20. novembril kaitses Kristina Jõekalda Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö, mis uurib kunstiajaloo ja muinsuskaitse kui distsipliinide kujunemist baltisaksluse vaatepunktist.

Keskkonnaministeeriumi tellitud hiljutine uuring näitas, et vaid kolmandikus eramajade kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele. Sageli on saastus pärit inimese enda või naabri reoveest.

Võrreldes eelmise aastaga pole muutunud õpilaste keskmised tulemused riigieksamitel kuigi palju. Samas võib jätta pandeemiast tingitud distantsõpe eksaminandide sooritusele jälje järgnevatel aastatel ja parimal juhul saaks kasutada seda tõmbekeskustest kaugemal asuvate koolide õpilaste järele aitamiseks.

Koroonaviirus on levinud Eestis laialdasemalt kui kunagi varem, selgub Tartu Ülikooli teadlaste korraldatud seireuuringust. Peremeditsiini professor Ruth Kalda hinnangul on nakatunute arv siiski väiksem, kui võis karta terviseameti ametliku statistika põhjal.

Ehkki kõrge kehamassiindeks on COVID-19 läbipõdemisel riskitegur, ei sõltu haiguse kulg ainuüksi inimese rasvaprotsendist. Oluline on hoopis elundeid ümbritseva vistseraalrasva käekäik. Viimane võib selgitada, miks põevad naised COVID-19 läbi kergemini, selgub eestlaste osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

Kõige pikemad 19-aastased poisid elavad Hollandis ja kõige lühemad elavad Ida-Timoris. Samavanused Eesti noormehed on pikkuse poolest maailmas kolmandal kohal, selgus ajakirjas The Lancet avaldatud uuringust.

Majandusmetsades asuvad väikeveekogud on mitmekesised elupaigad. Kui metsaomanik kaevab uusi kraave või uuendab olemasolevaid, annab ta väikeveekogude elustikule löögi. Tartu Ülikooli värske doktor Maarja Vaikre soovitab looduslikud lombid puutumata jätta ning vajadusel metsa isegi lompe juurde rajada.

Kohalike omavalitsuste pakutav sotsiaalabi ei jõua kõigi abivajajateni, sest kõiki teenuseid kõik omavalitsused ei osuta. Eeskätt takerdub kohalik sotsiaalabi raha ja inimeste ebavõrdsesse jaotumisse, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Vanarahva suust on pärit erisugused ilma ennustamise ütlused. Kuidas vanarahvas tähtpäevade ja loodusemärkide põhjal ilma prognoosis ja kas seapõrn on olnud oluline talveilma ennustamise vahend, uuris Novaator Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadurilt Mall Hiiemäelt.

Ehkki ilma ennustamine on muutunud viimase paarikümne aastaga oluliselt täpsemaks, jätab pikemate prognooside täpsus soovida, nendib klimatoloog Ain Kallis. Mõneti paradoksaalselt võib tõusta sünoptikutel tulu ilmatarkade kümnete aastate vältel tehtud tähelepanekutest.

Matemaatikat peavad ühtmoodi pigem raskeks aineks kõik õppurid, kuid mehed ja naised õpivad seda veidi erinevalt. Näiteks on naised altimad valemeid lihtsalt pähe tuupima, samas kui mehed otsivad varmamalt õpitu ja elu vahel seoseid, kirjutavad Tartu Ülikooli (TÜ) ja Estonian Business Schooli (EBS) teadlased.

Ameerika Ühendriikide valimiste eel on kasvanud hüppeliselt veebis levivate valede hulk, mida võimendavad sotsiaalmeedia automaatkontodega tihedat koostööd tegevad pahalased. Piiranguteta sõnavabadus on uute tehnoloogiliste lahenduste tõttu oma aja ära elanud, järeldab sotsrobotite uurimisele keskenduv Indiana Ülikooli informaatikaprofessori Filippo Menczer.

Nii Eesti lasteaednike kui ka lapsevanemate jaoks on tähtis hoolivus, usaldusväärsus ja tegutsemisvabadus. Samas väärtustatakse Eesti lasteaedades võrreldes muu maailmaga rohkem traditsioone, selgub Tallinna Ülikoolis valminud doktoritööst.

Tartu Ülikooli molekulaarbioloogide töö aitab selgitada, miks on SARS-CoV-2 nii kiire levikuga ja sedavõrd agressiivne. Uuritud viiruse aktiveerimise mehhanism on ka üks võimalik sihtmärk COVID-19 ravimite arendamisel.

Möödunud majanduskriiside ajal on Eesti valitsus kulusid kärpinud, jahutades seeläbi niigi kitsikuses majandust veelgi. Koroonakriisi ohjamisel otsustas valitsus käituda teisiti ja võtta laenu. Eesti majandusteadlaste hinnangul oli laenamine õige otsus, kuid uut moodi poliitika vajab veel harjutamist.

Eesti veised on ühed paremad piimaandjad Euroopas. Paraku surevad veised nii meil kui ka mujal üha nooremalt. Abi oleks suurfarmides täppismeditsiini rakendamisest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Maris Eelsalu doktoritöö aitab paremini hinnata lainekoormuse mõju Eesti randadele. Tulemustest võiks tõusta kasu näiteks lainetest roheenergia ammutamisel ja üleujutustest ohustatud piirkondade kindlaks tegemisel.

Bakteritel esineb geenipaare, mis toodavad ühtaegu nii mürkaineid kui ka mürkaine vastumürki. Tartu ja Umea ülikoolide teadlased on leidnud toksiin-antitoksiin süsteeme uurides tuhandeid mürkaineid neutraliseeriva antitoksiinide perekonna, mis pakub uuenduslikke ravivõimalusi paljudele viirushaigustele.

COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule, leiab KBFI juhtivteadur ja akadeemik Anne Kahru.

Uus kosmose võidujooks on alanud plaanidega viia 2024. aastaks taas inimene Kuule ja 2030. aastaks Marsile. Kosmoseavarustesse aga üldjuhul üksi seiklema ei minda ning seega on meeskonnatöö ja selle mõistmine oluline. Kuigi Eesti pole maailma juhtiv kosmoseriik, tegeletakse siin näiteks kosmosemeeskonna psühholoogia uurimisega.

Eestist jõuab Läänemerre praeguseks 90 protsenti vähem fosforit kui kolmekümne aasta eest. Samas ohustab pea kogu Läänemerd endiselt liigne toitainerikkus ehk eutrofeerumine. Seega otsivad teadlased võimalusi, kuidas Läänemerre jõudvat fosforit nutikalt taaskasutada.

Eesti suurtes haiglates jääb elama 85 protsenti raskelt vigastatud patsientidest ehk võrreldes 1990. aastate algusega on Eesti traumaravi jõudnud Euroopa tipptasemele. Raskeid vigastusi saavad Eesti inimesed peamiselt kukkudes, alkoholi kuritarvitades ja mootorsõidukiõnnetustes, selgub Tartu Ülikooli arstiteaduse doktoritööst.

5G-mobiilsidetehnoloogia on süüdi koroonaviiruse levimises – see on kõigest üks laialt levinud väide vandenõuteoreetikute seas, mida osad inimesed tõsimeeli usuvad, aga mille üle teised naeravad. Miks niisugused vandenõuteooriad levivad ja kuidas nende levitajatesse suhtuma peaks, uuris Novaator Tartu Ülikooli semiootikutelt Mari-Liis Madissonilt ja Andreas Ventselilt.

Koroonaviirus pole sugugi ainus hingamisteede viirushaigus, mis meid tabada võib. Algaval külmetuste hooajal võivad meid veel kimbutada rino, paragripi, adeno- ja RS-viirused.

Viimasel kümnendil on Eesti inimeste teadvusesse jõudnud kaks suurt dopinguskandaali: jalgrattur Lance Armstrongi juhtum 2012. aastal ja murdmaasuustajate "Aadrilaskmine" 2019. aastast praeguseni. Ehkki juhtumid kuuluvad eri keeleruumidesse, väljendavad pettunud spordifännid internetimeemides oma arvamust sarnasel moel, kirjutavad folkloristid Piret Voolaid ja Liisi Laineste.