Tänavusest Eesti inimarengu aruandest leiab muu hulgas peatüki kliimamure kohta. Peatüki juhtivautor ja sotsiaalantropoloog Aet Annist näeb, et inimeste huvi ja teadlikkus kliimateemadest on 25 aastaga tõusnud. Samas on Eesti ühiskond tugevalt mullistunud ja peaks raskete aegade üleelamiseks olema sidusam.

Teaduskommunikatsioonis tuleb faktide esitamiselt liikuda nende seostamisele, deklareerimiselt inimeste kõnetamisele, tausta ja konteksti selgitamisele, kirjutab Tarmo Soomere.

Kuigi nii mõnedki uuringud väidavad, justkui magavad ja liiguvad lapsed Eestis liiga vähe, siis statistikaameti ajakasutuse uuringu järgi liiguvad lapsed päevas umbes tund aega – täpselt nii palju, kui WHO soovitab. Samuti tulevad täis soovituslikud unetunnid. Küll aga loevad noored väga vähe.

Kuigi Eesti elanike oodatav eluiga kasvas enne koroona-aastaid jõudsalt ja ületab lõunanaabreid, elavad Eesti naised meestest keskmiselt ligi üheksa aastat kauem. Euroopas on käärid suuremad vaid Lätis ja Leedus, selgub Eurostati andmetest.

Kaevandustehnoloogiate arengu ja maailma muutunud vajaduste tõttu on hakanud Eesti fosforiidi vastu uuesti huvi tundma nii riik kui ka eraettevõtted. Senised uuringud vihjavad, et fosforiidi ja selles leiduvate haruldaste metallide kaevandamise kasumlikkus sõltub mitmetest üksikasjadest ning eeskätt tuleks näha fosforiidis väetiseallikat.

Hiljuti kaitstud doktoritööst selgus, et lapsevanema ja lapse vahelises argivestluses räägib üldjuhul rohkem lapsevanem, kelle kõne hulk ületab ühes vestluses lapse oma ligi poole võrra. Lapse kõne seisukohast ei ole oluline siiski mitte niivõrd lapsevanema jutukus, vaid see, kui rikast keelt vanem lapsega vesteldes kasutab.

Avalikkuses tihti kohatava arusaama kohaselt peaksime kliima ja bioloogilise mitmekesisuse huvides metsad rahule jätma. Kliimatark metsandus pooldab aga sobivate tingimuste korral metsa aktiivset majandamist, leiab Eesti Maaülikooli külalisprofessor John A. Stanturf.

Viimase 20 aasta jooksul on koondunud Eesti põllumajandusmaa väikese ringi suurtootjate kätte. Kuigi Šotimaa eeskujul on Euroopast teada ka halvem näide, hoiatab Eesti Maaülikooli hiljuti kaitstud doktoritöö riigi tegevusetuse eest. Abi oleks näiteks maapanga loomisest ja alustavate tootjate eelistamisest põllumaaturul.

Reedel leidis terviseamet kolmandast Tartu asutusest rohkem Legionella bakterit, kui seal olla tohiks. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari sõnul võiksid olla ettevaalikumad eeskätt sügava immuunpuudulikkusega inimesed ja lähikümnenditel võib legionelloosi juhtude arv Eestis kasvada.

Eestis sureb keskmiselt üks naine nädalas emakakaelavähki. Nende hulgas on ligi pooled parimas elujõus naised, kellel peaks elada olema veel 20–30 aastat. Samas on arstide ja teadlaste sõnul emakakaelavähk üks neist vähkidest, mida saab ennetada.

Eesti noortest tunneb väiksemal või suuremal määral enda soo vastu külgetõmmet umbes viiendik. Tallinna Ülikooli demograafide uurimus osutab, et keskmiselt soovivad sellised noored tulevikus saada endale teistest vähem lapsi. Samas peavad nemadki laste saamist ühiskonna vaates oluliseks ja pigem võivad nende endi kavatsusi kammitseda piiratud võimalused.

Pühapäeval toimuvad riigikogu XV koosseisu valimised. Kuidas toimusid aga valimised 100 aastat tagasi, millised erakonnad osalesid ja kes jõudsid Eesti Vabariigi riigikogu II koosseisu?

Sel nädalal saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida Eestis riigikogu. Uuringud on näidanud, et kõhklevad noored ajab valima see, kui nende lähikondlased valimistel osalevad ja sellest räägivad.

Emeriitprofessor Rein Taagepera, kes peab tänavu 28. veebruaril oma 90. sünnipäeva, on nüüdisaegses, pigem kitsalt spetsialiseerunud teadusmaailmas küllaltki ebatavaline nähtus.

Hiljutine USA teadlaste metaanalüüs osutas, et 12,7 protsenti kohalike laste astmajuhtudest on seotud gaasipliidiga kodus. See vallandas riigis nii-öelda pliidisõja, kui tarbijaohutuse amet viitas gaasipliitide võimalikule piiramisele tulevikus. Novaator uuris Tartu ülikooli kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgilt, kuivõrd on Eesti inimestel põhjust muretseda.

Ainevahetusprofessor Mihkel Zilmer, tunnustatud biokeemik, siirdemeedik ja toitumisspetsialist, populaarteadusraamatute autor, on üks kahest tänavusest teaduse riikliku elutööpreemia laureaadist. Vikerraadio teadussaates "Labor" rääkis ta teadusest ja elust, aga ka kõige taustaks olevast Rajaca protsessist.

Rahaline heaolu tähendab igale inimesele midagi pisut erinevat. Kuigi kõik inimesed otsivad kindlustunnet, näitas Eesti teadlaste hiljutine uuring, et inimese elukaare jooksul arusaam rahalisest heaolust pisut muutub. Nii otsivad noored finantsvabadust, tööealised valikuvabadust ja pensionieelikud sõltumatust.

Internet on muutnud viimase paarikümne aastaga inimeste eluolu tundmatuseni. Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor märkis aga Raadio 2 "Pulss" valentinipäeva erisaates, et inimese põhiolemust ja käitumist pole muutnud isegi Tinder.

Ehkki selgete tähtaegadega otsus minna üle eestikeelsele haridusele andis koalitsioonierakondadele kerge punktivõidu, sai nii selle täpsete üksikasjade, õpetajate palga kui ka haridusvõrgu korrastamises läbivaks kujundiks rätsepaülikond. Suuremaid olemuslikke erimeelsusi aga debatt ei tekitanud.

Kliimamuutuse mõjul on sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas vihmavalingud. Samas elab üha enam inimesi linnades, kus pinnakatted valdavalt vett läbi ei lase. Selleks, et ootamatu veetulv kanalisatsiooni üle ei ujutaks, tuleks rajada linnadesse looduslähedasi sademeveelahendusi, osutab Eesti teadlase osalusel valminud uuring.

Neljapäeval alustab ETV eetris uut hooaega teadusteemaline saatesari "TeadusEST", mille esimeses osas uuritakse, mida tähendab olla eestlane.

Julgete väljaütlemiste ja tugevate seisukohtade poolest tuntud hariduspsühholoog Grete Arro tunneb end ühtviisi sõiduvees nii ülikooliseinte vahel kui tele-ekraanil. Äsja riiklikult tunnustatud teaduse populariseerja tiitli pälvinud teadlane võttis Novaatori vastu koos pisipoeg Karli ning taimede armeega.