Liigu peamenüü juurde 07.03.25 ARVAMUS ... Vaid inseneeria rahastamise hüppeline tõus ja insenerihariduse sihtlapitali loomine saavad Eesti kõrgtehnoloogilise tööstuse ning teeninduse praeguse käpulioleku lõpetada, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll, Arengufondi nõukogu liige Ergo Metsla ja rektor Tiit Land.
06.03.25 ARVAMUS ... Gert Jervan kirjutab, et tehisintellekt ei asenda õpetajaid ega õpilasi, vaid täiendab ja toetab neid, pakkudes uusi võimalusi teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks.
05.03.25 ARVAMUS ... TI-hüppe edu sõltub esmajoones sellest, kui hästi suudetakse plaanitavatesse tegevustesse kaasata õpetajad, kuna lõpuks peavad just nemad õpilastele vajaliku hüppelaua pakkuma, ja õpetajate õpetajaid, sest nemad peavad õpetajad muudatuseks ette valmistama, kirjutavad Ilona Tragel ja Helen Hint.
03.03.25 ARVAMUS ... Selleks, et tagada ülikoolides võrdne kohtlemine, tuleb arendada organisatsioonikultuuri, muuta juhtumite lahendamise süsteemi, suurendada töötajaskonna teadlikkust, oskust märgata ebavõrdsust ja julgust sekkuda, kirjutavad Ester Oras ja Kristi Kuningas.
27.02.25 ARVAMUS ... Selleks, et õppijad saaksid edukalt hakkama tehisaru kasutamisega, on vaja juba esimeses klassis õpetada lastele enesereguleeritud õppimist, kirjutavad Liina Kersna ja Kristjan-Julius Laak.
21.02.25 ARVAMUS ... Teadmistepõhises ühiskonnas tuleb arvestada teadlaste, teadusjuhtide, ühiskonna ja valitsuse vaatenurgaga. Samal ajal eeldab innovatsioon juba olemuslikult kompleksses maailmas loosungitest abi otsimise asemel sisulise arusaama poole püüdlemist, leiab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Jüri Engelbrecht.
14.02.25 ARVAMUS ... Kuigi Eesti territoriaalmere piiri laiendamiseks Soome lahes pole õiguslikke takistusi ning see võiks aidata kaitsta ka meretaristut, võib piiri nihutamine kaasa tuua ka mitmeid ebameeldivaid tagajärgi, kirjutab Norra Mereõiguse Keskuse teadur ja Tartu Ülikooli haldusõiguse lektor Alexander Lott.
13.02.25 ARVAMUS ... Meil igaühel on oma poliitilised seisukohad ning väljendame neid ka isiklikes vestlustes. Aga kas kujutate ette olukorda, kus Eesti ülikool võtab seisukoha näiteks Kreeka ja Türgi või India ja Pakistani vastuolude kohta, küsib Kuldar Taveter.
12.02.25 ARVAMUS ... Vastukaaluks toiduraiskamisele on Eestis käima läinud mitu kogukondlikku algatust. Näiteks Tartu toidukappide uuring näitas, et arvestades kappide kirjut kasutajaskonda, võiks neid rohkemgi linnapildis olla, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži lektorid Annika Joy Meitern ja Jane Raamets.
11.02.25 ARVAMUS ... Kiires tempos vananeva ühiskonna ning vähenevate ressursside valguses on muutunud noorusekultusele ja enesekesksusele toetuv ühiskonnakorraldus jätkusuutmatuks. Abi oleks modernse ühiskonna hüvede ja traditsioonilise ühiskonna eeliste põimimisest, mis ühendaks eri põlvkonnad väärtuslikuks kogukonnaks, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži magistrant Mari Joamets.
10.02.25 ARVAMUS ... Hindamine ja tagasiside andmine peavad olema õpilaste igapäevaste tegevuste loomulik osa. Samas saab teha mõlemat viisil, mis õpilaste hirmutamise asemel toetab nende isiklikku arengut, kirjutab Tartu Ülikooli haridusteaduste doktorant Liina Kersna.
07.02.25 ARVAMUS ... Kuigi lõunaeesti keelt oskab üle 130 000 inimese, on põlvkondlik keeleülekanne katkemas ning lõunaeesti keel võib ilma seadusandliku toeta hääbuda, kirjutavad Tartu Ülikooli eesti keele lektor Helen Plado ja Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström.
06.02.25 ARVAMUS ... Tööandjate leerist kõlab üha sagedamini, et Eesti noored pole töö tegemiseks valmis. Ehkki noortel võib olla palju tööks vajalikke teadmisi ning oskuseid, paistab puudu jäävat hoiakutest, mis aitaks neid teadmisi ja oskusi tööd tehes rakendada. Olukorra parandamiseks tuleks näha tööd õppimise ja mängimise kõrval laste elu loomuliku osana, kirjutavad Tallinna Ülikooli algõpetuse professor Inge Timoštšuk ja nooremteadur Kaidi Nurmik.
05.02.25 ARVAMUS ... Eesti haridusruum on sarnaselt õppimise mitmetahulisele olemusele väga mitmekesine, samas on rikkalik suhteväli tervislik vaid teatud piirini, kirjutavad Eesti inimarengu aruande autorid Eneli Kindsiko, Maaja Vadi ja Urmo Uiboleht ajalehes Sirp.
03.02.25 ARVAMUS ... Rohkem (üld)keskharidusega piirdujaid peaks jätkama õpinguid ennekõike rakenduskõrghariduses ning rohkem bakalaureusekraadi omandajaid peaks jätkama magistriõppes. Erialadest vajab kõige rohkem tähelepanu tervise valdkonna õpe, kirjutab Aune Valk.
27.01.25 ARVAMUS ... Kui meie riigi poliitiline valik on teadus- ja tehnoloogiamahukas majandus ning ühiskonnakorraldus, siis seda ei ole võimalik saavutada kõrghariduse rahastamise külmutamisega, kirjutab Ülle Jaakma.
25.01.25 ARVAMUS ... Eesti ühiskonnal on ees keerulised ajad ning seetõttu on lisaks alusuuringute edendamisele vaja suurendada akadeemia osa rakendusteaduste ja innovatsiooni edendamisel, sedastab teaduste akadeemia president Mart Saarma.
10.01.25 ARVAMUS ... Tänapäeval saavad küsimused sageli vastuse vaid loetud minutitega. Veel mõnda aega tagasi võis vastus leiduda raamaturiiulil seisvas entsüklopeedias või tuli suunduda oma päringuga raamatukokku, kuid nüüd mahub kõik see teave meile taskusse. Mis on aga see, mille kohta inimesed vastuseid otsivad, küsib Wikimedia Eesti tegevjuht Ivo Kruusamägi.
05.01.25 ARVAMUS ... Viimasel ajal on kõlanud palju kära selle ümber, kuivõrd peaksid teadlased oma teadustöödest ja nende tulemustest avalikkusele rääkima ning mil määral kujundama teaduspõhiselt ühiskonna arvamust. Kas teadlased on piisavalt pildil? Kui jah, kas siis saaks paremini? Kui ei, siis miks nii, kirjutab Erik Puura portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.
04.01.25 ARVAMUS ... On tõsi, et tulevik sõltub tohutult sellest, mis oli minevikus, eriti lähiminevikus. Selles mõttes on teadmised maailmast enda mõistliku positsioneerimise eeltingimus, kirjutab Tarmo Soomere.
29.12.24 ARVAMUS ... Kliimamuutustel on mõju nii inimestele kui ka kogu elusloodusele. Kuivõrd on riik ja ühiskond valmis muutuvateks oludeks? Piia Posti kommentaar ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.
20.12.24 ARVAMUS ... Kui mitmel pool mujal maailmas ohustab kultuuriväärtuslikke hooneid meretaseme tõus, siis Eestis seisavad paljud ajaloolised linnakeskused silmitsi kerkinud ja uputusi tekitava tänavatasapinnaga. Vastutuse majaomanike kaela jätmise asemel peaks pakkuma omavalitsused neile mitmetahulist tuge, kirjutavad Murel Truu, Targo Kalamees Anni Martin ja Katrin Koit.
15.12.24 ARVAMUS ... Ülikoolid peavad oma sõltumatuse ja legitiimsuse säilitamiseks leidma akadeemilise vabaduse kaitsmise ja ühiskondlike vajaduste täitmise vahel tasakaalu, kirjutab Caspar van den Berg algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.
11.12.24 ARVAMUS ... Kuigi Eesti on Euroopa Liidu riikide võrdluses teadus-arenduskulutuste mahult alles 11. kohal, panustasid ettevõtted möödunud aastal teadus- ja arendustegevusse rohkem kui kunagi varem, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
10.12.24 ARVAMUS ... Välistudengite arvu kasvatamine maandaks kõrghariduse rahastamise probleeme, pakuks majanduskasvuks hädavajalikku eksperttööjõudu ja tooks riigile maksutulu, kirjutab Andrus Pedai.
09.12.24 ARVAMUS ... Panus kõrgharidusse on poliitiliste valikute ja eelistuste küsimus. Eelkõige on see küsimus sellest, kas peame kõrgharidust investeeringuks või kuluks, kas peame oma kõrgharidust otstarbekalt korraldatuks, ühiskonna, riigi, majanduse ja Eesti kodanike huve teenivaks või mitte, kirjutab Tõnu Viik.
04.12.24 ARVAMUS ... Me ei tea tulevikku, kuigi vahest tahaks teada. Paraku on tulevik määramatuse udus, vast praegu rohkemgi kui mõni aasta tagasi, märgib Meelis Kull. Rahvusülikooli 105. aastapäeval peetud akadeemiline loeng ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis.
02.12.24 ARVAMUS ... Eesti taasiseseisvumisele järgnenud aeg oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku jaoks uuenduste mõttes revolutsiooniline. Kiriku sotsiaaleetilised hoiakud jäid aga üldjoones samaks, kuid ei muutunud ka konservatiivsemaks, kirjutab Andres Põder.
27.11.24 ARVAMUS ... Kujutluspilt tulevikust juhib inimese käitumist siin ja praegu. Jõulusea kombel pimesi muretu homse ootamise asemel, tasuks igal inimesel tulevikku näha kui võimaluste laegast, kirjutab Tartu Ülikooli õpetajahariduse nooremteadur Liisi Pajula.
18.11.24 ARVAMUS ... Maavara on rikkus, aga ei ole iluasi, ja meil on riigina vaja teaduspõhiselt teada, mis meil siin on, mis koguses, millise kvaliteediga, milliste võimalike kahjude ja millise võimalike tulude ning majandusliku mõjuga, kirjutab akadeemik Kalle Kirsimäe.
18.11.24 ARVAMUS ... See, mis on ülikooli tegevuses oluline eesti keele ja kultuuri hoidmiseks, hoiab meid edetabelite konkurentsis tagasi. Nii on igati kohane küsida, kui tõsimeelselt peaksime selles võidujooksus osalemist võtma, teades, kui tähtis on meie jaoks säilitada eestikeelne kõrgharidus, kirjutab Mari Moora.
05.11.24 ARVAMUS ... Venemaa sekkus nii 2016. aasta USA presidendivalimistesse kui ka äsja Moldova valimistesse küber- ja infooperatsioonidega. Kuna sellised rünnakud on uus argipäev, tasub riikidel panustada oma teenistujate üldisesse küberteadlikkusse, ütleb Tartu Ülikooli e-valitsemise nooremteadur Logan Carmichael.
20.10.24 ARVAMUS ... Teadustöö edukus on hakanud tugevasti sõltuma taristu võimekusest. Eesti teadustaristu uus teekaart on kinnitamisel, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
18.10.24 ARVAMUS ... Venemaal vist ei toimu konverentsi, kus ei võetaks vastu ühiskommunikee, milles avaldatakse toetust palavalt armastatud presidendile. Teine sagedane nähtus on ettekanded ja kõned Vene teaduse olulisusest maailma mastaabis, vahendab Aimar Ventsel Vikerraadio päevakommentaaris.
18.10.24 ARVAMUS ... Vaimsest tervisest räägitakse sageli alles siis, kui näidikud punases ja väljakujunenud häired vajavad psühhiaatrilist ravi. Suure osa sellistest probleemidest saaks aga ära hoida kogukonna tasandil pakutava toetuse ja abiga, leiab Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask
16.10.24 ARVAMUS ... Kasutaja vabadust piiravat digitaalõiguste haldamist kohtavad kasutajad üha enam, sest autod, rongid, telefonid ning südamestimulaatorid on tänapäeval sisuliselt sageli autoriõigustega kaitstud tarkvara jooksutavad arvutid, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
15.10.24 ARVAMUS ... Ehkki eestlased muretsevad sageli nii oma väljendusoskuse kui ka eesti keele tuleviku pärast, on eestlastel paljugi, mille üle uhkust tunda ja kõnelejaskonna suuruse asemel loevad inimeste hoiakud, kirjutab Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte ja keeletüpoloogia kaasprofessor Miina Norvik.
15.10.24 ARVAMUS ... Eesti on üldistatud usalduste näitajate poolest praegu koos Põhjala riikidega maailma tipus, kuid murettekitavana on see viimastel aastatel Eesti noorte seas ja iseäranis just noorte meeste seas langustrendis, nendib Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia kaasprofessor Mai Beilmann.
15.10.24 ARVAMUS ... Uutest tehnoloogiatest ja kriisidest kubisevas maailmas tuleb õigusloomesse kaasata ka õigusfilosoofide, -sotsioloogide ja -semiootikute abi, et loodav õigus püsiks kooskõlas inimkäitumisega, leiab Tartu Ülikooli valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor Helen Eenmaa.
15.10.24 ARVAMUS ... Euroopa innovatsioonilõhe USA ja Hiinaga viitab, kuidas eurooplased ei suuda oma teadmisi piisavalt hästi rakendada. Eestist võiks saada siinkohal uute mõttemallide katsetamiseks mudelorganism, kuid puudu on tarkadest tellijatest ja teadlaste edu mõõdetakse valede mõõdikutega, leiab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.
02.10.24 TEHNIKA ... Tänapäeva maailmas tuleb keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse vallas silmitsi seista paljude väljakutsetega. Kasvav rahvastik, loodusvarade ületarbimine ja tööstuslik reostus on vaid mõned näited sellest, millega tegelema peab, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadur Aleksandra Murre ja keemiaprofessor Tõnis Kanger.
18.09.24 ARVAMUS ... Suuri keelemudeleid arendavad ja neil põhinevaid teenuseid turundavad ettevõtted kasutavad õppimise müüti, et õigustada autorikaitse all olevate andmete loata kasutamist mudelite treenimiseks, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
16.09.24 ARVAMUS ... Taastuvenergeetika-lahenduste jalajälg sõltub suuresti sellest, mis saab neist pärast ametliku kasutusaja lõppu. Kui päikesepaneelidega on lugu juba päris hea, siis tuulikutükkidele tuleb leida loovamaid rakendusi, osutab Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Meelis Härmas.
16.09.24 ARVAMUS ... Selle asemel et vihastuda või ärrituda, kui mõnd keelereeglit ei järgita, tuleks hoopis uurida, kas sel reeglil on tänapäeva keelekasutuses ka alust, kirjutab Eesti Keele Instituudi (EKI) teadur-keelekorraldaja ja Tartu Ülikooli eesti keele teadur Lydia Risberg.
05.09.24 ARVAMUS ... Eestis on iga kolmas 7.–12. klassi matemaatikaõpetaja juba 60-aastane või vanem. Probleem on süvenemas, kuna mitte ainult ei lähe pensionile suur osa praegustest õpetajatest, vaid ka nooremate õpetajate ridades toimub märgatav kahanemine. Kuidas tagada, et koolides oleks piisavalt pühendunud ja kvalifitseeritud õpetajaid, kirjutab Eneli Kindsiko.
30.08.24 ARVAMUS ... Matemaatika aitab teha tarku otsuseid, luua innovatsioone mistahes valdkonnas ja arendada seeläbi kogu ühiskonda. Seega on matemaatika eluliselt olulisest kõnelemise keel. Kutsun kõiki eestimaalasi osalema 2. oktoobril peetaval esimesel üleriigilisel matemaatikapäeval, mille keskne sündmus on e-rehkendus, kirjutab Tiit Land.
29.07.24 ARVAMUS ... Tuleb tõdeda, et ehkki räägime kõrghariduse võrdsusest kui väärtusest, pole meil kunagi olnud tõenduspõhist terviklikku strateegiat selle saavutamiseks. Tasuta kõrghariduse puhul seati võrdne ligipääs eesmärgiks, kuid seda ei saavutatud, kuna õppetoetuste reform jäi poolikuks, kirjutab Aune Valk.
19.07.24 ARVAMUS ... Eestil on potentsiaali toota mitmeid laevadele sobivaid jätkusuutlikke kütuseid. Täiendava ühiskondliku või majandusliku surveta napib aga kütuseturu kõrge sisenemisbarjääri ja alternatiivkütuste hinna tõttu ettevõtetel selleks motivatsiooni, leiab Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu.
18.07.24 ARVAMUS ... Uuringute tegemisel ja uute terviseteenuste arendamisel on eetikakomiteede olemaolu inimeste kaitseks hädavajalik ning möödapääsmatu. Nii teadlased kui ka ettevõtted upuvad aga praegu tihti eetikakomiteede rägastikku, misläbi tuleks pöörata senisest rohkem tähelepanu süsteemi kasutajamugavusele, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise eetika komisjoni aseesimees Aive Pevkur kolleegidega*.
08.07.24 ARVAMUS ... Ajal, mil suur osa strateegilisest toorainest tuleb Hiinast ja Venemaalt ning selle tarnele kehtestatakse üha karmimaid ekspordipiiranguid, on Euroopa jaoks muutunud eluliselt oluliseks leida alternatiivseid lahendusi. Meiegi n-ö tagahoovis leidub hulk ressursse, mida annaks säästlikult kasutusele võtta, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskuse juhataja Riina Aav.
