

"Teise mätta otsast": infomüra kimbutab tänapäeval ka eakaid
Levinud arvamuse järgi hoiavad eakad nutimaailmast eemale. Tegelikult võib vanem inimene leida end aga teleri, telefoni ja raadio näol kolmest infoväljast korraga. Kriitilist meelt info suhtes tasub säilitada ka moodsal ajal, arutlesid maastikuarhitekt Sirle Salmistu ja meediapädevuse teadur Maia Klaassen.

Analüüs. Eesti ei kuulu Vene Õigeusu Kiriku kanoonilisele territooriumile
Vene Õigeusu Kirik on alates 1980. aastate lõpust propageerinud ja püüdnud võimalikult laialt kehtestada enda loodud arusaamu kirikuõigusest ja kiriku ajaloost, et alal hoida Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu ajast pärit kiriku struktuuri. Nende vaadete aktsepteerimine või tagasilükkamine mängib olulist rolli ka Vene Õigeusu Kirikut puudutavas praeguses vaidluses, kirjutavad kirikuloolane Priit Rohtmets ja õigeusu kirikuõiguse spetsialist David Heith-Stade.

Galerii: selgusid teadusfoto 2025 konkursi võitjad
Eesti teadusfoto konkursi parimad tööd toovad vaatajani nii kosmose avarused, mikroskoobis nähtava maailma kui ka teadlaste igapäevatöö. 15. jaanuaril kuulutati Tartus ingliskeelse Vikipeedia 25. sünnipäeval välja Teadusfoto 2025 konkursi võitjad ning aasta teadusfotograafiks nimetati Janek Lass.
Nova seletab!

Doktoritöö: elukoht määrab sisserändaja saatust tihti töökohast rohkem
Postiindeks võib määrata lapse tulevikku rohkem kui vanemate töökoht. Värske doktoritöö näitab Helsingi, Stockholmi ja Oslo võrdluses, et läbimõtlemata linnaplaneerimine lukustab inimesed nõiaringi, kust pääsemine võib võtta põlvkondi.

Doktoritöö: enamik noori kasvab kriminaalsest käitumisest välja
Eesti põhikooli kolmanda kooliastme noored on pannud sel sajandil toime varasemast rohkem pisivargusi. Muude õigusrikkumiste tase on aga jäänud samaks või vähenenud. Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö osutab, et enamik noori kasvab sellisest käitumisest välja ja mõistlikum on seadust rikkunud noori karistamise asemel taasühiskonnastada.

Vikipedist: vabatahtlikel on raske Vikipeediat Vene propaganda eest kaitsta
Ingliskeelses Vikipeedias muudetakse Eesti ajalugu nõukogude-sõbralikumaks. MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse esimehe Robert Treufeldti hinnangul on Eesti vabatahtlikel vikipedistidel keeruline seista vastu Venemaa propagandaressurssidele, mis suunavad rahvusvahelist avalikku arvamust.

Zooloog: hiirt ja rotti naljalt samast majast ei leia
Euroopa Komisjoni uue plaani valguses tohib inimene kodus mürgitada ainult rotte, aga hiiri mitte. Eesti loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu sõnul tunneb hiire ära looma väikestest mõõtudest: hiir on rotist pea kaks korda väiksem. Kaks liiki korraga samas majapidamises aga üldjuhul ei ela.

"Teise mätta otsast": nüüdiskultuuri tuleb vallata nagu omaette keelt
Kuigi teatristatistika näitab eestlaste suurt kultuurihuvi, tekib ühiskonnas tuliseid vaidlusi teemal, mis üldse kultuuri nime väärib ja kellel sobib kus esineda. Semiootik Maarja Ojamaa ja kultuuriajakirjanik Valle-Sten Maiste leidsid, et sageli tembeldavad inimesed kultuurituks nähtusi, mille mõistmiseks neil puudub n-ö keeleoskus.

Paljudes Eesti koolides on probleemiks keelebarjäär
Mitmetes Eesti koolides tuleb õpetajatel ja õpilastel iga päev toime tulla olukordadega, kus ühist keelt on raske leida. Nii on näiteks loomisel olevas Tallinna Tehnoloogiakolledžis, kus vahel võivad teised noored olla tõlgiks õpetaja ja õpilase vahel.

Eksperdid: Temu kasv võib ohustada kohalikke veebipoode ja töökohti
Hiinast pärit saadetiste osakaal ja e-kaubanduse mahud kasvavad kiiresti. Üks agressiivsemaid veebipoode turul on Temu, mis kasutab pea kõiki psühholoogilisi võtteid, et tarbijat mõjutada. Eksperdid soovitavad tarbijal oma ostude mõju teadlikult kaaluda ja eelistada võimalusel kohalikke tootjaid.

Lugeja küsib: miks õhtud juba praegu pealtnäha valgemaks lähevad?
Novaatori lugeja märkas, et kuigi päevad lühenevad edasi, on töölt koju sõites õues valgem kui nädal aega tagasi. Kuidas on võimalik, et õhtud lähevad päev-päevalt juba valgemaks, kuigi kalendri järgi on aasta lühim päev alles ees? Vastab TÜ Tartu observatooriumi kaasprofessor Laurits Leedjärv.

Genotsiidiuurija: holokausti vari muudab meid teiste sõdade suhtes pimedaks
Lõppeval nädalal väisas Eestit maailmakuulus genotsiidiuurija ja ideede ajaloolane Dirk Moses. Novaator istus sel puhul professor Mosesega maha, et rääkida Gazast, Ukrainast ja sellest, miks on rahvusvahelised normid süsteemse vägivalla ees nõnda jõuetud.





































































































































































