14.06.26 AJALUGU ... Pühapäeval möödub 85 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Ajaloolased on aastatepikkuse arhiivitööga tuvastanud tuhandete ohvrite saatust ja täpsustanud ellujäänute arvu. Ühtlasi lükkab töö kindlalt ümber propagandamüüdi küüditamise sõjalisest hädavajadusest ja kinnitab Stalini režiimi eesmärki hävitada äsja vallutatud riikide rahvuslik eliit.

13.06.26 ÜHISKOND ... Rein Taagepera otsib arvude tagant mõtet ja tänase maailma tagant aastatuhandete pikkuseid mustreid. 93-aastase kvantitatiivse politoloogia teerajaja hinnangul on maailm jõudnud üleminekuaega, kus tarbimisusk põrkub planeedi piiridega, tehisaru tormab pimesi tundmatusse ja rahvusriigi võivad asendada uued üleilmsed võimuvõrgustikud.

09.06.26 AJALUGU ... Suured vulkaanipursked võivad mõjutada ilmastikku ja on inimkonna ajaloos toonud seeläbi mõnikord kaasa ka põuda, üleujutusi, ikaldust ja näljahäda. Nüüd selgub, et vähemalt Hiina ajaloos on vulkaanide roll olnud suurem kui seni arvatud.

03.06.26 AJALUGU ... Uus uuring näitab, et osa jäämees Ötziga seotud mikroobidest võivad olla püsinud eluvõimelisena enam kui 5000 aastat. Teadlaste hinnangul ei ole muumia pelgalt hästi säilinud muistne jäänus, vaid omamoodi elav ökosüsteem, kus leidub nii muistseid kui ka tänapäevaseid mikroorganisme.

01.06.26 AJALUGU ... Vihmamets on inimese elupaigaks olnud palju varem kui seni arvatud.

25.05.26 AJALUGU ... Teadlased on avastanud tähelepanuväärse geneetilise sideme, mis seob inimese üht iidsemat esivanemliiki ühe meile palju lähedasema liigi või alamliigiga, aga võib-olla isegi mõne tänapäeval elava inimesega.

23.05.26 TEADUSELU ... Eesti pagulasest Viktor Mutist sai Rootsis bioaktiivsete peptiidiuuringute pioneer, kelle avastused muutsid arusaama aju, soolestiku ja närvisüsteemi keemilisest suhtlusest ning viisid ta korduvalt Nobeli auhinna kandidaatide sekka.

21.05.26 AJALUGU ... Kui Lääne-Euroopas hakkasid abielud 19. sajandil sõltuma sotsiaalsest päritolust ja varanduslikust seisust üha vähem, siis Eesti maaühiskonnas tugevnesid hoopis traditsioonilised abiellumismustrid. Inimesed abiellusid üha hiljem, partnerit otsiti ikka omasuguste seast ja armastus jäi sageli pragmaatiliste kaalutluste varju.

20.05.26 TERVIS ... Neandertallastelt päritud iidsed geenivariandid muudavad tänapäeva inimesed haavatavamaks kroonilistele DNA-viiruste suhtes. Tartu Ülikooli teadlaste uuring osutab, et nüüdisinimestega ristunud neandertallased olid kohastunud teistsuguste haiguste tõrjumiseks.

14.05.26 AJALUGU ... Hiljutine teadustöö nihutab invasiivse hambaravi alguse seniarvatust kümneid tuhandeid aastaid varasemaks. Siberist leitud 59 000 aasta vanune purihammas viitab, et valutavaid hambaid proovisid ravida kivitööriistadega juba neandertallased.

12.05.26 AJALUGU ... Volbriööl värvilinte kandvad tudengid ja pidulikud rongkäigud tõmbavad tähelepanu igal kevadel. Nende organisatsioonide ajaloolisest taustast ja rollist Eesti haritlaskonna kujundamisel teatakse aga märksa vähem.

11.05.26 AJALUGU ... Teise maailmasõja keerises Saksamaale paisatud eestlased ja baltisakslased pidid uues riigis elu nullist üles ehitama. Kui kodumaal olid kahe rahvusrühma suhted ajalooliselt pingelised, aitas ühine trauma ja kaotatud kodumaa lein külma sõja aegsel Saksamaal vanu vastuolusid tasandada, selgub kultuuriloolase Kristiina Kivilaane uurimusest.

08.05.26 AJALUGU ... Tuhanded eestlased jätsid 19. sajandi teises pooles maanappuse tõttu kodumaa seljataha ja rändasid parema elu otsingul Kaukaasiasse. Eesti Rahva Muuseumi vanemteaduri Aivar Jürgensoni aastatepikkusest uurimistööst selgub, et eneselegi teadmata muutusid talupojad Vene keisririigi asunduskolonialismi tööriistaks.

07.05.26 ÜHISKOND ... Nõukogude aega meenutavat sisu kohtab ühismeedias üha rohkem. Kui vanemad inimesed jagavad seal võrdlevalt isiklikke lugusid ja huumorisse rüütatud kaotusvalu, siis noorte jaoks on rõhk esteetikal, osutab Eesti semiootik.

05.05.26 AJALUGU ... Kuidas kujundasid eestlased sada aastat tagasi oma kodusid? Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Triinu Väikmeri uurimus paljastab arhiivifotode ja tehisintellekti abil ühtaegu noore riigi elanike tapeedieelistused ja sotsiaalse ebavõrdsuse.

04.05.26 AJALUGU ... Kuigi Nõukogude Liidu lagunemisele eelnesid Ida-Euroopas massilised keskkonnaliikumised, ei kujunenud neist iseseisvuse taastamise järel elujõulisi rohelisi erakondi. Eesti Kunstiakadeemia professori Virve Sarapiku sõnul tingisid kiire meeleolumuutuse nii ühiskonna teisenenud poliitilised ootused kui ka tõsiasi, et varasemad protestid toimisid osaliselt kattevarjuna vastupanule Nõukogude keskvõimule.

30.04.26 AJALUGU ... Vana DNA analüüs näitab, et lääne ühiskonnale omane tuumikpere ja ranged abielureeglid kujunesid Lääne-Rooma impeeriumi piirialadel välja juba enne selle langust. Tollane ühiskond oli leiu põhjal arvatust stabiilsem ega paiskunud pärast Rooma võimu taandumist kaosesse.

24.04.26 AJALUGU ... Läänemere piirkonna iidsete kanaluude ja tänapäevani säilinud eesti maakana sulgede DNA analüüs näitab, et eesti maakana on säilitanud sadu aastaid püsinud kohaliku pärilikkuse. Soome suguvendadesse on aga aja jooksul segatud märkimisväärselt palju võõraid geenivariant.

23.04.26 AJALUGU ... Eesti rannikualade 13. sajandi külakalmistutele maetuid on seni peetud paganateks, sest neil on kaasas hauapanused. Hiljutised analüüsid aga osutavad, et tegu on siiski kristlastega. Eesti oli toona kaetud ilmselt väikeste erakirikute võrgustikuga, mis viitab kohalikule ristisõja-eelsele kristlaskonnale.

21.04.26 AJALUGU ... Kuigi Henriku Liivimaa kroonika kujutab Saaremaa vallutamist 1227. aastal ristisõja pöördepunktina, jäid võimusuhted saarel sajandi lõpuni heitlikuks. Allikad osutavad, et 13. sajandi saarlased olid rahvusvahelises suhtluses vilunud ja säilitasid suure otsustusõiguse ka uute isandate all.

16.04.26 TERVIS ... Lääne-Euraasia asukate genoomist leitud sajad evolutsioonilised nihked paljastavad, et paiksemaks muutunud inimesi surmavate nakkuste eest kaitsnud mutatsioonid teevad meid nüüd haavatavaks tsöliaakiale ja hulgiskleroosile.

11.04.26 AJALUGU ... Tartu rahuleping kindlustas küll Eesti iseseisvuse, ent vihastas Poolat sedavõrd, et riigis olevat hellitatud isegi mõtteid "kartulivabariigiks" tituleeritud riigi okupeerimisest, kirjutab Tartu Ülikooli uusima aja professor Eero Medijainen ajalookultuuri ajakirjas Tuna.

08.04.26 AJALUGU ... Muistse DNA põhjal saab uurida rahvaste kujunemist, kuid meeste isaliini määramine on seni olnud keeruline, sest proovid on sageli väikesed ja lagunenud. Tartu teadlased töötasid välja uue meetodi, mis võimaldab saada usaldusväärseid tulemusi ka väga vähese DNA põhjal.

08.04.26 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli arheokeemia professor Ester Oras lahkab Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi plenaarettekandes biomolekulaarhumanitaaria kasvuraskusi. Loeng otsib vastust küsimusele, kas loodusteaduste ja humanitaaria piire lõhkudes teadusidentiteet pigem kaob või rikastub.

08.04.26 AJALUGU ... Kui tahta tööd teha korralikult, siis peavad ka tööriistad korralikud olema. Ja et tööriistad oleksid korralikud, peavad nad olema korralikust materjalist. Selline asjalik mõtteviis paistab olevat omane olnud juba kauge mineviku inimestele.

03.04.26 AJALUGU ... Kuigi 19. sajandil polnud naistel võimalik Tartu Ülikoolis ametlikult õppida, ei tähendanud see nende puudumist akadeemilisest ruumist.

02.04.26 AJALUGU ... Uus arheoloogiline leid näitab, et Põhja-Ameerika põliselanikud uurisid tõenäosusteooriat mängude kaudu märksa varem kui Vana Maailma rahvad.

01.04.26 LOODUS ... Teadlased seostasid aastakümneid karboni ajastu hiidputukate kopsakaid mõõtmeid toonase suure atmosfääri hapnikusisaldusega. Nüüd lükkas rahvusvaheline teadlasrühm tänapäeva putukatega tehtud katses senise dogma ümber.

31.03.26 AJALUGU ... Neandetrallased ei olnud mitte mingi suur ja ühtlane mass. Teadlased on saanud tõendeid, et see mitmeid Euraasia paiku asustanud inimliik jagunes piirkondlikesse rühmadesse, mille vahel olid vägagi suured geneetilised erinevused.

27.03.26 AJALUGU ... Tartumaal Kambja vallas asuv Köstrimäe linnamägi sai kultuurimälestise staatuse. Arheoloogide sõnul on tegemist esimese omataolise leiuga Eestis.

27.03.26 AJALUGU ... Kesk-Türgist leitud iidsed kutsikaluud nihutavad koerte teadaoleva ajaloo ligi 5000 aastat varasemaks. Värske geeniuuring kinnitas, et tegu on seni teadaolevalt vanimate koertesäilmetega.

26.03.26 AJALUGU ... Ligi kolm aastakümmet Prantsuse musketäri d'Artagnani hauda otsinud arheoloogidele naeratas viimaks õnn, kui Maastrichti kirikus sisse vajunud põrand paljastas legendaarse sõduri võimalikud säilmed.

24.03.26 ÜHISKOND ... Euroopat ei ohusta enim mitte Venemaa ja Hiina, vaid lõhenev ühiskond ja tugevnev paremäärmuslus. Demokraatia elushoidmiseks ei piisa pelgalt sõjalisest heidutusest, vaid luua tuleb ka tugev heaoluriik, rääkis Novaatorile Genti Ülikooli riigiteaduste professor ja Egmonti instituudi direktor Sven Biscop.

14.03.26 ÜHISKOND ... Möödunud nädalal külastas Eestit USAs asuva mõjuka mõttekoja Stimsoni keskuse Venemaa uurimisprogrammi juht Peter Slezkine. Novaator istus temaga maha, et rääkida vaba maailma saatusest, sõdadest ja USA-Euroopa suhete tulevikust.

13.03.26 AJALUGU ... Muusika, öeldakse mõnikord, ühendab rahvaid ja inimesi kõikjal maailmas, sest ta ei tunne piire. Tegelikult aga alati päris nii ei ole.

11.03.26 KESKKOND ... Looduskaitses levinud arusaama järgi vähendab inimtegevus reeglina elurikkust. Nüüd osutab Yorki Ülikooli teadlaste värske uuring risti vastupidisele. Nad leidsid, et kui Euroopa elanikkond keskajal katku tõttu vähenes, kuivas samas taktis kokku ka kohalik liigirikkus.

09.03.26 AJALUGU ... Pronksiaja Eesti elanikud sõid kõik üllatavalt ühtemoodi toitu, sõltumata üldisest elujärjest — putru, piima ja liha.

05.03.26 AJALUGU ... Inimene eristub oma lähematest sugulastest šimpansitest, gorilladest ja orangutanidest selgesti muu hulgas selle poolest, et käib kogu aeg kahel jalal.

03.03.26 AJALUGU ... Kagu-Aasia sääskede DNA analüüsist selgus, et vereimejad hakkasid nüüdisinimeste esivanemaid ründama ligi kaks miljonit aastat tagasi. Avastus aitab arheoloogidel tuua selgust varajaste inimeellaste rändeteede üle peetavatesse vaidlustesse.

27.02.26 AJALUGU ... DNA-analüüs osutab, et neandertallasest meeste ja nüüdisinimestest naiste vahelisi suhteid esines sagedamini kui vastupidist varianti. Teadlased oletavad, et sooline asümmeetria ei piirdunud vaid juhusuhetega.

25.02.26 AJALUGU ... Tänapäeva Serbias asuvat ligi kolme tuhande aasta vanust massihauda uurinud arheoloogid avastasid, et ründajad hukkasid võimaliku kultuurikonflikti käigus peamiselt just naisi ja lapsi. Samas jääb veel selgusetuks, kes täpselt ligi 2800 aasta eest 77 inimest tappis.

16.02.26 AJALUGU ... Iidsete põllukultuuride nagu nisu, rukki ja odra metsikud esivanemad kasvasid omal ajal palju väiksemal maa-alal kui seni arvatud. Niisugusele järeldusele on jõudnud teadlased Taanist ja Hispaaniast, toetudes masinõppele ja kliimamudelitele.

15.02.26 ÜHISKOND ... Venemaa lähtub Ukraina ründamisel aastasadade vanusest imperiaalsest loogikast, leiab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Ühtlasi saadab agressioon karmi hoiatuse Venemaa koosseisu haaratud väikerahvastele. Lähemalt saab värske Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaleri mõtetega tutvuda Novaatori intervjuus.

12.02.26 AJALUGU ... Üks inimkonna kõige suuremaid saavutusi läbi aegade on edukas levik peaaegu kogu meie planeedi maismaapinnale. Üks silmapaistvamaid teetähiseid sel levikul on inimeste tähelepanuväärselt varajane jõudmine Austraaliasse, mitukümmend tuhat aastat tagasi.

08.02.26 AJALUGU ... Ajaloolane Tõnu-Andrus Tannberg avab ajakirjas "Looming" ilmunud värskes uurimuses, kuidas 1940. aasta juunipöörde üks peamisi korraldajaid Johannes Semper muutus vaid kümmekond aastat hiljem sama võimu silmis ohtlikuks rahvavaenlaseks. Paradoksaalsel kombel päädis see stalinistliku suurteose kirjutamisega.

08.02.26 AJALUGU ... Tartu Ülikooli geograafia kaasprofessor Taavi Pae tegi ajaloolise kalmistuplaani abil kindlaks, et Timotheus von Bock ei ole maetud eraldatuna kalmistumüüri äärde, nagu on kirjutanud Jaan Kross, vaid puhkab Võisiku mõisa kalmistul oma perekonna keskel.

30.01.26 AJALUGU ... Tartu Ülikooli eksperimentaalarheoloogide värsked katsed tõestavad, et 12. sajandi benediktiini munga Theophiluse kummalisel soovitusel töödelda rauda searasvaga oli tõsiteaduslik alus. Hapnikule suletud keskkonnas muutis nipp odava raudseibi väliselt sama kõvaks kui kalli terase.

28.01.26 AJALUGU ... Lidar-kaardi ja välitööde tulemusena oli 2025. aasta septembriks* avastatud 83 uut kääbast 33 kohast, näidates, et Eesti maastike pärandirikkus pakub veel palju avastamisrõõmu. Paraku on paljud kääpad hävimisohus, kirjutab Tartu Ülikooli arheoloogia teadur Pikne Kama ajalooajakirjas Tutulus.

22.01.26 AJALUGU ... Indoneesia koopast avastatud käekujutis on vanim teadaolev koopamaaling. Uus leid aitab heita valgust sellele, millal jõudsid esimesed inimesed Austraaliasse.

19.01.26 AJALUGU ... Rootsi kuninga Gustav V 1929. aasta visiit vallandas Tallinnas terava infosõja, kus riiklik "vana hea Rootsi aja" nostalgia põrkus kommunistide süüdistustega, et kuninglik külaskäik on vaid kattevari sõjalisele vandenõule Nõukogude Liidu vastu, kirjutab Londoni Ülikooli kolledži Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor Mart Kuldkepp ajakirjas Tuna.