Momentmajanduses asendub aeglane asjaajamine paberil kiirete ja vahetute digitehingutega. Seegi saaks üha enam kestlikkust väärtustavas maailmas panna rohkem rõhku inimeste säästlikule käitumisele. Näiteks võiks inimesi väikeste kestlike ostu- või tarbimisvalikute eest premeerida, pakub reaalajamajanduse teaduspreemia laureaat 2022 Christman Roos.

Arheoloogiline materjal ja biomolekulaarsed analüüsid näitavad, et üleminek küttimiselt-kalastuselt-koriluselt viljelusmajandusele polnud siinsetel laiuskraadidel 3000 aastat e.m.a ühesuunaline ja lihtne, kirjutavad Tartu Ülikooli arheoloogid.

Avalike otsuste tegemine viisil, mis kahandab ühiskonna jaoks riigi institutsioonide tegevuse arusaadavust ja ennustatavust, viib ühiskondliku usalduse vähenemiseni. Värskelt läbi viidud Eesti ja Soome võrdlev uuring näitab, et ühiskondliku usalduse puudumine seab muuhulgas piirangud riigi innovatsioonivõimele, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu.

Vandenõuteooriad pole enam ammu kildkondlik nišiteema. Euroopa Sotsiaaluuringu järgi usub 30 protsenti eestlastest, et maailma valitseb üks väike salajane ühing. Sellest, kust vandenõuteooriad tulevad ning kuidas neid ära tunda, käisid oma värske raamatu valguses rääkimas Tartu Ülikooli semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel.

Eesti Meremuuseumi arheoloogia teadur Priit Lätti tõi "Terevisiooni" stuudiosse kaasa vanu esemeid, mis leiti Tallinna sadama kõrvalt, Lootsi tänaval olnud laeva vrakilt. Näiteks on sealt pärit ilmselt Euroopa vanim kompass.

Kuna vaktsiinid koroonaga nakatumise eest enam sisuliselt kaitset ei paku ning kõrvalnähtude riskid kaaluvad üles omikronitüvedega kaasnevad tüsistused, soovitab viroloog Irja Lutsar jätta tervetel ja noortel inimestel sellel sügisel vaktsineerimata. Küll peaks end sellega kaitsma eakad ja raskete kaasuvate haigustega inimesed.

Eesti on vanemaealiste vaesuse poolest Euroopa esirinnas ja suurim vaesuse oht ähvardab üksikemasid, toob välja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor, akadeemik Ellu Saar.

Mida ühist on Eesti Rahva Muuseumil, Pelgulinna riigigümnaasiumil ja Tartu vaksalihoonel? Kõiki neid hooneid ümbritseb rohelus. Nende ja paljude teiste roheliste linnasaarekeste eest seisab maastikuarhitekt ja doktorant Karin Bachmann, kelle uurimisteema on elurikkus.

Põhikooli jooksul väheneb Eesti õpilaste motivatsioon õppida loodusaineid, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Ehkki nende huvi langeb kõigi ainete vastu, jääb see elulähedasemate bioloogia ja geograafia vastu suuremaks kui abstraktsemate füüsika ja keemia vastu. Samas ilmnes tööst, et kõige sagedamini huvituvad õpilased loodusainete omandamisest klassikaliste õpimeetoditega.

Ehkki huntide arvukus on olnud viimastel aastatel Eestis taas tõusuteel ja liigi üldine seis hea, jääb isendite koguarv 1990. aastate kõrgajale mitu korda alla. Hundiuurijate hinnangul on aga praegu ka raske näha, et ühiskond tervikuna oleks valmis taluma riigi territooriumil rohkemat kui mõndakümmet huntide pesakonda.

Kultuuriväärtuste vahetus kui Hiina ja India pehme jõu oluline osa on Eestis tõusuteel. Seejuures koguvad erinevad India ning Hiina päritolu vaimsed ja religioossed rühmitused ning sümbolid siinmail üha suuremat populaarsust. Kultuurilisse vahetusse panustavad Eestis ka kiiresti kasvavad India ja Hiina kogukonnad.

Laupäeva ööl vastu pühapäeva keeratakse kella ühe tunni võrra tagasi. Mida võiksid talveajale üleminekust arvata kariloomad, lemmikloomad ja metsloomad, rääkis Novaatorile Eesti Maaülikooli nooremteadur Dagni-Alice Viidu.

Veel eelmise sajandi keskpaigas oli angerjat nii palju, et seda võis headel päevadel madalas vees peaaegu paljaste kätega püüda ja seda söödeti isegi sigadele. Kuigi nüüdseks on saanud neist ohustatum liik kui pandad, ei suuda teadlased ega kalurid jõuda üksmeelele, kas angerjate Võrtsjärve asustamine ja püük on õigustatud või aidatakse sellega kaasa liigi allakäigule.

Soome ettevõtte Solar Foods toidab toitu piltlikult öeldes õhust ja armastusest. Täpsemalt kasutavad nad taastuvelektrit ja õhust pärit keemilisi elemente ning söödavad nendega baktereid. Tulemus on pärmi meenutav mikrobioloogiline biomass, mida saab Singapuris juba süüa gelato näol. Meetodi laiem eesmärk on toota toitu aasta ringi ka jahedama kliimaga riikides.

Peagi suletakse Narva karjäärist tohutu suur loodepoolne osa, kus lõpetatakse kaevandustegevus jäädavalt. Samas jääb looduslikult väärtuslik Kurtna järvestik jätkuvalt kaevandustegevuse haardesse.

Praegu diagnoositakse nahavähki sünnimärgi eemaldamise teel. Tartu Ülikooli laborimeditsiini assistent Kristiina Kurg otsib uusi võimalusi, kuidas melanoomi kiiremini leida. Näiteks saaks selleks kasutada vereproovis leiduvaid valgumarkereid.

Andmed on kõige alus teaduse tegemisel, uute teadmiste loomisel ja riigi valitsemisel, kirjutavad Anu Masso, Veronika Kalmus, Mai Beilmann ja Tõnis Saarts algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Kuigi lutikatega seotud väljakutseid on putukatõrjujate hinnangul viimastel aastatel rohkem ka Eestis, pole putukateadlase Urmas Tartese sõnul Eestis veel lutikapaanikaks põhjust.