Ajalugu

Muistne hammas viitab denisi inimeste laiale levikule

18.05.22 AJALUGU ... Kagu-Aasias asuva Laose põhjaosas asuvast koopast välja kaevatud hambafossiil võis kuuluda noorele denislasest tüdrukule, kes suri umbes 164 000–131 000 aasta eest. Kui tõlgendus kinnitust leiab, võib see olla esimene kivistis, mis tõestab, et praeguseks väljasurnud inimeste sõsarliik elas ka Kagu-Aasias.

Proviisor: apteeker oli meie maailma ja surnute vahemees

14.05.22 AJALUGU ... Sel aastal tähistas Tallinna raeapteek juubelit: 600 aastat tagasi mainiti apteeki esimest korda. Tegemist on Euroopa vanima apteegiga, mis on kõik need aastad tegutsenud samas kohas. Tartu Ülikooli farmakognoosia professor ja farmaatsia ajaloo õppejõud Ain Raal kirjutas selleks puhuks raamatu "Raeapteek 600", mis annab värvika ülevaate apteegi ajaloost. Näiteks oli raeapteek kohvikukultuuri algataja Eestis ning sealt sai muuseas ravimina muumia kätt, siili uriini ja inimrasva.

Ehitusplatsilt välja kaevatud koge on arheoloogidele kui varakamber

11.05.22 AJALUGU ... Lootsi tänava keskaegne kaubalaev teisaldatakse Lennusadamasse ja konserveeritakse, otsustas Eesti Meremuuseum. Siiani on vrakk arheoloogidele osutunud tõeliseks varakambriks: üks viimaseid leide oli keskaegne kompass, tööriistu ja ammunooli on samuti leitud.

Vanade eestlaste linnuhuvi ulatus võitluskukkedest jahikullideni

10.05.22 AJALUGU ... Zooarheoloogia uurib arheoloogilistelt objektidelt, näiteks asulakohtadelt, kalmetelt ja linnustelt leitud loomaluid. Tartu Ülikoolis kaitsmisele tulev doktoritöö selgitas, milliseid linde Eesti aladel kasutati ja kuidas nendesse suhtuti. Muu hulgas tuli välja, et vanad eestlased kasutasid lindude küttimiseks jahikulle ja korraldasid kukevõitlusi.

Soome lahe rannikurahvad suhtlesid tihedalt juba 800 aasta eest

09.05.22 AJALUGU ... Kukruse külast leitud luud ja muistised vihjavad, et Põhja-Eesti ja Soome lõunaranniku rahvaste kaubandussidemed olid tihedad juba 800 aastat tagasi.

Kukruse isanda haud annab aimu eestlaste argielust keskaja hakul

05.05.22 AJALUGU ... Kukruse kalmistult päevavalgele tulnud rikkalike panustega haud aitab valgustada ligikaudu 800 aasta eest elanud inimeste eluolu.

Kodurott vallutas Euroopa kahel korral

05.05.22 AJALUGU ... Rahvusvaheline DNA-uuring andis uut aimdust koduroti levikust Euroopas. Katkuepideemia patuoinaks loetud näriline vallutas Euroopa kahe suurema lainega Rooma ajal ja keskajal.

Arheoloogid uurivad Saaremaa maalinnade saladusi

03.05.22 AJALUGU ... Arheoloog Marika Mägi eestvõtmisel uuriti Saaremaal Pöide, Valjala ja Kaarma maalinnu georadaritega, mis peaks andma arheoloogidele seni avastamata teadmisi sellest, mida ja millist ajalugu need maalinnad meetrite sügavusel peidavad.

Kukruse kalmistu pakub üllatusi ka kümmekond aastat pärast avastamist

03.05.22 AJALUGU ... Ligikaudu 800 aasta vanune Kukruse kalmistu pakub arheoloogidele ja uurijatele endiselt avastamist, kuigi esmastest kaevamistest on möödas juba enam kui 12 aastat. Kolmeosalises artikli- ja videoseerias saab tagasivaatavalt tutvuda Kukruse kalmistu arheoloogiliste välisuuringutega, aga ka sellega, mida on vana materjali uurides vahepeal teada saadud.

Kevad on lisaks põllutöödele ka aardeleidmise hooaeg

27.04.22 AJALUGU ... Kevad on üks paremaid aegu metallidetektoriga muinasaarete otsijatele, sest põllutööd toovad maha maetud aarded päevavalgele. Kuigi kihk leitud varandus ise kohe välja kaevata on suur, võib see märkimisväärselt kärpida riigi makstavat leiutasu.

Ristisõdade ajal võidi loopida algelisi käsigranaate

27.04.22 AJALUGU ... Austraalia ja Kanada teadlased järeldavad keskaegsete keraamiliste anumate põhja jäänud kübemete keemilise koostise põhjal, et 11. ja 12. sajandi Jeruusalemmas võidi kasutada algelisi granaate.

Kadunud teose otsingud sütitasid ukraina rahvuskultuuri

21.04.22 AJALUGU ... Krimmi annekteerimise järel tõusis Ukrainas suurema tähelepanu alla kohaliku rahvuskultuuri arengusse olulise panuse andnud luuletaja ja kirjanik Mõkola Hvõljovõi. Tema sulest pärit, kuid Nõukogude repressioonide käigus kaduma läinud teose otsingud kehastavad Ukraina iseolemist ja vastandumist Venemaale.

Džässifännid püüdsid nõukogude korda seestpoolt parandada

19.04.22 AJALUGU ... Tallinnas toimus 55 aastat tagasi suur džässifestival Tallinn '67, kus osales ka üks tolle aja Ameerika džässikuulsusest saksofonist Charles Lloyd, kelle esinemine keelati vahetult enne tema lavale astumist. Ameerika väljaanded süüdistasid seepeale Nõukogude Liitu rassismis, mistõttu anti muusikule siiski luba esinemiseks.

Tallinnas tuli ehitustöödel maa seest välja keskaegne hansakoge

18.04.22 AJALUGU ... Tallinnas leiti ehitustööde käigus Eesti seni üks suuremaid hansakogesid. Keskaegne kaubalaev asub Lootsi tänava büroohoone ehitusplatsil ja on hästi säilinud, arvestades mitme sajandi jooksul selles piirkonnas toimunud ehitustöid.

Muinasaegse eestlase hambakivi on TÜ teadlastele rikas infoallikas

18.04.22 AJALUGU ... See, et muinasaegne eestlane armastas hobuseliha süüa, on üsna tõenäoline, kuid ootab veel kinnitust Tartu Ülikooli teadlaste grupilt Archemy, kus on oma jõud ühendanud arheoloogid ja keemikud. Mõlema proovi- ja analüüsimeetodeid kombineerides uuritakse esivanemate toitumisharjumusi.

Aasta lind metskurvits näitas keskaegsel toidulaual pererahva jõukust

12.04.22 LOODUS ... Eesti Ornitoloogiaühing valis tänavuseks aasta linnuks metskurvitsa (Scolopax rusticola). Tartu Ülikooli arheoloogia nooremteadur Freydis Ehrlich annab ülevaate, mida räägib metskurvitsate kohta zooarheoloogiline materjal.

Charles Darwini kadunud märkmed ilmusid salapärasel kombel jälle välja

05.04.22 KURIOOSUM ... Kaks Charles Darwinile kuulunud märkmeplokki ilmusid salapärasel kombel Cambridge'i ülikooli, 22 aastat pärast nende kadumist.

Otse kolmapäeval kell 17: Ungari revolutsioonist ja heerostest

22.03.22 AJALUGU ... MTÜ Fenno-Ugria seekordses Hõimuklubis räägib Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki aastail 1848-1849 toimunud Ungari revolutsioonist ja selle tähendusest. Kolmapäeval kell 17 algavat loengut saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis.

Pariisi Jumalaema kiriku päästekaevamistel tuli välja pliisarkofaag

17.03.22 AJALUGU ... Pariisi Jumalaema kirikus oli 2019. aasta aprillis tulekahju, misjärel algasid peagi taastetööd. Nüüd tuli kiriku piki- ja põikhoone ristumiskohast igaks juhuks korraldatud arheoloogiliste päästekaevamiste käigus välja pliist sarkofaag ja katedraali kunagise vaheseina värvilised tükid.

Uuring: inimkeel algas mühatuste asemel žestidest

16.03.22 AJALUGU ... Teadlased pole seni päriselt üksmeelel, kas muistsed inimesed hakkasid omavahel suhtlema häälitsedes või viibeldes. Nüüd osutab rahvusvaheline uuring, et oma universaalsuse tõttu võis inimkonna esimene suhtluskeel olla siiski kehaline.

Lugeja küsib: kas eesti keelest on sõnu liikunud teistesse keeltesse?

15.03.22 LUGEJA KÜSIB ... Palju on räägitud sellest, mis keelest eesti keelde on tulnud mõni sõna. Novaatori lugejal tekkis aga küsimus, kas eesti keelest on läinud mõni sõna mõnda teise keelde. Kas näiteks saab sellisteks pidada sõnu kiiking ja pranglima? Vastavad eesti keele instituudi vanemleksikograafid Meeli Sedrik ja Iris Metsmägi.

Esimene kodulind võis olla hani

14.03.22 AJALUGU ... Kumb oli enne, kas kana või hani? Kui uskuda Hiina ja Jaapani teadlaste värskeid uuringutulemusi, siis kodustasid inimesed hane enne kui kana.

Antarktikast leiti legendaarse polaaruurija Shackletoni kadunud laev

09.03.22 AJALUGU ... Teadlased leidsid nädalavahetusel ühe kuulsama seni tabamatuks jäänud laevavraki Endurance, mis uppus 107 aastat tagasi, vahendab BBC.

Willendorfi Veenus võib pärineda Itaaliast

02.03.22 AJALUGU ... Willendorfi Veenusena tuntud naisekuju valmistasid vanemal kiviajal elanud inimesed umbes 30 000 aasta eest. Uus uuring osutab, et kujuvalmistajad olid rändava eluviisiga ega pidanud paljuks kanda kujukest üle või ümber Alpide.

Bakterid ja seened andsid iidsetele taimedele maismaaeluks vajalikke geene

02.03.22 AJALUGU ... Sadu miljoneid aastaid tagasi hüppasid mõned geenid bakteritest ja seentest vetikatesse, tehes sellega võimalikuks taimede leviku merest maismaale.

Tutanhamoni pistodal on salapärane minevik

28.02.22 AJALUGU ... Juba varasemast oli teada, et Egiptuse vaarao Tutanhamonile kuulunud pistoda valmistati meteoriidirauast. Nüüd selgub ühe 3400 aasta vanuse savitahvli põhjal, et see sepistati tänapäeva Türgi aladel, osutab Jaapani ja Egiptuse teadlaste uuring.

Lugeja küsib: miks suusahüppajad enam jalgu koos ei hoia?

21.02.22 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugejal tekkis küsimus suusahüppajate jalgade asendist hüppe ajal. Kui vanasti hoidsid suusahüppajad jalgu ilusalt ja voolujooneliselt koos, siis miks on nende jalad nüüd V-kujuliselt harali? Vastavad Kristi Loit Eesti Suusaliidust ning Kalle Voolaid Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist.

Minutiloeng: miks on Eesti vapil lõvid?

21.02.22 AJALUGU ... Eesti riigi vapp on küll vaid alla saja-aastane, kuid lõvisid kasutati riigi sümboolikas juba palju varem. Tallinna Ülikooli vanemteadur ja Eesti ajaloomuuseumi teadur-kuraator Ivar Leimus kirjutab, miks on Eesti vapil lõvid.

Maareformi korraldajaid vaevasid vanad võlad ja mälu inimlikkus

16.02.22 AJALUGU ... Taasiseseisvunud Eestis otsustati restitutsiooni korras nõukogude ajal riigistatud maad nende endistele omanikele tagasi anda. Tagastamise käigus tekkis rida tüliküsimusi ja vasturääkivusi, mida lahendati kiiruga seadusi ja eeskirju täpsustades. Seda pikka ja konarlikku protsessi kirjeldavad Tallinna Ülikooli teadlased oma hiljutises uuringus.

Nüüdisinimene võis jõuda Euroopasse arvatust palju varem

14.02.22 AJALUGU ... Homo sapiens jõudis Euroopas neandertallaste asualadele seni arvatust tunduvalt varem, osutab uus arheoloogiline uuring.

Must surm laastas Euroopa idaosa arvatust vähem

11.02.22 AJALUGU ... Siiani on arvatud, et musta surmana tuntud katkupandeemia tappis aastatel 1347–1352 ligi pool Euroopa elanikkonnast. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osavõtul valminud värske uuring viitab, et katku mõju suremusele oli paiguti väike või puudus üldse.

Uuring annab aimu päritolu mõjust eestlaste välimusele ja ainevahetusele

11.02.22 AJALUGU ... Hiljuti ilmunud töö annab aimu, kuidas mõjutab segunemine iidsete inimrühmadega praegu Eestis elavate inimeste mitmeid tunnuseid, näiteks pikkust, silmade värvi ja joodava kohvi hulka.

Viimsi leiud: muistsed eestlased põletasid surnuid ka pärast matmist

09.02.22 AJALUGU ... Tarandkalmeid kasutati Eesti aladel peamiselt umbes aastast 500 enne Kristust ligikaudu tuhande aasta vältel ja nende juurde kuulusid põletusmatused. Umbes 1500 aasta tagusest ajast pärineva Viimsi tarandkalme leiud näitavad, et muistsed eestlased pöörasid iseäranis suurt tähelepanu lahkunute pealuude põletamisele.

Keskaegse Riia veotöölised lõid rühmatunnet ühissöömingute ja -palvustega

07.02.22 AJALUGU ... Liivimaa koosseisu kuulunud Riia linnas mängisid keskajal olulist rolli transporditöölised, kes laadisid maha sadamatesse saabunud kaupa ja toimetasid need ladudesse. Hiljutine uurimus selgitas, kuidas lõid transporditööliste vennaskonnad kogukonnatunnet läbi annetuste, ühiste söömingute ja palvetusriituste.

Huntidel oli chihuahua-geen juba 54 000 aasta eest

28.01.22 LOODUS ... Tillukeste koeratõugude väikese kasvu taga on kindlad geenimutatsioonid. Üks neist tekkis ja levis koera sugulasliikide seas ammu enne seda, kui inimesed miniatuurtõuge aretama asusid. Nüüd avastas rahvusvaheline teadlasrühm, et mutatsiooni oli olemas juba enam kui 50 000 aasta eest elanud huntidel.

Uuring kinnitab, et kodukasside aju kahaneb

28.01.22 LOODUS ... Kass kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Sellest ajast saati on hiirekeldrite ajumaht jäänud märkimisväärselt väiksemaks, kinnitab Austria ja USA teadlaste uuring. Tähelepanek annab aimu kodustamise laiemast mõjust metsikutele liikidele.

Doktoritöö: Tallinna kiriklik sõltumatus oli Rootsile pinnuks silmas

23.01.22 AJALUGU ... Rootsi aja alguseks 1561. aastal oli Tallinn juba sügavalt luterlik linn, mille kirikuelu juhtis raad. Rootsi kuningavõim sai peale mitmeid katseid Tallinna kiriku oma kontrolli alla alles 17. sajandi lõpuks. Ortodoksse luterluse kõrval levisid linnas ka rahvalikud usuvoolud, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.

Tartu köösner kooris keskaja kassidelt kasuka

22.01.22 AJALUGU ... Tartus asuva Antoniuse hotelli kinnistult päevavalgele tulnud jäätmekastist leiti mitmeid lõikejälgedega kassiluid. Jälgede eripära viitab, et kasside nülgimine polnud keskaegses Tartus võõras komme.

Kitšmuusika kasvatas laulva revolutsiooni ajal ühtekuuluvustunnet

21.01.22 AJALUGU ... Laulva revolutsiooni ajal ehk ajaperioodil 1987–1991 mängisid Eesti vabaduspüüdluste juures olulist rolli rahvuslikku eneseteadvust turgutavad laulud. Isamaalisi tundeid tekitavad laulud ilmestavad, kuivõrd oluline roll võib olla tänapäevases vaates kitšilikuks liigituval muusikal ühiskondlike muutuste kujundamisel.

Keskaegsed sõjahobused olid poni mõõtu

14.01.22 AJALUGU ... Kuigi tänapäevases kunstis kujutatakse keskaegseid lahinguratsusid hiiglaslike elukatena, meenutasid toonased sõjahobused mõõtudelt pigem ponisid, osutab Ühendkuningriigi teadlaste uus uuring.

Vanim inimeste esiisa osutus arvatust veelgi vanemaks

13.01.22 AJALUGU ... Vanim teadaolev nüüdisinimese kivistis tuli välja 1960. aastatel Etioopias. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm, et kivistise vanus ulatub vähemalt 233 000 aastani ehk on 36 000 aasta võrra vanem, kui seni arvatud.

Ogaline saurus oli aeglane ja kuulis kehvasti

12.01.22 AJALUGU ... Ankülosaurus, iidne kilpide ja ogadega varustatud hiidsisalik, oli värske teadusuuringu järgi pikaldase loomu ja kõva kuulmisega loom.

Omapärane Aafrika kirjasüsteem on arenenud keerukast lihtsamaks

11.01.22 AJALUGU ... Kui tavaliselt kiputakse arvama, et areng kulgeb ikka lihtsamalt keerukamale, nii nagu üldjoontes on juhtunud näiteks eluslolendite evolutsiooniloos, siis näiteks maailma kirjasüsteemide ajalugu osutab ka vastupidisele võimalusele — keerukast lihtsaks, piltkirjast alfabeediks.

Rootsi mõisnikud murdsid Soome pullikohitsustava

07.01.22 AJALUGU ... Keskaegses Eestis ja Soomes kohitseti pullid härgadeks täiskasvanueas, kui loomad olid juba jõudnud järglasi anda. Rootsis kastreeriti aga juba mõnekuiseid isasvasikaid. Soome talupoegadel kulus Rootsi mõisnike kommete ülevõtuks alates keskajast mitu sajandit, osutab Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uuring.

Nüüdisinimesel on oksüdatiivse stressi eest tõhusam kaitse kui lähiliikidel

06.01.22 AJALUGU ... Inimesi eristavad meie lähematest sugulasliikidest ahvide seas, aga isegi veel lähemast sugulasliigist nagu neandertallane muu hulgas mõned valgumolekulid, mis on meil natuke teistsugused kui neil.

Muinsuskaitseametini jõudis mullu üle 4000 arheoloogilise leiu

02.01.22 AJALUGU ... Eelmise aasta jooksul anti muinsuskaitseametile üle rohkem kui 4000 arheoloogilist leidu. Suur osa neist leidudest on välja tulnud otsinguvahendiloaga detektoristide otsingute käigus, kuid päris paljud arheoloogilised leiud on jõudnud ametini ka tänu terava silmaga juhuleidjatele.

Täid säilitasid Lõuna-Ameerika muumiate saladusi

30.12.21 AJALUGU ... Täid ja nende munad ehk tingud kinnituvad juuste külge spetsiaalse kleepuva sideaine abil. Kuna sideaine säilitab hästi kõike, mis sellesse satub, sai rahvusvaheline teadlasrühm Lõuna-Ameerika muumiate päid uudistades aimu nüüd omaaegsete inimeste rändest, elukeskkonnast ja põlvenemisest.

Teadlased heitsid digitaalse pilgu Amenhotep I mähiste alla

29.12.21 AJALUGU ... Sarnaselt enamikele Egiptuse vaaraodele langesid Amenhotep I maised jäänused hauaröövlite ohvriks. Värske uuring osutab, et kuningriigi preestrid võtsid seetõttu sajandeid hiljem nõuks taastada muumia selle algses hiilguses.

Inglismaal tuli välja risti löödud inimese luustik

23.12.21 AJALUGU ... Inglismaalt leiti inimese luustik, kelle jalalabast on läbi löödud nael. Briti arheoloogide sõnul on tegu haruldase näitega vanarooma karistusviisidest.

Ürginimesed alustasid küttimist kõige suurematest loomadest

22.12.21 AJALUGU ... Suured loomad on maamunalt kadunud eelkõige ürginimeste küttimistegevuse tagajärjel, väidavad Iisraeli teadlased oma ulatusliku uuringu põhjal.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: