Eesti on langenud keskmise sissetuleku lõksu ja endisel viisil jätkates pole riigis suuremat lisandväärtuse kasvu oodata. Sellest lahti rabelemine eeldab aga teatud fookusvaldkondades ettevõtete innovatsiooni turgutamist, leiab Metroserdi biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede.

Panus kõrgharidusele on poliitiliste valikute ja eelistuste küsimus. Eelkõige on see küsimus sellest, kas me peame kõrgharidust investeeringuks või kuluks, kas me peame oma kõrgharidust otstarbekalt korraldatuks, ühiskonna, riigi, majanduse ja Eesti kodanike huve teenivaks või mitte, kirjutab Tõnu Viik.

Jõulupühad ühes aastavahetusega on peagi ukse ees, peibutades inimesi maitsvate, kuid sageli ebatervislike hõrgutistega. Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna eksperdi Tagli Pitsi hinnangul saab söömaaega hoolikamalt planeerides siiski toiduga liialdamist vältida.

Me ei tea tulevikku, kuigi vahest tahaks teada. Paraku on tulevik määramatuse udus, vast praegu rohkemgi kui mõni aasta tagasi, märgib Meelis Kull. Rahvusülikooli 105. aastapäeval peetud akadeemiline loeng ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.

Austraalia parlamendi mõlemad kojad läbis möödunud nädalal seadusparandus, mis keelab laste osalemise sotsiaalmeedia platvormidel alates järgmise aasta lõpust. Sestpeale ei tohi mitmed laialt kasutatavad sotsiaalmeedia platvormid enam lubada alla 16-aastastel kontot omada.

Eesti taasiseseisvumisele järgnenud aeg oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku jaoks uuenduste mõttes revolutsiooniline. Kiriku sotsiaaleetilised hoiakud jäid aga üldjoones samaks, kuid ei muutunud ka konservatiivsemaks, kirjutab Andres Põder.

Kui inimene ütleb, et keegi on väga ilus või miski on nii tore, siis kasutab ta omadussõna ees intensiivistajaid. Sellised sõnad muutuvad kiiresti, näiteks on võrreldes sajandivahetusega Eesti noormeeste ja neiude kõnes praeguseks käibele tulnud ingliskeelsed intensiivistajad nagu kind of, next level ja full, osutab Tartu Ülikooli teadustöö.

Kujutluspilt tulevikust juhib inimese käitumist siin ja praegu. Jõulusea kombel pimesi muretu homse ootamise asemel tasuks igal inimesel tulevikku näha kui võimaluste laegast, kirjutab Tartu Ülikooli õpetajahariduse nooremteadur Liisi Pajula.

Kuigi luterlik kirik on viimase 30 aastaga kaotanud märkimisväärselt liikmeskonda, siis kirik kuskile ei kao, järeldus hiljuti kaitstud doktoritööst. Liikmete vähenemise tõttu on kirik võtnud aga senisest konservatiivsema suuna.

Imetillukesed limakud pole ei taimed, loomad ega seened, vaid esindavad ainulaadset, iseseisvat organismide rühma. Tartu Ülikooli doktoritöö kaardistas lähemalt perekond Arcyria limakuliike, nende arengut ja jagunemist.

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid 2021. aasta lõpus läbi viidud noorte seksuaalkäitumise uuringu tulemusi, et teada saada, milline on kooliõpilaste arvates Eesti koolides antav seksuaalharidus. Õpilaste hinnangul on koolides käsitletud küll kõiki teemasid, kuid ebaühtlaselt ja vähese põhjalikkusega.

Kaasaegne meditsiin on küll imikusuremust viimase 50 aastaga pea kümnekordselt vähendanud ja võimaldab hoida elus üha rohkemaid enneaegselt sündinud lapsi, kuid jääb imikuid tabanud tervisehädade juurpõhjuse leidmisel ikka ja jälle hätta. Võti võib peituda nende genoomi järjestamises, andes ka Eestile võimaluse maailmakaardil silma paista.

Esinemine tekitab inimeses sageli elevust ja pakub eduelamust. Laulmine on lisaks ka kasulik tervisele, sest on seotud hingamise ja kehatunnetusega. Seega on karaokelaulmine igatepidi kasulik, leiab muusikateaduste doktorant.

Kui Põhjamaades töötavad eakad ja pensioniealised sageli vaid pärast, et tööandjad üritavad neid mitmesuguseid hüvesid pakkudes töötamas hoida, siis Eestis pole pensionäridel sageli muud valikut, kui edasi töötada. Ettevõtted ei pea selliste inimeste hoidmise nimel seepärast üldse pingutama, selgub hiljutisest uuringust.

Hiina ja Euroopa on seotud teineteisega rohkem kui kunagi varem. Suhe on küll majanduslikult tulus, kuid kätkeb endas ka riske. Millised on tööriistad nende riskide maandamiseks, rääkis Novaatorile Cambridge'i Ülikooli teadur ja Tartu Ülikooli aasia poliitika külalisprofessor Robert Weatherley.

Tartu teadlaste loodud elektrooniline nina võib suuta tuleviku diagnoosida raskeid närvisüsteemi haigusi, nagu Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi. Varajane diagnoos võiks omakorda aidata määrata miljonitele inimestele üle maailma kiiremini sobivat ravi.

Venemaa sekkus nii 2016. aasta USA presidendivalimistesse kui ka äsja Moldova valimistesse küber- ja infooperatsioonidega. Kuna sellised rünnakud on uus argipäev, tasub riikidel panustada oma teenistujate üldisesse küberteadlikkusse, ütleb Tartu Ülikooli e-valitsemise nooremteadur Logan Carmichael.