15.03.23 HARIDUS ... Hiljuti kaitstud doktoritööst selgus, et lapsevanema ja lapse vahelises argivestluses räägib üldjuhul rohkem lapsevanem, kelle kõne hulk ületab ühes vestluses lapse oma ligi poole võrra. Lapse kõne seisukohast ei ole oluline siiski mitte niivõrd lapsevanema jutukus, vaid see, kui rikast keelt vanem lapsega vesteldes kasutab.

08.03.23 AJALUGU ... Naise roll on Eesti ajaloos palju muutunud. Enne kristluse tulekut oli siinsetel naistel võrreldes muu maailmaga tunduvalt rohkem õigusi.

01.03.23 ÜHISKOND ... Sel nädalal saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida Eestis riigikogu. Uuringud on näidanud, et kõhklevad noored ajab valima see, kui nende lähikondlased valimistel osalevad ja sellest räägivad.

23.02.23 PSÜÜHIKA ... Eesti teadlased oletavad, et muusikal on keeleõppes väga suur roll. Selle asemel, et tuupida pähe erinevaid sõnu ja lauseid, võiks tulevikus uut keelt harjutada hoopis muusika abil.

14.02.23 ÜHISKOND ... Internet on muutnud viimase paarikümne aastaga inimeste eluolu tundmatuseni. Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor märkis aga Raadio 2 "Pulss" valentinipäeva erisaates, et inimese põhiolemust ja käitumist pole muutnud isegi Tinder.

09.02.23 TERVIS ... Krooniline unepuudus võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid, kuid ei tasu muretseda, kui mõni öö ei saa sõba silmale. Arstilt tasub otsida abi juhul, kui seda juhtub sageli. Kui aga inimene on hapra unega, siis sellega tuleb leppida ja teha ei olegi suurt midagi.

30.01.23 KULTUUR ... Kuigi räpp ja rahvalaulud võivad pealtnäha tunduda täiesti erinevad, on neil ka teatav ühisosa.

26.01.23 KULTUUR ... Naer on igapäevaelu lahutamatu osa. Kui enamjaolt seostatakse naermist mõne lõbusa olukorraga, siis naermiseks on teisigi põhjuseid. Jälgides hoolikalt, mil vestluspartner naerab, on võimalik tema vastust aimata.

19.01.23 KESKKOND ... Kevad ei ole enam kaugel ja rohenäppudel kindlasti juba sügeleb, et sõrmed mulda pista. Kes kevadet oodata ei jaksa, võib kodus proovida kasvatada mõnd eksootilist vilja, näiteks ananassi, mis ilmselt ka vilja annab.

13.01.23 ÜHISKOND ... Paljud organisatsioonid näevad kurja vaeva sellega, et muuta inimeste käitumisharjumusi. Üks võimalus selleks on neid nügida. Küll aga tuleb olla ettevaatlik, kui nügimist tahavad kasutada poliitikud.

05.01.23 PSÜÜHIKA ... Aastanumbri vahetumine on aeg, mil inimesed tahavad piiluda tulevikku ja aimu saada, mis uuel aastal varuks. Seetõttu on horoskoobid äärmiselt populaarsed. Tallinna Ülikooli psühholoog rääkis, et horoskoopidest võib ka kasu olla, sest panevad inimesed soovitu suunas tegutsema.

28.12.22 KESKKOND ... Vana aasta saadetakse sageli ära ilutulestiku saatel. Taevasse lastud tulevärk mõjub aga halvasti lindudele-loomadele ning laiemalt keskkonnale. Seega soovitab ökoloog Mihkel Kangur teha pigem lõket.

21.12.22 AJALUGU ... 21. detsembrit teatakse talvise pööripäevana, mil põhjapoolkeral on aasta lühim päev ja pikim öö. Samal päeval on ka toomapäev, mis eesti rahvakalendris märgib jõuluaja algust. Vana kombe kohaselt valmistati sel päeval Tahma-Toomaseid, mis tuli naabri ukse ette jätta. Kes uuel aastal nuku enda ukse tagant leidis, see sai häbi osaliseks.

15.12.22 AJALUGU ... Pühapäeval selgub, kas jalgpalli maailmameistri tiitliga pärjatakse Argentina või Prantsusmaa. Kuidas on aga jalgpall saavutanud säärase populaarsuse, et viimased kuu aega on miljonid inimesed üle maailma elanud jalgpallirütmis?

14.12.22 PSÜÜHIKA ... Detsembrikuu on aeg, mil paljud lapsevanemad vaagivad, kuidas rääkida lastele päkapikkudest ja jõuluvanast. Kas tunnistada, et neid ei ole olemas või lasta lastel jõulumaagiasse uskuda?

07.12.22 TERVIS ... Tali ei jäänud taeva ka sel aastal ning tänavad on muutunud ootamatult libedaks. Novaatori lugejat huvitas, kuidas tuisumöllus libedaga püsti püsida.

01.12.22 TERVIS ... Kui hooajalist depressiooni seostatakse pigem pimeda ja külma ajaga, siis psühholoogi sõnul võib ka liiga soe kliima ja palju päikest inimesed masendusse viia.

23.11.22 LUGEJA KÜSIB ... Saabunud talveilmad on pannud inimesi küsima, kuidas kütta kodu nii, et järgmise kuu alguses vastu vaatav küttearve hingetuks ei võta. Tallinna Tehnikaülikooli abiprofessor jagas Raadio 2 saates "Pulss" soovitusi, kuidas kütta võimalikult tõhusalt.

16.11.22 LUGEJA KÜSIB ... Kuigi konkreetne statistika puudub, usuvad eksperdid, et Eestis ei ole kunagi olnud nii palju koeri kui praegu. Seega võib ennustada, et lood inimest ründavatest koertest muutuvad üsna tavapäraseks. Tallinna Ülikooli külalislektor Maarja Tali ja koerte käitumisnõustaja Katrina Jõemaa rääkisid Raadio 2 saates "Pulss" lähemalt, mida teha, kui koer hammustab.

08.11.22 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugejat huvitas, miks seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline köögivili hakkides silmad kipitama ja pisarad voolama paneb.

02.11.22 ÜHISKOND ... Kõnesünteesi arendamisse viimase 15 aasta jooksul tehtud investeeringud hakkavad vaikselt vilja kandma, sest praeguseks suudavad masinad eesti keeles juba täitsa inimese moodi rääkida. Keeletehnoloogi sõnul suudavad pikas plaanis ellu jääda vaid omakeelse tehnoloogilise toega keeled.

26.10.22 LUGEJA KÜSIB ... Üha enam leidub poelettidel tooteid, mis on märgistatud sildiga "laktoosivaba". Kui inimest aga laktoositalumatus ei kimbuta, kas siis sellegipoolest tasuks laktoosivabu tooteid tarvitada?

20.10.22 LUGEJA KÜSIB ... Ilmselt on kõik eesti inimesed kuulnud väljendit tilk tõrva rikub meepoti. Novaatori lugejat hakkas huvitama, kas see päriselt vastab tõele ja kuidas eesti keelde üldse sellised väljendid tekivad.

11.10.22 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugeja avastas, et klaasi kallatud jook on liiga soe, aga sügavkülmast said kõik jääkuubikud otsa. Kas uue jää tegemiseks kasutatav vesi peaks olema soe või külm, et see kiiremini jäätuks?

12.12.14 PUUST JA PUNASEKS ... Madis Aesma võtab sellel nädalal koos Eesti Geenivaramu teaduri Riin Tammega kokku viimase aja geneetika ja geenitehnoloogia meeliköitvamad avastused.

28.11.14 PUUST JA PUNASEKS ... Kas liberaalid taluvad õudusi paremini? Kuidas immuunsüsteem enesetunnet mõjutab? Miks mehed paremini oritenteeruvad? Saates „Puust ja punaseks“ tuleb juttu psühholoogiast. Arko Oleskil on külas TÜ psühholoog Andero Uusberg.

21.11.14 PUUST JA PUNASEKS ... Madis Aesma lahkab seekord koos Tartu ülikooli arheoloogi Marge Konsaga saates „Puust ja punaseks“ põnevamaid arheoloogia-teemalisi uudiseid.

14.11.14 PUUST JA PUNASEKS ... Madis Aesmal aitab viimase aja kosmose valdkonnas toimunud arengutele valgust heita Tartu Observatoorium astronoom Tõnis Eenmäe.

31.10.14 PUUST JA PUNASEKS ... Saade „Puust ja Punaseks“ tiirutab mööda maateaduse-alaseid teadusuudiseid. Saatejuht Arko Oleskil on külas Tartu ülikooli maastikuökoloog ja loodusgeograaf Jaan Pärn  

17.10.14 PUUST JA PUNASEKS ... Saates „Puust ja punaseks“ tuleb seekord juttu tehnoloogiast ja robootikast. Valdkonna tähtsamaid uudiseid aitab Madis Aesmal lahti mõtestada Tartu ülikooli koolirobootika spetsialist Heilo Altin.  

10.10.14 PUUST JA PUNASEKS ... Saates „Puust ja punane“ on sellel nädalal fookuses psühholoogia ja psüühika. Viimase aja pilkupüüdvamaid uudiseid aitab lahti mõtestada Tartu ülikooli psühholoog Andero Uusberg.  

03.10.14 PUUST JA PUNASEKS ... Teadusajakirjanikul Arko Oleskil on saates „Puust ja Punaseks“ seekord külas Tartu Observatooriumi astronoom Tõnis Eenmäe, kellega lahatakse viimasel ajal kosmoloogia ja astronoomia valdkonnas laineid löönud uudiseid.

26.09.14 PUUST JA PUNASEKS ... Saates „Puust ja punaseks“ võetakse seekord luubi alla arheoloogia. Uusi avastusi kommenteerib ja aitab paremasse konteksti panna teadusajakirjanik Arko Olesk ja Tartu ülikooli arheoloog Marge Konsa.

05.09.14 PUUST JA PUNASEKS ... Saatejuht Arko Olesk lahkab seekord koos Tartu ülikooli loomaökoloogia teaduri Tuul Sepaga viimastel nädalatel eluslooduse valdkonnas maailmas tähelepanu püüdnud teemasid.