26.03.23 ARVAMUS ... Teaduskommunikatsioonis tuleb faktide esitamiselt liikuda nende seostamisele, deklareerimiselt inimeste kõnetamisele, tausta ja konteksti selgitamisele, kirjutab Tarmo Soomere.

22.03.23 ARVAMUS ... Kui eesmärk on ChatGPT ja teiste sarnaste juturobotite eetiline õppetöösse kaasamine, siis peaks sellega kaasnema ka asjakohase allikakriitika väljaarendamine kasutajate seas, arutleb Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

15.03.23 ARVAMUS ... Avalikkuses tihti kohatava arusaama kohaselt peaksime kliima ja bioloogilise mitmekesisuse huvides metsad rahule jätma. Kliimatark metsandus pooldab aga sobivate tingimuste korral metsa aktiivset majandamist, leiab Eesti Maaülikooli külalisprofessor John A. Stanturf.

21.02.23 ARVAMUS ... Saates "Plekktrumm" oli külas sotsiaalteadlane ja värske Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Merike Sisask, kes tõdes muu hulgas, et vaimse tervise raviteekond on Eestis segane ja killustatud, aga just astmeline lähenemine tagaks ka selle, et meil jaguks psühhiaatreid ja psühholooge nendele, kellel on tõesti vastavat sekkumist ja ravi vaja.

19.02.23 ARVAMUS ... Mida siis erakonnad seekord teadusele lubavad? Esimene mulje parteiprogrammidest on, et need on eelnevatega võrreldes loosunglikumad ning sisaldavad aina rohkem ähmasevõitu loendeid selle kohta, mida edendatakse ja soodustatakse, kirjutab Lauri Laanisto algselt Sirbis ilmunud ülevaates.

19.02.23 ARVAMUS ... Sarnaselt erakondade valimisprogrammide ülejäänud peatükkidele lubavad parteid suunata teadusesse ja kõrgharidusse rohkelt lisaraha. Mineviku põhjal on aga selge, et lahked rahalised lubadused jäävad enamasti täitmata, misläbi jääb üle loota, et uus koalitsioon oskab siduda rahaküsimise hädavajalike struktuursete ümberkorraldustega, kirjutab Jaak Aaviksoo.

09.02.23 ARVAMUS ... Digitehnoloogia tähtsustub ja suureneb nõudlus elukestva õppe järele, mis nõuab kõrgkoolidelt valmisolekut, et mitte jääda konkurentsis alla kodu- ja välismaistele haridustehnoloogia ettevõtetele, kirjutab Uku Varblane algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud ülevaates.

02.02.23 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all inimese kujutlusvõime. Eks teadlastel ole ikka vahel kiusatus loodusega pisut mängida. Inimene võib end eriliseks lugeda, kuid tegelikult koosneb ta samasugustest aatomitest nagu kivid, puud, õhk ja vesi, märgib Tiido.

23.01.23 ARVAMUS ... Kvaliteetse kaasaegse haridussüsteemi tööshoidmise eeldus on tipptasemel tänapäevane teadus. Teadus on pidev väljakutsete lahendamise protsess, mitte institutsionaliseeritud hierarhia kaudu kuulutatav lõplik tõde, kirjutab Mari Moora.

11.01.23 ARVAMUS ... Võib-olla on õigus neil, kes leiavad, et juturoboti ChatGPT tõttu on essee akadeemilise hindelise ülesandena oma aja ära elanud, sest isegi kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamiseks ei ole see enam hädavajalik, arutleb Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

04.01.23 ARVAMUS ... Aasta 2022 tõi maailmas esile mitmed kiiresti levinud sõnad, mida kõiki ühendab üks läbiv seaduspära – nende abil võideldakse irreaalsuse vastu.

09.12.22 ARVAMUS ... Eesti avalikust ruumist punasümboolika eemaldamine võib tunduda lihtsa ülesandena, kuid kätkeb endas mitmeid ohte. Punasümboolikalt võimu võtva võimaldava metatasandi loomine eeldab aga ühiskonna valmidust lahata Nõukogude minevikku ja investeerida selle mõtestamisse, leiab kohtukaasustega tegelev semiootik Tiit Kuuskmäe.

27.11.22 ARVAMUS ... Tunnen iseenda näite varal, et multidistsiplinaarsus võiks anda parimaid tulemusi, kuid ometi pean pidevalt põrkuma äärmuslike seisukohtadega, kirjutab Erik Puura algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

21.11.22 ARVAMUS ... PIAAC-i uuringu kohaselt teevad Eesti töötajad üsna vähe koostööd, mis pärsib sünergia tekkimist. Kuigi töötajatel võidakse lasta tegutseda liiga omapäi, võib olla probleem ka tarvilike oskuste puudumises, kirjutab Aune Valk.

13.11.22 ARVAMUS ... Kas on võimalik ehitada tervet maailma kujutav simulatsioon, nagu on Matrix, kirjutab Kurmo Konsa algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

04.11.22 ARVAMUS ... Traditsiooniliselt on mõisteid töö ja mäng käsitatud vastanditena, aga osaliselt mängustamise mõjul on piir töö ja mängimise vahel hägustumas, arutleb Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

25.10.22 ARVAMUS ... Näeme maailmas suurt innovatsiooni ja uusi avastusi, kuid uuendusliku tehnoloogia üleviimisel tööstuslikku praktikasse esineb jätkuvalt palju probleeme, sh ka energeetikas. Miks see nii on ja millised on lahendused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Juri Belikov.

22.10.22 ARVAMUS ... Eks see ole märgata nii meil kui ka mujal, et valitsused kipuvad eelistama näilisust tegelikkusele ja hetkereitingut riigimehelikkusele. Sest riigimehelikkuse eest karistatakse, kirjutab Ülle Madise.

11.10.22 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuigi Hiina kasutab ümbritseva maailma mõjutamiseks valdavalt pehmet jõudu, ei erine selle strateegilised tegevused ja eesmärgid mitte kuidagi Venemaa omadest, leiab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi külalislektor Leslie Leino.

09.10.22 ARVAMUS ... Säilenõtkuse ja sotsiaalse toetuse vahel on tugev seos: keerulistes olukordades saavad paremini hakkama need, kellel on teiste tugi, kirjutab akadeemik Anu Realo algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

28.09.22 ARVAMUS ... Meie noored on endiselt oodatud ülikoolidesse tasuta õppima, sest konkureerime oma noorte pärast ka teiste maade õppeasutustega ja kuna Euroopas pakutakse võrdlemisi laialt tasuta kõrgharidust, oleks tasulise kõrghariduse kehtestamise puhul raske veenda meie noori Eestisse õppima jääma, kirjutab Tõnis Lukas.

22.09.22 ARVAMUS ... Kliimamuutuste ja keskkonnakriisi ajastul elades on oluline kasvatada tundlikkust mitte-inimliku maailma suhtes, seda isegi kosmilises mõõtkavas, leiab New Yorgi Uue kooli professor Dominic Pettman.

16.09.22 ARVAMUS ... Võistlev konkurents kujutab 21. sajandi suuremate kriisidega silmitsi seistes ummikteed, leiab majandusprofessor Kadri Männasoo Tallinna Tehnikaülikooli aastapäeval peetud akadeemilises kõnes. Heaolu mõtestamisel tuleks vaadata aga arutust tarbimisest kaugemale.

31.08.22 ARVAMUS ... Hiljuti koostatud analüüs LNG terminali rajamiseks oli hea rakendus teadlaste aastatepikkusele tööle meremudelite ja okeanograafiliste suurandmete arendamisel, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Priidik Lagemaa.

26.08.22 ARVAMUS ... Väga raske on ülikoolis hoida võimekaid inimesi, kelle õpingukaaslased saavad mujal kaks, aga vahel ka viis korda suuremat palka. Paraku kaotavad ülikoolid heade teadlaste kõrval nii ka oma mainet, autoriteetsust, lõppkokkuvõttes ka võimet eestikeelset kultuuriruumi kõrgel tasemel ülal hoida, kirjutab Tiit Land.

14.06.22 ARVAMUS ... Kui Eesti tahab jätkuvalt võimaldada avatud, kaasavat ja kõigile kättesaadavat haridust, siis peaks kaasaegse haridustaseme kindlustamiseks teadlikult panustama haridusteed toetavasse raamatukoguvõrku, kirjutab Krista Aru Tartu Ülikooli raamatukogu 220. aastapäeva puhul.

14.06.22 ARVAMUS ... Eesti keelt saab tugevamaks muuta, kui me lihtsalt "nahaalselt" kasutame eesti keelt, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. Kasvõi teaduses. Välismaalased kirjutavad doktoritöid eesti keeles, seda võiksid teha ka eestlased, kirjutab Axel Jagau.

17.05.22 ARVAMUS ... Haridus- ja teadusministri lahendus kõrghariduse alarahastatusele on trahvida ülivõimekaid, ümberõppijad ja vähekindlustatuid. Kõrgharidus vajab aga lisaraha, mitte peenhäälestust, kirjutab Karl Lembit Laane.

06.05.22 ARVAMUS ... Eesti inseneriharidus vajab jätkusuutlikkuse saavutamiseks rohkem õppijaid ja kaasaegseid üldoskuseid, lõimitumat õpetamisviisi ning palju rohkem raha. Rahapuudus on kõige kurja juur, ei ole kahtlust, kirjutab Olav Aarna.

25.04.22 ARVAMUS ... Kõrghariduse rahastamise teema on keerukam kui pelk võrdlus õpetajate palkadega, nendib Vikerraadio päevakommentaaris Marju Himma ning järeldab, et Eesti pole nii rikas, et lubada endale odavat kõrgharidust.

25.04.22 ARVAMUS ... Pole kahtlust, et kõrgharidussüsteemis on raha puudu. Selle lahendamiseks on üldjoontes kolm võimalust: kas raha paneb juurde riik või üliõpilane või teevad seda mõlemad, kirjutavad Aune Valk, Gerli Silm ja Kai Tiitsaar.

27.01.22 ÜHISKOND ... Hiljuti ilmunud teadusartikkel aitab selgitada, kuidas õnnestus Reformierakonnal 17 aastat järjest võimul püsida. Tallinna Ülikooli poliitikateadlase Tõnis Saartsi ja politoloogia eriala vilistlase Marleen Allemanni töö heidab ka uut valgust poliitikateadlasi vaevanud küsimusele, kuidas suudavad pikaajalised võimuparteid õilmitseda isegi noortes demokraatiates

24.01.22 ARVAMUS ... Me küll räägime autonoomsetest süsteemidest nagu isejuhtivad autod või tehisintellekti rakendused, aga neid usaldades sõltume inimkeskse arusaama järgi ikkagi inimestest nende tehnoloogiate taga, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

24.01.22 ARVAMUS ... Vähemalt teoreetiliselt võivad inimese tegevusjäljed jääda kõige kauemaks püsima Maast väga-väga kaugele, kirjutab Kurmo Konsa algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

13.01.22 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all hallid ajukäärud. Inimese aju on vähenenud, kuid inimkonna enese arengu tulemusel. Kuna evolutsioon on jätkuv protsess, ei ole ette teada, kuhu meie ajuke oma arengus jõuab, märgib Tiido.

13.01.22 ARVAMUS ... Senistest uuringutest tuleb välja, et keskkonnasõbralikumalt käituvad inimesed on tavaliselt eos uuendustele avatumad ja kõrgema ilumeelega. Ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks ning kliimat puudutavate otsuste puhul võiksid arvestada sellega nii reklaamitootjad kui ka valijad.

27.12.21 ARVAMUS ... Eestis võiks teha laiaulatusliku kõrghariduse ja teadustegevuse reformi, mille käigus koondataks Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste tegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus, kirjutab Gunnar Okk.

18.12.21 ARVAMUS ... Riigikogu on kõige sobivam koht üleminekuaja ehk rohepöörde juhtimiseks hoopis tihedamas koostöös teadlastega kui seni tavaks, kirjutab Andres Tarand algselt värskes Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

10.12.21 ARVAMUS ... Kolmapäeval võeti riigikogus vastu riigieelarve, neljapäeval toimus samas arutelu kõrghariduse rolli, kvaliteedi ja rahastamise üle. Päris irooniline olukord, kui nii võtta: kõigepealt paneme paika, palju raha saab ning seejärel hakkame arutama, palju saada võiks, arutleb Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

09.12.21 ARVAMUS ... Ootame valitsuselt ja riigikogult, et peatate liivakella, mis viib halastamatult, inimene inimese järel, Eestist tulevikulootusi ja kogenud tegijaid, kasvatab pettunute arvu ja väärtusetuse tunnet. Meil ei ole luksust Eesti inimesi raisata, kirjutab professor Toomas Asser.

09.12.21 ARVAMUS ... Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus, Eesti konkurentsivõime maailmas ning – ilma liialdamata – Eesti riigi tulevik sõltub sellest, kui kvaliteetne on Eesti kõrgharidus. Paraku ohustab valdkonna aastatepikkune alarahastamine kõrghariduse kvaliteeti ja vähendab üliõpilaste võimalust saada head haridust, kirjutab Margit Sutrop.

09.12.21 ARVAMUS ... Riigikogus toimus 9. detsembril olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused" arutelu. Sama päeva hommikul kogunesid Toompeale meelt avaldama ja kõnekoosolekut pidama üliõpilased ja Eesti ülikoolide töötajad. Miks nad seda tegid ja mis ülikoolides siis toimub, sellest kirjutab Tõnu Viik.

07.12.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Joel Kotkini mõtted uus-feodalismist. Tundub, et kiirelt kasvab just varandusliku ebavõrdsuse kasvu eest hoiatajate hulk. Kuigi ei oskagi öelda, kumb kasvab kiiremini, kas hoiatuste hulk või varanduslik ebavõrdsus, märgib Tiido.

03.12.21 ARVAMUS ... Seoses koroonapandeemiaga viiakse läbi väga palju erinevaid uuringuid ja iga Eesti inimene võib sattuda uuritavaks. Ehk oleks hiljutiste uudiste valguses aeg kõnelda Eestis ka uuringutarkusest, kirjutavad Kadi Lubi ja Aive Pevkur.

02.12.21 ARVAMUS ... Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Michael Lindi raamat "Uus klassisõda". Uus klassisõda võib lõppeda uue klassiülese kompromissiga või siis võidaks üks klass, kas neoliberaalsete tehnokraatide ülaklass või populistlike demagoogide juhitud töölisklass, märgib Tiido.

02.12.21 ARVAMUS ... Meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane. Sõltumata poliitilisest olukorrast või võimutuulte vahetumisest on see pakkunud meile fantastilisi võimalusi oma elu korraldamiseks, alates toidu, eluaseme ja kütte hankimisest kuni sadade pisiasjadeni, mida looduses naudime või kasutamine, kirjutab Tarmo Soomere.

22.11.21 ARVAMUS ... Meie ülikoolid on kõik maailmatasemel, aga millegipärast levib ühiskonnas arvamus, et üha väiksemat proportsiooni meie ühisest rahakotist ülikoolidele eraldades suudame ikkagi säilitada ülikoolihariduse kõrge taseme, kirjutab Mait Klaassen.

14.11.21 ARVAMUS ... Kliimamuutus on jõudnud staadiumi, kus vajame julgeid otsuseid. Mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka sotsiaal-majanduslikku analüüsi ja inimkäitumist arvestavaid lahendusi, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

07.11.21 ARVAMUS ... Mida olen mustrina nii Eestis kui ka teiste riikide ülikoolides märganud, et akadeemiline karjäär valitakse eeskuju mõjul, ent ülikoolist lahkutakse kehva juhtimiskultuuri ja sisekonfliktide tõttu, kirjutab Eneli Kindsiko algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

27.10.21 ARVAMUS ... Mark Zuckerberg teatas hiljuti, et Facebook hakkab metaversumit (metaverse) arendama. Oliver Laas tutvustab Vikerraadio päevakommentaaris, millega on tegu, millised on selleks vajalikud tehnoloogilised tingimused ja mida selle tulevikunägemuse realiseerimine endaga kaasa võib tuua.