Vaktsineerimises kõhklevad lapsevanemad muutusid koroonapandeemia ajal vaktsiinide suhtes veelgi skeptilisemaks. Samal ajal said vaktsiine pooldavad vanemad kriisi käigus kinnitust nende vajalikkusest, leiab Kätlin Unt, kes uuris oma magistritöös koroonapandeemia mõju laste vaktsineerimisega seotud hoiakutele.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hiljutisest uuringust selgus, kuidas majapidamistoodetes leiduv kemikaal võib kahjustada naiste viljakust.

Internetikeeleski saab eristada ametlikumat ja mitteametlikku keelekasutust. Vähem ametlikes olukordades tahab inimene ka sõnumites piltlikult öeldes sõpradega koos naerda või nutta. Praegu selleks kasutatavad emoji'd võivad kümne aasta pärast moest minna, aga vajadus oma meeleolu näidata jääb, ütleb Kanada keeleteadlane Gretchen McCulloch.

Matemaatika aitab teha tarku otsuseid, luua innovatsioone mistahes valdkonnas ja arendada seeläbi kogu ühiskonda. Seega on matemaatika eluliselt olulisest kõnelemise keel. Kutsun kõiki eestimaalasi osalema 2. oktoobril peetaval esimesel üleriigilisel matemaatikapäeval, mille keskne sündmus on e-rehkendus, kirjutab Tiit Land.

Kümme aastat tagasi prooviti Eestis juurutada arvutipõhist kognitiivset käitumisteraapiat. Varases järgus depressiooni või ärevuse ravi toetav lisameede kukkus aga toona läbi. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö osutab, et aeg polnud enne koroonapandeemiat vaimse tervise digilahenduseks küps ja Eestis polnud veel õige väljaõppega spetsialiste.

Eesti ajakirjanikud kasutavad üha julgemalt oma töös tehisaru. Seda peetakse toetavaks tööriistaks, mida saab õigesti rakendades enda kasuks tööle panna, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetööst.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on väljendanud soovi muuta oma nime ja põhikirja. Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessori ja EELK Usuteaduse Instituudi kirikuloo professori Priit Rohtmetsa sõnul sellest aga Moskvaga sidemete katkestamiseks ei piisa.

Matkal või äärmuslikus olukorras tuleb joogivett ammutada loodusest: jõgedest, järvedest ja ojadest. Kuidas aga olla kindel, et suvaline looduses leiduv vesi ikka kõlbab juua? Vastab vee-ekspert, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Munter.

90-ndate inimest, tema mõttemaailma ja käitumist kirjeldas Vikerraadio saates "Läks aga läände" sotsiaalteadlane ning mälu-uurija Raili Nugin Tallinna Ülikoolist. Tema arvates kiputakse 1990. aastaid natuke idealiseerima.

Inimajus tekivad endast erinevate inimeste kohta automaatselt eelarvamused isegi, kui neist hoiduda tahta, osutab Eesti teadlase Soomes kaitstud doktoritöö. Samas vihjavad tulemused, et inimestele nende endi äärmuslikke seisukohti võimendades saab kaudselt vähendada põhjendamatut vastandumist ühiskonnarühmade vahel.

Kuigi vaimulik kirjandus polnud Nõukogude Liidus keelatud, oli võimalik liigitada seda vajadusel hõlpsalt usupropagandaks. Konfessioonid leidsid ENSV-s ametnike suva trotsides vaimulike teoste levitamiseks ja paljundamiseks siiski mitmeid võimalusi, kirjutab Tartu Ülikooli religiooniuuringute doktorant Immanuel Volkonski ajakirjas Tuna.