Nõukogude ajal enam-vähem ühtmoodi kasutust leidnud aialapid ehk datšad on igal endisel liidumaal arenenud omasoodu. Äsjane Ukraina, Valgevene ja Vene datšasid võrdlev uuring osutab vajadusele aialapikesi eraldi seadustega toetada. Vastasel korral saastab suvilaprügi metsaaluseid ja kohalike omavalitsuse jaoks on datša-omanikud pigem pinnuks silmas.
Hiljuti ilmunud uuring selgitas, millised tegurid mõjutavad koolijuhtide stressi ja rahulolu. Saadud tulemusi saab kasutada koolijuhtide professionaalsuse tõstmiseks ja koolielu tõhusamaks korraldamiseks.
Maa-alust elu on keeruline hoomata, sest see ei kuulu meie igapäevasesse tajuruumi. Mullaorganismid on sedavõrd pisikesed, et nende leidmiseks ja eristamiseks tuleb appi võtta DNA. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Siim-Kaarel Sepp, kuidas mõjutab inimtegevus mulla mikroelustikku ja iseäranis krohmseente elurikkust nii üle maailma kui ka Eesti puisniitudel.
Eesti teadlase osalusel valmivad tuleviku korduskasutatavad näomaskid põhinevad nutikal nanotehnoloogial. Kavakohaselt on need 3D-prinditud maskid senisest mugavamad, väga hea filtreerimisvõimega ja isepuhastuvad ning suudavad hajutada niiskust.
Ehkki enamikes Euroopa riikides on võrreldes nädalataguse ajaga vaktsineeritute arv kahekordistunud, jääb nende osakaal rahvastikust paljudes riikides endiselt alla ühe protsendi.
Suurem osa Euroopa riike on jõudnud pärast Pfizer-BioNTechi vaktsiini heaks kiitmist vaktsineerida vähem kui ühe protsendi oma elanikest. Samas napib mitmete terviseametite kodulehtedel vaktsineerimise hetkeseisu kohta ajakohaseid andmeid.
Kolm koroonat põdenud eestlast arutlesid Vikerraadios selle üle, kuidas nad nakatusid, mil moel haigus kulges ning kuidas see nende vaadet pandeemiale ja elule muutnud on. Seni meedias võrdlemisi vähe tähelepanu saanud praktilisi kogemusi jagasid intensiivravi palatis juhitaval hingamisel olnu, tavapalatisse sattunu ning kodus põdenu.
Teaduses on selle aasta olulised märksõnad teadusraha kasvamine ja mitmete koroonaviirusega seotud teemade uurimine. Mida on oodata algaval aastal Eesti teaduses, seda uuris Novaator teaduskommunikatsiooni lektor Arko Oleskilt ja neurobioloog Mart Saarmalt ja taimefüsioloogia professor Ülo Niinemetsalt.
Aasta on peagi läbi. ERR Novaator palus sel puhul paarikümnel Eesti teadlasel meenutada, mida endaga lõppevast kümnendist kaasa võtta ja mis olid nende eriala läbivad märksõnad.
Kosmosemissioonide ökoloogilist jalajälge kahandav puitsatelliit võib valmida juba aastal 2023.
Uue koroonaviiruse vastane immuunsus püsib inimesel vähemalt kaheksa kuud, selgub Austraalia teadlaste uuringust. See annab lootust, et ka viirusvastastel vaktsiinidel on vähemalt suhteliselt pikaajaline toime.
Jõuluajal käib mitmetes peredes jõuluvana, kuid mõnes piirkonnas on säilinud ka jõulusoku traditsioon. Millal asendus jõulusokk jõuluvanaga ja kes see jõulusokk õigupoolest on, vastab Marju Kõivupuu.
Temperatuur heinapalli sees võib ulatuda isegi saja kraadini ning heinapallide iseeneslik mahapõlemine pole tundmatu nähtus. Mis selle taga õigupoolest on ning kuidas protsess kulgeb?
Elutegevuseks vanu metsi vajavatel liikidel läheb kehvasti, mistõttu näiteks ilves ja lendorav on ohustatuse skaalal hiljuti vahetanud kategooriat hullema suunas. Paremini on läinud merikotkastel ja euroopa naaritsatel, rääkis Novaatorile zooloog Uudo Timm.
Taliujumine turgutab immuunsust ja tekitab kehas ka mitmeid teisi suuremaid ja väiksemaid muutusi, kinnitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi liikumisteaduste lektor Kirsti Pedak.
Mis vahe ikkagi on mahe- ja tavapõllundusel? Novaator uuris Eesti taimekasvatusteadlastelt nende värskemate uuringute valguses, kuidas erinevad mahe- ja tavaporgandid, kui palju kasvab kummagi viljlelusviisi põldudel umbrohtu ja kuidas on kummalgi juhul lood mulla toitainerikkusega.
Tallinna kaupmeesteühendused Suurgild ja Mustpeade vennaskond tellisid 15. sajandi lõpul Bruggest oma kiriku altarile retaabli ehk maalitud altariseina. Ehkki töö oli mõeldud tallinlastele, kujutatakse sellel ohtralt hiliskeskaegsete Madalmaadele omaseid luksuslikke esemeid, mida analüüsiti Tartu Ülikooli doktoritöös.
Süsi on mõiste, mida argielus väga tihti pruugitakse. Teaduslikul lähenemisel avaneb selle taga aga põnev maailm. Mis vahe on näiteks söetabletil, söestunud piparkoogil ja tööstuses kasutataval süsinikul? Tartu Ülikooli keemia doktorant Riinu Härmase sõnul on neil väga erinev ülesehitus. Süsiniku kasutusvõimalused määrabki justnimelt selles olevate pooride hulk.
Kuu lõpus otsustab Euroopa Ravimiamet, kas anda Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiinile müügiluba. Kui luba tuleb, plaanitakse jaanuaris alustada vaktsineerimist ka Eestis. Et viirus riigis enam vabalt ringelda ei saaks, oleks vaja, et kolm neljandikku elanikest kannaks antikehasid, mis on saadud kas vaktsiini või haiguse läbipõdemise kaudu.
Ameerika Ühendriikides on viljatusraviga seotud ravimid kallid ja USA tervishoiusüsteem ei taga ravi kõigile, kellel seda vaja oleks. Seetõttu on jõudsalt kasvanud kunstliku viljastamisega seotud ravimite müük just sotsiaalmeedia platvormidel, näiteks Instagramis või Redditis. Eestlased internetist ravimeid ostma ei kipu.
Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.
