Nii Eesti lasteaednike kui ka lapsevanemate jaoks on tähtis hoolivus, usaldusväärsus ja tegutsemisvabadus. Samas väärtustatakse Eesti lasteaedades võrreldes muu maailmaga rohkem traditsioone, selgub Tallinna Ülikoolis valminud doktoritööst.

Venemaalt tulev valeinformatsioon võib tunduda absurdse või lausa naljakana, kuid niisugune info võib palju lõhestada siin elavad kogukondi ja mõjutada ühiskonna toimimist.

Veebimeedia võidukäik on muutnud pealkirja uudisloo tähtsaimaks osaks. Eriti just tasuta erameedias sõltub väljaande käekäik klõpsude arvust. Seetõttu jätavad ajakirjanikud erinevatel viisidel pealkirjadesse lünki, mida lugeja saab täita ainult pealkirjal klõpsates, kirjutab eesti keele instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Eesti veised on ühed paremad piimaandjad Euroopas. Paraku surevad veised nii meil kui ka mujal üha nooremalt. Abi oleks suurfarmides täppismeditsiini rakendamisest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Maris Eelsalu doktoritöö aitab paremini hinnata lainekoormuse mõju Eesti randadele. Tulemustest võiks tõusta kasu näiteks lainetest roheenergia ammutamisel ja üleujutustest ohustatud piirkondade kindlaks tegemisel.

Bakteritel esineb geenipaare, mis toodavad ühtaegu nii mürkaineid kui ka mürkaine vastumürki. Tartu ja Umea ülikoolide teadlased on leidnud toksiin-antitoksiin süsteeme uurides tuhandeid mürkaineid neutraliseeriva antitoksiinide perekonna, mis pakub uuenduslikke ravivõimalusi paljudele viirushaigustele.

COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule, leiab KBFI juhtivteadur ja akadeemik Anne Kahru.

Uus kosmose võidujooks on alanud plaanidega viia 2024. aastaks taas inimene Kuule ja 2030. aastaks Marsile. Kosmoseavarustesse aga üldjuhul üksi seiklema ei minda ning seega on meeskonnatöö ja selle mõistmine oluline. Kuigi Eesti pole maailma juhtiv kosmoseriik, tegeletakse siin näiteks kosmosemeeskonna psühholoogia uurimisega.

Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid sel aastal Paul R. Milgrom ja Robert B. Wilson, kes täiustasid oksjoniteooriat. Selle põhjal leiutatud uutest oksjoniformaatidest on kasu nii ostjatele, müüjatele kui ka maksumaksjatele.

Sel nädalal jagati Nobeli preemiaid. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul oli seekord kõige oodatum just keemiapreemia, mis anti kahele naisteadlasele, kes leidsid uue meetodi elusolendite DNA muutmiseks.

Kevadise koroonakarantiini ajal täheldasid psühhiaatrid, et Eestis tekkis rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Ka inimesed ise märkisid, et nad tajuvad rohkem stressi ja ärevust. Iga-aastaselt lisandub Eestis üle 20 000 psüühikahäire diagnoosi saanud inimese.

Eestist jõuab Läänemerre praeguseks 90 protsenti vähem fosforit kui kolmekümne aasta eest. Samas ohustab pea kogu Läänemerd endiselt liigne toitainerikkus ehk eutrofeerumine. Seega otsivad teadlased võimalusi, kuidas Läänemerre jõudvat fosforit nutikalt taaskasutada.

5G-mobiilsidetehnoloogia on süüdi koroonaviiruse levimises – see on kõigest üks laialt levinud väide vandenõuteoreetikute seas, mida osad inimesed tõsimeeli usuvad, aga mille üle teised naeravad. Miks niisugused vandenõuteooriad levivad ja kuidas nende levitajatesse suhtuma peaks, uuris Novaator Tartu Ülikooli semiootikutelt Mari-Liis Madissonilt ja Andreas Ventselilt.

Berliini patsiendi nime all tuntud Timothy Ray Brown suri vähki, teatab Rahvusvaheline AIDSiühing (IAS). Brown on teadaolevalt esimene HIV-st terveks ravitud inimene maailmas.

Koroonaviirus pole sugugi ainus hingamisteede viirushaigus, mis meid tabada võib. Algaval külmetuste hooajal võivad meid veel kimbutada rino, paragripi, adeno- ja RS-viirused.

Viimasel kümnendil on Eesti inimeste teadvusesse jõudnud kaks suurt dopinguskandaali: jalgrattur Lance Armstrongi juhtum 2012. aastal ja murdmaasuustajate "Aadrilaskmine" 2019. aastast praeguseni. Ehkki juhtumid kuuluvad eri keeleruumidesse, väljendavad pettunud spordifännid internetimeemides oma arvamust sarnasel moel, kirjutavad folkloristid Piret Voolaid ja Liisi Laineste.