Arvamus

Krista Aru: ainuke asi, mida peab kindlasti teadma…

14.06.22 ARVAMUS ... Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku, kirjutab Krista Aru Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastapäeva puhul.

Axel Jagau: eesti keel on suurkeel

14.06.22 ARVAMUS ... Eesti keelt saab tugevamaks muuta, kui me lihtsalt "nahaalselt" kasutame eesti keelt, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. Kasvõi teaduses. Välismaalased kirjutavad doktoritöid eesti keeles, seda võiksid teha ka eestlased, kirjutab Axel Jagau.

Karl Lembit Laane: kõrgharidus vajab lisaraha, mitte peenhäälestust

17.05.22 ARVAMUS ... Haridus- ja teadusministri lahendus kõrghariduse alarahastatusele on trahvida ülivõimekaid, ümberõppijad ja vähekindlustatuid. Kõrgharidus vajab aga lisaraha, mitte peenhäälestust, kirjutab Karl Lembit Laane.

Olav Aarna: insenerihariduse näljutamine surmab Eesti eduloo

06.05.22 ARVAMUS ... Eesti inseneriharidus vajab jätkusuutlikkuse saavutamiseks rohkem õppijaid ja kaasaegseid üldoskuseid, lõimitumat õpetamisviisi ning palju rohkem raha. Rahapuudus on kõige kurja juur, ei ole kahtlust, kirjutab Olav Aarna.

Marju Himma: Eesti pole piisavalt rikas odava kõrghariduse jaoks

25.04.22 ARVAMUS ... Kõrghariduse rahastamise teema on keerukam kui pelk võrdlus õpetajate palkadega, nendib Vikerraadio päevakommentaaris Marju Himma ning järeldab, et Eesti pole nii rikas, et lubada endale odavat kõrgharidust.

Ülevaade. Kõrghariduse rahastuskriis jätab palju noori ülikooli ukse taha

25.04.22 ARVAMUS ... Pole kahtlust, et kõrgharidussüsteemis on raha puudu. Selle lahendamiseks on üldjoontes kolm võimalust: kas raha paneb juurde riik või üliõpilane või teevad seda mõlemad, kirjutavad Aune Valk, Gerli Silm ja Kai Tiitsaar.

Reformierakonda hoidis võimutüüri juures rahvuslõhe ja osav tsentrimäng

27.01.22 ÜHISKOND ... Hiljuti ilmunud teadusartikkel aitab selgitada, kuidas õnnestus Reformierakonnal 17 aastat järjest võimul püsida. Tallinna Ülikooli poliitikateadlase Tõnis Saartsi ja politoloogia eriala vilistlase Marleen Allemanni töö heidab ka uut valgust poliitikateadlasi vaevanud küsimusele, kuidas suudavad pikaajalised võimuparteid õilmitseda isegi noortes demokraatiates

Oliver Laas: usaldus tehnoloogia vastu muudab meid ka haavatavaks

24.01.22 ARVAMUS ... Me küll räägime autonoomsetest süsteemidest nagu isejuhtivad autod või tehisintellekti rakendused, aga neid usaldades sõltume inimkeskse arusaama järgi ikkagi inimestest nende tehnoloogiate taga, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

Kurmo Konsa: mis meist järele jääb?

24.01.22 ARVAMUS ... Vähemalt teoreetiliselt võivad inimese tegevusjäljed jääda kõige kauemaks püsima Maast väga-väga kaugele, kirjutab Kurmo Konsa algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Harri Tiido: miks inimese aju tasapisi väiksemaks muutub

13.01.22 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all hallid ajukäärud. Inimese aju on vähenenud, kuid inimkonna enese arengu tulemusel. Kuna evolutsioon on jätkuv protsess, ei ole ette teada, kuhu meie ajuke oma arengus jõuab, märgib Tiido.

Keskkonnasõbralik käitumine seostub avatuse ja kõrgema ilumeelega

13.01.22 ARVAMUS ... Senistest uuringutest tuleb välja, et keskkonnasõbralikumalt käituvad inimesed on tavaliselt eos uuendustele avatumad ja kõrgema ilumeelega. Ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks ning kliimat puudutavate otsuste puhul võiksid arvestada sellega nii reklaamitootjad kui ka valijad.

Gunnar Okk: Eesti ülikoolid, raha ja tulevik

27.12.21 ARVAMUS ... Eestis võiks teha laiaulatusliku kõrghariduse ja teadustegevuse reformi, mille käigus koondataks Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste tegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus, kirjutab Gunnar Okk.

Andres Tarand: kuidas me kliimat muutsime

18.12.21 ARVAMUS ... Riigikogu on kõige sobivam koht üleminekuaja ehk rohepöörde juhtimiseks hoopis tihedamas koostöös teadlastega kui seni tavaks, kirjutab Andres Tarand algselt värskes Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

Mari-Liis Jakobson: stagnatsioonikümnend Eesti kõrghariduses

10.12.21 ARVAMUS ... Kolmapäeval võeti riigikogus vastu riigieelarve, neljapäeval toimus samas arutelu kõrghariduse rolli, kvaliteedi ja rahastamise üle. Päris irooniline olukord, kui nii võtta: kõigepealt paneme paika, palju raha saab ning seejärel hakkame arutama, palju saada võiks, arutleb Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

Toomas Asser: meil ei ole luksust Eesti inimesi raisata

09.12.21 ARVAMUS ... Ootame valitsuselt ja riigikogult, et peatate liivakella, mis viib halastamatult, inimene inimese järel, Eestist tulevikulootusi ja kogenud tegijaid, kasvatab pettunute arvu ja väärtusetuse tunnet. Meil ei ole luksust Eesti inimesi raisata, kirjutab professor Toomas Asser.

Margit Sutrop: Eesti tulevik sõltub sellest, kui kvaliteetne on kõrgharidus

09.12.21 ARVAMUS ... Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus, Eesti konkurentsivõime maailmas ning – ilma liialdamata – Eesti riigi tulevik sõltub sellest, kui kvaliteetne on Eesti kõrgharidus. Paraku ohustab valdkonna aastatepikkune alarahastamine kõrghariduse kvaliteeti ja vähendab üliõpilaste võimalust saada head haridust, kirjutab Margit Sutrop.

Tõnu Viik: miks üliõpilased meelt avaldavad?

09.12.21 ARVAMUS ... Riigikogus toimus 9. detsembril olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused" arutelu. Sama päeva hommikul kogunesid Toompeale meelt avaldama ja kõnekoosolekut pidama üliõpilased ja Eesti ülikoolide töötajad. Miks nad seda tegid ja mis ülikoolides siis toimub, sellest kirjutab Tõnu Viik.

Harri Tiido: uuest feodalismiajastust ja pisut ka tehnoloogiast

07.12.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Joel Kotkini mõtted uus-feodalismist. Tundub, et kiirelt kasvab just varandusliku ebavõrdsuse kasvu eest hoiatajate hulk. Kuigi ei oskagi öelda, kumb kasvab kiiremini, kas hoiatuste hulk või varanduslik ebavõrdsus, märgib Tiido.

Kadi Lubi ja Aive Pevkur: igal inimesel on vaja uuringus osalemise tarkust

03.12.21 ARVAMUS ... Seoses koroonapandeemiaga viiakse läbi väga palju erinevaid uuringuid ja iga Eesti inimene võib sattuda uuritavaks. Ehk oleks hiljutiste uudiste valguses aeg kõnelda Eestis ka uuringutarkusest, kirjutavad Kadi Lubi ja Aive Pevkur.

Harri Tiido: uuest klasside konfliktist ühe ameerika professori pilgu läbi

02.12.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Michael Lindi raamat "Uus klassisõda". Uus klassisõda võib lõppeda uue klassiülese kompromissiga või siis võidaks üks klass, kas neoliberaalsete tehnokraatide ülaklass või populistlike demagoogide juhitud töölisklass, märgib Tiido.

Tarmo Soomere: sada aastat liidus loodusega

02.12.21 ARVAMUS ... Meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Sõltumata poliitilisest olukorrast või võimutuulte vahetumisest on see pakkunud meile fantastilisi võimalusi oma elu korraldamiseks, alates toidu, eluaseme ja kütte hankimisest kuni sadade pisiasjadeni, mida looduses naudime või kasutamine, kirjutab Tarmo Soomere.

Mait Klaassen: tasuta Eesti. Vol I

22.11.21 ARVAMUS ... Meie ülikoolid on kõik maailmatasemel, aga millegipärast levib ühiskonnas arvamus, et üha väiksemat proportsiooni meie ühisest rahakotist ülikoolidele eraldades suudame ikkagi säilitada ülikoolihariduse kõrge taseme, kirjutab Mait Klaassen.

Tarmo Soomere: hea nõu ei pruugi olla kallis

14.11.21 ARVAMUS ... Kliimamuutus on jõudnud staadiumi, kus vajame julgeid otsuseid. Mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka sotsiaal-majanduslikku analüüsi ja inimkäitumist arvestavaid lahendusi, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Eneli Kindsiko: Eesti ülikool 2051

07.11.21 ARVAMUS ... Mida olen mustrina nii Eestis kui ka teiste riikide ülikoolides märganud, et akadeemiline karjäär valitakse eeskuju mõjul, ent ülikoolist lahkutakse kehva juhtimiskultuuri ja sisekonfliktide tõttu, kirjutab Eneli Kindsiko algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Oliver Laas: Mark Zuckerbergi metaversum

27.10.21 ARVAMUS ... Mark Zuckerberg teatas hiljuti, et Facebook hakkab metaversumit (metaverse) arendama. Oliver Laas tutvustab Vikerraadio päevakommentaaris, millega on tegu, millised on selleks vajalikud tehnoloogilised tingimused ja mida selle tulevikunägemuse realiseerimine endaga kaasa võib tuua.

Harri Tiido: Maa ja ilma kasutuskõlblikkusest lähisajandeil

26.10.21 ARVAMUS ... Et mitte trendist kõrvale jääda, on Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" seekord vaatluse all keskkond, täpsemalt meie elukeskkonna tulevik. Inimese loomus ei muutu väga kergelt, selleks on vaja väga suuri vapustusi, märgib Tiido.

Ralf-Martin Soe: teaduspõhiselt saab lahendada probleeme vaid KOV-e kaasates

20.10.21 ARVAMUS ... Linnade ja valdade tulevikuprobleemide lahendamisel mängib võtmerolli kohalikelt omavalitsustelt saadav vahetu sisend. Leitud lahendusi tuleb aga proovile panna linnaruumis endas ehk nn eluslaboris, leiab Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskus juhataja Ralf-Martin Soe.

Tuul Sepp: rohepööre toob inimese tagasi tema loomulikku keskkonda

20.10.21 ARVAMUS ... Rohepöörde paremini mõistetavaks tegemiseks tuleks lisaks suurte ja raskesti hoomatavate eesmärkide rõhutamisele tuua fookusesse inimese isikliku kasu. Elupaikade parandamisega saaks ära teha ka suure osa rohepöördest, leiab Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp.

Eesti teadlane: meemesilasi on aina rohkem, kuid kasvab ka suremusprotsent

12.10.21 ARVAMUS ... Möödunud nädalal ilmus meedias refereering blogi Science 2.0 kirjutisele, mis väidetavalt põhineb hiljutisel uuringul mesilaste arvukuse kohta. Kahetsusväärselt tuleb kõigepealt nentida, et Science 2.0 ei ole teaduslik materjal, vaid ühe inimese arusaamade peegeldus. Siinkohal soovin selgitada blogi autori viidatud teadusartikli tegelikku sisu, mis on palju laiem, kui Eesti lugejale kajastatu.

Harri Tiido: kas alkohol on arengu mootor?

07.10.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all alkoholi mõju inimkonna arengule. Alkoholi sotsiaalne funktsioon on tänini tähtsal kohal ja läbi aegade on alkohol olnud üks diplomaatia töövahendeidki, märgib Tiido.

Peeter Espak: miks teadus ei näi enam usaldusväärne

30.09.21 ARVAMUS ... Teaduslik konsensus on läbi ajaloo alati eksinud ning õigus on ikka ja jälle olnud "üksikul" arvajal või täiesti varjust tuleval tundmatul koolkonnal. Teaduslik konsensus oli raevukalt vastu nii teooriale Maa ümmargusest kujust kui loomulikult ka vaktsiinidele, kirjutab Peeter Espak.

Keskkonnaajaloolane: toidu raiskamisele eelneb õpitud abitus

22.09.21 ARVAMUS ... Probleemid toidu massilise äraviskamisega algasid Eestis nagu ka mujal käsikäes külluse saabumise ja söögi valmistamisest võõrandumisega, kirjutab Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.

Tööstusdoktor: doktorikraad peaks olema akadeemias pigem norm kui erand

21.09.21 ARVAMUS ... Tööstuse valdkonna akadeemilises õppes peaks doktorikraad olema rohkem norm kui erand, leiab Tallinna Tehnikaülikooli värske doktor Siret Malmberg. Tema sõnul aitab tööstusdoktorantuur õpetada tudengeid leidma päriselu probleemidele lahendusi teaduslike meetodite abil.

Tuul Sepp: maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna

18.09.21 ARVAMUS ... Mis on kodu ja kust üldse tuleb kodutunne kui selline? Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp annab Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse kogumikus vastuseid. Samuti arutleb ta artiklis, kust läheb piir kodu ja liigse keskkonna ümberkujundamise vahel.

Asser: vaktsineerimiskampaaniad peaks asendama isikliku nõustamisega

15.09.21 ARVAMUS ... Vanemaealiste koroonavaktsiiniga hõlmamiseks ja nende kaitsmiseks tuleks panna riiklike suurkampaaniate asemel senisest rohkem rõhku inimeste isiklikule nõustamisele, leiab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Briti transpordipöörde kogemus: avalikkuse meelemuutus võtab kaks aastat

17.08.21 KESKKOND ... Reedel 13. augustil peeti Arvamusfestivalil arutelu "How ready are we?" (Kui valmis me oleme?) transpordipöörde võimalikkusest Eestis. Teiste arutlejate hulgas võtsid sõna Milton Keynesi linnavolikogu juht Peter Marland ja Dundee linnavolikogu kohaliku elektrisõidukipargi juhataja Fraser Crichton. Novaator uuris külalisvestlejatelt, milline oli nende kogemus rohetranspordile üleminekul.

Andreas Ventsel: mis on see presidendiametiga kaasnev sümboolne võim?

15.08.21 ARVAMUS ... Tulevasele presidendile ei peaks ehk seadma utoopilisi nõudeid, et hiljem poleks vaja pettuda. Seda enam, et ajas anname vabariigi presidentide sõnadele ja tegudele uued sümboolsed väärtused ja tähendused, kirjutab Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel.

Piret Ehin: praegune presidendi valimise süsteem vajab muutmist

01.08.21 ARVAMUS ... Eesti praeguse presidendivalimiste süsteemiga kaasnevad ebakindlus ja määramatus, mis võivad vähendada valimiste legitiimsust, kahandada sobivate isikute soovi kandideerida ning võõrandada kodanikke poliitikast. Kokkuvõttes tähendab see, et Eesti praegune presidendivalimiste süsteem vajab muutmist, kirjutab Tartu Ülikooli võrdleva poliitika kaasprofessor Piret Ehin.

Atko Remmel ja Tõnno Jonuks: millest räägib eestlaste enesekuvand metsarahvana

14.07.21 ARVAMUS ... Lugu eestlastest kui metsarahvast on ökoloogide toonitatava keskkonnasäästlikkuse ja "elurikkuse" rahvuslik vaste, kirjutavad TÜ religiooniuuringute kaasprofessor ja TLÜ vanemteadur Atko Remmel ning Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja TLÜ vanemteadur Tõnno Jonuks.

Teadusuuringud viitavad põhjavee ja allikate olukorra halvenemisele

22.06.21 KESKKOND ... Põhjavee taseme alanemise ja kasvanud reostusohu tõttu vajavad allikad paremat kaitset kui kunagi varem. Paraku pole aga Eestis isegi teada, kus neist suurem osa asuvad.

Liis Kass: kui oma riigist hoolid, loe paberlehte

02.06.21 ARVAMUS ... Kiire matemaatikaülesanne. Kui pea kõigil Eesti elanikel on nutitelefonid ning neist pooled kasutavad neid päeva jooksul sotsiaalmeedia kasutamiseks ja sealtkaudu uudiste lugemiseks, siis kui palju Eesti asjadega kursis kodanikke see teeb? Pikema aja peale üllatavalt vähe.

Varje-Riin Tuulik: kuidas investeerida koroonaajal tervisesse?

22.04.21 ARVAMUS ... Koroona salakavala kulu tõttu kaebavad paljud haiguse läbi põdenud patsiendid terviseprobleemide üle ka kuid pärast koroonast tervenemist. Heal tasemel komplekset taastusravi vajavad aga ka kergemate ja mõõdukate funktsioonihäiretega patsiendid, leiab taastusarst Varje-Riin Tuulik.

Magistritöö: poliitikute ükskõiksus seab Eesti julgeoleku ohtu

30.03.21 ARVAMUS ... Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi vilistlane Kadri Paas uuris oma magistritöös, kuidas Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni abil vaenulike inforünnakute mõju leevendada.

Tulevik toob toidulauale kollased jahuussid, toakilgid ja tirtsud

24.03.21 ARVAMUS ... Kuigi Euroopas on putukate söömine uus nähtus, on see mujal maailmas tavapärane. Putukad on toitvad ja nende toiduks kasutamine aitaks säästa ka keskkonda, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Kristel Vene ja toidutehnoloogia doktorant Lachin Huseynli.

Anna Verschik: mitmekeelsus on sama vana kui keel ise

12.03.21 ÜHISKOND ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik kirjutab, et vajadus suhelda naaberriikide ja -kultuuridega ning osata mingil määral nende keelt, on ülimalt loomulik.

Peep Nemvalts: iga rahvas vajab emakeelset teadust

11.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Keeleteaduse ja teaduskeele tagamaid avab Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

Kirjanduse positsioon ühiskonnas peegeldub vastu ülikoolist

10.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse dotsent Ave Mattheus kirjutab, kuidas ülikoolis tehtav kirjandusteaduslik uurimistöö on otseses seoses eesti kirjanduse saatuse ja staatusega tänases Eesti ühiskonnas.

Kunnar Kukk: miks kaotada piiride ajastul üleliigsed piirid?

29.01.21 ARVAMUS ... On pandeemiaajastu paradoks, et piirideta maailmast või ülikoolist kirjutada tahtes tuleb teha seda piirides, kirjutab Kunnar Kukk.

Sergei Bogatenkov: piirideta ülikool on Eesti parim võimalus

27.01.21 ARVAMUS ... Me peame suutma hoida talendid siin, Eestis, mis vajab nende oskusi ja teadmisi. Me oleme liiga väikesed, et lubada inimeste lahkumist. Me ei tohi olla piiririik, vaid rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse üks sõlmpunktidest, kirjutab Sergei Bogatenkov.

Katrin Pihor: teadlasteni jõuab kogu lisaraha

15.01.21 ARVAMUS ... Kogu lisaraha jõuab teadlasteni nii uurimistoetuste, palgaraha kui ka parema taristuna, kinnitab Katrin Pihor, haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: