Ajalugu

Hiina mõttepärimuses sulatab muusika tardumusse vajunud meele

03.08.21 AJALUGU ... Värskelt ilmunud uurimuslik tõlkekogumik "Muusika ja muundus" tutvustab varast Hiina muusika- ja ennustuskultuuri ning annab ülevaate muusika pinnalt välja kasvanud filosoofilisest pärimusest. Teose autori Margus Oti sõnul aitab muusika Hiina mõttepärimuses liigutada inimese sisekosmost, aga on oluline ka riigivalitsemises ja sõjapidamises.

Iidsed pterosaurused võisid olla lennuvõimelised juba kohe pärast koorumist

02.08.21 AJALUGU ... Iidsete lendavate pterosauruste koorunud pojad võisid olla lennuvõimelised kohe, kui kestast välja said. Nende kunagiste roomajate lend oli aga täiskasvanutega võrreldes pisut teistsugune.

Saaremaal on Valjala maalinnuse väljakaevamised toonud ilmsiks mõndagi uut

01.08.21 AJALUGU ... Saaremaal käivad arheoloogilised väljakaevamised ajaloolises Valjala maalinnuses ning praeguseks on avastatud juba mõndagi varem tundmatut.

18. sajandi talupojale võis kooselunormide rikkumine lõppeda peakaotusega

30.07.21 AJALUGU ... Kui tänapäeval eelistatakse tihti vabaabielu, siis eesti talukultuuris on abielul ja pulmadel väärikas koht. Pulmapidustused vältasid jõukamatel talupoegadel terve nädala, kooseluga seotud normide rikkumine võis aga lõppeda surmanuhtlusega, sõnas abielu tähendust 18. sajandi Eesti- ja Liivimaal uurinud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahi.

Inimese luustik tõi päevavalgele maailma vanima hairünnaku

28.07.21 AJALUGU ... 3000 aastat tagasi leidis Jaapani kaguosa rannikul aset verine sündmus. Nimelt tappis haikala kalastama või merekarpe otsima läinud mehe. Ohvri kalapüügikaaslased tirisid seejärel käe ja jalata jäänud mehe surnukeha arvatavasti maale tagasi.

Paapua Uus-Guinea mägielanikud on kõrgusega kohastunud

26.07.21 AJALUGU ... Austraalia lähistel paikneval Paapua Uus-Guineal on inimesed elanud ligikaudu 50 000 aastat. Värskest uurimusest selgus, et võrreldes saare madalamatel osadel elavate inimestega on sealsetel mägielanikel arenenud välja suuremad kopsud ja laiem rindkere.

Vaid murdosa inimese DNA-st on ainuomane meie liigile

26.07.21 AJALUGU ... Teadlased võisid jälile saada sellele väikesele protsendile DNA-st, mis on ainulaadne ja mis annab tänapäeva inimesele just meile omased omadused.

Viikingiaegsed koduloomad olid praegustest oluliselt väiksemad

25.07.21 EESTI ... Saaremaal Salme alevikus peeti tänavu suvel mitmel nädalavahetusel viikingilaagrit erinevate töötubade ja loengutega. Zooarheoloogi loengust sai muu hulgas teada, et kui viikingiaegsete ja tänapäeva inimeste pikkuses oluliselt erinevusi polnud, siis koduloomad olid sajandeid tagasi oluliselt väiksema kasvuga.

Eesti kunstnikud pilkasid nõukogude visuaalkultuuri meemidega juba Brežnevi ajal

07.07.21 AJALUGU ... Kui lääne kunstnikud ammutasid end ümbritsevast reaalsusest inspiratsiooni, oli tulemuseks pop art ehk popkunst. Kui sama tegid Nõukogude Liidus elanud kunstnikud, sündis sots art. Tallinna Ülikoolis kaitstav doktoritöö näitab Leonhard Lapini, Andres Toltsi ja Raul Rajangu loomingu näitel, kuidas mäng võimusümbolitega aitas võõrvallutatud riigi kunstnikel eneseväärikust säilitada.

Arheoloogid otsivad Maardu lähedal jälgi 3500 aasta tagusest põlluharimisest

01.07.21 AJALUGU ... Maardu lähedal Liivamäe külas otsivad arheoloogid jälgi põlluharimisest, mis võis sealkandis toimuda juba umbes 1500 aastat enne meie ajaarvamist. Sel viisil saadakse teadmisi meie maaharimise ja asustuse ajaloost.

Doktoritöö: mõisteline innovatsioon sütitab revolutsioonilisi protsesse

30.06.21 AJALUGU ... Nõukogude Liidus 1980. aastate teisel poole valitsenud perestroika tingimustes said liiduvabariigid püüelda mõnevõrra suuremat otsustusvabadust. Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöö selgitas Eesti NSV näitel, kuidas mõistete uuenduslik kasutamine panustab revolutsiooniliste protsesside arengusse.

Levandi mere ääres elas inimese senitundmatu sugulane

25.06.21 AJALUGU ... Enam kui 120 000 aasta eest elas Homo sapiens Levandi piirkonnas kõrvuti teise muistse inimesega, kellest uurijad seni midagi ei teadnud. Nüüd viitavad Iisraeli aladelt leitud kivistised, et Nasher Ramla inimesel oli ühisjooni nii nüüdisinimese kui ka neandertaallasega.

Rosma vallimägi avab muinaslinnuste väravate ehitamise loo

24.06.21 AJALUGU ... Põlva lähedal asuval Rosma linnamäel toimuvad arheoloogilised uuringud. Linnuse väravakäigu väljakaevamisega peaks teada saama, mil viisil ehitati Lõuna-Eestis 13. sajandil kaitserajatistele väravaid.

Hiinas elas kunagi kaelkirjakust kõrgem ninasarvik

18.06.21 AJALUGU ... Loode-Hiina aladel elas miljonite aastate eest senitundmatu hiidninasarvik. Hiina ja USA teadlaste sõnul on tegu ühe ajaloo suurima maismaaimetajaga.

Keskaja ülikute moehullus jättis nende varvastele püsivad jäljed

15.06.21 AJALUGU ... Hiliskeskaegsed üliterava ninaga Krakovi kingad põhjustasid kandjatele tülikaid jalavaevusi. Kunagise kõrgmoe jälgi võib näha Ühendkuningriigi arheoloogide teatel isegi 15. sajandi luustike varvastel.

Eesti paistis enne teist maailmasõda silma välgusurmade rohkuse poolest

14.06.21 AJALUGU ... Aastatel 1880–1940 hukkus Eesti äikese tõttu igal aastal miljoni elaniku kohta umbes kaheksa inimest, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust. Kahtlustada võib nii metsavähesust kui ka maareformi mõju.

Polüneeslased võisid Bellingshausenit aastatuhande võrra edestada

11.06.21 AJALUGU ... Uus-Meremaa maooridele pole Antarktika avastamise au mingi uudis. Nimelt leidub nende kirjalikes allikates ja suulises pärimuses vihjeid, et just polüneeslased seilasid 7. sajandil m.a.j esimesena lõunapooluse vetes. Võimalik, et nad märkasid esimesena ka jäist mandrit ennast.

Siberi igikeltsa 24 000-aastane mikroob ärkas tardumusest

08.06.21 LOODUS ... Viimased 24 000 aastat Siberi igikeltsas talveunes veetnud üksik keriloom ilmutas taas elumärke. Rahvusvaheline teadlasrühm loodab pisilooma täpsematest uuringutest abi inimese rakkude, kudede ja elundite edukamaks külmutamiseks.

Mullune suurim aardeleid pärineb Põhjasõja ajast

28.05.21 EESTI ... Möödunud aasta suurim aardeleid tuli välja Lääne-Virumaalt, enam kui 2000 hõbemündist koosnev aare on ühtlasi suurim Põhjasõja perioodist pärit varandus, mis seni Eestis muuseumitesse on jõudnud.

Eestis maiustati keskajal kotkalihaga

28.05.21 AJALUGU ... Kotkaid kohtab tänapäeva Eestis aina harvemini ja mitu kotkaliiki on nüüdseks kaitsealused. Umbes tuhat aastat tagasi puutusid inimesed kotkastega kokku aga palju enam. Nimelt on zooarheoloogilise leiuainese hulgas kotkaluid, millest mitmel on ka lõikejälgi. See tekitab aga küsimuse, mis eesmärgil inimesed need jäljed tegid.

Tiibet võib olla aegamisi kõrgust visanud

27.05.21 AJALUGU ... Seni jäid teadlased eriarvamusele, kas maamuna kõrgeim piirkond Tiibet on geoloogilises lähiminevikus kõrgust kasvatanud või mitte. Kopenhaageni Ülikooli teadlane osutab veealuse laava põhjal oma äsjases uuringus, et niinimetatud maailma katus võis ajas kerkida kuni 600 meetrit.

Tartus tuli kaevamistel välja Põhjasõja-aegne ühishaud

26.05.21 AJALUGU ... Tartus Supilinnas on kanalisatsioonitöödel leitud Põhjasõja-aegne ühishaud. Esimese paari luustiku leidmisest on nüüdseks jõutud 70 noore sõdurimehe skeletini, kes 1704. aasta suvel Tartu linnamüüri taga sõdisid.

Mongoolia avab end rahvausundi abil moodsale maailmale

26.05.21 ÜHISKOND ... Keskajal oli Mongoolia Aasia üks suuremaid impeeriume, mis lagunes sajanditeks naaberriikide vahel ja taastus rahvusriigina alles Nõukogude ajal. Tänapäevane Mongoolia püüab Nõukogude pärandit mõningate eranditega maha raputada ja end teadlikult Lääne turistidele tuntuks teha, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Haapsalus tuli arheoloogilistel kaevamistel välja ehitusajalooline mõistatus

26.05.21 EESTI ... Haapsalus Rüütli tänava ääres mullu alanud ja tänavu kevadel jätkunud arheoloogilised kaevamised tõid maikuus välja nii Haapsalu kontekstis haruldasi keraamikaleide kui ka uue ehitusajaloolise mõistatuse.

Ärkamisaja kirjanikud elustasid muinaseestilikud eesnimed

21.05.21 AJALUGU ... Ärkamisajal elanud Eesti kirjanikud aitasid uuesti argikasutusse tuua mitmeid Muinas-Eestis kasutatud nimesid, kuid lõid ka täiesti uusi eestipäraseid nimesid. Eriliselt suur oli selle juures Andres Saali panus, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse üliõpilane Eva Kinkar.

Valgustusaja haridusuuendus Eestis ammutas ideid mitmelt maalt

20.05.21 AJALUGU ... Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldvee otsib värskes uurimuses, kuidas jõudis valgustusaja haridusuuendus eesti talupoegadeni. Ideid ja õppemeetodeid laenati toona saksa kultuuri vahendusel Saksamaalt, Šveitsist ja Austriast, aga siia jõudsid kaudsed mõjud ka Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Indiast. Oma leidudest räägib Põldvee lähemalt Novaatorile antud intervjuus.

Ettekujutus eestlasest kui metsarahvast sündis nõukogude ajal

17.05.21 AJALUGU ... Levinud ettekujutuse järgi iseloomustab eestlasi kaugesse minevikku ulatuv eriline loodus- ja metsasuhe. Hiljutises uurimuses leiti, et eestlaste metsamüüdi ajalugu on aga üllatavalt lühike. Ökorahvusluse idee kujunes välja nõukogude perioodil, mil rahvus- ja looduskaitse üheks tervikuks sulasid.

Pronksiaegne DNA paljastas stepirahvaste mõju Itaalia poolsaarele

14.05.21 AJALUGU ... Varasemad uuringud on näidanud, et pronksiaja (2200-900 eKr) alguses ja sellele eelnenud perioodil segunes Euroopa rahvastik stepi päritolu populatsiooniga. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud ning DNA analüüsil põhinenud uuring andis uusi tõendeid selle kohta, et nimetud demograafiline muutus toimus ka Itaalia poolsaarel. Lisaks selgus, et muutused rahvastikus kattusid muutustega matusekommetes.

Inimese soolestik oli aastatuhande eest elurikkam

13.05.21 AJALUGU ... Ükski inimese söödud toit ei seeduks ilma rikkaliku bakterikoosluseta tema soolestikus, mis peegeldub ka tema fekaalides. Tuhatkonna aasta eest elanud inimeste väljaheiteid uurinud teadlased leidsid nüüd, et toonane mikrobioom oli praegusest oluliselt mitmekesisem.

Unistus inimese eluea pikendamisest ulatub keskaegsesse alkeemiasse

13.05.21 AJALUGU ... Tänapäeva transhumanistlikud autorid filosofeerivad, kuidas inimest tehnoloogiliste vahendite abil täiustada, parandades näiteks tema mälu või pikendades eluiga. Uut ja täiuslikumat inimest kavandati aga juba keskaegses alkeemias, mille praktiseerijaid lootsid inimest muuta tema enda verest loodud salapärase eliksiiri abil.

Varjusurmad muutusid üleloomulikeks alles 20. sajandil

12.05.21 AJALUGU ... Kui inimene pole ei elus ega kindlalt surnud, on ta rahvapäraselt öeldes varjusurmas. Ürgne hirm elusalt maetud saamise ees kerkis valgustusajastul Euroopas taas teravalt esile ja kajastus paljudes eluvaldkondades. Päriselt kadunud pole see hirm aga veel tänapäevalgi, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur folklorist Eda Kalmre.

Pilguheit minevikku – 19. sajand muutis meditsiini teaduseks

08.05.21 AJALUGU ... Ülemöödunud, 19. sajand oli kaasajastumise protsessi alus ja muutis läänemaailma ajaloos peaaegu kõiki ühiskonna tahke, seal hulgas arstiteadust. Oma roll oli selle juures mängida ka baltisaksa teadlastel.

Preestri muumia osutus rasedaks naiseks

06.05.21 AJALUGU ... Uurijad pidasid Egiptusest leitud 2000 aasta vanust muumiat esialgu meessoost preestriks. Hiljuti Poola teadlaste tehtud radioloogiline uuring näitas, et tegelikult oli tegu hoopis raseda naisega. Ühtlasi on muumia esimene teadaolev rasedana palsameeritud inimkeha.

Doktoritöö: Eesti jalgpall langes kommunismi ohvriks

05.05.21 AJALUGU ... Kui tänapäeva Eesti jalgpalli suhtes kostub alatasa nurinat ja kriitikat, siis vähem on teada asjaolu, et sõdadevahelises Eestis oli jalgpallil oluliselt kõrgem maine. Oma värskelt kaitstud doktoritöös uuris Indrek Schwede, kuidas jalgpalli kunagine hiilgus nõukogude perioodil kaduma läks.

Vene-Türgi sõda Balkani tandril ehk kuidas eestlased Bulgaariat vabastasid

01.05.21 AJALUGU ... "Bulgaaria vabastamisel võitles enam eestlasi kui bulgaarlasi," kirjutas Postimees oma juhtsõnas 13. veebruaril 1938, viidates Vene-Türgi sõjale aastatel 1877–1878, mille tulemusel sai Bulgaaria iseseisvaks riigiks.

Maailma vanimad silmad kivistusid Muuga lähistel

29.04.21 LOODUS ... Praegune Eesti ala asus 450 miljoni aasta eest tänapäeva Madagaskari piirkonnas. Tollest ajast säilinud kivististe seast leiab näiteks mõne maailma vanimate silmadega elusolendi.

Eesti e-riigi areng sai alguse juba 1980. aastate Nõukogude Eestis

28.04.21 AJALUGU ... Üleminek e-riigile ei alanud Eestis 1990. aastate alguses. Juba nõukogude ajal alanud protsessi eestvedajad kasutasid murranguretoorikat, et üleminek pealtnäha uueks ja oluliseks muuta, leiab Lõuna-California Ülikooli kaasprofessor ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi külalisteadur Aro Velmet.

Õpilasuurimus: naiste võistlussport oli sõdadevahelises Eestis taunitud

28.04.21 AJALUGU ... Kui tänapäeva Eestis võib tegeleda igaüks just selle spordialaga, mis talle meeldib, siis vaid sada aastat tagasi peeti naiste võistlusspordiga tegelemist kohatuks ja ebasobivaks, selgub Tartu Mart Reiniku kooli õpilase Arabella Antonsi uurimustööst.

Hoiatav näide: Valgevene teaduse konnatiigistumine seab ohtu rahvatervise

26.04.21 TEADUSELU ... Tšornobõli tuumakatastroofile järgnes 1986. aasta kevadel suur avalik huvi nii Valgevenes kui ka kogu maailmas. Järgnenud kümnendi algul panustas plahvatuse mõju uurimisse omal moel enamik Valgevene teadlastest. Nüüdseks on Tšornobõli temaatika poliitikute silmis tähtsuse minetanud, rahastus selle uurimiseks kokku kuivanud ning näiteks väikeste kiirgusekoguste mõju rahvatervisele ei tea hästi enam keegi.

Umami teekond ametlikuks põhimaitseks oli pikk ja konarlik

24.04.21 AJALUGU ... Inimeste kõhuorjus on seotud maitsemeelte teravusega, mis meil on vägagi hästi arenenud. Pikka aega arvati, et põhimaitseid on neli: magus, hapu, soolane ja kibe. Hiljuti lisandus neile viiendana umami. Mis see täpselt on ja kuidas ta meie suus käitub? Just sellest räägib Eesti Tervisemuuseumi külastusjuht Kent Joosep taskuhäälingus "Sünaps".

Jüripäeval pandi hundid ketti ja lasti poisid vabaks

23.04.21 AJALUGU ... Jüripäev ehk 23. aprill oli sajandite eest omamoodi aastavahetus: siis algas uus põllumajandusaasta. Ajaloolase Ründo Mültsa sõnul on kunagistest kommetest tänapäeva jõudnud jüriöö märgutuled, ent uue kombena on lisandunud näiteks motohooaja algus.

Juuraajastu Hiina kohal laperdas kanapala suurune pterosaurus

21.04.21 AJALUGU ... Hiinast leitud väikese pterosauruse Sinomarcops bondei kivististe analüüs aitab näha lendavate sauruste arengulugu uues valguses. Juura ajastu lõpul elanud väike ümara pea ja suurte silmadega saurus annab aimu, kui eriilmelisteks pterosaurused omal ajal arenesid.

Hispaania koopamuda peitis endas neandertallaste arengulugu

19.04.21 AJALUGU ... Muistsete inimeste päritolu on määratud peamiselt luudest ja hammastest eraldatud pärilikkusaine põhjal. Nüüd eraldas rahvusvaheline teadlasrühm uue tehnika abil neandertallaste DNA-d ka koopapõrandale kogunenud mudast. Leidude analüüs näitas, et aja jooksul asendus üks neandertallaste rühm teise ja arukamaga.

Antropoloog: pärandi hooletussejätt on üks poliitika tegemise vorme

12.04.21 ÜHISKOND ... Nõukogude-aegsed ehitised ja mälestusmärgid jäetakse Eestis sageli hooletusse või lammutatakse sootuks. Tallinna Ülikooli antropoloog Francisco Martínez uuris Maarjamäe memoriaali näitel, kuidas poliitilised otsused saavad murenevate ehitiste näol tegelikkuseks.

Kas ristisõdijad arvestasid Liivimaa kohaliku ülikkonnaga?

09.04.21 AJALUGU ... Liivimaa ristiusustamise käigus võisid vallutajad oma mõjuvõimu kindlustamiseks otsida võimalusi abielluda kohalike ülikute tütardega. Kuna sobilikku abielu oli keeruline sõlmida, tehti soovitud positsiooni saavutamiseks muid lepinguid ja muu hulgas arvestati neis nii mõnelgi juhul kohalike ülikute nõudmistega.

Pronksiaegne kiviplaat osutus iidseks Euroopa kaardiks

07.04.21 AJALUGU ... Prantsusmaalt 1900. aastal välja kaevatud ja siis pea sajandiks unustusse vajunud kirjatud kiviplaat osutus pronksiaegseks Euroopa kaardiks. Tegu on vanima teadaoleva Euroopas asuvat maa-ala kujutava kaardiga üldse, leidis rahvusvaheline teadlasrühm.

Mustas meres kestab veel kohati jääaeg

01.04.21 KESKKOND ... Viimane jääaeg lõppes pea 12 000 aasta eest. Ometi pole osa Musta mere sügavamaid piirkondi endiselt jääaja mõjudest veel toibunud ja merepõhjas leidub vaba metaani endiselt oodatust vähem, selgub Saksa teadlaste uuringust.

Geoloogilise Liivi keele sünnilugu sai selgemaks

25.03.21 LOODUS ... Eesti alasid kattis umbes 445 miljoni aasta eest meri, mis polnud aga kõikjal ühtmoodi sügav. Kui Põhja-Eesti heledavärviline Ordoviitsiumi lubjakivi on moodustunud rannalähedase madalvee setetest, siis Lõuna-Eesti maapõue lubjakivi punane värv pärineb Liivi keele nimelisest sügavamast meresopist. Nüüd pakuvad Eesti geoloogid välja mõistatusliku Liivi keele tekkeloo.

Elustamisnukk Annel on salapärane minevik

20.03.21 AJALUGU ... Inimese pead ja rindkere kujutav pehmest plastikust elustamisnukk Anne on paljudele tuttav esmaabikoolitustelt. Kas oled kunagi mõelnud Anne päritolu peale? Eesti Tervisemuuseumi podcastis jutustab selle põneva ja traagilise loo lahti muuseumi külastusjuht Kent Joosep.

Iidse arvuti digimudel paljastas antiikaja inseneriteaduse meistriteose

16.03.21 AJALUGU ... Briti ja Küprose teadlased koostasid uue digitaalse mudeli Antikythera mehhanismist ja võisid seeläbi välja nuputada muistse seadme peamise eesmärgi. Katse ennustada taevaseid sündmusi annab uurijate sõnul tunnistust antiikkreeklaste kõrgelt arenenud teadusest.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: