24.03.25 AJALUGU ... Ajakirjanduse vahendusel on kümmekond aastat levinud seisukoht, et eesti külas üksikemasid ära ei põlatud. Eesti teadlaste uus ja eriilmelistele arhiiviallikatele tuginev uuring osutab aga vastupidisele. Nii pärimuses, kirjanduses kui ka kohtudokumentides on vallaslaps naisele häbi ja vallasemal raske kaasat leida.

21.03.25 AJALUGU ... Eesti Rahva Muuseumi teadusseminaril räägib ERM-i nooremteadur Tiina Kull oma uuringust, mis näitab, et osa eesti rahvarõivaste kangast toodi Eestisse18. sajandil Inglismaalt Norwichist.

19.03.25 AJALUGU ... Värskest geeniuuringust selgus, et inimese päritolulugu on keerukam kui seni arvatud.

16.03.25 ÜHISKOND ... USA administratsiooni välispoliitika on Euroopa hingetorud korralikult lahti raputanud. Balti Kaitsekolledži lektori Viljar Veebeli sõnul peaks Trumpist lähtuvasse ohtu tõsiselt suhtuma ning pöörama tähelepanu teraviku piirkondliku kaitseallianssi loomisele.

15.03.25 KULTUUR ... Eesti pärimuses on kirja pandud palju lugusid mõne mäe, oru, kivi, allika aga ka terve maailma loomisest. Enamasti toimetab nendes lugudes vägilane, kes on olemuselt trikster ehk vembumees – ta loob maastikku naljapärast. Selle triksteri lähem tundmaõppimine avab tee Eesti mütoloogia juurde, osutab mullu novembris doktoritööd kaitsnud Hasso Krull.

13.03.25 AJALUGU ... Tänapäeva Tuneesia aladelt päevavalgele tulnud umbes 8000 aasta vanused inimsäilmed olid rahvusvahelise teadlasrühma sõnul üllatavad. Selgus, et Aafrika põhjarannikul viimse puhkepaiga leidnud inimesed pärinesid osaliselt Euroopa küttide-korilaste seast.

07.03.25 AJALUGU ... Maju on maailmas mitmesuguseid, aga tundub, et enamasti on nad kandilised. Ümaramaid vorme leidub, kuid need ei ole põhilised.

06.03.25 AJALUGU ... Arheoloogid leidsid Tansaanias asuvast Olduvai kuristikust 27 luust tööriista, mille vanus küündib 1,5 miljoni aastani. Kui dateering paika peab, hakkasid inimesed seda tüüpi tööriistu valmistama seniarvatust miljon aastat varem.

03.03.25 AJALUGU ... See oli ligi 80 000 aastat tagasi, kui Kesk-Ameerikas, praeguse Guatemala aladel purskas supervulkaan.

26.02.25 AJALUGU ... Kuigi viikingid võisid uhkeldada rüüsteretkedelt ja lahingutest saadud armidega, vaevasid neid kõrvapõletikud ja igemehaigused, avastasid viikingite maiseid jäänuseid uurinud Rootsi teadlased.

20.02.25 AJALUGU ... Briti ja Egiptuse arheoloogid leidsid Teeba nekropoli lääneosast Luxori linna lähedalt vaarao Thutmosis II hauakambri. Viimati leiti vaarao hauakamber 1922. aastal, mil tuli päevavalgele Egiptuse ühe tuntuma vaarao Tutanhamoni matmispaik.

14.02.25 AJALUGU ... Eesti Rahva Muuseumi teadusseminaril "Kuidas jutustada ööd?" tutvustas näituse peakuraator Karin Leivategija neli aastat kestnud uurimistööd linnaöö teemal ning avas näituse kureerimisprotsessi.

14.02.25 AJALUGU ... Viljandi muuseumis toimus konverents "Eesti 1100-1400: aegade muutumises", mis käsitles Eesti ja eestlaste ajalugu muinasajast keskaega üleminekul. Oma mõtteid ja uurimistulemusi arheoloogia, ajaloo ja kunstiajaloo vallast jagasid uurijad Tartu ja Tallinna Ülikoolist.

06.02.25 AJALUGU ... Kui asteroid tuli ning hävitas saurused, jäid linnud ellu ja elavad tänase päevani. Võib olla on kerge liialdus öelda, et asteroidikatastroof koos võimsa tsunamiga oli lindudele nagu hane selga vesi.

03.02.25 AJALUGU ... 1920ndatel käis Eesti taluelanik saunas ning pesi nägu korra nädalas. Käimlaid enamikus taludes toona polnud. Nüüdseks võib Eesti inimene äärmuslikul juhul aga end liigagi ohtralt pesta, sõnasid perearst Marje Oona ja ajaloolane Heiki Pärdi.

03.02.25 AJALUGU ... Lammas on üks inimese vanimaid kaaslasi. Juba tuhandeid aastaid on inimene püganud lambalt villa, lüpsnud piima ja küpsetanud lambaliha.

03.02.25 AJALUGU ... Suur asteroid, mis kukkus 66 miljonit aastat tagasi Maa peale, ei toonud värske teadusuuringu järelduste järgi kaasa nii suurt kliimamuutust kui seni arvatud.

24.01.25 AJALUGU ... Tallinna ülikooli vanemteadur Inna Jürjo tegi Eesti Rahva Muuseumi teadusseminaril ettekande, kuidas linnavõim korraldas öö- ja pimeda aja kasutamist 13.–17. sajandil Eesti linnades.

23.01.25 AJALUGU ... Neljanda aastatuhande algul enne meie ajaarvamist oli Eestis kasutusel umbes 400–2000 elamut. Kuigi tänapäevaks on säilinud ja neist on leitud vaid vähesed säilmed, on siiski võimalik aimu saada Ida-Euroopa lauskmaa toonasest arhitektuurist, kirjutab Tartu Ülikooli doktorant Irina Hrustaljova ajakirjas Tutulus.

22.01.25 RINGVAADE ... Religiooniarheoloog Tõnno Jonuks kommenteeris "Ringvaates" viimaseid Stonehenge`i kohta avaldatud uuringuid ning tõdes, et altarikivi päritolu teadasaamine kinnitas muistise olulisust kõikide Briti saarte elanike jaoks. Jonuks lisas, et kuigi sarnaseid rituaalseid ehitisi on ka mujal maailmas, on Stonehenge üks ja ainus.

21.01.25 AJALUGU ... Rohi oli ennevanasti rohelisem, taevas sinisem ja kängurud suuremad.

17.01.25 AJALUGU ... Viimastel nädalatel on avalikkuses palju kõneainet pakkunud Eesti-Soome elektrikaabli lõhkumine ja sellega seoses meie merejõudude võimekus Läänemerel patrullida. Kui praegusest arutelust on ennekõike kõlama jäänud meie nõrkused, uuris Novaator aega, mil Eesti merejõud tegid oma sõpradele ja vaenlastele silmad ette.

17.01.25 AJALUGU ... Uus DNA uuring osutab, et keldiaegses Britannias oli naistel ühiskonnas kõrge positsioon, sest mehed kolisid abielludes naise sugulaste juurde. Leid seab kahtluse alla levinud eelduse, et enamikus Euroopa ühiskondades on ajalooliselt abielupaarid elanud just meesliini kodukohas.

16.01.25 AJALUGU ... Saksa teadlased on avastanud senitundmatu lihatoidulise dinosauruse liigi, kes elutses kriidiajastul, umbes 95 miljonit aastat tagasi Põhja-Aafrika aladel.

12.01.25 AJALUGU ... NSV Liidu eriteenistused aitasid Eesti kohalikel kommunistidel 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset ette valmistada nii oma töötajate, luureinfo kui ka relvade saatmisega. Samas kinnitas kaadritöötajate hinnang Nõukogude tippjuhtkonna otsust detsembrimässu ettevalmistustele omalt poolt viimasel hetkel pidurit tõmmata, kirjutab ajakirjas Tuna Tartu Ülikooli ajaloolane Reigo Rosenthal.

07.01.25 AJALUGU ... Hiljaaegu ilmunud uuring kummutab laialt levinud arusaama, mille järgi tõukas kliimamuutuse ja katkuepideemia koosmõju Ida-Rooma keisririigi ehk Bütsantsi aeglasesse surmaspiraali.

07.01.25 AJALUGU ... Pliisaaste on inimese tervisele kahjulik. Paraku on inimesed ise oma keskkonda pliiga saastanud juba ammusest ajast peale.

03.01.25 AJALUGU ... Lastele on ikka joonistada meeldinud. Teadlased on saanud uusi tõendeid, et lapsed on koopaseintele oma lapsejoonistusi joonistanud ka juba ürgajal.

02.01.25 ARHIIV ... Folklorist Mare Kõiva rääkis Vikerraadios, et toetudes vanade eestlaste kommetele, tuleks uue aasta esimestel päevadel oma kallitel lähedastel ja sõpradel külas käia ja soovida häid endeid, soove ning anda lubadusi, mis alanud aastal võiksid täituda.

23.12.24 AJALUGU ... Kust on tulnud eesti keelde sõnad ingel, kink ja piparkook? Või glögi, verivorst ja hapukapsas? Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Iris Metsmägi tegi Novaatorile ülevaate sagedasemate jõuluajaga seostuvate sõnade päritolust. Klõpsa alloleval pildil huvipakkuvale jõulunähtusele ja loe, milline on ühe või teise sõna taustalugu.

20.12.24 AJALUGU ... Rahvusvaheline teadlasrühm uudistas lähemalt pea 9000 aasta vanuseid Põhja- ja Lõuna-Ameerika elanike säilmeid. Analüüs näitas, et süüfilist põhjustavasse bakterisugukonda kuuluvad liigid levisid juba omaaegsete ameeriklaste seas.

18.12.24 AJALUGU ... Ehkki hiliskeskajaks olid suured ristisõjad lõppenud, kummitasid saja-aastasest sõjast vaevatud Euroopat 14. sajandil endiselt ideed taastada Jeruusalemmas kristlik kuningriik. Hiljuti Tallinna ja Sorbonne'i Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Karl Peeter Valk võttis oma uurimuses luubi alla ühe sellise idee autori, Philippe de Mézières'i, elu ja loomingu.

13.12.24 AJALUGU ... Kui nüüdisinimesed Aafrikast välja rändasid ja Euraasiasse jõudsid, olid neandertallased end siin juba sisse seadnud.

06.12.24 AJALUGU ... Germaani sõdalased kandsid Rooma ajal endaga kaasas väikseid lusikakujulisi esemeid, mis võivad viidata sellele, et nad kasutasid lahinguväljal erguteid, viitab Poola teadlaste uuring.

29.11.24 AJALUGU ... Vesuuvi vulkaanipurskes hävinud Pompei antiiklinna ohvrite värske DNA-analüüs paljastab, et mitmed lähestikku hukkunud inimesed polnud üldsegi omavahel suguluses, nagu seni arvati.

13.11.24 ÜHISKOND ... Hiina ja Euroopa on seotud teineteisega rohkem kui kunagi varem. Suhe on küll majanduslikult tulus, kuid kätkeb endas ka riske. Millised on tööriistad nende riskide maandamiseks, rääkis Novaatorile Cambridge'i Ülikooli teadur ja Tartu Ülikooli aasia poliitika külalisprofessor Robert Weatherley.

09.11.24 AJALUGU ... Eestis elavatel sakslastel oli võimalus Saksamaale ümber asuda 1939. ja 1941. aastal ning loa lahkumiseks võis saada Saksa okupatsiooni ajalgi. Samuti tuli kõne alla põgenemine 1944. aastal. Ometi viibis pärast neidki sündmusi Eestis sakslasi, kellest mitusada langes 1945. aasta augusti keskel Nõukogude repressioonide ohvriks ja küüditati Venemaale.

06.11.24 AJALUGU ... Nii nüüdisinimesed kui ka nende väljasurnud lähisugulastest neandertallased hakkasid oma surnuid matma Levanti piirkonnas ja umbes samal ajal –120 000 aasta eest, osutab hiljuti ilmunud uuring. Kokkulangevus viitab, et kahel liigil võis olla tihe kultuuriline kokkupuude.

29.10.24 AJALUGU ... Yucatani poolsaarelt, Mehhikost, tuli laseritega džunglit uudistades välja seni leidmata maiade linn. Valerianaks nimetatud suur asum oli omal ajal üks tihedamalt asustatud maiade linnu, kust ei puudunud püramiidikujulised templid ja palliplats.

25.10.24 TEHNIKA ... Kultuuripärandit on tänapäeval võimalik digiteerida muu hulgas kolmemõõtmelise mudeli kujul. Reaalkooli õpilane kasutas seda võimalust: ta valmistas kõigile huvilistele kasutamiseks 3D-mudeli Vabadussõjas langenud õpilasi mälestava Reaali Poisi monumendist.

23.10.24 KULTUUR ... Möödunud sajandi algul jõudis Eesti kultuurimaastikule dekadentsikunst, mis Euroopa metropolides kunstireeglid pea peale keeras ja siia moodsalt šokeeriva kunstikultuuri tõi. Ehkki tänapäeval ei tundu Konrad Mäe maastiku- ja portreemaalid kuigi ärritavad, võis kunstniku eluajal nende fantaasiarikkus või raskemeelsus panna nii mõnegi kriitiku kulmu kergitama.

21.10.24 AJALUGU ... Ilm hakkab nüüd lõpuks ehk ikka külmemaks minema, aga jääajal olid oktoobrikuu ilmad kindlasti palju külmemad, kui praegu harjunud oleme. Nüüd selgub, et hoolimata jääst, lumest ja külmast, elas jääajal Euroopas inimesi rohkesti ka neil aladel, kus seni on arvatud kliima nende jaoks liiga külm olevat.

17.10.24 ÜHISKOND ... Võrreldes 1990. aastate algusega on eestlaste rahvuslik enesekindlus kasvanud. Kui aastakümnete eest iseloomustati end väikese vaese ajaloo tõmbetuultes oleva rahvana, siis nüüdseks räägitakse kaasa maailmapoliitikas. See tähendab, et eestlased määratlevad end nüüdseks rohkem olevikusündmuste kui ühise mineviku kaudu, osutab Eesti politoloog.

16.10.24 AJALUGU ... Laias laastus võib ehk öelda, et ahvist sai inimene, kui ta hakkas käsitsema tööriistu.

15.10.24 AJALUGU ... Rühm USA ja Keenia teadlasi uudistas lähemalt 19. sajandil tapetud kuulsa lõvi hammaste vahele jäänud karvu. Nende vana-DNA uuring kinnitab, et 19. sajandil elanud lõvid pidasid muu hulgas jahti inimestele.

07.10.24 AJALUGU ... Hiigelsuur asteroid, mis langes Maale 66 miljonit aastat tagasi ja lõpetas siin dinosauruste ajastu, ei saabunud siia päris üksinda. Umbes samal ajal langes Maale ka teine, mõnevõrra väiksem aga ikkagi väga suur asteroid.

01.10.24 AJALUGU ... Talumajas remonti tegema hakanud pererahvas leidis Eesti metsavendade tüviteksti "Metsavendluse ideoloogilised alused" autorieksemplari, milles sõnastati esimest korda laia haarde ja suure üldistusastmega vastupanuliikumise kesksed põhimõtted.

27.09.24 AJALUGU ... Luudest eraldatud vana-DNA lükkas inimeste arenguloo viimase 15 aastaga uude voolusängi. Uued arheoloogilised leiud võivad viia aga täiendavate praeguseks väljasurnud inimliikide ja -rühmade avastamiseni, leiab Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi arheogeneetik Kay Prüfer.

18.09.24 AJALUGU ... Saturnil on rõngad, Neptuunil on rõngad, rõngad on ka Uraanil ja Jupiteril. Isegi Marsil olla väidetavasti kunagi rõngad olnud. Nüüd väidab rühm Austraalia teadlasi, et kauges-kauges minevikus on ka meie maakeral olnud mõnda aega oma rõngas.

16.09.24 AJALUGU ... Uusajal oli Eestis üsna suur klaasitööstus, kuid kunagistest klaasitööstuse asupaikadest on muinsuskaitse alla võetud kõigest kuus. Seega võivad ülejäänud paigad olla hävimisohus, selgus hiljuti kaitstud doktoritööst.