Ajalugu

Indoneesia koopamaaling jutustab maailma vanimat lugu

12.12.19 ... Inimestele on ammust aega meeldinud jutustada lugusid. Kui ammust, sellest annab aimu üks iidne Indoneesia koopamaaling.

Usutlus Svante Pääboga: kultuur on meie geenidest palju tähtsam

05.12.19 ... Kultuur on inimeste enesemääratluse ja ajaloo puhul geenidest oluliselt tähtsam. Inimeste eri liikideks jagamine aga mõttetu akadeemiline harjutus, leiab paleogenoomikale aluse pannud Svante Pääbo.

Milline mõju on olnud eurooplastel ameeriklaste geenidele?

19.11.19 ... Nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikat iseloomustab äärmiselt suur geneetiline mitmekesisus. Seda mitmekesisust on oluliselt mõjutanud lähiajaloos toimunud rändesündmused, nagu Euroopa koloniseerimine, orjakaubandus üle Atlandi ookeani ja hilisem majanduslikest põhjustest ajendatud sisseränne.

Läänemaa ühisgümnaasiumis näeb kohaliku hariduse ajalugu

05.11.19 ... Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseumitoas avaneb pilt sellest, milline on olnud viimase sajandi jooksul Haapsalu gümnaasiumiharidus.

Vastuoluline uuring osutab inimkonna hällile

29.10.19 ... Kõigi tänapäeval elavate inimeste ühine esiema elas tänapäeva Botswana põhjaosas, viitab värske geeniandmetel põhinev analüüs. Kriitikud peavad arutluskäiku vastuoluliseks ja järeldusi ülepingutatuks.

Reidi tee mõistatus: miks oli sajanditetaguse laeva vrakis 60-ndate konserv?

25.10.19 ... Tallinnas tuli Reidi tee ehitusel arheoloogide üllatuseks välja tulirelvade ajastust pärit vrakk, mille pardas oli musketikuul, laevas aga 1960-ndatest pärit konserv, mille sattumine sinna pakub arheoloogidele samuti huvi.

Sajandi leiu teinud hobiarheoloog soovib väärikat tasustamist

24.10.19 ... Septembris Saaremaalt haruldase kuldkäevõru leidnud amatöörarheoloog Jegor Klimov soovib, et muinsuskaitseamet tunnustaks vääriliselt sajandi leiu eest vaatamata sellele, et seaduse järgi ei saa leiutasu maksta leidjale, kes kuulus arheoloogilisi uuringuid teinud meeskonda.

Nüüdisinimesed pärisid teistelt inimliikidelt arvatust veelgi rohkem DNA-d

18.10.19 ... Austraaliast kirdes asuvatel Melaneesia saartel elavate inimeste genoomis leidub mitmeid geenivariante, mida ei leia peaaegu mitte kuskilt mujalt maailmast. Värske geeniuuring vihjab, et neist arvatust veelgi suurem osa on pärit teistelt inimliikidelt.

Khmeeri impeeriumi südamaalt leiti tuhandeid iidseid varemeid

17.10.19 ... Mõne aasta eest Kambodža džunglist leitud varemed on osa sadu aastaid Kagu-Aasiat valitsenud Khmeeri impeeriumi esimese pealinna jäänustest, kinnitavad piirkonnas väljakaevamisi teinud ja kümnete ruutkilomeetrite suurust maalappi laseritega seiranud arheoloogid.

Nägu 4500 aasta tagant

28.09.19 ... Eesti ja Vene arheoloogide koostöös ilmunud teadustöö heidab valgust tuhandete aastate tagusele nöörkeraamika kultuurile. Esimest korda rekonstrueeriti sellisel tasemel Kirde-Eestist leitud luustiku põhjal siin elanud naisterahva nägu.

DNA paljastas iidse inimlase näo

20.09.19 ... Aasias elanud denisi inimeste geene uurinud teadlastel õnnestus välja selgitada, milline võis välja näha Siberi koopas umbes 75 000 aasta eest elanud tüdruk.

Kuidas mõjutavad filmid meie arusaamu teisest maailmasõjast ja kus on tõde?

02.09.19 ... Täna, 2. septembril 74 aastat tagasi allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Sellega oli teine maailmasõda ametlikult lõppenud.

Tartu Ülikooli geneetikud ja arheoloogid ajavad sõjakate sküütide jälgi

15.08.19 ... Küllap on enamik meist kuulnud sküütidest ja nende kääbashaudadest – kurgaanidest, kuldesemetest ja sõjakast loomusest. Neil, kes sküütidest seni veel midagi kuulnud ei ole, tasub meelde jätta, et sküüdid olid tõenäoliselt iraani keeli kõnelevad karjakasvatajatest rändrahvad. Nad asustasid antiikajal muu hulgas tänu oma suurepärasele ratsutamisoskusele laialdasi alasid praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.

Rebekka Lotman – teadlane, kes on lugenud läbi kõik eestikeelsed sonetid

14.08.19 ... Tartu Ülikooli doktor ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman otsis üles kõik eesti keeles ilmunud algupärased sonetid ja pani kirja selle luulevormi arenguloo Eestis. See on esimene uurimus eesti sonetist pärast Bernard Kangro 1938. aasta teost. Lotmani uuritud enam kui neli ja pooltuhat sonetti saja paarikümne aasta jooksul annavad pildi ka Eesti luuleloost üldiselt, samuti peegeldavad ühiskondlikke arenguid muutuvate riigikordade aegu.

Tartus viib virtuaalreaalsus aastasse 1913

30.07.19 ... Tartu ettevõte Blueray arendas välja virtuaalreaalsusel põhineva rakenduse, mille abil on võimalik ajaloos rännata. Kaarsilla juures pakutav virtuaalkogemus viib prillikandja 1913. aasta Tartusse.

Kurese linnuse arheoloogilistel kaevamistel kerkisid üles uued mõistatused

25.07.19 ... Eesti ajaloomuuseumi arheoloog Mati Mandel teeb juba viiendat suve Pärnumaal Kuresel arheoloogilisi kaevamisi ning tänavu juulis uuris ta esmakordselt põhjalikumalt sealset linnusekohta, mille vanus võib olla üle 2000 aasta. Esile kerkisid ka ka uued, veel lahendamist vajavad mõistatused.

Eestlased tähistavad Bellingshauseni avastusretke uue reisiga Antarktikale

11.07.19 ... Kroonlinnast asus neljapäeva õhtul Antarktika poole teele eestlaste purjelaev Admiral Bellingshausen, et tähistada 200 aasta möödumist Antarktika avastamisest Saaremaal sündinud Vene admirali Fabian Gottlieb von Bellingshauseni poolt.

Esimesed inimesed võisid jõuda Euroopasse arvatust neli korda varem

11.07.19 ... Esimesed nüüdisinimesed jõudsid Euroopasse juba 210 000 aasta eest, seniarvatust enam kui neli korda varem, viitab Kreeka koopast leitud kolju.

Läänemaa muuseum pidas juba 26. ajalookonverentsi

06.07.19 ... Läänemaa muuseum on enam kui veerand sajandit korraldanud igal aastal ajalookonverentsi, kus osaleb teadlasi kogu Eestist. Tegemist on ühe pikema järjepidevalt peetud maakondliku ajalookonverentsiga ning selle ettekannete põhjal on ilmunud 22 artiklikogumikku.

Kaante vahele said esimesed osad Tallinna üldajaloost

17.06.19 ... Tallinna linnaarhiiv andis välja kaks esimest köidet suurest Tallinna üldajaloo käsitlusest alates 13. sajandist kuni Rootsi aja lõpuni.

Roomlaste õhusaaste jahutas kliimat

10.06.19 ... Inimese mõju kliimale ei ole mingi uue aja nähtus. Isegi mitte keskaja nähtus. Teadlased väidavad nüüd, et juba Rooma keisririigi ajal mõjutas inimtegevus Euroopa keskmist õhutemperatuuri – ainult et mitte soojemaks, vaid külmemaks.

Briti teadlane muukis lahti Voynichi käsikirja? Vara öelda

16.05.19 ... Briti teadlane Gerard Cheshire dešifreeris enda sõnul isegi kuulsa arvutiteadlase Alan Turingi kimbatusse jätnud väidetavalt keskaegse Voynichi käsikirja. Teost varem uurinud eksperdid on tulemuste osas pehmelt öeldes skeptilised.

Neandertallased läksid oma teed arvatust varem

16.05.19 ... Neandertallaste ja nüüdisinimeste evolutsioonirajad lahknesid vähemalt 800 000 aastat tagasi, väidavad teadlased uute DNA andmete ja vanade hammaste põhjal. Seni on pigem arvatud, et lahknemine toimus hiljem.

Siberi geenipärand jõudis Eesti aladele samaaegselt soome-ugri keeltega

10.05.19 ... Siberi mõjutused ilmusid Eesti aladel elanud inimeste DNA-sse samaaegselt läänemeresoome keelte saabumisega, viitab paarikümnest pronksi- ja rauaaegsest skeletist eraldatud pärilikkusaine analüüs.

Buddha munga lõualuu tõotab lahendada kaasaja ühe suurema arheoloogiamõistatuse

02.05.19 ... Pühast koopast leitud poolik lõualuu annab aimduse, millised nägid välja denisovlased – salapärased inimlased, kes võisid saada nüüdisinimestega ühiseid järeltulijaid veel mõnekümne tuhande aasta eest.

Vanarooma ehitiste maavärinakindluse võti hakkab selguma

24.04.19 ... Juba vanad roomlased võisid luua katse ja eksituse meetodil metamaterjale, mis muutsid amfiteatrid maavärina käigus vallanduvate suure purustusjõuga lainete suhtes osaliselt läbipaistvaks, järeldavad prantsuse teadlased.

"Eestlased Ameerikates" võimaldab 100 aastat tagasi elanud eestlastele otse silma vaadata

24.04.19 ... Tallinna Ülikooli nooremteadur Maarja Merivoo-Parro ja Vabamu näituste juht Sander Jürisson andsid välja raamatu Ameerikas elavatest eestlastest, milleks idee sai osalt hoogu soovist oma teadustöö rohkemate lugejateni tuua. Arhivaaridele pühendatud raamat on autorite sõnul väga visuaalne ja võimaldab eestlaste 100 aastat tagasi elanud eelkäijatele otse silma vaadata.

Ristisõdijad võitlesid Lähis-Idas kohalikega külg-külje kõrval

18.04.19 ... Püha Maad moslemite käest vabastama läinud ristisõdijad said kohalikega ühiseid järeltulijaid, kuid nende geneetiline pärand kadus elanikkonnast juba õige pea, viitab Liibanoni massihauast leitud üheksast skeletist eraldatud pärilikkusaine analüüs.

Filipiinidelt leiti uus liik väljasurnud kääbusinimesi

10.04.19 ... Filipiinide saarestikus asuval Luzose saarel elas veel 50 000 aasta eest senitundmatu inimliik. Kääbuskasvu inimeste päritolu ja sugulussuhted jätavad teadlased nõutuks.

TÜ teadlased kaevasid tänapäeva inimese genoomist väja muistseid signaale

06.04.19 ... Äsja mainekas teadusajakirjas avaldatud uuring analüüsis 565 kaasaegse Lõuna-Aasiast pärit inimese genoome. Genoomidest leitud iidsed signaalid aitavad heita valgust selle piirkonna kunagistele rännetele ja populatsioonide segunemise ajaloole.

Terrakotasõdalaste relvad hoidis teravana juhus, mitte iidne roostekaitse

04.04.19 ... Hiina esimest keisrit Qini hauataguses elus saatma pidanud terrakotasõdalaste relvad pidasid ajahambale vastu tänu pinnase eripärale, mitte nende pinnalt leitud kroomile, järeldab Briti ja Hiina teadlastest koosnev töörühm.

Stonehenge'i iidsed grillipeod tõid kokku terve saarerahva

14.03.19 ... Hilisel kiviajal Lõuna-Inglismaa kiviringide lähistel toimunud pidusöökidel söödud sead saabusid sinna Briti saarte kõigist nurkadest, viitab loomaluude analüüs. Ühtlasi vihjavad tulemused, et toonane ühiskonnakorraldus oli arvatust oluliselt keerukam.

Peruust leiti Uue Maailma suurim laste massiohverdus

07.03.19 ... Endise Chimu kuningriigi aladel laiuvast hauast leiti 137 lapse ja 200 laama säilmed. Tõenäoliselt otsiti ulatusliku looduskatastroofi järel lepitust taevaste jõududega, et päästa riik veel suuremast hävingust.

Inimese kauge eellane kõndis kahel jalal arvatust paremini

01.03.19 ... Inimesed ja meie lähimad eellased on imetajate seas ainsad, kes kõnnivad peaaegu alati kahel jalal. Kuidas kahejalgsus kujunes, pakub teadlastele suurt huvi.

Foiniiklaste meresõite ajendas hõbedahimu

28.02.19 ... Vanad foiniiklased olid tublid meresõitjad. Nüüd tuleb välja, et nad need tänapäeva Liibanoni ja Iisraeli aladelt pärit seiklejad jõudsid Pürenee poolsaarele varem kui arvatud, ja neid ajendas selleks hõbedahimu.

Vanema kiviaja Euroopa oli asustatud ülihõredalt

23.02.19 ... Vanemal kiviajal oli Euroopa väga hõredasti asustatud. Saksa teadlaste hinnangul võis meie maailmajao nüüdisinimestest elanike arv pikka aega jääda ainult mõne tuhande kanti, kui sedagi.

Vana DNA – uus sõnumitooja Eesti rahvastiku ajaloo kohta

09.02.19 ... Tartu Ülikooli arheoloogide ja geneetikute vahel on viimastel aastatel arenenud hea koostöö. Kaasaegne tehnoloogia aitab luudes säilinud DNA põhjal saada uusi teadmisi minevikus elanud inimeste kohta. Seda mitte ainult päritolu, vaid ka haiguste ja isegi sugulussidemete osas, kirjutab värske Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus. Tutuluse toimetuse lahkel loal jagame selleteemalist artiklit ka ERR Novaatori lugejatega.

Neandertallased ja denisi inimesed jagasid Siberi koobast tuhandeid aastaid

31.01.19 ... Neandertallasel ja denisi inimestel avanes võimalus omavahel kohtuda peaaegu saja tuhande aasta vältel, järeldavad Siberi lõunaosas asuva Denissova koopa muististe vanust analüüsinud teadlased.

Urmas Dresen: Antarktika on päratult kaugel, aga päris kosmosereis sinnaminek pole

30.01.19 ... Eesti Meremuuseum ja grupp ettevõtjaid kavandavad populaarteaduslikku Antarktika-missiooni, millega tähistatakse Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb Bellingshauseni ekspeditsiooni 200. aastapäeva. "Terevisiooni" stuudios oli meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes rääkis kust tuli idee selliseks retkeks ja kui palju nad Bellingshauseni algset teekonda järgida kavatsevad. Ta märkis ka, et Antarktikasse reisimine iseenesest päris kosmosereis enam pole, olgugi et koht on päratult kaugel.

Austria teadlased lükkasid ümber Rudolf Hessiga seotud vandenõuteooria

23.01.19 ... Austria teadlased on enda kinnitusel teinud DNA-testi abil lõpu pikka aega levinud vandenõuteooriale, mille kohaselt oli Natsi-Saksamaa juhtfiguuride hulka kuulunud Rudolf Hessi asemel vanglas tema teisik.

Tehisintellekti abil geene analüüsides avastati inimese senitundmatu eellane

18.01.19 ... Teadlased avastasid tehisintellekti abil kaasaja inimeste genoomist geneetilise jälje, mis viitab uuele senitundmatule inimese eellasele. Selgus, et kümneid tuhandeid aastaid tagasi elas koos nüüdisinimestega peale denisi ja neandertali inimeste veel üks inimlaste liik, kellega saadi ka järglasi.

Mahukas raamatusari "Eesti ajalugu" peaks valmis saama veel sel aastal

16.01.19 ... Mahuka raamatusarja "Eesti ajalugu" eelmise köite ilmumisest on möödas viis aastat ning ilmumata on veel esiajalugu käsitlev köide. Tänavu loodetakse raamat ja sellega ka Eesti ajalookirjutuse oluliseks verstapostiks olev sari tervikuna valmis saada.

Teadlane otsis vastuseid arheoloogiliste kogude saladuslikele leidudele

12.01.19 ... Eesti arheoloogiakogude hoidlariiulitel seisab palju esemeid, mille olemuse, kogumise põhjuse ja kasutusala üle pole mõtiskletud ilmselt kordagi pärast riiulile seadmist. Kristiina Johanson püüdis doktoritööd kirjutades anda sellistele esemetele tõlgendusi.

Kuidas sündis traditsioon jõuluõhtul Julius Kuperjanovi hauda külastada?

24.12.18 ... Julius Kuperjanov oli Eesti väejuht ja Vabadussõja kangelane. Ta oli tuntud oma julguse ja partisaniliikumise poolest vaenlase tagalas.

Vanimast joonistusest GMO-lasteni: teadusmaailma 10 tähtsat lugu aastal 2018

21.12.18 ... Kliimamuutuste paratamatus, esimesed muudetud geenidega lapsed ja punasel planeedil laiuv tulisoolane järv on vaid mõned näited lugudest, mis panid sel aastal ERR Novaatori toimetajaid esmalt ahhetama ja seejärel sügavalt järele mõtlema.

Täna 88 aastat tagasi jõudsid kanged vennad purjekaga Tallinnast Miamisse

19.12.18 ... Juba vanemate poolt merepisikuga nakatatud Kõu ja Ahto Valter sündisid vastavalt 1907. ja 1912. aastal.

Video: vaata, kuidas Eestist Rootsi kuningriiki valitseti

13.12.18 ... Põhjasõja ajal, aastal 1700 saabus Eestisse Rootsi kuningas Karl XII.

Geeniuuring: India rahvad on eestlastega sarnast päritolu

11.12.18 ... Induse kõrgkultuuri viljelejate ja eurooplaste, sealhulgas eestlaste geenidesse on andnud suure panuse nüüdselt Lõuna-Venemaalt alguse saanud rahvastikuränne, selgub Tartu Ülikooli genoomika instituudis tehtud uuringu tulemustest.

Teadlane selgitab, millest räägivad inimese kohta tema luud

10.12.18 ... Inimluude üksikaasjalik uurimine võimaldab taastada kümnete ja sadade aastate eest elanud inimeste eluloo, märgib Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi doktorant Liivi Varul.

Video: viiesaja tuhandes tallinlane oli kokkuleppemäng

06.12.18 ... Pärast teist maailmasõda hakkas Tallinn kiiresti kasvama. See toimus peamiselt võõrtööjõu abil, mida oli tarvis tööstuse arendamiseks. Kaasa aitas ka mitmete uute linnaosade rajamine, sealhulgas Lasnamäe ja Mustamäe.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: