Automatiseerimise tõttu muutub üha suurem osa elanikkonnast majanduslikult üleliigseks, misläbi võivad muutuda ka mitmed meile ilmselgena näivad arusaamad töö moraalsest väärtusest ja olulisusest, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur Oliver Laas.

Aasias elanud denisi inimeste geene uurinud teadlastel õnnestus välja selgitada, milline võis välja näha Siberi koopas umbes 75 000 aasta eest elanud tüdruk.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil osalenud Eesti noored rääkisid ERR Novaatorile, miks on nende teadustöö oluline ja kuidas võistlusel läbi lüüa.

Ig Nobelid vastasid taas inimkonda "pikalt vaevanud küsimustele" ehk eelmisel nädalal avalikustati taas nn liba-Nobeli preemiad teadustöödele, mis kõigi kriteeriumide kohaselt on teaduslikud, kuid mille uurimisküsimus või eesmärk on kindlasti veidi veider.

Selleks, et liikuda süsinikuneutraalse majanduse poole, peaks Eesti võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid väga paljudes eluvaldkondades. Tehnoloogiaid, mida arendavad meie ülikoolid, tutvustati poliitikutele ja ettevõtjatele mõeldud kliimaneutraalsuse konverentsil.

Kui palju raiuda ja millist metsa raiuda? Paljud argumendid ühe või tiese poolt või vastu vajavad läbimõeldud artuelu, et mitte osutuda lihtsalt rohepesuks, leiab Vikerraadio Rohesäutsus ökoloog Aveliina Helm.

Selleks tuleb tõhustada nii ravi kui ka ennetust. Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt suurem Euroopa keskmisest. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõve riskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.

Sel aastal tekib maakera iga elaniku kohta üle kuue kilogrammi e-jäätmeid. Mis saab meie vanadest kodumasinatest, kui palju neist ümber töödeldakse ja mida saaks iga inimene teha selle jalajälje vähendamiseks räägib minutiloengus Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Margus Vetsa.

Elektrijaamades biomassi põletamine võib kasvatada Eesti CO2 heitmeid, seades kahtluse alla selle kliimasõbralikkuse.

Eesti jonnakas ja hariduseusku rahvas väärib juhte, kes kokkuleppeid austavad, unustamata kaugemat eesmärki — jätkusuutlikku ja kõrge elatustasemega Eestit, kirjutavad oma pöördumises Ruth Oltjer ning Andi Hektor.

Infoküllases ühiskonnas elades muutub järjest olulisemaks oskus, kuidas teada, millist infot saab usaldada, millist mitte. Värskest uuringust selgub, et inimesed eelistaksid, kui ajakirjandus pöörduks tagasi tugevalt faktipõhise sisu juurde, mida saaks usaldada.

Täna, 2. septembril 74 aastat tagasi allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Sellega oli teine maailmasõda ametlikult lõppenud.

Meditsiin on alati personaalne, sest arsti ja patsiendi vaheline suhe ongi personaalne. Personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin tähendab, et raviotsused, näiteks ravimikogus, sõltub täpselt selle inimese terviseolukorrast ja geeniinfost. Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö loob võimaluse see seni teoorias olnud täppismeditsiini arendus tuua praktikasse ehk arsti töölauale.

Rahvusvahelise uuringu tulemuste põhjal on Eesti lapsed oma eluga üle keskmise rahul, kuid vaadates lähemalt tegureid, mis eluga rahulolu mõjutavad, tasuks õpetajatel ja lapsevanematel toetada lapsi, et õpetada neile endaga rahul olemist. Olulised on ka lähisuhted ning turvaline kasvukeskkond.

Vihmametsade tõhusamat kaitset toetab suurem osa riigist, sh suurtalunikud ja suurlinnade elanikud. Sõnumi poliitikuteni viimiseks on vaja aga tugevamat rahvusvahelist majanduslikku survet, leiavad Brasiilia teadlased.

Iidsete koopakarude DNA uus analüüs annab senisest veelgi enam põhjust pidada inimest nende suurte loomade kadumises süüdi.

Me kõik oleme pidanud suvisel ajal taluma tüütuid sääski ja mõelnud, milline nuhtlus see putukas küll on. Aga kui paljud meist teavad, et meil on sääsega midagi ühist? Nimelt oleme kõik teatud ajal oma elust olnud "parasiidid" ja sõltunud oma kehaliste vajaduste rahuldamisel täielikult kellestki teisest. Nii kirjeldab Tartu Ülikooli kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor Alireza Fazeli ligikaudu üheksat kuud, mille veedame oma ema üsas.

Samblikud kasvavad nii kividel, puudel kui ka maapinnal ning on seejuures kõik isenägu- ja tegu. Sellest kirevast maailmast annab põhjaliku ülevaate Eesti suursamblike triloogia, mille viimane osa – "Eesti maapinna suursamblikud" – äsja trükist saabus. Varem on ilmunud "Eesti puudel kasvavad suursamblikud" (2011) ja "Eesti kividel kasvavad suursamblikud" (2015).