Analüüs: teadus ei peagi huvitama kõiki Eesti tüdrukuid
Eesti ei suuda koos paljude lääneriikidega motiveerida reaalainetele toetuvaid erialasid õppima isegi neid tüdrukuid, kellel oleks selleks akadeemilised eeldused ja huvi, nähtub värskest analüüsist.
Eestis moodustavad naised kõigist loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste või matemaatika (LTT) erialal lõpetanutest ligikaudu neljandiku. "See on keskpärane tulemus. Tütarlaste PISA tulemusi ja nende õppimiseelistusi vaadates võiks küündida LTT-eriala lõpetanud naiste osakaal aga enam kui 35 protsendini," märkis analüüsi kaasautor Gijsbert Stoet, Leeds Becketti ülikooli psühholoogiaprofessor.
Teisisõnu annab miski noortele täiendava tõuke otsustamaks mõne teise eriala kasuks. Isegi kui nad on varem ilmutanud reaalainete vastu märkimisväärset huvi.
Ühe lahendusena nähakse sageli egalitaarsemat ühiskonnakorraldust ehk seda, mis tagab ühiskonnas meestele ja naistele võrdsed võimalused. Ka selle nende tagamise vallas kuulub Eesti teiste OECD riikidega võrreldes keskmikute sekka.
Samas võib tulla ehk üllatusena, et Alžeerias moodustavad naised kõigist LTT-eriala lõpetanutest tervelt 40 protsenti. Tegu ei ole üksiku erandiga. Tütarlapsed lähevad õppima reaalaineid läänemaailma sookaaslastest oluliselt sagedamini veel näiteks Türgis, Tuneesias ja Araabia Ühendemiraatides. Riikides, mis pole meeste ja naiste võrdse kohtlemise poolest maailmas just laialt tuntud.
Jah, tütarlapsed mõistavad teadust
Stoeti ja tema kaasautori David Geary varasemad uuringud on näidanud, et vahe ei tulene tütarlaste ja poiste akadeemilistest võimetest. PISA testi alusel on poisid tüdrukutest loodusteadustes paremad 22 riigis. Tüdrukud edestavad selles vallas poisse selgelt 19 riigis.
Seejuures pole tuvastatud tulemuste ja riiki iseloomustava soolise võrdsuse vahel mingit seost. Vahe tütarlaste ja noormeeste akadeemilistes võimetes on väike ka Eestis. Parem keeleoskus ja kalduvus rohkem lugeda annavad meeskondlikus probleemilahenduses ja lugemises tüdrukutele vähemalt osaliselt eelise.
Ajakirjas Psychological Science ilmunud analüüsi kohaselt on küsimus pigem selles, millises valdkonnas on õpilased kõige tugevamad. Poiste jaoks oli selleks 71 riigist 69-s loodusteadused. Tütarlapsed said igas riigis kõige paremaid tulemusi aga just lugemisülesannetes. Kuigi tüdrukud võivad olla mõnes riigis loodusteadustes poistest paremad, on nad viimaste lahendamises veelgi vilunumad.Soolise võrdõiguslikkuse indeks (y-teljel) ja LTT-erialasid õppivate naiste osakaal. Autor: Psychological Science
"Õpilased saavad valida ülikooli astudes tüüpiliselt aga ainult ühe eriala. Neile antakse seetõttu tihti nõu, et nad peaksid valima valdkonna, milles saavutavad kõige paremaid tulemusi ja mida nad ise kõige rohkem naudivad. Samuti tunnevad õpilased end nii valides sageli kindlamalt," selgitas Geary.
Samas ei piisa sellestki lääneriikides LTT- või matemaatika eriala ebapopulaaarsuse selgitamiseks. Loodusteadused või matemaatika olid lääneriikides kõige tugevamateks aineteks märksa rohkematel naistel, kui neid õppima läks. Seega taandub seletus teistele sotsiaalsetele teguritele.
76 protsendis uuritud riikidest tundsid noormehed loodusteaduste vastu huvi rohkem kui tütarlapsed. Eriti suur oli vahe riikides, mis paistavad silma soolise võrdsuse edendamise poolest, sh Põhjamaades. Samuti olid poisid neis riikides kindlamad, et mõistavad teaduslikku protsessi piisavalt hästi tegemaks teadust ilma täiendava juhendamiseta. Isegi kui PISA-testi tulemuste alusel olid nad enda teadmistest sageli liiga heal arvamusel.
Stoetil ja Gearyl on pakkuda selgitus ka sellele, miks on naiste huvi loodusteaduste ja matemaatika vastu ebavõrdsemates ühiskondades ebaharilikult suur. "Samades riikides on üldine eluga rahulolu lääneriikidest väiksem. Seetõttu on tugevam väline surve otsustada nende erialade kasuks. Naised näevad neid võimalusena kindlustada endale tulevikus hea palk ja töökoht. Nad võivad leida, et kunsti või psühholoogiat õppides pole neil raha saata enda lapsi heasse kooli või lihtsalt leib lauale tuua," selgitas Stoet.
Teisisõnu on tüdrukute jaoks võrdsemates ja sageli ka jõukamates ühiskondades sotsiaalse turvavõrgu olemasolu tuntavam. See annab neile julguse valida eriala, mis meeldib neile kõige rohkem või kus tunnevad nad end kõige kodusemalt.
Eesti eripära
Eestis on elustandardid on viimastel kümnenditel paranenud. Võrdõiguslikkuse indeks pole viimase kümne aasta jooksul eriliselt muutunud. Vähemalt üksikute juhtumikirjelduste põhjal saab järeldada, et loodusteadusi õppivate naiste arv on mõningatel erialadel kasvanud.
Kuid nagu mainitud, LTT-ainete ja matemaatika õppimiseks on eeldused ja soov palju rohkematel naistel, kui seda reaalselt teeb. Stoet nentis, et olusid täpsemalt tundmata on keeruline anda head selgitust. Ühe põhjusena võib minna samu oskusi tarvis ka teistes valdkondades, näiteks meditsiinis.
Analüüs kannab professori hinnangul ka positiivset sõnumit. "Eestis on küllaltki palju neid tütarlapsi, kes on LTT-erialadel ja matemaatikas tugevad ning on neist huvitatud. Kui valitsus seda tahab, siis potentsiaalselt on terve hulk inimesi, keda saaks veenda neid erialasid õppima," märkis Stoet.
Olukord pole sugugi nii roosiline mitmes teises raudse eesriide taga olnud riigis. Näiteks Tšehhis on LTT- ja matemaatika eriala lõpetanute arv Eestiga võrreldav. Akadeemiliste eelduste ja õpilaste eelhäälestatuse põhjal võiks see olla veelgi väiksem ehk alla 25 protsendi. Sellises olukorras ei ole valitsusel suurt midagi teha, ilma et sellele eelneksid ulatuslikud muudatused terves ühiskonnas.
Teisalt tuleks aga leppida, et loodus- ja täppisteadused ning tehnikateadused pole koos matemaatikaga igaühe jaoks.
"Ei tundu kuigi mõistlik utsitada neid õppima kõiki tüdrukuid. Loodusteadused ei pea olema kõigi lemmikained. Kui aga tead nende taustast ja huvidest veidi rohkem, saad anda soovitusi edasiste karjäärivalikute osas just neile, keda LTT-erialad niigi paeluvad," laiendas Stoet. Tõsi, see nõuab õpetajatelt ja teistelt haridustöötajatelt rohkem tööd ning süvenemist.
Professor pidas vajalikuks rõhutada, et LTT-erialasid ja matemaatikat õppivate inimeste arv on riigis suhteliselt väike. "Samas ei räägi tavaliselt mitte keegi sellest, et rohkem tütarlapsi peaksid omandama keevitaja või automehaaniku elukutse. Kui me tahame saavutada tõelist soolist võrdsust, peaksime pöörama tähelepanu ka sellele, mitte ainult kõrget lisandväärtust tootvatele töökohtadele," märkis Stoet.
Toimetaja: Marju Himma