Koroonapandeemia tõi vaktsineerimise teemana Eestis tõsisemalt päevakorda ja paljude inimeste jaoks oli see esimene teadlik vaktsineerimisotsus. Nüüd osutab Eesti teadlase uuring, et vaktsiinide suhtes kõhklevad inimesed ei moodusta ühtset rühma. Esile kerkisid isehakanud asjatundjad ja tõeotsijad, kelle infovajadus on väga erinev.

Eesti kooli kohta öeldakse, et see on rohkem naise nägu, sest enamik õpetajaid on naised ja tüdrukute õppeedukus on poiste omast ees. Ometi ilmnes Eesti teadlaste uuringus, et haridusest väljalangenud noorte seas on üllatavalt palju n-ö pealtnäha tublisid tüdrukuid. Leid viitab, et suures klassis ei pruugi õpetaja õpilase tubliduse taha peidetud probleeme õigel ajal märgata.

Eesti teaduste akadeemia üldkogu valis kolmapäeval kolme kandidaadi seast oma uueks presidendiks Mart Saarma.

Nobeli keemiapreemia said sel aastal USA biokeemik David Baker ning ettevõtte DeepMind arvutiteadlased Demis Hassabis ja John Jumper, kelle töö võimaldab ennustada arvutuslikult valkude kolmemõõtmelist kuju ning ehitada nullist looduses mittekohatavaid valke.

Kolmapäeva hommikul algas esimene üle-eestiline e-rehkendus, kus said inimesed proovile panna oma kooliaja matemaatikateadmised. Ligikaudu 20 000 osalejast saatis vastused ära 11 019.

Koroonapandeemia ajal peeti teineteisega suhtlemist suisa ohtlikuks. Uuringud viitavad samas, et piisav emotsionaalne tugi ja suuremad sotsiaalvõrgustikud aitavad vanemas eas isegi eluiga pikendada, märgib Tallinna Ülikooli teadur Liili Abuladze ühe minuti loengus.

Ookeanid on muutunud sedavõrd happeliseks, et see võib ohustada juba praegu mereelustikku, hoiatavad Potsdami Kliimamõju uuringute instituudi (PIK) teadlased uues raportis. Tegu oleks järjekorras juba seitsmenda elukõlbulikkuse piiriga, mille on maamuna inimtegevuse tõttu ületanud.

Muusikateadus on pikalt pidanud uurimisväärseks eriharidust saanud muusikute loomingut, arhiivisalvestisi ja laulupidusid. Balti muusikat on mõistetud kitsalt laulva revolutsiooni ning okupatsioonijärgse kogemuse kaudu. Uus artiklikogumik avardab neid piire: muusikat saab uurida kirjandusteadlane ja uuritav võib olla ka Depeche Mode'i fänniklubi.

Üle mitmete riigipiiride ja majandusblokkide ulatuvad tarneahelad kujutavad üleilmastunud maailma ühte nurgakivi. Iisraeli julgeolekuteenistuse rünnak Hezbollah' liikmete piiparitele ilmestab, kuidas uuel ajastul võib neist lähtuv turvarisk kanduda otse meie kodudesse, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pariisi kliimaleppega kohustusid maailma riigid pingutama selle nimel, et hoida temperatuuritõusu kahe kraadi piires võrreldes tööstuseelse ajaga. Teadlaste sõnul näivad selle eesmärgi saavutamise võimalused inimkonnal aga juba käest libisevat, mis tähendab rohkem erilisi ilmastikusündmusi ja elukeskkonna muutumist.

Kui Läänemeres suudab kasvada vaid käputäis vetikaliike, on maailmas nende liigiline mitmekesisus kordades suurem, pakkudes ka hõrke maitseelamusi. Söögiks kõlbulikest vetikatest teeb ülevaate Tallinna Ülikooli biopolümeeride keemia professor Rando Tuvikene.

Ehkki Eesti inimene ise peab end loomu poolest vaikseks, tunneb ta tuttavat kohates siiski vajadust vestlust arendada. Värskes small talk'i uurimuses selgus, et viisakuse asemel seostub see inimestele vajadusega ebamugavat vaikust täita. Näiteks tunneb eestlane end juttu tegemata ebamugavalt tuttavaga koos liftis või mõne kaugema sugulasega peolauas.

Kesk- ja Ida-Euroopat tabanud äärmuslikud üleujutused ning lumetormid on seotud Eesti ebatavaliselt sooja septembrikuuga, sõnas Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll.

Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute lektor Catherine Gibson pälvis Euroopa teadusnõukogult alustava teadlase uurimistoetuse suurusega 1,5 miljonit eurot. Selle toel uurib Gibson järgmise viie aasta jooksul 19. sajandi Romanovite impeeriumi eri otstes elanud rahvakildude vastastikust heategevust.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hiljutisest uuringust selgus, kuidas majapidamistoodetes leiduv kemikaal võib kahjustada naiste viljakust.

Seadusi ja muid juriidilisi dokumente on erihariduseta raske mõista. Nüüd püüdsid USA ja Austraalia teadlased välja selgitada, miks see nii on. Nad osutavad, et seaduskeeles lokkav nn kantseliit annab keelekasutajale näilise tarkuse- ja autoriteeditunde.

Internetikeeleski saab eristada ametlikumat ja mitteametlikku keelekasutust. Vähem ametlikes olukordades tahab inimene ka sõnumites piltlikult öeldes sõpradega koos naerda või nutta. Praegu selleks kasutatavad emoji'd võivad kümne aasta pärast moest minna, aga vajadus oma meeleolu näidata jääb, ütleb Kanada keeleteadlane Gretchen McCulloch.