Kui arstid siirdavad vana südame noore inimese kehasse, ei jää see lihtsalt endistviisi tukslema, vaid hakkab uue peremehe rütmis bioloogiliselt noorenema. Ameerika Ühendriikide Harvardi ülikooli teadlased jälgisid, kuidas muutuvad doonorsüdametes kogunenud rakukahjustused pärast operatsiooni. Selleks tegid nad katseid hiirtega ning uurisid ka siirdamise läbinud inimeste terviseandmeid. 

Laboris siirdati noorte, keskealiste ja vanade hiirte südamed teistele loomadele risti-rästi nii, et närilised elasid mõnda aega kahe südamega. Mõne kuu möödudes võtsid teadlased koeproovid ning analüüsisid keemilisi märgiseid, mis peegeldavad rakkude tegelikku bioloogilist kulumist.

Sama muster kinnitus ka Bostoni haigla 11 patsiendi koeproovide uurimisel, kelle puhul ulatus doonori ja vastuvõtja vanusevahe kuni 50 aastani. Lisaks ilmnes sadade patsientide haiguslugusid vaadates, et südametöö argised näitajad, nagu pulsisagedus, südamelihase seina paksus ja koormustaluvus, sõltusid pärast siirdamist pigem uue kandja kui algse doonori vanusest.

Selle nähtuse taga on tõenäoliselt organismi sisekeskkond ja vereringe mõjud. Varasemad katsed, kus noore ja vana hiire vereringed kirurgiliselt ühendati, on näidanud, et noor veri ergutab eaka looma kudesid ja aju tööd, vana veri aga kurnab nooremat organismi. Sarnane biokeemiline keskkond paistab suunavat ka siirdatud südamerakkude uuenemist ja kulumist.

Tegemist on esialgsete tulemustega ning neid tuleb kontrollida laiemates patsiendirühmades. Sellele vaatamata annab töö lootust sadadele siirdamisjärjekorras ootavatele haigetele. Praegu soovitatakse doonoriks eeskätt alla 45-aastaseid inimesi, kuid bioloogilise kohanemise mõistmine võib aidata seda piiri ohutult nihutada.

Tulemused on avaldatud teadusvõrgustikus bioRxiv.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.