Sügisest alustab Eesti kõrgkoolides õppimist rohkem välistudengeid kui varem. Enim on oodata Aserbaidžaani ja Ukraina välistudengeid, keda tõmbavad siia eeskätt IT ning humanitaarvaldkond.

Eriarstiabi kättesaadavus Ida-Virumaal jätab ekspertide hinnangul mitmes valdkonnas soovida, eriti hambaravi ja laste vaimse tervise teenuste osas.

Hiljuti kaitstud magistritöö näitab, et õietolmuallergia hooaeg algab tänapäeval varasemalt kui 1990. aastatel. Samas on õietolmu kontsentratsioon langenud ja intensiivne hooaeg lühenenud. Selle taga on kliima soojenemine ja muutunud taimestik.

Kuigi eesti keeles ei ole grammatilist sugu, siis vaatamata üldlevinud arvamusele ei ole eesti keel tegelikult sooneutraalne, järeldus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

On iga rahva valik, kas jääda mõne muu vana ja laialt levinud keele juurde või kujundada oma keele vastavaid registreid, kirjutab keeleteadlane ja tõlkija Anna Verschik ukraina keele näitel.

Paljudele lastele ja noortele on matemaatika koolis keeruline mitte ainult aine sisu, vaid ka sellega kaasneva ärevuse tõttu. Kui kuuendas klassis saab õpilane matemaatikas kehvemaid tulemusi, on nigelam ka ta põhikooli lõpueksami tulemus, osutas uuring.

Kliimaministeeriumi tellitud ja valmimisjärgus eluasemekättesaadavuse uuring osutab, et vaba turu tingimustes muutub eluasemete tasukohasus Eestis järjest kehvemaks. Samal ajal süvenevad mitmed ühiskondlikud ruumilised probleemid, nagu segregatsioon ja eeslinnastumine. Kättesaadavus halveneb kogu riigi lõikes, mistõttu vajab eluasemeturg senisest aktiivsemat riiklikku sekkumist.

Hambakatu ja iidsete valkude analüüs osutab, et mõne aasta eest Hiina teadlaskonna elevust tekitanud rohmaka kolba näol pole tegu mitte tõendiga uuest inimliigist, vaid leid annab teadlastele viimaks aimu, millised nägid välja umbes 30 000 aasta eest planeedilt kadunud denislased.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) psühhiaatriateenuse värske statistika valguses võib oletada, et järjestikuste ühiskondlike kriiside pikaajalised mõjud inimeste vaimsele tervisele alles võivad suuremas ulatuses avalduma hakata, eriti neil, kes on haavatavamad – lapsed ja noored, nentis psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

Maksumuudatusi puudutavas arutelus on palju keskendutud üldisele mõjule kogu elanikkonnale, kuid vähem on tähelepanu saanud see, kuidas need muudatused mõjutavad eri sissetulekutasemega ja haavatavas olukorras inimesi, kirjutavad mõttekoja Praxis analüütikud Merilen Laurimäe ja Isabel Mari Jezierska.

Sarnaselt Põhjamaadele iseloomustab Eesti teadlasi endiselt hoiak, nagu poleks nad Euroopa ja maailma tasemel piisavalt head, mis teeb neile aga teadusraha taotlemisel ning eesliiniteaduse edendamisel karuteene, leiab Euroopa teadusnõukogu (ERC) president Maria Leptin.

Tartu Ülikooli tudeng tõestas origami abil ära Pythagorase teoreemi. Ehkki paberit voltides on juba põhikoolis tuntud seaduspära tõestatud varemgi, õnnestus see tudengil kordagi kääre haaramata.

Hiljutine õpetajate uuring näitab, et kuigi üle pooled Eesti õpetajad on juba TI-tööriistu kasutanud, ei taju paljud õpetajad neid veel piisavalt kasulikuna, mis võib saada komistuskiviks ka tehnoloogia klassiruumi jõudmisel, kirjutavad Tallinna Ülikooli õpianalüütika teadur Mikk Granström ja kooliarenduse teadur Piret Oppi.

Pealkirjade koostamise kohta antakse kooliõpikutes aastakümneid samu soovitusi, millel puudub eesti keele kontekstis teaduslik alus. Tartu Ülikooli teadlaste esimene selleteemaline uurimus osutab, et lugejad eelistavad pigem lühikesi nimisõnadest koosnevaid pealkirju. Eriti juhendite päises peavad lugejad aga heaks küsimuse vormis pealkirju.

Eesti teadlased said jälile, mis põhjustab krooniliste koekahjustuste korral liigse armkoe ehk fibroosi teket, millest võib kujuneda omakorda tavapärast elu takistav valulik tervisehäda.