07.12.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Joel Kotkini mõtted uus-feodalismist. Tundub, et kiirelt kasvab just varandusliku ebavõrdsuse kasvu eest hoiatajate hulk. Kuigi ei oskagi öelda, kumb kasvab kiiremini, kas hoiatuste hulk või varanduslik ebavõrdsus, märgib Tiido.

03.12.21 ARVAMUS ... Seoses koroonapandeemiaga viiakse läbi väga palju erinevaid uuringuid ja iga Eesti inimene võib sattuda uuritavaks. Ehk oleks hiljutiste uudiste valguses aeg kõnelda Eestis ka uuringutarkusest, kirjutavad Kadi Lubi ja Aive Pevkur.

02.12.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Michael Lindi raamat "Uus klassisõda". Uus klassisõda võib lõppeda uue klassiülese kompromissiga või siis võidaks üks klass, kas neoliberaalsete tehnokraatide ülaklass või populistlike demagoogide juhitud töölisklass, märgib Tiido.

02.12.21 ARVAMUS ... Meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Sõltumata poliitilisest olukorrast või võimutuulte vahetumisest on see pakkunud meile fantastilisi võimalusi oma elu korraldamiseks, alates toidu, eluaseme ja kütte hankimisest kuni sadade pisiasjadeni, mida looduses naudime või kasutamine, kirjutab Tarmo Soomere.

22.11.21 ARVAMUS ... Meie ülikoolid on kõik maailmatasemel, aga millegipärast levib ühiskonnas arvamus, et üha väiksemat proportsiooni meie ühisest rahakotist ülikoolidele eraldades suudame ikkagi säilitada ülikoolihariduse kõrge taseme, kirjutab Mait Klaassen.

14.11.21 ARVAMUS ... Kliimamuutus on jõudnud staadiumi, kus vajame julgeid otsuseid. Mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka sotsiaal-majanduslikku analüüsi ja inimkäitumist arvestavaid lahendusi, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

07.11.21 ARVAMUS ... Mida olen mustrina nii Eestis kui ka teiste riikide ülikoolides märganud, et akadeemiline karjäär valitakse eeskuju mõjul, ent ülikoolist lahkutakse kehva juhtimiskultuuri ja sisekonfliktide tõttu, kirjutab Eneli Kindsiko algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

27.10.21 ARVAMUS ... Mark Zuckerberg teatas hiljuti, et Facebook hakkab metaversumit (metaverse) arendama. Oliver Laas tutvustab Vikerraadio päevakommentaaris, millega on tegu, millised on selleks vajalikud tehnoloogilised tingimused ja mida selle tulevikunägemuse realiseerimine endaga kaasa võib tuua.

26.10.21 ARVAMUS ... Et mitte trendist kõrvale jääda, on Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" seekord vaatluse all keskkond, täpsemalt meie elukeskkonna tulevik. Inimese loomus ei muutu väga kergelt, selleks on vaja väga suuri vapustusi, märgib Tiido.

20.10.21 ARVAMUS ... Linnade ja valdade tulevikuprobleemide lahendamisel mängib võtmerolli kohalikelt omavalitsustelt saadav vahetu sisend. Leitud lahendusi tuleb aga proovile panna linnaruumis endas ehk nn eluslaboris, leiab Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskus juhataja Ralf-Martin Soe.

20.10.21 ARVAMUS ... Rohepöörde paremini mõistetavaks tegemiseks tuleks lisaks suurte ja raskesti hoomatavate eesmärkide rõhutamisele tuua fookusesse inimese isikliku kasu. Elupaikade parandamisega saaks ära teha ka suure osa rohepöördest, leiab Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp.

12.10.21 ARVAMUS ... Möödunud nädalal ilmus meedias refereering blogi Science 2.0 kirjutisele, mis väidetavalt põhineb hiljutisel uuringul mesilaste arvukuse kohta. Kahetsusväärselt tuleb kõigepealt nentida, et Science 2.0 ei ole teaduslik materjal, vaid ühe inimese arusaamade peegeldus. Siinkohal soovin selgitada blogi autori viidatud teadusartikli tegelikku sisu, mis on palju laiem, kui Eesti lugejale kajastatu.

07.10.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all alkoholi mõju inimkonna arengule. Alkoholi sotsiaalne funktsioon on tänini tähtsal kohal ja läbi aegade on alkohol olnud üks diplomaatia töövahendeidki, märgib Tiido.

30.09.21 ARVAMUS ... Teaduslik konsensus on läbi ajaloo alati eksinud ning õigus on ikka ja jälle olnud "üksikul" arvajal või täiesti varjust tuleval tundmatul koolkonnal. Teaduslik konsensus oli raevukalt vastu nii teooriale Maa ümmargusest kujust kui loomulikult ka vaktsiinidele, kirjutab Peeter Espak.

22.09.21 ARVAMUS ... Probleemid toidu massilise äraviskamisega algasid Eestis nagu ka mujal käsikäes külluse saabumise ja söögi valmistamisest võõrandumisega, kirjutab Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.

21.09.21 ARVAMUS ... Tööstuse valdkonna akadeemilises õppes peaks doktorikraad olema rohkem norm kui erand, leiab Tallinna Tehnikaülikooli värske doktor Siret Malmberg. Tema sõnul aitab tööstusdoktorantuur õpetada tudengeid leidma päriselu probleemidele lahendusi teaduslike meetodite abil.

18.09.21 ARVAMUS ... Mis on kodu ja kust üldse tuleb kodutunne kui selline? Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp annab Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse kogumikus vastuseid. Samuti arutleb ta artiklis, kust läheb piir kodu ja liigse keskkonna ümberkujundamise vahel.

15.09.21 ARVAMUS ... Vanemaealiste koroonavaktsiiniga hõlmamiseks ja nende kaitsmiseks tuleks panna riiklike suurkampaaniate asemel senisest rohkem rõhku inimeste isiklikule nõustamisele, leiab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

17.08.21 KESKKOND ... Reedel 13. augustil peeti Arvamusfestivalil arutelu "How ready are we?" (Kui valmis me oleme?) transpordipöörde võimalikkusest Eestis. Teiste arutlejate hulgas võtsid sõna Milton Keynesi linnavolikogu juht Peter Marland ja Dundee linnavolikogu kohaliku elektrisõidukipargi juhataja Fraser Crichton. Novaator uuris külalisvestlejatelt, milline oli nende kogemus rohetranspordile üleminekul.

15.08.21 ARVAMUS ... Tulevasele presidendile ei peaks ehk seadma utoopilisi nõudeid, et hiljem poleks vaja pettuda. Seda enam, et ajas anname vabariigi presidentide sõnadele ja tegudele uued sümboolsed väärtused ja tähendused, kirjutab Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel.

01.08.21 ARVAMUS ... Eesti praeguse presidendivalimiste süsteemiga kaasnevad ebakindlus ja määramatus, mis võivad vähendada valimiste legitiimsust, kahandada sobivate isikute soovi kandideerida ning võõrandada kodanikke poliitikast. Kokkuvõttes tähendab see, et Eesti praegune presidendivalimiste süsteem vajab muutmist, kirjutab Tartu Ülikooli võrdleva poliitika kaasprofessor Piret Ehin.

14.07.21 ARVAMUS ... Lugu eestlastest kui metsarahvast on ökoloogide toonitatava keskkonnasäästlikkuse ja "elurikkuse" rahvuslik vaste, kirjutavad TÜ religiooniuuringute kaasprofessor ja TLÜ vanemteadur Atko Remmel ning Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja TLÜ vanemteadur Tõnno Jonuks.

22.06.21 KESKKOND ... Põhjavee taseme alanemise ja kasvanud reostusohu tõttu vajavad allikad paremat kaitset kui kunagi varem. Paraku pole aga Eestis isegi teada, kus neist suurem osa asuvad.

02.06.21 ARVAMUS ... Kiire matemaatikaülesanne. Kui pea kõigil Eesti elanikel on nutitelefonid ning neist pooled kasutavad neid päeva jooksul sotsiaalmeedia kasutamiseks ja sealtkaudu uudiste lugemiseks, siis kui palju Eesti asjadega kursis kodanikke see teeb? Pikema aja peale üllatavalt vähe.

22.04.21 ARVAMUS ... Koroona salakavala kulu tõttu kaebavad paljud haiguse läbi põdenud patsiendid terviseprobleemide üle ka kuid pärast koroonast tervenemist. Heal tasemel komplekset taastusravi vajavad aga ka kergemate ja mõõdukate funktsioonihäiretega patsiendid, leiab taastusarst Varje-Riin Tuulik.

30.03.21 ARVAMUS ... Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi vilistlane Kadri Paas uuris oma magistritöös, kuidas Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni abil vaenulike inforünnakute mõju leevendada.

24.03.21 ARVAMUS ... Kuigi Euroopas on putukate söömine uus nähtus, on see mujal maailmas tavapärane. Putukad on toitvad ja nende toiduks kasutamine aitaks säästa ka keskkonda, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Kristel Vene ja toidutehnoloogia doktorant Lachin Huseynli.

12.03.21 ÜHISKOND ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik kirjutab, et vajadus suhelda naaberriikide ja -kultuuridega ning osata mingil määral nende keelt, on ülimalt loomulik.

11.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Keeleteaduse ja teaduskeele tagamaid avab Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

10.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse dotsent Ave Mattheus kirjutab, kuidas ülikoolis tehtav kirjandusteaduslik uurimistöö on otseses seoses eesti kirjanduse saatuse ja staatusega tänases Eesti ühiskonnas.

29.01.21 ARVAMUS ... On pandeemiaajastu paradoks, et piirideta maailmast või ülikoolist kirjutada tahtes tuleb teha seda piirides, kirjutab Kunnar Kukk.

27.01.21 ARVAMUS ... Me peame suutma hoida talendid siin, Eestis, mis vajab nende oskusi ja teadmisi. Me oleme liiga väikesed, et lubada inimeste lahkumist. Me ei tohi olla piiririik, vaid rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse üks sõlmpunktidest, kirjutab Sergei Bogatenkov.

15.01.21 ARVAMUS ... Kogu lisaraha jõuab teadlasteni nii uurimistoetuste, palgaraha kui ka parema taristuna, kinnitab Katrin Pihor, haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja

30.12.20 ARVAMUS ... Jõulujärgne ehmatav positiivsete koroonatestide arv annab kinnitust, et viiruse levik on ikka tõusuteel. See, kas uuel aastal muutub pilt paremaks või halvemaks, on meie kõigi kätes, kes me valmistume tähistama aastavahetust, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ruth Kalda, Mikk Jürisson, Krista Fischer ja Tanel Tenson.

11.12.20 ARVAMUS ... Noored teadlased ei ole mitte mingil juhul koht, kust vananev teadlaskond saaks endale lubada kokkuhoidu. Kui noortele antaks rohkem grante ehk nii-öelda "lotovõite", oleks vähem noori, kes oma oskused ja teadmised välisriiki viivad või teadustee pooleli jätavad, kirjutab Eesti noorte teaduste akadeemia.

09.12.20 ARVAMUS ... Ulatuslikele uuringutele tuginedes saab väita, et tuumajaama lähedal elamise ja vähki haigestumise vahel puudub tõestatud seos, kirjutab Fermi Energia üks asutajatest ja tuumaenergeetika ohutuse spetsialist Kaspar Kööp.

03.12.20 ARVAMUS ... Tuumaentusiastid ei ole keskendunud teadusuuringutele, mis näitavad, et tuumajaama läheduses elamine tõstab vähki haigestumise riski, leiab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Ants Tull.

27.11.20 ARVAMUS ... Vastuseis ekspertide ja riigi soovitustele ning nõuetele illustreerib juba aastaid süvenenud usalduskriisi, mida ei tohiks samas üle dramatiseerida. Kuigi süsteemsed koroonatõkestamise meetmed on tekitanud näiliselt ulatusliku protestilaine, pole täiesti veendunud vastaseid ilmselt tegelikult kuigi palju, leiab Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.

27.11.20 ARVAMUS ... Enamasti küsitakse, mida tuleb teha, et noori teadus- ja arendustegevustesse kaasata. Tegelikult oleks õigem küsida, kus on need noored, kes tooksid uusi ja värskeid ideid meie ühiskonda, kirjutab Pavel Starkov.

26.11.20 ARVAMUS ... On järjekordne atavismi ilming, kui osa ühiskonnast tahab vanemate inimeste elude hinnaga tavalisel kombel edasi elada, raatsimata loovutada osa oma ellu 18 kuuks planeeritud toredast, ütles president Kersti Kaljulaid Tartu Ülikooli koroonakonverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" peetud kõnes.

24.11.20 ÜHISKOND ... Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.

23.11.20 ARVAMUS ... Pensionikindlustuse ostmise kohustuslikuks tegemise taga polnud mitte riigi soov Eesti inimest kuidagi kiusata, vaid tagada, et turg antud kindlustusliiki üldse pakkuda suudaks, leiab TTÜ Ragnar Nurkse instituudi fiskaalse valitsemise professor Ringa Raudla.

22.11.20 ARVAMUS ... Ravimikalkulaatorid on ravimite manustamise, ambulatoorse ravi tuleviku argipäev, tõeline personaalmeditsiin, kirjutavad Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht algselt Sirbis ilmunud ülevaates.

19.11.20 ARVAMUS ... Õpetajate järelkasv ei ole piisav ja amet piisavalt väärtustatud – küsimus on riiklikult rahastatud programmi puudumises, kirjutab professor Margus Pedaste.

19.11.20 ARVAMUS ... Kool on ühiskonna peegel – koolis avalduvad väärtused ja hoiakud, mis on iseloomulikud sellele ühiskonnale. Oleme praeguses Eesti arengus jõudnud olukorda, kus seame ohtu tulevaste põlvkondade hariduse ja seeläbi ka ühiskonna kvaliteedi, kirjutab Madis Somelar.

18.11.20 ARVAMUS ... "Ravimitest maakeeles" on lihtsasti loetav raamat, mis käsitleb hästi ravimitega seonduvaid küsimusi olemasolevate teadmiste tasemel, kirjutab Tartu Ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks. Raamat annab aimu, miks ravimeid peaks tarvitama arsti või apteekri soovituste kohaselt, mitte iseenese tarkusest.

16.11.20 ARVAMUS ... Teadusest tuleks rääkida selgelt ja viisil, mis oleks mõistetav ka eakatele, vähem haritutele ning vene emakeelega inimestele, sest vastasel juhul kujuneb teadusest väikese eliidi asi, millel puudub ühiskonnas laiem mõju, selgitab Vikerraadio päevakommentaaris Marju Himma.

11.11.20 ARVAMUS ... Ehkki Eesti maksusüsteemi üle on vaieldud tuliselt viimased kümme aastat, pole selles radikaalseid muutusi tehtud, koormates seega endiselt eeskätt vaesemaid ühiskonnarühmi, leiab Ringa Raudla, Tallinna Tehnikaülikooli fiskaalse valitsemise professor.

11.11.20 ARVAMUS ... Teadus rakendatakse erinevate moraalsete otsuste vankri ette põhjendamaks otsust ja saavutamaks soovitud eesmärki. Seepärast näemegi, kuidas näiteks metsasõjas on teaduslikud argumendid võrdselt kõigi huvigruppide relvastuses, kirjutab Jaak Aaviksoo.

10.11.20 ARVAMUS ... COVID-19 patsientidele on antud liiga kergekäeliselt ja ilma vajaduseta antibiootikume, see aga võimendab antimikroobse resistentsuse levikut, leiavad Tartu Ülikooli molekulaarbioloog Ülar Allas ja antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson.