Noor inimene küpseb täiskasvanuks aegamisi ja ühiskondlik surve üleminekueas ainuõigeid valikuid teha on suur. Eesti noored võiksidki julgeda rohkem katsetada, proovida ja eksida, leidsid psühholoog Dagmar Kutsar ja Töötukassa noortevaldkonna arendusjuht Cathy Vivien Vahi.

Vaenusõna pede kasutatakse eestikeelses meedias endiselt otsese solvanguna ja mehelikkusnormide kontrollimiseks, kuid sellele on lisandunud poliitilise sildistamise funktsioon. Selle sõnaga märgistavad inimesed muu hulgas poliitilisi vastaseid, liberaalseid väärtusi, seadusi ja institutsioone, selgus doktoritööst.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiuspetsialist Triin Veber kirjutab enda doktoritöös, et keskkonnamüras viibimisest tingitud stressireaktsioon ja unehäired võivad mõjutada inimese ainevahetust ja südame-veresoonkonna tervist. Novaator viis läbi ka ühe hobiteadusliku katse, et saada aimu Tallinna ja Tartu liiklussõlmede lärmakusest.

Ehkki noored kasutavad oma sisemaailma reguleerimiseks sageli kõrvaklappe ja muusikat, on sel oma varjupool, nendib, Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.

Kuigi kalurid näevad lestade vähese arvukuse taga invasiivse võõrliigi pealetulekut, on kalateadlase sõnul selle põhjuseks Läänemere kehv hüdroloogiline seis, mida on ilmselt mõjutanud inimtekkelised kliimamuutused.

Eestit edestasid 2025. aastal tehtud PISA testi üldpunktide poolest OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riikidest vaid Jaapan ja Lõuna-Korea. Samas valmistab haridusekspertidele muret funktsionaalse lugemisoskuse jätkuv langus.

Eesti teadust ootavad lähiaastatel ees keerulised valikud. Rahastus võib väheneda, konkurents tiheneb ja noorteadlaste karjäärivõimalused on ebakindlad. Eesti Teadusagentuuri juhi Kristiina Tõnnissoni hinnangul tuleb leida tasakaal vaba teaduse ja riigi prioriteetide vahel ning teha teaduse mõju ühiskonnale paremini nähtavaks.

Novaatori toimetus proovis järele, kui lihtne on osta artiklivabrikute mustalt turult teadusartikli autorlust. Samuti vestlesime Maaülikooli teadlase Lauri Laanistoga, kes avastas juhuslikult, et tema osalusega teadustöö sattus pisut muudetud kujul artiklivabrikute turule.

On keelehuvilisi, kelles tekitab teiste sõnakasutus okserefleksi, enamasti küll piltlikult. Mida sellise vastumeelsusega peale hakata? Miks teiste inimeste keelelised valikud meid üldse ärritavad? Selliseid küsimusi arutati juunis toimunud preskriptivismiuurijate konverentsil, kirjutab Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli teadur Lydia Risberg.

Eesti 15-aastased kuuluvad matemaatikateadmiste poolest maailma tippu, kuid tänavu ei suutnud ligi veerand põhikooli lõpetajatest matemaatikaeksamil 50-protsendilist lävendit ületada. Kas need tulemused on omavahel vastuolus, arutlevad Tartu Ülikooli matemaatika didaktikud Hannes Jukk ja Tiina Kraav ning matemaatikaõpetaja Liisi Röömel.

Turundajad ja idufirmad üritavad endiselt müüa eeskätt probiootikumide ning teiste mikrobiaalsete rakenduste potentsiaali, mitte seda, mida on teadusringkonnad juba käegakatsutavalt tõestanud, nendib San Diegos asuva California Ülikooli pediaatria, bioinseneriteaduste ja arvutiteaduse professor Rob Knight.

Esimest korda pika rektoriaja jooksul tuleb mul akadeemilise aasta alguses nentida midagi, mis veel mõni aasta tagasi oleks kõlanud kummaliselt: inimeste maailm on võimalik ka tehisaru ajal. Meie ülesanne on teha kõik, et see nii jääkski, kirjutab Tiit Land.

Värske uuring näitab, et peaaegu kolmveerandil vasikatest areneb esimese elukuu jooksul varjatud kopsupõletik, mis kipub ilma ravita tihti süvenema.

Keskkonnaagentuuri hinnangul suureneb põllumuldades taimekaitsevahendite jääkide hulk, kuigi nende sisaldus jääb praegu alla kehtestatud piirnormide.

Kui Eesti elanikud said kolmapäeva õhtul heal juhul nautida osalist päikesevarjutust, siis Hispaaniast, Islandilt ja Gröönimaalt vaadatuna kattis kuu päikeseketta täielikult.

Tehnoloogia võimaldab luua aina realistlikumaid tehisintellekti-agente. Kohtame neid virtuaalassistentidena nutiseadmetes ning väga elutruude metainimestena mängudes ja filmides. See teeb suhtlemise masinaga toredaks, vahel lausa nii meeldivaks, et tekib ohtlik emotsionaalne side, kirjutab kevadel Tallinna Ülikoolis doktoritööd kaitsnud Abdallah Hussein Sham.

Ööl vastu neljapäeva on võimalik põhjapoolkera öötaevas jälgida perseiidide meteoorivoolu haripunkti: parimal juhul võib tunni jooksul näha 50 kuni 100 meteoori. Samal õhtul näeb Eestis ka osalist päikesevarjutust.

Tehisintellekt kiirendab andmete analüüsi ja artiklite valmimist enneolematu tempoga. Samal ajal ohustavad masinloodud tekstid teaduspublikatsioonide usaldusväärsust ja sunnivad uurijaid seniseid töömeetodeid fundamentaalselt ümber hindama.

Jääaega ette kujutades võib meile kangastuda nägemus uljastest küttidest, kes astuvad odadega vastu hiiglaslikule pikkade võhkadega üksikule isasmammutile. Iidne DNA maalib aga teistsuguse pilti: kuigi looduslikesse lõksudesse langesid valdavalt isased karvased mammutid, leiab muistsete inimeste jäetud luukogumitest ülekaalukalt hoopis emasloomade luid.

Eesti hariduse tulevikusihiks peab olema esmalt väärtuste ja seejärel üldpädevuste kujundamine. Neid saab arendada erinevate loodus- ja reaalainete, humanitaar- ja sotsiaalainete, liikumise, kunsti ja kõigi muude ainete raames ning nii arendame ka erialapädevusi, kirjutavad Margus Pedaste, Äli Leijen ja Rain Mikser.

Väidetavalt kuut keelt valdav Eesti päritolu Mary Pollock sobis paberil ideaalselt Vene vastuluure agendiks. Paraku ei aidanud keelteoskus teda 1917. aasta Stockholmis, kus kohalik politsei nägi vaesunud naises vaid potentsiaalset lõbunaist ja tülikat välismaalast, kes võiks kasvatada ühiskondlikku ebastabiilsust.

Tänavune sademetevaene suvi pakub inimestele sääskedest oodatud puhkust. Valusamalt hammustavatel parmudel, kes sõltuvad suurematest veekogudest, läheb aga see-eest üpris hästi, kinnitab putukateadlane Urmas Tartes.

Vaikse ookeani ekvatoriaalosas kogub hoogu erakordselt tugev El Niño, mis ähvardab lähikuudel kergitada planeedi keskmise õhutemperatuuri uutesse kõrgustesse. Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti sõnul on Vaikse ookeani pinnavesi juba praegu anomaalselt soe ja nähtus liigub kursil, mis võib purustada kõik senised rekordid.

Tartu Ülikooli teadlased kaardistasid värskes uuringus Eesti sotsiaalmeedias tegutseva laenuäri, mis hiilib kõrvale riiklikest regulatsioonidest. Teadustööst selgub, et ametliku kontrollita turg püsib elus tänu ebaseaduslikele lepingutele ja karmidele raha sissenõudmisvõtetele.

Novaatori lugeja märkas, et kui aastakümnete eest läks piim hapuks, sai sellest hapupiim. Nüüd aga eralduvad riknevas piimas värvitu vedelik ja haisev klomp. Mida piimaga tööstuses tehakse, et see tilgastudes selliseks muutub? Vastab totidu- ja fermentatsiooni arenduskeskuse (TFTAK) teadur Rain Kuldjärv.

Kui vahel kuuleb soovitusi, et suvel võiks jooksmas käia pigem hommikul jahedas, siis oma tõetera on siin sees. Küll aga sõltub iga inimese kuumataluvus sellest, kas ta on oma keha kuumade oludega harjutanud, selgitab Tallinna Ülikooli treeningufüsioloogia lektor Karmen Reinpõld.

Eesti inimeste hoiakud kliima- ja roheteemade suhtes on Euroopa Liidus keskmisest skeptilisemad. Samas oli konkreetselt Euroopa rohelise kokkuleppe teemal aastatel 2019–2025 ilmunud artiklites hoiak leppe suhtes valdavalt positiivne või neutraalne, osutab Eesti Maaülikoolis (EMÜ) kaitstud magistritöö.

Kui droone endid võimaldab tehnoloogia juba nii tuvastada kui ka segada, siis droonipilootide leidmine on keerulisem. Tartu Ülikooli tudeng pakkus nüüd oma bakalaureusetöös välja võimaluse, kuidas enda drooniga lennult andmeid kogudes vastase droonijuht üles leida.

Südasuvi on kätte jõudnud ja kindlasti on paljud lapsena kuulnud näiteks, et kirsikive ei tohi alla neelata, sest need lähevad kõhus kasvama. Arst Liis Puis selgitab mitmeid rahvasuus levivaid suvemüüte.

Juuni lõpp oli Eestis UV-indeksi poolest silmapaistev, sest nii Haapsalus kui Pärnus mõõdeti kaks uut rekordit. Haapsalus mõõdeti ka Eesti läbi aegade kõrgeim UV-indeks.

Möödunud neljapäeval Tõrvas purunes kaks paisu, millele järgnenud üleujutus puudutas kümmet majapidamist. Eesti Maaülikooli teadlaste kiiranalüüs viitab, et sündmusele eelnenud sadusid tuleb ette keskmiselt 12 aasta tagant ehk pelgalt erakorralise ilma kaela seda ajada ei saa.

Hiina kosmosesond Tianwen-2 jõudis pärast miljardi kilomeetri pikkust reisi Maa haruldase kaaslase Kamoʻoalewa juurde. Sond tegi objektist esimesed üksikasjalikud pildid ja saatis need Maale. Teadlaste jaoks on see suur samm edasi kogu päikesesüsteemi arenguloo uurimises.

Eesti energiadebatist on puudu terviklik vaade ühe või teise tootmisviisi tervisemõjust, kirjutavad Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber ja Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.