Ajalugu

Ajaloomeenutus: kolm noormeest heiskasid 1962. aastal Eesti rahvuslipu

04.05.18 ... 56 aasta eest keskkooli lõpetanud otsustasid kolm noormeest muuta keskkoolis veedetud aja unustamatuks julgustükiga, mis paneb ka praegu meenutades ihukarvad värisema. Nad tegid plaani teoks, kuid mis neist edasi sai, uurisid Tartu Ülikooli ajalooringi tudengid.

Inimlased veristasid Filipiinidel ninasarviku juba 700 000 aasta eest

03.05.18 ... Esimesed inimlased jõudsid lähimast mandrist tuhande kilomeetri kaugusel asuvatele Filipiinidele enam kui 700 000 aasta eest, viitavad kohaliku ninasarviku säilmetelt leitud kivitööriistade jäljed.

Siberi kütid vestsid 11 000 aasta eest hiiglasliku puukuju

02.05.18 ... Uuralite idajalamil asuvast rabast leitud kuju vanus ulatub 11 000 aastani, järeldavad viie meetri kõrgust iidolit uurinud Vene ja Saksa teadlased.

Neandertallase väikeaju oli nüüdisinimese omast väiksem

28.04.18 ... Teadlastel on õnnestunud luua neandertallase aju kolmemõõtmeline mudel, mis aitab aimu saada, kuidas see nüüdisinimese ürgne sugulane mõtles ja käitus.

Kärntõves hobused ja vähetuntud kangelane Karl Bachmann Vabadussõjas

20.04.18 ... Vabadussõja teemal on avaldatud uurimusi ja mälestusi lahingutest ning kangelastest, kuid tagaplaanile on jäänud Eesti sõjaväe eluspüsimise eest hoolitsenud inimesed.

Uuring: kiviaja ravitsejad harjutasid loomade peal kolju avamist

19.04.18 ... Euroopas kiviajal elanud inimesed võisid harjutada muuhulgas peavalude leevendamiseks kolju sisse augu tegemist loomade peal, selgub iidset veise pealuud uurinud teadlasrühma tööst.

Minevikuminutid: ajarännak Valga kultuuritempli “Säde” avamispeole

18.04.18 ... Rahva koosviibimiskohad on kultuuri arenemise seisukohalt tähtsad. Linna jaoks tähendab uus moodne maja sammu tuleviku poole.

Kuidas muinaseestlased märkmeid tegid, kuigi nad kirjutada ei osanud?

16.04.18 ... Kindel on see, et enamik muinasaja inimestest olid kirjaoskamatud. Päriselt ei saa aga sugugi välistada, et üksikuid kirjaoskajaid leidus siiski ka Eestis juba enne ristiusustamist. Kuidas muinaseestlased märkmeid võisid teha, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marika Mägi.

Minevikuminutid: ERM-i vabatahtlikest said kultuuri- ja kunstitegelased

16.04.18 ... Eesti Rahva Muuseumi loomisega 1909. aastal kaasnes hulk uusi ameteid ja kohustusi, mis olid vajalikud Eesti Rahva Muuseumi edukaks toimimiseks.

Sõrm osutab: inimesed lahkusid Vahemere kallastelt juba 90 000 aasta eest

10.04.18 ... Saudi Araabia kõrbeliivast leitud sõrm viitab, et nüüdisinimesed jõudsid Aafrikast ja Vahemere kallastelt kaugemale juba 90 000 aasta eest, eelnevalt arvatust umbes 25 000 aastat varem. Kriitikute arvates on leiu vanus kaheldav ja sõrmekont ei pruugi olla isegi inimese oma.

Minevikuminutid: Eesti esimene lastekliinik avati 96 aastat tagasi

06.04.18 ... Esimest korda hakati Tartus lastehaiguste kursust lugema aastal 1908 ning esimeseks pediaatriale spetsialiseerunud õppejõuks sai eradotsent Vassili Žukovski. 20 voodikohaga lastekliinik avati 1. aprillil 1922.

Süüfilis oli tartlaste jaoks tavaline asi

04.04.18 ... Süüfilise jäetud jälgi leiab vähemalt 0,5 protsendi varauusajal Tartu kalmistutele maetud inimeste säilmetelt. Sugulisel teel leviv tõbi levinud toona Eestis seega võrdlemisi laialt, selgub Miina Härma Gümnaasiumi õpilase James Paul Arney uurimusest.

Video: täna 31 aastat tagasi otsustasid tudengid fosforiidile “ei” öelda

03.04.18 ... 1987. aasta varakevadeks olid fosforiidivastased seisukohad tänu looduskaitse- ja loomeinimeste aktiivsusele juba laialt levinud. Kuid Tartu tudengkonna seast selge sõnavõtt veel puudus.

Eesti esindussõjalaev Kalev kadus jäljetult juba oma teisel lahinguretkel

28.03.18 ... 29. oktoobril 1941 lahkus Kalev Kroonlinna sadamast Tallinna-Helsingi positsioonile ja pärast seda ei tulnud aluselt enam ühtegi elumärki.

Loomakaitseliikumise juured viivad 19. sajandi Inglismaale

27.03.18 ... Inglismaa eeskujul hakati loomakaitseseltse rajama ka mujal Euroopas.

Inimeste ja neandertallaste suhe oli äärmiselt ühepoolne

22.03.18 ... Kuigi nüüdisinimestel õnnestus saada neandertallastega ühiseid järeltulijaid rohkem kui ühel korral, oli tegu ühepoolse suhtega. Uus geenianalüüs näitab, et liigi väljasuremise hakul leidus neandertallaste pärilikkusaine hulgas inimestelt pärinevaid geene imevähe või üldse mitte.

Video: täna 97 aastat tagasi loodi Eesti esimene lennundusettevõte

22.03.18 ... 22. märtsil 1921. aastal asutati Tallinnas Eesti esimene lennundusettevõte – Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut.

Nüüdisinimeste vaimset arengut tõukasid tagant kliimamuutused

19.03.18 ... Ida-Aafrikas elanud nüüdisinimesed valmistasid keerukaid kivitööriistu, vahetasid üksteisega sümbolistlikke mõtteid ja ilmutasid teisi keerukaid käitumismustreid arvatust kümneid tuhandeid aastaid varem. Arenguhüppe taga olid tõenäoliselt kliimamuutused.

Kuidas USA vaimuliku visiit Eestisse KGB tagajalgadele ajas

15.03.18 ... Veebruari lõpus suri 99-aastaselt üks mees, kellest eestlased suurt midagi ei tea. Ta on üks neljas tsiviilisikust, kelle mälestusteenistus peeti Kapitooliumis. Osalesid Donald Trump, senatikõnelejad ja paljud teised tähtsad inimesed. See mees on olnud nõustaja kõikidele ameerika presidentidele alates II maailmasõjast, Trumanist kuni Obamani välja. See mees – Bill Graham – käis kokku 185 riigis ja tema sõnumit on kuulnud 2,5 miljardit. See mees käis 1984. aastal ka Oleviste kirikus ja see ajas KGB tagajalgadele.

Minevikuminutid: esimene eestikeelne ajaleht ilmus 212 aastat tagasi

15.03.18 ... 1806. aasta 1. märtsil ilmus maailmas esimene eestikeelne ajaleht – Tarto maa rahwa Näddali-Leht.

Minevikuminutid: värvipimeda Elleri värvikas elu

07.03.18 ... Helilooja Heino Eller on oma loomingusse sisse pannud suure annuse Eestit – seda nii oma teostes kasutatud rahvaviisidega kui ka helide kaudu tekitatava atmosfääriga. 

Metallijääk tiiglis kõneleb võõrvallutajaga kaasa tulnud tehnouuendusest

02.03.18 ... Metallitöö rauaajal: kui jätta rauavalu kõrvale, siis kuidas tehti näiteks hõbedast või tinast esemeid? Või kuidas üldse õpiti valama metalle, mida siinmail ei leidugi? Palju sellistest teadmistest on tulnud võõrvallutajatega, märgib Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage.

Egiptlased kaunistasid end tätoveeringutega juba 5000 aasta eest

02.03.18 ... Kahe iidse Egiptuse muumia analüüs viitab, et inimesed asusid end reaalsust kujutavate tätoveeringutega kaunistama juba 5000 aasta eest, arvatust tuhatkond aastat varem.

Professor: soomeugrilased muutis inimsööjateks päevapoliitika ja kristlik maailmapilt

28.02.18 ... Maailma ajaloos levib mitmeid jutte soomeugrilastest kui inimsööjatest. Tartu ülikooli etnoloogia professori Art Leete sõnul on kuulujutud liialdatud ja tegu oli klassikalise katsega kujutada põhjapoolseid rahvaid tsiviliseerimata metslastena.

Teadlane teab, kas merekalade söömine on eestlastele omane

26.02.18 ... Neljapäev on kalapäev. Kilusõda. Õigelt pidulaualt ei puudu heeringas. Kui suured kalasööjad eestlased tegelikult on ja on olnud ajaloos, selgitab Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas.

Ülo Valk: ülestähendusi Eesti kummitustest

24.02.18 ... Tänapäeva Eestis on põnev jälgida teispoolsust puudutavate alternatiivsete uskumuste paralleelset püsimist ja uute poolteaduslike või religioossete tõlgendusraamide kujunemist, mis ei lase end kuigivõrd häirida valitsevast materialistlikust maailmavaatest, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk Sirbis.

Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud

23.02.18 ... Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

Ajalehed jutustavad: kaks kuud, mil sündis Eesti

22.02.18 ... Eesti Vabariik sündis mitmete juhuste kokkulangemise ja Päästekomitee hea ajastuse tahtel. Punakaartlaste lahkumise ja Saksa okupatsioonivägede tuleku vahele jäi piisavalt aega, et luua maailma täiesti uus riik. Nende pöördeliste kuude sündmuseid kirjeldavad ehk kõige paremini tollastes ajalehetedes ilmunud uudisnupud.

Ajalooringist sai vabariigi sünnipäeva puhul filmiring

16.02.18 ... Eesti vabariigi juubeli puhul kutsuti kodanikke ja ühendusi kingitusi tegema. Tartu ülikooli ajalooring meisterdas kingituseks viiskümmend kaks videot lühilugude sarjas “Minevikuminutid”, mis rahvusringhäälingu veebiväravas avaldatuna tutvustavad huvitavaid tahke meie minevikust.

Aardeotsijate argipäev: saamahimus rüüstajatele pole miski püha

06.02.18 ... Eelmisel nädalal teatas Canterbury arheoloogiafond, et nende hoidlatesse murti sisse, rööviti hulk väärtuslikke arheoloogilisi esemeid ja õppematerjalideks mõeldud koopiaid ning tekitati pöördumatut kahju kogude segikeeramisega. ERR Novaator uuris, kui levinud on taoline röövarheoloogia Eestis. Selgus, et isehakanud aardeotsijate kahjutegevus on ettekujutamatult karm.

Ilm eesti kirjanduses: vihmane ja tuuline või soe ja päikseline?

05.02.18 ... Arvatavasti tajub lugeja üsna sageli, et ilmal või aastaajal on raamatuis oluline roll umbes samamoodi, nagu mingit sorti ruumitüüp võib kuidagiviisi defineerida seda, mis raamatukangelastega edaspidi juhtuma hakkab, selgitab Tallinna ülikooli doktor, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee.

India iidsed tööriistad panid eelajaloolased kukalt kratsima

01.02.18 ... Muistsel ajal Aafrikast lahkunud inimlased hakkasid valmistama Indias keerukaid kesk-kiviajale iseloomulikke tööriistu enam kui 200 000 aastat enne "tarkade" nüüdisinimeste arvatavat saabumist, selgub mahukast analüüsist. Kriitikud pole leidude tõlgenduse suhtes aga ühel meelel.

Eesti iseseisvust püüti välja kuulutada juba 21. veebruaril

31.01.18 ... Kas teadsite, et esimene katse iseseisvusmanifesti väljakuulutamiseks tehti juba 21. veebruaril 1918?

Rahvusväeosad olid Eesti iseseisvumise oluline tugisammas

31.01.18 ... Tartu ülikooli Eesti ajaloo professuuri juht Tõnu Tannberg kirjutab aasta esimeses Horisondis, et Eesti iseseisvumisprotsessi oluliseks osaks oli rahvusväeosade loomine 1917. aastal.

Inimesed pistsid nina Aafrikast välja arvatust kümneid tuhandeid aastaid varem

26.01.18 ... Iisraelis asuvast koopast leitud lõualuu viitab, et nüüdisinimesed lahkusid Aafrikast esimest korda vähemalt 180 000 aasta eest. Kümneid tuhandeid aastaid varem, kui sai järeldada eelnevalt päevavalgele tulnud leidude põhjal.

Asteekide impeeriumi kokkuvarisemisele andis hoogu salmonellaepideemia

16.01.18 ... 16. sajandi keskpaigas tänapäeva Mehhiko aladel 80 protsenti elanikest tapnud haiguspuhangute taga võis olla salmonellabakter. Nii järeldavad paarikümne epideemia ajal maetud inimese luudest eraldatud haigustekitajate DNA-d uurinud teadlased.

Mida räägivad arheoloogilised leiud omaaegsete tartlaste suuhügieenist?

12.01.18 ... 2014. aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Püha Jakobi kalmistu uurimisel leitud luustike hambapatoloogiaid tutvustab värskes Eesti arheoloogiajakirjas Tutulus Mari-Anne Liblik.

Aardeleiud viivad eesti hõbesepakunsti alguse sajandi varasemaks

05.01.18 ... Mitmed viimasel ajal leitud viikingiaegsed aarded annavad arheoloogidele alust arvata, et Eesti ehtemeistrid hakkasid hõbedast eheteid valmistama seniarvatust sajandi võrra varem, juba 11. sajandi teisel poolel.

Läänemaa mees leidis aiamaad kaevates üliharuldase muinasehte

03.01.18 ... Mullu andis Läänemaal elav mees arheoloogidele üle eelviikingiaegse sõle, mille ta oli aastate eest leidnud oma aiamaad kaevates. Teadlaste hinnangul on tegemist kogu Läänemere idakalda leidude seas haruldase eksemplariga.

Reformatsioon 500: Lutheri ideed langesid viljakale pinnasele

24.12.17 ... "Luther asus jumalasõna järgima saksa täpsusega," vahendas Arne Hiob ETV "Reformatsioon 500" saates sageli kõlanud mõtet Lutheri kohta. See aga tegi temast ehk liigagi tubli kristlase, on ajaloolased tagantjärele analüüsinud.

Reformatsioon 500: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?

24.12.17 ... Kui küsida ajalooõpetaja Jaak Juske käest, milline on olnud reformatsiooni mõju Eestile, ei mõtle ta kaua ja toob seosed välja peatse Eesti 100. sünnipäevani. Seda muidugi klausliga, et teeme hiiglaslikke üldistusi.

Reformatsioon 500: 10 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust?

24.12.17 ... "Elame tänapäeva kaoses ja informatsioonitulvas, kus on raske õppida vahet tegema õige ja väära vahel. Haridus ja ka Lutheri põhiideed on loonud tugeva põhja sellele, et inimesed õpivad head ja halba eristama, isegi kui me tänapäeval enam Lutherit ei loe," arutles ajaloolane Jüri Kivimäe.

SUUR LUGU | Reformatsioon 500 – Eesti kultuuri üdi ja riigi eeldus?

24.12.17 ... 2017. aasta lõpp tähendab ka ühe suure kristliku tähtpäeva möödumist. Kuigi reformatsiooni 500. aastapäeva sündmusi asuti tähistama juba mõne aasta eest, jõudsid need haripunkti just tänavu sügisel, täpsemini 31. oktoobril. ERR.ee küsis ajaloolastelt, miks on luterlus eestlaste seas läbi ajaloo niivõrd tugevalt püsima jäänud ja milline mõju oli reformatsioonil Eestile? Kes eriti laia pintsliga üldistusi tõmmata tahaks, võiks joonistada võrdusmärke luterliku reformatsiooni, eesti kirjakeele, haritlaskonna kujunemise ja iseseisvumise vahele. Kuidas nii?

Reformatsioon 500: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte?

24.12.17 ... Martin Luther ei pooldanud seda, et usupuhastuse nime all lõhutaks kiriku vara. Ometi nii läks ja ometigi on just pildirüüstest saanud omamoodi reformatsiooni sümbol. Kunstiajaloolase Merike Kurisoo hinnangul ei ole aga Eestis näha otseselt pildirüüste tagajärgi. Küll on paljud Eesti kirikud meile tuttava mulje saanud just reformatsiooni tagajärjel.

Surnukehad osutavad: Vana-Egiptuse töölisasulas valitses ebavõrdsus

18.12.17 ... Vana-Egiptuse kivimurru Gebel el-Silsila lähistel väljakaevamisi teinud arheoloogid tõid päevavalgele nelja lapse surnukehad. Leiud annavad aimu iidse töölisasula eluolust ja viitavad sotsiaalse või vähemasti majandusliku hierarhia olemasolule.

Muinasaja naised olid tugevamad kui tänapäeva tippsõudjad

30.11.17 ... Kesk-Euroopas muinas- ja pronksiajal elanud naiste käed olid kohati tugevamad kui tänapäeva tippsõudjatel, järeldavad Briti teadlased.

Ajaloolased vastavad: seitse küsimust müstilisest Venemaast

26.11.17 ... Kui 1917. aasta pöördelised sündmused oleksid läinud teisiti, kas Eesti oleks iseseisvunud? Kas oktoobripööre võib Venemaal korduda? Ning kas mõnes venekeelses ERRi kanalis algab uus saatesari "Müstiline Eesti"? Kõigile nendele publiku küsimustele andsid vastuse ajaloolased David Vseviov, Toomas Hiio ja Jaak Valge.

Maidla muinaskalmistu saladused jõudsid raamatusse

19.11.17 ... Maidla kalmeväli on suurim täielikult läbiuuritud muinasaja lõpuperioodi matmispaik Eestis ja sealt saadi kokku ligi 10 000 leidu. Nüüd jõudis Maidla lugu kaante vahele äsja ilmunud teoses "Maidla muinaskalmistu saladused".

Reportaaž: kuidas me muumiaid uurisime

15.11.17 ... Tartu ülikooli kunstimuuseumi muumiakambris on klaasist kastide sees kaks pesueht Egiptuse muumiat. "Poissideks" kutsutavad rariteedid jõudsid Tartusse 1819. aastal orientalisti ja rännumehe Otto von Richteri kaudu. Viimane poolaasta on Tartu ülikooli teadlased veetnud neid muumiapoisse uurides, sest tõtt-öelda ei olnud tänaseni kindlalt teada isegi nende täpne vanus. Kuulame seminaril kohapeal, mis tehtud analüüsidest selgus.

Gruusiast leiti teadaolevalt maailma vanimad veinijäljed

14.11.17 ... Gruusia veinifanaatikud võivad rõõmustada. Riigi pealinna Tbilisist 50 kilomeetri kauguselt leiti kahest arheoloogilist leiupaigast veinijääkidega potikilde, mille vanus ulatub 8000 aastani. Nii vanu jälgi viinamarjaveini valmistamisest ja joomisest pole maailmas veel leitud.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: