29.09.23 AJALUGU ... Eesti muinasaja lõpu leiud näitavad, et armastatuim tekstiilivärv oli tumesinine. Kui peamiselt saavutati sinine värvus sissetoodud sinerõika abil, siis tumedust lisati kohalike taimede seguga, osutab Tartu Ülikooli arheoloog.
27.09.23 AJALUGU ... Tartu Ülikooli doktoritööst ilmnes, et Eesti aladel elanud inimesed sõid kiviajal pigem liha ja taimetoit lisandus nende menüüsse pronksiajal. Samas kasutasid kiviaegsed eestimaalased taimi tööriistade valmistamisel erinevate kleepivate liimainete valmistamiseks.
21.09.23 AJALUGU ... Teadlased avastasid maailma vanima näite puidu kasutamisest ehitusmaterjalina. Kahe omavahel ühendatud puutüki vanus ulatub peaaegu poole miljoni aastani. Vanimad Homo sapiensi ehk nüüdisinimese fossiilid on ligikaudu 300 000 aastat vanad ehk puitu võis töötleda hoopis mõni teine inimliik. Samuti võib see viidata paiksele eluviisile.
19.09.23 AJALUGU ... Hiina idaosast päevavalgele tulnud 300 000 aasta vanune lõualuu vihjab, et toona maakeral elanud inimlaste mitmekesisus oli arvatust veelgi suurem. Samas pole teadlaste sõnul veel kindel, kas leitud ürginimene väärib pärislõua puudumise ning ainulaadse arhailiste ja nüüdisaegsemate tunnuste segu tõttu uueks inimliigiks kuulutamist.
18.09.23 AJALUGU ... Kakskümmend viis miljonit aastat tagasi elas keset Austraaliat väike koaala. Nüüd on teadlased leidnud mõned selle koaalaliigi hambad ja teinud neist järeldusi kukkurloomade arenguloo kohta.
14.09.23 TERVIS ... Taani teadlaste andmetest nähtub, et ülekaalulisus ja rasvumine muutusid laialt levinud tervisemureks juba mitukümmend aastat enne seda, kui teema avalikkuse huviorbiiti tõusis. Miks see nii oli, jääb esialgu veel mõistatuseks.
01.09.23 AJALUGU ... Transpordiameti hüdrograafid leidsid Läänemerest Saaremaa lähedalt tundmatu laevavraki. Ilmselt on tegu saja aasta eest uppunud kaubaaurikuga.
30.08.23 AJALUGU ... Lülijalgsed on erakordselt tublid ja edukad loomad. Neli viiendikku kõigist maailma loomaliikidest on kas putukad, ämblikud, vähid või nende lähemad sugulased.
18.08.23 AJALUGU ... Värske DNA analüüs maalib Euroopa vanimast muumiast Ötzist pisut teistsuguse pildi, kui seni arvatud. Alpidest leitud jäätunud mehe genoom kõneleb tumedamat tooni nahast ja kiilanemisest.
14.08.23 AJALUGU ... Teadlastele seni teadmata jääaeg ajas ürginimesed Euroopast 200 000 aastaks välja. Uus uuring näitab, et hiljem inimesed siiski kohanesid ja tulid Euroopasse tagasi.
11.08.23 AJALUGU ... Ajaloolises Patarei kompleksis Tallinnas kogub hoogu suur ümberehitus – kavas on lammutada vanglasisustus, taastada tsaariaegne merekindluse hoone ja luua vaba aja veetmise võimalused. Tegu on ühe suurima ehitusprojektiga ajaloolises hoones, mis Eestis ette võetud.
04.08.23 AJALUGU ... Teadlased avastasid Peruu kõrbest 38 miljonit aastat tagasi elanud tohutu vaalalise jäänused, kes võis olla raskem, kui seni kõige kogukamaks elusorganismiks peetud sinivaal.
28.07.23 AJALUGU ... Uued tõendid viitavad, et inimesed hakkasid sütt laialdaselt kaevandama ja tarvitama seni arvatust ligikaudu tuhat aastat varem.
19.07.23 UNIVERSUM ... Kuu aeglustava mõju tõttu muutub ööpäev Maal üha pikemaks. Kanada teadlased osutavad äsjases uuringus Päikese vastutegevusele, milleta kestaks ööpäev Maal praeguseks 60 tundi.
12.07.23 EESTI ... Haapsalu lähistel on pooleli Ahli kivikalme uurimine. Ligi viiesaja aasta vältel kasutatud matmispaiga uurimise eripäraks on see, et kaevandite rajamise asemel tehakse kuu aega tööd eeskätt sõelte abil.
30.06.23 AJALUGU ... Kaasaegsete küttide ja korilaste tööjaotus on arvatust paindlikum. Viimastel sajanditel elanud kütte ja korilasi uurinud teadlased avastasid, et sellistes ühiskondades tegelevad jahi pidamisega võrdselt nii mehed kui ka naised.
29.06.23 AJALUGU ... Laulupidu on peetud juba ärkamisajast peale ja see suutis trotsida isegi Nõukogude aega. Ekspertide sõnul muudavad laulupeo traditsiooni sedavõrd vastupidavaks ühtsustunne, mis peolt kaasa saadakse. Küll aga tuleb eesotsas kohalike omavalitsustega mõelda, kuidas tagada laulu- ja tantsupidude järjepidevus ka aastakümnete pärast.
28.06.23 AJALUGU ... Hominiidid ehk inimlased on imetajate sugukond, kuhu kuuluvad orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimesed. Hiljuti iidsetelt luudelt leitud jälgede põhjal tundub, et kannibalismi ehk oma liigikaaslaste kasutamist toiduna harrastati juba 1,5 miljonit aastat tagasi.
26.06.23 AJALUGU ... Prantsusmaal Loire'i jõe lähistel asuva koopa seinu ääristavate kannelüüride vanus võib ulatuda kuni 75 000 aastani, viitab hiljuti ilmunud teadustöö. Graveeringute vanuse tõttu oletavad prantsuse arheoloogid, et nende taga olid nüüdisinimeste asemel neandertallased, andes sellega taas aimu inimeste kunagiste lähisugulaste vaimsetest võimetest.
19.06.23 AJALUGU ... Lääne-Eesti madalikult leitud sadakond kiviaegsete küttide-korilaste asulapaika viitavad, et piirkonda kasutati aasta lõikes vaid ajutiselt. Ilmselt küttisid seal hülgeid ja püüdsid kala toona Saaremaal elanud inimesed, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.
19.06.23 AJALUGU ... Ajal, mil inimkonna süsinikujalajälg teeb paljudele muret, on hea teada, et Aafrikast on avastatud inimkonna vanim pärisjalajälg.
11.06.23 EESTI ... Eesti vanimad, ehk 3000 aasta vanused odraterad, Eesti vanim söömariist, Eesti vanimad hobusesäilmed – need on mõned näited, mis on viimaste aastate väljakaevamistega välja tulnud Saaremaalt Asva linnamäelt. Lisaks veel kümned tuhanded keraamikakillud. Need kõik viitavad sellele, et Asval elati nii pronksiajal kui ka hilisemal – Salme viikingimatustega dateeritud viikingiajal.
24.05.23 AJALUGU ... Kui "Tõest ja õigusest" võib jääda mulje, et Eesti talupoeg oli kohtulembene, siis Eesti ajaloolaste äsjane uuring seda ei kinnita. Vallakohtuprotokollide ühisloome materjalist nähtus, et pigem käis talupoeg kohut harva ja juhuslikult. Sarikaebajad olid ennemini vallaametnikud, kel oli kana kitkuda paljude inimestega.
23.05.23 EESTI ... Tallinna suurima ajaloolise kaitserajatise Skoone bastioni restaureerimine on päevavalgele toonud arheoloogide silmis hulga pisemaid üllatusi, muu hulgas ka keskaegsed inimsäilmed.
22.05.23 AJALUGU ... Sageli tõlgendatakse 13. sajandi alguse ristiusustamist Eesti- ja Liivimaal pöördelise sündmusena, mis muutis kohalikus eluolus kiiresti kõike. Tartu Ülikooli arheoloogi sõnul näeb ta aga rõivastuses järjepidevust 11. sajandist 16. sajandini välja ning vähemalt maanaiste pidulik rõivastus püsis siinmail terve 13. sajandi jooksul ühesugune.
19.05.23 AJALUGU ... Vanad eurooplased oskasid tuld teha palju varem kui seni arvatud. Nii selgub Šoti ja Hispaania teadlaste uuringust, kes said iidsest tulest uusi tõendeid ühest Madridi-lähedasest leiukohast.
19.05.23 KULTUUR ... Soome hiidettevõte Kesko hakkas 1970. aastatel riigi esimese kaubaketina kasutama telereklaami, et rohkem liha müüa. Telekokk Väiski suu läbi saatis Kesko vaatajatele sõnumi, et liha pole kallis ja igaüks võib sellest toitu valmistada. Soome meediauurija sõnul on tänapäevaste kliimasõnumite valguses omal ajal juurutatud toitumisharjumused nüüd soomlaste seas visad muutuma.
18.05.23 ELU ... Möödunud aastal Lootsi tänava ehitusplatsilt leitud laevavrakk üllatab arheolooge aina uuesti.
16.05.23 AJALUGU ... Läti harrastusteadlane koostas kaugseirega kogutud andmete põhjal teadatuntud Eesti rauaaegsetest linnamägedest täpsed kolmemõõtmelised mudelid. Ehkki kutseliste arheoloogide sõnul tööst teadlastele erilist kasu ei tõuse, võib aidata sarnane lähenemine leida tulevikus seni tähelepanuta jäänud muistseid kindlustisi.
09.05.23 AJALUGU ... Kui samastame end Euroopaga ja naudime selle hüvesid, tuleb ühtlasi küsida, kuidas peaksime suhtuma rahvastesse, keda Euroopa riigid on ajaloos koloniseerinud, ja kriitiliselt mõtestama koloniseerijate rolli, arutlevad koloniaalpärandi ja kunsti suhet käsitlenud uurimuse autorid.
07.05.23 AJALUGU ... Rootsi suurriigi pea lakkamatud sõjad naabrite vastu jätsid vallutatud alade kohaliku elu korraldamise tagaplaanile, mis avas Liivimaal elanud baltisaksa aadlikele võimaluse oma mõjuvõimu kasvatamiseks. Muu hulgas viitab Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö üllatuslikult, et 17. sajandi esimesel poolel püüdis toonane aadel kohalikke talupoegi riigi liigsete koormiste eest kaitsta.
01.05.23 AJALUGU ... 1. mail tähistatakse volbripäeva, mis on peamiselt olnud linnarahva püha. Ajas on aga volbripäeva kombed omajagu muutunud.
28.04.23 AJALUGU ... Ajalooliselt tänase Leningradi oblasti lääneosas elanud vadjalased on üks väiksemaid soome-ugri rahvaid. Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu. Praeguseks peaaegu väljasurnud rahva pärimusest ja vajadusest selle uurimise järele kõneleb folklorist Madis Arukask.
26.04.23 AJALUGU ... Hitleri kutsel lahkusid enamik Eestis elanud baltisakslastest 1940. aastate alguseks Saksamaale. Vähesed, kes otsustasid Eestisse jääda, küüditas stalinistlik võim 1945. aasta suvel Siberisse. Küüditamisest ja selle järgnenud asumiselust pakuvad põhjaliku ülevaate küüditatute seas olnud Georg Heitmanni päevikud, mis hiljaaegu lugejate ette jõudsid.
23.03.23 AJALUGU ... Rahvusvahelisel teadlaste uurimisrühmal õnnestus maailmakuulsa helilooja Ludwig van Beethoveni juuste abil järjestada tema genoom. Uurimuse tulemusel saadi hulganisti uut teavet nii Beethoveni terviseprobleemide kui ka sugulaste kohta.
13.03.23 AJALUGU ... Liivimaa kubermangus 1844. aastal vihma ja 1845. aastal põua tõttu ikaldunud saagid tõid kaasa ulatusliku näljahäda. Näljast põhjustatud suremuse kasvu soodustasid talurahva kohustused mõisa ees ja puudulikud poliitilised valikud, andes pikemas vaates hoogu talupoegade iseseisvumisele, selgub hiljutisest uurimusest.
09.03.23 AJALUGU ... Vabamus saab näha uut näitust "Välja ahju tagant!", mis annab ülevaate Eesti naisliikumiste 150-aastasest ajaloost.
08.03.23 AJALUGU ... Naise roll on Eesti ajaloos palju muutunud. Enne kristluse tulekut oli siinsetel naistel võrreldes muu maailmaga tunduvalt rohkem õigusi.
03.03.23 AJALUGU ... Pühapäeval toimuvad riigikogu XV koosseisu valimised. Kuidas toimusid aga valimised 100 aastat tagasi, millised erakonnad osalesid ja kes jõudsid Eesti Vabariigi riigikogu II koosseisu?
03.03.23 AJALUGU ... Geenimaterjali põhjal otsustades olid seni sarnaseks peetud Euroopa jääaegsed kultuurid tegelikult palju mitmekesisemad, selgub rahvusvahelisest uuringust. Ühtlasi ilmnes selge erinevus jääaja-järgsete ida- ja lääneeurooplaste vahel.
17.02.23 AJALUGU ... Eesti kirjakeele arendamisega tegelesid 16.–18. sajandil eeskätt saksa soost pastorid, kellelt luterlik õpetus nõudis rahvakeelset suhtlust kogudusega. Eesti Keele Instituudi teadlased uurisid sellest perioodist pärit kirikulaulutekste ja tõdevad nüüd, et säravast keelemängust hoolimata võisid varased laulutekstid talupojale üsna arusaamatuks jääda.
13.02.23 AJALUGU ... Peipsi läänekaldal asuva ajaloolise Kodavere kihelkonna ajalugu uurinud doktoritöö ilmestab, millist rolli mängivad maastiku kujunemisel vallutusretked ja poliitiline võimuvõitlus. Kõik, mis on ajaloos juhtunud, on teatud määral maastikus näha, järeldab uurimuse autor Krista Karro.
09.02.23 AJALUGU ... Tallinnas Vana-Kalamaja tänaval tulid arheoloogiliste kaevamiste käigus välja keskaegse Nunne tänava sillutis ja samast ajast pärinevad esemed. Kuna selle aja Kalamajast on teada vähe, on leiul piirkonna ajaloos oluline koht.
08.02.23 AJALUGU ... Arheoloogid on ühest Lissabonist lõunasse jäävast koopast leidnud neandertallaste toidujäänuseid, mille põhjal järeldavad, et meie ürgnõbude menüüs võisid tähtsal kohal olla ka mereannid.
20.01.23 AJALUGU ... Inimtegevuse märkide nägemiseks tuleb panna tähele muutusi looduskeskkonnas. Vaatama peab ka kohanimesid ja mõtlema selle peale, millise loogika järgi ühiskond eri ajaperioodidel toimis, vastab muinsuskaitseameti arheoloogianõunik Krista Karro.
19.01.23 AJALUGU ... Ida-Norrast päevavalgele tulnud ruunikivi vanus võib ulatuda 2000 aastani, tõotades lükata ka ruunikirjasüsteemi enda väljatöötamise kaugemasse minevikku.
19.01.23 AJALUGU ... Eestlaste mineviku kohta on legende palju. Mõned neist on nii edukalt inimeste teadvusse pugenud, et on saanud lausa käibetõdedeks. Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi peab sageli tegelema müüdimurdmisega, nii ka seekord.
17.01.23 AJALUGU ... Inimohverdused, mõrvatute surnukehad ning vähem ja rohkem väärikad matused – Euroopa rabades on leidnud aastatuhandete vältel viimse rahupaiga tuhanded inimesed. Isiklike tragöödiate taustal lahti rulluvatest laiematest praktikatest aitab nüüd sotti saada Eesti teadlase osalusel valminud analüüs, mis koondab pea kõiki Põhja-Euroopa rabalaipu, mille vanus on praeguseks teada.
15.01.23 AJALUGU ... Arheoloog Mati Mandel pani kaante vahele Läänemaa arheoloogilise uurimise lood ning keskendub põhjalikumalt viimase poole sajandi kaevamistele.
11.01.23 AJALUGU ... Nii nagu teistelgi suhteliselt sileda nahaga imetajatel, on ka inimesel endiselt alles tiheda karvkasukaga seostatavad geenid. Nagu näitas USA teadlaste uuring, on need geenid inimestel lihtsalt vaigistatud.