arvamus
Sigrid Rajalo: Eesti majandus on muutumas selgelt teaduspõhisemaks
Kuigi Eesti on Euroopa Liidu riikide võrdluses teadus-arenduskulutuste mahult alles 11. kohal, panustasid ettevõtted möödunud aastal TA-sse rohkem kui kunagi varem, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
uudised
Minutiloeng: miks on inimkesksed disainilahendused tähtsad?
Nutitelefonid ja TikTok on vaid mõned näited inimesekeskse disaini rakendustest. Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi dotsent Sonia Sousa selgitab, mida see mõiste tähendab ja miks see üldse ühiskonnale oluline on.
arvamus
Tõnu Viik: kui palju kõrgharidust Eesti vajab ja kust selleks raha leida?
Panus kõrgharidusele on poliitiliste valikute ja eelistuste küsimus. Eelkõige on see küsimus sellest, kas me peame kõrgharidust investeeringuks või kuluks, kas me peame oma kõrgharidust otstarbekalt korraldatuks, ühiskonna, riigi, majanduse ja Eesti kodanike huve teenivaks või mitte, kirjutab Tõnu Viik.
uudised
TAI teadur: toiduga liialdamine on märk igavast peost
Jõulupühad ühes aastavahetusega on peagi ukse ees, peibutades inimesi maitsvate, kuid sageli ebatervislike hõrgutistega. Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna eksperdi Tagli Pitsi hinnangul saab söömaaega hoolikamalt planeerides siiski toiduga liialdamist vältida.
Nova seletab!
arvamus
Meelis Kull: kuidas mõelda tulevikust?
Me ei tea tulevikku, kuigi vahest tahaks teada. Paraku on tulevik määramatuse udus, vast praegu rohkemgi kui mõni aasta tagasi, märgib Meelis Kull. Rahvusülikooli 105. aastapäeval peetud akadeemiline loeng ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.
uudised
Hariduspsühholoog: sotsiaalmeediakeeld lastele on samm õiges suunas
Austraalia parlamendi mõlemad kojad läbis möödunud nädalal seadusparandus, mis keelab laste osalemise sotsiaalmeedia platvormidel alates järgmise aasta lõpust. Sestpeale ei tohi mitmed laialt kasutatavad sotsiaalmeedia platvormid enam lubada alla 16-aastastel kontot omada.
arvamus
Andres Põder: kas Eesti luterlik kirik on modernne või konservatiivne?
Eesti taasiseseisvumisele järgnenud aeg oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku jaoks uuenduste mõttes revolutsiooniline. Kiriku sotsiaaleetilised hoiakud jäid aga üldjoones samaks, kuid ei muutunud ka konservatiivsemaks, kirjutab Andres Põder.
uudised
Läinud veerandsajand tõi noortekeelde full ja next-level intensiivistajad
Kui inimene ütleb, et keegi on väga ilus või miski on nii tore, siis kasutab ta omadussõna ees intensiivistajaid. Sellised sõnad muutuvad kiiresti, näiteks on võrreldes sajandivahetusega Eesti noormeeste ja neiude kõnes praeguseks käibele tulnud ingliskeelsed intensiivistajad nagu kind of, next level ja full, osutab Tartu Ülikooli teadustöö.
Kohtuekspertiis 21. sajandil
arvamus
Liisi Pajula: Miks õppida mõtlema tulevikust teistmoodi?
Kujutluspilt tulevikust juhib inimese käitumist siin ja praegu. Jõulusea kombel pimesi muretu homse ootamise asemel tasuks igal inimesel tulevikku näha kui võimaluste laegast, kirjutab Tartu Ülikooli õpetajahariduse nooremteadur Liisi Pajula.
Doktoritöö: Eesti luterlik kirik on muutunud konservatiivsemaks
Kuigi luterlik kirik on viimase 30 aastaga kaotanud märkimisväärselt liikmeskonda, siis kirik kuskile ei kao, järeldus hiljuti kaitstud doktoritööst. Liikmete vähenemise tõttu on kirik võtnud aga senisest konservatiivsema suuna.
Doktoritöö kirjeldas vähe uuritud limakuliike
Imetillukesed limakud pole ei taimed, loomad ega seened, vaid esindavad ainulaadset, iseseisvat organismide rühma. Tartu Ülikooli doktoritöö kaardistas lähemalt perekond Arcyria limakuliike, nende arengut ja jagunemist.
Eesti noored soovivad saada koolis põhjalikumat seksuaalharidust
Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid 2021. aasta lõpus läbi viidud noorte seksuaalkäitumise uuringu tulemusi, et teada saada, milline on kooliõpilaste arvates Eesti koolides antav seksuaalharidus. Õpilaste hinnangul on koolides käsitletud küll kõiki teemasid, kuid ebaühtlaselt ja vähese põhjalikkusega.
Vastsündinute DNA tõotab kergitada imikuea haigustelt saladuseloori
Kaasaegne meditsiin on küll imikusuremust viimase 50 aastaga pea kümnekordselt vähendanud ja võimaldab hoida elus üha rohkemaid enneaegselt sündinud lapsi, kuid jääb imikuid tabanud tervisehädade juurpõhjuse leidmisel ikka ja jälle hätta. Võti võib peituda nende genoomi järjestamises, andes ka Eestile võimaluse maailmakaardil silma paista.
arvamus
uudised
Musikoloog: karaoke laulmine teeb meele rõõmsaks ja on tervisele kasulik
Esinemine tekitab inimeses sageli elevust ja pakub eduelamust. Laulmine on lisaks ka kasulik tervisele, sest on seotud hingamise ja kehatunnetusega. Seega on karaokelaulmine igatepidi kasulik, leiab muusikateaduste doktorant.
Uuring: Eesti eakate töökuse taga on ettevõtete hoolivuse asemel vaesus
Kui Põhjamaades töötavad eakad ja pensioniealised sageli vaid pärast, et tööandjad üritavad neid mitmesuguseid hüvesid pakkudes töötamas hoida, siis Eestis pole pensionäridel sageli muud valikut, kui edasi töötada. Ettevõtted ei pea selliste inimeste hoidmise nimel seepärast üldse pingutama, selgub hiljutisest uuringust.
Professor: Euroopa ei saa endale suhetes Hiinaga trumpismi lubada
Hiina ja Euroopa on seotud teineteisega rohkem kui kunagi varem. Suhe on küll majanduslikult tulus, kuid kätkeb endas ka riske. Millised on tööriistad nende riskide maandamiseks, rääkis Novaatorile Cambridge'i Ülikooli teadur ja Tartu Ülikooli aasia poliitika külalisprofessor Robert Weatherley.
Tartu teadlaste tehisnina võib aidata tulevikus Alzheimeri tõbe dignoosida
Tartu teadlaste loodud elektrooniline nina võib suuta tuleviku diagnoosida raskeid närvisüsteemi haigusi, nagu Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi. Varajane diagnoos võiks omakorda aidata määrata miljonitele inimestele üle maailma kiiremini sobivat ravi.
ARVAMUS
Nooremteadur: küber- ja infooperatsioonid käivad nüüd valimistega käsikäes
Venemaa sekkus nii 2016. aasta USA presidendivalimistesse kui ka äsja Moldova valimistesse küber- ja infooperatsioonidega. Kuna sellised rünnakud on uus argipäev, tasub riikidel panustada oma teenistujate üldisesse küberteadlikkusse, ütleb Tartu Ülikooli e-valitsemise nooremteadur Logan Carmichael.