14.09.26 AJALUGU ... Teadlased on leidnud tõendeid, et inimesed tarvitasid teadvust muutvaid taimseid aineid juba ammu enne põlluharimise teket ja selle jäljed on sõna otseses mõttes sööbinud esivanemate hammastesse.

14.09.26 AJALUGU ... Meie iidsed sugulased, denislased, kes surid välja umbes 40 000 aastat tagasi, on pakkunud teadlastele mõtteainet juba pikka aega. Nüüd annavad aga ühest Edela-Hiina koopast leitud säilmed esimest korda täpsema arusaama, milline oli selle salapärase inimliigi elukorraldus.

11.09.26 AJALUGU ... Eesti teadlaste osalusel valminud uus uuring heidab valgust musta surma ja sellele järgnenud katkupuhangute keerulisele ajaloole. Katk jõudis Eestisse mitmel korral ja sai uut levikujõudu sõdade ajal.

09.09.26 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Metallidetektoritega tegutsevad hobiotsijad on aidanud Eestis pronksiajast pärit esemete arvu viimase 20 aastaga kahekordistada. Uued leiud pöörasid pea peale varasema arusaama, mille kohaselt oli siinne ala tollasel ajajärgul ääremaa.

03.09.26 AJALUGU ... Kui klassikaline arheoloogia uurib muistseid luid ja hambaid, siis uued tehnoloogiad võimaldavad ammutada kasulikke teadmisi ka luudele kogunenud setetest või hambakivist. Inimsäilmetele ladestunud molekulid võivad täpsustada näiteks katku levikulugu Euroopas, osutab Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö.

28.08.26 AJALUGU ... Kuigi inimese genoomi projekti teadlased teatasid juba 2003. aastal, et pärilikkusaine olulisemad osad on järjestatud, laiutasid selle mitmetes piirkondades valged laigud. Viimasel kümmekonnal aastal Y-sugukromosoomi järjestamise vallas tehtud edusammud annavad väärtuslikku lisateavet nii mitmete haiguste kui ka inimkonna ajaloo kohta.

13.08.26 AJALUGU ... Taiwani väinast Penghu kanalist leitud vanade luude analüüs näitab, et ligikaudu 45 000 aastat tagasi sealmail elanud Denissi inimeste pikkus võis küündida 190 sentimeetrini. Järelduste paikapidavust pole aga veel kontrollinud sõltumatud teadlased.

12.08.26 AJALUGU ... Inimesed arvavad sageli ekslikult, et teise maailmasõja järel sündis Eestis, nagu lääneriikideski, varasemast rohkem lapsi. Tegelikkus räägib teist keelt: sündimus oli madalaim põlvkondades, kes olid peamises lapsesaamiseas sõja järel ning seda suuresti massirepressioonide tõttu, osutab Eesti rahvastikuteadlaste uuring.

07.08.26 AJALUGU ... Kiviajal tillukesel Malta saarel elanud inimesed polnud merehädalised, vaid piirkonna kütid-korilased oskasid juba ligikaudu 10 000 aasta eest merd künda. Hiljutine arvutimudelitel põhinev töö osutab, et saare ja mandri vahel toimus juba toona püsiv liiklus.

07.08.26 AJALUGU ... Jääaega ette kujutades võib meile kangastuda nägemus uljastest küttidest, kes astuvad odadega vastu hiiglaslikule pikkade võhkadega üksikule isasmammutile. Iidne DNA maalib aga teistsuguse pilti: kuigi looduslikesse lõksudesse langesid valdavalt isased karvased mammutid, leiab muistsete inimeste jäetud luukogumitest ülekaalukalt hoopis emasloomade luid.

06.08.26 AJALUGU ... Rahvusvaheline teadlasrühm tegi kindlaks võimaliku geneetilise põhjuse, miks olid neandertallased tänapäeva inimestest oluliselt jässakamad ja lihaselisemad. Aastatuhandete taguste viljakate kohtumistega nüüdisinimestele pärandunud geenivariant kasvatab paljudel puhast lihasmassi tänapäevalgi.

03.08.26 AJALUGU ... Tšiili põhjaosast leitud muumiate luud peitsid endas Ameerika mandri iidseimaid rõugeviiruse genoome. Molekulaarne asitõend kinnitab viimaks ajaloolaste varasemat arusaama, et laastav patogeen saabus Uude Maailma koos Euroopa maadeavastajate ja kolonistidega.

02.08.26 AJALUGU ... Väidetavalt kuut keelt valdav Eesti päritolu Mary Pollock sobis paberil ideaalselt Vene vastuluure agendiks. Paraku ei aidanud keelteoskus teda 1917. aasta Stockholmis, kus kohalik politsei nägi vaesunud naises vaid potentsiaalset lõbunaist ja tülikat välismaalast, kes võiks kasvatada ühiskondlikku ebastabiilsust.

31.07.26 AJALUGU ... Uued uuringud viitavad, et Induse kultuuri suurim linn Mohenjo-daro arenes paljudest teistest varajastest linnadest väga erinevalt. Kui iidne linn kasvas, muutus ühiskond hoopis võrdsemaks, mitte ebavõrdsemaks.

31.07.26 AJALUGU ... Tänapäevaste hiiglaslike naftarafineerimistehaste koondumine ja asukohavalik on pikaajaliste riiklike valikute, mitte geograafilise paratamatuse tulemus. Ukraina ja Lähis-Ida konfliktide analüüs näitab, et kunagine mastaabisäästu tagaajamine teeb nüüdisaegse energiataristu vaenutegevusele avatuks ja võiks sundida riike oma julgeolekupõhimõtteid ümber hindama, leiab sisekaitseakadeemia nooremteadur Georg-Henri Kaup.

30.07.26 AJALUGU ... Amazonase vihmametsa peeti aastakümneid hõredalt asustatud ja inimtegevusest puutumatuks põlislooduseks. Soome ja Brasiilia teadlased leidsid nüüd lennukitelt tehtud ülesvõtteid uurides üle 400 inimtekkelise pinnavormi, andes tuge oletusele, et Amasoonias elas esimesel aastatuhandel miljoneid inimesi.

29.07.26 RINGVAADE ... Tartu tulevase kultuurikeskuse Siuru aladel toimuvad Eesti ajaloo suurimad arheoloogilised väljakaevamised. Muu hulgas on tööde käigus välja tulnud veekogu, mille mõõtmed ja otstarve on veel ebaselged.

27.07.26 AJALUGU ... Tänapäeval räägib inimkond pisut enam kui 7500 unikaalset keelt, kuid aastatuhandete eest oli see arv veel mitu korda suurem. Värskest uuringust selgub, et üleminek rändavalt eluviisilt paiksele põllumajandusele vallandas kultuuride ühtlustamise asemel ajaloo suurima keelebuumi.

22.07.26 LOODUS ... Umbes 470 miljonit aastat tagasi hakati tühjade limuste kodade sisemust esimest korda kasutama elupaigana, osutab Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel valminud uuring. Muutus tähistas uue ökoloogilise niši kujunemist ja mõjutas oluliselt tänapäevast mereökosüsteemi.

20.07.26 AJALUGU ... Tänapäeval teavad ilmselt kõik, et malaariat levitavad sääsed, kuid sada ja enam aastat tagasi uskusid Kaukaasiasse kolinud eestlased, et surmava haiguse taga on hoopis niiske maapind, toored marjad või koguni liigne töökus.

17.07.26 AJALUGU ... Vana-Egiptuse printsesside luustike juurest on leitud muude hauapanuste seas relvi. Uus bioarheoloogiline uuring osutab, et kõrgest soost naised oskasid neid vilunult käsitseda. Leid lükkab ümber ammuse oletuse, nagu oleks olnud muistsete kuningapere naiste roll õukonnas vaid passiivne.

15.07.26 AJALUGU ... Tallinnas algasid eelmisel aastal Projekteerijate maja sisehoovis ja selle ümbruses arheoloogilised väljakaevamised. Teisipäeval leiti tööde käigus 14. sajandist pärinev paavst Clemens V bulla ehk paavsti pitser.

15.07.26 AJALUGU ... Arheoloogid tuvastasid esmakordselt nimeliselt iidse maiade tsivilisatsiooni matemaatiku ja astronoomi. Enam kui 1200 aasta vanune matemaatiline valem tõstab Guatemala vihmametsas tegutsenud Valgerinnalise Rebase samale pulgale kui mitmed Vana-Kreeka ja Lähis-Ida eelteaduse suurkujud.

14.07.26 AJALUGU ... Kui 2022. aasta kevadel Tallinna sadama lähistel uue kontorihoone vundamenti kaevati, pandi tööd ootamatult pausile. Nimelt jäi kopa ette 14. sajandist pärit puitlaev. Lootsi tänava leiuna tuntuks saanud koge üksikasjalik puiduanalüüs annab nüüd aimu aluse ajaloost.

09.07.26 AJALUGU ... Äsja iseseisvunud Eestis olid talude maalapid killustatud ja omandisuhted sageli ebaselged. Aastatel 1918–1940 kujundatud maakorraldusõigus aitas tuua omandisuhetesse selguse ja muutis talud elujõulisemaks, leidis õigusteadlane Triinu Rennu oma Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös.

01.07.26 AJALUGU ... Varem kasutamata arhiiviallikad näitavad, et Ruhnu elanikud palusid 1920. ja 1921. aastal Rootsi kuningal lubada saarel Rootsiga ühineda. Kui see ei õnnestunud, kasutasid ruhnlased Eesti ja Läti territoriaalvaidlust selleks, et kaubelda Eesti riigilt välja neile olulisi erisusi.

30.06.26 AJALUGU ... Ligi 40 aastat sahtlis unustatuna seisnud fossiil osutus Antarktikast leitud esimeseks dinosauruse luuks. Tegemist on umbes 82 miljonit aastat tagasi elanud titanosauruse sabalüliga.

30.06.26 ÜHISKOND ... Laulva revolutsiooniga alanud siirdeajal (1988–2004) jõudis Eesti teatrilavadele üle poolesaja kväärelemendiga lavastuse. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teaduri ja Tallinna Ülikooli doktorandi Eva-Liisa Linderi uurimistööst selgub, et nähtus ei sündinud tühjalt kohalt, vaid kasvas välja pikast varjatud teatritraditsioonist.

26.06.26 KULTUUR ... Ajaloolised filmid pole pelgalt kunstiteosed, mis peegeldavad minevikku. Need vormivad aktiivselt ka rahvaste kultuurimälu ja identiteeti. Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöös uuris Hanna Maria Aunin, kuidas kujutavad Nõukogude-järgsed Balti filmid möödunud sajandi keerulist ajalugu.

26.06.26 AJALUGU ... Katku seostatakse enamasti tihedalt asustatud ajalooliste linnadega ja haiguspuhangutega, mis olid inimajaloos ühed surmavamad. Värske uuring aga näitab, et haigus niitis inimesi juba aastatuhandeid varem hoopis teistsuguses keskkonnas.

14.06.26 AJALUGU ... Pühapäeval möödub 85 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Ajaloolased on aastatepikkuse arhiivitööga tuvastanud tuhandete ohvrite saatust ja täpsustanud ellujäänute arvu. Ühtlasi lükkab töö kindlalt ümber propagandamüüdi küüditamise sõjalisest hädavajadusest ja kinnitab Stalini režiimi eesmärki hävitada äsja vallutatud riikide rahvuslik eliit.

13.06.26 ÜHISKOND ... Rein Taagepera otsib arvude tagant mõtet ja tänase maailma tagant aastatuhandete pikkuseid mustreid. 93-aastase kvantitatiivse politoloogia teerajaja hinnangul on maailm jõudnud üleminekuaega, kus tarbimisusk põrkub planeedi piiridega, tehisaru tormab pimesi tundmatusse ja rahvusriigi võivad asendada uued üleilmsed võimuvõrgustikud.

09.06.26 AJALUGU ... Suured vulkaanipursked võivad mõjutada ilmastikku ja on inimkonna ajaloos toonud seeläbi mõnikord kaasa ka põuda, üleujutusi, ikaldust ja näljahäda. Nüüd selgub, et vähemalt Hiina ajaloos on vulkaanide roll olnud suurem kui seni arvatud.

03.06.26 AJALUGU ... Uus uuring näitab, et osa jäämees Ötziga seotud mikroobidest võivad olla püsinud eluvõimelisena enam kui 5000 aastat. Teadlaste hinnangul ei ole muumia pelgalt hästi säilinud muistne jäänus, vaid omamoodi elav ökosüsteem, kus leidub nii muistseid kui ka tänapäevaseid mikroorganisme.

01.06.26 AJALUGU ... Vihmamets on inimese elupaigaks olnud palju varem kui seni arvatud.

25.05.26 AJALUGU ... Teadlased on avastanud tähelepanuväärse geneetilise sideme, mis seob inimese üht iidsemat esivanemliiki ühe meile palju lähedasema liigi või alamliigiga, aga võib-olla isegi mõne tänapäeval elava inimesega.

23.05.26 TEADUSELU ... Eesti pagulasest Viktor Mutist sai Rootsis bioaktiivsete peptiidiuuringute pioneer, kelle avastused muutsid arusaama aju, soolestiku ja närvisüsteemi keemilisest suhtlusest ning viisid ta korduvalt Nobeli auhinna kandidaatide sekka.

21.05.26 AJALUGU ... Kui Lääne-Euroopas hakkasid abielud 19. sajandil sõltuma sotsiaalsest päritolust ja varanduslikust seisust üha vähem, siis Eesti maaühiskonnas tugevnesid hoopis traditsioonilised abiellumismustrid. Inimesed abiellusid üha hiljem, partnerit otsiti ikka omasuguste seast ja armastus jäi sageli pragmaatiliste kaalutluste varju.

20.05.26 TERVIS ... Neandertallastelt päritud iidsed geenivariandid muudavad tänapäeva inimesed haavatavamaks kroonilistele DNA-viiruste suhtes. Tartu Ülikooli teadlaste uuring osutab, et nüüdisinimestega ristunud neandertallased olid kohastunud teistsuguste haiguste tõrjumiseks.

14.05.26 AJALUGU ... Hiljutine teadustöö nihutab invasiivse hambaravi alguse seniarvatust kümneid tuhandeid aastaid varasemaks. Siberist leitud 59 000 aasta vanune purihammas viitab, et valutavaid hambaid proovisid ravida kivitööriistadega juba neandertallased.

12.05.26 AJALUGU ... Volbriööl värvilinte kandvad tudengid ja pidulikud rongkäigud tõmbavad tähelepanu igal kevadel. Nende organisatsioonide ajaloolisest taustast ja rollist Eesti haritlaskonna kujundamisel teatakse aga märksa vähem.

11.05.26 AJALUGU ... Teise maailmasõja keerises Saksamaale paisatud eestlased ja baltisakslased pidid uues riigis elu nullist üles ehitama. Kui kodumaal olid kahe rahvusrühma suhted ajalooliselt pingelised, aitas ühine trauma ja kaotatud kodumaa lein külma sõja aegsel Saksamaal vanu vastuolusid tasandada, selgub kultuuriloolase Kristiina Kivilaane uurimusest.

08.05.26 AJALUGU ... Tuhanded eestlased jätsid 19. sajandi teises pooles maanappuse tõttu kodumaa seljataha ja rändasid parema elu otsingul Kaukaasiasse. Eesti Rahva Muuseumi vanemteaduri Aivar Jürgensoni aastatepikkusest uurimistööst selgub, et eneselegi teadmata muutusid talupojad Vene keisririigi asunduskolonialismi tööriistaks.

07.05.26 ÜHISKOND ... Nõukogude aega meenutavat sisu kohtab ühismeedias üha rohkem. Kui vanemad inimesed jagavad seal võrdlevalt isiklikke lugusid ja huumorisse rüütatud kaotusvalu, siis noorte jaoks on rõhk esteetikal, osutab Eesti semiootik.

05.05.26 AJALUGU ... Kuidas kujundasid eestlased sada aastat tagasi oma kodusid? Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Triinu Väikmeri uurimus paljastab arhiivifotode ja tehisintellekti abil ühtaegu noore riigi elanike tapeedieelistused ja sotsiaalse ebavõrdsuse.

04.05.26 AJALUGU ... Kuigi Nõukogude Liidu lagunemisele eelnesid Ida-Euroopas massilised keskkonnaliikumised, ei kujunenud neist iseseisvuse taastamise järel elujõulisi rohelisi erakondi. Eesti Kunstiakadeemia professori Virve Sarapiku sõnul tingisid kiire meeleolumuutuse nii ühiskonna teisenenud poliitilised ootused kui ka tõsiasi, et varasemad protestid toimisid osaliselt kattevarjuna vastupanule Nõukogude keskvõimule.

30.04.26 AJALUGU ... Vana DNA analüüs näitab, et lääne ühiskonnale omane tuumikpere ja ranged abielureeglid kujunesid Lääne-Rooma impeeriumi piirialadel välja juba enne selle langust. Tollane ühiskond oli leiu põhjal arvatust stabiilsem ega paiskunud pärast Rooma võimu taandumist kaosesse.

24.04.26 AJALUGU ... Läänemere piirkonna iidsete kanaluude ja tänapäevani säilinud eesti maakana sulgede DNA analüüs näitab, et eesti maakana on säilitanud sadu aastaid püsinud kohaliku pärilikkuse. Soome suguvendadesse on aga aja jooksul segatud märkimisväärselt palju võõraid geenivariant.

23.04.26 AJALUGU ... Eesti rannikualade 13. sajandi külakalmistutele maetuid on seni peetud paganateks, sest neil on kaasas hauapanused. Hiljutised analüüsid aga osutavad, et tegu on siiski kristlastega. Eesti oli toona kaetud ilmselt väikeste erakirikute võrgustikuga, mis viitab kohalikule ristisõja-eelsele kristlaskonnale.

21.04.26 AJALUGU ... Kuigi Henriku Liivimaa kroonika kujutab Saaremaa vallutamist 1227. aastal ristisõja pöördepunktina, jäid võimusuhted saarel sajandi lõpuni heitlikuks. Allikad osutavad, et 13. sajandi saarlased olid rahvusvahelises suhtluses vilunud ja säilitasid suure otsustusõiguse ka uute isandate all.