Eestis koguvad kütteallikatena populaarsust õhk-vesi soojuspumbad, mida paigaldatakse energiasäästu ootuses nii uuematele kui ka vanematele hoonetele. Kuigi üldjuhul aitavad need tõesti küttekulu vähendada, tasub teha enne ostu tublisti eeltööd, leiab Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Mõningaid Eesti looduslikke pühapaiku on kasutatud juba ajast, mil inimesed uskusid üleloomulikesse jõududesse. Teine osa on rajatud või kasutusele võetud peale teadusliku maailmavaate ja rahvusromantilise kirjanduse võidukäiku. Inimeste kombed ja kujutelmad seoses nende paikadega peegeldavad nüüdseks juba mõlema ajastu tähendusi, osutab Eesti folkorist.

Eesti Maaülikooli makroökoloog Lauri Laanisto on viimased 15 aastat veetnud igal suvel nädala Teravmägedel, et jälgida püsimonitooringuga aeglaselt kulgevaid muutusi piirkonna taimkattes. Uurimistöö kõrval pakub Arktika kargus ja inimtühjus teadlasele võimalust leida isiklikku rahu ning eemalduda argimürast.

Ilmselt on paljud näinud ühismeedias eksitavat või valeinfot. Ette võib sattuda ka postitusi, mille kommentaare isegi piiluda ei taha, sest eeldame näha infokorratust ja agressiivset kõnepruuki. Miks tasub kommentaarium siiski avada ning seal teadlikult reageerida ja kommenteerida, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Elo Kook.

Novaatori lugeja meenutab, et 1990. aastatel oli puukide asemel suurem mure kirpudega. Järgmisel kümnendil kadusid aga kirbud ära ja asemele tulid puugid. Kas seal, kus on palju puuke, pole kirpe? Lugejale vastab Tartu Ülikooli entomoloogia kaasprofessor Tiit Teder.

Transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, sealhulgas kuidas vähendada heitmeid ja isiklikest sõiduautodest sõltumist. Üks osa vastusest peitub transpordivahendite jagamises, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli doktorant.

Tartu Ülikooli (TÜ) maastikugeoinformaatika töörühma teadlased rakendasid maa- ja ruumiameti loodud digitaalsel maapinna kõrgusmudelil tehisaru, et automaatselt kaardistada maastikus kuivenduskraavid. Töö näitas, et ühe piirkonna andmete põhjal suudab mudel õppida edukalt kraave leidma teistestki piirkondadest.

Eesti meediamaastik paistab silma oma teadusuudiste rohkuse poolest, kuid teaduskommunikatsioon keskendub dialoogi edendamise asemel liigselt faktide edastamisele, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant.

Tänavu suvel möödub 45 aastat sellest, kui Tallinn oli olümpialinn. See tõi linnaruumi palju uusi ehitisi, mis on seniajani kasutuses, näiteks Pirita purjespordikeskuse, teletorni, Olümpia hotelli ja lennujaama uue terminali. Vähem on aga teada, et Moskva olümpiamängude jaoks valmis ka näiteks Mustamäel asuv haiglakompleks.

1. mail tähistatakse volbripäeva, mis on peamiselt olnud linnarahva püha. Ajas on aga volbripäeva kombed omajagu muutunud.

Lähikuudel tuleb paljudel inimestel langetada otsus, kas või mida õppima minna. Ekspertide sõnul tasub valdkonnast olenemata õppida infot analüüsima, ennast selgelt väljendama ja tehisarult õigeid küsimusi küsima. Ametite lõikes napib Eestis lähitulevikus insenere, elektrotehnikuid ja õpetajaid, aga ka psühholooge, eriarste ja logopeede.

Õues on soe ja rahvas kipub päikese kätte – kes tahab paljajalu murul kõndida ja kes maha panna kartuli. Millistest reeglitest tuleks aga õues kinni pidada, et uue keskkonnaga kohanemine sujuks edukalt? Kas piisab rahvatarkuse tundmisest või on kevad kollektiivsest mälust kavalam? Novaator uuris asja.

Ehkki digiarendus on Eestis sümbolväärtusega valdkond, takistavad avaliku sektori innovatsiooni pikalt juurdunud silod ja projektipõhine rahastus. Tallinna Tehnikaülikoolis äsja doktorikraadi kaitsnud Steven Nõmmiku sõnul jäävad lahendused sageli vaid suuremate organisatsioonide vedada, mis pärsib omakorda uuenduslikkust.

Kuigi Gulagi vangilaagrid seostuvad ilmselt paljudele eestlastele Siberi külma avarusega, hoiti aastatel 1944–1954 ka Eesti paranduslikes töökolooniates tuhandeid inimesi, kellest moodustasid poliitvangide kõrval märkimisväärse osa majanduskurjategijad. Kohalikele võimudele allunud, kuid NSV Liidu laagrisüsteemi eeskujust lähtunud kolooniatest annab ajakirjas Tuna ülevaate Eesti mälu instituudi vanemteadur Peeter Kaasik.

Vene kodukeelega noored panevad eesti eakaaslastega võrreldes rohkem rõhku oma saavutustele ja nende demonstreerimisele, karjäärile ja tunnustusele. Eriti Ida-Virumaal soovivad nad seetõttu elujärge parandada, osutab Eesti teadlaste uuring. Samas on parema eesti keele oskusega noored sagedamini Eesti ühiskonda lõimunud ning rohkem Eesti inforuumis.

Religiooniuuringute doktor Indrek Linnuste leiab, et tervishoiutöötajad peaksid arvestama patsientide spirituaalsete vajadustega. Tema väitel on vaimsete ja eksistentsiaalsete teemade tähtsust tervishoius seni alahinnatud, kuigi need võivad mängida ravis olulist rolli.

Keskkonda puudutavates konfliktides otsivad kohapärimusest abi erinevad huvirühmad. Seejuures valivad nad folkloorist välja valdavalt nende seisukohta toetavad lood. Keskkonna tegelik ja nüansirohkem tähendus kohalikele pääseks paremini esile, kui juba arendust kavandades uuritaks teadlikult ka uuemat kohapärimust, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.

Õpetajatel on õppijate arengu toetamisel ja õpitulemuste saavutamisel keskne roll, ometi on paljudes riikides probleeme piisava hulga tugevate kandidaatide leidmisega õpetajakoolitusse ja kvalifitseeritud õpetajate ametis hoidmisega. Eesti on selge näide riigist, kus probleem on eriti terav, kirjutab Äli Leijen.

Tänapäeval, mil raamat ei pea enam lugemist õpetama ega teisi eluks vajalikke oskusi jagama, sest selleks on kiiremaid ja paremaid vahendeid ning võimalusi, on raamatul voli ja vabadus olla vaid avastamist ootav kaaslane, kirjutas eesti ajakirjandusloolane Krista Aru oma viimases ajakirjas Tuna ilmunud artiklis.