Ajalugu

Ettekujutus eestlasest kui metsarahvast sündis nõukogude ajal

17.05.21 AJALUGU ... Levinud ettekujutuse järgi iseloomustab eestlasi kaugesse minevikku ulatuv eriline loodus- ja metsasuhe. Hiljutises uurimuses leiti, et eestlaste metsamüüdi ajalugu on aga üllatavalt lühike. Ökorahvusluse idee kujunes välja nõukogude perioodil, mil rahvus- ja looduskaitse üheks tervikuks sulasid.

Pronksiaegne DNA paljastas stepirahvaste mõju Itaalia poolsaarele

14.05.21 AJALUGU ... Varasemad uuringud on näidanud, et pronksiaja (2200-900 eKr) alguses ja sellele eelnenud perioodil segunes Euroopa rahvastik stepi päritolu populatsiooniga. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud ning DNA analüüsil põhinenud uuring andis uusi tõendeid selle kohta, et nimetud demograafiline muutus toimus ka Itaalia poolsaarel. Lisaks selgus, et muutused rahvastikus kattusid muutustega matusekommetes.

Inimese soolestik oli aastatuhande eest elurikkam

13.05.21 AJALUGU ... Ükski inimese söödud toit ei seeduks ilma rikkaliku bakterikoosluseta tema soolestikus, mis peegeldub ka tema fekaalides. Tuhatkonna aasta eest elanud inimeste väljaheiteid uurinud teadlased leidsid nüüd, et toonane mikrobioom oli praegusest oluliselt mitmekesisem.

Unistus inimese eluea pikendamisest ulatub keskaegsesse alkeemiasse

13.05.21 AJALUGU ... Tänapäeva transhumanistlikud autorid filosofeerivad, kuidas inimest tehnoloogiliste vahendite abil täiustada, parandades näiteks tema mälu või pikendades eluiga. Uut ja täiuslikumat inimest kavandati aga juba keskaegses alkeemias, mille praktiseerijaid lootsid inimest muuta tema enda verest loodud salapärase eliksiiri abil.

Varjusurmad muutusid üleloomulikeks alles 20. sajandil

12.05.21 AJALUGU ... Kui inimene pole ei elus ega kindlalt surnud, on ta rahvapäraselt öeldes varjusurmas. Ürgne hirm elusalt maetud saamise ees kerkis valgustusajastul Euroopas taas teravalt esile ja kajastus paljudes eluvaldkondades. Päriselt kadunud pole see hirm aga veel tänapäevalgi, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur folklorist Eda Kalmre.

Pilguheit minevikku – 19. sajand muutis meditsiini teaduseks

08.05.21 AJALUGU ... Ülemöödunud, 19. sajand oli kaasajastumise protsessi alus ja muutis läänemaailma ajaloos peaaegu kõiki ühiskonna tahke, seal hulgas arstiteadust. Oma roll oli selle juures mängida ka baltisaksa teadlastel.

Preestri muumia osutus rasedaks naiseks

06.05.21 AJALUGU ... Uurijad pidasid Egiptusest leitud 2000 aasta vanust muumiat esialgu meessoost preestriks. Hiljuti Poola teadlaste tehtud radioloogiline uuring näitas, et tegelikult oli tegu hoopis raseda naisega. Ühtlasi on muumia esimene teadaolev rasedana palsameeritud inimkeha.

Doktoritöö: Eesti jalgpall langes kommunismi ohvriks

05.05.21 AJALUGU ... Kui tänapäeva Eesti jalgpalli suhtes kostub alatasa nurinat ja kriitikat, siis vähem on teada asjaolu, et sõdadevahelises Eestis oli jalgpallil oluliselt kõrgem maine. Oma värskelt kaitstud doktoritöös uuris Indrek Schwede, kuidas jalgpalli kunagine hiilgus nõukogude perioodil kaduma läks.

Vene-Türgi sõda Balkani tandril ehk kuidas eestlased Bulgaariat vabastasid

01.05.21 AJALUGU ... "Bulgaaria vabastamisel võitles enam eestlasi kui bulgaarlasi," kirjutas Postimees oma juhtsõnas 13. veebruaril 1938, viidates Vene-Türgi sõjale aastatel 1877–1878, mille tulemusel sai Bulgaaria iseseisvaks riigiks.

Maailma vanimad silmad kivistusid Muuga lähistel

29.04.21 LOODUS ... Praegune Eesti ala asus 450 miljoni aasta eest tänapäeva Madagaskari piirkonnas. Tollest ajast säilinud kivististe seast leiab näiteks mõne maailma vanimate silmadega elusolendi.

Eesti e-riigi areng sai alguse juba 1980. aastate Nõukogude Eestis

28.04.21 AJALUGU ... Üleminek e-riigile ei alanud Eestis 1990. aastate alguses. Juba nõukogude ajal alanud protsessi eestvedajad kasutasid murranguretoorikat, et üleminek pealtnäha uueks ja oluliseks muuta, leiab Lõuna-California Ülikooli kaasprofessor ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi külalisteadur Aro Velmet.

Õpilasuurimus: naiste võistlussport oli sõdadevahelises Eestis taunitud

28.04.21 AJALUGU ... Kui tänapäeva Eestis võib tegeleda igaüks just selle spordialaga, mis talle meeldib, siis vaid sada aastat tagasi peeti naiste võistlusspordiga tegelemist kohatuks ja ebasobivaks, selgub Tartu Mart Reiniku kooli õpilase Arabella Antonsi uurimustööst.

Hoiatav näide: Valgevene teaduse konnatiigistumine seab ohtu rahvatervise

26.04.21 TEADUSELU ... Tšornobõli tuumakatastroofile järgnes 1986. aasta kevadel suur avalik huvi nii Valgevenes kui ka kogu maailmas. Järgnenud kümnendi algul panustas plahvatuse mõju uurimisse omal moel enamik Valgevene teadlastest. Nüüdseks on Tšornobõli temaatika poliitikute silmis tähtsuse minetanud, rahastus selle uurimiseks kokku kuivanud ning näiteks väikeste kiirgusekoguste mõju rahvatervisele ei tea hästi enam keegi.

Umami teekond ametlikuks põhimaitseks oli pikk ja konarlik

24.04.21 AJALUGU ... Inimeste kõhuorjus on seotud maitsemeelte teravusega, mis meil on vägagi hästi arenenud. Pikka aega arvati, et põhimaitseid on neli: magus, hapu, soolane ja kibe. Hiljuti lisandus neile viiendana umami. Mis see täpselt on ja kuidas ta meie suus käitub? Just sellest räägib Eesti Tervisemuuseumi külastusjuht Kent Joosep taskuhäälingus "Sünaps".

Jüripäeval pandi hundid ketti ja lasti poisid vabaks

23.04.21 AJALUGU ... Jüripäev ehk 23. aprill oli sajandite eest omamoodi aastavahetus: siis algas uus põllumajandusaasta. Ajaloolase Ründo Mültsa sõnul on kunagistest kommetest tänapäeva jõudnud jüriöö märgutuled, ent uue kombena on lisandunud näiteks motohooaja algus.

Juuraajastu Hiina kohal laperdas kanapala suurune pterosaurus

21.04.21 AJALUGU ... Hiinast leitud väikese pterosauruse Sinomarcops bondei kivististe analüüs aitab näha lendavate sauruste arengulugu uues valguses. Juura ajastu lõpul elanud väike ümara pea ja suurte silmadega saurus annab aimu, kui eriilmelisteks pterosaurused omal ajal arenesid.

Hispaania koopamuda peitis endas neandertallaste arengulugu

19.04.21 AJALUGU ... Muistsete inimeste päritolu on määratud peamiselt luudest ja hammastest eraldatud pärilikkusaine põhjal. Nüüd eraldas rahvusvaheline teadlasrühm uue tehnika abil neandertallaste DNA-d ka koopapõrandale kogunenud mudast. Leidude analüüs näitas, et aja jooksul asendus üks neandertallaste rühm teise ja arukamaga.

Antropoloog: pärandi hooletussejätt on üks poliitika tegemise vorme

12.04.21 ÜHISKOND ... Nõukogude-aegsed ehitised ja mälestusmärgid jäetakse Eestis sageli hooletusse või lammutatakse sootuks. Tallinna Ülikooli antropoloog Francisco Martínez uuris Maarjamäe memoriaali näitel, kuidas poliitilised otsused saavad murenevate ehitiste näol tegelikkuseks.

Kas ristisõdijad arvestasid Liivimaa kohaliku ülikkonnaga?

09.04.21 AJALUGU ... Liivimaa ristiusustamise käigus võisid vallutajad oma mõjuvõimu kindlustamiseks otsida võimalusi abielluda kohalike ülikute tütardega. Kuna sobilikku abielu oli keeruline sõlmida, tehti soovitud positsiooni saavutamiseks muid lepinguid ja muu hulgas arvestati neis nii mõnelgi juhul kohalike ülikute nõudmistega.

Pronksiaegne kiviplaat osutus iidseks Euroopa kaardiks

07.04.21 AJALUGU ... Prantsusmaalt 1900. aastal välja kaevatud ja siis pea sajandiks unustusse vajunud kirjatud kiviplaat osutus pronksiaegseks Euroopa kaardiks. Tegu on vanima teadaoleva Euroopas asuvat maa-ala kujutava kaardiga üldse, leidis rahvusvaheline teadlasrühm.

Mustas meres kestab veel kohati jääaeg

01.04.21 KESKKOND ... Viimane jääaeg lõppes pea 12 000 aasta eest. Ometi pole osa Musta mere sügavamaid piirkondi endiselt jääaja mõjudest veel toibunud ja merepõhjas leidub vaba metaani endiselt oodatust vähem, selgub Saksa teadlaste uuringust.

Geoloogilise Liivi keele sünnilugu sai selgemaks

25.03.21 LOODUS ... Eesti alasid kattis umbes 445 miljoni aasta eest meri, mis polnud aga kõikjal ühtmoodi sügav. Kui Põhja-Eesti heledavärviline Ordoviitsiumi lubjakivi on moodustunud rannalähedase madalvee setetest, siis Lõuna-Eesti maapõue lubjakivi punane värv pärineb Liivi keele nimelisest sügavamast meresopist. Nüüd pakuvad Eesti geoloogid välja mõistatusliku Liivi keele tekkeloo.

Elustamisnukk Annel on salapärane minevik

20.03.21 AJALUGU ... Inimese pead ja rindkere kujutav pehmest plastikust elustamisnukk Anne on paljudele tuttav esmaabikoolitustelt. Kas oled kunagi mõelnud Anne päritolu peale? Eesti Tervisemuuseumi podcastis jutustab selle põneva ja traagilise loo lahti muuseumi külastusjuht Kent Joosep.

Iidse arvuti digimudel paljastas antiikaja inseneriteaduse meistriteose

16.03.21 AJALUGU ... Briti ja Küprose teadlased koostasid uue digitaalse mudeli Antikythera mehhanismist ja võisid seeläbi välja nuputada muistse seadme peamise eesmärgi. Katse ennustada taevaseid sündmusi annab uurijate sõnul tunnistust antiikkreeklaste kõrgelt arenenud teadusest.

Vene emigrantide strateegia Nõukogude Liidu vastu hõlmas ka Eestit

16.03.21 AJALUGU ... Eesti geopoliitiline tähtsus seisneb ja seisnes riigi läheduses Venemaale. Sõdadevahelisel perioodil mõistsid seda Vene valged, nende liitlased ja oponendid, mistõttu siin toimus niimõndagi konspiratiivset, väidab sõjaajaloolane Igor Kopõtin ajakirjas Sõdur.

Eesti külarahva seksiostud kadusid kalevi alla

15.03.21 AJALUGU ... Kuna seksuaalsusega seotud teemasid ei peetud veel sajandi eest sobivaks kõneaineks, napib nende kohta otseseid allikaid ja teadlased peavad lugema nii mõndagi ridade vahelt. Nüüd leidsid Eesti rahvaluule- ja ajaloouurijad, et prostitutsioon oli mõne sajandi eest Eesti külades tavaline nähtus, millega sattusid tihti tegelema ühiskonna haavatavamad liikmed.

Põhja-Jäämeri võis kunagi olla mage

03.03.21 AJALUGU ... Saksa teadlased leidsid võimalikku uut tõendust, et Põhja-Jäämeri oli viimase 150 000 aasta jooksul vähemalt kahel korral paksu jääkihi all ja täis magevett. Hüpotees võib aidata selgitada ka toonaste jääaegade kliimaanomaaliaid.

Neandertallase kõrv tajus inimkõnele omaseid häälikuid

03.03.21 AJALUGU ... Kuidas neandertallased omavahel suhtlesid, kas puhusid viisakalt juttu nagu nii mõnedki nüüdisinimesed või pigem urahtasid ja mõurasid nagu mingid paadunud primitiivid? Rühm Hispaania teadlasi väidab, et tõenäoliselt suutsid neandertallased kuuldavale tuua enam-vähem samasuguseid häälikuid kui meie, tänapäeva inimesed.

Veatut maakaarti pole võimalik teha

25.02.21 TEHNIKA ... Hiljaaegu valmistasid Princetoni Ülikooli teadlased uue kettakujulise maakaardi, kus ükski riik pole loomupärasest suurem. Arvestades, et Maad kujutavaid kaarte leidus juba enne kümneid erinevaid, uuris Novaator Eesti geograafidelt, mille poolest need erinevad ja kuidas neid koostatakse.

Muistse merekarbi heli kõlas taas üle 17 000 aasta

17.02.21 AJALUGU ... Pildil olev merekarp kogus viimased 80 aastat Toulouse'i muuseumiriiulil tolmu. Enne seda peitis pill end mitu aastatuhandet Lõuna-Prantsusmaal Püreneedes koopapõrandal. Nüüd pühkisid Prantsuse teadlased karbi tolmust puhtaks ja proovisid sellel mängida.

Lugeja küsib: kust tuleb toidunimetus hot dog?

17.02.21 LUGEJA KÜSIB ... Pika viineriga sai ehk hot dog on ilmselt tuttav kõigile lugejatele. Mida on aga ühist viinerisaial ja koertel? Vastab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Meeli Sedrik.

Vanasti tähistasid eestlased vastlapäeva asemel pudrupäeva

16.02.21 ELU ... Tänavusel lumerohkel vastlapäeval lasti vastlaliugu ja söödi kukleid, mõlemad kombed on üsna uued. Vanad eestlased kutsusid alamsaksa keelest laenatud vastlaid hoopis pudru- või lihaheitepäevaks, sest see oli viimane võimalus kõht rasvast toitu täis süüa enne, kui algas lihavõteteni kestev seitsmenädalane paast.

Tallinnas käivad väljakaevamised käredast külmast hoolimata

11.02.21 EESTI ... Kui tavaliselt teevad arheoloogid välitöid suviti, siis Tallinna kesklinnas käivad kaevamised käredast külmast hoolimata. Mitu kihti riideid, tee termoses, ööpäevaringselt huugavad puhurid lasevad ka veebruaris kultuurkihte läbi uurida.

Ühismeedia mütologiseerib ajaloosündmusi ja põlistab eelhoiakuid

10.02.21 AJALUGU ... Ajaloolised sündmused elavad tänapäeval edasi ühismeedias. Seal saavad erinevad kogukonnad küll oma hääle kuuldavaks teha, kuid samas soodustab lakooniline emotikonikeel seisukohtade kivinemist, leidsid Tallinna Ülikooli teadlased Armeenia genotsiidi mälestava Instagrami konto näitel.

Pöial sai tõhusaks haarajaks kahe miljoni aasta eest

09.02.21 AJALUGU ... Pöidlaid on teatavasti tarvis selleks, et mobiiltelefonis paremini tšättida saaks. Kuid tegelikult on inimese pöialdel juba pikk ja põnev ajalugu. Korraliku pöidlaga varustatud käes on palju tahedam hoida pihukirvest, haamrit ja mõnda muudki vajalikku.

Egiptusest leiti kuldse keelega muumia

02.02.21 AJALUGU ... Arheoloogid leidsid Egiptusest Taposiris Magna leiukohast 2000 aasta vanuse muumia, kelle suus on kuldne keel, vahendab Live Science.

Krimmi sõja kultuuriline jalajälg V: pandeemia ennetamine

01.02.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone, väljendeid ja nähtusi. Sõdurite seas möllanud koolera vastu võitlemine oli kriitiline teema, mis küttis kirgi mitmel pool. Mõningaid toona välja käidud ideid rakendatakse epideemiate ohjamispüüetes tänaseni.

Krimmi sõja kultuuriline jalajälg IV: Florence Nightingale ja Pirogov

29.01.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord uurime mitte sõja vägivaldset, vaid vägivalla tagajärgi minimeerida püüdvat poolt, ehk rindemeditsiini. Just selles vallas astusid Krimmi sõja päevil maailma kultuuriloo areenile tõelised legendid.

Krimmi sõja kultuuriline jalajälg III: kardigan, raglaan ja balaclava

28.01.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord tuhlame jaki- ja mütsimaailmas.

Arheoloogid leidsid Alaska põlisrahva ja Vene vägede viimse lahinguvälja

27.01.21 AJALUGU ... Alaska põlisrahvas tlingitid ehitasid 19. sajandi alguses Shís'gi Noow'i ehk Võsukindluse. Ehitis oli üks viimaseid vene vägede pealetungi aeglustanud kindlustusi. Nüüd taasleidsid teadlased Võsukindluse tänapäevaste radarite ja kuvatehnikate abil uuesti üles.

Krimmi sõja kultuuriline jalajälg II: "peenike punane joon"

27.01.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord on luubi all väljend "peenike punane joon".

Tartu parkla all oli peidus põhjasõjaeelne maailm

26.01.21 AJALUGU ... Juba mitu kuud on Tartus Jakobi 5 asuval ehitusplatsil toimetanud hulk kiivritega inimesi. Lisaks haridusteaduste instituudi uut õppehoonet rajavatele ehitajatele on seal ka arheoloogid, kes on leidnud põnevaid jälgi unustusse vajunud elust.

Krimmi sõja kultuuriline jalajälg I: Tallinna pargid

26.01.21 AJALUGU ... 19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord uurime Tallinna vanalinna ümbritseva pargivööndi teket.

Raha jälgedel: muistsed eurooplased arveldasid pronksvõrudega

21.01.21 AJALUGU ... Vajadust ühtse valuuta järele tundsid eurooplased juba varajasel pronksiajal. Hollandi teadlaste uuringu järgi arveldasid muistsed eurooplased ümarate pronksist objektidega, mille kuju ja kaal olid standardiseeritud nagu tänapäeva rahalgi.

Viis müüti eesti rahva kujunemisloost ja selle uurimise köögipoolest

20.01.21 AJALUGU ... Uued uurimismeetodid ja leiud kummutavad nii mõnegi Eesti rahva kujunemislugu ning selle uurimist puudutava laiemalt levima läinud väärarusaama.

Doktoritöö: Eesti ja Soome saatuse Teise maailmasõja eel määras kodusõja õud

18.01.21 AJALUGU ... Demokraatia ja julgeolek on teineteisest sõltuvuses: kui demokraatliku riigi kodanikud tunnetavad ohtu, on nad julgeoleku nimel valmis demokraatiat piirama. Euroopa 1930. aastate pingelises poliitikas läksid demokraatia piiramise teed ka Eesti ja Soome, kuid selle saatus kujunes erinevaks riigijuhtide isikuomaduste ja kodanike enamuse ajaloolise kogemuse põhjal, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Kas Muinas-Eesti valitsejad olid kristlased ja lõid oma münte?

17.01.21 AJALUGU ... Sageli arvatakse, et Eesti poliitikas oli ristiusk enne 13. sajandit väheoluline. Erinevate infokildude kõrvutamine võimaldab selliseid arusaamu aga tugeva kahtluse alla seada, sest Läti Henriku eelsed ajalooallikad võimaldavad näha ka teistsugust pilti.

Egiptus teatas suurtest avastustest Saqqara surnute linnas

17.01.21 VÄLISMAA ... Egiptus teatas laupäeval Kairost lõunas asuvast Saqqara surnute linnast uute märkimisväärsete leidude avastamisest.

Vanima teadaoleva loomamaalingu tiitli võib haarata Indoneesia seapilt

14.01.21 AJALUGU ... Vanim teadaolev looma kujutav koopamaaling võib asuda värske uuringu põhjal Indoneesias. Umbes 45 000-aastane kunstiteos kujutab karvast tüügastega siga, kirjutavad Austraalia ja Indoneesia teadlased. Samas juhivad kriitikud tähelepanu tõsiasjale, et koopamaalingute dateeringud on alati väga suhtelised.

Nokkloomadel leidub nii imetaja, linnu kui ka roomaja geene

08.01.21 LOODUS ... Ainupilulised loomad ehk nokkloom ja sipelgasiil ei väsi inimesi oma veidrustega üllatamast. Nüüd sai rahvusvaheline teadlasrühm nende omapärale jälile, tehes kindlaks, et ainupiluliste geenipagasis on säilinud nii imetajate, lindude kui ka roomajate geene.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: