Tavainimeste kaasamine teadustöösse ehk harrastusteadus on Eestis, nagu mujalgi maailmas, üha populaarsem. Eesti Maaülikooli teadlased analüüsisid kotkakaamerate teemaliste foorumite sisu. Nad tõdesid, et kodanikuteadus töövõttena toimib ja võiks praegusest sagedamini päädida teaduslike avaldamistega.

Rühm astronoome üle kogu maailma avaldasid neljapäeval esimese pildi Linnutee keskmes asuvast supermassiivsest mustast august.

Aastaajad on Eestis nihkes ja näiteks varakevad algab siin 70 aasta taguse ajaga võrreldes kuu aega varem. Loodusteadlaste sõnul võib muutus anda mõnele liigile võimaluse turvalisemalt sigida, kuid teiste vahel konkurentsi teravdada. Samuti on Eestisse tulevikus oodata üha uusi lõunapoolseid liike.

Koostöös Šveitsi kolleegidega uurisid Tartu Ülikooli teadlased, kuidas mõjutavad inimese tervist ja muid omadusi DNA-s paiknevad geneetilised muutused, mida nimetatakse koopiaarvu variatsioonideks. Selgus, et muu hulgas on nende keskmisest suurem hulk inimese DNA-s seotud suurema terviseriski, väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega.

Mõne aasta eest leiti eestlastel juhtimisel teadaolevalt üks universumi suuremaid struktuure – galaktikate superparvedest koosnev BOSSi Suur Sein. Kui senistel teadmistel põhinevate arvutisimulatsioonide põhjal ei tohiks seda üleüldse olemas olla, siis värske uuringu põhjal on struktuuri lagunemine miljardite aastate pärast möödapääsmatu.

Mai on ERR-is traditsiooniliselt keskkonnakuu, mille keskmes on sel aastal vesi. Novaator pani sel puhul kokku lühikese viktoriini, mis aitab ühtlasi aimu saada inimeste igapäevasest kaudsest ja otsesest veekasutusest. Rohkem veeteemalisi artikleid leiab keskkonnakuu erilehelt.

Koloniseerimiskampaaniate käigus kuju võtnud mõtteviis kannustab nii riike endiselt agressioonile kui ka pidurdab kliimakriisi lahendamist. Lahendus võiks peituda teadmiste dekoloniseerimises, leiab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor Benjamin Klasche.

Kuigi konfliktid võivad tunduda ebameeldivad, siis teadlaste sõnul on need laste arengu seisukohast vajalikud. Täiskasvanute puhul võimaldab konflikt tõsta suhte kvaliteeti ja lähedust ning parandada teineteise mõistmist.

Facebook pole muusikaplatvorm, kuid ometi on iga artist, produtsent, plaadifirma, fänniklubi ja kriitik reeglina seal mingil moel kohal. Kuigi Facebook andis hoogu selgepiirilise muusikakriitika kadumisele, aitab see samas säilitada kohaliku kultuuri mitmekesisust, osutab Tallinna Ülikooli doktoritöö.

Sõja jalust põgenevate inimeste ränne ei hõlma üksnes füüsilist ümberasumist, vaid ka psühholoogilist murrangut, mille käigus tuleb ümber mõtestada senised harjumused ja tähendusmustrid. Nõnda pole ränne kindla alguse ja lõpuga liikumine, vaid pikaajaline protsess, mis algab enne kodust lahkumist ning jätkub ka sihtkohas, selgub Tallinna Ülikooli teadlaste kultuuripsühholoogia alasest uurimistööst.

Mulla viljakusest ja tervisest annavad hea ülevaate seal elutsevad seened, kelleta ei seo muld süsinikku ega saa taimed mullast kätte toitaineid. Tartu Ülikooli teadlaste juhitud uuring osutab, et kuigi Eestis toetavad viljapõldude mulla elurikkust põlde ümbritsevad looduslikud maastikuelemendid, võivad mõned laialtlevinud maaharimise võtted viia mulla vaesestumise teed.

Tallinnas toimus 55 aastat tagasi suur džässifestival Tallinn '67, kus osales ka üks tolle aja Ameerika džässikuulsusest saksofonist Charles Lloyd, kelle esinemine keelati vahetult enne tema lavale astumist. Ameerika väljaanded süüdistasid seepeale Nõukogude Liitu rassismis, mistõttu anti muusikule siiski luba esinemiseks.

Kaarel Mänd uurib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis koos Eesti ja väliskolleegidega iidse Maa keskkonda. Kaudselt seostub tema teema ka bioloogiaga, täpsemalt päristuumse elu tekkega Maal. Äsja ilmus ajakirjas Earth and Planetary Science Letters järjekordne peatükk hapniku tekkest Maal, mis andis põhjuse vestelda Männiga elust ja geoloogiast.

Ühekordsete pakendite probleemi lahendamisel näitavad riik ja ettevõtjad üksteisele näpuga. Kõik leiavad, et esimesed otsustavad sammud peab tegema keegi teine.

Igal aastal sureb Eestis emakakaelavähki umbes 60 naist. Samas ei osale naised sõeluuringus, mis aitaks vähki varakult avastada.