Ajalugu

Otse kolmapäeval kell 17: etnoloogi ettekanne soome-ugri jumalatest

19.10.21 AJALUGU ... Fenno-Ugria Hõimuklubi tähistab oma 20. tegevusaastat sel kolmapäeval teemaõhtuga "Kuidas kõnelevad soomeugrilased oma jumalatega?". Etnoloog Art Leete ettekannet sel teemal saab otsepildis jälgida ERR-i teadusportaalis Novaator algusega kell 17.

Doktoritöö: Eesti filmitõlge pääses nõukogude ajal tsensuurist

19.10.21 AJALUGU ... Kuigi nõukogude aeg seostub tugeva tsensuurikultuuriga, ei kontrollinud eestikeelset filmitõlget keegi, osutab Eesti teadlase doktoritöö. Eestikeelne filmitõlge oli Nõukogude Liidu kontekstis unikaalne nähtus oma professionaalsuse ja mitmekesisuse tõttu, samuti aktiivse keelatud Lääne filmirepertuaari tõlkimise poolest.

Tubakas võis kuuluda inimeste argipäeva juba 12 300 aasta eest

18.10.21 AJALUGU ... Inimesed võisid hakata tubakat tarvitama juba vähemalt 12 300 aasta eest, osutavad Utah' osariigi muistsest koldest leitud neli söestunud seemet. Leid nihutaks sellega tubakakasutamise alguse aastatuhandete võrra varasemaks.

Rauaaja eurooplaste toidulaual olid sinihallitusjuust ja õlu

14.10.21 AJALUGU ... Eurooplased nautisid sinihallitusjuustu ja õlut juba rauaajal, järeldab rahvusvaheline teadlasrühm umbes 2700 aasta vanuste väljaheidete põhjal.

Jeruusalemmas tuli välja 2700 aasta vanune luksuskäimla

08.10.21 AJALUGU ... Hiljaaegu avastasid arheoloogid ühe Jeruusalemma muistse aadlielamu varemetest 2700 aasta vanuse tualeti. Leid on seda haruldasem, et aastatuhandete eest said endale käimlat lubada vaid ülikud.

Paar sõpra arendavad last rohkem kui toatäis mänguasju

04.10.21 PSÜÜHIKA ... Tänapäeva lastel on valida rohkemate mänguasjade vahel kui kunagi varem ajaloos. Millised neist on lapse jaoks arendavad ja millised võib julgelt poodi jätta? Kuidas erinevat tüüpi mänguasjad last arendavad? Mängimise ja asjade üle vestlesid Novaatoriga Tartu Mänguasjamuuseumis kolm asjatundjat.

Ämblikuema hoolis oma järglastest juba 99 miljoni aasta eest

01.10.21 LOODUS ... Hiina ja USA teadlased said ämblikulaadsete vanemlike instinktide arengust uut aimdust, kui leidsid 99 miljoni aasta eest merevaiku kinni jäänud ämbliku.

Õhus oli natuke hapnikku juba enne hapnikukatastroofi

01.10.21 UNIVERSUM ... Ameerika teadlased väidavad värske uurimistöö põhjal, et Maa atmosfääris oli natuke hapnikku juba enne niinimetatud hapnikukatastroofi.

Eesti kalevipojad rändasid Soome ka tuhatkond aastat tagasi

29.09.21 AJALUGU ... Eestlaste ja soomlaste geenid viitavad, et kaks rahvast lahknesid teineteisest umbes tuhat aastat tagasi. Nii nagu tänapäeva eestlasedki, rändasid ka muistsed kalevipojad toona üle lahe Lõuna-Soome paremat elu otsima.

Geeniteadlane: neandertali inimeselt päritud DNA soodustab alkoholismi

24.09.21 AJALUGU ... Tänapäevased meetodid võimaldavad eraldada tuhandete aastate vanustest inimluudest pärit DNA-d. Iidne geneetiline info laseb aimata, millised geenivariandid mõjutavad tänapäeva inimeste tunnuseid, sealhulgas kalduvust diabeedile ja sõltuvuskäitumisele, sõnas Tartu Ülikooli genoomika instituudi kaasprofessor Michael Dannemann.

Keskkonnaajaloolane: toidu raiskamisele eelneb õpitud abitus

22.09.21 ARVAMUS ... Probleemid toidu massilise äraviskamisega algasid Eestis nagu ka mujal käsikäes külluse saabumise ja söögi valmistamisest võõrandumisega, kirjutab Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.

Tiibetis tuli välja 200 000 aasta vanune käemaaling

16.09.21 AJALUGU ... Rahvusvaheline teadlasrühm teatas, et avastas Tiibeti platoolt Quesangi mäelt käe- ja jalajälgi. Kivistunud jäljed paistavad olema tehtud 169 000–226 000 aasta eest. Kui need jäeti kivile tõepoolest tahtlikult, võivad need osutuda vanimaks teadaolevaks koopakunstiks.

Modernistlik kirjandus lisas Tallinna vaikellu suurlinna melu

13.09.21 AJALUGU ... Ehkki elutempo on Tallinnas kraadi võrra kiirem kui ülejäänud Eestis, on pealinnaelu võrreldes suurlinnadega siiski vaikne ja rahulik. Kirjandusteostest tuleb välja, et sadakonna aastaga pole selles plaanis kuigi palju muutunud.

Üksikute eakate fiktiivsed kasulapsed pääsesid 19. sajandil kroonust

10.09.21 AJALUGU ... Üksikud vanainimesed pole uus ühiskondlik mure, aga seda on eri aegadel lahendatud erinevalt. Tallinna Ülikooli demograafia vanemteadur Kersti Lust kirjutab, et kui varem jagasid talud hooldust vajavad eakad omavahel ära, siis 19. sajandi teiseks pooleks nihkus vaesteabi valla õlule. Täpsemalt jagab Lust oma uurimistulemusi Novaatorile antud intervjuus.

Vanemteadur: Venemaa infosõja eesmärk on külvata kaost ja trotsi

08.09.21 AJALUGU ... Ajaloomälu tähendab minevikusündmuste tähenduste konstrueerimist ja sellest võib rääkida nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Novaator uuris suurõppuse Zapad eel Kaitseväe Akadeemia vanemteadur Vladimir Sazonovilt, millist rolli mängib ajaloomälu Venemaa poliitikas.

Põhja-Lätist avastati maailma varaseim katku surnud inimene

04.09.21 AJALUGU ... Veel viis aastat tagasi teadsime, et Euroopa esimene katkuohver oli põlluharija, kes suri Ida-Virumaal. Nüüd avastasid teadlased aga, et esimene katku surnud on hoopis kütt-korilane, kes elas enam kui 5000 aastat tagasi Põhja-Lätis, tänapäevasest Eesti Läti piirist umbes kahekümne kilomeetri kaugusel.

Eesti folkloristid kogusid nõukogude rahvaluulet ainult näiliselt

31.08.21 AJALUGU ... Kui Nõukogude Liit Eesti teises maailmasõjas okupeeris, leidsid siinsed teadlased end uute mängureeglitega maailmast. Rahvaluuleteadlastelt oodati nüüd nõukogude folkloori talletamist ja ideoloogiliselt sobivat teemaderingi. Kuna Stalinit ja kolhoosielu ülistavat materjali nappis, täitsid Eesti folkloristid ootusi vaid näiliselt ja kapseldusid klassikalise talupojakultuuri uurimisse, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata

26.08.21 AJALUGU ... Eestil puudus esimesed 16 aastat riigipea suuresti sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu, kes muu hulgas pelgasid, et temast võib kujuneda Vene tsaari taoline isevalitseja. Konstantin Päts sai 1934. aastal esimeseks riigipeaks, riigivanemaks, suuresti tänu Ameerikast alguse saanud depressioonile, mis ajendas poliitikuid ja rahvast otsima kindla käega peremeest, kes korra majja lööks, sõnas ajaloolane Ago Pajur.

Eestlasi hoiti orjuses samade väidetega nagu Ameerika mustanahalisi

23.08.21 AJALUGU ... Baltisakslased kasutasid 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul eestlaste ja lätlaste pärisorjusest vabastamisele vastu seistes sarnaseid argumente, mis orjapidajad kaugel Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides või Briti impeeriumis. Surve pärisorjus Eestimaal ja Liivimaal kaotada tuli suuresti aga Vene impeeriumi keskvõimult valgustusajastule omaste ideede leviku tõttu, sõnas Tallinna Ülikooli doktorant Andre Kruusmaa.

Intervjuu. Iga võim tahab mingil määral kontrollida oma kodanike aega

20.08.21 EESTI ... Tartu Ülikooli uusima aja kaasprofessori Kaarel Piirimäe sõnutsi peab väikeriik aru saama, millal on õige aeg, kairoslik aeg tegutseda. Laulva revolutsiooni ajal oli Piirimäe hinnangul just see paras aeg, õige aeg tegutsemiseks. Seda mõistis tema sõnul väga hästi Lennart Meri, kes on Eesti poliitikutest ja haritlastest aja tähtsusest kõige rohkem rääkinud.

Mammut müttas maha pika maa

17.08.21 AJALUGU ... Mammutid olid suured ja karvased loomad, aga kuidas nad elasid ja kus uitasid, ei ole olnud väga hästi teada.

Muistse Austraalia suurim lendsaurus võis meenutada draakonit

11.08.21 AJALUGU ... Umbes 110 miljoni aasta eest lendas Kirde-Austraalia kohal ringi senitundmatu pterosaurus. Hiidroomajal oli värske uuringu andmetel seitse meetrit tiivalaiust ja suutäis teravaid kihvu.

Teadlased leidsid vanima näite rakenduslikust geomeetriast

07.08.21 AJALUGU ... Hiljuti leidsid teadlased geomeetrilise joonise, mis on graveeritud umbes 3700 aasta vanuse Babüloonia savitahvli peale. Tahvel kirjeldab müüdava maavalduse piirjooni, kasutades selleks Pythagorase kolmikutena tuntud arvutuskäigu abi, vahendab The Guardian.

Avastus: neandertallastel olid samad vererühmad, mis nüüdisinimestel

04.08.21 AJALUGU ... Neandertallase geenide eritelu viitas, et iidne veri, mida selle välja surnud inimese süda pumpas, oli palju sarnasem nüüdisinimese verega, kui varem arvati.

Hiina mõttepärimuses sulatab muusika tardumusse vajunud meele

03.08.21 AJALUGU ... Värskelt ilmunud uurimuslik tõlkekogumik "Muusika ja muundus" tutvustab varast Hiina muusika- ja ennustuskultuuri ning annab ülevaate muusika pinnalt välja kasvanud filosoofilisest pärimusest. Teose autori Margus Oti sõnul aitab muusika Hiina mõttepärimuses liigutada inimese sisekosmost, aga on oluline ka riigivalitsemises ja sõjapidamises.

Iidsed pterosaurused võisid olla lennuvõimelised juba kohe pärast koorumist

02.08.21 AJALUGU ... Iidsete lendavate pterosauruste koorunud pojad võisid olla lennuvõimelised kohe, kui kestast välja said. Nende kunagiste roomajate lend oli aga täiskasvanutega võrreldes pisut teistsugune.

Saaremaal on Valjala maalinnuse väljakaevamised toonud ilmsiks mõndagi uut

01.08.21 AJALUGU ... Saaremaal käivad arheoloogilised väljakaevamised ajaloolises Valjala maalinnuses ning praeguseks on avastatud juba mõndagi varem tundmatut.

18. sajandi talupojale võis kooselunormide rikkumine lõppeda peakaotusega

30.07.21 AJALUGU ... Kui tänapäeval eelistatakse tihti vabaabielu, siis eesti talukultuuris on abielul ja pulmadel väärikas koht. Pulmapidustused vältasid jõukamatel talupoegadel terve nädala, kooseluga seotud normide rikkumine võis aga lõppeda surmanuhtlusega, sõnas abielu tähendust 18. sajandi Eesti- ja Liivimaal uurinud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahi.

Inimese luustik tõi päevavalgele maailma vanima hairünnaku

28.07.21 AJALUGU ... 3000 aastat tagasi leidis Jaapani kaguosa rannikul aset verine sündmus. Nimelt tappis haikala kalastama või merekarpe otsima läinud mehe. Ohvri kalapüügikaaslased tirisid seejärel käe ja jalata jäänud mehe surnukeha arvatavasti maale tagasi.

Paapua Uus-Guinea mägielanikud on kõrgusega kohastunud

26.07.21 AJALUGU ... Austraalia lähistel paikneval Paapua Uus-Guineal on inimesed elanud ligikaudu 50 000 aastat. Värskest uurimusest selgus, et võrreldes saare madalamatel osadel elavate inimestega on sealsetel mägielanikel arenenud välja suuremad kopsud ja laiem rindkere.

Vaid murdosa inimese DNA-st on ainuomane meie liigile

26.07.21 AJALUGU ... Teadlased võisid jälile saada sellele väikesele protsendile DNA-st, mis on ainulaadne ja mis annab tänapäeva inimesele just meile omased omadused.

Viikingiaegsed koduloomad olid praegustest oluliselt väiksemad

25.07.21 EESTI ... Saaremaal Salme alevikus peeti tänavu suvel mitmel nädalavahetusel viikingilaagrit erinevate töötubade ja loengutega. Zooarheoloogi loengust sai muu hulgas teada, et kui viikingiaegsete ja tänapäeva inimeste pikkuses oluliselt erinevusi polnud, siis koduloomad olid sajandeid tagasi oluliselt väiksema kasvuga.

Eesti kunstnikud pilkasid nõukogude visuaalkultuuri meemidega juba Brežnevi ajal

07.07.21 AJALUGU ... Kui lääne kunstnikud ammutasid end ümbritsevast reaalsusest inspiratsiooni, oli tulemuseks pop art ehk popkunst. Kui sama tegid Nõukogude Liidus elanud kunstnikud, sündis sots art. Tallinna Ülikoolis kaitstav doktoritöö näitab Leonhard Lapini, Andres Toltsi ja Raul Rajangu loomingu näitel, kuidas mäng võimusümbolitega aitas võõrvallutatud riigi kunstnikel eneseväärikust säilitada.

Arheoloogid otsivad Maardu lähedal jälgi 3500 aasta tagusest põlluharimisest

01.07.21 AJALUGU ... Maardu lähedal Liivamäe külas otsivad arheoloogid jälgi põlluharimisest, mis võis sealkandis toimuda juba umbes 1500 aastat enne meie ajaarvamist. Sel viisil saadakse teadmisi meie maaharimise ja asustuse ajaloost.

Doktoritöö: mõisteline innovatsioon sütitab revolutsioonilisi protsesse

30.06.21 AJALUGU ... Nõukogude Liidus 1980. aastate teisel poole valitsenud perestroika tingimustes said liiduvabariigid püüelda mõnevõrra suuremat otsustusvabadust. Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöö selgitas Eesti NSV näitel, kuidas mõistete uuenduslik kasutamine panustab revolutsiooniliste protsesside arengusse.

Levandi mere ääres elas inimese senitundmatu sugulane

25.06.21 AJALUGU ... Enam kui 120 000 aasta eest elas Homo sapiens Levandi piirkonnas kõrvuti teise muistse inimesega, kellest uurijad seni midagi ei teadnud. Nüüd viitavad Iisraeli aladelt leitud kivistised, et Nasher Ramla inimesel oli ühisjooni nii nüüdisinimese kui ka neandertaallasega.

Rosma vallimägi avab muinaslinnuste väravate ehitamise loo

24.06.21 AJALUGU ... Põlva lähedal asuval Rosma linnamäel toimuvad arheoloogilised uuringud. Linnuse väravakäigu väljakaevamisega peaks teada saama, mil viisil ehitati Lõuna-Eestis 13. sajandil kaitserajatistele väravaid.

Hiinas elas kunagi kaelkirjakust kõrgem ninasarvik

18.06.21 AJALUGU ... Loode-Hiina aladel elas miljonite aastate eest senitundmatu hiidninasarvik. Hiina ja USA teadlaste sõnul on tegu ühe ajaloo suurima maismaaimetajaga.

Keskaja ülikute moehullus jättis nende varvastele püsivad jäljed

15.06.21 AJALUGU ... Hiliskeskaegsed üliterava ninaga Krakovi kingad põhjustasid kandjatele tülikaid jalavaevusi. Kunagise kõrgmoe jälgi võib näha Ühendkuningriigi arheoloogide teatel isegi 15. sajandi luustike varvastel.

Eesti paistis enne teist maailmasõda silma välgusurmade rohkuse poolest

14.06.21 AJALUGU ... Aastatel 1880–1940 hukkus Eesti äikese tõttu igal aastal miljoni elaniku kohta umbes kaheksa inimest, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust. Kahtlustada võib nii metsavähesust kui ka maareformi mõju.

Polüneeslased võisid Bellingshausenit aastatuhande võrra edestada

11.06.21 AJALUGU ... Uus-Meremaa maooridele pole Antarktika avastamise au mingi uudis. Nimelt leidub nende kirjalikes allikates ja suulises pärimuses vihjeid, et just polüneeslased seilasid 7. sajandil m.a.j esimesena lõunapooluse vetes. Võimalik, et nad märkasid esimesena ka jäist mandrit ennast.

Siberi igikeltsa 24 000-aastane mikroob ärkas tardumusest

08.06.21 LOODUS ... Viimased 24 000 aastat Siberi igikeltsas talveunes veetnud üksik keriloom ilmutas taas elumärke. Rahvusvaheline teadlasrühm loodab pisilooma täpsematest uuringutest abi inimese rakkude, kudede ja elundite edukamaks külmutamiseks.

Mullune suurim aardeleid pärineb Põhjasõja ajast

28.05.21 EESTI ... Möödunud aasta suurim aardeleid tuli välja Lääne-Virumaalt, enam kui 2000 hõbemündist koosnev aare on ühtlasi suurim Põhjasõja perioodist pärit varandus, mis seni Eestis muuseumitesse on jõudnud.

Eestis maiustati keskajal kotkalihaga

28.05.21 AJALUGU ... Kotkaid kohtab tänapäeva Eestis aina harvemini ja mitu kotkaliiki on nüüdseks kaitsealused. Umbes tuhat aastat tagasi puutusid inimesed kotkastega kokku aga palju enam. Nimelt on zooarheoloogilise leiuainese hulgas kotkaluid, millest mitmel on ka lõikejälgi. See tekitab aga küsimuse, mis eesmärgil inimesed need jäljed tegid.

Tiibet võib olla aegamisi kõrgust visanud

27.05.21 AJALUGU ... Seni jäid teadlased eriarvamusele, kas maamuna kõrgeim piirkond Tiibet on geoloogilises lähiminevikus kõrgust kasvatanud või mitte. Kopenhaageni Ülikooli teadlane osutab veealuse laava põhjal oma äsjases uuringus, et niinimetatud maailma katus võis ajas kerkida kuni 600 meetrit.

Tartus tuli kaevamistel välja Põhjasõja-aegne ühishaud

26.05.21 AJALUGU ... Tartus Supilinnas on kanalisatsioonitöödel leitud Põhjasõja-aegne ühishaud. Esimese paari luustiku leidmisest on nüüdseks jõutud 70 noore sõdurimehe skeletini, kes 1704. aasta suvel Tartu linnamüüri taga sõdisid.

Mongoolia avab end rahvausundi abil moodsale maailmale

26.05.21 ÜHISKOND ... Keskajal oli Mongoolia Aasia üks suuremaid impeeriume, mis lagunes sajanditeks naaberriikide vahel ja taastus rahvusriigina alles Nõukogude ajal. Tänapäevane Mongoolia püüab Nõukogude pärandit mõningate eranditega maha raputada ja end teadlikult Lääne turistidele tuntuks teha, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Haapsalus tuli arheoloogilistel kaevamistel välja ehitusajalooline mõistatus

26.05.21 EESTI ... Haapsalus Rüütli tänava ääres mullu alanud ja tänavu kevadel jätkunud arheoloogilised kaevamised tõid maikuus välja nii Haapsalu kontekstis haruldasi keraamikaleide kui ka uue ehitusajaloolise mõistatuse.

Ärkamisaja kirjanikud elustasid muinaseestilikud eesnimed

21.05.21 AJALUGU ... Ärkamisajal elanud Eesti kirjanikud aitasid uuesti argikasutusse tuua mitmeid Muinas-Eestis kasutatud nimesid, kuid lõid ka täiesti uusi eestipäraseid nimesid. Eriliselt suur oli selle juures Andres Saali panus, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse üliõpilane Eva Kinkar.

Valgustusaja haridusuuendus Eestis ammutas ideid mitmelt maalt

20.05.21 AJALUGU ... Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldvee otsib värskes uurimuses, kuidas jõudis valgustusaja haridusuuendus eesti talupoegadeni. Ideid ja õppemeetodeid laenati toona saksa kultuuri vahendusel Saksamaalt, Šveitsist ja Austriast, aga siia jõudsid kaudsed mõjud ka Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Indiast. Oma leidudest räägib Põldvee lähemalt Novaatorile antud intervjuus.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: