03.03.21 AJALUGU ... Saksa teadlased leidsid võimalikku uut tõendust, et Põhja-Jäämeri oli viimase 150 000 aasta jooksul vähemalt kahel korral paksu jääkihi all ja täis magevett. Hüpotees võib aidata selgitada ka toonaste jääaegade kliimaanomaaliaid.

03.03.21 AJALUGU ... Kuidas neandertallased omavahel suhtlesid, kas puhusid viisakalt juttu nagu nii mõnedki nüüdisinimesed või pigem urahtasid ja mõurasid nagu mingid paadunud primitiivid? Rühm Hispaania teadlasi väidab, et tõenäoliselt suutsid neandertallased kuuldavale tuua enam-vähem samasuguseid häälikuid kui meie, tänapäeva inimesed.

25.02.21 TEHNIKA ... Hiljaaegu valmistasid Princetoni Ülikooli teadlased uue kettakujulise maakaardi, kus ükski riik pole loomupärasest suurem. Arvestades, et Maad kujutavaid kaarte leidus juba enne kümneid erinevaid, uuris Novaator Eesti geograafidelt, mille poolest need erinevad ja kuidas neid koostatakse.

17.02.21 AJALUGU ... Pildil olev merekarp kogus viimased 80 aastat Toulouse'i muuseumiriiulil tolmu. Enne seda peitis pill end mitu aastatuhandet Lõuna-Prantsusmaal Püreneedes koopapõrandal. Nüüd pühkisid Prantsuse teadlased karbi tolmust puhtaks ja proovisid sellel mängida.

17.02.21 LUGEJA KÜSIB ... Pika viineriga sai ehk hot dog on ilmselt tuttav kõigile lugejatele. Mida on aga ühist viinerisaial ja koertel? Vastab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Meeli Sedrik.

16.02.21 ELU ... Tänavusel lumerohkel vastlapäeval lasti vastlaliugu ja söödi kukleid, mõlemad kombed on üsna uued. Vanad eestlased kutsusid alamsaksa keelest laenatud vastlaid hoopis pudru- või lihaheitepäevaks, sest see oli viimane võimalus kõht rasvast toitu täis süüa enne, kui algas lihavõteteni kestev seitsmenädalane paast.

11.02.21 EESTI ... Kui tavaliselt teevad arheoloogid välitöid suviti, siis Tallinna kesklinnas käivad kaevamised käredast külmast hoolimata. Mitu kihti riideid, tee termoses, ööpäevaringselt huugavad puhurid lasevad ka veebruaris kultuurkihte läbi uurida.

10.02.21 AJALUGU ... Ajaloolised sündmused elavad tänapäeval edasi ühismeedias. Seal saavad erinevad kogukonnad küll oma hääle kuuldavaks teha, kuid samas soodustab lakooniline emotikonikeel seisukohtade kivinemist, leidsid Tallinna Ülikooli teadlased Armeenia genotsiidi mälestava Instagrami konto näitel.

09.02.21 AJALUGU ... Pöidlaid on teatavasti tarvis selleks, et mobiiltelefonis paremini tšättida saaks. Kuid tegelikult on inimese pöialdel juba pikk ja põnev ajalugu. Korraliku pöidlaga varustatud käes on palju tahedam hoida pihukirvest, haamrit ja mõnda muudki vajalikku.

02.02.21 AJALUGU ... Arheoloogid leidsid Egiptusest Taposiris Magna leiukohast 2000 aasta vanuse muumia, kelle suus on kuldne keel, vahendab Live Science.

01.02.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone, väljendeid ja nähtusi. Sõdurite seas möllanud koolera vastu võitlemine oli kriitiline teema, mis küttis kirgi mitmel pool. Mõningaid toona välja käidud ideid rakendatakse epideemiate ohjamispüüetes tänaseni.

29.01.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord uurime mitte sõja vägivaldset, vaid vägivalla tagajärgi minimeerida püüdvat poolt, ehk rindemeditsiini. Just selles vallas astusid Krimmi sõja päevil maailma kultuuriloo areenile tõelised legendid.

28.01.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord tuhlame jaki- ja mütsimaailmas.

27.01.21 AJALUGU ... Alaska põlisrahvas tlingitid ehitasid 19. sajandi alguses Shís'gi Noow'i ehk Võsukindluse. Ehitis oli üks viimaseid vene vägede pealetungi aeglustanud kindlustusi. Nüüd taasleidsid teadlased Võsukindluse tänapäevaste radarite ja kuvatehnikate abil uuesti üles.

27.01.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord on luubi all väljend "peenike punane joon".

26.01.21 AJALUGU ... Juba mitu kuud on Tartus Jakobi 5 asuval ehitusplatsil toimetanud hulk kiivritega inimesi. Lisaks haridusteaduste instituudi uut õppehoonet rajavatele ehitajatele on seal ka arheoloogid, kes on leidnud põnevaid jälgi unustusse vajunud elust.

26.01.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord uurime Tallinna vanalinna ümbritseva pargivööndi teket.

21.01.21 AJALUGU ... Vajadust ühtse valuuta järele tundsid eurooplased juba varajasel pronksiajal. Hollandi teadlaste uuringu järgi arveldasid muistsed eurooplased ümarate pronksist objektidega, mille kuju ja kaal olid standardiseeritud nagu tänapäeva rahalgi.

20.01.21 AJALUGU ... Uued uurimismeetodid ja leiud kummutavad nii mõnegi Eesti rahva kujunemislugu ning selle uurimist puudutava laiemalt levima läinud väärarusaama.

18.01.21 AJALUGU ... Demokraatia ja julgeolek on teineteisest sõltuvuses: kui demokraatliku riigi kodanikud tunnetavad ohtu, on nad julgeoleku nimel valmis demokraatiat piirama. Euroopa 1930. aastate pingelises poliitikas läksid demokraatia piiramise teed ka Eesti ja Soome, kuid selle saatus kujunes erinevaks riigijuhtide isikuomaduste ja kodanike enamuse ajaloolise kogemuse põhjal, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

17.01.21 AJALUGU ... Sageli arvatakse, et Eesti poliitikas oli ristiusk enne 13. sajandit väheoluline. Erinevate infokildude kõrvutamine võimaldab selliseid arusaamu aga tugeva kahtluse alla seada, sest Läti Henriku eelsed ajalooallikad võimaldavad näha ka teistsugust pilti.

17.01.21 VÄLISMAA ... Egiptus teatas laupäeval Kairost lõunas asuvast Saqqara surnute linnast uute märkimisväärsete leidude avastamisest.

14.01.21 AJALUGU ... Vanim teadaolev looma kujutav koopamaaling võib asuda värske uuringu põhjal Indoneesias. Umbes 45 000-aastane kunstiteos kujutab karvast tüügastega siga, kirjutavad Austraalia ja Indoneesia teadlased. Samas juhivad kriitikud tähelepanu tõsiasjale, et koopamaalingute dateeringud on alati väga suhtelised.

08.01.21 LOODUS ... Ainupilulised loomad ehk nokkloom ja sipelgasiil ei väsi inimesi oma veidrustega üllatamast. Nüüd sai rahvusvaheline teadlasrühm nende omapärale jälile, tehes kindlaks, et ainupiluliste geenipagasis on säilinud nii imetajate, lindude kui ka roomajate geene.

05.01.21 AJALUGU ... Siberi igikeltsast sulas suurte muisete imetajate kõrval välja ka üks värvuline. Tegu on emase sarviklõokesega, kes elas umbes 46 000 aastat tagasi. Leid lubab uurijatel arvata, et sarviklõokese algkodu ongi Kirde-Siberis.

04.01.21 AJALUGU ... Tänapäeval Arktika jäistel vetel elav grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus) asustas veel tuhande aasta eest ka Läänemere kaldaid. Grööni hülgeid elas Läänemerel kahe lainena ning eeskätt tõi loivalised siia mitmekesine kalavalik, selgub Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Lembi Lõugase osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

31.12.20 AJALUGU ... Sulav igikelts paljastas järjekordse jääaegse loomakorjuse. Seekord leiti Ida-Siberist suurepäraselt säilinud karvane ninasarvik, vahendab BBC News.

30.12.20 AJALUGU ... Interreegnum tähendab kahe valitsuse vahelist aega. Eesti Kunstiakadeemias kaitstud doktoritöös iseloomustatakse selle mõistega Eesti arhitektuuri aastail 1986–1994. Kui seni on kõnealust aega vaadeldud ajutise üleminekuna "normaalsusesse", siis nüüd käsitleti seda spetsiifilise ja iseväärtusega ajastuna.

30.12.20 LOODUS ... Saaremaal on mitmetest piirkondadest leitud merevaiku, kuid loodusliku leiuga tegemist ei ole. Varasema tõlgenduse kohaselt on pronksiaegses arheoloogilises materjalis leiduva merevaigu siia toonud naaberrahvad. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst selgus, et merevaik võis Saaremaale jõuda ka teistviisi.

29.12.20 AJALUGU ... Eesti vanimad kiviaegsed asulapaigad: Pulli ja Sindi-Lodja I–II paiknesid rannajoonest palju kaugemal, kui varem eeldati, selgus värskest doktoritööst. Esimesed asukad küll rändasid rannikualadele, et kala püüda, kuid mereäärset piirkonda pideva elukohana ei eelistatud. Arvatavasti peeti oluliseks, et koduõuel oleks vähem tormituult ja lainete mõju.

23.12.20 AJALUGU ... Aasiast pärit toiduained, nagu kurkum ja banaanid, jõudsid Vahemere äärde juba üle 3000 aasta tagasi. Äsja avaldatud arheoloogiline uuring osutab seega, et kaubandus ühendas Kagu- ja Väike-Aasia ühiskondi seniarvatust palju varem.

23.12.20 ÜHISKOND ... Jõuluvana on meie tänastes kujutlustes punavalge. Kas see on ikka alati nii olnud ja miks nüüd nii on? Vastab Tallinna Ülikooli reklaamiteooria lektor Tiina Hiob.

23.12.20 ÜHISKOND ... Jõuluajal käib mitmetes peredes jõuluvana, kuid mõnes piirkonnas on säilinud ka jõulusoku traditsioon. Millal asendus jõulusokk jõuluvanaga ja kes see jõulusokk õigupoolest on, vastab Marju Kõivupuu.

23.12.20 AJALUGU ... Jõule tähistatakse talvise pööripäeva aegu. Kuidas aga muistsed rahvad ning hiljem ka Eesti talurahvas teadis, millal jõule tähistada? Vastab Tartu observatooriumi astrofüüsika vanemteadur Laurits Leedjärv.

22.12.20 AJALUGU ... Nelja aasta eest Kanada igikeltsast leitud emase hundikutsika muumia surmaasjaolud said nüüd selgemaks. Loom suri umbes 57 00 aasta eest, sõi peamiselt kala, oli surmahetkel üksi ja võis surra uru sissevarisemise tõttu.

21.12.20 AJALUGU ... Metsaeksport ja intensiivne raie pole Eestis uued aruteluteemad. Kahe ja poole sajandi eest täideti riigikassat Narva sadamast Madalmaadesse eksporditava puidu abil. Raie oli kohati sedavõrd intensiivne, et 1750. aastatel keelati metsaeksport ajutiselt ära.

16.12.20 AJALUGU ... Alaskal elavad jupikid puutusid kolonistidega esimest korda kokku 1820. aastatel. Sajand hiljem lõpetas suur osa jupikite kogukondadest kristlike misjonäride mõjutusel rituaalsete maskide valmistamise ning maskidega seotud kombestik hääbus. Arheoloogilisel väljakaevamisel leitud maskid innustavad jupikeid aga tänapäeval oma maskitraditsiooni uues kuues jätkama, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

14.12.20 AJALUGU ... Pronksiaegsete kõrgkultuuride kokkuvarisemine Vahemere idaosas umbes 1200 aastat eKr tekitas sedavõrd ulatusliku hõbedapuuduse, et Egiptuse valitsejad tegid algust raha võltsimisega.

10.12.20 AJALUGU ... Tallinna kaupmeesteühendused Suurgild ja Mustpeade vennaskond tellisid 15. sajandi lõpul Bruggest oma kiriku altarile retaabli ehk maalitud altariseina. Ehkki töö oli mõeldud tallinlastele, kujutatakse sellel ohtralt hiliskeskaegsete Madalmaadele omaseid luksuslikke esemeid, mida analüüsiti Tartu Ülikooli doktoritöös.

09.12.20 AJALUGU ... Jakuutias kougitakse igikeltsast välja kümnete tuhandete aastate vanuseid mammutite, karvaste ninasarvikute ja teiste suurulukite kihvu, sarvi ja võhkasid, mis maksavad kohati rohkem kui kuld. Teadlased jälgivad rüüstamist vastuoluliste tunnetega ja ametnikud pigistavad silma kinni, sest järelevalve maailma ühes kõige hõredamalt asustatud piirkonnas on problemaatiline.

09.12.20 AJALUGU ... Eesti riik oli 1930. aastatel noor, ent juba (või alles?) 1938. aastal tõlgiti rootsi keelde esimene eesti kirjandusteos, Anton Hansen Tammsaare "Kõrboja peremees". Mida kõnelevad rootsi keelde pandud eesti kirjandusteosed meie kirjanduse positsiooni kohta maailmas, uurib Tartu Ülikooli kirjandusteaduse doktorant Sirel Heinloo.

01.12.20 VÄLISMAA ... Kolumbias Amazonase vihmametsast leiti eelajalooline kunstiteos, mis on 13 kilomeetrit pikk ning kus on maalingutel kujutatud jääajal väljasurnud loomi ja iidsete hõimude käejälgi.

01.12.20 AJALUGU ... Koalitsioonierakonnad toetavad katuserahadest 45 000 euroga MTÜ-d "Ungern Khaan", mille eesmärk on püstitada monument parun Roman von Ungern-Sternbergile. Eesti ajalugu parun ei mõjutanud ja maailma ajaloos ta erilist rolli ei etendanud, ütles Tartu Ülikooli ajaloo dotsent Ago Pajur.

01.12.20 AJALUGU ... Neandertallased talusid suitsu sama hästi kui nüüdisinimesed, selgub Hollandi teadlaste molekulaarbioloogilisest uuringust.

25.11.20 AJALUGU ... 20. novembril kaitses Kristina Jõekalda Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö, mis uurib kunstiajaloo ja muinsuskaitse kui distsipliinide kujunemist baltisaksluse vaatepunktist.

25.11.20 AJALUGU ... California koopalakke maalitud ratas ja liblikas kujutavad hallutsinogeenset taime, mida sealsed põlisasukad sajandite eest koopas närimas käisid, viitab USA ja Briti teadlaste uuringust. Taime tarvitamist annavad tunnistust koopast leitud tubakarullid.

24.11.20 AJALUGU ... Homoseksuaalsus pole vaid kaasajale omane nähtus, sellest annavad tunnistust Vana-Kreeka aristokraatlike meeste elukombed või teated homoseksuaalide kaitsejumalast ja abielu võimalikkusest Vana-Hiinas Fujiani provintsis.

20.11.20 AJALUGU ... Enam kui 500 aasta eest vajus keskaegse sõjamehe surnukeha teadmata põhjusel Leedus järve põhja. Sajandeid muda all peidus olnud säilmed tulid nüüd päevavalgele ehitustööde tõttu.

17.11.20 AJALUGU ... Peagi tööle asuv rahvusvaheline uurijaterühm hõlmab nii humanitaar- ja reaalteadlasi, kultuuripärandi hoidjaid kui ka parfüümitootjaid. Mastaapse projekti tulemusel kaardistatakse Euroopa lõhnaajalugu ning ka see, kuidas lõhnade tajumine ja tähendus sajandite jooksul muutunud on.

17.11.20 LOODUS ... Ravusvaheline teadlasrühm leidis Hiina maapõuest enam kui 400 kilomeetri sügavuselt jälgi muistsest merepõhjast. Tegu on Vaikse ookeani kunagise osaga, mis sukeldub ajas üha sügavamale Maa vahevöösse.