Raadio 2 saates "Pulss" rääkis Eesti Maaülikooli aianduse õppetooli juhataja ja professor Ulvi Moor, et aianduses sõltub kõik sordist. "Meie jaoks ei ole olemas niisugust asja nagu lihtsalt maasikas, õun, vaarikas või mustikas, vaid on sordid. Sordid, mida Kreekas kasvatatakse, on täiesti teistsugused," sõnas Moor.

Eelkõige on seal nende aretamisel silmas peetud transpordikindlust. Selle tõttu on need maasikad tugeva viljalihaga. "Kui neid sorte Eestis kasvatada, siis ega nad väga palju paremini ei maitse," tõdes professor. Moor lisas, et kui Eestis ja Kreekas on kasvatatud sama maasikasorti, siis on maasikatele lihtsalt peale vaadates väga raske vahet teha, kust riigist vili pärit on.

Moor selgitas, et Kreeka maasikal kulub korjamisest Eesti poeletile jõudmiseks umbes viis ööpäeva. "Kui üritame säilitada viis päeva Eesti maasikaid, siis ega nad enam väga hästi maitse," rääkis professor.

Kõige enam mõjutab säilivust temperatuur. Moor ütles, et mida jahedamas vilju hoida, seda kauem nad säilivad. Mida magusamad on aga marjad, seda paremini nad külma taluvad. "Näiteks viinamarjad võivad säilida ka –1  kraadi juures, sest need on väga suhkrurikkad. Samamoodi tuleb aedvilju säilitada üldiselt 0 kraadi juures. Erandiks on troopilised aedviljad, nagu mangod ja papaiad, mis saavad juba alla kümnekraadise temperatuuri juures kahjustatud. Nende jaoks külmkapp ei sobi," rääkis professor.

Välimuse järgi maasika magususe üle otsustada ei saa, vaid neid tuleb maitsta. Magusaid maasikasorte on Moora sõnul päris palju. Neist üks magusamaid on tema sõnul "Malviina". Hapum sort on näiteks "Honeoye".

Kuna maasikad ei ole järelvalmivad nagu näiteks talveõunad, ei ole neid mõtet pooltoorelt põllult korjata. Küll aga korjatakse Moora sõnul Kreekas maasikas ära heledamana, kui Eestis harjunud ollakse.

Kuidas aga aru saada, kas maasikas on värske? Moor ütles, et tema vaatab alati esmajoones maasika tupplehte, mis reedab värskuse kõige paremini. "Kui tuppleht on närbunud, pruunikas või krõbe, siis on põhjust arvata, et seda maasikat on pikalt säilitatud ja suure tõenäosusega on see siia imporditud. Tuppleht peaks olema ilus, värske, roheline," selgitas professor.

Magus, aga mürgine?

Maasikate puhul kasutatakse taimekaitsevahendeid selleks, et saada lahti kahjuritest ja seenhaigustest. Eestis pritsitakse maasikaid Moora sõnul suhteliselt vähe. "Ma olen päris palju vaadanud taimekaitsevahendite jääkide protokolle. Võin tarbija rahustuseks öelda, et Eesti maasikas on väga puhas. Isegi kui siin on aeg-ajalt ilmunud artikleid sellest, et neil oli nii mitu taimekaitsevahendi jääki, siis need jäägid on enamasti seenhaiguste tõrjepreparaatide jäägid ja neid on väga-väga madalates kogustes," rääkis Moor.

Küll aga on tema sõnul Kreeka maasikates taimekaitsevahendite jääke rohkem. Seda seetõttu, et Kreekas on kuumem kliima ning seal on rohkem kahjureid ja haigusi. Juba seadusandlikul tasandil on lubatud kasutada seal rohkem taimekaitsevahendeid kui Eestis.

Moora rääkis, et kes soovib ise maasikaid kasvatada, siis praegu on õige aeg taimede istutamiseks. Juunikuus on Moora sõnul selleks juba natuke hilja.

Kui maasikataimed on maha pandud ja maasikaentusiast tahab saada ka suurt saaki ja mitte väga palju vaeva näha, tasub Moora sõnul iga kolme aasta tagant taimed välja vahetada. Saagikuse kasvatamiseks tasub maasikataimed istutada päikeselisse kohta. Kui maasikad on istutatud suurte puude alla vilusse, pole küpsev maasikas Moora sõnul ka sedavõrd magus.

Professor lisas, et maasikas on ka väga kasulik vili. Umbes 100–150 grammist maasikatest peaks inimene kätte saama oma päevase C-vitamiini koguse. 

Samuti on kasulikud maasikates leiduvad antotsüaniinid ehk looduslikud värvained, mis teevad maasika punaseks. Mida tumedam maasikas, seda rohkem seal seda leidub ja seda kasulikum inimesele. "Viimasel ajal olen lugenud sellisest huvitavast ühendist nagu fisetiin, mille puhul on tõestatud, et sel on mälu parandav toime. Maasikates on seda päris palju," rääkis ta.

Küll aga sisaldavad maasikad allergeene ja osal inimestel võivad need tekitada löövet. "Ma olen kuulnud, kuidas lapsevanemad kaebavad tootjatele, et laps läks nende maasikatest täpiliseks ja kindlasti on kasutatud keelatud aineid. See ei pruugi sugugi nii olla. Maasikas leiduvad looduslikud allergeenid, mis on sorditi erinevad ja inimeste tundlikkus neile on erinev," lausus ta. Seega ei pruugi maasikasöömine kõigile inimestele üldse sobida.