Ajalugu

Doktoritöö: meie mälestusmärkide väärtustamine on seotud baltisakslusega

25.11.20 AJALUGU ... 20. novembril kaitses Kristina Jõekalda Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö, mis uurib kunstiajaloo ja muinsuskaitse kui distsipliinide kujunemist baltisaksluse vaatepunktist.

California koopakunstnikud võisid kasutada hallutsinogeene

25.11.20 AJALUGU ... California koopalakke maalitud ratas ja liblikas kujutavad hallutsinogeenset taime, mida sealsed põlisasukad sajandite eest koopas närimas käisid, viitab USA ja Briti teadlaste uuringust. Taime tarvitamist annavad tunnistust koopast leitud tubakarullid.

Homoseksuaalsuse ajaloo allikad maalivad minevikust kirju pildi

24.11.20 AJALUGU ... Homoseksuaalsus pole vaid kaasajale omane nähtus, sellest annavad tunnistust Vana-Kreeka aristokraatlike meeste elukombed või teated homoseksuaalide kaitsejumalast ja abielu võimalikkusest Vana-Hiinas Fujiani provintsis.

Leedu järve põhjast tulid välja keskaegse sõduri säilmed

20.11.20 AJALUGU ... Enam kui 500 aasta eest vajus keskaegse sõjamehe surnukeha teadmata põhjusel Leedus järve põhja. Sajandeid muda all peidus olnud säilmed tulid nüüd päevavalgele ehitustööde tõttu.

Roosilõhnast kopsurohuni - teadlased asuvad ajaloohõngu sünteesima

17.11.20 AJALUGU ... Peagi tööle asuv rahvusvaheline uurijaterühm hõlmab nii humanitaar- ja reaalteadlasi, kultuuripärandi hoidjaid kui ka parfüümitootjaid. Mastaapse projekti tulemusel kaardistatakse Euroopa lõhnaajalugu ning ka see, kuidas lõhnade tajumine ja tähendus sajandite jooksul muutunud on.

Sügavalt Hiina maapõuest leiti tükk Vaikse ookeani põhja

17.11.20 LOODUS ... Ravusvaheline teadlasrühm leidis Hiina maapõuest enam kui 400 kilomeetri sügavuselt jälgi muistsest merepõhjast. Tegu on Vaikse ookeani kunagise osaga, mis sukeldub ajas üha sügavamale Maa vahevöösse.

Doktoritöö uurib suure põgenemise väikeseid paate

17.11.20 AJALUGU ... 2017. aasta sügisel märkas Mirja Arnshav ühes Ojamaa sadamas huvitavat vana paati, mis osutus Teise maailmasõja käigus Baltikumist Rootsi pagenute aluseks. Sel päeval tärganud huvi päädis 13. novembril Stockholmi Ülikoolis doktorikraadi kaitsmisega.

Maiad ehitasid läänepoolkera esimese veefiltrisüsteemi

06.11.20 AJALUGU ... Muistses Kesk-Ameerikas elanud maiad olid vee puhastamises omast ajast üksjagu ees. Ühe nende suurlinna veehoidla põhjast leitud poorsed kivimisetted viitavad omaaegsele nutikale veefiltrisüsteemile, kirjutavad Cincinnati Ülikooli teadlased.

Ameerika naised olid 9000 aasta eest osavad kütid

05.11.20 AJALUGU ... Muistse Ameerika küttide-korilaste ühiskonnas käisid jahil nii mehed kui ka naised. Peruust leitud 9900 aasta vanune ja rohkete hauapanustega naiseluustik viitab, et soorollid olid toona tänapäevastest üksjagu erinevad, kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadlased.

"Märt mängib, kadri kuseb": vanarahvale ennustas ilma loodus ja rahvakalender

04.11.20 AJALUGU ... Vanarahva suust on pärit erisugused ilma ennustamise ütlused. Kuidas vanarahvas tähtpäevade ja looduse märkide põhjal ilma prognoosis ja kas seapõrn on olnud oluline talveilma ennustamise vahend, uuris Novaator Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadurilt Mall Hiiemäelt.

Imetajad elasid vabatahtlikult karjas juba 75,5 miljoni aasta eest

04.11.20 AJALUGU ... Imetajad on olnud sotsiaalsed olendid seni arvatust pea 20 miljonit aastat kauem. Värske rahvusvahelise uuringu järgi suhtlesid imetajad omavahel tihedalt juba hilis-kriidi ajastul.

Kured läinud, kurjad ilmad, luiged läinud, lumi maas: kas neis ennetes on tõtt?

03.11.20 LOODUS ... Rahvasuust leiab kõikvõimalikke ilmaennustusi liblika tiivavärvist rändlindude lahkumishetkeni. Novaator uuris ökoloogidelt, kuivõrd on rahvalikel ilmaennetel teaduslikku tõepõhja all.

Koeri oli juba 11 000 aasta eest mitut tõugu

30.10.20 AJALUGU ... Inimene kodustas koera enam kui 11 000 aasta eest. Muistsete koerte DNA järjestamine näitas, et viimase jääaja lõpus leidus maamunal juba vähemalt viit erinevat tõugu koeri, selgub värskest uuringust.

Pompeile sadanud tuhk kahjustab iidseid seinamaalinguid

26.10.20 AJALUGU ... Vana-Rooma linna Pompei kaunid seinamaalingud, mis on linna katnud paksu vulkaanituhakihi all sajandeid säilinud, on nüüd hakanud tasapisi kahjustuma – ja põhjuseks on just seesama vulkaanituhk.

Mässust kuuenädalase karantiinini: kuidas Euroopa viimase katkupuhangu seljatas

21.10.20 AJALUGU ... Viimane ulatuslik katkulaine oli Euroopas 250 aastat tagasi, mis valusalt räsis Moskva elanikke, aga millest Eesti puutumata jäi. Novaator uuris Tartu Ülikooli uusaja professor Mati Laurilt, miks Eestisse katk ei jõudnud ja kui tõsised piirangud mujal Euroopas kehtestati.

Video: geeniteadlased arutlevad soome-ugri rahvaste kujunemise üle

21.10.20 AJALUGU ... Oktoober on hõimukuu, mis on pühendatud soome-ugri rahvastele. Hõimupäevad 2020 programmi kuuluv Hõimuklubi arutleb seekord teemal "Eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste kujunemislugu geneetika valguses", mida algusega kell 17 saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.

Norrast leiti esimene vanapõhja puittempel

09.10.20 AJALUGU ... Arheoloogid leidsid Norrast 1200 aasta vanuse vanapõhja templi jäänused. Pühapaik oli pühendatud kristluse-eelsetele jumalatele Thorile, Odinile ja Freyrile.

Vesuuvi vulkaanipurskes hukkunud mehe ajurakud muutusid klaasjaks

07.10.20 AJALUGU ... Itaalias Vesuuvi vulkaanipurskes 79. aastal hukkunud noore mehe ajaurakud on hästi säilinud tänapäevani. Äärmuslike temperatuurikõikumiste tõttu muutusid need aga klaasilaadseks materjaliks, leidsid Itaalia teadlased.

Sulanud lumest paljastus Antarktika muistne pingviinikoloonia

29.09.20 AJALUGU ... Lõunapoolusel Rossi mere äärsel Irizari neemel katab maapinda erinevast ajast pärit pingviinisäilmete sasipundar. Merebioloogide hinnangul viitab leid muistsele pingviinikolooniale, kes asustas neeme viimati 800 aasta eest.

Roostevaba terase eelkäijat valmistati juba 1000 aasta eest

24.09.20 AJALUGU ... Kroomteras, mida tunneme tänapäeval pigem roostevaba terase nime all, polegi nii hiljutine leiutis, kui seni arvatud. Värske areholoogiauuring näitab, et muistsed pärslased valmistasid samalaadset sulamit juba pea milleeniumi eest.

Uuring: viikingite geneetiline taust on varem arvatust palju mitmekesisem

21.09.20 AJALUGU ... Viikingid olid geneetiliselt palju mitmekesisem inimrühm, kui seni arvatud, näitab värske geeniuuring. Neist osa olid sarnasemad Lõuna-Euroopas ning Siberis elavatele inimestele kui Skandinaavia rahvastele.

Saudi Araabias uitasid juba 120 000 aasta eest inimesed ja elevandid

18.09.20 AJALUGU ... Araabia poolsaar pole alati olnud kõrbeline. Niiskema kliimaga aegadel liikus muistses Araabias nii nüüdisinimesi kui ka suuremaid imetajaid, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Võhkadega loomake võis suikuda talveunne juba 250 miljoni aasta eest

18.09.20 AJALUGU ... Lystrosauruse-nimelised imetajate eellased võisid polaaröö ajaks oma elutegevust oluliselt aeglustada ehk langeda talveune-laadsesse seisundisse. Talveuni on seega seni arvatust palju vanem nähtus, selgub värskest uuringust.

Venemaalt leiti suurepäraselt säilinud jääaegne karu

16.09.20 AJALUGU ... Põhjapõdrakasvatajad kaevasid Venemaa arktika aladelt välja laitmatult säilinud jääaegse karukorjuse, kirjutavad Jakutskis asuva Kirde föderaalülikooli (NEFU) teadlased.

Minutiloeng: kuidas on seotud üritusturundus ja gladiaatorid?

14.09.20 AJALUGU ... Üritusturundus kuulub vanimate tegevusalade hulka maailmas ja selle alguseks võib lugeda Vana-Rooma ühiskonda umbes 300 aastat eKr, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi külalislektor Olavi Ruhno.

Eesti rahvastikuplahvatus jäi ära maanappuse tõttu

11.09.20 AJALUGU ... Eesti oli Prantsusmaa järel üks esimesi maailma riike, kus sündimus ja suremus juba 19. sajandi lõpul vähenesid. Seetõttu jäi siinmail ära rahvaarvu plahvatuslik kasv, avab Tallinna Ülikooli doktrant Mark Gortfelder oma väitekirjas Eesti väikese rahvaarvu tagamaid.

Kolmekümne aasta eest tegid ilma kummikeks ja nähtamatu korvpall

08.09.20 AJALUGU ... Kummikeks, nähtamatu korvpall ja isetehtud "Monopoly" on vaid mõned 1990. aastate algupoolele iseloomulikest mängudest. Eesti rahvaluule arhiivi teadurid Astrid Tuisk ja Inge Annom kirjeldavad oma raamatus "Viis ritta. Meie kooliaja mängud" kolmekümne aasta taguste laste kirjut mängumaailma.

Taasiseseisvusajal lühenes Eesti lavastuste eluiga paarikümne mängukorrani

01.09.20 AJALUGU ... Aastatel 1986–2006 muutus Eesti teatrite repertuaar koos ülejäänud ühiskonnaga. Ühe lavastuse eluiga lavalaudadel muutus lühemaks, repertuaar ise mahukamaks, kesksele kohale tõusis Eesti algupärand ning esteetilises mõttes katsetati julgemalt kõikvõimalike uute võimalustega, kirjutab teatriteadlane ja dramaturg Sven Karja oma doktoritöös.

Seentest putukateni: inimesed keetsid Eestis värvi kõigest ettejuhtuvast

28.08.20 AJALUGU ... Ajalooliste tekstiiliesemete uuringul ja taastamisel, aga ka näiteks kriminalistikas ja uute materjalide tootmisel on sageli vaja kindlaks määrata mõne materjali koostis või värv. Tartu Ülikooli keemik arendas oma doktoritöös välja meetodid, mis võimaldavad hõlpsalt teha kõike eelnimetatut Eesti oma laborites.

Igikeltsas säilinud kutsikas sõi üht viimastest karvastest ninasarvikutest

26.08.20 AJALUGU ... Igikeltsas säilinud kutsikamuumia kõhust leiti ninasarvikuliha jääke. Tegemist võis olla ühe viimase karvase ninasarvikuga maamunal, selgub Rootsi teadlaste uuringust.

Mulgimaa lesed eelistasid jääda majanduskasvu tuules vallaliseks

25.08.20 AJALUGU ... Mehe surma järel uuesti abielluvate taluperenaiste osakaal langes talude päriseks ostmise ja teorendi raharendiga asendumise järel Mulgimaal hüppeliselt. Registritest nähtub, et piisava majandusliku kindlustatuse korral eelistati taasabiellumisele sageli aastaid kestvat lesepõlve.

Doktoritöö annab ülevaate Põhja-Eesti maakirikute ehitusarheoloogiast

24.08.20 AJALUGU ... Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Villu Kadakas uuris oma väitekirjas Põhja-Eesti maakirikute ruumi kujunemist ja kasutust. Ühtlasi annab tema töö ülevaate viimaste aastakümnete uurimistulemustest.

Rüükaladele ja trilobiitidele võis saatuslikuks saada supernoova

19.08.20 UNIVERSUM ... Ligi 400 miljonit aastat tagasi Maa elustikku hävitanud suure väljasuremislaine võis valla päästa suhteliselt lähedal plahvatanud supernoova, mis pühkis atmosfäärist minema osoonikihi ja avas tee elusolenditele ohtlikule kiirgusele.

Uuring: Marsi pinda kattis kunagi jää

17.08.20 UNIVERSUM ... Planeet Marsi pinda katva orgude võrgustiku uuristas pinnasesse liustike all sulav vesi, mitte voolavad jõed, leidsid Briti Kolumbia Ülikooli teadlased. Avastus lükkab ümber senise ettekujutuse varajasest Marsist kui soojast ja niiskest planeedist.

Lindude eellased olid lennuvõimele väga lähedal

17.08.20 AJALUGU ... Lindude eellased katsetasid tiibade abil liikumist ammu enne seda, kui nad päriselt lennuvõimeliseks arenesid. Hong Kongi teadlased koostasid uue evolutsioonipuu, mis näitab, et lindude eellased jõudsid oma katsetustega lennuvõime lähedale vähemalt kolmel korral.

Halltõvest tiisikuseni: viis maailma kuulsamat taudi läbi aja

08.08.20 AJALUGU ... Inimkonda on kimbutanud aegade jooksul mitmed haigused. Novaator uuris teadusajaloolaselt Ken Kallingult viie tõsiselt maailma laastanud nakkushaiguse ajaloo kohta.

Eestlaste geneetiline peenstruktuur paljastab värvika ajaloo ja piirkondlikud eripärad

07.08.20 AJALUGU ... Kuigi Eesti pole kuigi suur, võib näha meie geneetilises peenstruktuuris sõdade ja taudide piirkondlikku mõju ning jälgi segunemisest piiritaguste naabritega. Analüüs viitab, et geeniuuringutes tuleb arvestada kohalike eripäradega senisest enam.

Teadlased asuvad neandertallaste pärandit muukima tüvirakkude ja miniajudega

05.08.20 AJALUGU ... Teadlased loodavad inimeste rakkudest miniajude ja teiste organoidide kasvatamisega mõista paremini neandertallaste DNA mõju inimeste arengule. Lisaks kahe inimrühma erisuste leidmisele võib tõusta uuringutest kasu mitmete haigusriskide uurimisel.

Padise kloostri alt leiti hauakambrid

04.08.20 ELU ... Padise kloostris tehtud konserveerimistööde käigus toimusid seal ka arheoloogilised väljakaevamised, mis tõid päevavalgele mitmeid ajaloolisi leide, nende seas näiteks hauakambreid.

Kreenholmis käib töö ja vile koos

01.08.20 AJALUGU ... Aastaid tagasi pankrotistunud Kreenholmi territooriumil käib endiselt vilgas elu, uurijad huvituvad sealse disaini ajaloost ning veel mõned aastakümned tagasi põlu alla sattunud tarbetekstiili väärtustamine on tõusuteel.

Luurelennuki U-2 esmalennust möödub 65 aastat

01.08.20 AJALUGU ... Laupäeval möödub 65 aastat külma sõja ühe kõige tuntuma luurelennuki Lockheed U-2 Dragon Lady esmalennust. USA Luure Keskagentuuri (CIA) dokumentide põhjal kasutati seda nõukogude ajal korduvalt ka Eesti lennuväljade ja mitmete tööstusobjektide seiramiseks.

Paljud levinud aialilled pärinevad maailma vanimast taimekooslusest

31.07.20 LOODUS ... Rododendronid, priimulad ja teisedki iluaedade lemmiktaimed arenesid välja Edela-Hiinas Hengduani mägedes. Seal kasvab koos üle 3000 taimeliigi, millest osa ilmusid maamunale juba 30 miljonit aasta eest, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Teadlased lahendasid Stonehenge'i suurte kivide päritolu müsteeriumi

31.07.20 AJALUGU ... Stonehenge'i suurte kivirahnude päritolu on nüüdseks teadlastel välja selgitatud. Rahnud on toodud 25 kilomeetri kauguselt Marlborough' lähedalt.

Tänapäeva inimeste valutundlikkus võib sõltuda neandertallaste omast

30.07.20 AJALUGU ... Valuaisting jõuab meie ajju närvirakkude ühe kindla ioonkanali kaudu. Neandertallastel oli see ioonkanal tundlikum kui nüüdisinimestel. Sestap tunnevad neandertallaste geene kandvad tänapäeva inimesed tugevamat valu, kirjutavad Max Plancki instituudi teadlased.

Uuring: juba viikingitel olid rõuged

28.07.20 AJALUGU ... Teadlased leidsid viikingite hammastest väljasurnud rõugete tüvesid. See leid tõestab, et rõuged on inimkonda vaevanud vähemalt 1400 aastat.

Platonil oli õigus: kivid on keskmiselt kuubikujulised

27.07.20 AJALUGU ... Platonil oligi õigus – Maa on keskmiselt tehtud kuubikutest. 5. sajandil e. Kr. elanud Kreeka filosoof Platon arvas, et universum koosneb viiest ainetüübist: maa, õhk, tuli, vesi ja kosmos. Igaüht neist kirjeldas ta mingisuguse geomeetrilise kujundiga ehk platoonilise kehaga. Platoni kohaselt on just Maa tehtud kuubikutest.

Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume

24.07.20 AJALUGU ... Saaremaalt Salme alevikust leitud muinaslaevu on teadlased uurinud rohkem kui kümme aastat, kuid endiselt ümbritseb laevu müsteeriumide loor ja vastuseta küsimusi on palju. Novaator uuris mitmelt Salme laevade uuringutega tegelenud teadlaselt, mis seisus uuringud on.

Puuetega inimestele mõeldud kaldteed olid kasutusel juba Vana-Kreekas

24.07.20 AJALUGU ... Tänapäeval tavaliseks saanud kaldteed avalike hoonete sissepääsude juures pole üldse nii uus nähtus, kui seni arvati. Värskes uuringus leidsid California Ülikooli teadlased jälgi üle 2300 aasta vanustest kaldteedest Vana-Kreeka pühapaiga sissepääsu juures.

Uuring: inimesed elasid Põhja-Ameerikas üle 30 000 aasta tagasi

23.07.20 VÄLISMAA ... Mehhiko keskosas asuvast koopast välja kaevatud tööriistad on tõendiks selle kohta, et inimesed elasid Põhja-Ameerikas vähemalt 30 000 aastat tagasi, pea 15 000 aastat varem kui seni arvati, ütlesid teadlased kolmapäeval.

"Ringvaade" uuris, miks on Eestis monument Ivan Julma kuulsaimale timukale

14.07.20 EESTI ... Eestisse Mäosse on püstitatud monument Venemaa ühele suuremale mõrtsukale - Ivan Julma kuulsaimale timukale Maljuta Skuratovile. "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik Astrid Kannel käis "Ringvaate" reporterina uurimas, miks niisugune monument Eestis on.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: