Soomes ja Eestis vajab praegu miljoni elaniku kohta koroonaviiruse tõttu intensiivravi mitu korda vähem inimesi kui teistes Põhjamaades. Lähinaabrite kogemuse põhjal on aga veel ilmselt vara rõõmustada.
Hirmul on suured silmad, teadis hästi juba Eesti vanarahvas. Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent, folklorist Marju Kõivupuu selgitab mida õppida lähiajaloost, hoidmaks kriisiolukorras pea selge.
Suure osa Euroopa riikide elanike arvates räägivad valitsused pandeemia kohta tõtt, kuid peavad nende ja eriti laiema avalikkuse reaktsiooni ebapiisavaks. Teiste seas paistavad eriliselt silma Põhjamaad ja Läti, selgub üleilmse koroonauuringu esialgsetest tulemustest.
Valdar Parve nimetas 13. märtsil Sirbis ilmunud artiklis "koroonaviirust" kadakalikuks uudiskeelendiks. Eesti keele instituut soovitab aga terminit "koroonaviirus" kasutada, sest erialaspetsialistid on mõiste kasutusele võtnud juba aastakümnete eest, ütleb instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll.
Koroonaviirus pole ainuke haigus, mis loomadelt inimesele kandub. Loomalt nakkust saades on inimene ise süüdi, sest on elupaiku hävitades tinginud loomade tungimise linnadesse, ütleb parasitoloog Ants Tull.
Tuhandeid aastaid tagasi jäid ellu need, kes oskasid kiiresti ära tunda, milline taim on mürgine, et seda siis mitte süüa. Paarisaja aasta eest oli Euroopas suurem eelis neil, kes õppisid ära lugemise ja kirjutamise. Aga mis on tänapäeval see oskus, mis annab eelise või on suisa oluline ellujäämiseks?
Haiguspuhangu tõttu liiguvad linnaelanikud tavapärasest varem maapiirkondadesse. See võib kasvatada omakorda riigisiseselt haiguse levimise riski, hoiatab Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru
Mustema stsenaariumi korral võivad vajada Eestis lähinädalatel koroonaviiruse tõttu korraga intensiivravi sajad inimesed. Samas võib epideemiast võitu saada, järgides eeskujulikult juba kehtestatud meetmeid.
Hiinas on koroonaviiruse tõttu vähenenud tehastest ja sõidukites tulev õhusaaste. Saaste vähenemine on päästnud vähemalt 77 000 inimelu, selgus Stanfordi ülikooli teadlase analüüsist.
Odavate kiirtestide väljatöötamine on peaaegu sama tähtis, kui koroonaviiruse eest kaitsva vaktsiini loomine. Samas on nende kasutusalad piiratud ja võivad uinutada nende valel kasutamisel inimeste valvsust, leiavad eksperdid.
Nädala alguses levis kulutulena kuuldus, et Tallinn isoleeritakse koroonaviiruse tõttu sõjaväe abil ülejäänud maailmast. Ekspertide sõnul on ärevil olukorras kuulujutud kerged tekkima ning soovitavad info levitamisel olla eriliselt ettevaatlikud ja allikakriitilised.
Maailmas 2009. aastal umbes miljard inimest nakatanud seagripp jäi Eestis suurema tähelepanuta iga-aastase hooajalise gripilaine tõttu. Sellegipoolest oleks ametnikel ja tavainimestel kriisist nii mõndagi õppida.
Paljud inimesed on kindlasti kuulnud, et allikavesi on puhas ja seda võib juua. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa selgitab minutiloengus lähemalt, miks ei peaks allikavett siiski tarbima.
Helle Metslang on viljakas ja mitmekülgne keeleteadlane, kes sai sel aastal Wiedemanni keeleauhinna. ERR Novaator tegi keeleteadlasega emakeelepäeva eel intervjuu, et küsida, kuidas läheb eesti keele uurimine, mis vajab uurimist ja kas rahalisi võimalusi on teadustööks piisavalt.
