Eelmisel õppeaastal omandas Eestis kõrgharidust üle 47 00 üliõpilase. Nendest moodustasid mehed aga vaid 40 protsenti ehk veidi üle 19 000.

Iseenesest poleks mõne aasta lõikes selline sooline jaotus haridus- ja teadusministri Kristina Kallase (E200) sõnul probleem. Sellega nõustus ka Tallinna ülikooli töö- ja haridussotsioloogia professor Kadri Täht.

"Probleem tekib siis, kui haridusvalikud hakkavad tegelikke võimalusi hiljem piirama," sõnas Täht. See võib tähendada, et mehed ei jõua nende ametite ja hariduseni, kuhu minna sooviksid, lisas ta. See kõik süvendab omakorda veelgi hilisema tööturu soolist segregatsiooni, lisas Täht.

"Traditsioonilised töökohad tootmissektoris, kuhu mehed reeglina sisenesid ja kus näiteks inseneridelt kõrgharidust nõuti, on vähenenud. Automatiseerimine on toonud kaasa nende töökohtade vähenemise ning nüüd vähendab tehisaru neid veelgi," rääkis Kallas.

Näiteks tervise- ja heaoluvaldkonna erialadele, mis hõlmavad endast alates tervishoiutöötajatest kuni sotsiaaltöötajateks õppivaid inimesi, astus eelmisel õppeaastal 5553 naist, mehi aga 1246. See teeb veidi üle 18 protsendi üliõpilastest.

Võrdõigusvolinikuga Christian Veske näeb samuti probleemi. Tema tõi aga välja, et sellisest soolisest segregatsioonist võib saada probleem kriisiolukordades. "Kriisiolukorras vajab ühiskond kõikide inimeste oskusi, aga jaotumine hariduses piirab seda. Kui [meeste ja naiste] taustateadmised on väga erinevates valdkondades, siis jäävad mingisugused oskused puudu," kõneles Veske, viidates Ukraina kogemusele.

Ühest põhjust on raske leida

Nagu elus ikka, ei saa ka kõrgharidust vaadelda vaakumis. Nii Kallas kui ka Täht kinnitasid, et probleem algab juba varasematest haridusastmetest. "Ilmselt soosib haridussüsteem juba põhihariduse tasandil natuke rohkem tüdrukuid," sedastas Täht. See puudutab tema sõnul õppiharjumusi ja -viise.

Pärast põhikooli lõpetamist lähevad poisid lähevad sageli omandama kutseharidust, selgitas Täht. Seda kinnitab ka statistika, eelmise õppeaasta seisuga moodustasid mehed kutseõppuritest juba 54 protsenti. Viimase kaheksa aasta lõikes pole olnud neid kutsehariduses alla 50 protsendi ühelgi aastal.

See ei tähenda Tähe sõnul, et põhi- ja keskharidus oleks loodud justkui tüdrukute jaoks. Pigem on tüdrukutel lihtsalt paremad õpioskused ja kõrgem motivatsioon, mis võib olla põhjustatud ka sotsiaalsetest ootustest. 

Eriliselt tõstis Täht esile näiteks tüdrukute lugemisoskuse, mis olid viimase PISA testi järgi koguni 25 punkti parem kui poistel. Matemaatika tulemused olid aga vastupidi poiste poole 13 punkti võrra kaldu.

Kas tegemist on sotsiaalse või bioloogilise teguriga, ongi lõpuni raske öelda, lausus Täht. Kuna Eesti on euroalas sooline palgalõhega n-ö eesrindlik ehk statistikaameti andmetel teenisid mehed mullu keskeltläbi 12,2 protsenti enam kui naised, võib seegi suunata Tähe hinnangul noormehi kiiremini tööturule.

"Isegi kui tüdrukute haridustase on kõrgem, siis näeme lõpuks tööturul, et tegelikult saavad mehed ikka keskmiselt kõrgemalt palka," selgitas Täht.

Hariduses võluvitsa pole

Kallas rõhutas, et tema juhitud ministeerium tõstis sellest aastast koolikohustuse iga. Kui varem pidid Eesti noored haridussüsteemis püsima 16. eluaastani, siis sügisest piirvanus juba 18.

"Õppimiskohustuse kehtestamine kas keskhariduse või kutsehariduse omandamiseni on ühe eesmärgina seadnud poiste ning tüdrukute vahelise hariduslõhe vähendamise," selgitas minister. Madalama haridusega kaasneb ministri sõnul teisigi probleeme, näiteks tervisega.

Seda on varem kinnitanud Novaatorile näiteks Tartu ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann. Tema sõnul on kõrgema haridustasemega inimesed tervemad ja neil on vähem südame-veresoonkonnahaiguseid. Miks see täpselt nii on, pole Tillmannilegi selge.

Tähe sõnul võib kohustusliku õppeea tõstmise ning meeste kõrgharidusse jõudmise vahel olla oma loogika sees, aga see ei tähenda kindlasti, et mehi hakkab automaatselt rohkem kõrgharidusse jõudma. "Oluline on ikkagi see, et nad [poisid] jõuavad tõepoolest rohkem keskharidusse ja sealt edasi kõrgharidusse," rääkis Täht.

Mida siis teha annab? Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võttis 2025. aasta novembris vastu kõlava nimega määruse – soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul. Laias plaanis on see aga Euroopa toetuste jagamise süsteemi alusdokument.

Selle aasta kevadel jagaski rahandusministeeriumi valitsemisalla kuuluv riigi tugiteenuste keskus välja pea 2,3 miljonit eurot toetusi projektidele, mis segregatsiooni nii tööl kui hariduses vähendama peaks. Sellest pea 2,3 miljonist tuli riigikassast 30 protsenti ehk ligi 690 000 eurot.

Kui aga vaadata toetatud projekte, siis leiab sealt näiteks pea 215 000 euro suuruse toetuse Taavi Kotka veetavale HK Unicorn Squadile, mis peaks tüdrukutes suurendama tehnoloogia- ja inseneeriahuvi. Estonian Buisiness School sai 214 000 eurot, et "võimestada tüdrukuid STEM- (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) ja juhtimisvaldkonnas".

Ühtegi otseselt poisse või mehi haridusse suunavat programmi rahastusnimekirjast ei leia.

Täht ootaks, et riiklik haridussüsteem tuvastataks varem, miks noormeestel õpimotivatsioon ja soov edasi õppida kaob. "Et nad saaksid parem tuge ja nõustamist ning see haridus oleks nende jaoks mõtestatum ja põnevam ja vajalikum," sedastas Kadri Täht.

Sooline lõhe on kõrghariduses olnud juba mitukümmend aastat, naisi oli seal 60 protsenti juba 2010. aastal. Haridusministri enda pakutud leevendus ehk õppeea tõstmine toimus 2026. aastal. Miks midagi varem ära tehtud pole? "Võib öelda, et parem hilja kui mitte kunagi," ütles Kristina Kallas.

Kallase sõnul on praegu haridussüsteemis nii palju mahukaid projekte käsil, et midagi uut, nagu hariduselõhega tegelemine, haridusministeerium teha ei jõua.