Liigu peamenüü juurde 14.03.24 ARVAMUS ... Keeleteadlaste arvates on looduskeskkonda tähistavad sõnad keeles üsna püsivad ja keskkonnakriisi tuules kasutatakse neid ka üha sagedamini. Nõnda oleks õige aeg loodussõnavara kriitilise pilguga üle vaadata, leiavad emakeelepäeval Kõnetoru asutaja Marja Vaba ning Eesti Loodusmuuseumi botaanik ja vanemkuraator Loore Ehrlich.
05.03.24 HARIDUS ... Õpetajate madalad palgad, suur töökoormus ja õpetajate vähene järelkasv on leidnud ühiskonnas laialdast kajastust. Hoopis vähem on räägitud ülikooli akadeemilisest tööst ning sellega kaasnevatest rõõmudest või valudest, kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased* Larissa Jõgi, Meril Ümarik ja Kaire Povilaitis.
04.03.24 TEADUSELU ... Kui Excel ja kuiv teaduskeel väsitavad või värskete katsetulemuste võlu pisara silma toob, on aeg päästa valla oma loominguline vägi ja panna paberile mõned luuleread! Kutsume kõiki teadlasi osalema esimesel Novaatori teadlasluule-konkursil.
04.03.24 ARVAMUS ... Kõrghariduse rahastamise kasv 15 protsenti aastas ei tähenda lisaraha, mida võiks vabalt ka mujale suunata, vaid see on Eestis ülikoolihariduse tagamise üks peamisi hoobasid, kirjutab Tiit Land.
23.02.24 ARVAMUS ... Just praegu, kui geopoliitilise olukorra tõttu on Eestil oht kaotada välisinvestoreid, tuleb meil väga hoolsalt hoida inimesi, kes loovad tulevikukindlust meil siin kohapeal; inimesi, kelle käes on võti selleks, et majanduskasvu peatumine ei tähendaks heaolu halvenemist, kirjutab Toomas Asser.
23.02.24 ARVAMUS ... Rahvusülikoolina on Tartu Ülikool meie omariikluse seisukohalt kõige tähtsam ülikool ja kaheksa aasta pärast, aastal 2032 tähistab Tartu Ülikool 400 aasta möödumist oma asutamisest. Kristjan Vassil kirjutab Tartu Ülikooli valikutest järgmisel kümnendil.
12.02.24 ARVAMUS ... Teaduskommunikatsioon seisab silmitsi katsumusega, et teha teaduslikult olulised sõnumid info ülekülluses kuuldavaks ja mõistetavaks. Paraku käib teaduskommunikatsiooniga tihtilugu kaasas haip – teisisõnu optimistlik liialdamine, üleskiitmine või lausa sensatsioon, kirjutab Tartu Ülikooli magistrant Karoliina Kruusmaa.
04.02.24 ARVAMUS ... Me näeme tulnukasarnaseid suuri keelemudeleid küll teavet edastamas ja saame neist aru, kuid ei mõista, mil viisil nende mõtlemine toimub, kirjutab Kurmo Konsa algselt Sirbis ilmunud ülevaates.
29.01.24 ARVAMUS ... Internetikasutajaid võib piraatluse poole tõugata platvormide allakäik, mille Cory Doctorow kaks aastat tagasi ristis nende roojastumiseks, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
22.01.24 ARVAMUS ... Põnev on jälgida, kuidas viimastel aastatel on nii üksikisikud kui ka institutsioonid võtnud endale eesmärgi saada kestlikumaks, suunates rohkem tähelepanu energiatõhususele ja taaskasutusele. Samal ajal suureneb aasta-aastalt sotsiaalne süsinikujalajälg – paradoksaalselt ka nende postituste tõttu, kus rõhutatakse looduse hoidmist, kirjutab Eneli Kindsiko algselt Sirbis ilmunud ülevaates.
15.12.23 ARVAMUS ... Jõuluajal sageli pärgadesse jõudvaid samblikke kasutatakse sageli ka väidetavalt keskkonnahoidlikes toodetes. Tartu Ülikooli taastamisökoloogia teaduri Polina Degtjarenko sõnul tasub meeles pidada, et ökoinnovatsioonina esitletava materjali kasvukiirus jääb alla isegi puude omale.
14.12.23 ARVAMUS ... Kuna teaduse ja meditsiini areng loovad üha rohkem võimalusi sekkuda looduslikku ettemääratusse, on aeg küsida, kuhu tõmmata piirid lapse sünnieelsel diagnoosimisel, kirjutab tervisetehnoloogiate arenduskeskuse teadur Elina Aleksejeva.
07.12.23 ARVAMUS ... On väga oluline, et Eesti hakkaks merendusklastri arendustöö osana võtma keskkonnavastutust ja eriti just uuendusi, kirjutab Ulla Pirita Tapaninen.
30.11.23 ARVAMUS ... Momentmajanduses asendub aeglane asjaajamine paberil kiirete ja vahetute digitehingutega. Seegi saaks üha enam kestlikkust väärtustavas maailmas panna rohkem rõhku inimeste säästlikule käitumisele. Näiteks võiks inimesi väikeste kestlike ostu- või tarbimisvalikute eest premeerida, pakub reaalajamajanduse teaduspreemia laureaat 2022 Christman Roos.
24.11.23 ARVAMUS ... Avalike otsuste tegemine viisil, mis kahandab ühiskonna jaoks riigi institutsioonide tegevuse arusaadavust ja ennustatavust, viib ühiskondliku usalduse vähenemiseni. Värskelt läbi viidud Eesti ja Soome võrdlev uuring näitab, et ühiskondliku usalduse puudumine seab muuhulgas piirangud riigi innovatsioonivõimele, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu.
31.10.23 ARVAMUS ... Elurikkuse hoidmise ja kliimaeesmärkide vahele ei saa panna võrdusmärki. Kliimatark metsandus ja metsamaa aktiivne kasutus panustavad roheleppe eesmärkide saavutamisse, kirjutab Marek Metslaid.
25.10.23 ARVAMUS ... Alusmudelid kasutavad sügavaid (ehk mitmekihilisi) tehisnärvivõrke ja iseõppimist ehk inimeste poolt liigitamata treeningandmetes seoste tuvastamist. Uurijad on tuvastanud mitmeid viise alusmudelite ründamiseks, vahendab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
22.10.23 ARVAMUS ... Andmed on kõige alus teaduse tegemisel, uute teadmiste loomisel ja riigi valitsemisel, kirjutavad Anu Masso, Veronika Kalmus, Mai Beilmann ja Tõnis Saarts algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
18.10.23 ÜHE MINUTI LOENG ... ÜRO liikmesriikide 17 suurele väljakutsele vaadates on Eestil probleeme küll kliimaneutraalsuse, töötuse ja vaesusega, kuid mitte soolise võrdõiguslikkusega. Tallinna Ülikooli sotsioloogia dotsent Triin Roosalu hinnangul on Eestil võrdõiguslikkuse edendamise osas siiski arenguruumi.
14.10.23 ARVAMUS ... Erinevuste ilmnemine ja suurenemine Euroopa teaduse eetikakoodeksi ja Eesti hea teadustava vahel ei ole kindlasti hea. Vajame rohkem koostööd ja üksteise mõistmist, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
09.10.23 ARVAMUS ... Kalduvus kasutada nutitelefonis internetti liiga palju on teadlaste jätkuv uurimisobjekt ning ühiskonna mureteema, eriti laste ja noorte puhul, kirjutab Karin Täht algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
04.10.23 ARVAMUS ... Ühiskonnas peetakse ebaviisakaks ja halvaks tooniks suhtuda üleolevalt ettekandjatesse, müüjatesse, koristajatesse ja muusse teenindavasse personali. Värske uuringu põhjal näib, et Bolti kulleritele ja sõidujagajatele kehtivad selles valemis topelt standardid, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Artur Toikka ning ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna professor Mari-Klara Stein.
28.09.23 ARVAMUS ... Selmet kohalikule ajakirjandusele probleeme laest juurde nuputada, tuleks tähelepanu pöörata meie päris muredele. Kohalik uuriv ajakirjandus on kohaliku demokraatia püsimiseks sama vajalik nagu uuriv ajakirjandus riigi demokraatia püsimiseks ja seda on meil rohkem vaja, kirjutab Hans Väre.
26.09.23 ARVAMUS ... Keeleteadlasest ei tasu ehmuda – ta ei hinda kellegi keelekasutust ega õigekirjaoskust, vaid hoopis uurib keele olemust, toimimist, arengut ehk seda, mis on keele kapoti all, kirjutab Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Elisabeth Kaukonen.
18.09.23 ARVAMUS ... Teravamalt kui kunagi varem on Eesti ülikoolide ette kerkinud vastutuse teema ja seda nii tulevaste tudengite kui ka ühiskonna tuleviku vaates, ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Land ülikooli 105. aastapäeval peetud kõnes.
14.09.23 ARVAMUS ... Arvamused selle kohta, milline metoodika metsaressursside hindamisel on õige, on muutunud natuke juba usu küsimuseks. Eestis on metsakorraldusega süsteemselt tegeletud enam kui sada aastat ja see aitab metsade majandamisel arvestada vajadusega, et metsaressurssi jätkuks nii praegu kui ka tulevikus, kirjutab üle kahekümne aasta metsastatistika teemadega tegelenud Allan Sims.
07.09.23 ARVAMUS ... Mis juhtuks, kui ühel hommikul oleksid su kodus peeglite asemel kõverpeeglid? Üritad habet ajada, kuid peegel ei näita, millise kujuga on lõug; tahad vaadata, kas riided passivad selga, kuid peegeldus ei võimalda küünarnukke õlgadest eristada. Midagi sellist juhtuks ka ühiskonna ette asetatud "uuringupeegliga", kui inimesed massiliselt küsitlusuuringutes osalemata jätaksid, kirjutavad Veronika Kalmus, Tõnis Saarts, Mai Beilmann, Signe Opermann ja Anu Masso.
22.08.23 ARVAMUS ... Eetikakomiteed ei ole tüütud ega segavad, need on üks usalduse tõstmise ja inimese põhiõiguste kaitsmise filter, kirjutavad Aive Pevkur ja Ingrid Ots-Vaik.
19.08.23 ARVAMUS ... Igasugune riiklikult rahastatud teadustöö peab alluma avaliku konkursi nõuetele, kirjutavad Marek Tamm ja Anu Realo algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
15.08.23 ARVAMUS ... Vallandunud andmekaitse ja teaduseetika skandaaliga seoses vaatavad Kadri Simm ja Kairi Kreegipuu lühidalt üle tänapäevaste teadusuuringute asjassepuutuvad eetilised alused ning arutlevad selle üle, mida teadlased uurida võivad.
16.06.23 ARVAMUS ... Juba praeguse põlvkonna tehisaru on piisavalt võimekas, et sundida muutma õpetamise põhialuseid. Oma tuleviku vilistlastele konkurentsieelise andmiseks peavad langetama koolid seeläbi sel sügisel valiku, kui palju ja kuidas tehisintellekti õppetöös kasutada, leiab Tallinna Ülikooli kultuurianalüütika uurimisrühma CUDAN teadur Andres Karjus.
08.06.23 TEHNIKA ... Viimastel aastatel tehisintellekti ja keelemudeleid saatnud edusammude valguses kiputakse unustama, et need poleks olnud võimalikud madalapalgalise inimtööjõuta, leiab CNRS-i sotsioloogia- ja tehnoloogiaprofessor Paola Tubaro. Lühikeses vaates varjutavad sellega seotud eetikaprobleemid isegi üldtehisintellekti loomisega seotud eksistentsiaalsed riskid.
07.06.23 ARVAMUS ... Töötajad ja tööotsijad üle maailma ootavad ettevõtetelt juhiseid töökorralduseks pärast pandeemiat (1, 2) kuid paljud organisatsioonid pole üle vaadanud oma paindliku töö korraldust (1, 2, 3, 4) ja hoopis vähendavad kaugtöö võimalusi (1, 2), kirjutab Manchesteri Ülikooli magister Julia Gerda Sokk.
31.05.23 ARVAMUS ... Nii nagu tavasigaretti suitsetava inimese lähikondsed hingavad passiivselt sisse tubakasuitsu, saab ka e-sigareti tarvitaja lähedaste puhul rääkida passiivsest veipimisest. Kuna uuringud osutavad passiivse veipimise tervist kahjustavale mõjule, võiks paigutine suitsetamiskeeld laieneda ka e-sigarettidele, kirjutab tervise arengu instituudi vanemspetsialist Tiina Kuusik.
23.05.23 ARVAMUS ... Maapiirkondade kasvav autosõltuvus ja inimeste vajadustele mitte vastav ühistransport on viimasel ajal palju kõlapinda leidnud. Tartu ja Tallinna ülikooli teadlased uurisid, milliseid säästvaid liikuvuslahendusi kasutatakse Euroopa maapiirkondades ja kui hästi need toimivad.
22.05.23 ARVAMUS ... Mida me peaksime koroonapandeemia kogemustest lähtudes üle vaatama oma haridusprotsessides? Pandeemiatega hakkamasaamise võti peitub ühiskonna harituses, kirjutab Toivo Maimets algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.
18.05.23 ARVAMUS ... Elatustaseme tõus ning ootused paremale elustandarditele kasvatavad tarbimist igas valdkonnas. Ennekõike energeetikas ja töötlevas tööstuses, aga ka näiteks tekstiili- ning toidutööstuses. Kas see on vältimatu või toodab maailm liiga palju, küsib Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.
08.05.23 ARVAMUS ... Tehnoloogiad ei ole neutraalsed tööriistad, vaid kannavad endas väärtusi. Sisu loova teenustarkvara levikuga võivad sagenema hakata olukorrad, kus koos kasutajatingimustega nõustuvad kasutajad ka teatud väljendusvabaduse piirangutega, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
03.05.23 ARVAMUS ... Ehkki ChatGPT üldistusoskus võimaldab kirjutada asjalikke ja mitmekülgseid tekste ning parandada üliõpilastel oma väljendusoskust, on kuuldused kirjaliku uurimistöö peatsest surmast liialdatud. Samas pakub praegune olukord õppejõududele suurepärast võimalust oma õpetamise eesmärk ja meetodid ümber mõtestada, kirjutavad Tartu Ülikooli akadeemilise väljendusoskuse uurijad ning õppejõud Helen Hint, Helena Lemendik ja Djuddah Leijen.
30.04.23 ARVAMUS ... Ajaloolistele paralleelidele toetudes teame üsna kindlalt, et uue tehnoloogia kasutamisel on ka varjuküljed. Kuidas võiks vestlusrobotite tarvitamine muuta kirjandusvälja, kirjutab Meelis Friedenthal algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.
30.04.23 ARVAMUS ... Võib-olla peaksimegi tunnistama, et maailm on muutunud ning senisest enam tuleb arendada ja hinnata õppija suutlikkust teha masinaga tõhusat koostööd. Selline koostöö nõuab kindlaid baasoskusi, näiteks kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise võimet, kirjutab Klaus-Eduard Runnel algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.
18.04.23 ARVAMUS ... Humanitaarteaduste tähtsus ühiskonna arengus on tihti alahinnatud. Selle asemel, et küsida, kas humanitaarteadused on vaid kulu riigile, peaksime rääkima selle panusest majandusse, tehnoloogiasse ja ühiskonna arengusse laiemalt, kirjutab Tartu Ülikooli magistrant Triinu Rosenberg.
16.04.23 ARVAMUS ... 2022. aastal seisid teaduste akadeemia ees tavapärasest märksa suuremad piiriülesed ülesanded, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud ülevaates.
05.04.23 KIRJANDUS ... Järjepidevuse katkemine mäluasutuse töös on ohtlik. Kui teatepulka edasi ei anta, võib katkestus osutuda lõplikuks, tõdes Piret Noorhani arvamusloos.
04.04.23 ARVAMUS ... Kui inimene katsetab millegi uuega, näiteks tahab esimest korda elus mängida malet, siis alustab ta reeglitega tutvumisest. Saaks ka ilma selleta, kuid siis poleks enam tegu malega. Miskipärast unustatakse aga Vikipeedia puhul sageli ära võimalus, et ka seal võivad kehtida reeglid, kirjutab Ivo Kruusamägi.
01.04.23 ARVAMUS ... Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse teadlased* toovad valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) äsja avaldatud aruande valguses esile kaheksa olulist järeldust ning üheksa tegevust, mis on seotud Eesti ja kliimamuutustega.
26.03.23 ARVAMUS ... Teaduskommunikatsioonis tuleb faktide esitamiselt liikuda nende seostamisele, deklareerimiselt inimeste kõnetamisele, tausta ja konteksti selgitamisele, kirjutab Tarmo Soomere.
22.03.23 ARVAMUS ... Kui eesmärk on ChatGPT ja teiste sarnaste juturobotite eetiline õppetöösse kaasamine, siis peaks sellega kaasnema ka asjakohase allikakriitika väljaarendamine kasutajate seas, arutleb Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
15.03.23 ARVAMUS ... Avalikkuses tihti kohatava arusaama kohaselt peaksime kliima ja bioloogilise mitmekesisuse huvides metsad rahule jätma. Kliimatark metsandus pooldab aga sobivate tingimuste korral metsa aktiivset majandamist, leiab Eesti Maaülikooli külalisprofessor John A. Stanturf.
21.02.23 ARVAMUS ... Saates "Plekktrumm" oli külas sotsiaalteadlane ja värske Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Merike Sisask, kes tõdes muu hulgas, et vaimse tervise raviteekond on Eestis segane ja killustatud, aga just astmeline lähenemine tagaks ka selle, et meil jaguks psühhiaatreid ja psühholooge nendele, kellel on tõesti vastavat sekkumist ja ravi vaja.