Kuigi nõukogude aeg seostub tugeva tsensuurikultuuriga, ei kontrollinud eestikeelset filmitõlget keegi, osutab Eesti teadlase doktoritöö. Eestikeelne filmitõlge oli Nõukogude Liidu kontekstis unikaalne nähtus oma professionaalsuse ja mitmekesisuse tõttu, samuti aktiivse keelatud Lääne filmirepertuaari tõlkimise poolest.

Sellal kui maakera kliima läheb soojemaks, on teadlased saavutanud ka uue külmarekordi: 38 pikokelvinit. Seda on vähem kui kümnemiljardik kraadi üle absoluutse nulli ehk kõige külmema külmuse, mis universumis teoreetiliselt üldse olla saab.

Rootsi Riigipanga väljaantava Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid tänavu ameeriklased David Card ning Joshua D. Angrist ja Guido W. Imbens. Nad kasutasid oma töös loomulikke katseid ehk leidsid põhjuslikke seoseid ühiskonnas ilma juhuslikustatud laborikatseteta.

ACE2 ehk angiotensiini konverteeriv ensüüm on seni pälvinud inimkehas tähelepanu kui COVID-19 viiruse vastuvõtja. Nüüd osutab Tartu Ülikooli teadlaste uuring, et ACE2 hulk kehas võib paika panna ka nakatunud inimese haiguse kulu.

Tallinna tehnikaülikooli teadlased töötavad koos Euroopa Kosmoseagentuuriga välja tehnoloogiat, mis aitaks Kuul päikesepatareidega energiat toota. Energiat hakatakse kasutama selle kümnendi lõpus Kuule rajatavas alalises baasis.

Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia andis sel aastal Nobeli füüsikapreemia kolmele komplekssüsteemide uurijale. Preemia pälvisid jaapanlane Syukuro Manabe, sakslane Klaus Hasselmann ja itaallane Giorgio Parisi, kelle töö aitab muu hulgas mõista inimese rolli kliimamuutuste juures.

Tänapäeva lastel on valida rohkemate mänguasjade vahel kui kunagi varem ajaloos. Millised neist on lapse jaoks arendavad ja millised võib julgelt poodi jätta? Kuidas erinevat tüüpi mänguasjad last arendavad? Mängimise ja asjade üle vestlesid Novaatoriga Tartu Mänguasjamuuseumis kolm asjatundjat.

Kui inimesele näidata kiiresti pilte erinevatest nägudest, püüavad tema tähelepanu pigem mõnd tunnet väljendavad näolapid. Evolutsioonilistel põhjustel märkab inimene eriti teravalt just kurja ilmega nägusid, selgub Tartu Ülikooli psühholoogide uuringust.

Eestlaste ja soomlaste geenid viitavad, et kaks rahvast lahknesid teineteisest umbes tuhat aastat tagasi. Nii nagu tänapäeva eestlasedki, rändasid ka muistsed kalevipojad toona üle lahe Lõuna-Soome paremat elu otsima.

Pool aastat pärast teise süsti saamist on vähemalt Pfizeri vaktsiini saanud inimestel antikehi selgelt vähemaks jäänud. Ehkki see tähendab väiksemat kaitset nakatumise eest, võivad inimese T-rakud siiski raske haigestumise ära hoida, rääkis Synlabi infektsioonhaiguste valdkonna juht ja Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor Paul Naaber.

Tänapäevased meetodid võimaldavad eraldada tuhandete aastate vanustest inimluudest pärit DNA-d. Iidne geneetiline info laseb aimata, millised geenivariandid mõjutavad tänapäeva inimeste tunnuseid, sealhulgas kalduvust diabeedile ja sõltuvuskäitumisele, sõnas Tartu Ülikooli genoomika instituudi kaasprofessor Michael Dannemann.

Probleemid toidu massilise äraviskamisega algasid Eestis nagu ka mujal käsikäes külluse saabumise ja söögi valmistamisest võõrandumisega, kirjutab Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.

Novaatori lugeja küsis, kas Põhja-Tallinnas vanas puitasumis keskmise liiklustihedusega tänaval elades on tema koduhoovis kasvavad õunad söömiseks ohutud.

Igapäevaselt linnas liikudes puutub inimene kokku erinevate miljöödega. Helsingi ja Tartu Ülikooli teadlaste üleilmse ulatusega uurimistöö kaardistas andmeid ja meetodeid, mida kasutatakse inimeste liikumise, keskkonnatingimuste ja tervisemõjude uurimiseks. Mõtteainet pakub jalakäijate ja jalgratturite kaitsetus õhusaaste eest.

Andmestunud maailmas kasutatakse otsuste langetamiseks või selle hõlbustamiseks üha sagedamini arvutiprogramme. Kuigi tagakiusamise või vägivalla eest pagevad põgenikud on reeglina varmad selleks võimudega oma alusandmeid jagama, tuleb arvestada värske doktoritöö põhjal neid puudutavate algoritmide kavandamisel senisest rohkem põgenike eriilmelise taustaga.

Ehkki elutempo on Tallinnas kraadi võrra kiirem kui ülejäänud Eestis, on pealinnaelu võrreldes suurlinnadega siiski vaikne ja rahulik. Kirjandusteostest tuleb välja, et sajakonna aastaga pole selles osas kuigi palju muutunud.