Teadusmaailma üks olulisemaid ajakirju Nature kirjutas pika artikli Eesti teaduse arengust, kus toob välja meie maailmataseme, kuid ka liigse sõltuvuse Euroopa Liidu rahastusest, mis omakorda seab kahtluse alla Eesti teaduse kestlikkuse tulevikus.
Välistudengeid on rohkem, rohkem on ka ingliskeelseid õppekavasid magistriastmes. Samas väheneb eestikeelsete õppeainete hulk kiiremini kui kasvab ingliskeelsete õppeainete hulk ning see ohustab eestikeelset kõrgharidust rohkem kui ingliskeelne õpe tervikuna, toodi välja saates "Suud puhtaks".
Valimiskabiinis emotsioonidega põimuv loogika võib anda ootamatuid tulemusi ja ettekäände kahelda inimeste terves mõistuses. Maailm on aga kaugelt liiga keeruline, et üritada ebaratsionaalset käitumist ühiskonnast täielikult välja juurida, leiavad psühholoogid.
Geneetiliselt muundatud organismide suhtes äärmuslikku vastumeelsust ilmutavad inimesed kalduvad olema oma seisukohtades äärmiselt kindlad. Nende teadmised geneetikast on GMO-toetajatest aga oluliselt napimad, selgub värskest uuringust.
Eesti teaduse kvaliteeti tõstaks kindlasti see kui teadusrahastus jõuab ühe protsendi SKPst, kuid seejuures on oluline vaadata üle ka see, millele ja kuidas see raha jagatakse. Tartu Ülikooli majanduse doktorandid analüüsisid, millistesse kohtadesse ja kuidas oleks mõistlik raha suunata, et see teaduse kvaliteeti ja kestlikkust toetaks.
Kolm Aafrika riiki kokkuvarisemise äärele viinud Ebola on tagasi löödud. Enam kui viie miljardi dollari suurusele majanduskahjule ja 10 000 ohvrile pole aga teadlaste sõnul näha, et maailm teeb järgmise epideemia vältimiseks tõsiseid pingutusi.
