Kui väikesel skaalal suudavad Eesti ülikoolid ja teadusasutused ideede elujõulisust juba vilunult hinnata, jäävad need ettevõtete suuremate soovide täitmisega veel ikka ja jälle hätta. Abi võib olla uuest rakendusuuringute meetmest.

Nüüdisaegsete elumugavuste aluseks olevaid orgaanilise ühendeid saab valmistada mitmel viisil. Tallinna Tehnikaülikooli keemiateadlased andsid nüüd aastaid varjusurmas olnud Barbieri meetodile uue hingamise, mis võib muuta taoliste ainete tootmise tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Selmet kohalikule ajakirjandusele probleeme laest juurde nuputada, tuleks tähelepanu pöörata meie päris muredele. Kohalik uuriv ajakirjandus on kohaliku demokraatia püsimiseks sama vajalik nagu uuriv ajakirjandus riigi demokraatia püsimiseks ja seda on meil rohkem vaja, kirjutab Hans Väre.

Keeleteadlasest ei tasu ehmuda – ta ei hinda kellegi keelekasutust ega õigekirjaoskust, vaid hoopis uurib keele olemust, toimimist, arengut ehk seda, mis on keele kapoti all, kirjutab Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Elisabeth Kaukonen.

Eesti ajakirjanduses on olemas nii tugev uuriv ja analüüsiv pool kui ka ajakirjanduse mainet õõnestav klõpsumeedia, osutab Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit. Just analüüsivõimelist ühiskonna valvurit tuleb tema hinnangul hoolega hoida ja võimaldada. Murettekitavam on seis vallalehtedega, mis sõltuvad omavalitsuse rahast.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased lõid uue mudeli, mis aitab muuta biomassist toidu tootmise tulevikus senisest tõhusamaks. Põhilist abimeest kujutab selles protsessis uudsete omadustega punane pärm.

Ehkki tööstuse digiteerimine ja tehisintellekti areng kiirendab märkimisväärselt biotehnoloogia arengut, ei kao vajadus inimliku loomingulisuse ja kriitikameele järele kuhugi, leiab Taani Tehnikaülikooli Novo Nordiski fondi bioloogilise jätkusuutlikkuse keskuse teadusdirektor Lars Nielsen. Muutuv maailm avab täiendava võimaluse ka IT-vallas vilunud Eesti ülikoolidele.

Sügisilmade saabumise ja kooliaasta algusega ei jää enam kaugele ka nakkushaiguste hooaeg. Sedapuhku võib anda raskemate nakkushaiguste levikule hoogu viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud vaktsiinidega hõlmatus.

Igas sekundis müüakse maailmas 73 paari teksapükse. Samas kulub ühe teksapaari tootmiseks 7000 liitrit vett. Üks võimalus ressursimahuka teksatööstuse kestlikumaks muutmiseks on luua vastupidavamaid kangaid. Eesti tööstusdoktorant töötaski selle kallal, kuidas leida parim teksakanga kiuline koostis ja optimaalsed parameetrid keskkonnahoidliku laserkulutuse tegemiseks.

Igal meediaorganisatsioonil peaksid olema väärtused, ideoloogia ja ideed, millest ta lähtub ning soov täita oma rolli ja hoida kinni oma agendast, rääkis Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud, kirjandus- ja keeleteadlane Tiit Hennoste Vikerraadio saates "Reedene intervjuu".

Tartu Ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik sai Euroopa Teadusnõukogult (European Research Council, ERC) alustava teadlase grandi, et uurida rasvumisega seotud käitumuslikke ja geneetilisi seoseid. Samuti plaanib ta leida uusi võimalusi ülekaaluga võitlemiseks.

Ehkki haridusega seotud erialadele asub tänavu õppima varasemast rohkem tudengeid, ei kao õpetajate vähesuse mure Eestis kuhugi. Tallinna Ülikooli (TLÜ) õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickise sõnul tuleb otsida seetõttu kooli töökorralduses uusi lahendusi. Kõige paremini viib tema sõnul edasi koostöine õhkkond koolimajas, mille loob pädev koolijuht.

Uue kooliaasta algus ei ole ainult õpilaste jaoks eriline, vaid ka õpetajatele, kes jälle pärast pikka suvepuhkust klassi ette astuvad. Vikerraadio saates "Huvitaja" uuriti, kuidas on õpetajaamet ajas muutunud ja milliste tunnetega läheb noor õpetaja esmakordselt klassi ette.

Kuigi paljudes Euroopa lennujaamades kehtivad öörahu säilitamiseks lennukitele kellaajalised maandumise ja õhku tõusmise piirangud, siis Tallinnas neid pole. Sealjuures näitavad uuringud, et tervist ohustava ööpäevaringse lennumüraga tsoonis paikneb Tallinnas tuhandeid majapidamisi ning kümneid koole ja lasteaedu.

Jaapan alustas neljapäeval Fukushima tuumajaama jahutusvee merrelaskmist. Kuigi valitsuse otsus on tekitanud palju vastukaja, kinnitab Eesti füüsik ja tuumaenergeetik Marti Jeltsov, et mingit ohtu see keskkonnale endast ei kujuta.

Septembris toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline ekraanimeedia tööstuse trende lahkav konverents. Selle peakorraldaja on Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi professor Ulrike Rohn, kelle arvates on ümber aeg, mil ettevõtlikkuse õpetamine oli vaid ärikoolide pärusmaa.