Paljudes suurriikides on inimeste usaldus valitsuse vastu kriisiga langenud, Euroopa on jagunenud kaheks.

Üleilmne usaldusküsitlus: koroonaviirus jagab Euroopa kahte lehte

Suure osa Euroopa riikide elanike arvates räägivad valitsused pandeemia kohta tõtt, kuid peavad nende ja eriti laiema avalikkuse reaktsiooni ebapiisavaks. Teiste seas paistavad eriliselt silma Põhjamaad ja Läti, selgub üleilmse koroonauuringu esialgsetest tulemustest.

Peeter Pälli sõnul on eesti keele instituut soovitanud kasutada „koroonaviirust“ põhisõnana.

Keelekorraldaja: "koroonaviirus" sobib haiguse terminiks

Valdar Parve nimetas 13. märtsil Sirbis ilmunud artiklis "koroonaviirust" kadakalikuks uudiskeelendiks. Eesti keele instituut soovitab aga terminit "koroonaviirus" kasutada, sest erialaspetsialistid on mõiste kasutusele võtnud juba aastakümnete eest, ütleb instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll.

Ajalehed.

Mis kasu on meediakirjaoskusest ehk meediataibust?

Tuhandeid aastaid tagasi jäid ellu need, kes oskasid kiiresti ära tunda, milline taim on mürgine, et seda siis mitte süüa. Paarisaja aasta eest oli Euroopas suurem eelis neil, kes õppisid ära lugemise ja kirjutamise. Aga mis on tänapäeval see oskus, mis annab eelise või on suisa oluline ellujäämiseks?

Saula siniallikad

Teadlane selgitab, kas allikavett tohib juua

Paljud inimesed on kindlasti kuulnud, et allikavesi on puhas ja seda võib juua. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa selgitab minutiloengus lähemalt, miks ei peaks allikavett siiski tarbima.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: