Tartu teadlaste tehisnina võib aidata tulevikus Alzheimeri tõbe dignoosida
Tartu teadlaste loodud elektrooniline nina võib suuta tuleviku diagnoosida raskeid närvisüsteemi haigusi, nagu Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi. Varajane diagnoos võiks omakorda aidata määrata miljonitele inimestele üle maailma kiiremini sobivat ravi.
ARVAMUS
Nooremteadur: küber- ja infooperatsioonid käivad nüüd valimistega käsikäes
Venemaa sekkus nii 2016. aasta USA presidendivalimistesse kui ka äsja Moldova valimistesse küber- ja infooperatsioonidega. Kuna sellised rünnakud on uus argipäev, tasub riikidel panustada oma teenistujate üldisesse küberteadlikkusse, ütleb Tartu Ülikooli e-valitsemise nooremteadur Logan Carmichael.
uudised
Nova seletab!
Inglise keel on Tallinna linnapildis üle- ja soome keel alaesindatud
Tallinna linnapildis näeb ingliskeelseid silte ohtralt, kuid inglise keele kõnelemist kostub vähe. Seevastu vene, aga kohati ka soome keelt kuuleb palju ja näeb siltidel vähe, osutab Tallinna Ülikooli teadlaste uuring. Rangelt ükskeelse keskkonna loomise asemel soovitavad autorid näha mitmekeelsuses arendavat väärtust iseeneses.
Koolitunnis mängimine aitab teadmisi sügavamalt omandada
Eesti õpetajad kasutavad koolitunnis erinevaid mänge küllaltki agaralt, selgub hiljuti kaitstud doktoritööst. Mängimist kasutavad õpetajad väga erinevatel põhjustel, aga üldjuhul on see hea viis teadmiste paremaks omandamiseks.
Mart Saarma: Eesti teadust ahendab riigipiiriga lõppev horisont
Majanduslanguse valguses pole kuigi tõenäoline, et riigil jätkub lähiajal vahendeid suurendada oluliselt teaduse ja arendustegevuse finantseerimist, leiab teaduste akadeemia tulevane president Mart Saarma. Maksurahale lisa leidmiseks peaks pakkuma teadlastele lisatuge välismaiste rahastusallikate leidmiseks ja arendama teadusmahukat tööstust.
Eesti kunsti klassikud šokeerisid vaatajat seksuaalsuse ja vägivallaga
Möödunud sajandi alul jõudis Eesti kultuurimaastikule dekadentsikunst, mis Euroopa metropolides kunstireeglid pea peale keeras ja siia moodsalt šokeeriva kunstikultuuri tõi. Ehkki tänapäeval ei tundu Konrad Mäe maastiku- ja portreemaalid kuigi ärritavad, võis kunstniku eluajal nende fantaasiarikkus või raskemeelsus panna nii mõnegi kriitiku kulmu kergitama.
uudised
Karm õppetund pakub Läänemere lindudele reostuse korral suuremat elulootust
Viimasest suuremast merereostusest Eesti rannikul on möödas ligi 20 aastat. Kuigi sellest ajast saadik on riigi valmisolek õlireostust tõrjuda märgatavalt paranenud, ei saa tihenenud laevaliikluse ja merepõhjas roostetavate vrakkide tõttu vabatahtlikud end lõdvaks lasta.
Professor: temperatuuritõusu piirab uue tehnoloogia asemel mõtteviisi muutus
Kliima on muutunud viimaste kümnenditega piisavalt palju, et seda märkaks ka Eesti põllu- ja kalamehed. Võimalus üleilmse temperatuuritõusu 1,5 kraadiga piiramiseks on aga sisuliselt käest lastud, nendib Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post "Reedeses intervjuus", soovitades näha kliimaprobleemides eeskätt sotsiaalküsimust.
Tartu Ülikooli teadlaste avastus tõotab hüpet pilditehnoloogias
Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadlased töötasid välja uue pilditehnoloogilise meetodi, mis võimaldab häälestada teravussügavust külgeraldusest sõltumatult.
arvamus
uudised
Eesti rahvas hakkab väiksuskompleksi seljatama
Võrreldes 1990. aastate algusega on eestlaste rahvuslik enesekindlus kasvanud. Kui aastakümnete eest iseloomustati end väikese vaese ajaloo tõmbetuultes oleva rahvana, siis nüüdseks räägitakse kaasa maailmapoliitikas. See tähendab, et eestlased määratlevad end nüüdseks rohkem olevikusündmuste kui ühise mineviku kaudu, osutab Eesti politoloog.
Arst: viirushooaeg on alanud, haigestumine kogub hoogu
Ekspertide sõnul on sügis-talvine viirushooaeg alanud ja hingamisteede infektsioonidesse haigestumine kogub tavapäraselt hoogu. Niisamuti on alanud gripihooaeg ning endiselt levib ka koroona.
teaduspoliitika konverents
Vana-DNA uuring: kuulsad muuseumilõvid sõid muu hulgas inimesi
Rühm USA ja Keenia teadlasi uudistas lähemalt 19. sajandil tapetud kuulsa lõvi hammaste vahele jäänud karvu. Nende vana-DNA uuring kinnitab, et 19. sajandil elanud lõvid pidasid muu hulgas jahti inimestele.
Kollased hüperhiiud elavad lühikest, ent tempokat elu
Kollased hüperhiiud on Päikesest kordi suuremad tähed. Need elavad suhteliselt lühikest aega, kuid mõjutavad selle aja jooksul kiirete järskude sündmustega kogu galaktikat. Kollaste hüperhiidude paremaks mõistmiseks tasub nende värvikas elulugu kirja panna, osutab Tartu Ülikooli astronoomia nooremteadur Anni Kasikov.
Taimebioloog: huvirühmade ideoloogia muudab Euroopa põllumajandus- muuseumiks
Kuigi Euroopa Liidus on taimebioloogia vallas tehtav alusteadus tipptasemel, jäävad selle käigus sündivad innovatsioonid huvirühmade uskumuste tõttu siinmail rakendamata, nendib Tartu Ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist.