02.06.21 ARVAMUS ... Kiire matemaatikaülesanne. Kui pea kõigil Eesti elanikel on nutitelefonid ning neist pooled kasutavad neid päeva jooksul sotsiaalmeedia kasutamiseks ja sealtkaudu uudiste lugemiseks, siis kui palju Eesti asjadega kursis kodanikke see teeb? Pikema aja peale üllatavalt vähe.

22.04.21 ARVAMUS ... Koroona salakavala kulu tõttu kaebavad paljud haiguse läbi põdenud patsiendid terviseprobleemide üle ka kuid pärast koroonast tervenemist. Heal tasemel komplekset taastusravi vajavad aga ka kergemate ja mõõdukate funktsioonihäiretega patsiendid, leiab taastusarst Varje-Riin Tuulik.

30.03.21 ARVAMUS ... Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi vilistlane Kadri Paas uuris oma magistritöös, kuidas Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni abil vaenulike inforünnakute mõju leevendada.

24.03.21 ARVAMUS ... Kuigi Euroopas on putukate söömine uus nähtus, on see mujal maailmas tavapärane. Putukad on toitvad ja nende toiduks kasutamine aitaks säästa ka keskkonda, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Kristel Vene ja toidutehnoloogia doktorant Lachin Huseynli.

12.03.21 ÜHISKOND ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik kirjutab, et vajadus suhelda naaberriikide ja -kultuuridega ning osata mingil määral nende keelt, on ülimalt loomulik.

11.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Keeleteaduse ja teaduskeele tagamaid avab Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

10.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse dotsent Ave Mattheus kirjutab, kuidas ülikoolis tehtav kirjandusteaduslik uurimistöö on otseses seoses eesti kirjanduse saatuse ja staatusega tänases Eesti ühiskonnas.

29.01.21 ARVAMUS ... On pandeemiaajastu paradoks, et piirideta maailmast või ülikoolist kirjutada tahtes tuleb teha seda piirides, kirjutab Kunnar Kukk.

27.01.21 ARVAMUS ... Me peame suutma hoida talendid siin, Eestis, mis vajab nende oskusi ja teadmisi. Me oleme liiga väikesed, et lubada inimeste lahkumist. Me ei tohi olla piiririik, vaid rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse üks sõlmpunktidest, kirjutab Sergei Bogatenkov.

15.01.21 ARVAMUS ... Kogu lisaraha jõuab teadlasteni nii uurimistoetuste, palgaraha kui ka parema taristuna, kinnitab Katrin Pihor, haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja

30.12.20 ARVAMUS ... Jõulujärgne ehmatav positiivsete koroonatestide arv annab kinnitust, et viiruse levik on ikka tõusuteel. See, kas uuel aastal muutub pilt paremaks või halvemaks, on meie kõigi kätes, kes me valmistume tähistama aastavahetust, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ruth Kalda, Mikk Jürisson, Krista Fischer ja Tanel Tenson.

11.12.20 ARVAMUS ... Noored teadlased ei ole mitte mingil juhul koht, kust vananev teadlaskond saaks endale lubada kokkuhoidu. Kui noortele antaks rohkem grante ehk nii-öelda "lotovõite", oleks vähem noori, kes oma oskused ja teadmised välisriiki viivad või teadustee pooleli jätavad, kirjutab Eesti noorte teaduste akadeemia.

09.12.20 ARVAMUS ... Ulatuslikele uuringutele tuginedes saab väita, et tuumajaama lähedal elamise ja vähki haigestumise vahel puudub tõestatud seos, kirjutab Fermi Energia üks asutajatest ja tuumaenergeetika ohutuse spetsialist Kaspar Kööp.

03.12.20 ARVAMUS ... Tuumaentusiastid ei ole keskendunud teadusuuringutele, mis näitavad, et tuumajaama läheduses elamine tõstab vähki haigestumise riski, leiab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Ants Tull.

27.11.20 ARVAMUS ... Vastuseis ekspertide ja riigi soovitustele ning nõuetele illustreerib juba aastaid süvenenud usalduskriisi, mida ei tohiks samas üle dramatiseerida. Kuigi süsteemsed koroonatõkestamise meetmed on tekitanud näiliselt ulatusliku protestilaine, pole täiesti veendunud vastaseid ilmselt tegelikult kuigi palju, leiab Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.

27.11.20 ARVAMUS ... Enamasti küsitakse, mida tuleb teha, et noori teadus- ja arendustegevustesse kaasata. Tegelikult oleks õigem küsida, kus on need noored, kes tooksid uusi ja värskeid ideid meie ühiskonda, kirjutab Pavel Starkov.

26.11.20 ARVAMUS ... On järjekordne atavismi ilming, kui osa ühiskonnast tahab vanemate inimeste elude hinnaga tavalisel kombel edasi elada, raatsimata loovutada osa oma ellu 18 kuuks planeeritud toredast, ütles president Kersti Kaljulaid Tartu Ülikooli koroonakonverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" peetud kõnes.

24.11.20 ÜHISKOND ... Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.

23.11.20 ARVAMUS ... Pensionikindlustuse ostmise kohustuslikuks tegemise taga polnud mitte riigi soov Eesti inimest kuidagi kiusata, vaid tagada, et turg antud kindlustusliiki üldse pakkuda suudaks, leiab TTÜ Ragnar Nurkse instituudi fiskaalse valitsemise professor Ringa Raudla.

22.11.20 ARVAMUS ... Ravimikalkulaatorid on ravimite manustamise, ambulatoorse ravi tuleviku argipäev, tõeline personaalmeditsiin, kirjutavad Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht algselt Sirbis ilmunud ülevaates.

19.11.20 ARVAMUS ... Õpetajate järelkasv ei ole piisav ja amet piisavalt väärtustatud – küsimus on riiklikult rahastatud programmi puudumises, kirjutab professor Margus Pedaste.

19.11.20 ARVAMUS ... Kool on ühiskonna peegel – koolis avalduvad väärtused ja hoiakud, mis on iseloomulikud sellele ühiskonnale. Oleme praeguses Eesti arengus jõudnud olukorda, kus seame ohtu tulevaste põlvkondade hariduse ja seeläbi ka ühiskonna kvaliteedi, kirjutab Madis Somelar.

18.11.20 ARVAMUS ... "Ravimitest maakeeles" on lihtsasti loetav raamat, mis käsitleb hästi ravimitega seonduvaid küsimusi olemasolevate teadmiste tasemel, kirjutab Tartu Ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks. Raamat annab aimu, miks ravimeid peaks tarvitama arsti või apteekri soovituste kohaselt, mitte iseenese tarkusest.

16.11.20 ARVAMUS ... Teadusest tuleks rääkida selgelt ja viisil, mis oleks mõistetav ka eakatele, vähem haritutele ning vene emakeelega inimestele, sest vastasel juhul kujuneb teadusest väikese eliidi asi, millel puudub ühiskonnas laiem mõju, selgitab Vikerraadio päevakommentaaris Marju Himma.

11.11.20 ARVAMUS ... Ehkki Eesti maksusüsteemi üle on vaieldud tuliselt viimased kümme aastat, pole selles radikaalseid muutusi tehtud, koormates seega endiselt eeskätt vaesemaid ühiskonnarühmi, leiab Ringa Raudla, Tallinna Tehnikaülikooli fiskaalse valitsemise professor.

11.11.20 ARVAMUS ... Teadus rakendatakse erinevate moraalsete otsuste vankri ette põhjendamaks otsust ja saavutamaks soovitud eesmärki. Seepärast näemegi, kuidas näiteks metsasõjas on teaduslikud argumendid võrdselt kõigi huvigruppide relvastuses, kirjutab Jaak Aaviksoo.

10.11.20 ARVAMUS ... COVID-19 patsientidele on antud liiga kergekäeliselt ja ilma vajaduseta antibiootikume, see aga võimendab antimikroobse resistentsuse levikut, leiavad Tartu Ülikooli molekulaarbioloog Ülar Allas ja antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson.

14.10.20 ARVAMUS ... Tartu Ülikool, mille alluvuses on geenivaramu, ei saa ega peagi olema teadus- ja arendusasutusena geenitestide tootja. Ülikoolil puuduvad selleks vastavad struktuurid ja ressursid, mille loomine ning pidamine pole ka ülikooli põhitegevus, kirjutab onkoloog Peeter Padrik kommentaarina Karoliina Kruusmaa ja Lili Milani arvamusartiklitele.

12.10.20 ARVAMUS ... Personaalmeditsiini arendustööd võib pidada justkui pikaajaliseks Eesti geenivaramu kampaaniaks, mille eesmärk on olnud esitleda personaalmeditsiini kui olulist ja innovaatilist valdkonda, mis muudab revolutsiooniliselt kogu tervishoiusüsteemi, leiab Karoliina Kruusmaa, kes uuris oma bakalaureusetöös personaalmeditsiini kommunikatsiooni.

12.10.20 ARVAMUS ... Tuleb tõdeda, et personaalmeditsiini teemal laiem arutelu ja debatt on jäänud pidamata. Tervis on inimestele üks olulisemaid väärtusi ning seetõttu vajavad arengud tervishoius laiapõhjalist arutelu patsientide ning nende esindusorganisatsioonide, arstide, teadlaste, riigi ja paljude teiste osalusel, leiab Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani.

01.09.20 ARVAMUS ... Euroopa Kosmoseagentuuriga on sõlminud uute toodete ja teenuste arendamiseks lepingu üle 20 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse. Eesti kosmosebüroo projektijuht Karoli Kahni sõnul pole liiga utoopiline unistada ka Eesti oma astronaudist.

24.08.20 ARVAMUS ... Eesti keele tundide arv on vähenenud 40 aastaga ligi viiendiku võrra, nendib Katrin Kalamees-Ruubel eesti keele õpetamise ajalugu käsitlevas ülevaates.

24.08.20 ARVAMUS ... Teaduskommunikatsioon on suhtlus, mille eesmärk on tutvustada teadust ühiskonnale ja luua eeldusi teaduse tihedamaks lõimimiseks ühiskonda. Tegelikkuses kasutavad Eesti ülikoolid teaduskommunikatsiooni kui võimalust enda mainet kujundada ning seeläbi suuremat rahastust saada.

03.07.20 ARVAMUS ... Igal aastal tekib mitmetel teadlastel arvamus, et reaalses elus toimuvad hindamisprotsessid pisut teistmoodi, kui näeb Eestis ette uurimistoetuste raha jagamise ametlik kord, nendib Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi professor Peep Palumaa.

19.06.20 ARVAMUS ... Tugeva akadeemilise järelkasvu loomiseks ei piisa vaid doktorantuuri atraktiivsemaks muutmisest, vaid korraga tuleks tegeleda kogu karjäärimudeliga, leiab Tartu ülikooli majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute dotsent Eneli Kindsiko.

12.06.20 ARVAMUS ... Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu kirjeldab vastuseks sotsiaalmeedias ja ajalehes Sirp kõlanud kriitikale uurimistoetuste jagamiseks kasutatavaid põhimõtteid.

24.01.20 ARVAMUS ... Iga-aastane personaalsete uurimisgrantide voor raiskab 14 tööaasta jagu teadlaste töötunde, nendib Tartu ülikooli majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute dotsent Eneli Kindsiko.