14.06.22 ARVAMUS ... Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku, kirjutab Krista Aru Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastapäeva puhul.

14.06.22 ARVAMUS ... Eesti keelt saab tugevamaks muuta, kui me lihtsalt "nahaalselt" kasutame eesti keelt, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. Kasvõi teaduses. Välismaalased kirjutavad doktoritöid eesti keeles, seda võiksid teha ka eestlased, kirjutab Axel Jagau.

17.05.22 ARVAMUS ... Haridus- ja teadusministri lahendus kõrghariduse alarahastatusele on trahvida ülivõimekaid, ümberõppijad ja vähekindlustatuid. Kõrgharidus vajab aga lisaraha, mitte peenhäälestust, kirjutab Karl Lembit Laane.

06.05.22 ARVAMUS ... Eesti inseneriharidus vajab jätkusuutlikkuse saavutamiseks rohkem õppijaid ja kaasaegseid üldoskuseid, lõimitumat õpetamisviisi ning palju rohkem raha. Rahapuudus on kõige kurja juur, ei ole kahtlust, kirjutab Olav Aarna.

25.04.22 ARVAMUS ... Kõrghariduse rahastamise teema on keerukam kui pelk võrdlus õpetajate palkadega, nendib Vikerraadio päevakommentaaris Marju Himma ning järeldab, et Eesti pole nii rikas, et lubada endale odavat kõrgharidust.

25.04.22 ARVAMUS ... Pole kahtlust, et kõrgharidussüsteemis on raha puudu. Selle lahendamiseks on üldjoontes kolm võimalust: kas raha paneb juurde riik või üliõpilane või teevad seda mõlemad, kirjutavad Aune Valk, Gerli Silm ja Kai Tiitsaar.

27.01.22 ÜHISKOND ... Hiljuti ilmunud teadusartikkel aitab selgitada, kuidas õnnestus Reformierakonnal 17 aastat järjest võimul püsida. Tallinna Ülikooli poliitikateadlase Tõnis Saartsi ja politoloogia eriala vilistlase Marleen Allemanni töö heidab ka uut valgust poliitikateadlasi vaevanud küsimusele, kuidas suudavad pikaajalised võimuparteid õilmitseda isegi noortes demokraatiates

24.01.22 ARVAMUS ... Me küll räägime autonoomsetest süsteemidest nagu isejuhtivad autod või tehisintellekti rakendused, aga neid usaldades sõltume inimkeskse arusaama järgi ikkagi inimestest nende tehnoloogiate taga, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

24.01.22 ARVAMUS ... Vähemalt teoreetiliselt võivad inimese tegevusjäljed jääda kõige kauemaks püsima Maast väga-väga kaugele, kirjutab Kurmo Konsa algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

13.01.22 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all hallid ajukäärud. Inimese aju on vähenenud, kuid inimkonna enese arengu tulemusel. Kuna evolutsioon on jätkuv protsess, ei ole ette teada, kuhu meie ajuke oma arengus jõuab, märgib Tiido.

13.01.22 ARVAMUS ... Senistest uuringutest tuleb välja, et keskkonnasõbralikumalt käituvad inimesed on tavaliselt eos uuendustele avatumad ja kõrgema ilumeelega. Ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks ning kliimat puudutavate otsuste puhul võiksid arvestada sellega nii reklaamitootjad kui ka valijad.

27.12.21 ARVAMUS ... Eestis võiks teha laiaulatusliku kõrghariduse ja teadustegevuse reformi, mille käigus koondataks Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste tegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus, kirjutab Gunnar Okk.

18.12.21 ARVAMUS ... Riigikogu on kõige sobivam koht üleminekuaja ehk rohepöörde juhtimiseks hoopis tihedamas koostöös teadlastega kui seni tavaks, kirjutab Andres Tarand algselt värskes Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

10.12.21 ARVAMUS ... Kolmapäeval võeti riigikogus vastu riigieelarve, neljapäeval toimus samas arutelu kõrghariduse rolli, kvaliteedi ja rahastamise üle. Päris irooniline olukord, kui nii võtta: kõigepealt paneme paika, palju raha saab ning seejärel hakkame arutama, palju saada võiks, arutleb Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

09.12.21 ARVAMUS ... Ootame valitsuselt ja riigikogult, et peatate liivakella, mis viib halastamatult, inimene inimese järel, Eestist tulevikulootusi ja kogenud tegijaid, kasvatab pettunute arvu ja väärtusetuse tunnet. Meil ei ole luksust Eesti inimesi raisata, kirjutab professor Toomas Asser.

09.12.21 ARVAMUS ... Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus, Eesti konkurentsivõime maailmas ning – ilma liialdamata – Eesti riigi tulevik sõltub sellest, kui kvaliteetne on Eesti kõrgharidus. Paraku ohustab valdkonna aastatepikkune alarahastamine kõrghariduse kvaliteeti ja vähendab üliõpilaste võimalust saada head haridust, kirjutab Margit Sutrop.

09.12.21 ARVAMUS ... Riigikogus toimus 9. detsembril olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused" arutelu. Sama päeva hommikul kogunesid Toompeale meelt avaldama ja kõnekoosolekut pidama üliõpilased ja Eesti ülikoolide töötajad. Miks nad seda tegid ja mis ülikoolides siis toimub, sellest kirjutab Tõnu Viik.

07.12.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Joel Kotkini mõtted uus-feodalismist. Tundub, et kiirelt kasvab just varandusliku ebavõrdsuse kasvu eest hoiatajate hulk. Kuigi ei oskagi öelda, kumb kasvab kiiremini, kas hoiatuste hulk või varanduslik ebavõrdsus, märgib Tiido.

03.12.21 ARVAMUS ... Seoses koroonapandeemiaga viiakse läbi väga palju erinevaid uuringuid ja iga Eesti inimene võib sattuda uuritavaks. Ehk oleks hiljutiste uudiste valguses aeg kõnelda Eestis ka uuringutarkusest, kirjutavad Kadi Lubi ja Aive Pevkur.

02.12.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Michael Lindi raamat "Uus klassisõda". Uus klassisõda võib lõppeda uue klassiülese kompromissiga või siis võidaks üks klass, kas neoliberaalsete tehnokraatide ülaklass või populistlike demagoogide juhitud töölisklass, märgib Tiido.

02.12.21 ARVAMUS ... Meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Sõltumata poliitilisest olukorrast või võimutuulte vahetumisest on see pakkunud meile fantastilisi võimalusi oma elu korraldamiseks, alates toidu, eluaseme ja kütte hankimisest kuni sadade pisiasjadeni, mida looduses naudime või kasutamine, kirjutab Tarmo Soomere.

22.11.21 ARVAMUS ... Meie ülikoolid on kõik maailmatasemel, aga millegipärast levib ühiskonnas arvamus, et üha väiksemat proportsiooni meie ühisest rahakotist ülikoolidele eraldades suudame ikkagi säilitada ülikoolihariduse kõrge taseme, kirjutab Mait Klaassen.

14.11.21 ARVAMUS ... Kliimamuutus on jõudnud staadiumi, kus vajame julgeid otsuseid. Mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka sotsiaal-majanduslikku analüüsi ja inimkäitumist arvestavaid lahendusi, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

07.11.21 ARVAMUS ... Mida olen mustrina nii Eestis kui ka teiste riikide ülikoolides märganud, et akadeemiline karjäär valitakse eeskuju mõjul, ent ülikoolist lahkutakse kehva juhtimiskultuuri ja sisekonfliktide tõttu, kirjutab Eneli Kindsiko algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

27.10.21 ARVAMUS ... Mark Zuckerberg teatas hiljuti, et Facebook hakkab metaversumit (metaverse) arendama. Oliver Laas tutvustab Vikerraadio päevakommentaaris, millega on tegu, millised on selleks vajalikud tehnoloogilised tingimused ja mida selle tulevikunägemuse realiseerimine endaga kaasa võib tuua.

26.10.21 ARVAMUS ... Et mitte trendist kõrvale jääda, on Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" seekord vaatluse all keskkond, täpsemalt meie elukeskkonna tulevik. Inimese loomus ei muutu väga kergelt, selleks on vaja väga suuri vapustusi, märgib Tiido.

20.10.21 ARVAMUS ... Linnade ja valdade tulevikuprobleemide lahendamisel mängib võtmerolli kohalikelt omavalitsustelt saadav vahetu sisend. Leitud lahendusi tuleb aga proovile panna linnaruumis endas ehk nn eluslaboris, leiab Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskus juhataja Ralf-Martin Soe.

20.10.21 ARVAMUS ... Rohepöörde paremini mõistetavaks tegemiseks tuleks lisaks suurte ja raskesti hoomatavate eesmärkide rõhutamisele tuua fookusesse inimese isikliku kasu. Elupaikade parandamisega saaks ära teha ka suure osa rohepöördest, leiab Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp.

12.10.21 ARVAMUS ... Möödunud nädalal ilmus meedias refereering blogi Science 2.0 kirjutisele, mis väidetavalt põhineb hiljutisel uuringul mesilaste arvukuse kohta. Kahetsusväärselt tuleb kõigepealt nentida, et Science 2.0 ei ole teaduslik materjal, vaid ühe inimese arusaamade peegeldus. Siinkohal soovin selgitada blogi autori viidatud teadusartikli tegelikku sisu, mis on palju laiem, kui Eesti lugejale kajastatu.

07.10.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all alkoholi mõju inimkonna arengule. Alkoholi sotsiaalne funktsioon on tänini tähtsal kohal ja läbi aegade on alkohol olnud üks diplomaatia töövahendeidki, märgib Tiido.

30.09.21 ARVAMUS ... Teaduslik konsensus on läbi ajaloo alati eksinud ning õigus on ikka ja jälle olnud "üksikul" arvajal või täiesti varjust tuleval tundmatul koolkonnal. Teaduslik konsensus oli raevukalt vastu nii teooriale Maa ümmargusest kujust kui loomulikult ka vaktsiinidele, kirjutab Peeter Espak.

22.09.21 ARVAMUS ... Probleemid toidu massilise äraviskamisega algasid Eestis nagu ka mujal käsikäes külluse saabumise ja söögi valmistamisest võõrandumisega, kirjutab Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.

21.09.21 ARVAMUS ... Tööstuse valdkonna akadeemilises õppes peaks doktorikraad olema rohkem norm kui erand, leiab Tallinna Tehnikaülikooli värske doktor Siret Malmberg. Tema sõnul aitab tööstusdoktorantuur õpetada tudengeid leidma päriselu probleemidele lahendusi teaduslike meetodite abil.

18.09.21 ARVAMUS ... Mis on kodu ja kust üldse tuleb kodutunne kui selline? Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp annab Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse kogumikus vastuseid. Samuti arutleb ta artiklis, kust läheb piir kodu ja liigse keskkonna ümberkujundamise vahel.

15.09.21 ARVAMUS ... Vanemaealiste koroonavaktsiiniga hõlmamiseks ja nende kaitsmiseks tuleks panna riiklike suurkampaaniate asemel senisest rohkem rõhku inimeste isiklikule nõustamisele, leiab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

17.08.21 KESKKOND ... Reedel 13. augustil peeti Arvamusfestivalil arutelu "How ready are we?" (Kui valmis me oleme?) transpordipöörde võimalikkusest Eestis. Teiste arutlejate hulgas võtsid sõna Milton Keynesi linnavolikogu juht Peter Marland ja Dundee linnavolikogu kohaliku elektrisõidukipargi juhataja Fraser Crichton. Novaator uuris külalisvestlejatelt, milline oli nende kogemus rohetranspordile üleminekul.

15.08.21 ARVAMUS ... Tulevasele presidendile ei peaks ehk seadma utoopilisi nõudeid, et hiljem poleks vaja pettuda. Seda enam, et ajas anname vabariigi presidentide sõnadele ja tegudele uued sümboolsed väärtused ja tähendused, kirjutab Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel.

01.08.21 ARVAMUS ... Eesti praeguse presidendivalimiste süsteemiga kaasnevad ebakindlus ja määramatus, mis võivad vähendada valimiste legitiimsust, kahandada sobivate isikute soovi kandideerida ning võõrandada kodanikke poliitikast. Kokkuvõttes tähendab see, et Eesti praegune presidendivalimiste süsteem vajab muutmist, kirjutab Tartu Ülikooli võrdleva poliitika kaasprofessor Piret Ehin.

14.07.21 ARVAMUS ... Lugu eestlastest kui metsarahvast on ökoloogide toonitatava keskkonnasäästlikkuse ja "elurikkuse" rahvuslik vaste, kirjutavad TÜ religiooniuuringute kaasprofessor ja TLÜ vanemteadur Atko Remmel ning Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja TLÜ vanemteadur Tõnno Jonuks.

22.06.21 KESKKOND ... Põhjavee taseme alanemise ja kasvanud reostusohu tõttu vajavad allikad paremat kaitset kui kunagi varem. Paraku pole aga Eestis isegi teada, kus neist suurem osa asuvad.

02.06.21 ARVAMUS ... Kiire matemaatikaülesanne. Kui pea kõigil Eesti elanikel on nutitelefonid ning neist pooled kasutavad neid päeva jooksul sotsiaalmeedia kasutamiseks ja sealtkaudu uudiste lugemiseks, siis kui palju Eesti asjadega kursis kodanikke see teeb? Pikema aja peale üllatavalt vähe.

22.04.21 ARVAMUS ... Koroona salakavala kulu tõttu kaebavad paljud haiguse läbi põdenud patsiendid terviseprobleemide üle ka kuid pärast koroonast tervenemist. Heal tasemel komplekset taastusravi vajavad aga ka kergemate ja mõõdukate funktsioonihäiretega patsiendid, leiab taastusarst Varje-Riin Tuulik.

30.03.21 ARVAMUS ... Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi vilistlane Kadri Paas uuris oma magistritöös, kuidas Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni abil vaenulike inforünnakute mõju leevendada.

24.03.21 ARVAMUS ... Kuigi Euroopas on putukate söömine uus nähtus, on see mujal maailmas tavapärane. Putukad on toitvad ja nende toiduks kasutamine aitaks säästa ka keskkonda, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Kristel Vene ja toidutehnoloogia doktorant Lachin Huseynli.

12.03.21 ÜHISKOND ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik kirjutab, et vajadus suhelda naaberriikide ja -kultuuridega ning osata mingil määral nende keelt, on ülimalt loomulik.

11.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Keeleteaduse ja teaduskeele tagamaid avab Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

10.03.21 ARVAMUS ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse dotsent Ave Mattheus kirjutab, kuidas ülikoolis tehtav kirjandusteaduslik uurimistöö on otseses seoses eesti kirjanduse saatuse ja staatusega tänases Eesti ühiskonnas.

29.01.21 ARVAMUS ... On pandeemiaajastu paradoks, et piirideta maailmast või ülikoolist kirjutada tahtes tuleb teha seda piirides, kirjutab Kunnar Kukk.

27.01.21 ARVAMUS ... Me peame suutma hoida talendid siin, Eestis, mis vajab nende oskusi ja teadmisi. Me oleme liiga väikesed, et lubada inimeste lahkumist. Me ei tohi olla piiririik, vaid rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse üks sõlmpunktidest, kirjutab Sergei Bogatenkov.

15.01.21 ARVAMUS ... Kogu lisaraha jõuab teadlasteni nii uurimistoetuste, palgaraha kui ka parema taristuna, kinnitab Katrin Pihor, haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja