Psüühika

Psühholoog: huvitav eriala ei pea pakkuma kohest mõnutunnet

16.07.18 ... Kui valite eriala vaid soovituse alusel, mille kohaselt tuleb kuulata oma sisemist kirga, siis sel on tugev miinuspool, järeldub Yale'i ja Stanfordi ülikooli teadlaste uuringust. See mõtteviis vähendab inimeste püsivust ja soodustab n-ö munade ühte korvi panemist.

Analüüs: loomingupalavik vanust ei küsi

12.07.18 ... Loomingulised kõrgperioodid esinevad inimeste elus juhuslikult ega ole otseselt seotud inimeste kasvanud produktiivsusega, leiavad silmapaistvate teadlaste, kunstnike ja filmilavastajate karjääre uurinud sotsiaalteadlaste tööst. Miinuspoolena satuvad inimesed analüüsi kohaselt loomingulisele kullasoonele tavaliselt vaid korra elus.

Eurooplaste IQ langeb, paanikaks pole (veel) põhjust

10.07.18 ... Inimeste keskmine IQ on hakanud pärast sajandi kestnud kasvu mitmes Euroopa riigis langema. Psühholoogid ei suuda trendi pöördumist veel üheselt selgitada ega ole jõudnud ka kokkuleppele, kas selle pärast peaks üleüldse erilist muret tundma.

Agressiivsel inimesel ja kiusajal on üks oluline erinevus

06.07.18 ... Kiusaja võib olla agressiivne, kuid mitte iga agressiivne inimene pole kiusaja ning selle erinevuse selgeks tegemine on ülioluline, et osata käituda vastavalt kiusaja ja agressiivse inimesega.

Imikuea mälestusi võib olla võimalik taastada

06.07.18 ... Täiskasvanueas lapsepõlve meenutada paludes tuleb enamikele inimestele meelde alles 4.– 5. eluaastast pärit mälestused. Inimestele sarnaselt lapseea amneesia all kannatavate hiirtega tehtud katsed viitavad, et mälujäljed pole tegelikult kuhugi kadunud ja neid annab hea tahtmise korral uuesti meelde tuletada.

Uuring: avatud kontor vähendab tööviljakust ja pärsib suhtlust

04.07.18 ... Kahes suurorganisatsioonis tehtavatel ümberkorraldustel silma peal hoidnud psühholoogid nentisid, et üleminek kuubikutelt avatud kontorile vähendas märkimisväärselt näost-näkku toimuvat suhtlust. Kahtlustada saab ka tööviljakuse vähenemist.

Lehtsaar: me tegelikult ei küsi, kuidas sul läheb, vaid see on tervituse erivorm

02.07.18 ... Ühel vihmasel juunikuu lõpu päeval läks ajakirjanik Linda Eensaar religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare juurde ja uuris talt elu mõtte kohta, õigupoolest selle kohta, mis teeb elu mõttekaks. Lehtsaar, kes praegu viimaseid päevi Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja ülesandeid täidab, leidis lõpuaktustest tiheda päeva sees pool tundi intervjuuks. Ta lohutab, et seni, kuni keegi leiab lõpuaktuste piltidest ja eneseesitlustest kiirel perioodil vahele küsida elu mõtte kohta, on kõik tegelikult hästi.

Videomängudes on üha rohkem hasartmängudele omast ja sõltuvust tekitavat

29.06.18 ... Paljudes populaarsetes online mängudes saab väikese tasu eest osta lisavidinaid või ligipääsu mänguelamust rikastavale sisule. Adelaide'i ülikooli hasartmängu psühholoogide sõnul sarnaneb süsteem hasartmängudele ja võib kujutada mängijatele nii rahalist kui ka sõltuvuslikku ohtu.

Üliõpilasorganisatsioonid mõjuvad vaimsele tervisele hästi

28.06.18 ... Üliõpilasorganisatsioonide tegevustes kaasa löövad noored on vaimsest tervisest teadlikumad ja pakuvad vajadusel abistava käe suurema tõenäosega kui üliõpilased, kes organisatsioonidesse ei kuulu, selgus uuringufirma RAND uuringust.

Viis soovitust, kuidas aja kiirenemist ohjata

26.06.18 ... Aja kiiruse määravad inimesed, mitte tehnoloogia. See tähendab, et nutitelefoni või arvutit ei tasu süüdistada selles, kui teil aeg libiseb käest ja midagi ei saa justkui tehtud.

Doktoritöö: noorte vaimset heaolu laastab kõige enam küberkiusamine

26.06.18 ... Kõigist kiusamise liikidest mõjub noorte vaimsele heaolule kõige laastavamalt küberkiusamine, selgub suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete levimust uurinud Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Lauraliisa Margi doktoritööst.

Lugeja küsib: kuidas inimesed tunnevad, et neid jälgitakse?

26.06.18 ... Kuigi neil püsivat pilku tajuvad aeg-ajalt isegi pimedad, pole kuuenda meele mängu toomiseks mingit põhjust. Piisab evolutsioonist ja inimeste kombest tähelepanu keskpunktis olemist ülehinnata, leiavad pilgu mõju ja pimenägemist uurinud teadlased.

Keemiline kell näitab uneaja kätte

25.06.18 ... Miks tuleb õhtul uni peale? Teadlased on avastanud ajust keemilise kella, mis näitab õige magamisaja kätte.

Helisalvestis viitab, et kuulus vanglaeksperiment põhineb pettusel

21.06.18 ... Ajaloo ühe kõige kurikuulsama eksperimendi läbiviimisel kasutati meetodeid ja võtteid, mis sunnivad kahtlema avalikkusele esitletud tulemustes, järeldab toonaseid helisalvestisi ja eksperimendi katsealuseid intervjueerinud ajakirjanik Ben Blum.

Säutsude keel toob esile ööpäevase meeleolurütmi

21.06.18 ... Inimese meeleolu muutub sõltuvalt kellaajast ja see muutus kajastub ka inimese sotsiaalmeedia-säutsudes. Inglise teadlased on need säutsu-meeleolu kõikumised nüüd selgelt tuvastanud.

Kas jalgpall on parem kui seks? Lühike teaduslik vastus

14.06.18 ... Igipõlisele küsimusele annab osalise vastuse 2008. aastal avaldatud aju-uuring. Vahetult pärast lemmikmeeskonna löödud väravat aktiveeruvad ajus samad piirkonnad kui seksi ajal. Samas ei ütle teadustöö midagi kogetava tunde tugevuse kohta.

Inimeste intelligentsuse tõus on pööranud languseks

14.06.18 ... Seni on inimkond võinud rahul olla vähemalt ühe statistilise suundumusega: inimeste keskmine intelligentsuskvoot IQ on saanud aastakümnetega üha kõrgemaks. Nüüd aga on hakanud uuemad uuringud näitama, et see trend on pöördunud ja inimeste keskmine nutikus kipub hoopis langema.

Üliõpilased teadvustavad, et nutimeedia röövib tähelepanu, aga kasutavad seda siiski

05.06.18 ... Teadlased leiavad, et tunnis sageli nutimeedia, nagu mobiiltelefoni ja sülearvuti, kasutamine tähendab pigem kehva õpitulemust. Kuigi selle tunnis kasutamist peavad ebasobivaks ka üliõpilased, teevad seda enamust neist loengu ajal mitu korda.

Toitumise tervislikkus sõltub aju ehitusest

05.06.18 ... Selleks, et suuta järjekindlamalt valida tervislikumat toitu, on sõna otseses mõttes abi aju ehitusest. Nii selgub Prantsuse, Ameerika, Kanada ja Šveitsi teadlaste uurimistööst, kes analüüsisid varem ilmunud uurimusi.

Prillikandjad on targemad, kuid välimus võib olla petlik

03.06.18 ... Sadu tuhandeid inimesi haaranud uuring kinnitab, et prille vajavate inimeste pärilikkusaines leidub sagedamini kõrgema vaimse võimekusega seotud geenivariante. Samas suutsid teadlased selgitada nendega inimeste üldintellekti erinevustest vaid mõne protsendi.

Neuroteadlane Elkhonon Goldberg: olen teadvuse küsimust pidanud alati ületähtsustatuks

01.06.18 ... Juuni algul ilmub eesti keeles maailma ühe juhtiva neuroteadlase Elkhonon Goldbergi raamat "Loovus". Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter vestles Goldbergiga loovusest, ajust, tulevikust ning meeste ja naiste aju erinevustest.

Uus teooria selgitab, kuidas uni loominguliste ideedeni viib

30.05.18 ... Uni aitab näha probleeme värske pilguga ja leida kohati täiesti ennekuulmatuid lahendusi. Seda on näidanud varasemad eksperimendid. USA ajuteadlased on käinud välja nüüd uue teooria, mille kohaselt aitab uudsete lahendusteni jõuda selle erinevate faaside vastastikmõju.

Naine tunneb teiste kõdi

28.05.18 ... Kõditamise peale hakkavad paljud meist naeru kihistama. Kuid tavaliselt on suur vahe, kas kõditatakse meid ennast või kedagi teist. Nüüd on Ameerika teadlased lähemalt uurinud inimest, kes hakkab kontrollimatult kihistama, kui juhtub nägema, kuidas kedagi teist kõditatakse.

Lugeja küsib: kui pikk on inimese mälu ja kuidas seda parandada?

10.05.18 ... Elu kõige ilusamate hetkede unustamist kartnud ERR Novaatori lugeja eriliselt muretsema ei pea. Eredamad mälestused püsivad mälus kümneid aastaid. Samas leidub ka nende värskena hoidmiseks mitmeid strateegiaid.

Suuremad närvirakud töötavad paremini

07.05.18 ... Miks on mõned inimesed taibukamad kui teised? Põhjus võib peituda osaliselt närvirakkude suuruses. Mida suuremad on inimese ajus neuronid, seda kõrgem on tema arukuskvoot IQ.

Naised ei lase mehevalikul end hormoonidest häirida

04.05.18 ... Naised eelistavad kindlate näojoontega mehi vaatamata sellele, kas nad võtavad beebipille või toimub parasjagu ovulatsioon, viitavad poolt tuhandet naist hõlmanud uuringu tulemused. Ühtlasi näitlikustavad need, et väikesemõõtmeliste katsete põhjal ei maksa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Võõrkeelt saab emakeele tasemele lihvida alustades õppimist enne 10. eluaastat

02.05.18 ... Täiskasvanuna on võõrkeelt õppida keerulisem kui lapsena. See tõik on pannud teadlasi uurima, millise vanuseni omandavad lapsed keelt paremini kui täiskasvanud. Tuleb välja, et lastel on ses osas edumaa 18. eluaastani, kuid native speakeri ehk emakeelena kõneleja tasemel keele õppimiseks peab õpinguid alustama siiski oluliselt varem.

Surnud sea aju saab hoida elus enam kui päeva

30.04.18 ... Sea aju on pärast loomal pea maha võtmist võimalik hoida elus vähemalt 36 tundi, leiavad Yale'i ülikooli teadlased. Mõõtmiste alusel polnud ajud küll teadvusel, ent tehnika täiustamine tõotab viia ka inimesi puudutavate eetiliste dilemmadeni.

Heas vormis hiirtel on nutikamad pojad

25.04.18 ... Kes hoiab keha vormis ja vaimu virge, saab ka tublimaid järglasi. Nii kehtib see värske teadusuuringu järgi vähemalt hiirte puhul, aga kui juba hiirte, siis võib-olla ka inimeste puhul.

Töökaaslaste ebaviisakas käitumine tekitab unehäireid

24.04.18 ... Töökohal kogetud kritiseeriv ja sõnaliselt alandav käitumine võib mõjutada ööund, täpsemalt tekitada unetuse sümptome nagu öösiti korduvalt üles ärkamine.

Kaashäälikurohkete keelte kõnelejatel on eriline geeniversioon

20.04.18 ... Keeli on maailmas ikka veel päris palju. Mõnes keeles aga on seejuures nii palju kaashäälikuid, et selle keele kõnelejatel on erisuguste häälikute eristamise hõlbustamiseks kohe eriline geeniversioon.

Video: teadlased selgitavad, mis tekitab nutisõltuvust

17.04.18 ... Teisipäeval kell 16.00 toimub TÜ digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse veebiseminar, mis sel korral on pühendatud nutisõltuvuse teemale.

Tartu Ülikooli doktoritöö: automaatne nägemine laseb mõttel puhata

17.04.18 ... Psühholoog Nele Põldveri Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö keskendub sellele, kuidas me ümbritsevat näeme ja nähtut töötleme.

Krimiteadus: mis toimub kurjategija peas pärast raske kuriteo sooritamist?

03.04.18 ... Sellele küsimusele aitab vastata Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kognitiivpsühholoogia vanemteadur Iiris Tuvi.

Lugeja küsib: kuidas aprillinalja tehes valetamisega mitte vahele jääda?

01.04.18 ... Novaatori lugejale annavad nõu Psühhobussis teadust populariseerivad tudengid ning Tartu Ülikoolis petukäitumist uurinud ja psühholoogia erialal filosoofiadoktori kraadi kaitsnud Inga Karton.

Eesti kooliõpilased magavad liiga vähe

31.03.18 ... Suurem osa õpilastest magab öösel soovitatust vähem, selgub kolme kooli noori haaranud õpilasuurimustest. Kuigi õpilased on une puudujäägiga seotud probleemidest sageli teadlikud, ei kiputa unehügieeni põhimõtteid järgima. Mõneti võiks olukorda leevendada tundide hilisem algus.

Arutelu kell 14: mis sellest depressioonist siis ikkagi saab?

26.03.18 ... Kolmapäeval kell 14 vahendab ERR Novaator depressiooni teemalist arutelu, mida korraldab Peaasi.ee koostöös Rahva Raamatuga. Otseülekande videot saab jälgida siinses artiklis.

Emaliku hoole nappus muudab ajurakkude DNA-d

23.03.18 ... Emaliku hoole nappus lapseeas muudab ajurakkude DNA-d, viitavad hiirtega tehtud katsed. Samas on vara öelda, kas nähtud muutused on otseselt kahjulikud.

Perearst: antidepressandid töötavad, kuid tulemusi ei näe ühe päevaga

21.03.18 ... Depressiooni ravi ei pea algama psühhiaatri juurde minekust, vaid enamasti suudab sobiva lahenduse pakkuda juba perearst, sedastab perearst Karmen Joller. Samas peaksid inimesed mõistma, et depressiooni pole võimalik ravida paari päevaga.

Nägu näitab emotsioone ka värvidena

20.03.18 ... Meie nägu näitab meie emotsioone täisvärvides, ka siis, kui me lihastki ei liiguta.

Kolmandikul riigisektori töötajatest esineb depressiooni tunnuseid

15.03.18 ... Kolmandikul riigisektori töötajatest esineb depressiooni tunnuseid, selgus kampaania "Must lumi" käigus läbi viidud testide tulemustest. 61 protsenti testi täitnutest olid politsei- ja piirivalveameti töötajad. PPA juhtkond tunnistab, et vaimse tervise teema on olnud neil fookuses juba aastaid.

Naine naeratab teisiti kui mees

15.03.18 ... Naeratab aeg-ajalt nii naisi kui ka mehi, kuid naeratuse dünaamika erineb sugude vahel märgatavalt. Seda on nüüd märganud tehisintellekt, mis suudab puhtalt näolihaste liikumise järgi ära arvata, kas naerataja on mees või naine.

Vaba tahte puudumist ei ole lõplikult tõestatud

13.03.18 ... Kas inimesel on vaba tahe või ei ole tal seda mitte? Mõnede teadlaste arvates on juba aastaid olnud selge, et vaba tahe on illusioon, kuid nüüd väidab rühm teadlasi, et uuringud, mille põhjal vaba tahte puudumist on justkui tõestatud peetuks, on metodoloogiliselt ebajärjekindlad ning vastuoluliste tulemustega.

Depressioonitesti täitnutest viiendik mõlgutab surmamõtteid

10.03.18 ... Depressioonile tähelepanu juhtivas kampaanias " Must lumi" on tänaseks depressioonitesti täitnud juba rohkem kui 15 000 inimest. Testidest selgub, et pea pooltel erasektori töötajaist esineb depressioonile viitavaid tunnuseid, rohkem kui 20 protsendil neist on peas ka surmamõtted.

Usk nõidusesse on inimaju paratamatu kõrvalprodukt

10.03.18 ... Ohjeldamatult teleoloogiline mõtlemine pole looduse ja asjade suhtes adekvaatne, sest neil ei ole eesmärki, tõdeb assürioloog Amar Annus.

Lootus endale uute ajurakkude tekitamisest hakkab mõranema

09.03.18 ... Täiskasvanud inimeste ajus tekib uusi ajurakke imevähe või üldse mitte. Lahkhelisid külvava uuringu tulemused ähvardavad kummutada viimase 20 aasta jooksul tekkinud lootuse, et protsessi ergutamisega on võimalik ravida näiteks Alzheimeri tõbe ja depressiooni.

Perearstidel napib vaimsete probleemide lahendamiseks raha ja küünarnukitunnet

07.03.18 ... Enamikel perearstidel on nende hoolealuste vaimsete probleemide märkamiseks ja nendega tegelemiseks piisavalt head oskused. Samas napib perearstikeskustel raha patsientide psühhoteraapiasse saatmiseks. Kohati jääb puudu küünarnukitundest, leiab Tartu ülikooli peremeditsiini dotsent Kadri Suija.

Eestis eiratakse tööstressi vaatamata moraalsele ja majanduslikule kahjule

07.03.18 ... Eesti töökultuuris võib märgata endiselt viimase majanduskriisi mõju. Paraku ei pööra tööandjad aga sellest tingitud tööstressile sageli tähelepanu. Töötajatel puudub tihti isegi hea ettekujutus, mida teha depressiooni või teiste vaimsete häirete tekkimisel.

Ekspert: vaimse tervise edendamine tasub ära rohkem kui ühel viisil

07.03.18 ... Teadlikkuse kasvatamine ja varajast sekkumist võimaldav tugisüsteem on piisavalt kulutõhus, et teenida vaimse tervise parandamiseks tehtud kulutused tasa kuni paari aastaga. Seda ei tohiks näha aga organisatsioonis eesmärgina omaette, leiab Briti nimekas majandusteadlane Martin Knapp.

Eestis pole vaimse tervise probleemide mõju rahasse ümber arvestatud

07.03.18 ... Eestis pole vaimse tervise häirete majanduslikku mõju mõõdetud. Seda põhjusel, et nende häirete ja haiguste alla võib liigitada palju erinevaid haigusi ja häireid, mille mõju tööle, elukvaliteedile ja selle kaudu ka majandusele on rahas keeruline mõõta.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: