Üks võimalus põlevikivitööstuse süsinikuheitmete vähendamiseks ning Pariisi kliimaleppe edukamaks täitmiseks on CO2 tagasisidumine põlevkivi tuhaga, mis muidu ladestatakse elektrijaamade juures hiiglaslikes tuhaplatoodes. Kas ja kui tõhusalt seotakse tuhaplatoode setetes CO2-te, uuris Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloog Kristjan Leben oma doktoritöös.

Eestis leidub kümneid tuhandeid hektareid kuivendatud soid, millest paiskub õhku märkimisväärsel hulgal kliimasoojenemist põhjustavat süsihappegaasi. Kuigi nende taastamisega on hakatud viimase kümnekonna aasta jooksul läbimõeldumalt tegelema, napib pikaajalisi uuringuid, mis aitaks taastamisest saadavat kasu selgemini esile tuua.

Internetiajastul arvutiekraani taga naljade tegemine hukutab inimhingi ja röövib firmadelt miljardeid dollareid. Samas kahvatuvad mõlemad süveneva usalduskriisi kõrval, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Maamunal pole enam ühtki paika, kus astronoomid saaks segamatult tähti vaadelda. Värske analüüsi järgi võib kosmoseprügist ja satelliitidest tingitud valgusreostus olla tunginud kõikjale.

Massiline liikide väljasuremine on osa palju kõneainet pakkuvast globaalsest keskkonnakriisist. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuring kaardistas erinevate taime- ja loomaaliikide tunnuseid, mille põhjal selgus, et enim ähvardab väljasuremine suuremõõtmelisi ja aeglase eluviisiga organisme.

Eesti nakatamiskordaja on langenud üle Eesti 0,9 lähedale ehk iga koroonaga nakatunu annab nakkuse edasi keskmiselt 0,9-le inimesele. Selge on langustrend Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal.

Eesti alasid kattis umbes 445 miljoni aasta eest meri, mis polnud aga kõikjal ühtmoodi sügav. Kui Põhja-Eesti heledavärviline Ordoviitsiumi lubjakivi on moodustunud rannalähedase madalvee setetest, siis Lõuna-Eesti maapõue lubjakivi punane värv pärineb Liivi keele nimelisest sügavamast meresopist. Nüüd pakuvad Eesti geoloogid välja mõistatusliku Liivi keele tekkeloo.

Inimesed saavad ohtliku mürgistuse enam kui 90 protsendil juhtudest kodus, sest ajavad rohupudeli kodukeemiaga segi, rääkis Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder saates "Huvitaja". Eesti Loodusmuusemi vanemkuraatori Loore Ehrlichi sõnul kipuvad inimesed segi ajama ka pealtnäha sarnaseid, kuid sageli mügiseid seeneliike.

Kuigi Euroopas on putukate söömine uus nähtus, on see mujal maailmas tavapärane. Putukad on toitvad ja nende toiduks kasutamine aitaks säästa ka keskkonda, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Kristel Vene ja toidutehnoloogia doktorant Lachin Huseynli.

Eesti hüljeste olukord on parem kui eelmise sajandi keskpaigas, kuid kui hallhülgeid on Eestis aasta-aastalt veidi rohkem, pole viigrite arvukus viimase 30 aastaga muutunud. Hallhüljeste edu viitab aga siinsete inimeste õnnestunud merekaitsele, rääkis hülgeuurija Mart Jüssi saates "Vikerhommik".

Õpetajaks õppijaid on viimastel aastatel vähemaks jäänud nii Eestis kui ka Soomes. Ameti vähese populaarsuse taga on paljuski selle negatiivne kujutamine meedias, osutavad värskes uuringus osalenud Tartu Ülikooli haridusteadlased.

Must-toonekurg on kiiresti kahaneva arvukuse ja väga kehva sigimisedukusega kaitsealune linnuliik, kes on Eestis suures väljasuremisohus. Keskkonnaameti tellitud uuringust selgus, et üks must-toonekure kehva sigimisvõimet põhjustav tegur võib olla lindude veres leiduv suur elavhõbeda sisaldus, mis satub sinna tõenäoliselt toidu kaudu.

Kuna seksuaalsusega seotud teemasid ei peetud veel sajandi eest sobivaks kõneaineks, napib nende kohta otseseid allikaid ja teadlased peavad lugema nii mõndagi ridade vahelt. Nüüd leidsid Eesti rahvaluule- ja ajaloouurijad, et prostitutsioon oli mõne sajandi eest Eesti külades tavaline nähtus, millega sattusid tihti tegelema ühiskonna haavatavamad liikmed.

Kui ehitada Kuu peale kilomeetrikõrgused betoontornid ja katta need päikesepaneelidega, siis võiksid need toota külluslikult energiat mehitatud baasi tarbeks.

Ameerika teadlased otsivad laboris võimalusi raievaba puidu loomiseks, mis ei vaja kasvamiseks ei päikesevalgust ega pinnast.

Svetlana Ridala märtsi alguses Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö uuris keeleoskuse mõju inimese konkurentsivõimele tööturul. Selgus, et keeleoskuse positiivne mõju töö leidmisele erineb emakeelena eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel. Erinevus tuvastati ka meeste ja naiste vahel.

Siiras naeratus kaunistab inimest, kuid mitte ainult – teadlased on välja selgitanud, et naeratamine võib leevendada ka füüsilist valu. Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping kirjutab sellest lähemalt.

Kuigi möödunud aastal puhkenud pandeemiale järgnenud piirangud viisid ajaloo suurima süsinikuheitmete vähenemiseni, olid detsembriks need juba taas sama kõrged kui aasta varem. Alates Pariisi kliimaleppe sõlmimisest on suutnud oma CO2 emissioone vähendada vaid 64 riiki, nähtub värskest analüüsist.

Toidupakendil olev kõlblikkuse kuupäev kehtib vaid juhul, kui toodet on hoitud õigel temperatuuril. Tallinna Tehnikaülikooli uurimus väidab, et selles on Eesti kauplustel veel parandamise võimalust.

Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased tõid 3. veebruaril virtuaalse ümarlaua äärde platvormitöötajad, platvormide esindajad, teadlased, riigiametnikud ja ametiühingute esindajad. Seminari eesmärk oli kaardistada platvormitöö hetkeolukorda Eestis.

Ehkki koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on maailmas hoo sisse saanud, hoiavad teadlased viiruse arengul silma peal. SARS-CoV-2 muteerub pidevalt ja iga uue tüvega tekib küsimus, kas vaktsiin selle vastu kaitseb. Novaator tegi uue Euroopas leviva variandi valguses ülevaate murettekitavate viirusvariantide eripäradest ja nende levikust.