15.08.19 ... Küllap on enamik meist kuulnud sküütidest ja nende kääbashaudadest – kurgaanidest, kuldesemetest ja sõjakast loomusest. Neil, kes sküütidest seni veel midagi kuulnud ei ole, tasub meelde jätta, et sküüdid olid tõenäoliselt iraani keeli kõnelevad karjakasvatajatest rändrahvad. Nad asustasid antiikajal muu hulgas tänu oma suurepärasele ratsutamisoskusele laialdasi alasid praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.

14.08.19 ... Tartu Ülikooli doktor ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman otsis üles kõik eesti keeles ilmunud algupärased sonetid ja pani kirja selle luulevormi arenguloo Eestis. See on esimene uurimus eesti sonetist pärast Bernard Kangro 1938. aasta teost. Lotmani uuritud enam kui neli ja pooltuhat sonetti saja paarikümne aasta jooksul annavad pildi ka Eesti luuleloost üldiselt, samuti peegeldavad ühiskondlikke arenguid muutuvate riigikordade aegu.

30.07.19 ... Tartu ettevõte Blueray arendas välja virtuaalreaalsusel põhineva rakenduse, mille abil on võimalik ajaloos rännata. Kaarsilla juures pakutav virtuaalkogemus viib prillikandja 1913. aasta Tartusse.

25.07.19 ... Eesti ajaloomuuseumi arheoloog Mati Mandel teeb juba viiendat suve Pärnumaal Kuresel arheoloogilisi kaevamisi ning tänavu juulis uuris ta esmakordselt põhjalikumalt sealset linnusekohta, mille vanus võib olla üle 2000 aasta. Esile kerkisid ka ka uued, veel lahendamist vajavad mõistatused.

11.07.19 ... Kroonlinnast asus neljapäeva õhtul Antarktika poole teele eestlaste purjelaev Admiral Bellingshausen, et tähistada 200 aasta möödumist Antarktika avastamisest Saaremaal sündinud Vene admirali Fabian Gottlieb von Bellingshauseni poolt.

11.07.19 ... Esimesed nüüdisinimesed jõudsid Euroopasse juba 210 000 aasta eest, seniarvatust enam kui neli korda varem, viitab Kreeka koopast leitud kolju.

06.07.19 ... Läänemaa muuseum on enam kui veerand sajandit korraldanud igal aastal ajalookonverentsi, kus osaleb teadlasi kogu Eestist. Tegemist on ühe pikema järjepidevalt peetud maakondliku ajalookonverentsiga ning selle ettekannete põhjal on ilmunud 22 artiklikogumikku.

17.06.19 ... Tallinna linnaarhiiv andis välja kaks esimest köidet suurest Tallinna üldajaloo käsitlusest alates 13. sajandist kuni Rootsi aja lõpuni.

10.06.19 ... Inimese mõju kliimale ei ole mingi uue aja nähtus. Isegi mitte keskaja nähtus. Teadlased väidavad nüüd, et juba Rooma keisririigi ajal mõjutas inimtegevus Euroopa keskmist õhutemperatuuri – ainult et mitte soojemaks, vaid külmemaks.

16.05.19 ... Briti teadlane Gerard Cheshire dešifreeris enda sõnul isegi kuulsa arvutiteadlase Alan Turingi kimbatusse jätnud väidetavalt keskaegse Voynichi käsikirja. Teost varem uurinud eksperdid on tulemuste osas pehmelt öeldes skeptilised.

16.05.19 ... Neandertallaste ja nüüdisinimeste evolutsioonirajad lahknesid vähemalt 800 000 aastat tagasi, väidavad teadlased uute DNA andmete ja vanade hammaste põhjal. Seni on pigem arvatud, et lahknemine toimus hiljem.

10.05.19 ... Siberi mõjutused ilmusid Eesti aladel elanud inimeste DNA-sse samaaegselt läänemeresoome keelte saabumisega, viitab paarikümnest pronksi- ja rauaaegsest skeletist eraldatud pärilikkusaine analüüs.

02.05.19 ... Pühast koopast leitud poolik lõualuu annab aimduse, millised nägid välja denisovlased – salapärased inimlased, kes võisid saada nüüdisinimestega ühiseid järeltulijaid veel mõnekümne tuhande aasta eest.

24.04.19 ... Juba vanad roomlased võisid luua katse ja eksituse meetodil metamaterjale, mis muutsid amfiteatrid maavärina käigus vallanduvate suure purustusjõuga lainete suhtes osaliselt läbipaistvaks, järeldavad prantsuse teadlased.

24.04.19 ... Tallinna Ülikooli nooremteadur Maarja Merivoo-Parro ja Vabamu näituste juht Sander Jürisson andsid välja raamatu Ameerikas elavatest eestlastest, milleks idee sai osalt hoogu soovist oma teadustöö rohkemate lugejateni tuua. Arhivaaridele pühendatud raamat on autorite sõnul väga visuaalne ja võimaldab eestlaste 100 aastat tagasi elanud eelkäijatele otse silma vaadata.

18.04.19 ... Püha Maad moslemite käest vabastama läinud ristisõdijad said kohalikega ühiseid järeltulijaid, kuid nende geneetiline pärand kadus elanikkonnast juba õige pea, viitab Liibanoni massihauast leitud üheksast skeletist eraldatud pärilikkusaine analüüs.

10.04.19 ... Filipiinide saarestikus asuval Luzose saarel elas veel 50 000 aasta eest senitundmatu inimliik. Kääbuskasvu inimeste päritolu ja sugulussuhted jätavad teadlased nõutuks.

06.04.19 ... Äsja mainekas teadusajakirjas avaldatud uuring analüüsis 565 kaasaegse Lõuna-Aasiast pärit inimese genoome. Genoomidest leitud iidsed signaalid aitavad heita valgust selle piirkonna kunagistele rännetele ja populatsioonide segunemise ajaloole.

04.04.19 ... Hiina esimest keisrit Qini hauataguses elus saatma pidanud terrakotasõdalaste relvad pidasid ajahambale vastu tänu pinnase eripärale, mitte nende pinnalt leitud kroomile, järeldab Briti ja Hiina teadlastest koosnev töörühm.

14.03.19 ... Hilisel kiviajal Lõuna-Inglismaa kiviringide lähistel toimunud pidusöökidel söödud sead saabusid sinna Briti saarte kõigist nurkadest, viitab loomaluude analüüs. Ühtlasi vihjavad tulemused, et toonane ühiskonnakorraldus oli arvatust oluliselt keerukam.

07.03.19 ... Endise Chimu kuningriigi aladel laiuvast hauast leiti 137 lapse ja 200 laama säilmed. Tõenäoliselt otsiti ulatusliku looduskatastroofi järel lepitust taevaste jõududega, et päästa riik veel suuremast hävingust.

01.03.19 ... Inimesed ja meie lähimad eellased on imetajate seas ainsad, kes kõnnivad peaaegu alati kahel jalal. Kuidas kahejalgsus kujunes, pakub teadlastele suurt huvi.

28.02.19 ... Vanad foiniiklased olid tublid meresõitjad. Nüüd tuleb välja, et nad need tänapäeva Liibanoni ja Iisraeli aladelt pärit seiklejad jõudsid Pürenee poolsaarele varem kui arvatud, ja neid ajendas selleks hõbedahimu.

23.02.19 ... Vanemal kiviajal oli Euroopa väga hõredasti asustatud. Saksa teadlaste hinnangul võis meie maailmajao nüüdisinimestest elanike arv pikka aega jääda ainult mõne tuhande kanti, kui sedagi.

09.02.19 ... Tartu Ülikooli arheoloogide ja geneetikute vahel on viimastel aastatel arenenud hea koostöö. Kaasaegne tehnoloogia aitab luudes säilinud DNA põhjal saada uusi teadmisi minevikus elanud inimeste kohta. Seda mitte ainult päritolu, vaid ka haiguste ja isegi sugulussidemete osas, kirjutab värske Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus. Tutuluse toimetuse lahkel loal jagame selleteemalist artiklit ka ERR Novaatori lugejatega.

31.01.19 ... Neandertallasel ja denisi inimestel avanes võimalus omavahel kohtuda peaaegu saja tuhande aasta vältel, järeldavad Siberi lõunaosas asuva Denissova koopa muististe vanust analüüsinud teadlased.

30.01.19 ... Eesti Meremuuseum ja grupp ettevõtjaid kavandavad populaarteaduslikku Antarktika-missiooni, millega tähistatakse Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb Bellingshauseni ekspeditsiooni 200. aastapäeva. "Terevisiooni" stuudios oli meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes rääkis kust tuli idee selliseks retkeks ja kui palju nad Bellingshauseni algset teekonda järgida kavatsevad. Ta märkis ka, et Antarktikasse reisimine iseenesest päris kosmosereis enam pole, olgugi et koht on päratult kaugel.

23.01.19 ... Austria teadlased on enda kinnitusel teinud DNA-testi abil lõpu pikka aega levinud vandenõuteooriale, mille kohaselt oli Natsi-Saksamaa juhtfiguuride hulka kuulunud Rudolf Hessi asemel vanglas tema teisik.

18.01.19 ... Teadlased avastasid tehisintellekti abil kaasaja inimeste genoomist geneetilise jälje, mis viitab uuele senitundmatule inimese eellasele. Selgus, et kümneid tuhandeid aastaid tagasi elas koos nüüdisinimestega peale denisi ja neandertali inimeste veel üks inimlaste liik, kellega saadi ka järglasi.

16.01.19 ... Mahuka raamatusarja "Eesti ajalugu" eelmise köite ilmumisest on möödas viis aastat ning ilmumata on veel esiajalugu käsitlev köide. Tänavu loodetakse raamat ja sellega ka Eesti ajalookirjutuse oluliseks verstapostiks olev sari tervikuna valmis saada.

12.01.19 ... Eesti arheoloogiakogude hoidlariiulitel seisab palju esemeid, mille olemuse, kogumise põhjuse ja kasutusala üle pole mõtiskletud ilmselt kordagi pärast riiulile seadmist. Kristiina Johanson püüdis doktoritööd kirjutades anda sellistele esemetele tõlgendusi.

24.12.18 ... Julius Kuperjanov oli Eesti väejuht ja Vabadussõja kangelane. Ta oli tuntud oma julguse ja partisaniliikumise poolest vaenlase tagalas.

21.12.18 ... Kliimamuutuste paratamatus, esimesed muudetud geenidega lapsed ja punasel planeedil laiuv tulisoolane järv on vaid mõned näited lugudest, mis panid sel aastal ERR Novaatori toimetajaid esmalt ahhetama ja seejärel sügavalt järele mõtlema.

19.12.18 ... Juba vanemate poolt merepisikuga nakatatud Kõu ja Ahto Valter sündisid vastavalt 1907. ja 1912. aastal.

13.12.18 ... Põhjasõja ajal, aastal 1700 saabus Eestisse Rootsi kuningas Karl XII.

11.12.18 ... Induse kõrgkultuuri viljelejate ja eurooplaste, sealhulgas eestlaste geenidesse on andnud suure panuse nüüdselt Lõuna-Venemaalt alguse saanud rahvastikuränne, selgub Tartu Ülikooli genoomika instituudis tehtud uuringu tulemustest.

10.12.18 ... Inimluude üksikaasjalik uurimine võimaldab taastada kümnete ja sadade aastate eest elanud inimeste eluloo, märgib Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi doktorant Liivi Varul.

06.12.18 ... Pärast teist maailmasõda hakkas Tallinn kiiresti kasvama. See toimus peamiselt võõrtööjõu abil, mida oli tarvis tööstuse arendamiseks. Kaasa aitas ka mitmete uute linnaosade rajamine, sealhulgas Lasnamäe ja Mustamäe.

03.12.18 ... Eesti Spordilehes kirjutati esimene artikkel lauatennisest ehk pingpongist 1926. aastal.

02.12.18 ... Sel nädalal möödus 100 aastat Vabadussõja algusest. Sõda, kuhu jätsid oma elu tuhanded koolipoisid, käisid esimeste lahingute toimumispaigas Narva lähistel meenutamas ka Tallinna Reaalkooli õpilased ja õpetajad, kelle koolikaaslased sõjas oma elu jätsid. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mis tundega nad neid lahingupaiku vaatasid ja mida Vabadussõda nende jaoks tähendab.

01.12.18 ... Täna 99 aastat tagasi, 1919. aasta 1. detsembril toimus aktus, millega avati ametlikult emakeelne Tartu Ülikool.

28.11.18 ... Täna 100 aastat tagasi algas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Vabadussõda. Eesti Rahvavägi, mis pidi kaitsma Eesti vabadust sisse tungivate punaste eest, loodi 1918. aasta 16. novembril.

28.11.18 ... Täna möödub Vabadussõja algusest 100 aastat. Selle puhul toome teie ette tahud, mis sõja puhul võib-olla tavapäraselt jäävad tähelepanuta. Esimeses osas räägime arstiabist sõjaajal.

28.11.18 ... Kuigi naisi Vabadussõjas esialgu rindele ei lastud, siis tagalas olid nad asendamatud. Kuid naised jõudsid ka rindele ning ajaloolased rõhutavad eranditult, et Vabadussõda oli kogu rahva ehk nii naiste kui meeste sõda.

28.11.18 ... Ajaloolane ja kirjastaja Andres Adamson ütleb, et Vabadussõja alguses kukkusid esimesed mobilisatsioonid läbi, sest usku rahva hulgas, et Eesti saab hakkama, üleliia ei olnud. Adamson räägib intervjuus Indrek Kiislerile, et vaja oleks korralikku akadeemilist käsitlust Vabadussõjast, millega Sõjamuuseum õnneks ka tegeleb.

27.11.18 ... Teisipäeval esitleti Tapa depoos Eesti Vabadussõja 100. aastapäeva meenutamise puhul ehitatud soomusrongi nr 7 Wabadus, mille teekond ja rändnäitus kunagisel lahingutegevuse marsruudil algab tuleva aasta jaanuaris.

16.11.18 ... Neandertallane pole viimasel kümnendil avaldatud teadusuuringute põhjal juba ammu sõimusõna. Kümnete neandertallaste koljusid uurinud teadlased järeldavad nüüd, et nad polnud toonastest nüüdisinimestest ka vägivaldsemad ning vigastasid end nendega võrreldaval määral.

16.11.18 ... Pühapäeval, 18. novembril tähistab kogu Euroopa akadeemilise pärandi päeva. Mis on akadeemiline pärand ja kellele seda vaja on, kirjutab Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor Jaanika Anderson.

09.11.18 ... Mardipäev on püha, mis ei vaja pikemat tutvustust – mardisandid jooksevad ringi tänagi. Ent kas ka tead, kuidas liivimaalased seda keskajal tähistasid? Mida nad sõid ja mida nad jõid?

07.11.18 ... Inimesed viljelesid kujutavat kunsti juba vähemalt 40 000 aasta eest, viitavad keset Kalimantani džunglit asuva koopa seintelt leitud maalingud.