Saates vaktsiiniskeptikuid esindanud ja "Pealtnägijas" samal teemal kõnelenud lapsevanemad Carol Kirss ja Koidu Boza ütlesid, et ega nad ei ole kindlalt vaktsiinide vastased ja ei ole ka kindlad, et vaktsiinid nende lapsed autistlikuks muutsid. Aga nad oletavad.

"Iga kord peale vaktsiini on tekkinud reaktsioon, mis paneb oletama. Ma ei teagi selgeid vastuseid," selgitas Bozu. Kirss lisas, ka tema pole vaktsiinide suhtes olnud samuti eitaval seisukohal, aga märkas teatud reeglipära vaktsineerimiste ja neuroloogi visiitidel käimiste vahel. "Ma ei ole ju seisukohal, et mingil juhul ei tohi vaktsineerida. Ma ei ole vandenõuteoreetik ega vaktsiinide vastane," selgitas Kirss.

TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar tõdes, et kõigel, millel on mõju, on ka kõrvalmõju. "Mis põhjustab autismi? Seda ei saa me saate lõpuks kahjuks teada. Me teame 21. sajandil paljusid asju, aga on palju asju, mida me ei veel tea. Arstid tahaksid ka väga teada. Aga ma usun, et autismile tuleb ka vastus."

Lastearst Eda Tamm märkis lisaks, et paljusid haigusi, mille põhjuseid aastaid tagasi ei osatud selgitada, põhjendati tollal samuti vaktsiinide tervisekahjuliku mõjuga. Aga nüüd, mil teadus on arenenud, on neile leitud omad põhjused ja süüdistused vaktsiinidele on ümber lükatud.

"Muidugi on vaktsiinidel kõrvalmõjud," ütles perearst Karmen Joller vastusena Koidu Bozu küsimusele. "Aga need on nii hästi läbi uuritud, et võib öelda, et ibuprofeenilgi on rohkem kõrvaltoimeid."

"Aga kas autismi on siis praegusel ajal rohkem kui varem?" uuris Urmas Vaino spetsialistidelt.

"Diagnoosimise kriteeriumid on muutunud," märkis perearst Marje Oona. "Kui võtta need kriteeriumid, mida praegu kasutatakse, siis tuleb välja, et autismi levimus on sama. Varasemalt olid need madalamad, sest autismi diagnoosi said need, kes olid tõesti väga suure arenguhäirega. Praegu on autismi spekter ja see varieeruvus laiem." 

Telegrami peatoimetaja Mariann Joonas tõi seepeale välja USA ravimiameti lehelt välja prinditud vaktsiini infolehe*, mis pidi kinnitama kinnitama autismi ja vaktsiinide vahelist seost (vt momenti uuesti videost allpool). Oona lasi selle ravimi infolehe seepeale kiirelt otse-eetris sõelapõhjaks, tõestamaks, kuidas skeptikud informatsiooniga sellel teemal manipuleerivad.

Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves märkis, et vaktsiinidealane teavitustöö on kesine. "Väga palju antakse lihtsat infot – et see on ohutu, et see on vajalik. Peaks rohkem informeerima, rohkem kõrvalmõjudest rääkima, et inimesed saksid tutvuda ja uurida ning siis teha oma teadliku otsuse."

Irja Lutsar ütles, et ideaalses maailmas me teaksimegi, millistel patsientidel tekivad vaktsiinijärgsed kõrvalnähud ja siis saaksime nad ka vaktsineerimata jätta. Aga sellises maailmas me ei ela, nagu tuli stuudios nentida.

Skeptikutel oli siiski välja tuua arvud – eelmisel aastal teavitati 45 kõrvaltoime juhtumist, millest valdav enamik olid küll kerged ja kiiresti mööduvad. "Aga ega ka nende puhul saa kindel olla, et need on üldse vaktsiinidega seotud," märkis ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

"Ega see, et arst saadab meile kõrvaltoime teatise, see ei tähenda, et see on vaktsiini kõrvaltoime. Selleks, et kinnitada, et see seda on, tuleb seda statistiliselt analüüsida ja kaasata sinna uuringusse palju patsiente."

Karmen Joller märkis stuudios olnud lastevanematele, et tegelikult mainitakse sagedamini esinevad kõrvaltoimed vanemale vaktsineerimisel ära. "Võib-olla tõesti vahel ununeb. Aga lapsevanem võib alati ise ka küsida."

Koidu Bozu ütles, et temale pole mainitud senistel vaktsineerimistel kõrvaltoimetete kohta midagi ja lisainfo uuriminegi on talle midagi uut. "Võib-olla ma olen loll ema, aga ma ei ole osanud seda küsida," ütles ta.

Oma märkuse esitas seepeale kirjanik ja lapsevanem Kadri Kõusaar, kes küsis, et miks me ei räägi neist miljonitest eludest, mida on vaktsiinid päästnud. "Jah, mõnel üksikul juhul on olnud kõrvaltoimed. Kas me läheme nüüd koopasse tagasi ja jätame need vaktsiinid tegemata?"

Mariann Joonas väitis, et lapsevanemaid, kes seavad oma lapse vaktsineerimise vajalikkuse kahtluse alla või seda ei tee, neid narritakse, mispeale kostus stuudiost kõvahäälne küsimus "Kes narrib?!"

Karmen Joller andis selgituse. "Kui on tõestatud miljoni inimese peale, et vaktsiin ei tekita autismi, siis seda tuleb uskuda. Aga kui arst kohtub sellise vanemaga, kes usub midagi muud, siis tekib hirm, et ta ei tee meie teadmiste kohaselt oma lapse jaoks õiget otsust. Mina püüan mitte narrida ja naerda, vaid olla avatud ning rääkida, aga need patsiendid tulevad sageli meie juurde eelhoiakuga ja konfliktselt."

Carol Kirss küsis, et kuhu ta saab panna allkirja, et panna kedagi vastutama selle eest, kui tema lapsega midagi vaktsiini saamise järel juhtub. Karmen Joller nentis, et meditsiinis kahjuks ei ole miski kunagi 100 protsenti kindel.

"Isegi kui arst annab endast kõik, siis me ei saa panna teda vastutama. Isegi kui teie annate allkirja teadvale nõusolekule, siis te ei vastuta," ütles Joller.

Saates kõlanud mõtetest saab kiire ülevaate otseblogist:

"Suud puhtaks" ootas vaatajate mõtteid ka Twitteris. Loe säutse: #suudpuhtaks Tweets

* Algselt oli siinses artiklis märgitud, et eetris esitati uuring, kuid esitati vaktsiini infoleht, milles olid välja toodud ravimi kõrvaltoimed. Muudatus: ERR Novaatori vastutav toimetaja Marju Himma.