18.09.23 ARVAMUS ... Teravamalt kui kunagi varem on Eesti ülikoolide ette kerkinud vastutuse teema ja seda nii tulevaste tudengite kui ka ühiskonna tuleviku vaates, ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Land ülikooli 105. aastapäeval peetud kõnes.

14.09.23 ARVAMUS ... Arvamused selle kohta, milline metoodika metsaressursside hindamisel on õige, on muutunud natuke juba usu küsimuseks. Eestis on metsakorraldusega süsteemselt tegeletud enam kui sada aastat ja see aitab metsade majandamisel arvestada vajadusega, et metsaressurssi jätkuks nii praegu kui ka tulevikus, kirjutab üle kahekümne aasta metsastatistika teemadega tegelenud Allan Sims.

07.09.23 ARVAMUS ... Mis juhtuks, kui ühel hommikul oleksid su kodus peeglite asemel kõverpeeglid? Üritad habet ajada, kuid peegel ei näita, millise kujuga on lõug; tahad vaadata, kas riided passivad selga, kuid peegeldus ei võimalda küünarnukke õlgadest eristada. Midagi sellist juhtuks ka ühiskonna ette asetatud "uuringupeegliga", kui inimesed massiliselt küsitlusuuringutes osalemata jätaksid, kirjutavad Veronika Kalmus, Tõnis Saarts, Mai Beilmann, Signe Opermann ja Anu Masso.

22.08.23 ARVAMUS ... Eetikakomiteed ei ole tüütud ega segavad, need on üks usalduse tõstmise ja inimese põhiõiguste kaitsmise filter, kirjutavad Aive Pevkur ja Ingrid Ots-Vaik.

19.08.23 ARVAMUS ... Igasugune riiklikult rahastatud teadustöö peab alluma avaliku konkursi nõuetele, kirjutavad Marek Tamm ja Anu Realo algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

15.08.23 ARVAMUS ... Vallandunud andmekaitse ja teaduseetika skandaaliga seoses vaatavad Kadri Simm ja Kairi Kreegipuu lühidalt üle tänapäevaste teadusuuringute asjassepuutuvad eetilised alused ning arutlevad selle üle, mida teadlased uurida võivad.

16.06.23 ARVAMUS ... Juba praeguse põlvkonna tehisaru on piisavalt võimekas, et sundida muutma õpetamise põhialuseid. Oma tuleviku vilistlastele konkurentsieelise andmiseks peavad langetama koolid seeläbi sel sügisel valiku, kui palju ja kuidas tehisintellekti õppetöös kasutada, leiab Tallinna Ülikooli kultuurianalüütika uurimisrühma CUDAN teadur Andres Karjus.

08.06.23 TEHNIKA ... Viimastel aastatel tehisintellekti ja keelemudeleid saatnud edusammude valguses kiputakse unustama, et need poleks olnud võimalikud madalapalgalise inimtööjõuta, leiab CNRS-i sotsioloogia- ja tehnoloogiaprofessor Paola Tubaro. Lühikeses vaates varjutavad sellega seotud eetikaprobleemid isegi üldtehisintellekti loomisega seotud eksistentsiaalsed riskid.

07.06.23 ARVAMUS ... Töötajad ja tööotsijad üle maailma ootavad ettevõtetelt juhiseid töökorralduseks pärast pandeemiat (1, 2) kuid paljud organisatsioonid pole üle vaadanud oma paindliku töö korraldust (1, 2, 3, 4) ja hoopis vähendavad kaugtöö võimalusi (1, 2), kirjutab Manchesteri Ülikooli magister Julia Gerda Sokk.

31.05.23 ARVAMUS ... Nii nagu tavasigaretti suitsetava inimese lähikondsed hingavad passiivselt sisse tubakasuitsu, saab ka e-sigareti tarvitaja lähedaste puhul rääkida passiivsest veipimisest. Kuna uuringud osutavad passiivse veipimise tervist kahjustavale mõjule, võiks paigutine suitsetamiskeeld laieneda ka e-sigarettidele, kirjutab tervise arengu instituudi vanemspetsialist Tiina Kuusik.

23.05.23 ARVAMUS ... Maapiirkondade kasvav autosõltuvus ja inimeste vajadustele mitte vastav ühistransport on viimasel ajal palju kõlapinda leidnud. Tartu ja Tallinna ülikooli teadlased uurisid, milliseid säästvaid liikuvuslahendusi kasutatakse Euroopa maapiirkondades ja kui hästi need toimivad.

22.05.23 ARVAMUS ... Mida me peaksime koroonapandeemia kogemustest lähtudes üle vaatama oma haridusprotsessides? Pandeemiatega hakkamasaamise võti peitub ühiskonna harituses, kirjutab Toivo Maimets algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.

18.05.23 ARVAMUS ... Elatustaseme tõus ning ootused paremale elustandarditele kasvatavad tarbimist igas valdkonnas. Ennekõike energeetikas ja töötlevas tööstuses, aga ka näiteks tekstiili- ning toidutööstuses. Kas see on vältimatu või toodab maailm liiga palju, küsib Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.

08.05.23 ARVAMUS ... Tehnoloogiad ei ole neutraalsed tööriistad, vaid kannavad endas väärtusi. Sisu loova teenustarkvara levikuga võivad sagenema hakata olukorrad, kus koos kasutajatingimustega nõustuvad kasutajad ka teatud väljendusvabaduse piirangutega, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

03.05.23 ARVAMUS ... Ehkki ChatGPT üldistusoskus võimaldab kirjutada asjalikke ja mitmekülgseid tekste ning parandada üliõpilastel oma väljendusoskust, on kuuldused kirjaliku uurimistöö peatsest surmast liialdatud. Samas pakub praegune olukord õppejõududele suurepärast võimalust oma õpetamise eesmärk ja meetodid ümber mõtestada, kirjutavad Tartu Ülikooli akadeemilise väljendusoskuse uurijad ning õppejõud Helen Hint, Helena Lemendik ja Djuddah Leijen.

30.04.23 ARVAMUS ... Ajaloolistele paralleelidele toetudes teame üsna kindlalt, et uue tehnoloogia kasutamisel on ka varjuküljed. Kuidas võiks vestlusrobotite tarvitamine muuta kirjandusvälja, kirjutab Meelis Friedenthal algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.

30.04.23 ARVAMUS ... Võib-olla peaksimegi tunnistama, et maailm on muutunud ning senisest enam tuleb arendada ja hinnata õppija suutlikkust teha masinaga tõhusat koostööd. Selline koostöö nõuab kindlaid baasoskusi, näiteks kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise võimet, kirjutab Klaus-Eduard Runnel algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.

18.04.23 ARVAMUS ... Humanitaarteaduste tähtsus ühiskonna arengus on tihti alahinnatud. Selle asemel, et küsida, kas humanitaarteadused on vaid kulu riigile, peaksime rääkima selle panusest majandusse, tehnoloogiasse ja ühiskonna arengusse laiemalt, kirjutab Tartu Ülikooli magistrant Triinu Rosenberg.

16.04.23 ARVAMUS ... 2022. aastal seisid teaduste akadeemia ees tavapärasest märksa suuremad piiriülesed ülesanded, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud ülevaates.

05.04.23 KIRJANDUS ... Järjepidevuse katkemine mäluasutuse töös on ohtlik. Kui teatepulka edasi ei anta, võib katkestus osutuda lõplikuks, tõdes Piret Noorhani arvamusloos.

04.04.23 ARVAMUS ... Kui inimene katsetab millegi uuega, näiteks tahab esimest korda elus mängida malet, siis alustab ta reeglitega tutvumisest. Saaks ka ilma selleta, kuid siis poleks enam tegu malega. Miskipärast unustatakse aga Vikipeedia puhul sageli ära võimalus, et ka seal võivad kehtida reeglid, kirjutab Ivo Kruusamägi.

01.04.23 ARVAMUS ... Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse teadlased* toovad valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) äsja avaldatud aruande valguses esile kaheksa olulist järeldust ning üheksa tegevust, mis on seotud Eesti ja kliimamuutustega.

26.03.23 ARVAMUS ... Teaduskommunikatsioonis tuleb faktide esitamiselt liikuda nende seostamisele, deklareerimiselt inimeste kõnetamisele, tausta ja konteksti selgitamisele, kirjutab Tarmo Soomere.

22.03.23 ARVAMUS ... Kui eesmärk on ChatGPT ja teiste sarnaste juturobotite eetiline õppetöösse kaasamine, siis peaks sellega kaasnema ka asjakohase allikakriitika väljaarendamine kasutajate seas, arutleb Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

15.03.23 ARVAMUS ... Avalikkuses tihti kohatava arusaama kohaselt peaksime kliima ja bioloogilise mitmekesisuse huvides metsad rahule jätma. Kliimatark metsandus pooldab aga sobivate tingimuste korral metsa aktiivset majandamist, leiab Eesti Maaülikooli külalisprofessor John A. Stanturf.

21.02.23 ARVAMUS ... Saates "Plekktrumm" oli külas sotsiaalteadlane ja värske Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Merike Sisask, kes tõdes muu hulgas, et vaimse tervise raviteekond on Eestis segane ja killustatud, aga just astmeline lähenemine tagaks ka selle, et meil jaguks psühhiaatreid ja psühholooge nendele, kellel on tõesti vastavat sekkumist ja ravi vaja.

19.02.23 ARVAMUS ... Mida siis erakonnad seekord teadusele lubavad? Esimene mulje parteiprogrammidest on, et need on eelnevatega võrreldes loosunglikumad ning sisaldavad aina rohkem ähmasevõitu loendeid selle kohta, mida edendatakse ja soodustatakse, kirjutab Lauri Laanisto algselt Sirbis ilmunud ülevaates.

19.02.23 ARVAMUS ... Sarnaselt erakondade valimisprogrammide ülejäänud peatükkidele lubavad parteid suunata teadusesse ja kõrgharidusse rohkelt lisaraha. Mineviku põhjal on aga selge, et lahked rahalised lubadused jäävad enamasti täitmata, misläbi jääb üle loota, et uus koalitsioon oskab siduda rahaküsimise hädavajalike struktuursete ümberkorraldustega, kirjutab Jaak Aaviksoo.

09.02.23 ARVAMUS ... Digitehnoloogia tähtsustub ja suureneb nõudlus elukestva õppe järele, mis nõuab kõrgkoolidelt valmisolekut, et mitte jääda konkurentsis alla kodu- ja välismaistele haridustehnoloogia ettevõtetele, kirjutab Uku Varblane algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud ülevaates.

02.02.23 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all inimese kujutlusvõime. Eks teadlastel ole ikka vahel kiusatus loodusega pisut mängida. Inimene võib end eriliseks lugeda, kuid tegelikult koosneb ta samasugustest aatomitest nagu kivid, puud, õhk ja vesi, märgib Tiido.

23.01.23 ARVAMUS ... Kvaliteetse kaasaegse haridussüsteemi tööshoidmise eeldus on tipptasemel tänapäevane teadus. Teadus on pidev väljakutsete lahendamise protsess, mitte institutsionaliseeritud hierarhia kaudu kuulutatav lõplik tõde, kirjutab Mari Moora.

11.01.23 ARVAMUS ... Võib-olla on õigus neil, kes leiavad, et juturoboti ChatGPT tõttu on essee akadeemilise hindelise ülesandena oma aja ära elanud, sest isegi kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamiseks ei ole see enam hädavajalik, arutleb Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

04.01.23 ARVAMUS ... Aasta 2022 tõi maailmas esile mitmed kiiresti levinud sõnad, mida kõiki ühendab üks läbiv seaduspära – nende abil võideldakse irreaalsuse vastu.

09.12.22 ARVAMUS ... Eesti avalikust ruumist punasümboolika eemaldamine võib tunduda lihtsa ülesandena, kuid kätkeb endas mitmeid ohte. Punasümboolikalt võimu võtva võimaldava metatasandi loomine eeldab aga ühiskonna valmidust lahata Nõukogude minevikku ja investeerida selle mõtestamisse, leiab kohtukaasustega tegelev semiootik Tiit Kuuskmäe.

27.11.22 ARVAMUS ... Tunnen iseenda näite varal, et multidistsiplinaarsus võiks anda parimaid tulemusi, kuid ometi pean pidevalt põrkuma äärmuslike seisukohtadega, kirjutab Erik Puura algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

21.11.22 ARVAMUS ... PIAAC-i uuringu kohaselt teevad Eesti töötajad üsna vähe koostööd, mis pärsib sünergia tekkimist. Kuigi töötajatel võidakse lasta tegutseda liiga omapäi, võib olla probleem ka tarvilike oskuste puudumises, kirjutab Aune Valk.

13.11.22 ARVAMUS ... Kas on võimalik ehitada tervet maailma kujutav simulatsioon, nagu on Matrix, kirjutab Kurmo Konsa algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

04.11.22 ARVAMUS ... Traditsiooniliselt on mõisteid töö ja mäng käsitatud vastanditena, aga osaliselt mängustamise mõjul on piir töö ja mängimise vahel hägustumas, arutleb Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

25.10.22 ARVAMUS ... Näeme maailmas suurt innovatsiooni ja uusi avastusi, kuid uuendusliku tehnoloogia üleviimisel tööstuslikku praktikasse esineb jätkuvalt palju probleeme, sh ka energeetikas. Miks see nii on ja millised on lahendused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Juri Belikov.

22.10.22 ARVAMUS ... Eks see ole märgata nii meil kui ka mujal, et valitsused kipuvad eelistama näilisust tegelikkusele ja hetkereitingut riigimehelikkusele. Sest riigimehelikkuse eest karistatakse, kirjutab Ülle Madise.

11.10.22 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuigi Hiina kasutab ümbritseva maailma mõjutamiseks valdavalt pehmet jõudu, ei erine selle strateegilised tegevused ja eesmärgid mitte kuidagi Venemaa omadest, leiab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi külalislektor Leslie Leino.

09.10.22 ARVAMUS ... Säilenõtkuse ja sotsiaalse toetuse vahel on tugev seos: keerulistes olukordades saavad paremini hakkama need, kellel on teiste tugi, kirjutab akadeemik Anu Realo algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

28.09.22 ARVAMUS ... Meie noored on endiselt oodatud ülikoolidesse tasuta õppima, sest konkureerime oma noorte pärast ka teiste maade õppeasutustega ja kuna Euroopas pakutakse võrdlemisi laialt tasuta kõrgharidust, oleks tasulise kõrghariduse kehtestamise puhul raske veenda meie noori Eestisse õppima jääma, kirjutab Tõnis Lukas.

22.09.22 ARVAMUS ... Kliimamuutuste ja keskkonnakriisi ajastul elades on oluline kasvatada tundlikkust mitte-inimliku maailma suhtes, seda isegi kosmilises mõõtkavas, leiab New Yorgi Uue kooli professor Dominic Pettman.

16.09.22 ARVAMUS ... Võistlev konkurents kujutab 21. sajandi suuremate kriisidega silmitsi seistes ummikteed, leiab majandusprofessor Kadri Männasoo Tallinna Tehnikaülikooli aastapäeval peetud akadeemilises kõnes. Heaolu mõtestamisel tuleks vaadata aga arutust tarbimisest kaugemale.

31.08.22 ARVAMUS ... Hiljuti koostatud analüüs LNG terminali rajamiseks oli hea rakendus teadlaste aastatepikkusele tööle meremudelite ja okeanograafiliste suurandmete arendamisel, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Priidik Lagemaa.

26.08.22 ARVAMUS ... Väga raske on ülikoolis hoida võimekaid inimesi, kelle õpingukaaslased saavad mujal kaks, aga vahel ka viis korda suuremat palka. Paraku kaotavad ülikoolid heade teadlaste kõrval nii ka oma mainet, autoriteetsust, lõppkokkuvõttes ka võimet eestikeelset kultuuriruumi kõrgel tasemel ülal hoida, kirjutab Tiit Land.

14.06.22 ARVAMUS ... Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku, kirjutab Krista Aru Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastapäeva puhul.

14.06.22 ARVAMUS ... Eesti keelt saab tugevamaks muuta, kui me lihtsalt "nahaalselt" kasutame eesti keelt, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. Kasvõi teaduses. Välismaalased kirjutavad doktoritöid eesti keeles, seda võiksid teha ka eestlased, kirjutab Axel Jagau.

17.05.22 ARVAMUS ... Haridus- ja teadusministri lahendus kõrghariduse alarahastatusele on trahvida ülivõimekaid, ümberõppijad ja vähekindlustatuid. Kõrgharidus vajab aga lisaraha, mitte peenhäälestust, kirjutab Karl Lembit Laane.