Seda kinnitab ka täna Tartu Ülikoolis kaitsmisele tulev Kadi Mägi doktoritöö. Tema uuringu tulemused näitavad, et nõukogude perioodist päritud kõrge etniline elukohasegregatsioon on siiani püsinud ja isegi kasvanud. Sellele on kaasa aidanud nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna rändekäitumine.

"Venekeelne elanikkond on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna vähemobiilne ja seepärast sarnanevad nende elukohamustrid nõukogude ajal väljakujunenud mustritele," selgitas Mägi.

See ei tähenda, et venelased üldse ei rändaks. Kui nad seda aga teevad, siis valivad nad väga sageli uueks elukohaks sarnase keelelise keskkonna ning eelistavad enamasti kolida paneelelamupiirkondadesse, mis juba nõukogude ajal nende keelerühmale omaseks said. Tallinnasisese rände puhul on olulisemateks sihtkohtadeks näiteks Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe ja Pelguranna.

Niisiis eelistavad vene keele kõnelejad kolida kohtadesse, kus on ees suur omakeelne kogukond. Töö tulemused näitavad, et rände tõttu muutub nende uus elukoht enamasti veelgi venekeelsemaks, kui oli seda eelmine elukoht.

Seevastu muutub eestlaste elukeskkond elukohta vahetades enamasti eestikeelsemaks. "Seda, et eestlased liikusid uude kohta kolides venekeelsete naabruskondade suunas, juhtus väga harva," rääkis Mägi enda 2000–2011 aastal tehtud uuringule tuginedes.  

Kuna eestikeelne elanikkond vahetab elukohta sagedamini kui venekeelsed, siis panustab selline rändekäitumine segregatsiooni ehk kahe rahvusrühma füüsilise eraldatuse suurenemisse ja võib süvendada eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel olevat lõhet veelgi.

Kuidas ruumiline eraldatus inimesi mõjutab?

Mägi uuring näitab ka seda, et kuigi venekeelne elanikkond on elanud Eestis väga kaua, on nad siiski tugevalt jäänud vene identiteedi juurde ja ainult vähesed samastavad end Eesti riigiga ning määratlevad end eestlasena. "Rahvusliku identiteedi vahetamine ei ole muidugi midagi normatiivset ning ka doktoritöös on sellele lähenetud kui ühele integratsiooni indikaatorile," sõnas inimgeograafia nooremteadur Kadi Mägi.

Ta selgitab: "Enese rahvuslikku määratlemist mõjutab väga oluliselt vahetu elukeskkond, mis inimesi igapäevaselt ümbritseb. Need vene kogukonna liikmed, kes elasid eestikeelses keskkonnas, määratlesid end kõige suurema tõenäosusega eestlastena; need aga, kes elasid venekeelses keskkonnas, vahetasid oma rahvuslikku identiteeti kõige väiksema tõenäosusega."

Noorteadlase hinnangul oli huvitav ka uuringu tulemus, mis näitas, et ka eestlased võivad oma rahvusliku identiteeti muuta. "Neid ei olnud küll palju, kuid ka siin mängis olulist rolli vahetu elukeskkond. Need eestlased ja eestikeelsed inimesed, kes elasid venekeelses keskkonnas, vahetasid oma rahvusliku identiteedi kõige suurema tõenäosusega vene identiteedi vastu," rääkis Mägi.

See näitab, et kui inimesed on ümbritsetud teise rahvuse esindajatest, siis võivad nad omaks võtta nende väärtused, vaated ja käitumise. Ka Mägi doktoritöö kinnitab, et sellisel juhul võivad inimesed oma tundeid rahvusliku kuuluvuse osas muuta.

Samas nendib ta, et kõrge etniline segregatsioon ei ole Eestis midagi uut, küll on aga selle tähendus hakanud aga aja jooksul muutuma.

"Ka nõukogude aja lõpul elasid rahvusgrupid eraldunult, kuid siis oli sotsiaal-majanduslik segregatsioon [eraldatus – toim.] madal. Aastakümnete jooksul on ebavõrdus palju kasvanud ning etniline ja sotsiaal-majanduslik segregatsioon on hakanud Eestis üha enam kattuma."

See on muret tekitav suundumus, mis ohustab linnade ja naabruskondade stabiilsust. Eriti on selliste suundumuste poolt ohustatud paneelelamupiirkonnad. "Kui varasemalt olid need paigad, mis olid sotsiaal-majanduslikult segunenud ning kus eestlased ja venekeelsed suhtlesid ning kohtusid, siis nüüd muutuvad need piirkonnad üha venekeelsemaks ja võimalus rahvuste vaheliseks suhtluseks väheneb," sõnas Mägi.

Peale selle paneb teda muretsema ka tõik, et sellisest piirkonnast lahkuvad ka kõrgema sotsiaal-majandusliku saatusega inimesed.

"Paneelelamupiirkonnad jäävad alatiseks oluliseks osaks eluasemeturust ning seepärast tuleks selliseid trende üha enam teadvustada," sõnas Kadi Mägi. "Kuigi investeeringuid ning pingutusi on ka tehtud, et paneelelamupiirkondade elukvaliteeti parandada, siis need pingutused ei tundu olevat piisavad selleks, et tasakaalustada käimasolevaid protsesse."

Kas teadsid?

Segregatsioon on ühe või mitme inimrühma eraldumine teistest sama ühiskonna rühmadest rassi, rahvuse, usu või muu näitaja põhjal.