Ajalugu

Teadlased uurisid välja, mida jäämees Ötzi enne surma sõi

13.07.18 ... Austria Alpides 5300 aasta eest surnud jäämehe maosisu üksikasjalikult uurinud teadlaste sõnul moodustas Ötzi viimasest söömaajast peaaegu poole loomarasv.

Ürginimesed jõudsid Hiinasse juba 2,1 miljoni aasta eest

12.07.18 ... Hiinast Shangchengist päevavalgele tulnud kümned kivist tööriistad viitavad, et ürginimesed Euraasia jõudsid Euraasia idaossa juba vähemal 2,1 miljoni aasta eest. Tähelepanekust lähtuvalt lahkusid nüüdisinimeste kauged eellased Aafrikast arvatust sadu tuhandeid aastaid varem.

Narvast leiti kiviaegne asulakoht

30.06.18 ... Narvat ja Narva-Jõesuud ühendava kergliiklustee rajamisel tuli päevavalgele terve hulk kivi- ja pronksiaegseid leide, mis viitavad kunagisele asulakohale.

Galerii: Kalamaja kinnistu peitis arheoloogilist peavõitu

19.06.18 ... Kalamaja uute kortermajade ehitusel päevavalgele tulnud enam kui 10 000 esemest koosnev keskaegne leiukogum on ainulaadne nii Eestis kui ka Läänemereruumi põhjaosas, kinnitasid leide tutvustanud arheoloogid.

Kalamaja ehitusplatsilt tuli päevavalgele tuhandeid keskaegseid leide

15.06.18 ... Mündriku kortermajade ehitamisele eelnevatel väljakaevamistel on tulnud päevavalgele tuhandeid keskajast pärit esemeid, alates malenditest ja kaubaplommidest lõpetades vitraažide ja palverännakumärgiga.

Minevikuminutid: kuidas Eesti kullavarud tagasi kodumaale jõudsid?

14.06.18 ... Milline saatus oli Eesti kullavarudel pärast teist maailmasõda ja kuidas saadi need 1990ndatel tagasi, et käivitada taasiseseisvunud riigi majandust?

Krüptodetektiiv jändab surnutega ja neid on palju

09.06.18 ... Kvantarheoloogia väidab, et tuginedes objektide praegustele olekutele on võimalik välja arvutada iga inimese täielik olek minevikus.

Galerii: miinitõrjujad leidsid Eesti merealadelt viis vrakki

04.06.18 ... Mereväelased leidsid hiljuti lõppenud miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 käigus viis vrakki, mille edasise uurimisega hakkavad tõenäoliselt tegelema teised ametiasutused.

Jää taandus ja põlisasukad saabusid. Teadlased avasid Ameerika asustamise saladusi iidse DNA abil

31.05.18 ... Iidse DNA uuring näitab, et esimesed Ameerikasse jõudnud põlisasukad jagunesid tuhandeks aastaks kaheks eraldiseisvaks Põhja-Ameerikat asustanud populatsiooniks. Uuringust selgus, et vahetult enne Lõuna-Ameerika asustamist u 13 000 aastat tagasi kohtusid kaks inimrühma uuesti. Seega on tänapäeva lõunaameeriklased mõnes mõttes eskimote ja California põliselanike segu.

Ajaloomeenutus: kolm noormeest heiskasid 1962. aastal Eesti rahvuslipu

04.05.18 ... 56 aasta eest keskkooli lõpetanud otsustasid kolm noormeest muuta keskkoolis veedetud aja unustamatuks julgustükiga, mis paneb ka praegu meenutades ihukarvad värisema. Nad tegid plaani teoks, kuid mis neist edasi sai, uurisid Tartu Ülikooli ajalooringi tudengid.

Inimlased veristasid Filipiinidel ninasarviku juba 700 000 aasta eest

03.05.18 ... Esimesed inimlased jõudsid lähimast mandrist tuhande kilomeetri kaugusel asuvatele Filipiinidele enam kui 700 000 aasta eest, viitavad kohaliku ninasarviku säilmetelt leitud kivitööriistade jäljed.

Siberi kütid vestsid 11 000 aasta eest hiiglasliku puukuju

02.05.18 ... Uuralite idajalamil asuvast rabast leitud kuju vanus ulatub 11 000 aastani, järeldavad viie meetri kõrgust iidolit uurinud Vene ja Saksa teadlased.

Neandertallase väikeaju oli nüüdisinimese omast väiksem

28.04.18 ... Teadlastel on õnnestunud luua neandertallase aju kolmemõõtmeline mudel, mis aitab aimu saada, kuidas see nüüdisinimese ürgne sugulane mõtles ja käitus.

Kärntõves hobused ja vähetuntud kangelane Karl Bachmann Vabadussõjas

20.04.18 ... Vabadussõja teemal on avaldatud uurimusi ja mälestusi lahingutest ning kangelastest, kuid tagaplaanile on jäänud Eesti sõjaväe eluspüsimise eest hoolitsenud inimesed.

Uuring: kiviaja ravitsejad harjutasid loomade peal kolju avamist

19.04.18 ... Euroopas kiviajal elanud inimesed võisid harjutada muuhulgas peavalude leevendamiseks kolju sisse augu tegemist loomade peal, selgub iidset veise pealuud uurinud teadlasrühma tööst.

Minevikuminutid: ajarännak Valga kultuuritempli “Säde” avamispeole

18.04.18 ... Rahva koosviibimiskohad on kultuuri arenemise seisukohalt tähtsad. Linna jaoks tähendab uus moodne maja sammu tuleviku poole.

Kuidas muinaseestlased märkmeid tegid, kuigi nad kirjutada ei osanud?

16.04.18 ... Kindel on see, et enamik muinasaja inimestest olid kirjaoskamatud. Päriselt ei saa aga sugugi välistada, et üksikuid kirjaoskajaid leidus siiski ka Eestis juba enne ristiusustamist. Kuidas muinaseestlased märkmeid võisid teha, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marika Mägi.

Minevikuminutid: ERM-i vabatahtlikest said kultuuri- ja kunstitegelased

16.04.18 ... Eesti Rahva Muuseumi loomisega 1909. aastal kaasnes hulk uusi ameteid ja kohustusi, mis olid vajalikud Eesti Rahva Muuseumi edukaks toimimiseks.

Sõrm osutab: inimesed lahkusid Vahemere kallastelt juba 90 000 aasta eest

10.04.18 ... Saudi Araabia kõrbeliivast leitud sõrm viitab, et nüüdisinimesed jõudsid Aafrikast ja Vahemere kallastelt kaugemale juba 90 000 aasta eest, eelnevalt arvatust umbes 25 000 aastat varem. Kriitikute arvates on leiu vanus kaheldav ja sõrmekont ei pruugi olla isegi inimese oma.

Minevikuminutid: Eesti esimene lastekliinik avati 96 aastat tagasi

06.04.18 ... Esimest korda hakati Tartus lastehaiguste kursust lugema aastal 1908 ning esimeseks pediaatriale spetsialiseerunud õppejõuks sai eradotsent Vassili Žukovski. 20 voodikohaga lastekliinik avati 1. aprillil 1922.

Süüfilis oli tartlaste jaoks tavaline asi

04.04.18 ... Süüfilise jäetud jälgi leiab vähemalt 0,5 protsendi varauusajal Tartu kalmistutele maetud inimeste säilmetelt. Sugulisel teel leviv tõbi levinud toona Eestis seega võrdlemisi laialt, selgub Miina Härma Gümnaasiumi õpilase James Paul Arney uurimusest.

Video: täna 31 aastat tagasi otsustasid tudengid fosforiidile “ei” öelda

03.04.18 ... 1987. aasta varakevadeks olid fosforiidivastased seisukohad tänu looduskaitse- ja loomeinimeste aktiivsusele juba laialt levinud. Kuid Tartu tudengkonna seast selge sõnavõtt veel puudus.

Eesti esindussõjalaev Kalev kadus jäljetult juba oma teisel lahinguretkel

28.03.18 ... 29. oktoobril 1941 lahkus Kalev Kroonlinna sadamast Tallinna-Helsingi positsioonile ja pärast seda ei tulnud aluselt enam ühtegi elumärki.

Loomakaitseliikumise juured viivad 19. sajandi Inglismaale

27.03.18 ... Inglismaa eeskujul hakati loomakaitseseltse rajama ka mujal Euroopas.

Inimeste ja neandertallaste suhe oli äärmiselt ühepoolne

22.03.18 ... Kuigi nüüdisinimestel õnnestus saada neandertallastega ühiseid järeltulijaid rohkem kui ühel korral, oli tegu ühepoolse suhtega. Uus geenianalüüs näitab, et liigi väljasuremise hakul leidus neandertallaste pärilikkusaine hulgas inimestelt pärinevaid geene imevähe või üldse mitte.

Video: täna 97 aastat tagasi loodi Eesti esimene lennundusettevõte

22.03.18 ... 22. märtsil 1921. aastal asutati Tallinnas Eesti esimene lennundusettevõte – Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut.

Nüüdisinimeste vaimset arengut tõukasid tagant kliimamuutused

19.03.18 ... Ida-Aafrikas elanud nüüdisinimesed valmistasid keerukaid kivitööriistu, vahetasid üksteisega sümbolistlikke mõtteid ja ilmutasid teisi keerukaid käitumismustreid arvatust kümneid tuhandeid aastaid varem. Arenguhüppe taga olid tõenäoliselt kliimamuutused.

Kuidas USA vaimuliku visiit Eestisse KGB tagajalgadele ajas

15.03.18 ... Veebruari lõpus suri 99-aastaselt üks mees, kellest eestlased suurt midagi ei tea. Ta on üks neljas tsiviilisikust, kelle mälestusteenistus peeti Kapitooliumis. Osalesid Donald Trump, senatikõnelejad ja paljud teised tähtsad inimesed. See mees on olnud nõustaja kõikidele ameerika presidentidele alates II maailmasõjast, Trumanist kuni Obamani välja. See mees – Bill Graham – käis kokku 185 riigis ja tema sõnumit on kuulnud 2,5 miljardit. See mees käis 1984. aastal ka Oleviste kirikus ja see ajas KGB tagajalgadele.

Minevikuminutid: esimene eestikeelne ajaleht ilmus 212 aastat tagasi

15.03.18 ... 1806. aasta 1. märtsil ilmus maailmas esimene eestikeelne ajaleht – Tarto maa rahwa Näddali-Leht.

Minevikuminutid: värvipimeda Elleri värvikas elu

07.03.18 ... Helilooja Heino Eller on oma loomingusse sisse pannud suure annuse Eestit – seda nii oma teostes kasutatud rahvaviisidega kui ka helide kaudu tekitatava atmosfääriga. 

Metallijääk tiiglis kõneleb võõrvallutajaga kaasa tulnud tehnouuendusest

02.03.18 ... Metallitöö rauaajal: kui jätta rauavalu kõrvale, siis kuidas tehti näiteks hõbedast või tinast esemeid? Või kuidas üldse õpiti valama metalle, mida siinmail ei leidugi? Palju sellistest teadmistest on tulnud võõrvallutajatega, märgib Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage.

Egiptlased kaunistasid end tätoveeringutega juba 5000 aasta eest

02.03.18 ... Kahe iidse Egiptuse muumia analüüs viitab, et inimesed asusid end reaalsust kujutavate tätoveeringutega kaunistama juba 5000 aasta eest, arvatust tuhatkond aastat varem.

Professor: soomeugrilased muutis inimsööjateks päevapoliitika ja kristlik maailmapilt

28.02.18 ... Maailma ajaloos levib mitmeid jutte soomeugrilastest kui inimsööjatest. Tartu ülikooli etnoloogia professori Art Leete sõnul on kuulujutud liialdatud ja tegu oli klassikalise katsega kujutada põhjapoolseid rahvaid tsiviliseerimata metslastena.

Teadlane teab, kas merekalade söömine on eestlastele omane

26.02.18 ... Neljapäev on kalapäev. Kilusõda. Õigelt pidulaualt ei puudu heeringas. Kui suured kalasööjad eestlased tegelikult on ja on olnud ajaloos, selgitab Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas.

Ülo Valk: ülestähendusi Eesti kummitustest

24.02.18 ... Tänapäeva Eestis on põnev jälgida teispoolsust puudutavate alternatiivsete uskumuste paralleelset püsimist ja uute poolteaduslike või religioossete tõlgendusraamide kujunemist, mis ei lase end kuigivõrd häirida valitsevast materialistlikust maailmavaatest, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk Sirbis.

Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud

23.02.18 ... Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

Ajalehed jutustavad: kaks kuud, mil sündis Eesti

22.02.18 ... Eesti Vabariik sündis mitmete juhuste kokkulangemise ja Päästekomitee hea ajastuse tahtel. Punakaartlaste lahkumise ja Saksa okupatsioonivägede tuleku vahele jäi piisavalt aega, et luua maailma täiesti uus riik. Nende pöördeliste kuude sündmuseid kirjeldavad ehk kõige paremini tollastes ajalehetedes ilmunud uudisnupud.

Ajalooringist sai vabariigi sünnipäeva puhul filmiring

16.02.18 ... Eesti vabariigi juubeli puhul kutsuti kodanikke ja ühendusi kingitusi tegema. Tartu ülikooli ajalooring meisterdas kingituseks viiskümmend kaks videot lühilugude sarjas “Minevikuminutid”, mis rahvusringhäälingu veebiväravas avaldatuna tutvustavad huvitavaid tahke meie minevikust.

Aardeotsijate argipäev: saamahimus rüüstajatele pole miski püha

06.02.18 ... Eelmisel nädalal teatas Canterbury arheoloogiafond, et nende hoidlatesse murti sisse, rööviti hulk väärtuslikke arheoloogilisi esemeid ja õppematerjalideks mõeldud koopiaid ning tekitati pöördumatut kahju kogude segikeeramisega. ERR Novaator uuris, kui levinud on taoline röövarheoloogia Eestis. Selgus, et isehakanud aardeotsijate kahjutegevus on ettekujutamatult karm.

Ilm eesti kirjanduses: vihmane ja tuuline või soe ja päikseline?

05.02.18 ... Arvatavasti tajub lugeja üsna sageli, et ilmal või aastaajal on raamatuis oluline roll umbes samamoodi, nagu mingit sorti ruumitüüp võib kuidagiviisi defineerida seda, mis raamatukangelastega edaspidi juhtuma hakkab, selgitab Tallinna ülikooli doktor, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee.

India iidsed tööriistad panid eelajaloolased kukalt kratsima

01.02.18 ... Muistsel ajal Aafrikast lahkunud inimlased hakkasid valmistama Indias keerukaid kesk-kiviajale iseloomulikke tööriistu enam kui 200 000 aastat enne "tarkade" nüüdisinimeste arvatavat saabumist, selgub mahukast analüüsist. Kriitikud pole leidude tõlgenduse suhtes aga ühel meelel.

Eesti iseseisvust püüti välja kuulutada juba 21. veebruaril

31.01.18 ... Kas teadsite, et esimene katse iseseisvusmanifesti väljakuulutamiseks tehti juba 21. veebruaril 1918?

Rahvusväeosad olid Eesti iseseisvumise oluline tugisammas

31.01.18 ... Tartu ülikooli Eesti ajaloo professuuri juht Tõnu Tannberg kirjutab aasta esimeses Horisondis, et Eesti iseseisvumisprotsessi oluliseks osaks oli rahvusväeosade loomine 1917. aastal.

Inimesed pistsid nina Aafrikast välja arvatust kümneid tuhandeid aastaid varem

26.01.18 ... Iisraelis asuvast koopast leitud lõualuu viitab, et nüüdisinimesed lahkusid Aafrikast esimest korda vähemalt 180 000 aasta eest. Kümneid tuhandeid aastaid varem, kui sai järeldada eelnevalt päevavalgele tulnud leidude põhjal.

Asteekide impeeriumi kokkuvarisemisele andis hoogu salmonellaepideemia

16.01.18 ... 16. sajandi keskpaigas tänapäeva Mehhiko aladel 80 protsenti elanikest tapnud haiguspuhangute taga võis olla salmonellabakter. Nii järeldavad paarikümne epideemia ajal maetud inimese luudest eraldatud haigustekitajate DNA-d uurinud teadlased.

Mida räägivad arheoloogilised leiud omaaegsete tartlaste suuhügieenist?

12.01.18 ... 2014. aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Püha Jakobi kalmistu uurimisel leitud luustike hambapatoloogiaid tutvustab värskes Eesti arheoloogiajakirjas Tutulus Mari-Anne Liblik.

Aardeleiud viivad eesti hõbesepakunsti alguse sajandi varasemaks

05.01.18 ... Mitmed viimasel ajal leitud viikingiaegsed aarded annavad arheoloogidele alust arvata, et Eesti ehtemeistrid hakkasid hõbedast eheteid valmistama seniarvatust sajandi võrra varem, juba 11. sajandi teisel poolel.

Läänemaa mees leidis aiamaad kaevates üliharuldase muinasehte

03.01.18 ... Mullu andis Läänemaal elav mees arheoloogidele üle eelviikingiaegse sõle, mille ta oli aastate eest leidnud oma aiamaad kaevates. Teadlaste hinnangul on tegemist kogu Läänemere idakalda leidude seas haruldase eksemplariga.

Reformatsioon 500: Lutheri ideed langesid viljakale pinnasele

24.12.17 ... "Luther asus jumalasõna järgima saksa täpsusega," vahendas Arne Hiob ETV "Reformatsioon 500" saates sageli kõlanud mõtet Lutheri kohta. See aga tegi temast ehk liigagi tubli kristlase, on ajaloolased tagantjärele analüüsinud.

Reformatsioon 500: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?

24.12.17 ... Kui küsida ajalooõpetaja Jaak Juske käest, milline on olnud reformatsiooni mõju Eestile, ei mõtle ta kaua ja toob seosed välja peatse Eesti 100. sünnipäevani. Seda muidugi klausliga, et teeme hiiglaslikke üldistusi.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: