Arvamus

Keskkonnaajaloolane: toidu raiskamisele eelneb õpitud abitus

22.09.21 ARVAMUS ... Probleemid toidu massilise äraviskamisega algasid Eestis nagu ka mujal käsikäes külluse saabumise ja söögi valmistamisest võõrandumisega, kirjutab Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.

Tööstusdoktor: doktorikraad peaks olema akadeemias pigem norm kui erand

21.09.21 ARVAMUS ... Tööstuse valdkonna akadeemilises õppes peaks doktorikraad olema rohkem norm kui erand, leiab Tallinna Tehnikaülikooli värske doktor Siret Malmberg. Tema sõnul aitab tööstusdoktorantuur õpetada tudengeid leidma päriselu probleemidele lahendusi teaduslike meetodite abil.

Tuul Sepp: maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna

18.09.21 ARVAMUS ... Mis on kodu ja kust üldse tuleb kodutunne kui selline? Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp annab Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse kogumikus vastuseid. Samuti arutleb ta artiklis, kust läheb piir kodu ja liigse keskkonna ümberkujundamise vahel.

Asser: vaktsineerimiskampaaniad peaks asendama isikliku nõustamisega

15.09.21 ARVAMUS ... Vanemaealiste koroonavaktsiiniga hõlmamiseks ja nende kaitsmiseks tuleks panna riiklike suurkampaaniate asemel senisest rohkem rõhku inimeste isiklikule nõustamisele, leiab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Briti transpordipöörde kogemus: avalikkuse meelemuutus võtab kaks aastat

17.08.21 KESKKOND ... Reedel 13. augustil peeti Arvamusfestivalil arutelu "How ready are we?" (Kui valmis me oleme?) transpordipöörde võimalikkusest Eestis. Teiste arutlejate hulgas võtsid sõna Milton Keynesi linnavolikogu juht Peter Marland ja Dundee linnavolikogu kohaliku elektrisõidukipargi juhataja Fraser Crichton. Novaator uuris külalisvestlejatelt, milline oli nende kogemus rohetranspordile üleminekul.

Andreas Ventsel: mis on see presidendiametiga kaasnev sümboolne võim?

15.08.21 ARVAMUS ... Tulevasele presidendile ei peaks ehk seadma utoopilisi nõudeid, et hiljem poleks vaja pettuda. Seda enam, et ajas anname vabariigi presidentide sõnadele ja tegudele uued sümboolsed väärtused ja tähendused, kirjutab Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel.

Piret Ehin: praegune presidendi valimise süsteem vajab muutmist

01.08.21 ARVAMUS ... Eesti praeguse presidendivalimiste süsteemiga kaasnevad ebakindlus ja määramatus, mis võivad vähendada valimiste legitiimsust, kahandada sobivate isikute soovi kandideerida ning võõrandada kodanikke poliitikast. Kokkuvõttes tähendab see, et Eesti praegune presidendivalimiste süsteem vajab muutmist, kirjutab Tartu Ülikooli võrdleva poliitika kaasprofessor Piret Ehin.

Atko Remmel ja Tõnno Jonuks: millest räägib eestlaste enesekuvand metsarahvana

14.07.21 ARVAMUS ... Lugu eestlastest kui metsarahvast on ökoloogide toonitatava keskkonnasäästlikkuse ja "elurikkuse" rahvuslik vaste, kirjutavad TÜ religiooniuuringute kaasprofessor ja TLÜ vanemteadur Atko Remmel ning Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja TLÜ vanemteadur Tõnno Jonuks.

Teadusuuringud viitavad põhjavee ja allikate olukorra halvenemisele

22.06.21 KESKKOND ... Põhjavee taseme alanemise ja kasvanud reostusohu tõttu vajavad allikad paremat kaitset kui kunagi varem. Paraku pole aga Eestis isegi teada, kus neist suurem osa asuvad.

Liis Kass: kui oma riigist hoolid, loe paberlehte

02.06.21 ARVAMUS ... Kiire matemaatikaülesanne. Kui pea kõigil Eesti elanikel on nutitelefonid ning neist pooled kasutavad neid päeva jooksul sotsiaalmeedia kasutamiseks ja sealtkaudu uudiste lugemiseks, siis kui palju Eesti asjadega kursis kodanikke see teeb? Pikema aja peale üllatavalt vähe.

Varje-Riin Tuulik: kuidas investeerida koroonaajal tervisesse?

22.04.21 ARVAMUS ... Koroona salakavala kulu tõttu kaebavad paljud haiguse läbi põdenud patsiendid terviseprobleemide üle ka kuid pärast koroonast tervenemist. Heal tasemel komplekset taastusravi vajavad aga ka kergemate ja mõõdukate funktsioonihäiretega patsiendid, leiab taastusarst Varje-Riin Tuulik.

Magistritöö: poliitikute ükskõiksus seab Eesti julgeoleku ohtu

30.03.21 ARVAMUS ... Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi vilistlane Kadri Paas uuris oma magistritöös, kuidas Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni abil vaenulike inforünnakute mõju leevendada.

Tulevik toob toidulauale kollased jahuussid, toakilgid ja tirtsud

24.03.21 ARVAMUS ... Kuigi Euroopas on putukate söömine uus nähtus, on see mujal maailmas tavapärane. Putukad on toitvad ja nende toiduks kasutamine aitaks säästa ka keskkonda, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Kristel Vene ja toidutehnoloogia doktorant Lachin Huseynli.

Anna Verschik: mitmekeelsus on sama vana kui keel ise

12.03.21 ÜHISKOND ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik kirjutab, et vajadus suhelda naaberriikide ja -kultuuridega ning osata mingil määral nende keelt, on ülimalt loomulik.

Peep Nemvalts: iga rahvas vajab emakeelset teadust

11.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Keeleteaduse ja teaduskeele tagamaid avab Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

Kirjanduse positsioon ühiskonnas peegeldub vastu ülikoolist

10.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse dotsent Ave Mattheus kirjutab, kuidas ülikoolis tehtav kirjandusteaduslik uurimistöö on otseses seoses eesti kirjanduse saatuse ja staatusega tänases Eesti ühiskonnas.

Kunnar Kukk: miks kaotada piiride ajastul üleliigsed piirid?

29.01.21 ARVAMUS ... On pandeemiaajastu paradoks, et piirideta maailmast või ülikoolist kirjutada tahtes tuleb teha seda piirides, kirjutab Kunnar Kukk.

Sergei Bogatenkov: piirideta ülikool on Eesti parim võimalus

27.01.21 ARVAMUS ... Me peame suutma hoida talendid siin, Eestis, mis vajab nende oskusi ja teadmisi. Me oleme liiga väikesed, et lubada inimeste lahkumist. Me ei tohi olla piiririik, vaid rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse üks sõlmpunktidest, kirjutab Sergei Bogatenkov.

Katrin Pihor: teadlasteni jõuab kogu lisaraha

15.01.21 ARVAMUS ... Kogu lisaraha jõuab teadlasteni nii uurimistoetuste, palgaraha kui ka parema taristuna, kinnitab Katrin Pihor, haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja

TÜ teadlased: tee aastavahetusel arukad valikud, et uus aasta tuleks nakkuseta

30.12.20 ARVAMUS ... Jõulujärgne ehmatav positiivsete koroonatestide arv annab kinnitust, et viiruse levik on ikka tõusuteel. See, kas uuel aastal muutub pilt paremaks või halvemaks, on meie kõigi kätes, kes me valmistume tähistama aastavahetust, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ruth Kalda, Mikk Jürisson, Krista Fischer ja Tanel Tenson.

ENTA: kasvava teadusrahastuse taustal jäid kaotajateks noored teadlased

11.12.20 ARVAMUS ... Noored teadlased ei ole mitte mingil juhul koht, kust vananev teadlaskond saaks endale lubada kokkuhoidu. Kui noortele antaks rohkem grante ehk nii-öelda "lotovõite", oleks vähem noori, kes oma oskused ja teadmised välisriiki viivad või teadustee pooleli jätavad, kirjutab Eesti noorte teaduste akadeemia.

Kaspar Kööp: tuumajaamade läheduse ja verevähi seos pole tõestatud

09.12.20 ARVAMUS ... Ulatuslikele uuringutele tuginedes saab väita, et tuumajaama lähedal elamise ja vähki haigestumise vahel puudub tõestatud seos, kirjutab Fermi Energia üks asutajatest ja tuumaenergeetika ohutuse spetsialist Kaspar Kööp.

Ants Tull: tuumajaama läheduses elamine tõstab lastel verevähi riski

03.12.20 ARVAMUS ... Tuumaentusiastid ei ole keskendunud teadusuuringutele, mis näitavad, et tuumajaama läheduses elamine tõstab vähki haigestumise riski, leiab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Ants Tull.

Marko Uibu: miks tekib maskivastasus ja kuidas sellele reageerida?

27.11.20 ARVAMUS ... Vastuseis ekspertide ja riigi soovitustele ning nõuetele illustreerib juba aastaid süvenenud usalduskriisi, mida ei tohiks samas üle dramatiseerida. Kuigi süsteemsed koroonatõkestamise meetmed on tekitanud näiliselt ulatusliku protestilaine, pole täiesti veendunud vastaseid ilmselt tegelikult kuigi palju, leiab Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.

Pavel Starkov: Eesti Teadusagentuuri roll teadusrikka Eesti kujundamisel

27.11.20 ARVAMUS ... Enamasti küsitakse, mida tuleb teha, et noori teadus- ja arendustegevustesse kaasata. Tegelikult oleks õigem küsida, kus on need noored, kes tooksid uusi ja värskeid ideid meie ühiskonda, kirjutab Pavel Starkov.

Kersti Kaljulaid: kuidas tagada, et ühiskond püsiks teadmistele vastuvõtlik?

26.11.20 ARVAMUS ... On järjekordne atavismi ilming, kui osa ühiskonnast tahab vanemate inimeste elude hinnaga tavalisel kombel edasi elada, raatsimata loovutada osa oma ellu 18 kuuks planeeritud toredast, ütles president Kersti Kaljulaid Tartu Ülikooli koroonakonverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" peetud kõnes.

Pärtel Poopuu ja Andero Uusberg: kas konstruktiivne ajakirjandus päästab päeva?

24.11.20 ÜHISKOND ... Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.

Ringa Raudla: Eesti pensionireform ja vabaduse talumatu kergus

23.11.20 ARVAMUS ... Pensionikindlustuse ostmise kohustuslikuks tegemise taga polnud mitte riigi soov Eesti inimest kuidagi kiusata, vaid tagada, et turg antud kindlustusliiki üldse pakkuda suudaks, leiab TTÜ Ragnar Nurkse instituudi fiskaalse valitsemise professor Ringa Raudla.

Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht: mõtestades personaalset meditsiini

22.11.20 ARVAMUS ... Ravimikalkulaatorid on ravimite manustamise, ambulatoorse ravi tuleviku argipäev, tõeline personaalmeditsiin, kirjutavad Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht algselt Sirbis ilmunud ülevaates.

Margus Pedaste: õpetajate järelkasvust ja väärtustamisest

19.11.20 ARVAMUS ... Õpetajate järelkasv ei ole piisav ja amet piisavalt väärtustatud – küsimus on riiklikult rahastatud programmi puudumises, kirjutab professor Margus Pedaste.

Madis Somelar: oleme seadmas ohtu tulevaste põlvkondade haridust

19.11.20 ARVAMUS ... Kool on ühiskonna peegel – koolis avalduvad väärtused ja hoiakud, mis on iseloomulikud sellele ühiskonnale. Oleme praeguses Eesti arengus jõudnud olukorda, kus seame ohtu tulevaste põlvkondade hariduse ja seeläbi ka ühiskonna kvaliteedi, kirjutab Madis Somelar.

Arvustus | "Ravimitest maakeeles" selgitab, kuidas arukalt ravimeid tarbida

18.11.20 ARVAMUS ... "Ravimitest maakeeles" on lihtsasti loetav raamat, mis käsitleb hästi ravimitega seonduvaid küsimusi olemasolevate teadmiste tasemel, kirjutab Tartu Ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks. Raamat annab aimu, miks ravimeid peaks tarvitama arsti või apteekri soovituste kohaselt, mitte iseenese tarkusest.

Marju Himma: teadus ei peaks tunduma keeruline ja elitaarne

16.11.20 ARVAMUS ... Teadusest tuleks rääkida selgelt ja viisil, mis oleks mõistetav ka eakatele, vähem haritutele ning vene emakeelega inimestele, sest vastasel juhul kujuneb teadusest väikese eliidi asi, millel puudub ühiskonnas laiem mõju, selgitab Vikerraadio päevakommentaaris Marju Himma.

Ringa Raudla: vähem kinnisideid Eesti eelarvepoliitikas

11.11.20 ARVAMUS ... Ehkki Eesti maksusüsteemi üle on vaieldud tuliselt viimased kümme aastat, pole selles radikaalseid muutusi tehtud, koormates seega endiselt eeskätt vaesemaid ühiskonnarühmi, leiab Ringa Raudla, Tallinna Tehnikaülikooli fiskaalse valitsemise professor.

Jaak Aaviksoo: kui teadus ei aita

11.11.20 ARVAMUS ... Teadus rakendatakse erinevate moraalsete otsuste vankri ette põhjendamaks otsust ja saavutamaks soovitud eesmärki. Seepärast näemegi, kuidas näiteks metsasõjas on teaduslikud argumendid võrdselt kõigi huvigruppide relvastuses, kirjutab Jaak Aaviksoo.

Teadlased: koroonapandeemia suurendas antibiootikumide valet kasutamist

10.11.20 ARVAMUS ... COVID-19 patsientidele on antud liiga kergekäeliselt ja ilma vajaduseta antibiootikume, see aga võimendab antimikroobse resistentsuse levikut, leiavad Tartu Ülikooli molekulaarbioloog Ülar Allas ja antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson.

Peeter Padrik: Tartu Ülikool ei saa olla geenitestide tootja

14.10.20 ARVAMUS ... Tartu Ülikool, mille alluvuses on geenivaramu, ei saa ega peagi olema teadus- ja arendusasutusena geenitestide tootja. Ülikoolil puuduvad selleks vastavad struktuurid ja ressursid, mille loomine ning pidamine pole ka ülikooli põhitegevus, kirjutab onkoloog Peeter Padrik kommentaarina Karoliina Kruusmaa ja Lili Milani arvamusartiklitele.

Karoliina Kruusmaa: personaalmeditsiini kampaanias võib märgata üleskiitmist

12.10.20 ARVAMUS ... Personaalmeditsiini arendustööd võib pidada justkui pikaajaliseks Eesti geenivaramu kampaaniaks, mille eesmärk on olnud esitleda personaalmeditsiini kui olulist ja innovaatilist valdkonda, mis muudab revolutsiooniliselt kogu tervishoiusüsteemi, leiab Karoliina Kruusmaa, kes uuris oma bakalaureusetöös personaalmeditsiini kommunikatsiooni.

Lili Milani: geenivaramu loomisel oli ennatlik anda suuri lubadusi

12.10.20 ARVAMUS ... Tuleb tõdeda, et personaalmeditsiini teemal laiem arutelu ja debatt on jäänud pidamata. Tervis on inimestele üks olulisemaid väärtusi ning seetõttu vajavad arengud tervishoius laiapõhjalist arutelu patsientide ning nende esindusorganisatsioonide, arstide, teadlaste, riigi ja paljude teiste osalusel, leiab Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani.

Eesti liitumisest Euroopa Kosmoseagentuuriga möödub viis aastat

01.09.20 ARVAMUS ... Euroopa Kosmoseagentuuriga on sõlminud uute toodete ja teenuste arendamiseks lepingu üle 20 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse. Eesti kosmosebüroo projektijuht Karoli Kahni sõnul pole liiga utoopiline unistada ka Eesti oma astronaudist.

Kasvatusteadlane: eesti keele õpetamine on teinud vähikäiku

24.08.20 ARVAMUS ... Eesti keele tundide arv on vähenenud 40 aastaga ligi viiendiku võrra, nendib Katrin Kalamees-Ruubel eesti keele õpetamise ajalugu käsitlevas ülevaates.

Teaduskommunikatsioonist on saanud ülikoolide mainekujundus

24.08.20 ARVAMUS ... Teaduskommunikatsioon on suhtlus, mille eesmärk on tutvustada teadust ühiskonnale ja luua eeldusi teaduse tihedamaks lõimimiseks ühiskonda. Tegelikkuses kasutavad Eesti ülikoolid teaduskommunikatsiooni kui võimalust enda mainet kujundada ning seeläbi suuremat rahastust saada.

Peep Palumaa: PRG744 ehk ühe granditaotluse sekeldused ETAg-i hindamisnõukogus

03.07.20 ARVAMUS ... Igal aastal tekib mitmetel teadlastel arvamus, et reaalses elus toimuvad hindamisprotsessid pisut teistmoodi, kui näeb Eestis ette uurimistoetuste raha jagamise ametlik kord, nendib Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi professor Peep Palumaa.

Eneli Kindsiko: doktorikraad käes, aga miks ma peaksin ülikooli tööle jääma?

19.06.20 ARVAMUS ... Tugeva akadeemilise järelkasvu loomiseks ei piisa vaid doktorantuuri atraktiivsemaks muutmisest, vaid korraga tuleks tegeleda kogu karjäärimudeliga, leiab Tartu ülikooli majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute dotsent Eneli Kindsiko.

ETAg-i hindamisnõukogu: kuidas jagatakse Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste raha?

12.06.20 ARVAMUS ... Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu kirjeldab vastuseks sotsiaalmeedias ja ajalehes Sirp kõlanud kriitikale uurimistoetuste jagamiseks kasutatavaid põhimõtteid.

Eneli Kindsiko: miks raisatakse 14 tööaasta jagu teadlaste aega?

24.01.20 ARVAMUS ... Iga-aastane personaalsete uurimisgrantide voor raiskab 14 tööaasta jagu teadlaste töötunde, nendib Tartu ülikooli majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute dotsent Eneli Kindsiko.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: