Enamik maailma taimeliike ei kasva üksi, vaid teeb koostööd mullas leiduvate seentega. Millised on need suhted ehk mükoriisad täpselt, on teada vaid vähem kui viie protsendi taimede kohta. Tartu Ülikooli doktoritöö otsis mustreid, mille järgi paremini ennustada veel kirjeldamata mükoriisasuhete nägu.

Religiooniarheoloog Tõnno Jonuks kommenteeris "Ringvaates" viimaseid Stonehenge`i kohta avaldatud uuringuid ning tõdes, et altarikivi päritolu teadasaamine kinnitas muistise olulisust kõikide Briti saarte elanike jaoks. Jonuks lisas, et kuigi sarnaseid rituaalseid ehitisi on ka mujal maailmas, on Stonehenge üks ja ainus.

Viimase rahvaloenduse andmetel kasutab murdekeeli 17 protsenti eestlastest ja nende arv on ajas kasvanud. Tartu Ülikooli teaduri Eva Saare sõnul sõltub murrete püsimajäämine eeskätt piirkondlikest eestvedajatest ja uuenduslikust sõnavarast.

USA kehtestatud graafikakiipide ekspordipiirang võtab Eesti digi- ja tehnoloogiaarengul tuule tiibadest ning toob tõenäoliselt kaasa tagajärjed, mida keegi ei oska praegu veel ettegi näha, usuvad mõned Eesti arvutiteadlased. Veelgi enam näib nende hinnangul olevat piirangute taga teadlik soov nõrgestada Euroopa Liidu konkurentsivõimet.

Ühest Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teise korruse kabinetist leiab laua, mis on äärest-ääreni täis igasuguseid pabereid ja muid kontoritarbeid. Üks mandariingi on jäänud söömata.

Kaitsevägi ja kaitseliit katsetavad koos mitmete teiste riikide kaitsevägedega Eestis toodetud kaasaskantavaid ning vesinik-kütuseelementidel töötavaid generaatoreid, millel on diiselgeneraatorite ees rindel mitmed eelised. Taoliste seadmetega saab näiteks jooksvalt droone laadida ja sidetehnikat käimas hoida.

NSV Liidu eriteenistused aitasid Eesti kohalikel kommunistidel 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset ette valmistada nii oma töötajate, luureinfo kui ka relvade saatmisega. Samas kinnitas kaadritöötajate hinnang Nõukogude tippjuhtkonna otsust detsembrimässu ettevalmistustele omalt poolt viimasel hetkel pidurit tõmmata, kirjutab ajakirjas Tuna Tartu Ülikooli ajaloolane Reigo Rosenthal.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud värskest uuringust selgub, et toidu koostis ja toodete sortiment on kahe uuringuaasta võrdluses palju muutunud. Paraku ei saa väita, et soola, suhkru või küllastunud rasvhapete sisaldus toodetes oleks vähenenud, vaid paljudel juhtudel on nende sisaldus hoopis tõusnud.

Tänapäeval saavad küsimused sageli vastuse vaid loetud minutitega. Veel mõnda aega tagasi võis vastus leiduda raamaturiiulil seisvas entsüklopeedias või tuli suunduda oma päringuga raamatukokku, kuid nüüd mahub kõik see teave meile taskusse. Mis on aga see, mille kohta inimesed vastuseid otsivad, küsib Wikimedia Eesti tegevjuht Ivo Kruusamägi.

Sel aastal möödub 20 aastat jaanuaritormist, mis ujutas üle suure osa Pärnust. Mereteadlane Tarmo Soomere meenutas, kuidas toona olid Eestis mereprognoosid võrdlemisi haledad, torm muutis aga ilma- ja meretaseme prognoosimist põhjalikult.

Tänavu võib nii mõnigi koduomanik imestada, kas äädikakärbeste hooaeg sel aastal ei lõppegi. Eesti köökides tiirutavate kahetiivaliste näol pole ilmselt tegu äädikakärbestega, vaid hoopis nende sugulastega, kellel ei lase soojem kliima rahus talvituda.

Inimesed küsivad sageli muusikapsühholoog Marju Raju käest, mis muusikat tuleks kuulata, et ennast hästi ja õnnelikult tunda. Ühte õiget retsepti ei ole tal aga anda.

Kliimamuutustel on mõju nii inimestele kui ka kogu elusloodusele. Kuivõrd on riik ja ühiskond valmis muutuvateks oludeks? Piia Posti kommentaar ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.

Kust on tulnud eesti keelde sõnad ingel, kink ja piparkook? Või glögi, verivorst ja hapukapsas? Eesti keele instituudi vanemleksikograaf Iris Metsmägi tegi Novaatorile ülevaate sagedasemate jõuluajaga seostuvate sõnade päritolust. Klõpsa alloleval pildil huvipakkuvale jõulunähtusele ja loe, milline on ühe või teise sõna taustalugu.