Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et isiksuseomadused on vaimse tervise probleemidega tihedamalt seotud kui seni eeldati. Hiljutise uuringu tulemused võivad aidata luua ennetusmudeleid, mille abil saab hinnata inimeste vaimse tervise riske ja pakkuda tõhusamaid sekkumisi.

Eesti pärimuses on kirja pandud palju lugusid mõne mäe, oru, kivi või allika, aga ka terve maailma loomisest. Enamasti toimetab nendes lugudes vägilane, kes on olemuselt trikster ehk vembumees: ta loob maastikku naljapärast. Selle triksteri lähem tundmaõppimine avab tee Eesti mütoloogia juurde, osutab mullu novembris doktoritöö kaitsnud Hasso Krull.

Tehisarul põhinevad suured keelemudelid vastavad praegu enesekindlalt ka siis, kui need tegelikult vastust ei tea. Tartu Ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kulli sõnul töötavad Eesti teadlased selle nimel, et mudelid tunnistaksid oma ebakindlust. Samuti loodab ta, et tulevikus põhjendavad masinad oma vastuseid tagantjärele senisest paremini.

Paljud mäletavad lapsepõlvest rahvatarkust, et marraskil põlvele tuleks asetada teeleht naha kiiremaks paranemiseks. Kaasajal tehtud uuringud on kinnitanud, et teeleht aitab tõesti haavadel kiiremini paraneda ning tõrjuda kahjulikke mikroobe. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuring osutab, et selles leiduvatest ühenditest võib olla abi ka puukborrelioosi tekitava bakteri vastu.

Puudega inimeste elu kujutatakse vene kultuuris sageli kas traagilise või kangelaslikuna, selgus hiljuti kaitstud doktoritööst. See loob aga erivajadustega inimeste elust eksitava pildi.

Eesti tervishoius töötavatest naissoost füsioterapeutidest on neljandik mitmes elusfääris läbi põlenud. Veel ligi pooltel esineb läbipõlemise tunnuseid vähemalt ühes vallas, osutab Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Seejuures muud töö- ja eraelulised kohustused panustavad läbipõlemise ilmnemisse enam kui tavapärane patsienditöö.

Vaid inseneeria rahastamise hüppeline tõus ja insenerihariduse sihtlapitali loomine saavad Eesti kõrgtehnoloogilise tööstuse ning teeninduse praeguse käpulioleku lõpetada, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll, Arengufondi nõukogu liige Ergo Metsla ja rektor Tiit Land.

Rahvusvahelised menuraamatud rinnavähi seljatanud naistest esitavad reeglina heast elujärjest tulenevaid hüvesid nautivate naiste lugusid. Samuti näidatakse õnne põdeda vähi kergemat vormi jutustaja isikliku saavutusena. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab vajadusele tõsta rohkem esile teistsuguse kogemusega naiste autobiograafilisi lugusid.

Teadlaste järelkasv on Eesti teaduse tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Ehkki teadlaste üldarv kasvab, on Eestis doktorante vähem kui kümme aastat tagasi. Küsimärgi all on eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus ning rebimine teadusraha pärast on karmim kui kunagi varem.

Selleks, et tagada ülikoolides võrdne kohtlemine, tuleb arendada organisatsioonikultuuri, muuta juhtumite lahendamise süsteemi, suurendada töötajaskonna teadlikkust, oskust märgata ebavõrdsust ja julgust sekkuda, kirjutavad Ester Oras ja Kristi Kuningas.

Kuigi troopikast sooja vett kõrgematele laiustele kandev hoovuste süsteem AMOC nõrgeneb sel sajandil ka edaspidi, aitavad Antarktika ümber puhuvad tugevad tuuled veeringlusele kaasa ilmselt piisavalt palju, et ära hoida selle täielikku kokku varisemist, viitab mudeluuring.

Jättes kõrvale eestlaste kombe nende ümber toimuva üle pidevalt viriseda ja kaevelda, on Eesti laiemalt paras ime, leiab kahekordne president Toomas Hendrik Ilves Vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus. Samas pole inimesed tema sõnul veel piisavalt hästi aru saanud, et maailm on jõudnud uude ajastusse.

Teadmistepõhises ühiskonnas tuleb arvestada teadlaste, teadusjuhtide, ühiskonna ja valitsuse vaatenurgaga. Samal ajal eeldab innovatsioon juba olemuslikult kompleksses maailmas loosungitest abi otsimise asemel sisulise arusaama poole püüdlemist, leiab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Jüri Engelbrecht.

Aastatel 1995–2023 on endised kommunistlikud riigid liikunud oma sissetulekute suuruselt rikastele Lääne-Euroopa riikidele lähemale. Samas on jõukamaid Ida-Euroopa riike, sh Eestit, tabanud nn keskmise sissetuleku lõks. Teisisõnu on saavutatud suhteliselt hea elatustase, kust edasiliikumine eeldab ebamugavaid reforme, märgib Eesti majandusteadlane.

Kuigi Eesti territoriaalmere piiri laiendamiseks Soome lahes pole õiguslikke takistusi ja see võiks aidata kaitsta ka meretaristut, võib piiri nihutamine kaasa tuua ka mitmeid ebameeldivaid tagajärgi, kirjutab Norra Mereõiguse Keskuse teadur ja Tartu Ülikooli haldusõiguse lektor Alexander Lott.

Eesti teadlased töötasid välja uue meetodi bakteriviiruste ehk faagide paljundamiseks bioreaktoris. Seniste katsete alusel saab nendega hävitada nendega kahjulikke baktereid hiire soolestikus, samas loodavad teadlased, et sarnaseid viiruspreparaate saab kasutada ka inimeste soole mikrobioota tervendamiseks.

Tartu Ülikooli plasmafüüsikutel õnnestus koos oma välismaa kolleegidega mõõta laservälgetega tuumasünteesireaktori seintesse ladestuva kütusesegu hulka. Saavutuse näol on tegu olulise verstapostiga tuleviku reaktorite ohutuse suurendamiseks, mis on tähtede energiaallika maistesse tingimustesse toomiseks vältimatu.

Vastukaaluks toiduraiskamisele on Eestis käima läinud mitu kogukondlikku algatust. Neist ühe, Tartu toidukappide uuring näitas, et arvestades kappide kirjut kasutajaskonda, võiks neid linnapildis olla rohkemgi, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži lektorid Annika Joy Meitern ja Jane Raamets.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad ja arendavad raamistikku, mis muudab tehisarukad süsteemid igale kasutajale isiklikumaks, arusaadavamaks ning usaldusväärsemaks. Süsteem õpib iga vestlusega paremini tundma oma kasutaja eelistusi ja väärtusi.

Mõttekoda Praxis analüütikud näitasid, et lisaks sisemajanduse koguproduktile (SKP) on Eestis võimalik välja arvutada ka tasustamata hoolemajanduse kogumaht. Rehkenduste kohaselt teevad Eesti naised igal aastal kuni 2,9 miljardi euro väärtuses rohkem tasustamata hooletööd kui mehed.

Kui asteroid tuli ning hävitas saurused, jäid linnud ellu ja elavad tänase päevani. Võib olla on kerge liialdus öelda, et asteroidikatastroof koos võimsa tsunamiga oli lindudele nagu hane selga vesi.

Inimene niipea Marsile ei lenda, kuid kunagi kindlasti, leidis astrofüüsik ja kosmoloog Elmo Tempel Vikerraadio "Reedeses intervjuus". Vahepeal võib aga uhkust tunda, et Linnutee galaktika on kosmilises mõistes oma üksinduses võrdlemisi eriline.