Samas kui Tallinnas käib tänavakunstisõda, suhtub Tartu isetekkelistesse seinamaalingutesse sallivamalt. Kõigil linnas elavatel inimestel peaks olema õigus end ümbitsevat ruumi kujundada, leidsid tänavakunstnik Sirla ja kunstiteoreetik Margus Tamm Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

Kui avatud lähtekoodiga tarkvara on tihti IT-hiidude omast turvalisem, siis avatud kaaludega tehisarumudelid võivad muutuda lähima aasta jooksul piisavalt võimekaks, et see oleks võrreldav miljarditele inimestele relva jagamisega, hoiatab California Berkeley ülikooli tehisaru pioneer Stuart Russell. Hea tahtmise korral saab horisondil terendavaid probleeme ennetada.

Ülikoolid vajavad vastuvõtu suurendamiseks kindlust, et rahastus on olemas kogu üliõpilase õpinguaja. Ühe aasta vastuvõtuotsusega võetakse mitmeaastane kohustus nende noorte ees, kes ülikooli õppima tulevad, kirjutab Priit Reiska.

Värske rahvusvaheline uuring paigutab keldi keelte hälli Kesk-Euroopasse. Ühtlasi tuvastasid teadlased tuhandete muistsete genoomide abil varem tundmatu rahvarühma, kes viis germaani keelte eellase Skandinaaviasse seni arvatust sajandeid hiljem.

Loodusrikast linnaruumi soovivad näha isegi Tallinna keskklinnas Raua asumis elavad inimesed. Samal ajal eelistavad neist paljud aga hooldatud muru, puhast ja korrastatud tänavaäärt ning sillutatud pindu, nähtub hiljutisest õpilasuurimusest.

Euroopa Liidu rohelepe mõjutab ettevõtteid väga erinevalt ning mõju ei sõltu ainult tegevusalast. Tartu Ülikooli teadlaste koostatud kirjanduse ülevaade näitab, et samas sektoris võib olla nii roheüleminekust võitjaid kui ka kaotajaid ning sageli määravad edu ettevõtte investeerimisvõime ja ligipääs kapitalile.

Õudusfilmid peegeldavad ühiskonnas toimuvaid muutusi ja inimeste isiklikke hirme, aga need pakuvad võimalust kogeda hirmu turvalises keskkonnas, leiavad teadlased.

Tartu Anne kanali veereostuse suurima osa moodustavad lindude väljaheited, selgus selle vee mikrobioloogilisest analüüsist. Reostust mahitavad kanali ääres linde toitvad inimesed.

Läänemere seilavaid aluseid on võimalik neile iseloomulike lainete põhjal märgata isegi siis, kui laevad oma asukohaseadmed välja lülitavad. Tallinna Reaalkooli õpilane Anna Egorova tõestas oma teadustöös, et teadlased saavad veealuste rõhuandurite abil arvutada nii mööduvate laevade kiirust kui ka asukohta.

Propaganda ei pea inimest veenma, et Venemaal on õigus. Mõnikord piisab sellest, kui temas tekib kahtlus, kas üldse kedagi saab usaldada, kirjutab Tartu Ülikooli infosüsteemide nooremteadur Uku Kangur.

Kogenud teadlased pööravad seniseid teadmisi pea peale harvem kui nende noored kolleegid. Uue suuna avades jääb see aga teaduses sagedamini püsima. Hilisemad uurijad pigem toetuvadseevastu uuele avastusele, kui et lükkavad selle ümber, selgub Hiina teadlaste analüüsist.

Tugevalt kahjustatud märgalade taastamisel ei pruugi ainult veerežiimi taastamisest piisata, näitab uus uuring. Taastamistööde käigus tuleb aktiivselt kaasa aidata ka taimestiku taastumisele, kirjutab Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia nooremteadur Ilona Tamm.

Väärinfo ajastul ei piisa, kui õpilased omandavad loodusteaduslikke teadmisi. Nad peavad mõistma, kuidas need kujunevad, miks neid saab usaldada ja kuidas neid ühiskondlikes otsustes kasutada. Eesti teadlased toovad kirjanduse analüüsi põhjal välja neli arengusuunda, millele loodusteadushariduses edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.

Toidutootjate ning teadlaste sõnul aitab tehisaru põllumehi eelkõige igapäevase andmetöötlusega. Enam ei kuulu aga ulmevaldkonda ka mehitamata põllurobotid ja -droonid.

Maailma juhtiva TI-arendaja insenerid hoiatavad, et uued ja väikesed, ent tõhusad TI-mudelid võivad end internetti ühendatud võõrastes seadmetes ise käigus hoida ja paljundada. Halvemal juhul võib olla verstapostini jäänud vaid mõni kuu, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub otseselt sellest, kas riik suudab koolitada ja tööandjad palgata piisavalt doktorikraadiga eksperte. Teadmussiirdedoktorantuur aitab seda lünka täita, viies kokku ettevõtte praktilised vajadused ja ülikooli teadusvõimekuse, leiab Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora.

Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest raportist selgus, et alates 1970. aastast on selgroogsete metsloomade populatsioon kahanenud keskmiselt 73 protsenti.

Lääneriigid nägid aastakümneid asjade loomuliku käiguna, et tehased kolivad odavama tööjõuga riikidesse ning kodumaale jäävad vaid nutikas arendustöö ja puhas teadus. Riikide otsus oma tootmisbaasist loobuda ei näita aga majanduse küpsust, pigem annavad otsustajad selle sammuga lihtsalt alla, leiab Cambridge'i Ülikooli innovatsiooniprofessor Tim Minshall.

Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid sellel aastal ameeriklased Robert E. Hall ja Michael Woodford. Teadlased panid paika uuskensiaanliku majandusmudeli alused ning näitasid, et keskpangad ja valitsused suudavad majanduskriise paremini taltsutada, kui nad mõistavad üksikisikute igapäevaseid finantsotsuseid.

Microsofti juhi Satya Nadella hinnangul peab ühiskond eeldama, et kõik tehisintellekti mudelid on küberturvalisuse mõttes läbivalt kompromiteeritud. Samal ajal võrdlevad aga suurte tehisintellektiettevõtete tippjuhid väidetavalt omavahel nn "päev pärast seda"- stsenaariume, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased leidsid tehisaru abiga Eestist 10 000 uut põllusaart. Põllumeestel on oluline nende asukohti teada, et edukamalt eurotoetusi taotleda.

Teisipäeval algusega kell 18 toimub Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Doktorikooli korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" finaal-gala, kus valitakse 15 noorteadlasest finalisti seast parimad.

Matemaatika on probleemilahenduse jõusaal. Ent ajal, mil tehisaru lahendab võrrandeid sekunditega, peab kool õpetama noorele ennekõike seda, kuidas õigeid probleeme lahendada, kirjutab Eesti inseneride liidu president Cathy-Liis Põlluveer.

Vasikad kipuvad oma terviseprobleeme peitma ja nähtavate sümptomite ilmudes on raviga enamasti juba hiljaks jäädud. Eesti Maaülikoolis arendatav nahaalune sensor koos tehisintellektiga aitab terviseprobleemi varem märgata ja ravi täpsemalt suunata.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) doktorant ja Tyche Institute'i teadur Anton Sokolov uurib usaldustaristut ning muu hulgas ka teadusandmebaasidest eemaldatud artikleid. Tema sõnul annab tagasikutsutud uuringute hulk aimu sellest, kui palju on avastatud probleemseid teadustöid, kuid mitte sellest, kui palju neid tegelikult teaduskirjanduses ringleb.

Septembris koolides alanud iga-aastased tasemetööd aitavad märgata õpiraskusi juba varases eas. I kooliastme tasemetöö tulemused on tugevalt seotud nii II kooliastme tasemetöö kui ka põhikooli lõpueksami tulemustega, seega saab teataval määral juba esimese tasemetöö tulemuste alusel ennustada, milliseid õpitulemusi saavutab noor põhikooli lõpus, kirjutab haridus- ja noorteameti juhtivanalüütik Keiti Liivas.

Tekstirobotite ajastul leiab meid ümbritsevatest tekstidest üha enam väga enesekindlalt esitatud, aga kaheldava sisuga väiteid. Ise kirjutades tasub siiski ebakindlust väljendavatele keelevahenditele võimalus anda. Lihtsalt selleks, et nii enda kui ka oma lugeja vastu päriselt aus olla.

Kui kaua oodatud suuremat noorte põlvkonda käsitletakse haridussüsteemis ülejäägina, jääb kõrghariduseni jõudvate inimeste hulk Eesti majandusele laeks, mida ei kergita hiljem ei teadus- ja innovatsioonitoetused ega täiendavad välisteadlased, leiab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Aastate eest sõlmitud leppe kohaselt rahastab riik teadus- ja arendustegevust vähemalt ühe protsendiga SKP-st, kuid järgmistel aastatel ei pruugi rahastus siiski selleni küündida ning teadusrahastuse protsent SKP-st langeb, ütles haridusminister Kristina Kallas. Lõplikud summad selguvad pärast riigiplaani kokkulepet Euroopa Komisjoniga.

Tartu Ülikooli teadlased arendavad uut metoodikat, mis võimaldab määrata varajaste raseduskatkemiste geneetilisi põhjuseid naise vereproovist. Asjaosalised on lootusrikkad, et meetod jõuab praktikasse juba lähiaastatel.

Eesti hariduspoliitika vajab pikemat plaani, et suuremast ülikooliikka jõudvast põlvkonnast kujuneks järelkasv nii tööturule kui ka kõrgkoolidele, leiab selleaastase Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko. Muu hulgas tuleks vaadata üle õppetoetuste süsteem ja selgitada välja, milliste noorte ülikooliõpingud jäävad pere majandusliku olukorra tõttu alustamata.