Paljude uusarenduste puhul on mõjuvaks müügiargumendiks hea energiamärgis, mis peaks andma tunnistust selle kohta, et majas elamine säästab ressursse, ehk on öko ja odav. Kui uusarenduse rajamiseks vanad majad maha lammutatakse, siis on säästlikkus aga vaid illusioon, leiavad Briti arhitektid.

Beebibuumerite põlvkonda kuuluvatel inimestel on kehvemad vaimsed võimed võrreldes neist varasemate põlvkondadega, selgub USA-s tehtud uuringust. Eesti oludesse niisugust suundumust üle kanda ei saa.

Kuigi lapsed põevad COVID-19 tavaliselt läbi kergemini kui täiskasvanud, leiab nende organismist viirusosakesi võrreldaval hulgal ja tõenäoliselt mängivad nad koroonaviiruse levikus olulist rolli, viitavad hiljuti ilmunud teadustööd. Euroopa riikide seniste kogemuste põhjal ei too koolide taasavamine aga kaasa haiguse leviku kiirenemist.

Kuigi Eesti pole kuigi suur, võib näha meie geneetilises peenstruktuuris sõdade ja taudide piirkondlikku mõju ning jälgi segunemisest piiritaguste naabritega. Analüüs viitab, et geeniuuringutes tuleb arvestada kohalike eripäradega senisest enam.

Kuigi raiutava metsa hulk on alates sajandi algusest Brasiilias tõesti vähenenud, lõikavad väikesed raielangid ja teed põlismetsa üha väiksemateks tükkideks. See seab ohtu elurikkuse ja suurendab süsinikuemissioone.

Tartu Ülikooli teadlased kirjeldavad värskes töös loote geeni, mille üks variantidest kasvatab märkimisväärselt raseduse ajal preeklampsia tekkimise riski. Mitte kuigi kauges tulevikus saaks määrata variandi olemasolu näiteks geenitestiga.

Stonehenge'i suurte kivirahnude päritolu on nüüdseks teadlastel välja selgitatud. Rahnud on toodud 25 kilomeetri kauguselt Marlborough' lähedalt.

Äsjases ülevaateuuringus leidsid Cambridge'i Ülikooli ja Londoni Kuningliku Kolledži teadlased, et maskikandmine ei tekita kandjas võltsturvatunnet. Uue koroonaviiruse tõttu maski kandes ei loobu inimesed hoolikast kätepesust ja muudest ohutusmeetmetest.

Saaremaalt Salme alevikust leitud muinaslaevu on teadlased uurinud rohkem kui kümme aastat, kuid endiselt ümbritseb laevu müsteeriumide loor ja vastuseta küsimusi on palju. Novaator uuris mitmelt Salme laevade uuringutega tegelenud teadlaselt, mis seisus uuringud on.

Teadustöid hinnatakse eeskätt nende viidatavuse põhjal. Paraku annab olulise teaduse indikaatori (ESI) praegune hindamismetoodika kohati vildakaid tulemusi. Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased pakuvad välja uue hindamismetoodika ja osutavad, et teaduse tervist parandab pigem hea valitsemine kui raha.

Euroopa Liidu teadusuuringute juhtprogrammile eraldati viimastel eelarve läbirääkimistel pea 81 miljardit eurot, seda on oluliselt vähem kui varem välja pakuti.

Kui jaanuaris kirjutas ERR, et fentanüül on turult tõrjutud ja levima on hakanud uued ained, näiteks alfa-PVP, siis nüüdseks on olukord muutunud vastupidiseks. Fentanüül kipub tasapisi tagasi tulema, ent sellest veel ohtlikum alfa-PVP on piiride sulgemise tõttu turult kadunud.

Maa lähedalt mööduvat komeeti C2020 F3 on võimalik lausa palja silmaga näha. Sabatäht on Maale kõige lähemal 23. juulil. Komeeti näeb ka Eestist, ühtlasi on mõned siinsed piltnikud taevakeha fotole saanud.

Mongoolias ja Põhja-Hiinas aset leidnud mõned muhkkatku puhangud Eestit suure tõenäosusega ei kimbuta.

Äsja ilmunud monograafia "Seks ja sotsiaalmeedia" (originaalis "Sex and Social Media") pakub midagi mistahes kogemustepagasiga lugejale. Sotsiaalmeediauurija Katrin Tiidenberg ja tema Austraalia kaasautor Emily van der Nagel kirjutavad inimese (virtuaalse) seksuaalelu kirevusest toetavalt ja kedagi sildistamata. Kui raamatus üldse kohtab antikangelasi, on need hingetud sotsiaalmeediakorporatsioonid.

Peaaegu kõikidesse Eesti ülikoolidesse esitati sel aastal rohkem sisseastumisavaldusi kui möödunud aastal. Õppekavade suhteline populaarsus selle ajaga aga eriliselt muutuda ei jõudnud.

Psühholoogia eriala on noorte seas olnud aastaid väga populaarne, aga vaatamata suurele huvile on Eestis endiselt suur puudus kliinilistest psühholoogidest. Üks põhjus on rahanappus, mille saaks riik katta vaid 400 000 euroga.

Itaalias Gran Sasso mäe all asuva eksperimendiga XENON võidi märgata saladuslikku tumeainet. Eesti teadlaste osalusel valminud töö viitab, et enda olemasolust vaid kaudselt märku andvad osakesed pidid liikuma äärmiselt kiiresti.