Keskkonnakriis sunnib ümber mõtestama erinevaid inimtegevuse valdkondi, sealhulgas haridust ja kasvatust. Ökoloogilise hariduskäsituse poole liikumine eeldab majanduskeskse mõtteviisi kärpimist, väidab Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti Värri oma teoses "Kasvatus ökokriisi ajastul". Novaatorile antud intervjuud aitas vahendada raamatu eesti keelde tõlkinud Maria-Magdalena Jürvetson.

Austraalia lähistel paikneval Paapua Uus-Guineal on inimesed elanud ligikaudu 50 000 aastat. Värskest uurimusest selgus, et võrreldes saare madalamatel osadel elavate inimestega on sealsetel mägielanikel arenenud välja suuremad kopsud ja laiem rindkere.

NASA kulgur alustab Marsil kuivanud järvest pinnaseproovide võtmist.

Esimese eestlasena Saksamaal EUMETSAT-is välku registreeriva ilmasatelliidi missiooni juures töötava äikeseuurija Sven-Erik Enno sõnul Eesti äikeserohkusega kuidagi silma ei paista. Kliima soojenedes jõuab tema sõnul aga õhku rohkem niiskust, mis tähendab üha sagedamini äärmuslikke sademeid.

Et alandada kuumalaine ajal temperatuuri jahutussüsteemita korteris, tuleks päevasel ajal, mil päike paistab, aknad kinni hoida ning need õhtuks ja ööseks lahti teha, ütles Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski Vikerraadio saates "Uudis +".

Kiire infotöötlus ja -vahetus on keerukas maailmas hakkama saamiseks hädavajalik. Kuigi selle aluseks olevate närviimpulsside tekke ja levimisel analüüsimisel on keskendutud eeskätt elektrisignaalidele, nähtub eesti teadlaste monograafiast, et selle peensuste mõistmiseks tuleb arvestada loomse elektri kõrval teistegi nähtustega, sealhulgas mehaaniliste lainetega.

Sadu miljoneid aastaid tagasi põrkas kahes kauges galaktikas kokku must auk ja neutrontäht.

Kui praegu saavad teenusepakkujad klientide energiatarbimisest aimu vaid küsitluste põhjal, siis lähitulevikus hoiab uus nutikas lahendus kliendi tarbimiskäitumisel pidevalt silma peal. Iga soovija võib hankida enda majapidamise või ettevõtte digitaalse kaksiku, mis aitaks tal just tema tausta ja käitumist arvestades energiat säästa, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Põhjavee taseme alanemise ja kasvanud reostusohu tõttu vajavad allikad paremat kaitset kui kunagi varem. Paraku pole aga Eestis isegi teada, kus neist suurem osa asuvad.