Möödunud majanduskriiside ajal on Eesti valitsus kulusid kärpinud, jahutades seeläbi niigi kitsikuses majandust veelgi. Koroonakriisi ohjamisel otsustas valitsus käituda teisiti ja võtta laenu. Eesti majandusteadlaste hinnangul oli laenamine õige otsus, kuid uut moodi poliitika vajab veel harjutamist.
Eesti veised on ühed paremad piimaandjad Euroopas. Paraku surevad veised nii meil kui ka mujal üha nooremalt. Abi oleks suurfarmides täppismeditsiini rakendamisest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.
Veebimeedia võidukäik on muutnud pealkirja uudisloo tähtsaimaks osaks. Eriti just tasuta erameedias sõltub väljaande käekäik klõpsude arvust. Seetõttu jätavad ajakirjanikud erinevatel viisidel pealkirjadesse lünki, mida lugeja saab täita ainult pealkirjal klõpsates, kirjutab eesti keele instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson.
Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Maris Eelsalu doktoritöö aitab paremini hinnata lainekoormuse mõju Eesti randadele. Tulemustest võiks tõusta kasu näiteks lainetest roheenergia ammutamisel ja üleujutustest ohustatud piirkondade kindlaks tegemisel.
Bakteritel esineb geenipaare, mis toodavad ühtaegu nii mürkaineid kui ka mürkaine vastumürki. Tartu ja Umea ülikoolide teadlased on leidnud toksiin-antitoksiin süsteeme uurides tuhandeid mürkaineid neutraliseeriva antitoksiinide perekonna, mis pakub uuenduslikke ravivõimalusi paljudele viirushaigustele.
COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule, leiab KBFI juhtivteadur ja akadeemik Anne Kahru.
Uus kosmose võidujooks on alanud plaanidega viia 2024. aastaks taas inimene Kuule ja 2030. aastaks Marsile. Kosmoseavarustesse aga üldjuhul üksi seiklema ei minda ning seega on meeskonnatöö ja selle mõistmine oluline. Kuigi Eesti pole maailma juhtiv kosmoseriik, tegeletakse siin näiteks kosmosemeeskonna psühholoogia uurimisega.
Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid sel aastal Paul R. Milgrom ja Robert B. Wilson, kes täiustasid oksjoniteooriat. Selle põhjal leiutatud uutest oksjoniformaatidest on kasu nii ostjatele, müüjatele kui ka maksumaksjatele.
Sel nädalal jagati Nobeli preemiaid. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul oli seekord kõige oodatum just keemiapreemia, mis anti kahele naisteadlasele, kes leidsid uue meetodi elusolendite DNA muutmiseks.
Kevadise koroonakarantiini ajal täheldasid psühhiaatrid, et Eestis tekkis rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Ka inimesed ise märkisid, et nad tajuvad rohkem stressi ja ärevust. Iga-aastaselt lisandub Eestis üle 20 000 psüühikahäire diagnoosi saanud inimese.
Eestist jõuab Läänemerre praeguseks 90 protsenti vähem fosforit kui kolmekümne aasta eest. Samas ohustab pea kogu Läänemerd endiselt liigne toitainerikkus ehk eutrofeerumine. Seega otsivad teadlased võimalusi, kuidas Läänemerre jõudvat fosforit nutikalt taaskasutada.
5G-mobiilsidetehnoloogia on süüdi koroonaviiruse levimises – see on kõigest üks laialt levinud väide vandenõuteoreetikute seas, mida osad inimesed tõsimeeli usuvad, aga mille üle teised naeravad. Miks niisugused vandenõuteooriad levivad ja kuidas nende levitajatesse suhtuma peaks, uuris Novaator Tartu Ülikooli semiootikutelt Mari-Liis Madissonilt ja Andreas Ventselilt.
Berliini patsiendi nime all tuntud Timothy Ray Brown suri vähki, teatab Rahvusvaheline AIDSiühing (IAS). Brown on teadaolevalt esimene HIV-st terveks ravitud inimene maailmas.
Koroonaviirus pole sugugi ainus hingamisteede viirushaigus, mis meid tabada võib. Algaval külmetuste hooajal võivad meid veel kimbutada rino, paragripi, adeno- ja RS-viirused.
Viimasel kümnendil on Eesti inimeste teadvusesse jõudnud kaks suurt dopinguskandaali: jalgrattur Lance Armstrongi juhtum 2012. aastal ja murdmaasuustajate "Aadrilaskmine" 2019. aastast praeguseni. Ehkki juhtumid kuuluvad eri keeleruumidesse, väljendavad pettunud spordifännid internetimeemides oma arvamust sarnasel moel, kirjutavad folkloristid Piret Voolaid ja Liisi Laineste.
Umbes iga kümnenda COVID-19 raskelt läbipõdenud ja teiste kaasuvate haigusteta inimeste verest leiab antikehi, mis on suunatud viiruse asemel immuunsüsteemi enda vastu, selgub Tartu Ülikooli teadlaste kaasabil valminud uuringust. Tähelepanuväärsena moodustasid lõviosa taolistest patsientidest mehed.
Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on vähenenud Eestis puukentsefaliidi juhtumite arv enam kui kolm korda ja selleaastase puukide postitamise kampaania raames uuritud 400 vereimejast pole leitud seni viirust veel ühelgi isendil. Kuivõrd nakkust kandvate puukide osakaal pole ilmselt muutunud, jäävad suundumuse täpsed põhjused ebaselgeks.
Viikingid olid geneetiliselt palju mitmekesisem inimrühm, kui seni arvatud, näitab värske geeniuuring. Neist osa olid sarnasemad Lõuna-Euroopas ning Siberis elavatele inimestele kui Skandinaavia rahvastele.
Koolis peavad õpilased omandama lühikese aja jooksul palju uusi teadmisi. Novaator uuris, kas Eesti lapsed tegelevad koolis ainult tuupimisega ja kas tuupimine on ainuõige viis uut informatsiooni omandada.
Astronoomid teatasid sel nädalal, et leidsid Veenuse eluvaenulikest pilvelaamadest potentsiaalselt mikroobsete eluvormide olemasolule viitavat gaasi. ERR Novaator uuris Dave Clementsilt, uurimuse kaasautorilt ja Imperial College Londoni astrofüüsika lektorilt, kui kõrgele tasub lasta oma fantaasial lennata.
Alates koroonaviiruse pandeemia puhkemisest selle aasta alguses on kirjeldatud enam kui 12 000 erinevat SARS-Cov-2 viiruse mutatsiooni, millest edukamad on jõudnud levida üle terve maailma. Seni kogutud andmetele toetudes on teadlaste sõnul vara loota, et viirus on muutunud nende tõttu vähem surmavaks, küll näib see aga levivat endisest paremini.
Eesti oli Prantsusmaa järel üks esimesi maailma riike, kus sündimus ja suremus juba 19. sajandi lõpul vähenesid. Seetõttu jäi siinmail ära rahvaarvu plahvatuslik kasv, avab Tallinna Ülikooli doktrant Mark Gortfelder oma väitekirjas Eesti väikese rahvaarvu tagamaid.
Ebasoodsate ilmaolude tõttu mitu korda ära jäänud kanderaketi Vega start toimus lõpuks 3. septembri varahommikul. Sellega jõudis orbiidile ka Tallinna Tehnikaülikooli tudengite ja AS-i Datel koostöös valminud teine tudengisatelliit Hämarik.
