arvamus

Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu.
OTSE

Külli Sarapuu: usalduse vähenemisel kannatab riigi innovatsioonivõime

Avalike otsuste tegemine viisil, mis kahandab ühiskonna jaoks riigi institutsioonide tegevuse arusaadavust ja ennustatavust, viib ühiskondliku usalduse vähenemiseni. Värskelt läbi viidud Eesti ja Soome võrdlev uuring näitab, et ühiskondliku usalduse puudumine seab muuhulgas piirangud riigi innovatsioonivõimele, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu.

Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel
suur intervjuu
OTSE

Semiootikud: vandenõuteooriatele annavad väe ja sisu mõrad ühiskonnassuur intervjuu

Vandenõuteooriad pole enam ammu kildkondlik nišiteema. Euroopa Sotsiaaluuringu järgi usub 30 protsenti eestlastest, et maailma valitseb üks väike salajane ühing. Sellest, kust vandenõuteooriad tulevad ning kuidas neid ära tunda, käisid oma värske raamatu valguses rääkimas Tartu Ülikooli semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel.

Nova seletab!

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.
OTSE

Lutsar: noortel ja tervetel inimestel on praegu koroonavaktsiinist vähe võita

Kuna vaktsiinid koroonaga nakatumise eest enam sisuliselt kaitset ei paku ning kõrvalnähtude riskid kaaluvad üles omikronitüvedega kaasnevad tüsistused, soovitab viroloog Irja Lutsar jätta tervetel ja noortel inimestel sellel sügisel vaktsineerimata. Küll peaks end sellega kaitsma eakad ja raskete kaasuvate haigustega inimesed.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor Ellu Saar.
OTSE

Minutiloeng: kelle nägu on vaesus Eestis?

Eesti on vanemaealiste vaesuse poolest Euroopa esirinnas ja suurim vaesuse oht ähvardab üksikemasid, toob välja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor, akadeemik Ellu Saar.

Õpilane on Teppo sõnul motiveeritum, kui õpetaja talle selgitab, milleks mingit teemat õpitakse.
OTSE

Doktoritöö: loodusainete õpe lähtugu igas kooliastmes õpilaste vajadustest

Põhikooli jooksul väheneb Eesti õpilaste motivatsioon õppida loodusaineid, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Ehkki nende huvi langeb kõigi ainete vastu, jääb see elulähedasemate bioloogia ja geograafia vastu suuremaks kui abstraktsemate füüsika ja keemia vastu. Samas ilmnes tööst, et kõige sagedamini huvituvad õpilased loodusainete omandamisest klassikaliste õpimeetoditega.

Möödunud aasta sügisel loendati Eestis 33 hundi kutsikatega karja.
OTSE

Hundiuurija: Eesti väikesaared jäävad huntidele kitsaks

Ehkki huntide arvukus on olnud viimastel aastatel Eestis taas tõusuteel ja liigi üldine seis hea, jääb isendite koguarv 1990. aastate kõrgajale mitu korda alla. Hundiuurijate hinnangul on aga praegu ka raske näha, et ühiskond tervikuna oleks valmis taluma riigi territooriumil rohkemat kui mõndakümmet huntide pesakonda.

Hintu-tantristlik käsikiri. Tantra ja jooga on Eestis tohutult populaarseks muutunud.
OTSE

India ja Hiina avaldavad Eestile üha enam pehmet jõudu

Kultuuriväärtuste vahetus kui Hiina ja India pehme jõu oluline osa on Eestis tõusuteel. Seejuures koguvad erinevad India ning Hiina päritolu vaimsed ja religioossed rühmitused ning sümbolid siinmail üha suuremat populaarsust. Kultuurilisse vahetusse panustavad Eestis ka kiiresti kasvavad India ja Hiina kogukonnad.

Angerjamaimud.
OTSE

"Pealtnägija": angerja tulevikku varjutavad ülepüük ja teadlaste lahkhelid

Veel eelmise sajandi keskpaigas oli angerjat nii palju, et seda võis headel päevadel madalas vees peaaegu paljaste kätega püüda ja seda söödeti isegi sigadele. Kuigi nüüdseks on saanud neist ohustatum liik kui pandad, ei suuda teadlased ega kalurid jõuda üksmeelele, kas angerjate Võrtsjärve asustamine ja püük on õigustatud või aidatakse sellega kaasa liigi allakäigule.

Soleinile annavad kollase värvuse bakteri toodetud karotenoidid: samad ühendid, mis teevad kollakaks porgandi ja maguskartuli.
OTSE

Soome iduettevõtte õhutoit ootab Euroopa Liidu müügiluba

Soome ettevõtte Solar Foods toidab toitu piltlikult öeldes õhust ja armastusest. Täpsemalt kasutavad nad taastuvelektrit ja õhust pärit keemilisi elemente ning söödavad nendega baktereid. Tulemus on pärmi meenutav mikrobioloogiline biomass, mida saab Singapuris juba süüa gelato näol. Meetodi laiem eesmärk on toota toitu aasta ringi ka jahedama kliimaga riikides.

arvamus

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: