Eesti Teaduste Akadeemia valib detsembri alguses üheksas valdkonnas uusi akadeemikuid. Enne seda tutvustavad kandidaadid end ja oma tegemisi aga konverentsil.

Teadlased ei saa oma avastuste rakendusteni viimisel jääda lootma, et mõni maailma suurfirma neid ise märkab ning tihtipeale jagub nende piisavalt kaugele arendamiseks motivatsiooni ja energiat vaid teadlasel endal, leiab Euroopa kolleegidega hiljuti 10 miljoni eurose ERC sünergiagrandi saanud Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu.

Kääbusgalaktika Segue 1 on nii väike, et teda on raske isegi galaktikaks pidada. Isegi kääbusgalaktikaks ei paindu mõni keel teda nimetama ja nimetab galaktikatevaheliseks kerasparveks.

Huvihariduse rahastamisel kasutatakse maailmas eri mudeleid: koolikeskne korraldus, lapsepõhine toetus ja sihitud abimeetmed riskirühmadele. Mis on nende mudelite plussid-miinused ning milline neist sobiks kõige paremini Eestisse, kirjutab Tartu Ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko algselt ajakirjas MIHUS ilmunud ülevaates.

Tallinna Tehnikaülikoolis auhinnati oktoobris toimunud Eesti esimese e-rehkenduse parimaid. Võistlusel said inimesed proovile panna oma kooliaja matemaatikateadmised.

Eestis on õpetajate puudus järjest süvenev probleem. Enamik osapooli toovad õpetajate puuduse peamise põhjusena esile riikliku tasandi pikaajalise strateegia puudumise, selgus uuringust.

Napoleoni katastroofilisel taganemisel Moskvast 1812. aastal hukkus hinnanguliselt 300 000 sõdurit. Ajaloolased on pikka aega pidanud nende surma peapõhjusteks karmi Vene talve, nälga ja erinevaid haigusi. Värske paleogeneetiline uuring osutab nüüd, et taganeva armee kaotusi kasvatasid paratüüfset ja taastuvat palavikku tekitavad bakterid.

Kaasav haridus eeldab, et iga last kaasatakse õppimisse oma eripärast ja vajadustest sõltumata. Paljud õpetajad näevad kaasavas hariduses aga endiselt ainult erivajadustega lastega tegelemist.

Poliitikas loobitakse sõna populism tihti ja kergekäeliselt, enamasti vastaste halvustamiseks. Äsja Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud ajakirjanik ja populismisuurija Michael Cole leiab oma töös, et selle sügavama olemuse mõistmiseks tuleks keskenduda pigem sellele, kuidas poliitikat tehakse ehk selle stiilile ja etenduslikkusele, mitte niivõrd kindlale ideoloogilisele sisule.

Rühmal Ühendkuningriigi teadlastel õnnestus luua sead, kes suudavad seakatku trotsida Loomade tervis jäi heaks ka siis, kui nad pidid sisse hingama tugevalt nakkavat viirust.

Eestlaste genoomis leidub mitmeid eripäraseid geenivariante, mis mõjutavad kehakaalu ja söögiisu ning mis on siinsele regioonile omased. Paljud neist geenidest tegutsevad seejuures hoopis ajus, mitte soolestikus.

Keelt on seni uuritud eeskätt humanitaarteaduslike meetoditega. Täpsemate tulemuste jaoks tuleks appi võtta aga ka käitumisbioloogia, neuroteadus ja geneetika, osutab Zürichi Ülikooli keeleteaduse professor Balthasar Bickel. Näiteks võib inimeste ja loomade võrdlev aju-uuring anda aimu liikideülestest keelelisest eelistustest.

Tõhus juhtimine ei alga mitte karismaatilisest liidrist või kõlavast tegevuskavast, vaid olemasoleva organisatsioonikultuuri põhjalikust ja ausast diagnostikast, leiab haridusjuhtimise tippteadlane James Spillane. Populaarne juhtimismantra "Kõik on juhid" tuleks aga lõplikult hingusele saata.

Kui harilikult hakkaks näiteks pappel õitsema kümne aastaga, siis Crispr-geenikääre kasutades võib esimesi õisi näha juba kolme kuuga. Georgia Ülikooli professor ja metsa biotehnoloogia pioneer Chung-Jui Tsai sõnul võimaldab Crispr-tehnoloogia kasutamine teha taimearetuses alusteaduslikke uuringuid varasemast märksa kiiremini ja täpsemini.

Lastele ainetundides süstemaatilisemalt sotsiaal-emotsionaalseid oskusi õpetades saaks parandada ühtaegu nii nende vaimset tervist kui ka akadeemilist sooritusvõimet, leiavad Harvardi Ülikooli arengupsühholoogid Stephanie Jones ja Rebecca Bailey. Õpetajad vajavad selleks aga tuge, aega ja tööriistu.

Ehkki inimesed võivad peljata, et soode taastamine kergitab nende ümbruskonnas üleujutusriski, ühtlustavad sood vee läbivoolu maastikust, leevendades nõnda põudu ja ka üleujutuste ulatust, kirjutab Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia teadur Marko Kohv.

Kuigi koolimatemaatikast jäävad paljudele meelde vaid protsentarvutus ja ruutvõrrandi lahendamine, on selle sügavam eesmärk arendada loogilist mõtlemist ja võimet probleeme lahendada. Need universaalsed oskused on tööturul hinnas ka tehisintellekti ajastul, leiab Aalto ülikooli kaasprofessor Kaie Kubjas.

Matemaatika on midagi palju enamat kui arvutusoskus või valemite kasutamine, leiab matemaatik ja matemaatika didaktika lektor Jüri Kurvits. Kooli matemaatika ainekava on tema sõnul sisutihe ja õpilased vajavad õpikuid kasutades sageli õpetaja abi.

Insenerieetika aitab tulevastel inseneridel mõista oma töö laiemat mõju ning teha vastutustundlikke valikuid. Eestis tehnoloogiahariduses on eetika õpetamine ja tundmine aga piiratud, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Aive Pevkur.

Nobeli auhinna meditsiini või füsioloogia vallas pälvisid sellel aastal USA teadlased Mary Brunkow ja Fred Ramsell ning jaapanlane Shimon Sakaguchi avastuste eest, mis selgitavad, kuidas immuunsüsteem hoidub keha enda kudede ründamisest.

Soolevähk on Eesti üks levinumaid vähipaikmeid nii naiste kui ka meeste seas ja sellesse sureb rohkem inimesi kui Euroopas keskmiselt. Surmaga lõppevatest vähkidest paigutub see teisele kohale. Aktiivsem sõeluuringus osalemine säästaks aastas kümneid elusid.

Auto sümboliseerib vabaduse asemel majanduslikku ja kultuurilist sõltuvust ning privileegi, jättes liikumisvõimaluseta need, kes autot omada või juhtida ei saa, kirjutab ökoloog Jaanika Altraja vastusena Amservi tegevjuhi Rene Vareki esseele.

Kui inimese kehal ei ole reserve, et välistele stressiallikatele tavapäraselt vastu panna, saab rääkida haprusest. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et hapratel patsientidel on oluliselt väiksem võimalus operatsioonijärgne periood üle elada ja nad taastuvad suurest erakorralisest lõikusest aeglasemalt.

Digiajastul hõlmab kirjaoskus muu hulgas arusaamist masintõlke puudustest ja voorustest. Tallinna Ülikooli haridusteadlaste uuringu esialgsed tulemused osutavad, et mittetõlkijatest kasutajad vajaksid masintõlke kirjaoskuses rohkem tuge, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke lektor Triin van Doorslaer.

Vanu liitium-ioonakusid ümber töödeldes tekib praegu hulganisti grafiiti, millega pole enam midagi teha. Nüüd õnnestus Eesti keemilise füüsika nooremteaduril valmistada oma doktoritöös sellest toorainet uut tüüpi akudele.

Tänavu valmis seni põhjalikem seto keelt ja nüüdiskultuuri käsitlev raamat – koguteos "Setomaa 3. Keel ja uuem kultuur". Kogumiku keeleosa koostaja, akadeemik Karl Pajusalu sõnul on seto keel erakordselt ehe ja loov, kuid noorte seas mõnikord salakeele staatuses olev pärand. Traditsioonirikka pärimuskultuuri kõrvale on tekkinud elust pakatav seto nüüdiskultuur.

Hiljutine laiapõhjaline analüüs näitab, et Eestis on uimastite üledoosi saanud inimeste profiil väga erinev ning ühtset uimastitarvitaja tüüpi pole olemas.