida ja mõõta on üsna lihtne, siis sügavamale vette või merepõhja jõudnud reostusest pole teadlastel kuigi head aimu. Nüüd pakuvad Eesti teadlased rahvusvahelises uuringus välja võimaluse, kuidas isejuhtivate droonidega edukalt ka merepõhja kogunenud prahti seirata.

Üks võimalus põlevikivitööstuse süsinikuheitmete vähendamiseks ning Pariisi kliimaleppe edukamaks täitmiseks on CO2 tagasisidumine põlevkivi tuhaga, mis muidu ladestatakse elektrijaamade juures hiiglaslikes tuhaplatoodes. Kas ja kui tõhusalt seotakse tuhaplatoode setetes CO2-te, uuris Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloog Kristjan Leben oma doktoritöös.

Aeg-ajalt kukub Maale meteoriite, mõni suurem, mõni väiksem, kuid uudiseid neist ei kuule me iga päev. Veel harvem kuuleme uudiseid aga mikrometeoriitidest, hoolimata sellest, et neid väga pisikesi terakesi langeb Maale pideva voona.

Ajal, mil terve maailm võtab suuna rohearengu poole, hakatakse väärindama üha uusi looduslikke materjale. Üks säärane alles esimesi samme tegev tööstusharu on vetikakasvatus, mille olukorda Euroopas rahvusvaheline uuring kaardistas. Novaator päris uuringus osalenud Eesti teadlaselt, mida vetikatööstus endast üldse kujutab.

Eestis leidub kümneid tuhandeid hektareid kuivendatud soid, millest paiskub õhku märkimisväärsel hulgal kliimasoojenemist põhjustavat süsihappegaasi. Kuigi nende taastamisega on hakatud viimase kümnekonna aasta jooksul läbimõeldumalt tegelema, napib pikaajalisi uuringuid, mis aitaks taastamisest saadavat kasu selgemini esile tuua.

Internetiajastul arvutiekraani taga naljade tegemine hukutab inimhingi ja röövib firmadelt miljardeid dollareid. Samas kahvatuvad mõlemad süveneva usalduskriisi kõrval, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Maamunal pole enam ühtki paika, kus astronoomid saaks segamatult tähti vaadelda. Värske analüüsi järgi võib kosmoseprügist ja satelliitidest tingitud valgusreostus olla tunginud kõikjale.

Massiline liikide väljasuremine on osa palju kõneainet pakkuvast globaalsest keskkonnakriisist. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuring kaardistas erinevate taime- ja loomaaliikide tunnuseid, mille põhjal selgus, et enim ähvardab väljasuremine suuremõõtmelisi ja aeglase eluviisiga organisme.

Eesti nakatamiskordaja on langenud üle Eesti 0,9 lähedale ehk iga koroonaga nakatunu annab nakkuse edasi keskmiselt 0,9-le inimesele. Selge on langustrend Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal.

Eesti alasid kattis umbes 445 miljoni aasta eest meri, mis polnud aga kõikjal ühtmoodi sügav. Kui Põhja-Eesti heledavärviline Ordoviitsiumi lubjakivi on moodustunud rannalähedase madalvee setetest, siis Lõuna-Eesti maapõue lubjakivi punane värv pärineb Liivi keele nimelisest sügavamast meresopist. Nüüd pakuvad Eesti geoloogid välja mõistatusliku Liivi keele tekkeloo.

Inimesed saavad ohtliku mürgistuse enam kui 90 protsendil juhtudest kodus, sest ajavad rohupudeli kodukeemiaga segi, rääkis Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder saates "Huvitaja". Eesti Loodusmuusemi vanemkuraatori Loore Ehrlichi sõnul kipuvad inimesed segi ajama ka pealtnäha sarnaseid, kuid sageli mügiseid seeneliike.

Kuigi Euroopas on putukate söömine uus nähtus, on see mujal maailmas tavapärane. Putukad on toitvad ja nende toiduks kasutamine aitaks säästa ka keskkonda, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Kristel Vene ja toidutehnoloogia doktorant Lachin Huseynli.

Eesti hüljeste olukord on parem kui eelmise sajandi keskpaigas, kuid kui hallhülgeid on Eestis aasta-aastalt veidi rohkem, pole viigrite arvukus viimase 30 aastaga muutunud. Hallhüljeste edu viitab aga siinsete inimeste õnnestunud merekaitsele, rääkis hülgeuurija Mart Jüssi saates "Vikerhommik".

Õpetajaks õppijaid on viimastel aastatel vähemaks jäänud nii Eestis kui ka Soomes. Ameti vähese populaarsuse taga on paljuski selle negatiivne kujutamine meedias, osutavad värskes uuringus osalenud Tartu Ülikooli haridusteadlased.

Must-toonekurg on kiiresti kahaneva arvukuse ja väga kehva sigimisedukusega kaitsealune linnuliik, kes on Eestis suures väljasuremisohus. Keskkonnaameti tellitud uuringust selgus, et üks must-toonekure kehva sigimisvõimet põhjustav tegur võib olla lindude veres leiduv suur elavhõbeda sisaldus, mis satub sinna tõenäoliselt toidu kaudu.