04.05.18 ... 56 aasta eest keskkooli lõpetanud otsustasid kolm noormeest muuta keskkoolis veedetud aja unustamatuks julgustükiga, mis paneb ka praegu meenutades ihukarvad värisema. Nad tegid plaani teoks, kuid mis neist edasi sai, uurisid Tartu Ülikooli ajalooringi tudengid.

03.05.18 ... Esimesed inimlased jõudsid lähimast mandrist tuhande kilomeetri kaugusel asuvatele Filipiinidele enam kui 700 000 aasta eest, viitavad kohaliku ninasarviku säilmetelt leitud kivitööriistade jäljed.

02.05.18 ... Uuralite idajalamil asuvast rabast leitud kuju vanus ulatub 11 000 aastani, järeldavad viie meetri kõrgust iidolit uurinud Vene ja Saksa teadlased.

28.04.18 ... Teadlastel on õnnestunud luua neandertallase aju kolmemõõtmeline mudel, mis aitab aimu saada, kuidas see nüüdisinimese ürgne sugulane mõtles ja käitus.

20.04.18 ... Vabadussõja teemal on avaldatud uurimusi ja mälestusi lahingutest ning kangelastest, kuid tagaplaanile on jäänud Eesti sõjaväe eluspüsimise eest hoolitsenud inimesed.

19.04.18 ... Euroopas kiviajal elanud inimesed võisid harjutada muuhulgas peavalude leevendamiseks kolju sisse augu tegemist loomade peal, selgub iidset veise pealuud uurinud teadlasrühma tööst.

18.04.18 ... Rahva koosviibimiskohad on kultuuri arenemise seisukohalt tähtsad. Linna jaoks tähendab uus moodne maja sammu tuleviku poole.

16.04.18 ... Kindel on see, et enamik muinasaja inimestest olid kirjaoskamatud. Päriselt ei saa aga sugugi välistada, et üksikuid kirjaoskajaid leidus siiski ka Eestis juba enne ristiusustamist. Kuidas muinaseestlased märkmeid võisid teha, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marika Mägi.

16.04.18 ... Eesti Rahva Muuseumi loomisega 1909. aastal kaasnes hulk uusi ameteid ja kohustusi, mis olid vajalikud Eesti Rahva Muuseumi edukaks toimimiseks.

10.04.18 ... Saudi Araabia kõrbeliivast leitud sõrm viitab, et nüüdisinimesed jõudsid Aafrikast ja Vahemere kallastelt kaugemale juba 90 000 aasta eest, eelnevalt arvatust umbes 25 000 aastat varem. Kriitikute arvates on leiu vanus kaheldav ja sõrmekont ei pruugi olla isegi inimese oma.

06.04.18 ... Esimest korda hakati Tartus lastehaiguste kursust lugema aastal 1908 ning esimeseks pediaatriale spetsialiseerunud õppejõuks sai eradotsent Vassili Žukovski. 20 voodikohaga lastekliinik avati 1. aprillil 1922.

04.04.18 ... Süüfilise jäetud jälgi leiab vähemalt 0,5 protsendi varauusajal Tartu kalmistutele maetud inimeste säilmetelt. Sugulisel teel leviv tõbi levinud toona Eestis seega võrdlemisi laialt, selgub Miina Härma Gümnaasiumi õpilase James Paul Arney uurimusest.

03.04.18 ... 1987. aasta varakevadeks olid fosforiidivastased seisukohad tänu looduskaitse- ja loomeinimeste aktiivsusele juba laialt levinud. Kuid Tartu tudengkonna seast selge sõnavõtt veel puudus.

28.03.18 ... 29. oktoobril 1941 lahkus Kalev Kroonlinna sadamast Tallinna-Helsingi positsioonile ja pärast seda ei tulnud aluselt enam ühtegi elumärki.

27.03.18 ... Inglismaa eeskujul hakati loomakaitseseltse rajama ka mujal Euroopas.

22.03.18 ... Kuigi nüüdisinimestel õnnestus saada neandertallastega ühiseid järeltulijaid rohkem kui ühel korral, oli tegu ühepoolse suhtega. Uus geenianalüüs näitab, et liigi väljasuremise hakul leidus neandertallaste pärilikkusaine hulgas inimestelt pärinevaid geene imevähe või üldse mitte.

22.03.18 ... 22. märtsil 1921. aastal asutati Tallinnas Eesti esimene lennundusettevõte – Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut.

19.03.18 ... Ida-Aafrikas elanud nüüdisinimesed valmistasid keerukaid kivitööriistu, vahetasid üksteisega sümbolistlikke mõtteid ja ilmutasid teisi keerukaid käitumismustreid arvatust kümneid tuhandeid aastaid varem. Arenguhüppe taga olid tõenäoliselt kliimamuutused.

15.03.18 ... Veebruari lõpus suri 99-aastaselt üks mees, kellest eestlased suurt midagi ei tea. Ta on üks neljas tsiviilisikust, kelle mälestusteenistus peeti Kapitooliumis. Osalesid Donald Trump, senatikõnelejad ja paljud teised tähtsad inimesed. See mees on olnud nõustaja kõikidele ameerika presidentidele alates II maailmasõjast, Trumanist kuni Obamani välja. See mees – Bill Graham – käis kokku 185 riigis ja tema sõnumit on kuulnud 2,5 miljardit. See mees käis 1984. aastal ka Oleviste kirikus ja see ajas KGB tagajalgadele.

15.03.18 ... 1806. aasta 1. märtsil ilmus maailmas esimene eestikeelne ajaleht – Tarto maa rahwa Näddali-Leht.

07.03.18 ... Helilooja Heino Eller on oma loomingusse sisse pannud suure annuse Eestit – seda nii oma teostes kasutatud rahvaviisidega kui ka helide kaudu tekitatava atmosfääriga. 

02.03.18 ... Metallitöö rauaajal: kui jätta rauavalu kõrvale, siis kuidas tehti näiteks hõbedast või tinast esemeid? Või kuidas üldse õpiti valama metalle, mida siinmail ei leidugi? Palju sellistest teadmistest on tulnud võõrvallutajatega, märgib Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage.

02.03.18 ... Kahe iidse Egiptuse muumia analüüs viitab, et inimesed asusid end reaalsust kujutavate tätoveeringutega kaunistama juba 5000 aasta eest, arvatust tuhatkond aastat varem.

28.02.18 ... Maailma ajaloos levib mitmeid jutte soomeugrilastest kui inimsööjatest. Tartu ülikooli etnoloogia professori Art Leete sõnul on kuulujutud liialdatud ja tegu oli klassikalise katsega kujutada põhjapoolseid rahvaid tsiviliseerimata metslastena.

26.02.18 ... Neljapäev on kalapäev. Kilusõda. Õigelt pidulaualt ei puudu heeringas. Kui suured kalasööjad eestlased tegelikult on ja on olnud ajaloos, selgitab Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas.

24.02.18 ... Tänapäeva Eestis on põnev jälgida teispoolsust puudutavate alternatiivsete uskumuste paralleelset püsimist ja uute poolteaduslike või religioossete tõlgendusraamide kujunemist, mis ei lase end kuigivõrd häirida valitsevast materialistlikust maailmavaatest, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk Sirbis.

23.02.18 ... Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

22.02.18 ... Eesti Vabariik sündis mitmete juhuste kokkulangemise ja Päästekomitee hea ajastuse tahtel. Punakaartlaste lahkumise ja Saksa okupatsioonivägede tuleku vahele jäi piisavalt aega, et luua maailma täiesti uus riik. Nende pöördeliste kuude sündmuseid kirjeldavad ehk kõige paremini tollastes ajalehetedes ilmunud uudisnupud.

16.02.18 ... Eesti vabariigi juubeli puhul kutsuti kodanikke ja ühendusi kingitusi tegema. Tartu ülikooli ajalooring meisterdas kingituseks viiskümmend kaks videot lühilugude sarjas “Minevikuminutid”, mis rahvusringhäälingu veebiväravas avaldatuna tutvustavad huvitavaid tahke meie minevikust.

06.02.18 ... Eelmisel nädalal teatas Canterbury arheoloogiafond, et nende hoidlatesse murti sisse, rööviti hulk väärtuslikke arheoloogilisi esemeid ja õppematerjalideks mõeldud koopiaid ning tekitati pöördumatut kahju kogude segikeeramisega. ERR Novaator uuris, kui levinud on taoline röövarheoloogia Eestis. Selgus, et isehakanud aardeotsijate kahjutegevus on ettekujutamatult karm.

05.02.18 ... Arvatavasti tajub lugeja üsna sageli, et ilmal või aastaajal on raamatuis oluline roll umbes samamoodi, nagu mingit sorti ruumitüüp võib kuidagiviisi defineerida seda, mis raamatukangelastega edaspidi juhtuma hakkab, selgitab Tallinna ülikooli doktor, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee.

01.02.18 ... Muistsel ajal Aafrikast lahkunud inimlased hakkasid valmistama Indias keerukaid kesk-kiviajale iseloomulikke tööriistu enam kui 200 000 aastat enne "tarkade" nüüdisinimeste arvatavat saabumist, selgub mahukast analüüsist. Kriitikud pole leidude tõlgenduse suhtes aga ühel meelel.

31.01.18 ... Kas teadsite, et esimene katse iseseisvusmanifesti väljakuulutamiseks tehti juba 21. veebruaril 1918?

31.01.18 ... Tartu ülikooli Eesti ajaloo professuuri juht Tõnu Tannberg kirjutab aasta esimeses Horisondis, et Eesti iseseisvumisprotsessi oluliseks osaks oli rahvusväeosade loomine 1917. aastal.

26.01.18 ... Iisraelis asuvast koopast leitud lõualuu viitab, et nüüdisinimesed lahkusid Aafrikast esimest korda vähemalt 180 000 aasta eest. Kümneid tuhandeid aastaid varem, kui sai järeldada eelnevalt päevavalgele tulnud leidude põhjal.

16.01.18 ... 16. sajandi keskpaigas tänapäeva Mehhiko aladel 80 protsenti elanikest tapnud haiguspuhangute taga võis olla salmonellabakter. Nii järeldavad paarikümne epideemia ajal maetud inimese luudest eraldatud haigustekitajate DNA-d uurinud teadlased.

12.01.18 ... 2014. aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Püha Jakobi kalmistu uurimisel leitud luustike hambapatoloogiaid tutvustab värskes Eesti arheoloogiajakirjas Tutulus Mari-Anne Liblik.

05.01.18 ... Mitmed viimasel ajal leitud viikingiaegsed aarded annavad arheoloogidele alust arvata, et Eesti ehtemeistrid hakkasid hõbedast eheteid valmistama seniarvatust sajandi võrra varem, juba 11. sajandi teisel poolel.

03.01.18 ... Mullu andis Läänemaal elav mees arheoloogidele üle eelviikingiaegse sõle, mille ta oli aastate eest leidnud oma aiamaad kaevates. Teadlaste hinnangul on tegemist kogu Läänemere idakalda leidude seas haruldase eksemplariga.

24.12.17 ... "Luther asus jumalasõna järgima saksa täpsusega," vahendas Arne Hiob ETV "Reformatsioon 500" saates sageli kõlanud mõtet Lutheri kohta. See aga tegi temast ehk liigagi tubli kristlase, on ajaloolased tagantjärele analüüsinud.

24.12.17 ... Kui küsida ajalooõpetaja Jaak Juske käest, milline on olnud reformatsiooni mõju Eestile, ei mõtle ta kaua ja toob seosed välja peatse Eesti 100. sünnipäevani. Seda muidugi klausliga, et teeme hiiglaslikke üldistusi.

24.12.17 ... "Elame tänapäeva kaoses ja informatsioonitulvas, kus on raske õppida vahet tegema õige ja väära vahel. Haridus ja ka Lutheri põhiideed on loonud tugeva põhja sellele, et inimesed õpivad head ja halba eristama, isegi kui me tänapäeval enam Lutherit ei loe," arutles ajaloolane Jüri Kivimäe.

24.12.17 ... 2017. aasta lõpp tähendab ka ühe suure kristliku tähtpäeva möödumist. Kuigi reformatsiooni 500. aastapäeva sündmusi asuti tähistama juba mõne aasta eest, jõudsid need haripunkti just tänavu sügisel, täpsemini 31. oktoobril. ERR.ee küsis ajaloolastelt, miks on luterlus eestlaste seas läbi ajaloo niivõrd tugevalt püsima jäänud ja milline mõju oli reformatsioonil Eestile? Kes eriti laia pintsliga üldistusi tõmmata tahaks, võiks joonistada võrdusmärke luterliku reformatsiooni, eesti kirjakeele, haritlaskonna kujunemise ja iseseisvumise vahele. Kuidas nii?

24.12.17 ... Martin Luther ei pooldanud seda, et usupuhastuse nime all lõhutaks kiriku vara. Ometi nii läks ja ometigi on just pildirüüstest saanud omamoodi reformatsiooni sümbol. Kunstiajaloolase Merike Kurisoo hinnangul ei ole aga Eestis näha otseselt pildirüüste tagajärgi. Küll on paljud Eesti kirikud meile tuttava mulje saanud just reformatsiooni tagajärjel.

18.12.17 ... Vana-Egiptuse kivimurru Gebel el-Silsila lähistel väljakaevamisi teinud arheoloogid tõid päevavalgele nelja lapse surnukehad. Leiud annavad aimu iidse töölisasula eluolust ja viitavad sotsiaalse või vähemasti majandusliku hierarhia olemasolule.

30.11.17 ... Kesk-Euroopas muinas- ja pronksiajal elanud naiste käed olid kohati tugevamad kui tänapäeva tippsõudjatel, järeldavad Briti teadlased.

26.11.17 ... Kui 1917. aasta pöördelised sündmused oleksid läinud teisiti, kas Eesti oleks iseseisvunud? Kas oktoobripööre võib Venemaal korduda? Ning kas mõnes venekeelses ERRi kanalis algab uus saatesari "Müstiline Eesti"? Kõigile nendele publiku küsimustele andsid vastuse ajaloolased David Vseviov, Toomas Hiio ja Jaak Valge.

19.11.17 ... Maidla kalmeväli on suurim täielikult läbiuuritud muinasaja lõpuperioodi matmispaik Eestis ja sealt saadi kokku ligi 10 000 leidu. Nüüd jõudis Maidla lugu kaante vahele äsja ilmunud teoses "Maidla muinaskalmistu saladused".

15.11.17 ... Tartu ülikooli kunstimuuseumi muumiakambris on klaasist kastide sees kaks pesueht Egiptuse muumiat. "Poissideks" kutsutavad rariteedid jõudsid Tartusse 1819. aastal orientalisti ja rännumehe Otto von Richteri kaudu. Viimane poolaasta on Tartu ülikooli teadlased veetnud neid muumiapoisse uurides, sest tõtt-öelda ei olnud tänaseni kindlalt teada isegi nende täpne vanus. Kuulame seminaril kohapeal, mis tehtud analüüsidest selgus.

14.11.17 ... Gruusia veinifanaatikud võivad rõõmustada. Riigi pealinna Tbilisist 50 kilomeetri kauguselt leiti kahest arheoloogilist leiupaigast veinijääkidega potikilde, mille vanus ulatub 8000 aastani. Nii vanu jälgi viinamarjaveini valmistamisest ja joomisest pole maailmas veel leitud.