Uuringud näitavad, et veebis levivaid väärarusaamu pole mõtet üritada otseselt kummutada "Vastandumisest on rohkem kaotada kui võita. See tekitab kaitsereaktsiooni ja seda kramplikumalt inimesed oma ideedest kinni hoiavad. Ratsionaalsusele apelleerivatel väidetel on oma koht, kuid isegi neist pole sellises olukorras kasu," kinnitas Heidi Larson, aastaid vaktsiinide eeliste ja nendega seonduvate riskide avalikkusele tutvustamist uurinud Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiinikooli vaktsiiniusalduse projekti juht ERR Novaatorile.

Samal ajal levivad ühismeedias vaktsiine halvustavad postitused neid heas valguses näitavate arvamusavaldustest inimpsühholoogia eripärade tõttu paremini. Negatiivsus on juba loomult nakkavam. Mikroblogiplatvormile Twitter keskendunud töös leiti isegi, et vaktsiinivastaste aktiivsust ergutab vaktsiine kiitvate säutsude nägemine.

"Rohkem tähelepanu tuleks pöörata negatiivsete tunnete tekkimise ennetamisele ja nende leviku piiramisele. Eriti juhul, kui see põhineb arusaamatustel või lihtsalt kuulujuttudel," järeldas töö üks autoritest Marcel Salathe, Penni osariigiülikooli nakkushaiguste uurija. Lihtsalt öeldes, avalikus ruumis aitavad vaktsiinide ohutuses kahtlejaid kõige paremini veenda faktid.

Rida ebaseksikaid numbreid
Igavaid sõnu kasutades diagnoositakse emakakaelavähk Eestis igal aastal keskmiselt 186 naisel. Papilloomiviiruse tüübid 16 ja 18 põhjustavad 70 protsenti vähieelsetest seisunditest ja emakaelavähkidest. Kokku sureb emakaelavähki Eestis aastas umbes 80 naist.

"Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel oli ja on emakakaelavähi esmashaigestumus ja suremus Eestis üks Euroopa kõrgemaid," kinnitas ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk. Seejuures on peaaegu neli viiendikku invasiivsetest ehk sügavale organisse tungivatest ja teistesse kehaosadesse levivatest kasvajatest põhjustatud HPV 16 ja HPV 18 nakkusest.

Vaktsiinid on esimese kümne kasutusaastaga oma tõhusust selgelt tõestanud. Näiteks Austraalias, Uus-Meremaal ning mitmetes Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides vähenes pärast nelja HPV tüübi vastu kaitsva vaktsiini immuniseerimiskavva lisandumist HPV 6/11/16/18 nakkuste ja suguelundite tüügaste esinemissagedus kuni 90 protsenti. USA-s ja Austraalias avaldus vaktsiini mõju riigi tasandil vähem kui nelja aastaga. Kuid nagu igal teisel vaktsiinil ei puudu ka sellel kõrvaltoimed täielikult.

Ükski vaktsiin pole kõrvaltoimeta
Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiinid on olnud kasutuses alates 2006. aastast. Selle aja jooksul on tehtud ligikaudu 32 000 süsti. Ravimiametile on saadetud selle aja jooksul neli kõrvaltoime teatist.

Euroopa kõrvaltoimete andmebaasi on neid lisatud turuletuleku järgselt kokku 510. Seejuures peab rõhutama, et ravimiametile saavad vaktsiinide arvatavatest kõrvalmõjudest teatada nii arstid kui ka inimesed ise. Nende registrisse jõudmine ei tähenda, et vaktsineerimise ja kõrvaltoime vahel on teaduslikult kinnitatud ja põhjuslik seos. Selleks on vaja teha täiendavaid uuringuid.

Samas kujutavad need vaktsiinide ohutuses kahtlejatele suurepärast allikmaterjali, millest oma kahtlustele tuge ammutada. Ameerika Ühendriikide vastavale andmebaasile VAERS leidus viiteid ka hiljuti viraalse mõõtme võtnud Facebooki sissekandes.

Kindlamatel alustel seisvate ja teadusliku meetodi alusel tehtud uuringute alusel on HPV-vaktsiinid väga ohutud. Näiteks uuriti 2013. aastal pea miljonit Taani ja Rootsi tüdrukut, kellest vaktsineeriti neljavalentse HPV vaktsiiniga 297 tuhandet. Kokku tähendas pea 700 000 vaktsiinidoosi.

53-st teatatud kõrvaltoimete põhjal vaktsineerimisega seostatavast haigusest heideti kõrvale 24. Neid diagnoositi vaktsineeritute seas vähem kui viiel juhul. Liiga harva, et nende esinemissagedust oleks saanud usaldusväärselt analüüsida. Ülejäänud 29-st häirest diagnoositi vaktsineeritud laste seas kontrollrühmast veidi sagedamini vaid kolme – I tüüpi diabeeti, Becheti sündroomi ja Raynaurd'i haigust. Samas avaldusid need pärast vaktsineerimist juhuslikul ajal ja nende esinemissagedus polnud kõrgem kui riikides keskmiselt.

Tõsiseid kõrvaltoimeid ei nähtud sagedamini ka aastatel 2006 –2015 tehtud seitsmes kliinilises katses, mis haarasid enam kui 29 000 tütarlast ja noormeest. Aastal 2012 ilmunud ja 200 000 tütarlast hõlmanud uuringus seostati HPV4 vaktsiini vaid samal päeval minestamisega ja kahe järgnenud nädala vältel kasvanud nahanakkuste riskiga.

"Teadaolevalt on HPV vaktsiinide tõsiseim kõrvaltoime anafülaksia (äärmuslik allergia), mille tekkerisk vaktsiini kasutamisel on umbes 1,7 juhtu ühe miljoni annuse kohta ehk seda esineb väga harva," lisas Laius. Euroopa ravimiameti infolehel leiab kolme Eestis saadaoleva vaktsiini kohta järgmised kõrvaltoimed.

Purustades müüte
Mitte üheski kliinilises uuringus ega ka turustamise järgselt pole täheldatud, et HPV-vaktsiinid pärsivad viljakust. 2013. aastal avaldati küll kuus juhtu HPV vaktsiini järel tekkinud enneaegsest munasarjade puudulikkusest, kuid haiguse avaldumise ja vaktsiini järel esines vaid ajaline kokkulangevus.

Näiteks kahtlustati ühe juhtumi puhul vaktsiini rolli vaid seetõttu, et haiguse teket ei suudetud seostada ühegi teise põhjusega. Samas diagnoositakse munasarjade enneaegne puudlikkus niigi keskmiselt ühel naisel sajast, kelle vanus jääb alla 40 aasta. Üheksal juhul kümnest jääbki haiguse põhjus leidmata.

Teisel puhul tekkis munasarjade puudulikkus viis aastat pärast viimase HPV süsti saamist. Autorid nägid viivise põhjusena alates 12. eluaastast rasestumisvastaste tablettide võtmist. Samas põdes tütarlaps juba enne muu hulgas astmat, epilepsiat ja laste tserebraalparalüüsi. Ka juhtumeid kirjeldanud autorid tõdesid, et põhjusliku seose leidmiseks jääb ainult juhtumite kirjeldamisest vajaka.

Kokkuvõtlikult jõuti viiel juhul kuuest vaktsineerida tütarlapsi HPV vastu kolm korda. Mitte ühelgi juhul ei avaldunud häire varem kui kaks kuud pärast vaktsineerimist.

Suurem osa eestikeelsel HPV-vaktsiini ohutust kahtluse alla seadval infolehel leiduvatest viidetest kuuluvad aga kahele autorile: silmahaiguste ja silma ehituse uurimisele keskenduvatele Lucija Tomljenovicile ja Christopher Shaw'le. Juba ainuüksi viimase aasta jooksul on olnud paar sunnitud eemaldama teaduskirjandusest oma kaks eelnevalt avaldatud tööd.

2016. aasta jaanuaris õnnestus avaldada Tomljenovicil ja Shaw'l HPV-vaktsiini ja alumiiniumi abiaine mõju käsitlenud uurimus mainekas ajakirjas Vaccine. Järgnenud kriitikatormi tõttu moodustatud sõltumatu ekspertkomisjon leidis artikli metoodikas tõsiseid vigu. Enam seda ajakirjast ei leia. Pool aastat hiljem ilmus uurimus uuesti juba madalama kaliibriga ajakirjas Immunologic Research. Seejuures ei tehtud artiklis olulisi muutuseid.

Selle aasta detsembris oleks pidanud ilmuma ajakirjas Inorganic Biochemistry nende sulest alumiiniumi lisaaineid hiirkatsete põhjal autismiga seostav artikkel. Autorid otsustasid selle üheskoos ajakirja toimetajaga aga kriitika peale kirjandusest eemaldada. Minevikus on rahastanud Tomljenovici tööd tuntud vaktsiinide suhtes skeptiline toetusfond Dwoskin Family Foundation.

Silm tasub hoida lahti ka Mark ja David Geieri tööde suhtes. Isa ja poeg edendasid hüpoteesi, et testosteroon kasvatab elavhõbeda ohtlikkust. Nii töötasid nad selle mõju vähendamiseks välja Lupronil põhineva hormoonravi. Tavaliselt antakse ravimit vaid varajase puberteediga lastele. Autorite suhtes tasub olla kriitiline, sest 2009. aastast ei tohi Mark Geier enam kasutatud teraapia ohtlikkuse tõttu lastearstina töötada. Tema poeg David Geier pole arstikutset kunagi omandanud.

Pikaajaline mõju ja hind
HPV-vaktsiinide positiivset mõju võib seevastu näha aga ka aastaid hiljem. 2016. aastal avaldatud süstemaatilisest ülevaatest selgub, et Austraalias ja USA-s täheldati sõeluuringute käigus kuni 45 protsenti vähem väikeste ebanormaalsustega rakke. Tõsisemate haiguskollete arv vähenes kuni 85 protsenti. Samas tõdeti töös, et vaktsineeritute üldarv on endiselt väike ja HPV-vaktsiini täielik potentsiaal veel avaldunud. Eestis vaktsineeris end HPV vastu viimastel aastatel üha vähem inimesi.

"Aastaks 2014, kui me oma suurema ülevaate avaldasime, oli lisatud HPV-vaktsiin maailmas 64 riigi immuniseerimiskavasse. Kokku oli toona vähemalt ühe korra vaktsineeritud hinnanguliselt 59 miljonit naist. See vastab vähem kui kahele protsendile sihtrühmast," sõnas Katalaani onkoloogia instituudi teadur Laia Bruni, 2016. aastal ilmunud uurimuse juhtivautor.

Teadur märkis, et meeste seas hakkab HPV-sse nakatumine vähenema, kui papilloomiviiruse vastu on vaktsineeritud riigis vähemalt 50 protsenti tütarlastest. "Soovituslikult peaks ulatuma näitaja vähemalt 70–80 protsendini," laiendas Bruni.

Madalama eesmärgi ehk 50 protsendini on jõutud ligi 30 maailma riigis. Eesti lähikonnast küündib Rootsis ja Norras sihtrühma vaktsiiniga hõlmatus üle 80 protsendi, Soomes üle 60 protsendi. Kokku jõudis HPV-vaktsiini riiklikusse immuniseerimiskavasse lisada enne Eestit 82 riiki.

Eestis lisab probleemile teravust aga alates 2003. aastast alanud emakaelavähi sõeluuringus osalejate väike arv. Sinna kutsutakse 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel. Teiste riikide kogemuse põhjal võiks see järjekindlalt rakendatuna vähendada esmahaigestumist 60–80 protsenti. "Samas on sõeluuringu hõlmatus suboptimaalne ja emakakaelavähist tingitud tervisekaotus suur," nentis ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk. Näiteks 2009. aastal tuli kohale vaid iga neljas kutsutu.

See on Tartu ülikooli tervishoiu instituudi analüüsi alusel kolm korda madalam tasemest, mis on vajalik haigestumise vähendamiseks. "Selle kallal tuleb tööd teha ka juhul, kui vaktsiiniga hõlmatus kasvab. Vanemas eas naiste hulgas aitavad emakaelavähki tõhusalt ennetada vaid sõeluuringud. Ka vaktsiinid kaitsevad sõltuvalt põlvkonnast 70–90 protsendi ehk mitte kõigi HPV-st põhjustatud vähkide vastu," lisas Bruni.

Sama analüüsi kohaselt hoiaks 12-aastaste tüdrukute HPV-vastane vaktsineerimine 10 000 tüdruku kohta nende eluea jooksul ära 87–125 emakaelavähi juhtu ja 29–32 teisi viirusest põhjustatud vähijuhte, Kokkuvõtlikult väheneks haigestumine poole ja surmajuhtude arv 33–44 võrra. Lisaks vähendavad mitme HPV tüübi eest kaitsvad vaktsiinid oluliselt suguelunditel tüügaste esinemissagedust.

Kui palju see aga kõik maksma läheb? Kuni aastani 2025 võiks statistikaameti prognoosi kohaselt vaktsineerida igal aastal ligikaudu 7000 tüdrukut. See tähendab riigile kõige lihtsama stsenaariumi kohaselt aastas kuni 1,3 miljoni euro suurust lisakulu. Hetkel on emakaelavähi iga-aastased ravikulud ligikaudu 900 000 eurot. Vähijuhtumite ennetamisega saavutatav kokkuhoid saavutaks tipu alles 40–50 aasta pärast.
---
"HPV-vaktsiin on mõneski küljest eriline. Seda tehakse noorukieas, mitte lapsepõlves ja võib kohati võõristust tekitada, sest see võtab sihikule peamiselt seksuaalvahekorraga leviva viiruse. Kuid tegu on juba praegu äärmiselt ohutu vaktsiiniga, mille mõjusid jälgitaks pidevalt," sõnas Katalaani onkoloogia instituudi teadur Laia Bruni kokkuvõtteks.

Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiinikooli vaktsiiniusalduse projekti juht Heidi Larson annab veel paar soovitust meediale ja ministeeriumitele:

• Meedia peaks võimalusel vältima emotsionaalsete üksikjuhtumite kajastamist, vaktsiinide mõjus kahtlevate inimeste vastandamist ülejäänud ühiskonnale ja nende patroniseerimist.
• Teemaga tegelevad ministeeriumid ja asutused peavad tegema teavituskampaaniat seal, kus on inimesed. Nüüdisajal tähendab see ühismeediat.
• Riskide tutvustamises ja neile konteksti andmises mängib võtmerolli perearstide ja lapsevanemate vaheline usalduslik suhe.