Doktoritöö kaardistas maailma taimede suhteid mükoriisaseentega
Enamik maailma taimeliike ei kasva üksi, vaid teeb koostööd mullas leiduvate seentega. Millised on need suhted ehk mükoriisad täpselt, on teada vaid vähem kui viie protsendi taimede kohta. Tartu Ülikooli doktoritöö otsis mustreid, mille järgi paremini ennustada veel kirjeldamata mükoriisasuhete nägu.
Arheoloog: Stonehenge sümboliseerib väga tihedalt suhelnud rahvaid
Religiooniarheoloog Tõnno Jonuks kommenteeris "Ringvaates" viimaseid Stonehenge`i kohta avaldatud uuringuid ning tõdes, et altarikivi päritolu teadasaamine kinnitas muistise olulisust kõikide Briti saarte elanike jaoks. Jonuks lisas, et kuigi sarnaseid rituaalseid ehitisi on ka mujal maailmas, on Stonehenge üks ja ainus.
Uued murdesõnad sünnivad ajalehtede ja keelemeistrite toel
Viimase rahvaloenduse andmetel kasutab murdekeeli 17 protsenti eestlastest ja nende arv on ajas kasvanud. Tartu Ülikooli teaduri Eva Saare sõnul sõltub murrete püsimajäämine eeskätt piirkondlikest eestvedajatest ja uuenduslikust sõnavarast.
Arvutiteadlased: USA kiibipiirang lööb Eesti digiarengul hinge kinni
USA kehtestatud graafikakiipide ekspordipiirang võtab Eesti digi- ja tehnoloogiaarengul tuule tiibadest ning toob tõenäoliselt kaasa tagajärjed, mida keegi ei oska praegu veel ettegi näha, usuvad mõned Eesti arvutiteadlased. Veelgi enam näib nende hinnangul olevat piirangute taga teadlik soov nõrgestada Euroopa Liidu konkurentsivõimet.
Nova seletab!
Sulev Kuuse: teadlases peab ikka edevust olema
Ühest Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teise korruse kabinetist leiab laua, mis on äärest-ääreni täis igasuguseid pabereid ja muid kontoritarbeid. Üks mandariingi on jäänud söömata.
Väiksed vesinik-generaatorid võivad tulevikus kaitseväelaste droone laadida
Kaitsevägi ja kaitseliit katsetavad koos mitmete teiste riikide kaitsevägedega Eestis toodetud kaasaskantavaid ning vesinik-kütuseelementidel töötavaid generaatoreid, millel on diiselgeneraatorite ees rindel mitmed eelised. Taoliste seadmetega saab näiteks jooksvalt droone laadida ja sidetehnikat käimas hoida.
Ülevaade: kuidas Nõukogude eriteenistused detsembrimässuks valmistusid
NSV Liidu eriteenistused aitasid Eesti kohalikel kommunistidel 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset ette valmistada nii oma töötajate, luureinfo kui ka relvade saatmisega. Samas kinnitas kaadritöötajate hinnang Nõukogude tippjuhtkonna otsust detsembrimässu ettevalmistustele omalt poolt viimasel hetkel pidurit tõmmata, kirjutab ajakirjas Tuna Tartu Ülikooli ajaloolane Reigo Rosenthal.
Eesti toit pole muutunud aastatega kuigipalju tervislikumaks
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud värskest uuringust selgub, et toidu koostis ja toodete sortiment on kahe uuringuaasta võrdluses palju muutunud. Paraku ei saa väita, et soola, suhkru või küllastunud rasvhapete sisaldus toodetes oleks vähenenud, vaid paljudel juhtudel on nende sisaldus hoopis tõusnud.
arvamus
Ivo Kruusamägi: mida otsiti 2024. aastal Vikipeediast?
Tänapäeval saavad küsimused sageli vastuse vaid loetud minutitega. Veel mõnda aega tagasi võis vastus leiduda raamaturiiulil seisvas entsüklopeedias või tuli suunduda oma päringuga raamatukokku, kuid nüüd mahub kõik see teave meile taskusse. Mis on aga see, mille kohta inimesed vastuseid otsivad, küsib Wikimedia Eesti tegevjuht Ivo Kruusamägi.
uudised
Jaanuaritorm muutis kardinaalselt Eestis ilma ennustamist
Sel aastal möödub 20 aastat jaanuaritormist, mis ujutas üle suure osa Pärnust. Mereteadlane Tarmo Soomere meenutas, kuidas toona olid Eestis mereprognoosid võrdlemisi haledad, torm muutis aga ilma- ja meretaseme prognoosimist põhjalikult.
arvamus
uudised
Soojalt alanud talv kimbutab elamuid äädikakärbeste sugulastega
Tänavu võib nii mõnigi koduomanik imestada, kas äädikakärbeste hooaeg sel aastal ei lõppegi. Eesti köökides tiirutavate kahetiivaliste näol pole ilmselt tegu äädikakärbestega, vaid hoopis nende sugulastega, kellel ei lase soojem kliima rahus talvituda.
Muusikapsühholoog: muusika pole paratsetamool, mis ravib kõiki ühtemoodi
Inimesed küsivad sageli muusikapsühholoog Marju Raju käest, mis muusikat tuleks kuulata, et ennast hästi ja õnnelikult tunda. Ühte õiget retsepti ei ole tal aga anda.
arvamus
Piia Post: kliimamuutused ei tähenda vaid äärmuslikke olusid
Kliimamuutustel on mõju nii inimestele kui ka kogu elusloodusele. Kuivõrd on riik ja ühiskond valmis muutuvateks oludeks? Piia Posti kommentaar ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.
uudised
Klõpsa ja avasta: eesti jõulusõnad on suuresti saksikut päritolu
Kust on tulnud eesti keelde sõnad ingel, kink ja piparkook? Või glögi, verivorst ja hapukapsas? Eesti keele instituudi vanemleksikograaf Iris Metsmägi tegi Novaatorile ülevaate sagedasemate jõuluajaga seostuvate sõnade päritolust. Klõpsa alloleval pildil huvipakkuvale jõulunähtusele ja loe, milline on ühe või teise sõna taustalugu.