12.08.26 ARVAMUS ... Tehnoloogia võimaldab luua aina realistlikumaid tehisintellekti-agente. Kohtame neid virtuaalassistentidena nutiseadmetes ning väga elutruude metainimestena mängudes ja filmides. See teeb suhtlemise masinaga toredaks, vahel lausa nii meeldivaks, et tekib ohtlik emotsionaalne side, kirjutab kevadel Tallinna Ülikoolis doktoritööd kaitsnud Abdallah Hussein Sham.

04.08.26 ÜHISKOND ... Ligi pooled Ida-Virumaa noored kavatsevad kodumaakonnast lahkuda, otsides mujalt paremaid haridus- ja töövõimalusi. Väljavoolu peataks teadlaste sõnul läbimõeldud stardipakett, mis seob sujuvalt kutseõppe, esimese töökoha ja iseseisva eluaseme hankimise.

03.08.26 ARVAMUS ... Eesti hariduse tulevikusihiks peab olema esmalt väärtuste ja seejärel üldpädevuste kujundamine. Neid saab arendada erinevate loodus- ja reaalainete, humanitaar- ja sotsiaalainete, liikumise, kunsti ja kõigi muude ainete raames ning nii arendame ka erialapädevusi, kirjutavad Margus Pedaste, Äli Leijen ja Rain Mikser.

31.07.26 ARVAMUS ... Tallinna Tehnikakõrgkooli külalisprofessor Paula Veske-Lepp kirjeldab nutikate tekstiilide rolli tänapäevastes kaitseriietustes ning leiab, et hästi toimiva nutiriide väärtus ei seisne võimalikult paljude andmete kogumises, vaid kasutaja jaoks kõige olulisema teabe õigeaegses edastamises.

23.07.26 ARVAMUS ... Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant Triin Talk leiab, et kohalikke on võimalik meelitada tagasi vanalinna. Uurija sõnul on vaja selleks hoida munakivi tänavatel tegutsemas linna ja riigi asutusi ning piirata lühiajalise rendi levikut.

23.07.26 ARVAMUS ... Mitmekeelsete laste õpetamisel ei peaks kohtlema nende kodukeeli eesti keele konkurendina. Pedagoogiline põimkeelsus aitab mitmekeelsetel õpilastel kasutada kodukeelt praktilise sillana, et riigikeel teadlikumalt ja rutem selgeks saada, kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased Piret Baird ja Kristiina Bernhardt.

21.07.26 ARVAMUS ... Kuigi Eesti liiklussagedused jäävad Lääne-Euroopale alla, on vaja 2+2 maanteid nii Euroopa põhivõrgu tarbeks kui ka Eesti inimeste endi vajaduste rahuldamiseks, leiab teedeinsener ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Ain Kendra vastuseks Indrek Sirki "Reedeses intervjuus" kõlanud mõtetele.

20.07.26 ARVAMUS ... Õiglase ühiskonna poole liikumiseks peavad mehed võtma lapsepuhkust samal määral kui naised, kirjutab Tartu Ülikooli matemaatika nooremteadur Jaagup Kirme.

08.07.26 ARVAMUS ... Eesti energiadebatist on puudu terviklik vaade ühe või teise tootmisviisi tervisemõjust, kirjutavad Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber ja Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.

26.06.26 ARVAMUS ... USA kehtestatud ja 80 aastat kestnud nn Pax Americana aeg on läbi. Kui tehnoloogiliselt USA-st ja Hiinast maha jäänud Euroopa tahab konkurentsis püsida, on tarvis tervet rida majandusreforme, osutas president Toomas Hendrik Ilves Delta majanduskonverentsil peetud kõnes.

22.06.26 ARVAMUS ... Eesti on õppinud ehitama häid digiteenuseid. Järgmine küsimus on, kuidas tagada, et neist saaksid võrdselt kasu ka inimesed, kellel on vähem oskusi, vähem raha või rohkem takistusi, arutleb Tallinna Ülikooli õppejõud ja infoühiskonna tehnoloogiate doktor Marianne Paimre.

18.06.26 ARVAMUS ... Ornitoloogiaühingut esindav Kunter Tätte kritseerib oma arvamusloos uuringut "Loss of avian biodiversity on Baltic islands after establishment of cormorant colonies" põhjendamatult, kirjutavad uuringu autorid vastulauses.

12.06.26 ARVAMUS ... Novaatoris ilmus hiljuti Lauri Saksa kormoraniuuringut tutvustav artikkel. Töö autorid on aga statistiliste tõlgendustega tõsiselt eksinud, mistõttu pole võimalik selle põhjal kormorani mõju ülejäänud linnustikule selgelt hinnata, leiab Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte artikli vastulauses.

05.06.26 ARVAMUS ... Eesti karude liikumiste kohta kõlab erinevaid arvamusi, ent tegelikke teadmisi nende kohta napib. Kas Eesti karudel on tõesti liiga vähe ruumi, selgitavad Tartu Ülikooli terioloogid Maris Hindrikson, Kirke Raidmets ja Egle Tammeleht.

19.05.26 ARVAMUS ... Doktoriõppereform on suurendanud oluliselt doktorantide rahulolu ja parandanud ühtlasi kooskõla ühiskonna vajadustega, kirjutavad Tartu Ülikooli teadusprorektor professor Mari Moora ning doktoriõppe talituse juhataja ja Eesti doktorikooli üldkoordinaator Monika Tasa.

19.05.26 ARVAMUS ... Elektrivõrk on nagu külavahetee: kui sinna suunatakse korraga liiga palju raskeid veokeid, tuleb kas teed laiendada või liiklust targemini korraldada, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli mikrovõrkude ja metroloogia uurimisrühma doktorant-nooremteadur Merilin Metsik.

18.05.26 ARVAMUS ... Euroopa Liidu plaan leevendada uutele aretustehnikatele seatud piiranguid parandab kohalike teadlaste ja põllumeeste konkurentsivõimet. Samas põlistab kavandatav seadusandlus kunstlikult tõmmatud piiri klassikaliste kultuurtaimede ja uute tehnikatega saadud sortide vahel, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse taimebiotehnoloogia laborispetsialist Martin Kala.

14.05.26 ARVAMUS ... Eesti edu alus on haridus ja tehisintellekti ajastul muutub aga haridus veelgi olulisemaks. Mida kiiremini maailm muutub, seda olulisem on, et inimestel oleks tugev hariduslik baas, oskus mõista, kohaneda ja pidevalt juurde õppida, ütles Tallinna Ülikooli rektor Priit Reiska inauguratsioonikõnes.

14.05.26 ARVAMUS ... Ülikool on midagi palju enamat kui tööjõuturu sisendit vormiv instrument. Ta on ruum ühele erilisele mõtlemise viisile, mida me kutsume teaduslikuks või tõenduspõhiseks mõtlemiseks, ütles Tõnu Viik Tallinna Ülikooli rektori Priit Reiska inaugureerimisel peetud kõnes.

14.05.26 ARVAMUS ... Kui tahame vältida jõuetut paigaltammumist, siis tuleb tootlikkuse kasv siduda teaduse kommertsialiseerimise, süvatehnoloogia ja strateegilise tööstuspoliitikaga, kirjutab Sigrid Rajalo.

13.05.26 ARVAMUS ... Tänapäeva teadusel pole inimese uurimiseks alati valget kitlit või laborit vaja. Sageli piisab geeniproovist või andmereast mõnes registris. Just seetõttu pole eetikakomitee pelgalt bürokraatlik väravavaht, vaid koht, kus kaalutakse, kuidas otsida uut teadmist nii, et inimese õigused ja ühiskonna usaldus jääks kaitstuks, kirjutavad Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu endised liikmed.

12.05.26 ARVAMUS ... Uusi tehisaru lahendusi võetakse koolides kiiresti ja suurte ootustega kasutusele, kuid värske uuringu põhjal ei pruugi toetada need õppimist nii, nagu loodetakse, kirjutab Tallinna Ülikooli haridusvaldkonna tehisintellekti sihtrahastusega professor Danial Hooshyar.

30.04.26 ARVAMUS ... Ühismeedias kohtab hirmu Eesti elektrivõrgu 50 Hz sagedusega vahelduvvoolu elektriväljade suhtes. Samas võib kodune kehv elektriseade olla kõrgepingeliinist märksa ohtlikum, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika professor ning tuuleparkide ja ülekandeliinide elektromagnetväljade analüüsija Lauri Kütt.

29.04.26 ARVAMUS ... Värsked meediauuringud näitavad, et Eesti ühiskonna hoiakud meedia suhtes pole sügavalt polariseerunud. Usaldust tuleb aga pidevalt välja teenida ning pelgalt inimestest rääkimise asemel ka nende endaga rääkida, osutab Tallinna Ülikooli dotsent ja Mapping Media for Future Democracies uuringurühma juht Alessandro Nanì.

22.04.26 ARVAMUS ... Kui Eesti ülikoolidel ei teki võimekust reageerida ühiskonnas toimuvate kiiretele tehnoloogilistele muudatustele, ei suuda me rahvusvahelisse tippkonkurentsi tõusta. Kiireim lahendus on ülikoolide sihtkapitalide loomine, kirjutavad Hendrik Voll ja Ants Vill.

20.04.26 ARVAMUS ... Eesti valitsuse otsus jätta üle võtmata Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv eirab teaduspõhist teadmist selle mõjust soolise palgalõhe vähendamisele. Pelgalt vabatahtlikud meetmed ei pruugi aga soovitud muutust tuua, kirjutab Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik.

16.04.26 ARVAMUS ... Hooletu suhtumine teadusjulgeolekusse võib ohtu seada nii Eesti e-riigi turvalisuse kui maine liitlaste silmis, mistõttu peab julgeolekuline mõtlemine muutuma teadlaskonnas igapäevaseks ning kohandada tuleb rahvusvahelistumise ja teadusrahastuse reegleid, kirjutab Sisekaitseakadeemia teadusprorektor Riin Tamm.

24.03.26 ARVAMUS ... Kui me tahame 20 aastat tagasi sündinud arvukama põlvkonna potentsiaali ära kasutada, peaksid Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid alates 2026. aastast alates senisest oluliselt rohkem õppekohti looma, kirjutab Tõnu Viik.

19.03.26 ARVAMUS ... Muutused teismeliste unerütmis on tõstnud vajaduse koolipäeva algusaja nihutamiseks ühiskonnas taas teravalt päevakorda. Unenõustaja Kene Vernik selgitab, miks on tundide hilisem algus noorte tervise ja arengu seisukohalt hädavajalik.

18.03.26 ARVAMUS ... Katastroofid võivad maailma muuta, kuid inimesed saavad otsustada, kas nad vastavad neile konkurentsi ja hirmuga – või koostöö ja hoolimisega, leiab Tallinna Ülikooli anglistika professor Julia Kuznetski.

14.03.26 ARVAMUS ... Emakeelepäeval räägitakse ikka keele ilust, püsimajäämisest ja müstilistest käänetest. Kuid sel aastal ei saa me mööda tehisarust, mis on meie keeleruumi vaikselt, ent järjekindlalt ümber voolimas, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke vanemspetsialist, eesti-inglise vandetõlk Siret Laasner.

08.03.26 ARVAMUS ... Kui me ei jäta jälgi, siis ei tea teised, et me oleme olemas olnud. Kirjutamine on valgus, mittekirjutamine pimedus. Ülikoolidel on läbi ajaloo olnud rahvusvahelises diplomaatias palju suurem roll kui osatakse teadvustada, nad on väikeriigi intellektuaalse kohalolu, nähtavuse ja julgeoleku kandjad, kirjutab Meelis Friedenthal.

27.02.26 ARVAMUS ... Eesti tugevusest räägitakse kaitsevõime, majanduse või digiriigi kontekstis, kuid sama oluline on tagada meie inimestele tugev tervis. Sealjuures võiks vabastada tehisaru meile aega selleks, mis on päriselt oluline, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor Pirjo Spuul.

26.02.26 ARVAMUS ... Kui soovime, et eesti keel püsiks täisväärtusliku teadus- ja kõrghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult süsteemseks ja akadeemiliselt väärtustatud tegevuseks, kirjutab Jakob Kübarsepp.

20.02.26 ARVAMUS ... Mõnele riigile on relvastatud jõu kasutamine muutunud taas riikliku poliitika elluviimise vahendiks, mida looritatakse juriidiliste finessidega. Vastutuse vältimiseks peitutakse ametikoha, immuniteedi või amnestia taha. Just sellisel keerulisel ajal on vaja rahvusvahelist õigust, mis pakub kindla nurgakivi ja ühise keele, kirjutab René Värk.

20.02.26 ARVAMUS ... Eestis astub doktorantuuri enam naisi kui mehi, ent professorikohani jõuab neist vähemik. Naisteadlaste karjääri pidurdavad nii projektipõhine rahastus kui ka ootus pühenduda järjepidevalt teadustööle, kirjutab Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik.

13.02.26 ARVAMUS ... Naisautorite ilukirjandus aitab tuua teadusajaloos esile assistente ja illustraatoreid, kelle panus suurmeeste avastustesse on seni sageli märkamatuks jäänud, leiab Tallinna Ülikooli anglistika professor Julia Kuznetski rahvusvahelisel "Naised ja tüdrukud teaduses" nädalal.

11.02.26 ARVAMUS ... Järgnevatel aastatel jõuab kõrgkoolidesse Eesti lähiajaloo ja lähituleviku suurim õppijate põlvkond. See on haruldane, kuid ajaliselt piiratud võimalus, mille puhul tehtud otsused määravad, kas suudame leevendada üha teravamat tippspetsialistide puudust või kinnistame selle pikaks ajaks, kirjutab Aune Valk.

11.02.26 ARVAMUS ... Teadust peetakse tihti objektiivseks ja neutraalseks tegevuseks, kuid tegu on sügavalt sotsiaalse protsessiga, leiab Tallinna Ülikooli vanemteadur Maaris Raudsepp. Kui selles domineerib üks vaatenurk, jäävad olulised teemad varju ehk probleem pole pelgalt esindatuses, vaid teaduse kvaliteedis.

09.02.26 ÜHISKOND ... Paljudelt Ida-Virumaal elavatest inimestelt oodatakse praegu ühtaegu uue eriala omandamist ja üleminekut eestikeelsele õppele. Värskest uuringust selgub, et topeltsurve muudab kutsehariduse ja ümberõppe paljudele kättesaamatuks ning võib jätta osa kohalikke elanikke tööturult ja haridusest sootuks kõrvale.

06.02.26 ARVAMUS ... Doktorandid, kes töötamise ajal ka ülikoolis õpivad, saavad vahetult panustada nii riigi majandusse, ülikoolide laiema rolli täitmisse kui ka iseenda edukasse karjääri, kirjutab Jarek Kurnitski.

20.01.26 ARVAMUS ... Vene Õigeusu Kirik on alates 1980. aastate lõpust propageerinud ja püüdnud võimalikult laialt kehtestada enda loodud arusaamu kirikuõigusest ja kiriku ajaloost, et alal hoida Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu ajast pärit kiriku struktuuri. Nende vaadete aktsepteerimine või tagasilükkamine mängib olulist rolli ka Vene Õigeusu Kirikut puudutavas praeguses vaidluses, kirjutavad kirikuloolane Priit Rohtmets ja õigeusu kirikuõiguse spetsialist David Heith-Stade.

02.01.26 ARVAMUS ... Veidi enam kui viis aastat tagasi algas Euroopas koroonavaktsineerimine. Piret Rospu annab ülevaate olulisematest teemadest, mis on COVID-19 ja vaktsineerimise teemal teaduskirjanduses käsitlemist leidnud.

04.12.25 ARVAMUS ... Inimene häirib looduslikku tasakaalu erinevate liikide arvukuse "reguleerimisega". Looduses õnnestub lihtsate lahendustega väga harva probleeme lahendada ja leida tasakaalu elurikkuse, inimese eluviisi ja majanduslike huvide vahel, kirjutavad Tartu Ülikooli terioloogid Maris Hindrikson, Kirke Raidmets ja Egle Tammeleht.

02.12.25 ARVAMUS ... Ülikoolide väljund ei ole ainult lühiajaline sisend majandusesse, vaid pikaajaline kultuuriline kapital. Ülikoolide roll on hoida elus ühiskonna teadmisotsingute masinat ning tagada ühiskonna muutumisvõime valmidus, kirjutab Indrek Ibrus.

26.11.25 ARVAMUS ... Loodav õpetajate karjäärimudel jagab õpetajapuuduse leevendamise asemel olemasolevad õpetajad väärtuslikeks ja vähem väärtuslikeks ning kasvatab bürokraatiat, kirjutab Tartu Ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko.

25.11.25 ARVAMUS ... Maa- ja ruumiameti ortofotodel põhinevatest analüüsist selgub, et aastatel 2013–2021 taastatud soometsades on tugevalt kahjustunud 400 hektari jagu puistuid ehk 3,95 protsenti kõigist sel ajal taastatud soometsadest, kirjutab Tartu Ülikooli seirespetsialist Indrek Hiiesalu.

21.11.25 ARVAMUS ... Kuigi uussisserändajad hindavad Tallinnat turvaliseks ja oma kohanemist heaks, on neil kohalikega sõbruneda keeruline. Tööandja saaks siin appi tulla, korraldades keeleõpet toetavaid ühisüritusi ja koolitusi, kirjutab Pariisi Poliitikauuringute Instituudi magistrant ja Balti uuringute instituudi praktikant Siim Tamme.

11.11.25 ARVAMUS ... Ülikoolide demokraatlik juhtimine ja kompromisside leidmine võivad Eestis edaspidi jääda minevikku, kui haridus- ja teadusminister Kristina Kallasel õnnestub tõepoolest suurendada oluliselt ministeeriumi jõuõlga, reserveerides viis protsenti ülikoolide tegevustoetusest ministri käsutusse, kirjutab Tõnu Viik.

11.11.25 ARVAMUS ... Me ei saa oma tulevikku väljast sisse osta. Kui oleme passiivsed, neelavad teised talendi alla ja lõikavad sellest kasu. Kui me tegutseme, ei tugevda me mitte ainult oma ülikooli, vaid kiirendame kogu Eesti teaduslikku, kultuurilist ja majanduslikku metabolismi, nendib Toomas Hendrik Ilves.