01.12.25 AJALUGU ... Esmaspäeval kell 12.00 toimub Tartu Ülikooli aulas rahvusülikooli 106. aastapäeva aktus, kus peab TÜ audoktor professor Svante Pääbo inglise keeles akadeemilise loengu "About Neandertals, and how they live on in many of us" ("Neandertallastest ja kuidas nad paljudes meis edasi elavad").

27.11.25 AJALUGU ... Nõukogude ajal kerkis Eestis hulganisti individuaalelamuid ehk tänapäeva mõistes eramaju. Kuigi ametlikult ringles tüüpprojekte vähe, kujunesid sama projekti alusel ehitatud majad defitsiidi oludes eriilmeliseks, osutab Eesti teadlane. Nüüd võivad omal ajal ehitamata jäänud detailid pakkuda inspiratsiooni maja renoveerimisel.

25.11.25 AJALUGU ... Ajalooõpikutest tuntud Pulli asulakohast – Eesti vanimast asulakohast – leitud kasetõrva- ehk tökatitükkidest õnnestus esmakordselt eraldada inimese pärilikkusainet. See võib aidata mõista uuel viisil Eesti ala elanike kaugemat ajalugu.

24.11.25 KESKKOND ... Eesti geograafiline asend on kostitanud kohalikke juba sajandeid heitliku ilmaga, kuid nüüd on kliima põhjalikult muutumas. Ees ootab ajastu, kus mineviku kogemusest ei pruugi äärmuslike põudade ja vihmadega toimetulekul enam piisata, arutlesid keskkonnaajaloolane Ulrike Plath ja kliimateadlane Velle Toll.

24.11.25 AJALUGU ... Senise valdava narratiivi kohaselt tekkisid püsiasustus, toidu ülejääk ja sotsiaalsed hierarhiad alles esimestes maaviljelejate kogukondades. Tartu Ülikooli bioarheoloogi Mari Tõrva sõnul on see pilt aga ekslik ja vananenud.

20.11.25 AJALUGU ... Suudlemine on levinud üle loomariigi: suudlemas võib näha nii inimesi ja šimpanseid kui ka jääkarusid ja Galápagose albatrosse. Hiljutisest uurimusest selgus, et suudlemine oli tavaline neandertallastegi seas ning tõenäoliselt andsid nad suud ka nüüdisinimesele.

17.11.25 AJALUGU ... Nüüdisinimene ja neandertallane elasid tuhandeid aastaid sõbralikult või mõnikord ehk veidi vaenulikultki kõrvu, kuid nüüd on neandertallane kadunud ja ainult nüüdisinimene alles. Miks nii?

14.11.25 AJALUGU ... Sageli arvatakse, et koeratõugude aretus sai hoo sisse alles viktoriaanlikul 19. sajandil. Nüüd osutavad muistsete kivististe ja vanade genoomide analüüsid, et tänapäevase tõugude paljususe juured viivad aastatuhandete taha.

10.11.25 AJALUGU ... Muinsuskaitseameti aastaauhindade kategooria "Aasta leid" nominentide seast leiab sel aastal Sindi-Lodja kiviajakompleksi, Hiiumaa Sarve küla viikingiaegsed mündid ja Muhu linnuse juurest taasavastatud asulakoha.

10.11.25 KULTUUR ... Eesti muuseumid ja arhiivid on digiteerinud suure osa oma kogudest ja teinud selle tasuta kättesaadavaks. Samas kasutab seda vaid väike osa ühiskonnast. Digipärandi jõudmine meemidele ja kleepsudele, aga ka ettevõtlusse hoiaks seda elavana, leiavad Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadusdirektor Pille Runnel ja teadussekretär Agnes Aljas.

07.11.25 AJALUGU ... Vana-Rooma teedevõrk oli seni arvatust oluliselt laiem, osutab rahvusvaheline teadlasrühm. Iga lugeja võib selles ise veenduda, vaadates nende koostatud uut Rooma keisririigi digitaalset teedekaarti. Täpsemalt leidub sealt teid varasematega atlastega võrreldes 100 000 kilomeetri jagu rohkem.

07.11.25 LOODUS ... Karjamaal rohtu nosiv eesti hobuse kari torkab silma oma värvikirevuse poolest. Värvidemäng on aga vaid jäämäe tipp, mis annab aimu nende genoomis peituvast haruldasest mitmekesisusest ja muistsest pärandist.

06.11.25 AJALUGU ... Saksamaal tuli 1970. aastate lõpus maapõuest välja vanemast kiviajast pärit mõistatuslik ese. Algul (õli)lambiks peetud objekti uuriti põhjalikult Taani Århusi Ülikooli teadlaste eestvedamisel ning töös osalesid ka Eesti teadlased. Analüüs paljastas, et tegu on hoopis muistse värvipaletiga, mis kannab Euroopa vanimat jälge sinisest värvist.

30.10.25 AJALUGU ... Eesti Rahva Muuseumi (ERM) konservaator Mariliis Vaks tutvustab neljapäeval toimuval teadusseminaril näituse "Rannarootslased. Estlandssvenskar" ettevalmistamisel tehtud uurimust muuseumi puitesemete kogudest. Ülekannet saab jälgida ka Novaatori vahendusel.

28.10.25 AJALUGU ... Napoleoni katastroofilisel taganemisel Moskvast 1812. aastal hukkus hinnanguliselt 300 000 sõdurit. Ajaloolased on pikka aega pidanud nende surma peapõhjusteks karmi Vene talve, nälga ja erinevaid haigusi. Värske paleogeneetiline uuring osutab nüüd, et taganeva armee kaotusi kasvatasid paratüüfset ja taastuvat palavikku tekitavad bakterid.

28.10.25 AJALUGU ... Kuna teenijate pidamine ja vara välja rentimine oli enne Nõukogude võimu tulekut Eestis tavaline, ähvardas paljusid okupatsiooni algusaastatel kulakustaatus. Õpilasuurimus osutab, et ehkki mõnel perel võis juriidiliste vaidluste abil õnnestuda kulakutiitlist vabaneda, võis saavutatud võit ootamatult kehtetuks muutuda.

18.10.25 AJALUGU ... 1919. aasta läks Eesti ajalukku kui Eesti vägede otsustavate võitude aeg Vabadussõjas. Õnnetuseks oli see aeg eesti rahvale ka ohvriterohke. Lisaks neile, kes hukkusid sõjatandritel või langesid kommunistliku terrori läbi, nõudsid arvukaid ohvreid epideemiad. Üks selliseid "epideemiaid" oli kuritegevus, mille tase kerkis Vabadussõja ajal erakordselt kõrgeks.

16.10.25 ÜHISKOND ... Keelt on seni uuritud eeskätt humanitaarteaduslike meetoditega. Täpsemate tulemuste jaoks tuleks appi võtta aga ka käitumisbioloogia, neuroteadus ja geneetika, osutab Zürichi Ülikooli keeleteaduse professor Balthasar Bickel. Näiteks võib inimeste ja loomade võrdlev aju-uuring anda aimu liikideülestest keelelisest eelistustest.

15.10.25 AJALUGU ... Euroopas jõehobusid ei ela, sest Euroopa kliima on liiga jahe. Tundub elementaarne. Jõehobusid elas Euroopas siis, kui kliima oli soojem.

14.10.25 AJALUGU ... Arheogeneetika on teadusharu, mille abil saab rännata muistse pärilikkusaine kaudu kaugesse minevikku. Näiteks on praeguseks tehtud uuringutest teada, millal said inimesed omale heledad silmad ja blondid juuksed.

08.10.25 AJALUGU ... Rapa Nui ehk Lihavõttesaare iidsed asukad näivad olevat hakkama saanud võimatuga — teisaldanud oma ülikuulsad hiigelsuured kujud valmimiskohast eksponeerimispaika.

01.10.25 AJALUGU ... Punast merd ühendab Tšiiliga asjaolu, et nad mõlemad on kujult pikad ja peenikesed — üks küll meri, teine maa. Aga räägitakse, ja isegi kirjutatakse, et Punasest merest on kunagi ka kuiva jalaga üle pääsetud.

30.09.25 AJALUGU ... Eestlaste arusaam tööst on sajanditega põhjalikult muutunud. Kui kunagi tähendas töö peamiselt füüsilist kannatust mõisapõllul, siis tänapäeval katsetatakse tehisaru ja neljapäevase töönädalaga. Ajaloolised mustrid ja hoiakud kumavad aga läbi ka praeguses töökultuuris, arutlesid majandusteadlane Maaja Vadi ja ajaloolane Andres Adamson.

29.09.25 AJALUGU ... Miljoni aasta vanune pealuu toob inimese põlvnemisloosse uut segadust.

25.09.25 AJALUGU ... Oder on maailma vanimaid kultuurtaimi, mida on viljeldud üle kümne tuhande aasta.

23.09.25 AJALUGU ... Kaali kraater löödi Saaremaale umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi, Neugrundi kraater Osmussaare lähistel pärineb enam kui poole miljardi aasta tagant.

16.09.25 AJALUGU ... Teadlased leidsid Lõuna-Hiinast ja Kagu-Aasiast tõendeid, et sealsed kütid-korilased kasutasid laipade säilitamiseks suitsutamist 14 000 aasta eest ehk tuhandeid aastaid enne Tšiili ja Vana-Egiptuse elanike esimesi mumifitseerimiskatseid.

12.09.25 TERVIS ... Värskelt Eestisse naasnud neurobioloog Mari Sepp kasutab oma töös tehisintellekti ja genoomika tipptehnoloogiaid, et mõista, kuidas on inimese väikeaju evolutsiooni käigus arenenud. Uuringud aitavad selgitada, miks inimene erineb teistest imetajatest ja pakuvad praktilist väärtust uute ravimite arendamisel.

12.09.25 AJALUGU ... Iidsetest luudest eraldatud pärilikkusaine võimaldab inimeste põlvnemise kõrval heita valgust nii neid kimbutanud katastroofilistele sündmustele kui ka eluviisile. Samas võtmes võib pakkuda vana-DNA uusi vaatenurki kaasaegsele meditsiinile, leiab Francis Cricki instituudi paleogeneetik Pontus Skoglund.

11.09.25 AJALUGU ... Eesti Meremuuseumi meeskond võttis sel suvel luubi alla kolm enam kui saja aasta eest põhja läinud Saksa sõjalaeva, et hinnata nende keskkonnaohtlikkust. Kuigi sel korral kütuselekkeid ei märgatud, pole endiselt kindel, kas ja kui palju kütust aeglaselt korrodeeruvates vrakkides leidub.

10.09.25 AJALUGU ... Eestlased seostavad rahvuskööki sageli verivorsti, hapukapsa ja sealihaga, kuid neid ei saa pidada ainulaadselt Eesti roogadeks. Tõeliselt omapärane roog on hoopis kama. Rukkileib polnud vanasti aga pelgalt toit, vaid ka sümbol, mille ümber on kujunenud ulatuslik kombestik.

05.09.25 AJALUGU ... Pühapäeval tähistab Eesti vabaõhumuuseum eesti leiva päeva. Muuseumi teadur-kuraator Maret Tamjärve sõnul on leib olnud Eesti kultuuris nii olulisel kohal, et selle ümber keerles kohalik taluarhitektuur. Leiva tähtsusele viitavad ka paljud eestikeelsed kõnekujundid.

29.08.25 KULTUUR ... Liivi keele edasiandmine pole kunagi katkenud ja kuuldused n-ö viimase liivlase surmast on liialdatud, ütleb liivi juurtega keeleteadlane ja aktivist Valts Ernštreits. Keele edendamine ei peaks tema sõnul keskenduma niivõrd vana pärandi kaitsele, vaid uue kultuuri loomisele.

29.08.25 AJALUGU ... Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö Garlieb Merkelist näitab, kuidas nõudis baltisaksa mõtleja siinsetele talupoegadele vabadust ja võrdsust ning nägi tulevikus koitvat seisusteülest Balti identiteeti.

25.08.25 LOODUS ... Teadlased vaatasid lähemalt Inglismaa lõunarannikule jäävalt Wighti saarelt leitud dinosauruseluid. Selgus, et tegu on päris uue liigiga. Purjetaja Ellen MacArthuri järgi sai pika luise turjaplaadiga saurus nimeks Istiorachis macarthurae.

22.08.25 AJALUGU ... Kuigi eesti keelt võib keeleteadlaste sõnul pidada suureks keeleks, siis väiksemate sugulaskeelte uurimine ja nende ajalooline taust aitab lahti mõtestada ka eesti keele arengut.

21.08.25 AJALUGU ... Kui tänapäeval abielluvad inimesed enamasti armastusest, siis vanasti oli abielu praktiline ja majanduslik liit. Eesti pärimuslikus pulmas oli pruutpaar pigem passiivses rollis, samal ajal kui kogukond toimetas rituaalidega, mis pidid noori kaitsma ja nende liidule edu tagama.

21.08.25 AJALUGU ... Stonehenge'i sissepääsu kõrvale asetati monumendi valmimise aegu teadmata põhjusel kuid teadlikult üks lehma lõualuu. Nüüd analüüsis rühm Ühendkuningriigi teadlasi sellest lõualuust üht hammast. Analüüs viitab, et Stonehenge'i kiviplokkide kohaletoomiseks Walesist võidi kasutada veoloomadena veiseid.

15.08.25 AJALUGU ... Etioopia Afari piirkonnast leitud hambad kuuluvad ilmselt seni tundmatule inimeste sugulasele. Ajakirjas Nature ilmunud uuring viitab seeläbi, et ligi kolme miljoni aasta eest elas Ida-Aafrikas külg külje kõrval vähemalt neli erinevat inimliiki.

08.08.25 AJALUGU ... Pompei linn hävis 79. aastal m.a.j Vesuuvi vulkaani purske tõttu. Nüüd osutab arheoloogiline aines, et linn ei jäänud järgnevatel aastatel päris tühjaks. Ellujäänud linlased ja muud uusasukad rajasid varemetesse lihtsat laagrit meenutava asustuse.

05.08.25 AJALUGU ... Tätoveeringud olid juba aastasadade eest omaette kunstivorm, osutab rahvusvaheline teadlasrühm. Siberi igikeltsast välja sulanud 2000 aasta vanuse muumia keha katvad kujutised annavad selle sõnul tunnistust tätoveerija kutsemeisterlikkusest ja kunstiandest.

04.08.25 AJALUGU ... Kas olete kunagi mõelnud, kas meie esivanemad sõid keskajal tõesti nii palju räime ja turska, kui Läänemere piirkonna vanad ürikud väidavad? Neist võib olla jäänud mulje, et kala oli vaese mehe pääsetee ja katoliku kiriku paastureeglite tõttu lausa kohustuslik roog.

30.07.25 EESTI ... Läänemaal Leedikülas, Paliveres ja Kullamaal toimuvad arheoloogilised kaevamised uurivad Läänemaa muinaslinnade kasutust. Muinasaegsete linnuste kohta Leedikülas, Paliveres ja Kullamaal on välja tulnud ka uut infot ning omaaegseid esemeid.

30.07.25 AJALUGU ... Värske uuring, milles osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased, lükkab ümber pikaaegse teooria, justkui pärineksid Paapua Uus-Guinea põliselanikud eraldiseisvast ja varajasest Aafrika rändelainest. Tehisaru abil tehtud analüüs näitab, et paapualaste geneetiline omapära tuleneb hoopis nende esivanemaid tabanud järsust rahvaarvu langusest ja sellele järgnenud isolatsioonist.

25.07.25 RINGVAADE ... Ajaloolane Fred Puss rääkis suvises "Ringvaates", et Eestis kasutusel olevatest perekonnanimedest umbes 1500 pärinevad juba 16. sajandist – nende seas näiteks Koikson ja Muttika.

18.07.25 AJALUGU ... Leonardo da Vinci maailmakuulus joonistus "Vitruviuse mees" peidab geomeetrilist saladust, mida pole 500 aasta jooksul suudetud täielikult mõista. Vastus võib aga peituda kohas, millele vähesed on seni tähelepanu pööranud: jalgevahel.

17.07.25 AJALUGU ... Kui Nõukogude perioodil oli aed oluline toidupoolise kasvatamiseks, siis nüüd on aiandusest saanud pigem hobi ning aiast endast ilu- ja puhkeala, selgus magistritööst.

17.07.25 AJALUGU ... Meie keel, mälu ja enesetunnetus on tulnud idast, kirjutas juba Lennart Meri. Nüüd selgub, et veelgi kaugemalt idast kui seni arvatud, kui uskuda ajakirjas Nature avaldatud geeniuuringu tulemusi.

15.07.25 EESTI ... Tartu kesklinnas Lillemäel toimuvate kaevamiste käigus on tulnud päevavalgele ligi 80 skeletti ja ka nendele hauda kaasa pandud vara. Peamiselt on tegemist 18. sajandi matmispaikadega, kuid avastatud on ka mõned keskaegsed matused.

14.07.25 AJALUGU ... Möödunud nädalal Antslas põlenud ajalooline raudteejaamahoone tõstatas taas küsimuse Eesti vanade jaamahoonete saatusest. Arhitektuuriajaloolase Leele Välja sõnul ulatub hoonete seisukord seinast seina, kuid neist suur osa pakuks head võimalust endale kodu rajamiseks.