Otseselt märgiliseks Noorma satelliitide erakordset lähedust ei pea, sest see on lihtsalt tehniline parameeter. Küll aga leidis ta, et juhtumit ei saa kaksipidi mõista – tegemist on deklaratsiooniga. 

Venemaa üritab Noorma sõnul nii näidata, et neil on tehniline võimekus hävitada NATO radareid. Seda, et reaalseks kosmosesõjaks läheb, ta ei usu. "Kremli režiim on peaaegu kõigis oma plaanidest pidevalt läbi kukkunud, ei ole neil õnnestunud Kiievi äravõtmine ja neil ei õnnestu ka Euroopa hirmutamine," sõnas ta.

"Nad näitavad, et nad suudavad kosmoses ligineda teistele satelliitidele, noh – me kõik suudame!" sedastas Noorma. Tema sõnul suudaks samamoodi satelliidile läheneda ka näiteks Eesti oma ESTCube-4. 

Noorma hinnangul kasutatakse satelliite ajas järjest rohkem sõjalisel otstarbel. Nõukogude Liit lõi tema sõnul juba külma sõja ajal võimekusi, et vastase satelliite kosmoses hävitada.

"Venemaa on moodsal ajal korduvalt lennanud sellistesse kohtadesse, kus rahumeelsel satelliidil kohta ei ole," ütles Noorma. Mida need satelliidid nii teevad, polegi täpselt selge. "See võib olla side pealtkuulamine või siis harjutus selle satelliidi kahjustamiseks," lisas ta. Samas pole senini ühtegi reaalset kineetilist rünnakut  kosmoses tema sõnutsi toimunud.

Venemaa on radarssatelliiti Iceye-X36, mille pani kokku Soome firma Iceeye, Noorma sõnul korduvalt piiranud. Sama firma radareid kasutab Ukraina sõjavägi, kas ka konkreetset satelliiti, pole selge.

Ühendkuningriigi kaitse- ja julgeoleku-uuringute organisatsiooni The Royal United Services Institute juunikuise raporti kohaselt muutsid neli Venemaa satelliiti oma orbiite nii, et need joondusid satelliidiga.

Praegu on Noorma sõnul aga raske öelda, mis oli lähenemise täpne eesmärk. "Kuna kogu see [Ukraina] sõda on valdavalt kognitiivne sõda, siis on üsna tõenäoline, et tegemist on lihtsalt ka hirmutamiskampaaniaga," rääkis ta.

Kuna ühtegi riiki ei saa 1967. aastal sõlmitud nn avakosmoselepingu (inglise k. Outer Space Treaty) alusel keelata kosmost kasutamast, siis otseseid ohje Venemaa tegevuse peatamiseks teistel riikidel pole. Noorma sõnul saab praegust juhtumit nimetada lihtsalt "lapselikuks vastutustundetuks käitumiseks", ent kuni reaalset kineetilist sõjategevust pole toimunud, pole ka rahvusvahelisel kogukonnal midagi, mille vastu reageerida.

Kui aga toimub reaalne rünnak, saab seda nimetada nii sõjaliseks aktiks kui ka lihtsalt kriminaalaktiks, sest tegu oleks sõjategevusega enne sõja väljakuulutamist, selgitas Noorma.

Venemaa tegevust kosmoses oleks Noorma sõnutsi võimalik peatada vaid ühel viisil. "Ainuke võimalus oleks nende kosmosesadam õhku lasta või nende kanderaketid alla lasta, aga see ei läheks kuidagi kokku meie arusaamaga kosmose rahumeelsest kasutamisest."  Tema sõnul on NATO-l selleks kahtlemata võimekus olemas, aga see viiks juba ilmselt kolmanda maailmasõjani.