Võrreldes 2018. aasta algusega tuleb maksta tonni CO2 õhku paiskamise eest peaaegu kolm korda rohkem ehk üle 25 euro. Ennustuste kohaselt kasvab selle hind lähiaastatel veelgi. Sellest ei pruugi aga Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks piisata, mistõttu on aeg hakata tegelema ühiskondliku vapustuse ennetamisega, leiavad eksperdid.

Inimesed võivad igal aastal tahtmatult sisse süüa ja hingata enam kui 250 grammi jagu mikroplasti, selgub Maailma Looduse Fondi tellitud raportist. Ekspertide sõnul napib sedavõrd täpse hinnangu andmiseks kvaliteetseid alusandmeid ja selgus puudub ka plasti tervistkahjustava toime osas.

Kogu maailm liigub paratamatult säästvama eluviisi poole. Keskkonna säästmine eeldab mõistagi senise elustiili ülevaatamist ning uute, säästlikemate lahenduste kasutuselevõttu ka meie igapäevatarbimises.

Biopõhine, biolagunev ja kompostitav plast pole sünonüümid, mistõttu ei pruugi näiliselt keskkonnasõbralik tegu seda tegelikult säästa. Bioplastide vallas orienteerumiseks jagavad näpunäiteid Kadri Kalle sihtasutusest Teeme Ära ja Eesti Maaülikooli külalisõppejõud Mait Kriipsalu.

Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide uurimisrühm analüüsis neli aastat puitkonstruktsioonide tulepüsivust, võttes sealjuures arvesse ka ehituses kasutatud isolatsioonimaterjalide mõju. Mis kasu saab Eesti ettevõtlus sellest tööst, selgub ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude seeria uuest loost.

Euroopa tööealine elanikkond kahaneks lähikümnenditel isegi massilise sisserände ja järsu iibe tõusu korral, selgub Euroopa Komisjoni värskest raportist. Eeskätt napib töökäsi Ida-Euroopas, sundides otsima abi targemast majandusest ja ühiskondlike hoiakute muutmisest.

Automatiseerimine ja robotite pealetung võimaldab tegeleda inimkonnal pärast mitmeid aastaid masinate teenindamise asemel inimliku geniaalsuse arendamisega. Maailmas läbi löömiseks on aga olulisem kui kunagi varem usaldusväärne partner ning aus tagasiside, leiab Taani tuleviku-uurija Liselotte Lyngsø.