23.09.23 PSÜÜHIKA ... Koeratõuge on maailmas mitusada, väga mitmesuguse kehakuju ja -suurusega, nii nunnusid kui ka ettevaatlikuks tegevaid. Mõnel koeratõul on pikk koon, teisel pole koonu peaaegu ollagi.

18.09.23 PSÜÜHIKA ... Õige rõivavalik aitab soovi korral saledam välja paista. Näiteks annavad sellesuunalise efekti vertikaalsed triibud.

15.09.23 PSÜÜHIKA ... Mõnel südameseiskumisega patsiendil jätkab aju tööd veel elustamise ajalgi. Rühm USA ja Ühendkuningriigi teadlasi oletab, et tegu on niinimetatud surmalähedaste kogemuste bioloogilise alusega.

11.09.23 PSÜÜHIKA ... Kuigi ühiskonnas levinud arvamuse järgi mõjutavad inimese isikuomadused tema kehakaalu, ei paku uurimistulemused sellele tingimata kinnitust. Pigem ilmnes Tartu Ülikooli doktoritöös vastupidine seos: suurem kehakaal võib mõjutada inimese isiksuseomadusi. Töö autori sõnul ei ole teadusuuringud niisiis andnud alust panna tüsedamate inimeste kaalu nende iseloomu süüks.

05.09.23 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik sai Euroopa Teadusnõukogult (European Research Council, ERC) alustava teadlase grandi, et uurida rasvumisega seotud käitumuslikke ja geneetilisi seoseid. Samuti plaanib ta leida uusi võimalusi ülekaaluga võitlemiseks.

04.09.23 PSÜÜHIKA ... Kas oled kunagi mõelnud sellele, kuidas lapsed oma esimesi sõnu ütlema hakkavad? Kõrvalt vaadatuna toimub see justkui iseenesest, kuid tegelikult peitub selle taga raske töö, kirjutavad Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogid.

28.08.23 PSÜÜHIKA ... Lastele meeldib karusselliga sõita, aga karusselliga sõita võib meeldida ka kärbestele. Avastus annab alust arutella, et võib-olla võime ka putukate seas kohata rohkem mängulisust, kui aimatud.

15.08.23 TERVIS ... Kui inimene saab teada, et mingil omadusel, näiteks kehakaalul, on geneetilised põhjused, võib ta hakata vähem kontrollima selle tunnuse arengut mõjutavat käitumist: näiteks hakata varasemast isukamalt sööma. Seeläbi võib teadmine mingi tunnuse seosest geenidega selle hoopis tugevamalt geenidega kokku siduda, osutab Tartu Ülikooli filosoof.

15.08.23 PSÜÜHIKA ... Päevatoimetusi tehes ja ööund magades, hommikul vara ja hilisel õhtutunnilgi on kõik inimesed, aga ka hiired ja muud olendid hõivatud ühe üliolulise tegevusega, mis tavaolukorras kulgeb üsna märkamatult.

31.07.23 PSÜÜHIKA ... Ilmselt ei mõtle enamus inimesi kuigi sageli, kui palju nende käed kaaluvad. Tuleb välja aga, et me kipume oma käte kaalu kõvasti alahindama.

21.07.23 PSÜÜHIKA ... Mitmetel populaarsetel ja väidetavalt õnnetunnet kasvatavatel nippidel puudub tugev teaduslik alus, nähtub hiljutisest ülevaateartiklist. Ehkki teemat on lahatud sadades teadustöödes, ei kaasatud neisse selge mõju nägemiseks piisavalt uuritavaid või ei võimalda need öelda midagi kindlat tervete inimeste kohta.

21.07.23 TERVIS ... Kuulmisaparaat võib aeglustada mõnel vanemal inimesel vaimse võimekuse langust ligi poole võrra, selgus Ameerika Ühendriikide teadlaste kliinilises katses.

17.07.23 PSÜÜHIKA ... Looduse ja elusorganismidega seotud foobiad ehk biofoobiad paistavad olevat enam levinud arenenud ja linnastunud riikides, selgub Soome teadlaste avaldatud uuringust. Sealjuures esineb biofoobiaid Eesti märksa vähem kui näiteks Lääne-Euroopas ja Skandinaavias.

17.07.23 PSÜÜHIKA ... Lindude, sealhulgas vareslaste nutikus on ennegi tähelepanu pälvinud. Nüüd on teadlased välja selgitanud, et mustvaresed (Corvus corone) suudavad otsuste tegemisel arvesse võtta isegi tõenäosuse mõistet.

11.07.23 PSÜÜHIKA ... USA teadlased lasid inimestel kuulata müra ja vaikuse vaheldumist. Katseisikute ajud töötlesid vaikust, nagu oleks see heli. Siit võib töö autorite sõnul järelduda, et inimesed võivad sõna otseses mõttes vaikust kuulda.

06.07.23 PSÜÜHIKA ... Neurovõrgud suudavad mitte üksnes luua päringu alusel pilte ja teksti, vaid laiendada ka võimalusi aju uurimiseks. Kui luua piisavalt kompleksne ja mitmekihiline tehisneurovõrk, on võimalik, et teadlastel õnnestub digitaliseerida inimaju eri ülesandeid.

29.06.23 PSÜÜHIKA ... Ligi 20-aastase kogemusega neuroteadlane Jaan Aru leiab, et võime ja võimalus mõelda on luksus, mis on tulnud viimaste tuhandete aastate jooksul ja mida tuleks hoida.

29.06.23 PSÜÜHIKA ... Teadlased avastasid, et hommikukohvi ergutavat mõju ei saa täielikult asendada kofeiini, selle peamise toimeaine, tarbimisega.

28.06.23 PSÜÜHIKA ... Maailmas kannatab arengulise keelepuude all peaaegu iga 12. laps. Vaatamata neuroerinevuse laiale levikule räägitakse sellest aga liiga vähe, leiab Tartu Ülikooli doktorant Liis Themas. Oma töös uurib ta, kuidas tajuvad sellise diagnoosiga lapsed häälikute pikkust ehk välteid – ühte eesti keele iseloomulikku omadust.

22.06.23 KULTUUR ... Inimene on väga sümbolilembene loom, kes väljendab kõike elus ette tulevat lugude vormis. Samas pole kuhugi kadunud ürgimetajalik hirm tundmatu ees. Tartu Ülikooli magistrant osutab, et kõik inimajaloo kuulsad kangelaslood püha Jüri legendist "Tähesõdade" filmisaagani väljendavad tegelikult jutustuse vormis julge pärdiku või mõne muu imetaja võitu tundmatu kiskja üle.

19.06.23 PSÜÜHIKA ... Kõrgustest avaneb kauneid vaateid, kuid kõrgel turnimine võib olla ka ohtlik. Mõnedel inimestel on kõrguste ees lausa paaniline hirm, akrofoobia.

14.06.23 PSÜÜHIKA ... Juunikuumuse keskel võib olla kummaline mõelda, et kuskil kaugel põhjamaal toimetavad praegugi oma toimetamisi põhjapõdrad, aga seda nad teevad.

09.06.23 ÜHISKOND ... Tundub, et ühiskonna moraalne allakäik on inimestele muret valmistanud aegade algusest saati. Nüüd osutab värske teadusuuring, et see mure rajaneb arvatavasti siiski illusioonil.

05.06.23 PSÜÜHIKA ... Osa inimesi satub liiklusõnnetustesse teistest sagedamini. Tartu Ülikooli doktoritöö osutab, et inimese riskeerivat käitumist liikluses mõjutavad nii geenid, isiksus, vaimne tervis kui ka elustiil. Samas ilmnes, et kui autokoolis sellele teemale eraldi tähelepanu pöörata, satuvad lõpetajad liiklusõnnetustesse oluliselt vähem.

31.05.23 PSÜÜHIKA ... Silmapilk vältab vaid viivu, kuid vormel-1 piloodi jaoks tähendab silmapilgutus tervelt paarikümmend meetrit kinnisilmi sõitu. Ja kui piloot pilgutab mituteist korda minutis, siis läbib ta minutis pimesi mitusada meetrit.

30.05.23 TERVIS ... Kuigi aju ja soolestik ei asu just kõrvuti, võimendab stress teatud juhtudel soolepõletikku. USA ja Hollandi teadlased leidsid, et ajust tulevad signaalid liiguvad kehas soolestiku närvirakkudeni, mis eritavad seepeale põletikulisi kemikaale.

26.05.23 PSÜÜHIKA ... Ilmavõrgus ja ühismeedias leidub kassi-, koera- ja inimesepiltide kõrval rohkesti ka toidupilte.

25.05.23 R2 PORTAAL ... Vaimset tervist hoiavad head suhted, mida noor inimene otsib sageli ühismeediast. Digiajastul leiabki noor sealt sageli enneolematult lähedase seltsilise, kes pole aga tingimata päris inimene ega päriselt heade kavatsustega, hoiatab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

05.05.23 TERVIS ... Ameerika ravimifirma esitles uut ravimikandidaati, mis aeglustab Alzheimeri tõve kulgu kolmandiku võrra. Tegu on juba teise viimase aasta jooksul tõve vastu tõhusaks osutunud ravimiga, misläbi võib saada Alzheimerist peagi ravitav haigus. Samas saadavad uut ravimit ohtlikud kõrvaltoimed ja see toimib ainult tõve väga varajases staadiumis.

03.05.23 TEHNIKA ... ChatGPT tuules on just viimase aasta jooksul tulnud turule rida juturoboteid, mis suudavad olla inimesele kaaslase eest. Tehnoloogiaekspert Glen Pilvre sõnul piirdub suhe robotiga praegu küll veel romantilise sõnumivahetusega, kuid tehnoloogilised võimalused arenevad tihedas konkurentsis kiirelt edasi.

03.05.23 EESTI ... Vaimse tervise edendamise MTÜ Peaasi.ee korraldab neljapäeval Eesti esimese logelemise konverentsi "Kuidas süütundeta logeleda?", mis keskendub sellele, kuidas võtta enda jaoks aega ja logeleda nii, et ei tunneks süüd ja jalasirutust saaks rahulikult nautida. Konverentsi ettekandeid saab algusega kell 16 jälgida ERR-i portaalis otseülekandes.

03.05.23 PSÜÜHIKA ... Kuigi tänapäeva inimesed ei võta eriti palju aega niisama logelemiseks, siis teadlaste sõnul on see vajalik, et saaks uusi originaalseid ideid tekkida.

02.05.23 TEHNIKA ... Rühm USA teadlasi leidis enda sõnul võimaluse, kuidas teha lühikokkuvõtteid parasjagu inimese peas liikuvatest mõtetest. Mõttelugemise tehnoloogias kujutab ajuskanneeringuid ja tehisaru mudeldamist kasutav lähenemine võimalikku edusammu, kuid võimaliku kasu kõrval tekitab see küsimusi mõttevabadusest.

02.05.23 PSÜÜHIKA ... Kuidas keegi maailma näeb, sõltub mitmestki asjaolust, sealhulgas silma ehitusest ja silmanärvide ühendustest; ka värvide nägemise erisused loomaliikide vahel sõltuvad eelkõige just neist struktuuridest.

27.04.23 PSÜÜHIKA ... Inimese musikaalsus võib sõltuda sellest, mis on ta emakeel.

26.04.23 PSÜÜHIKA ... Platseebonähtust ei tule ette ainult meditsiinivaldkonnas, vaid nagu Norra teadlaste värskest uuringust ilmneb, isegi spordivaldkonnas.

20.04.23 PSÜÜHIKA ... Sageli öeldakse, et uue harjumuse tekkeks kulub 21 päeva. Ameerika teadlased järeldasid inimeste tegelikku käitumist uurides, et alati seda väita ei saa. Kui näiteks igapäevase kätepesu võib inimene endale tõesti sisse harjutada nädalatega, kujuneb harjumus trenni teha pigem poole aastaga.

19.04.23 PSÜÜHIKA ... Kui inimesed midagi üheskoos kogevad, tekib neil sageli sarnane tunne. Nad jagavad seda tunnet aga juhul, kui peavad teist inimest piisavalt lähedaseks, osutab Eesti filosoof. Kuna kaaslastega tunnete jagamine on inimese jaoks igal juhul meeldiv, kasutavad seda osavalt ära poliittehnoloogid.

08.04.23 PSÜÜHIKA ... Ühismeediaplatvormide ja nutitelefonide kasutamist kajastatakse sageli mustvalgelt: see on kas hea või halb. Tegelikult oleneb ühismeedias veedetud aja mõju inimese vanusest ja isiksuseomadustest, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Lähedastega ühenduse hoidmine võib aga inimestele hoopis hästi mõjuda.

03.04.23 PSÜÜHIKA ... Füüsiline aktiivsus, harjumuspärased tegevused ja liigutuste rutiin annab noorele juhile suurema eelise liikluses toime tulemisel, leiab Tarmo Vanamõisa, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava kuraator Ühe Minuti Loengus.

28.03.23 PSÜÜHIKA ... Sõdurite motivatsiooni ja pühendumist ühiste eesmärkide saavutamisse mõõtev militaarmoraal varieerub vastavalt inimese isiksuseomadustele. Teadlikkus militaarmoraali mõjutavatest psühholoogilistest teguritest aitab vähendada läbipõlemist nii üksikisiku kui ka rühma tasandil, selgub hiljutisest uuringust.

24.03.23 PSÜÜHIKA ... Tunded ja emotsioonid võivad olla nakkavad, kanduda ühelt olendilt teisele, ja tähtis molekul selle nakkuvuse võimaldamisel on oksütotsiin.

23.03.23 PSÜÜHIKA ... Tänapäeva tõejärgses ühiskonnas toime tulekuks on tähtis eksimatult ära tunda, kes millal valetab. Hollandi teadlaste uue uuringu tulemusel on meil nüüd selleks äratundmiseks käepärast senistest paremad võimalused.

20.03.23 PSÜÜHIKA ... Mõnikord ajab tugev viha või tigedus mõnel lausa sapi keema.

15.03.23 PSÜÜHIKA ... Ahvide maailmas toimub asju, mis võivad tunduda päris pöörased.

28.02.23 PSÜÜHIKA ... Ühel inimesel 33 kohta esineb raskusi inimeste näo järgi ära tundmisega ja tal võib esineda teisigi näopimeduse tunnuseid, selgus Ameerika Ühendriikide teadlaste uuringust. Ühtlasi ei paista olema vahet, kui rangete põhimõtete alusel seda seisundit diagnoositakse.

23.02.23 PSÜÜHIKA ... Eesti teadlased oletavad, et muusikal on keeleõppes väga suur roll. Selle asemel, et tuupida pähe erinevaid sõnu ja lauseid, võiks tulevikus uut keelt harjutada hoopis muusika abil.

22.02.23 PSÜÜHIKA ... Mõnikord ei piisa ühe töö tegemiseks ühest tööriistast, vaid vaja on mitut. Nüüd selgub, et seda tõika oskavad teadvustada ja ära kasutada ka kakaduud.

15.02.23 PSÜÜHIKA ... Kes on kunagi mõnd kohtingurakendust kasutanud, on tõenäoliselt kokku puutunud ka haihtumisega, kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadlased. Täpsemalt ilmnes nende uuringust, et ühegi selgituseta suhtluskatkestust on kogenud ligi kaks kolmandikku uuritavatest.

13.02.23 ÜHISKOND ... Keskmisest paksem rahakott ei ole tingimata märk selle omaniku keskmisest suuremast nupukusest, selgub rahvusvahelisest uuringust. Ühiskonna kõige rikkama ühe protsendi esindajad saavad vaimse võimekuse testides isegi veidi kehvemaid tulemusi, kui neist pisut väiksema sissetulekuga inimesed.