Schwanitz märkas, et emad panustavad kodutöödesse isadest nii suhteliselt kui ka absoluutselt rohkem aega.
OTSE

Uuring: eestlaste kodune tööjaotus kisub viltu juba kokku kolides

Igas kodus teeb keegi ära majapidamistööd, kuid kes täpselt, sõltub leibkonna koosseisust. Tallinna Ülikooli järeldoktor Katrin Schwanitz leidis, et Eesti peredes teeb enamiku kodutöid ära ema. Ehkki vanematega koos elavad teismelised võtavad osa töid enda kanda, aitavad vanemaid rohkem tütred kui pojad.

Gunter Pauli on tuntud sinise majanduse ärimudeli edendajana.
OTSE

Visionäär Gunter Pauli: Eesti metsad ja mered peidavad avastamata aardeid

Leidlik ja avastushimuline suhe Eesti metsades ja meredes peituvate võimalustega aitaks luua uusi ettevõtteid ja elavdaks majandust, leiab rahvusvahelise haardega ettevõtja ja enam kui 20 raamatu autor Gunter Pauli. Mitme ülikooli õppejõud ja sinise majanduse ärimudeli edendaja räägib Novaatorile antud intervjuus ka sellest, milline on tema laiem elufilosoofia ja kuidas luua õnnelikku ühiskonda.

Liis Kass
OTSE

Liis Kass: kui oma riigist hoolid, loe paberlehte

Kiire matemaatikaülesanne. Kui pea kõigil Eesti elanikel on nutitelefonid ning neist pooled kasutavad neid päeva jooksul sotsiaalmeedia kasutamiseks ja sealtkaudu uudiste lugemiseks, siis kui palju Eesti asjadega kursis kodanikke see teeb? Pikema aja peale üllatavalt vähe.

Nova seletab!

Mida keegi ahvatlevaks peab, oleneb juba inimesest, ent üldjuhul valitsevad "toidupornos" rasvased ja suhkrused road.
OTSE

"Toiduporno" juured viivad Vana-Roomasse

Võimalikult isuäratavaks kujundatud toidupildid ja -videod ehk nii-öelda toiduporno puhkes õitsele ühismeediaajastul. Filosoof Uku Toomingu sõnul pole toidu maitsekujutelmi simuleerivas kunstis ajaloos midagi uut, lihtsalt kujutamisvõimalused on paranenud.

Roomlane Claudio Zampiga ootab 6. mail oma esimest tellimust pitsamasina juures, mis küpsetab pitsa valmis juba kolme minutiga.
OTSE

Rooma tänavale ilmunud pitsarobot pani itaallased nägu krimpsutama

Rooma tänavale ilmunud pitsamasin pani pitsausku itaallased nägu krimpsutama. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika programmijuhi professor Lauri Küti sõnul on pitsarobot vaid algus ning tõenäoliselt kohtab tulevikus sarnaseid toidumasinad Eesti tänavailgi.

Peamiselt kasutatakse nanohõbedat antimikroobsel eesmärgil.
OTSE

Valgelibled aitavad inimestel nanohõbeda mürgisust taluda

Antibakteriaalsete omadustega nanomeetri suuruses hõbe võib inimkehasse jõuda läbi selle kasutuse meditsiinis, desovahenditega ja töödeldud tekstiilide kaudu. Inimkehasse jõudes ei põhjusta nanohõbe erilisi vaevusi. Kehas liikvele minnes muundub see kiiresti mõneks orgaaniliseks kompleksiks ja seejärel raskesti lahustuvaks sulfiidiks, selgus Eesti teadlase osalusel valminud uuringust.

Muru niitmine.
OTSE

Muru madalaks pügamine läheb moest

Paljudes omavalitsustes on muru kõrgus väga täpselt reguleeritud. Näiteks Harjumaal Sauel ei tohtinud muru eelmisel aastal kasvada kõrgemaks kui 10 sentimeetrit. Tartus võib naabri peale kaevata, kui rohi on kasvanud kõrgemaks kui 15 sentimeetrit, Pärnus aga on piiriks 20 sentimeetrit. Aga nüüd on ajad muutumas.

Eestis andis kirik sellele hirmule hoogu juurde, sest kritiseeris eestlaste kommet oma surnud kohe maha matta.
OTSE

Varjusurmad muutusid üleloomulikeks alles 20. sajandil

Kui inimene pole ei elus ega kindlalt surnud, on ta rahvapäraselt öeldes varjusurmas. Ürgne hirm elusalt maetud saamise ees kerkis valgustusajastul Euroopas taas teravalt esile ja kajastus paljudes eluvaldkondades. Päriselt kadunud pole see hirm aga veel tänapäevalgi, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur folklorist Eda Kalmre.

Nurmenukud.
OTSE

Eesti nurmenukuvaimustus tabas ülejäänud Euroopat

Tartu Ülikooli teadlased lükkasid 2019. aastal käima projekti "Eesti otsib nurmenukke", mille eesmärk oli eestimaalaste abiga kaardistada päikesekollaste nurmenukkude käekäiku Eestis. Sel aastal on tabanud omalaadne nurmenukuvaimustus ka ülejäänud Euroopat, märgib projekti eestvedaja, Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik.

Pardiralli 2020
OTSE

Vähijuhtumite arv kasvab Eestis hoogsalt, kuid suremus langeb

Vähki suremus Eestis ning laiemalt Euroopas on jätkuvalt langustrendis, samal ajal kui haigestumus aga kasvab, tingituna elanikkonna vananemisest. Kuigi tänu uutele meetoditele on võimalik haigusele jälile saada üha varem, tähendab see siiski paratamatult riigile lähiaastail täiendavaid väljaminekuid.

Sel kevadel tõstavad ERR-i programmid esile toidu hoidmise ja raiskamise teemad.
OTSE

Keskkonnakuu toob ERR-i programmidesse toidu säästmise teemad

Maikuu on Eesti Rahvusringhäälingus traditsiooniliselt keskkonnakuu. Sel kevadel tõstavad ERR-i programmid esile toidu hoidmise ja raiskamise teemad. Läbi maikuu avatakse toidu teemat läbi praktiliste lugude ja teadusuuringute ning käima lükatakse suur kapitoidu retseptide kogumine.

parimad õpilasteadlased 2021

Õpilaste teadusfestival toimus sel aastal 20. korda.
OTSE

Selgusid 2021. aasta parimad õpilasteadlased

Sel aastal 20. korda toimunud õpilaste teadustööde riikliku konkursil pälvisid gümnaasiumiastmes esikoha Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased Eeliis Grigor ja Jaak Pärtel. Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Tartu Mart Reiniku kooli õpilane Arabella Antons ja Ingel-Ethel Kanistik Tallinna Inglise kolledžist.

Koroonaviirus.
OTSE

Merits: vaktsiinid annavad tõhusa kaitse ka uute viirusetüvede vastu

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et ühiskonnas liigub ekslik arusaam sellest, et olemasolevad vaktsiinid ei anna uute koroonatüvede vastu kaitset. Tema sõnul ei tähenda antikehade väiksem hulk ilmtingimata väiksemat kaitset ja kui näiteks vaktsiin LAV-i tüvega nakatumist ära ei hoia, siis piirdub haigus kergema köha või nohuga.

Seened on olulised lagundajad, suunates surnud puu taas aineringesse. Silmaga nähtavate seente nimetustega reeglina probleeme ei ole, sest neid on vähe.
OTSE

Teadlased otsivad miljonitele seeneliikidele nimesid

Kuigi maailmas on hinnanguliselt kuni 3,8 miljonit seeneliiki, tunnevad teadlased neist vaid umbes 150 000 liiki. Tartu Ülikooli teadlase osalusel valminud artiklis pakub rahvusvaheline teadlasrühm välja uusi võimalusi seeneliikide täpsemaks nimetamiseks.

35 aastat Tšornobõlist

Tulemused võiks pakkuda lohutust või kergendustunnet paljudele vanematele, keda sunniti omal ajal Tšornobõli koristustöödel osalema.
OTSE

Tšornobõli veteranide lapsed võivad kergendatult hingata

Tšornobõli tuumakatastroofi järel piirkonda saastest puhastama saadetud inimeste lastel ei esine tavapärasest rohkem uusi geenimutatsioone. Avariiga seostavate kilpnäärmevähijuhtumite taga olevates mutatsioonides pole aga midagi eriskummalist, mistõttu saab kasutada nende raviks end juba tõestanud võtteid, selgub kahest värskest uuringust.

Intervjuu Toivo Varjasega TTÜ valguslaboris
OTSE

Insener: leedvalguse revolutsiooni mõju alles uuritakse

Leedvalgustuse tulek meie majapidamistesse on sama revolutsiooniline sündmus, kui elektrivalguse tulek sajand tagasi, leiab Tallinna Tehnikaülikooli akrediteeritud valgustehnika labori mõõtespetsialist Toivo Varjas. Kuna lahendus on uus, ei osata veel õigesti aduda sellega seotud riske.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: