23.03.23 AJALUGU ... Rahvusvahelisel teadlaste uurimisrühmal õnnestus maailmakuulsa helilooja Ludwig van Beethoveni juuste abil järjestada tema genoom. Uurimuse tulemusel saadi hulganisti uut teavet nii Beethoveni terviseprobleemide kui ka sugulaste kohta.

13.03.23 AJALUGU ... Liivimaa kubermangus 1844. aastal vihma ja 1845. aastal põua tõttu ikaldunud saagid tõid kaasa ulatusliku näljahäda. Näljast põhjustatud suremuse kasvu soodustasid talurahva kohustused mõisa ees ja puudulikud poliitilised valikud, andes pikemas vaates hoogu talupoegade iseseisvumisele, selgub hiljutisest uurimusest.

09.03.23 AJALUGU ... Vabamus saab näha uut näitust "Välja ahju tagant!", mis annab ülevaate Eesti naisliikumiste 150-aastasest ajaloost.

08.03.23 AJALUGU ... Naise roll on Eesti ajaloos palju muutunud. Enne kristluse tulekut oli siinsetel naistel võrreldes muu maailmaga tunduvalt rohkem õigusi.

03.03.23 AJALUGU ... Pühapäeval toimuvad riigikogu XV koosseisu valimised. Kuidas toimusid aga valimised 100 aastat tagasi, millised erakonnad osalesid ja kes jõudsid Eesti Vabariigi riigikogu II koosseisu?

03.03.23 AJALUGU ... Geenimaterjali põhjal otsustades olid seni sarnaseks peetud Euroopa jääaegsed kultuurid tegelikult palju mitmekesisemad, selgub rahvusvahelisest uuringust. Ühtlasi ilmnes selge erinevus jääaja-järgsete ida- ja lääneeurooplaste vahel.

17.02.23 AJALUGU ... Eesti kirjakeele arendamisega tegelesid 16.–18. sajandil eeskätt saksa soost pastorid, kellelt luterlik õpetus nõudis rahvakeelset suhtlust kogudusega. Eesti Keele Instituudi teadlased uurisid sellest perioodist pärit kirikulaulutekste ja tõdevad nüüd, et säravast keelemängust hoolimata võisid varased laulutekstid talupojale üsna arusaamatuks jääda.

13.02.23 AJALUGU ... Peipsi läänekaldal asuva ajaloolise Kodavere kihelkonna ajalugu uurinud doktoritöö ilmestab, millist rolli mängivad maastiku kujunemisel vallutusretked ja poliitiline võimuvõitlus. Kõik, mis on ajaloos juhtunud, on teatud määral maastikus näha, järeldab uurimuse autor Krista Karro.

09.02.23 AJALUGU ... Tallinnas Vana-Kalamaja tänaval tulid arheoloogiliste kaevamiste käigus välja keskaegse Nunne tänava sillutis ja samast ajast pärinevad esemed. Kuna selle aja Kalamajast on teada vähe, on leiul piirkonna ajaloos oluline koht.

08.02.23 AJALUGU ... Arheoloogid on ühest Lissabonist lõunasse jäävast koopast leidnud neandertallaste toidujäänuseid, mille põhjal järeldavad, et meie ürgnõbude menüüs võisid tähtsal kohal olla ka mereannid.

20.01.23 AJALUGU ... Inimtegevuse märkide nägemiseks tuleb panna tähele muutusi looduskeskkonnas. Vaatama peab ka kohanimesid ja mõtlema selle peale, millise loogika järgi ühiskond eri ajaperioodidel toimis, vastab muinsuskaitseameti arheoloogianõunik Krista Karro.

19.01.23 AJALUGU ... Ida-Norrast päevavalgele tulnud ruunikivi vanus võib ulatuda 2000 aastani, tõotades lükata ka ruunikirjasüsteemi enda väljatöötamise kaugemasse minevikku.

19.01.23 AJALUGU ... Eestlaste mineviku kohta on legende palju. Mõned neist on nii edukalt inimeste teadvusse pugenud, et on saanud lausa käibetõdedeks. Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi peab sageli tegelema müüdimurdmisega, nii ka seekord.

17.01.23 AJALUGU ... Inimohverdused, mõrvatute surnukehad ning vähem ja rohkem väärikad matused – Euroopa rabades on leidnud aastatuhandete vältel viimse rahupaiga tuhanded inimesed. Isiklike tragöödiate taustal lahti rulluvatest laiematest praktikatest aitab nüüd sotti saada Eesti teadlase osalusel valminud analüüs, mis koondab pea kõiki Põhja-Euroopa rabalaipu, mille vanus on praeguseks teada.

15.01.23 AJALUGU ... Arheoloog Mati Mandel pani kaante vahele Läänemaa arheoloogilise uurimise lood ning keskendub põhjalikumalt viimase poole sajandi kaevamistele.

11.01.23 AJALUGU ... Nii nagu teistelgi suhteliselt sileda nahaga imetajatel, on ka inimesel endiselt alles tiheda karvkasukaga seostatavad geenid. Nagu näitas USA teadlaste uuring, on need geenid inimestel lihtsalt vaigistatud.

10.01.23 AJALUGU ... Eesti ajalooteaduses joonistub välja veelahe rahvusromantiliste ja rahvusüleseid-kriitilisi vaatekohti otsivate suundumuste vahel. Eesti sõjaajalugu käsitlev ajalookirjutus on jäänud rahvusliku lähenemise kammitsasse ja teenib seega pigem kitsast riiklikku ideoloogiat kui teadust ja ühiskonna vajadusi laiemalt, osutab hiljutine uurimus.

09.01.23 AJALUGU ... Rahvusvahelise teadlasrühma sõnul leidsid nad 20 000 aasta vanustelt koopamaalingutelt kirjaeelse märgisüsteemi. Kui nende oletus pädeb, on tegu maailma vanima teadaoleva tähendusliku kirjutisega.

06.01.23 AJALUGU ... Ehkki Läänemere kultuuriruumis peeti laiatarbekultuuris eeskätt Vana-Kreekaga seostatava peplose kandmist 12.–13. sajandil vanamoodsaks, osutavad ehtenõelad, et vähemalt mõned Põhja-Eesti naised kandsid peploskleidi lihtsamaid vorme veel isegi 13. sajandil.

30.12.22 KULTUUR ... Kui tänapäeval ei vaadata isikupärase välimusega subkultuuriesindajale linnaruumis enam viltu, siis 1980.–1990. aastate punkareid, tänavamuusikuid ja futuriste tabas kaaskodanike halvakspanu. Eesti muusikateadlane osutab naispunkaritega tehtud intervjuude põhjal, et just naiste jaoks tähendas punk suuremaid kõhklusi kui meestele.

29.12.22 AJALUGU ... Põhja-Euraasia kütid ja korilased ei võtnud keraamikat kui uuenduslikku tehnoloogiat üle põlluharijatelt, vaid jõudsid murdelise innovatsioonini ise, selgus rahvusvahelises uuringus. Ilmselt levis keraamika seejärel Põhja-Venemaast Lõuna-Skandinaaviani hoopis kütt-korilaste kogukondades.

27.12.22 AJALUGU ... Kui 19. sajandi lõpu kohta ringleb stereotüüp vaimuhaiglasse pandud hüsteeriadiagnoosiga naisest, siis Tartu materjal seda ei kinnita, osutab värske ajaloo-uurimus. Tartus veetsid psüühika- ja närvihaiguste kliinikus rohkem aega mehed. Kalli luksuspalati eest jõudsid rohkem raha välja käia aga ainult jõukad.

21.12.22 AJALUGU ... 21. detsembrit teatakse talvise pööripäevana, mil põhjapoolkeral on aasta lühim päev ja pikim öö. Samal päeval on ka toomapäev, mis eesti rahvakalendris märgib jõuluaja algust. Vana kombe kohaselt valmistati sel päeval Tahma-Toomaseid, mis tuli naabri ukse ette jätta. Kes uuel aastal nuku enda ukse tagant leidis, see sai häbi osaliseks.

20.12.22 AJALUGU ... Muistsed inimesed võisid meresõidu ära õppida juba pea miljoni aasta eest, osutab Kreeka teadlaste uus uurimus.

15.12.22 AJALUGU ... Pühapäeval selgub, kas jalgpalli maailmameistri tiitliga pärjatakse Argentina või Prantsusmaa. Kuidas on aga jalgpall saavutanud säärase populaarsuse, et viimased kuu aega on miljonid inimesed üle maailma elanud jalgpallirütmis?

15.12.22 AJALUGU ... Enne esimest maailmasõda olid baltisakslased Eesti aladel valitsev kiht, kellele kuulus nii poliitiline, majanduslik kui ka kultuuriline võim. Eesti iseseisvumine lõi nende jaoks kaardid sassi. Kiiresti hargnevate sündmuste keerises pakkusid kohalikud sakslased muu hulgas välja Saksamaa mõjusfääri kuuluva Balti hertsogiriigi idee.

05.12.22 AJALUGU ... Eesti laste eluolu ning ühiskondlikku rolli kesk- ja uusajal on seni uuritud vähe. Nüüd osutab Tartu Ülikooli doktoritöö Tartu linnast leitud materjali põhjal, et last peeti ilmselt igas mõttes inimeseks juba päris vastsündinuna. Alates kolmandast eluaastast sõid lapsed sarnast toitu nagu täiskasvanud ehk neid võidi sealt peale seoses perekondlike töökohustustega näha kõrgemas staatuses.

30.11.22 AJALUGU ... Kuigi üksmeelt koera kodustamisaja kohta pole, osutab Baskimaa Ülikooli teadlaste uus töö, et see võis juhtuda arvatust varem. Enam kui 17 000 aasta vanune leid osutus selgelt kodustatud koera luuks.

28.11.22 AJALUGU ... Vanasti olid kilpkonnad suured, isegi väga. Üks kriidiajastu lõpupoole elanud merekilpkonn, kelle fossiil hiljuti Hispaaniast leiti, oli lausa paraja auto suurune.

26.11.22 AJALUGU ... Tartu keskajast on arhitektuuripärandit säilinud äärmiselt vähe. Romantilistest varemetest, mille vahel jalutades kaduvikku tunnetada ja olemasolu üle mõtiskleda, on Tartus tõsine puudus. Just paigad nagu toomkiriku varemed annavad ühele vanale ja väärikale linnale mõttelise sügavuse, millest ei tasu kergekäeliselt loobuda.

25.11.22 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli iidsete biomolekulide kaasprofessor Christiana Lyn Scheib töötab välja uuenduslikku metoodikat, et leida vastused seni lahendamata küsimustele inimese immuunsüsteemi kujunemise kohta. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) toetab tema uurimistööd ligi 1,5 miljoni euro suuruse alustava teadlase grandiga.

24.11.22 AJALUGU ... Mehhikos asuvast muistse Teotihuacani linnast tuli välja ämblikahvi luustik. See viitab arheoloogide sõnul linna diplomaatilistele suhetele toonaste maiade linnriikidega. Samas nähtub arheoloogilistest leidudest, et diplomaatilised suhted päädisid lõpuks Teotihuacani sissetungiga maiade võimukeskustesse.

21.11.22 AJALUGU ... Toidu küpsetamine on üks neid tegevusi, mis eristab inimest muudest loomadest. Sest tõesti, rebane küpsetab sitikat ainult muinasjutus, ja ka siis läheb see tal kõrbema.

16.11.22 AJALUGU ... Tallinna esiajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Täit pilti meil siin toimetanud rahvast veel pole, aga tihe ehitustöö ja sellega seotud päästekaevamised toovad lagedale üha uusi infokilde.

16.11.22 AJALUGU ... Vana-Rooma hiigelsuurele teedevõrgule pandi alus üle kahe tuhande aasta tagasi, kuid selle võimsa taristu majanduslik toime püsib tänase päevani.

31.10.22 AJALUGU ... Ühenduses on jõud. Värskest teadusuuringust ilmneb, et ühiselulised imetajad on evolutsioonis kiiremini edenenud kui üksiku eluviisi harrastajad.

26.10.22 AJALUGU ... Kui mõtleme karvastele loomadele, siis vaevalt tuleb meil pähe arvata nende sekka tigu. Kuid tegelikult on väikesi karvakesi mõnedelgi tigudel.

25.10.22 AJALUGU ... Oleme harjunud mõtlema baltisakslastest kui võõra võimu esindajatest, aga mõnes mõttes on nad hoopis kaotsiläinud kohalikud, sest nende juured on väga sügaval siinsamas Eestimaa mullas. Kuna nende kirjakultuur ulatub palju kaugemale kui meie endi oma, siis mõnes mõttes võib öelda, et baltisaksa kultuuriline mälu on siinmail meie omast pikem. Milliseid baltisaksa kihistusi meil leidub?

23.10.22 AJALUGU ... Piima on Euroopas joodud juba vähemalt umbes seitse ja pool tuhat aastat.

21.10.22 TERVIS ... Rahvusvaheline töörühm analüüsis keskaegsete katkuohvrite ja katkust pääsenud inimeste pärilikkusainet. Ilmnes, et Euroopat 14. sajandil räsinud must surm mõjutab inimkonna tervist tänase päevani.

19.10.22 AJALUGU ... Ühe Egiptuse kloostri keskaegne pärgament peitis endas üllatavat aaret: kristlike tekstide all oli peidus teine, varasem kirjatükk. Teadlased usuvad selle olevat osa vanakreeka astronoomi Hipparchuse kaua kadunuks peetud tähekataloogist ehk vanimast teadaolevast taevakaardist.

18.10.22 AJALUGU ... Kui tüüpiliselt seostatakse monumentaalkunsti Nõukogude aja propagandaga, siis võrreldavalt grandioosseid kaasaegseid teoseid tuleb tänavapilti üha juurde. Näiteks reedel avatav Konstantin Pätsi mälestusmärk. Ekspert ütleb, et taolised visuaalid linnapildis mõjutavad inimesi tahes-tahtmata.

18.10.22 AJALUGU ... Mida neandertallased sõid? Paljud teadusuuringud osutavad, et meie lähedaste ürgsugulaste toidumenüüs oli peamisel kohal liha, teiste uuringute järgi tundub, et mõnedki neandertallased võisid tarbida ka rohkesti taimetoitu.

14.10.22 AJALUGU ... Eesti külamaastikus on säilinud struktuure, mis ulatuvad Rootsi aega. Hiljutine uurimus tõi välja erinevatel perioodidel tekkinud külade iseloomulikud jooned ja uuris, mil määral on need tänases maastikus säilinud. Teadlased järeldavad, et oluline on väärtustada terviklikult säilinud külamaastikke, kuid samas ei tohiks piirangud olla liiga karmid.

12.10.22 AJALUGU ... Putukad, need pisikesed loomakesed tekitavad tänapäeval maailmas taimedele kahju sellisel määral kui ei kunagi varem, hoolimata sellest, et putukate arvukus käib viimasel ajal alla.

06.10.22 AJALUGU ... Osa neandertallastelt päritud geenivariantidest mõjutavad tänapäeva inimeste suitsetamis-, alkoholitarbimis- ja magamisharjumusi. Halvemal juhul võivad need omakorda suurendada võimalust ajuhäire tekkeks, selgub hiljutisest analüüsist.

05.10.22 AJALUGU ... Eesti uurijad lahkavad kurioosset episoodi ajaloost, mis paljudel Beethoveni biograafidel tahtlikult kõrvale on heidetud: tema lähedane loominguline side Revalis elanud näitekirjanik August von Kotzebuega. On tõendeid, et Beethoven pidas ajastu tähtsaimaks dramaatikuks justnimelt Kotzebued.

03.10.22 AJALUGU ... Arheoloogiahuviliste seas on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud Jõelähtme kiriku juurest leitud hauakivi, mille peal on hulk loetamatuid sümboleid. Ebatavalisust lisab seegi, et ilmselt kasutati hauakivi hiljem ka laudapõrandana.

29.09.22 AJALUGU ... Viisime iidsete Salme laevmatuste avastamise juures olnud arheoloog Jüri Peetsi mere randa Salme seikluse ja selle tähenduse üle arutlema: "Ma ei oska öelda, kas viikingite buum on saanud Salmest hoogu, aga teema püsib väga tulisena üleval."

28.09.22 LOODUS ... Kõik tänapäeval maailmas elavad imetajad nokkloomast sinivaalani ja hiirest inimeseni põlvnevad ühest ühisest esivanemast, kes sibas sauruste eest hoidudes ringi umbes 180 miljonit aastat tagasi.