Vaimse tervise kirjaoskuses pööratakse seni liiga vähe tähelepanu sellele, kuidas vaimset heaolu hoida ja seda igapäevaelus toetada, selgub uuringust. Samal ajal koges 2024. aastal Eestis tavapärasest suuremat stressi üle veerandi täiskasvanud naistest ja ligi veerand meestest.

Tehisintellekt kiirendab andmete analüüsi ja artiklite valmimist enneolematu tempoga. Samal ajal ohustavad masinloodud tekstid teaduspublikatsioonide usaldusväärsust ja sunnivad uurijaid seniseid töömeetodeid fundamentaalselt ümber hindama.

Jääaega ette kujutades võib meile kangastuda nägemus uljastest küttidest, kes astuvad odadega vastu hiiglaslikule pikkade võhkadega üksikule isasmammutile. Iidne DNA maalib aga teistsuguse pilti: kuigi looduslikesse lõksudesse langesid valdavalt isased karvased mammutid, leiab muistsete inimeste jäetud luukogumitest ülekaalukalt hoopis emasloomade luid.

Eesti hariduse tulevikusihiks peab olema esmalt väärtuste ja seejärel üldpädevuste kujundamine. Neid saab arendada erinevate loodus- ja reaalainete, humanitaar- ja sotsiaalainete, liikumise, kunsti ja kõigi muude ainete raames ning nii arendame ka erialapädevusi, kirjutavad Margus Pedaste, Äli Leijen ja Rain Mikser.

Väidetavalt kuut keelt valdav Eesti päritolu Mary Pollock sobis paberil ideaalselt Vene vastuluure agendiks. Paraku ei aidanud keelteoskus teda 1917. aasta Stockholmis, kus kohalik politsei nägi vaesunud naises vaid potentsiaalset lõbunaist ja tülikat välismaalast, kes võiks kasvatada ühiskondlikku ebastabiilsust.

Tänavune sademetevaene suvi pakub inimestele sääskedest oodatud puhkust. Valusamalt hammustavatel parmudel, kes sõltuvad suurematest veekogudest, läheb aga see-eest üpris hästi, kinnitab putukateadlane Urmas Tartes.

Vaikse ookeani ekvatoriaalosas kogub hoogu erakordselt tugev El Niño, mis ähvardab lähikuudel kergitada planeedi keskmise õhutemperatuuri uutesse kõrgustesse. Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti sõnul on Vaikse ookeani pinnavesi juba praegu anomaalselt soe ja nähtus liigub kursil, mis võib purustada kõik senised rekordid.

Tartu Ülikooli teadlased kaardistasid värskes uuringus Eesti sotsiaalmeedias tegutseva laenuäri, mis hiilib kõrvale riiklikest regulatsioonidest. Teadustööst selgub, et ametliku kontrollita turg püsib elus tänu ebaseaduslikele lepingutele ja karmidele raha sissenõudmisvõtetele.

Novaatori lugeja märkas, et kui aastakümnete eest läks piim hapuks, sai sellest hapupiim. Nüüd aga eralduvad riknevas piimas värvitu vedelik ja haisev klomp. Mida piimaga tööstuses tehakse, et see tilgastudes selliseks muutub? Vastab totidu- ja fermentatsiooni arenduskeskuse (TFTAK) teadur Rain Kuldjärv.

Kui vahel kuuleb soovitusi, et suvel võiks jooksmas käia pigem hommikul jahedas, siis oma tõetera on siin sees. Küll aga sõltub iga inimese kuumataluvus sellest, kas ta on oma keha kuumade oludega harjutanud, selgitab Tallinna Ülikooli treeningufüsioloogia lektor Karmen Reinpõld.

Eesti inimeste hoiakud kliima- ja roheteemade suhtes on Euroopa Liidus keskmisest skeptilisemad. Samas oli konkreetselt Euroopa rohelise kokkuleppe teemal aastatel 2019–2025 ilmunud artiklites hoiak leppe suhtes valdavalt positiivne või neutraalne, osutab Eesti Maaülikoolis (EMÜ) kaitstud magistritöö.

Kui droone endid võimaldab tehnoloogia juba nii tuvastada kui ka segada, siis droonipilootide leidmine on keerulisem. Tartu Ülikooli tudeng pakkus nüüd oma bakalaureusetöös välja võimaluse, kuidas enda drooniga lennult andmeid kogudes vastase droonijuht üles leida.

Südasuvi on kätte jõudnud ja kindlasti on paljud lapsena kuulnud näiteks, et kirsikive ei tohi alla neelata, sest need lähevad kõhus kasvama. Arst Liis Puis selgitab mitmeid rahvasuus levivaid suvemüüte.

Juuni lõpp oli Eestis UV-indeksi poolest silmapaistev, sest nii Haapsalus kui Pärnus mõõdeti kaks uut rekordit. Haapsalus mõõdeti ka Eesti läbi aegade kõrgeim UV-indeks.

Möödunud neljapäeval Tõrvas purunes kaks paisu, millele järgnenud üleujutus puudutas kümmet majapidamist. Eesti Maaülikooli teadlaste kiiranalüüs viitab, et sündmusele eelnenud sadusid tuleb ette keskmiselt 12 aasta tagant ehk pelgalt erakorralise ilma kaela seda ajada ei saa.

Hiina kosmosesond Tianwen-2 jõudis pärast miljardi kilomeetri pikkust reisi Maa haruldase kaaslase Kamoʻoalewa juurde. Sond tegi objektist esimesed üksikasjalikud pildid ja saatis need Maale. Teadlaste jaoks on see suur samm edasi kogu päikesesüsteemi arenguloo uurimises.

Eesti energiadebatist on puudu terviklik vaade ühe või teise tootmisviisi tervisemõjust, kirjutavad Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber ja Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.