

Lugeja küsib: mida tähistatakse volbripäevaga?
1. mail tähistatakse volbripäeva, mis on peamiselt olnud linnarahva püha. Ajas on aga volbripäeva kombed omajagu muutunud.

Eksperdid: õppima minnes tasub teha eeltööd mitmel rindel
Lähikuudel tuleb paljudel inimestel langetada otsus, kas või mida õppima minna. Ekspertide sõnul tasub valdkonnast olenemata õppida infot analüüsima, ennast selgelt väljendama ja tehisarult õigeid küsimusi küsima. Ametite lõikes napib Eestis lähitulevikus insenere, elektrotehnikuid ja õpetajaid, aga ka psühholooge, eriarste ja logopeede.
Nova seletab!

Lugeja küsib: kas muld ja paljas tagumik asendavad termomeetrit?
Õues on soe ja rahvas kipub päikese kätte – kes tahab paljajalu murul kõndida ja kes maha panna kartuli. Millistest reeglitest tuleks aga õues kinni pidada, et uue keskkonnaga kohanemine sujuks edukalt? Kas piisab rahvatarkuse tundmisest või on kevad kollektiivsest mälust kavalam? Novaator uuris asja.

Doktoritöö: digiteenuste arengut pärsivad kivinenud koostöö ja hoogtöö
Ehkki digiarendus on Eestis sümbolväärtusega valdkond, takistavad avaliku sektori innovatsiooni pikalt juurdunud silod ja projektipõhine rahastus. Tallinna Tehnikaülikoolis äsja doktorikraadi kaitsnud Steven Nõmmiku sõnul jäävad lahendused sageli vaid suuremate organisatsioonide vedada, mis pärsib omakorda uuenduslikkust.

ENSV töökolooniaid täitsid tuhanded majanduskurjategijad ja poliitvangid
Kuigi Gulagi vangilaagrid seostuvad ilmselt paljudele eestlastele Siberi külma avarusega, hoiti aastatel 1944–1954 ka Eesti paranduslikes töökolooniates tuhandeid inimesi, kellest moodustasid poliitvangide kõrval märkimisväärse osa majanduskurjategijad. Kohalikele võimudele allunud, kuid NSV Liidu laagrisüsteemi eeskujust lähtunud kolooniatest annab ajakirjas Tuna ülevaate Eesti mälu instituudi vanemteadur Peeter Kaasik.

Eestivene noori kannustab karjäär ja tunnustusvajadus
Vene kodukeelega noored panevad eesti eakaaslastega võrreldes rohkem rõhku oma saavutustele ja nende demonstreerimisele, karjäärile ja tunnustusele. Eriti Ida-Virumaal soovivad nad seetõttu elujärge parandada, osutab Eesti teadlaste uuring. Samas on parema eesti keele oskusega noored sagedamini Eesti ühiskonda lõimunud ning rohkem Eesti inforuumis.

Doktoritöö: spirituaalsed vajadused jäävad tervishoius sageli tähelepanuta
Religiooniuuringute doktor Indrek Linnuste leiab, et tervishoiutöötajad peaksid arvestama patsientide spirituaalsete vajadustega. Tema väitel on vaimsete ja eksistentsiaalsete teemade tähtsust tervishoius seni alahinnatud, kuigi need võivad mängida ravis olulist rolli.

Doktoritöö: kohapärimus annab konfliktikeerises loodusele hääle
Keskkonda puudutavates konfliktides otsivad kohapärimusest abi erinevad huvirühmad. Seejuures valivad nad folkloorist välja valdavalt nende seisukohta toetavad lood. Keskkonna tegelik ja nüansirohkem tähendus kohalikele pääseks paremini esile, kui juba arendust kavandades uuritaks teadlikult ka uuemat kohapärimust, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.
arvamus

Äli Leijen: mis suunab õpetajaid ametist lahkuma ja kuidas seda muuta?
Õpetajatel on õppijate arengu toetamisel ja õpitulemuste saavutamisel keskne roll, ometi on paljudes riikides probleeme piisava hulga tugevate kandidaatide leidmisega õpetajakoolitusse ja kvalifitseeritud õpetajate ametis hoidmisega. Eesti on selge näide riigist, kus probleem on eriti terav, kirjutab Äli Leijen.
uudised

Krista Aru: andkem raamatule aega!
Tänapäeval, mil raamat ei pea enam lugemist õpetama ega teisi eluks vajalikke oskusi jagama, sest selleks on kiiremaid ja paremaid vahendeid ning võimalusi, on raamatul voli ja vabadus olla vaid avastamist ootav kaaslane, kirjutas eesti ajakirjandusloolane Krista Aru oma viimases ajakirjas Tuna ilmunud artiklis.

Aiandusteadlane: praegu on õige aeg alustada esimeste külvidega
Kes tahab varajast saaki, sel tasub juba praegu mõelda köögiviljade ettekasvatamisele. Selleks, et saada saaki pikema perioodi jooksul, võib külvata mitu korda järjest.

Tume elurikkus aitab targemalt looduskaitset planeerida
Inimeste mõju loodusele võib ulatuda nende vahetust tegevusest sadade kilomeetrite kaugusele, kergitades tumeda elurikkuse hulka isegi kaugetel kaitsealadel, selgus hiljuti Eesti teadlaste eestvedamisel ilmunud uuringust. Samas saab kasutada tumeda elurikkuse määra targemaks looduskaitse planeerimiseks.
arvamus

Kadri Raudvere ja Marko Piirsoo: tehisaru muudab oluliselt teadussüsteemi toimimist
Tugevalt konkurentsipõhises Eesti teadussüsteemis võib viia tehisaru kasvav populaarsus lähtuvalt selle kasutusele seadvatest reeglitest ja teadusrahastuse mahust nii helgema tuleviku kui ka düstoopilisemate stsenaariumiteni, kirjutavad Eesti teadusgentuuri analüütik Kadri Raudvere ja strateegilise analüüsi osakonna juhataja Marko Piirsoo.
uudised

Gripihooaja raskuskese nihkus tänavu kevadesse, liikvel on kõik tüübid
Tänavune gripihooaeg venib ja saavutas haripunkti alles märtsi keskel. Üheaegselt on ringluses kõik gripiviiruse tüübid ning nii gripijuhtude arv kui ka hospitaliseerimise tase püsivad prognooside järgi veel mõned nädalad üsna kõrgel.
ARVAMUS

Terviseeksperdid soovitavad: aktiivsus algab lihtsatest liikumistest
Uued liikumissoovitused rõhutavad, et tervise heaks pole vaja maratone joosta – alustada võiks igapäevasest aktiivsest kõndimisest või trepist liikumisest. Liikumise mõte on lihtne: iga samm loeb, kirjutavad Leila Oja (TAI), Saima Kuu (TLÜ), Piret Raudsepp (EMÜ) ja Evelin Mäestu (TÜ).
uudised

Keeleteadlane: eesti keel kuulub viie protsendi enimkõneldud keelte sekka
Kuigi eesti keel tundub pigem väike, kuulub see maailma viie protsendi enimkõneldud keelte hulka. Keeleteadlase hinnangul on see eriline, samuti ka asjaolu, et Eestis on võimalik omandada kõrgharidust riigikeeles.
arvamus
uudised

"Teise mätta otsast": kuidas tekivad linnaruumi kolemajad?
Heas arhitektuuris peaksid ilu ja praktilisus käima käsikäes. Eesti hoonetest on kõige inetumaks peetud Viru keskust. Seevastu riigikogu hoone ja Estonia teatri ilu ei kiputa avalikult vaidlustama, leidsid kunstiajaloo õpetaja Tiina Meeri ja arhitektuurifotograaf Risto Vähi.

Lugeja küsib: mida teha, kui kõik tundub mõttetu?
Ehkki kätte on jõudnud kevad, on pikk talv ja ilmasündmused suutnud vaimselt tühjaks imeda nii mõnegi Novaatori lugeja. "Miks on vahel tunne, et kõik on tegelikult mõttetu? Sa uurid ja tegutsed, aga lõpuks ei huvita see kedagi ja tähenduslikkus hajub. Mida ütleks filosoofid?" kirjutas meile Igor. Vastuseid jagavad filosoofid Margus Ott, Jüri Lipping ja Henrik Sova.

Cambridge'i professor: vanad valgud teevad kõnekaks ka tühise munakooretüki
Veel paarkümmend aastat tagasi viskasid arheoloogid kaevamistelt leitud luukillud piltlikult prügikasti ja pesid maetute hambaid. Nüüd on väärtused tehnoloogia arenedes muutunud. Pesemata hambad, luukillud ja munakooretükid sisaldavad kõik valke, mis kõnelevad näiteks lahkunu soost ja tehnoloogiate levikust, ütleb Kopenhaageni ja Cambridge'i Ülikoolide professor Matthew Collins.