Riikidel on väärinfoga toimetulekuks erinevad strateegiad.
OTSE

Eesti panustab valeinfoga võitlemise asemel kriisiinfo kättesaadavusele

Riikide toimetulek kriisidega sõltub muu hulgas nende võimekusest ohjeldada väärinfo levikut. Kaheksa Euroopa riigi praktikaid ja regulatsioone käsitlenud uuringust selgus, et Eesti kriisihalduses on oluline mitte niivõrd otsene väärinfoga võitlemine, vaid kriisiinfo kättesaadavus ja sõnumite kvaliteet.

Marlon Dumas.
OTSE

"Pealtnägija": Eestisse on leidnud tee sajad välisteadlased

Hoolimata väiksusest ja kohatisest väiklusest on Eesti siiski üha atraktiivsem koht välismaa tippteadlastele, kes saavad siin oma professionaalseid unistusi täita, tuues teadmisi, au ja kuulsust juba Eestile. Viimase 15 aasta jooksul on Eestis tegutsevate välisteadlaste hulk statistika järgi kümnekordistunud ja ületas juba 500 piiri.

Nova seletab!

Kui vee pinnal hõljuvat prahti uurida ja mõõta on üsna lihtne, siis sügavamale vette või merepõhja jõudnud reostusest pole teadlastel kuigi head aimu.
OTSE

Tulevikus saab merereostust seirata vetikarüüs droonidega

Lugejale on ilmselt tuttav Vaikses ookeanis triiviv Prantsusmaa-suurune prügisaar. Kui vee pinnal hõljuvat prahti uurida ja mõõta on üsna lihtne, siis sügavamale vette või merepõhja jõudnud reostusest pole teadlastel kuigi head aimu. Nüüd pakuvad Eesti teadlased rahvusvahelises uuringus välja võimaluse, kuidas isejuhtivate droonidega edukalt ka merepõhja kogunenud prahti seirata.

Tuhaplatoo pinnakihtide kiire tsementeerumine pärsib õhust tuha CO2 sidumist.
OTSE

Põlevkivituha võime siduda süsihappegaasi mattub tuhamäkke

Üks võimalus põlevikivitööstuse süsinikuheitmete vähendamiseks ning Pariisi kliimaleppe edukamaks täitmiseks on CO2 tagasisidumine põlevkivi tuhaga, mis muidu ladestatakse elektrijaamade juures hiiglaslikes tuhaplatoodes. Kas ja kui tõhusalt seotakse tuhaplatoode setetes CO2-te, uuris Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloog Kristjan Leben oma doktoritöös.

Pingviin - täitsa üksi
OTSE

Maale langeb aastas üle 5000 tonni kosmosetolmu

Aeg-ajalt kukub Maale meteoriite, mõni suurem, mõni väiksem, kuid uudiseid neist ei kuule me iga päev. Veel harvem kuuleme uudiseid aga mikrometeoriitidest, hoolimata sellest, et neid väga pisikesi terakesi langeb Maale pideva voona.

Luhasoo raba
OTSE

Soode laiaulatuslik taastamine aitaks vähendada süsinikuheidet

Eestis leidub kümneid tuhandeid hektareid kuivendatud soid, millest paiskub õhku märkimisväärsel hulgal kliimasoojenemist põhjustavat süsihappegaasi. Kuigi nende taastamisega on hakatud viimase kümnekonna aasta jooksul läbimõeldumalt tegelema, napib pikaajalisi uuringuid, mis aitaks taastamisest saadavat kasu selgemini esile tuua.

Kuuldused Volkswageni nimevahetusest langetasid ettevõtte börsiväärtust ühe päevaga peaaegu neli protsenti.
OTSE

Infoajastu naljad muutuvad üha kallimaks

Internetiajastul arvutiekraani taga naljade tegemine hukutab inimhingi ja röövib firmadelt miljardeid dollareid. Samas kahvatuvad mõlemad süveneva usalduskriisi kõrval, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Selge on langustrend Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal.
OTSE

Nakkuskordaja R langes Harjumaal 0,9 peale

Eesti nakatamiskordaja on langenud üle Eesti 0,9 lähedale ehk iga koroonaga nakatunu annab nakkuse edasi keskmiselt 0,9-le inimesele. Selge on langustrend Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal.

Eksitus tekib Odra sõnul sellest, et täiskasvanule tundub mugav hoida sarnaseid pudeleid ühes kohas koos.
OTSE

Väikelapse mürgistuse taga on enamasti lapsevanem

Inimesed saavad ohtliku mürgistuse enam kui 90 protsendil juhtudest kodus, sest ajavad rohupudeli kodukeemiaga segi, rääkis Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder saates "Huvitaja". Eesti Loodusmuusemi vanemkuraatori Loore Ehrlichi sõnul kipuvad inimesed segi ajama ka pealtnäha sarnaseid, kuid sageli mügiseid seeneliike.

arvamus

Hallhüljes.
OTSE

Mart Jüssi: hüljestel läheb karvavõrra paremini

Eesti hüljeste olukord on parem kui eelmise sajandi keskpaigas, kuid kui hallhülgeid on Eestis aasta-aastalt veidi rohkem, pole viigrite arvukus viimase 30 aastaga muutunud. Hallhüljeste edu viitab aga siinsete inimeste õnnestunud merekaitsele, rääkis hülgeuurija Mart Jüssi saates "Vikerhommik".

Must-toonekurg
OTSE

Eesti must-toonekurgi ohustab väljasuremine

Must-toonekurg on kiiresti kahaneva arvukuse ja väga kehva sigimisedukusega kaitsealune linnuliik, kes on Eestis suures väljasuremisohus. Keskkonnaameti tellitud uuringust selgus, et üks must-toonekure kehva sigimisvõimet põhjustav tegur võib olla lindude veres leiduv suur elavhõbeda sisaldus, mis satub sinna tõenäoliselt toidu kaudu.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

vaata saadet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: