Ajalugu

Aastatuhande-tagused Siiditee karjakasvatajad olid kassiinimesed

10.07.20 ... Tänapäevased kodukassid saatsid Siiditeel elanud kasahhi karjakasvatajaid juba 1000 aastat tagasi, näitas värske arheoloogiline leid. See tähendab, et Lõuna-Kasahstani aladel asendus karjakasvatus linnaliku eluviisiga arvatust varem.

Polüneeslased ja põlisameeriklased kohtusid sajandite eest

09.07.20 ... Geenianalüüs näitab, et vanad polüneeslased ja Ameerika põlisrahvad on omal ajal omavahel tõepoolest kokku puutunud, nagu arheoloogiliste ja lingvistiliste vihjete põhjal on aeg-ajalt juba ammu kahtlustatud.

Balti loomaõigusluse ajalugu katavad verepritsmed

08.07.20 ... Loomade õiguste eest peetaval diskussiooni kirevat kohalikku ajalugu käis Vikerraadio Huvitaja saates tutvustamas Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnajaaloo professor ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Ulrike Plath.

Suurkask Stonehenge'i kiviringist: arheoloogid on sündmustest ette rutanud

29.06.20 ... Ajaloolane Heiki Suurkask kommenteeris Vikerraadio saates "Uudis+" Stonehenge'i lähedalt leitud kiviringi ja sõnas, et leiti hoopis uus aukude ring. Avastuse põhjal kaugeleulatuvate järelduste tegemine on aga ennatlik.

Kelgukoerad on inimesi vedanud juba üle 9500 aasta

26.06.20 ... Kelgukoerad kohanesid arktiliste elutingimustega seni arvatust tunduvalt varem. Nende eelkäijad elasid inimesega koos juba 9500 aasta eest, selgub Kopenhaageni Ülikooli teadlaste uuringust.

Stonehenge'i lähedal asub teinegi eelajalooline kiviring

26.06.20 ... Arheoloogid leidsid Stonehenge'i lähistelt veel 20 hiiglaslikku kiviplokki, millel on läbimõõtu üle 10 meetri ja sügavust viis meetrit. Leitud plokid moodustavad üle kahe kilomeetri laiuse ringi, mis teeb sellest Suurbritannia suurima teadaoleva kivimälestise, vahendab Science Daily.

Uuring: kana ja muna küsimuse juured viivad Kagu-Aasiasse

25.06.20 ... Maailma kõige arvukam linnuliik kodukana kodustati tõenäoliselt Kagu-Aasias või Lõuna-Hiinas umbes 9500 aasta eest, leidsid Hiina teadlased värskes geeniuuringus. Samas pole kõik teadlased uuringu tulemustes ilma arheoloogilise toetusmaterjalita veendunud.

Ettevõtja Kristjan Rahu annab pool miljonit eurot Saaremaa ajaloo uurimiseks

20.06.20 ... Tallinna Ülikooli arheoloogiadoktor Marika Mägi rajab metseen Kristjan Rahu toel maailmatasemel tehnoloogiaga uurimisbaasi ja pühendab järgmised viis aastat Saaremaa ajaloo süsteemsele uurimisele. Mägi usub, et uuringute abil saab nii mõnigi peatükk Saaremaa möödanikust uue ilme.

Marju Kõivupuu selgitab, millised on olnud eestlaste jaanipäeva traditsioonid

20.06.20 ... Jaanipäev on meie tähtpäevade aastaringis kindlasti teine tähtsaim ja meeleolukam kuid ka traditsioonideküllasem rahvakalendripüha jõulude kõrval, kirjutab folklorist Marju Kõivupuu.

Inimesel aitasid Aafrikast välja rännata mereannid

17.06.20 ... Inimkonna rännak Aafrikast välja muud maailma asustama oli pikk ja vaevarikas. Nüüd selgub, et Araabia poolsaare rannikualade hõlvamisel oli inimestel suur abi väikestest mereloomadest, keda nad põuasel ja toiduvaesel ajal sõid.

Armastust kinnitavad sõrmused toimisid sajandite eest omandimärgina

04.06.20 ... Folklorist Reet Hiiemäe kõneles "Huvitajas" sõrmuse usundilisest taustast. Muuhulgas avas ta, miks peab armastust kinnitama just selle rõngakujulise objekti kandmine.

Novaator alustab raamatuklubiga

29.05.20 ... Suvises podcastisarjas arutlevad värskelt avaldatud ilukirjanduse üle teadlased ja õppejõud, kes on teoses olevate valdkondadega oma uurimistöö kaudu kokku puutunud.

Ilmasõjajärgsed lapsed matkisid mängides muinasjutulisi trofeefilme

29.05.20 ... Aastatel 1947–1955 näidati Nõukogude Liidus Saksamaa filmiarhiivist leitud niinimetatud trofeefilme. Sõjajärgsele reaalsusele vastanduvad muinasjutulised Lääne filmid jätsid tugeva jälje toonaste laste mängudesse, kirjutab mängu-uurija Astrid Tuisk oma artiklis.

Baltisaksa diplomaadid Napoleoni sõdade keerises: Gustav Ernst von Stackelberg

25.05.20 ... Gustav Ernst von Stackelberg, üks väljapaistvamaid diplomaate Vene keisririigi teenistuses Napoleoni sõdade ajal, töötas ühtlasi selle nimel, et ära hoida Venemaa ja Preisimaa intiimse liidu lagunemine.

Baltisaksa diplomaadid Napoleoni sõdade keerises: Christoph Heinrich von Lieven

25.05.20 ... Keiser Aleksander I lähikondlane Christoph Heinrich von Lieven, kes tegi kõrget sõjaväelist karjääri, määrati oma esimesele diplomaatilisele positsioonile just Berliini õukonda.

Mask annab kandjale võimu ja eesõiguse

21.05.20 ... Koroonakriisi ajal on kaitsemaskid saanud osaks argielust. Maskikandmises kaitseks või rituaalsel eesmärgil pole aga midagi uut. Maski ajaloolisest tõrjemaagilisest ja sümboolsest mõjust rääkis folklorist Reet Hiiemäe.

Tsistertslased oskasid keskajal head äri teha

21.05.20 ... Tsistertslaste tugev ärivaist võimaldas neil tunda ära võimalikku rikkust seal, kus seda esialgu ei paistnud olevat. Just laiahaardelise ja mitmekülgse tegevuse tõttu on nende panus meie piirkonda märksa mitmekihilisem, kui ühelt religioosselt ordult oodata võiks.

Andrus Öövel: Eesti inimesed murdsid Moskva-meelsete selgroo Toompeal

15.05.20 ... 30 aastat tagasi ründasid Nõukogude Liidu meelsed inimesed Tallinnas Toompea lossi. Omaaegne Kodukaitse staabiülem Andrus Öövel ütles, et tänu peaministri kohale kutsutud Eesti inimestele suudeti mässajatest jagu saada.

Mälu instituut avas kommunismikuritegude portaali täisversiooni

06.05.20 ... Eesti Mälu Instituut avas portaali communistcrimes.org täisversiooni, mis edastab kommunistlike režiimide ja nende kuritegude ajalugu puudutavat info eesti, inglise ja vene keeles. Portaali eesmärk on süvendada rahvusvahelisel tasandil arusaama kommunistlike režiimide ajaloost ning piirata punaterrori eitajate tegevust.

Sajanditaguste kvääride elukäiku ümbritseb saladuseloor

30.04.20 ... Vabariigi alguskümnenditel kujundas Eestis avalikke arutelusid maailmas toona populaarne teadusvool eugeenika ehk rasside hierarhiaid kuulutav õpetus inimese tõutervishoiust. Selle valguses kujutati tänapäeva mõistes LGBTQI+ inimesi ehk kvääre haigete ja kurioossetena, mistap paljud neist inimestest eelistasid jääda avalikkusele võimalikult nähtamatuks, kirjutab Rebeka Põldsam oma artiklis.

Galerii: Padise kloostri 90 aastat kestnud taastamine jõudis lõpule

30.04.20 ... Kasinust, rasket tööd ja palvusi ülistanud mungad ehitasid Padisele oma kloostrit üle 200 aasta. Kloostrivaremete vahel on peidus üksjagu Eesti ajalugu alates Jüriöö ülestõusust kuni Liivi sõjani ning Põhjasõjast kuni Eesti Vabariigi iseseisvumiseni. Pärast 90 aastat vahelduva eduga toimunud konserveerimist ja restaureerimist on hoonekompleks nüüd külastuskeskusena valmis saanud.

Laktoositalumatuse juured võivad ulatuda neoliitikumi

27.04.20 ... Piimalehmi kasvatati 7000-6000 aasta eest rohkem Põhja- ja Lääne-Euroopas, samas kui lõuna pool eelistati kitse- ja lambakasvatust. See erinevus võib seletada tänapäeva põhjaeurooplaste paremat laktoositaluvust, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Esivanemate pesemata nõud annavad aimu idametslaste iidsest toidusedelist

27.04.20 ... Meie idametslasteks nimetatud esivanemad sõid 7000 aasta eest seda, mida loodusest saada oli: hülgeid, kala ja metsloomi. Nende toitumisharjumusest saame aimu rasvaste potikildude põhjal, räägib Tartu Ülikooli arheokeemik Ester Oras.

Venekeelse elanikkonna kodanikuaktiivsus avaldub sotsiaalmeedias

23.04.20 ... Kersti Kaljulaidi mõtteavaldus helge lapsepõlve küsitavuse kohta Nõukogude Eestis 2017. aasta sügisel tekitas Eesti ühiskonnas tulise vastukaja. Öeldule järgnenud arutelu sotsiaalmeedias annab hea võimaluse uurida, kuidas väljendavad Eesti venekeelsed elanikud oma kodanikuaktiivsust, selgub Tartu Ülikooli sotsiaalteadlaste värskest artiklist.

Lugemisoskusega kadus 19. sajandi eestlase hirm kuradi ees

16.04.20 ... Küsimusele, kuidas kuradist sai 19. sajandil vanapagan, otsis oma teadusartiklis vastust rahvaluuleteadlane Ülo Valk. Tema uuringust selgub, kuidas kuradikujutelm rahvausundis alla käis ning asendus ratsionaalse ja rahvusliku maailmapildiga.

Magistritöö: maiade ja eestlaste loodususkumustel on mõndagi ühist

15.04.20 ... Guatemalas tehtud välitöödel kummutas Kairi Kivirähk müüdi maiade verejanust. Tänapäeval elavatele maiadele on oluline hoopis harmoonia, koostöö ja austus kõige elava vastu.

Eesti sõdurid suhtusid Vene-Jaapani sõjas vaenlastesse austusega

13.04.20 ... Vene-Jaapani sõjal (1904-1905) oli Eesti ühiskonnale märgatav mõju. Rahulolematus sõja tulemustega oli üks ajend 1905. aasta revolutsioonile, mis omakorda viis lõppkokkuvõttes iseseisvuse saavutamiseni 1918. aastal. Sõda muutis Eesti ajakirjandust, sest esmakordselt hakati avaldama vahetuid sõdurikirju, selgub Ene Selarti artiklist.

Neandertallased punusid puuniinest nööri

13.04.20 ... Ühest Kagu-Prantsusmaa koopast leitud nöörijupp annab tunnistust, et neandertallased oskasid niinekiude kokku punuda ja neist võib-olla ka köisi, riideid, kotte ja võrke meisterdada.

"Eesti sõjaajaloo teejuht" uus väljaanne ilmus veebis

10.04.20 ... "Eesti sõjaajaloo teejuhi" uus väljaanne valmis veebiväljaandena ja kaardile on kantud 675 Eesti 20. sajandi sõjaajalooga seotud objekti. Veebiteejuht täieneb pidevalt.

Lihavõtete eel: munast sai argiroog alles iseseisvusajal

09.04.20 ... Munatoidud on Eestis läbi aegade olnud levinuimad lihavõttetoidud. Enne 1920. aastaid kuulus muna pigem jõukate inimeste menüüsse ja pidupäevalauale. Kuigi 20. sajand tõi lihavõttelauale uusi trende, on munade koksimise komme jäänud, räägib Novaatorile etnoloog ja toidukultuuri uurija Anu Kannike.

Teadlane selgitab, mida on õppida kriisidest ajaloos

06.04.20 ... Hirmul on suured silmad, teadis hästi juba Eesti vanarahvas. Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent, folklorist Marju Kõivupuu selgitab mida õppida lähiajaloost, hoidmaks kriisiolukorras pea selge.

Eesti teadlane hakkab suure grandi toel uurima iidsete eurooplaste elukäiku

01.04.20 ... Saamaks teada, kuidas toimis eelajaloolises Euroopas poliitika ja ebavõrdsus, eraldas Euroopa Teadusnõukogu kolme riigi teadlastele kokku ligi kaks miljonit eurot. Eesti, Ühendkuninriigi ja Itaalia teadlased seostavad uute uurimismeetodite abil iidse inimese elu ja surma.

Merelembesed neandertallased püüdsid haisid ja sõid pingviine

27.03.20 ... Portugali koopast leitud merekarbid, kalaluud ja röstitud käbide jäänused vihjavad, et vaatamata popkultuuris kujutatule küttis mammuteid vaid väike osa neandertallaste asurkonnast.

Folkloristid: naine on olnud Eesti ühiskonnas alati tugeval positsioonil

27.03.20 ... Tänapäeval õpib heliloomingut rohkem noori naisi kui noormehi. Naise positsioon lauliku ja loojana ning ühiskonnas üldiselt on eesti pärimust vaadates alati tugev olnud, ütlevad folkloristid.

Ajaloolane: juba keskajal rakendati epideemiate ajal Eestis reisipiiranguid

24.03.20 ... Euroopat tabas 14. sajandi keskel katkulaine must surm. Novaator küsis Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selartilt, kui hävitav oli haigus, mis võisid olla selle põhjused ja kuidas katku levikut toona piirati.

Pilguheit minevikku: talupojad kodus istudes ei igavlenud

19.03.20 ... Enam kui sada aastat tagasi tuli inimestel kodus istudes ise enda meelt lahutada. Kuigi talutööde kõrvalt jäi jõudeaega vähe, täideti toas istutud tunnid jutuvestmise, mõistatuste, laulu ja mängudega, kirjutavad folkloristid.

Arheokeemik Ester Oras: tuleks leppida sellega, et meis ongi igasuguseid minevikke

10.03.20 ... "Plekktrummi" külaline on arheokeemik Ester Oras, kes arutles, millised inimesed elasid Eesti aladel enne kirjaliku mälu algust ja kui palju on meil nendega ühist.

Ürginimeste suhetele lisandub üha uusi kihte

21.02.20 ... Inimeste liikumine toob kaasa ootamatuid kohtumisi. Värske uuring vihjab, et nüüdisinimestega ühiseid järglasi saanud neandertallased ja denisi inimesed jõudsid ühte heita ka Euraasiasse juba kahe miljoni aasta eest jõudnud üliarhailiste inimeste järeltulijatega.

Osa aafriklastest jõudis seguneda tundmatu inimliigiga

14.02.20 ... Osa aafriklastest jõudis saada kümnete tuhandete aastate eest ühiseid järeltulijaid seni tundmatuks jääva ürgse inimliigiga, viitab värske DNA analüüs.

Aafriklaste genoomist leiti esimest korda neandertallaste jälgi

03.02.20 ... Kui siiani on leitud neandertallaste DNA-d vaid Euroopa ja Aasia päritolu inimeste pärilikkusainest, siis värske uuringu kohaselt pöördusid osa neandertallaste ja nüüdisinimeste järeltulijatest ka tagasi Aafrikasse.

Neandertallased saabusid Siberisse kahe lainena

28.01.20 ... Kümneid tuhandeid aastaid tagasi asusid neandertallased Euroopast enam kui 3000 kilomeetrisele rännuteele ja jõudsid välja Siberisse Altai mägedesse. Nüüd väidavad teadlased ühest Altai koopast leitud neandertallaste tööriistade põhjal, et selliseid pikki rändeid tuli aegade jooksul ette vähemalt kaks.

Kas Tallinna tinavalajad olid pätid?

22.01.20 ... Tinanõud on inimeste laudu katnud sajandeid, kuna tina töötlemine on kerge ja nõuab vähem vaeva kui töö muude metallidega. Puhtast tinast nõude tegemine oli aga kallis ja nõudis kõrgemat sulatustemperatuuri, mistõttu kasutati sageli hoopis tina ja plii sulamit – plii oli tinast kättesaadavam ja odavam, kirjutab värskes arheoloogiaajakirjas Tutulus Tartu Ülikooli ajaloomagistrant Ants Hendrik Liivak.

Mäng, millega keskaja inimesed meelt lahutasid

06.01.20 ... Arheoloogilistel kaevamistel leitakse muu hulgas esemeid, mis on seotud mängu ja meelelahutusega. Sellisteks leidudeks on näiteks luust ja sarvest täringud, mis annavad tunnistust hasartmängude mängimisest keskaegses linnas, selgitab Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koguhoidja Heidi Luik.

Doktoritöö: vanad hauatähised kajastavad eestlaste kirjaoskust ja vaimuelu

19.12.19 ... Hauatähiste kasutuselevõtu aeg ja hulk näib olevat võrdelises seoses eestikeelsete trükiste kasvuga 17. sajandil ja ühtlasi lugemisoskuse edenemisega, selgub Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi Pille Arneki kaitstud väitekirjast.

Iidne näts paljastas lääne kütt-korilase välimuse ja redupaiga

19.12.19 ... Lõuna-Taanis Lollandi saarel toimunud väljakaevamistel leitud tökatitükk võimaldas rekonstrueerida Syltholmis ligi 6000 aasta eest iidset tökatitükki närinud kütt-korilase ligilähedase välimuse.

Indoneesia koopamaaling jutustab maailma vanimat lugu

12.12.19 ... Inimestele on ammust aega meeldinud jutustada lugusid. Kui ammust, sellest annab aimu üks iidne Indoneesia koopamaaling.

Usutlus Svante Pääboga: kultuur on meie geenidest palju tähtsam

05.12.19 ... Kultuur on inimeste enesemääratluse ja ajaloo puhul geenidest oluliselt tähtsam. Inimeste eri liikideks jagamine aga mõttetu akadeemiline harjutus, leiab paleogenoomikale aluse pannud Svante Pääbo.

Milline mõju on olnud eurooplastel ameeriklaste geenidele?

19.11.19 ... Nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikat iseloomustab äärmiselt suur geneetiline mitmekesisus. Seda mitmekesisust on oluliselt mõjutanud lähiajaloos toimunud rändesündmused, nagu Euroopa koloniseerimine, orjakaubandus üle Atlandi ookeani ja hilisem majanduslikest põhjustest ajendatud sisseränne.

Läänemaa ühisgümnaasiumis näeb kohaliku hariduse ajalugu

05.11.19 ... Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseumitoas avaneb pilt sellest, milline on olnud viimase sajandi jooksul Haapsalu gümnaasiumiharidus.

Vastuoluline uuring osutab inimkonna hällile

29.10.19 ... Kõigi tänapäeval elavate inimeste ühine esiema elas tänapäeva Botswana põhjaosas, viitab värske geeniandmetel põhinev analüüs. Kriitikud peavad arutluskäiku vastuoluliseks ja järeldusi ülepingutatuks.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: