19.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Vaeva nägemine või naabri tundmine ei ole pelgalt huvitavad väljendid, vaid aitavad meil ka aru saada sellest, kes me oleme, leiab Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos.

18.01.21 PSÜÜHIKA ... Kahe Briti teadlase uuring osutab, et teistest tõenäolisemalt kuulevad oma peas hääli inimesed, kes keskenduvad oma tegevusele jäägitult. Samuti need, kes kogesid juba lapsena ebatavalisi helikogemusi või on üldiselt kuulmishallutsinatsioonidele vastuvõtlikumad. Kõiki neid jooni kirjeldavad enda puhul eeskätt end meediumina määratlevad inimesed.

11.01.21 PSÜÜHIKA ... Alzheimeri tõvele on olnud hea ravi leidmine keeruline, sest pikalt arvati, et haigus kulgeb kõigil patsientidel ühtmoodi. Nüüd viitab värske rahvusvaheline uuring, et tõvel võib olla vähemalt kolm alltüüpi, mis igaüks vajab täiesti isemoodi ravimit.

11.01.21 PSÜÜHIKA ... Uus aasta, uued lubadused ja mõtted. Selleks, et oma elus juhtuvaid põnevaid sündmusi meeles pidada ja talletada, võib pidada päevikut. Kas päevikupidamine on ka hea hingele ja tervisele, selgitab Tallinna Ülikooli vilistlane, kirjandusterapeut ja -teadlane Berit Kaschan Ühe Minuti Loengus.

08.01.21 PSÜÜHIKA ... Nii nagu vaimselt terved inimesed elavad üksteise rõõmudele ja muredele tihtilugu kaasa, teevad seda ka hiired. Nüüd on teadlased lähemalt välja selgitanud, mis toimub hiire ajus, kui ta elab kaasa liigikaaslasele, kes kogeb hirmu, valu või leevendust.

06.01.21 ÜHISKOND ... Võrdluses Austria, Hispaania, Iirimaa ja Norraga on Eestis rohkem inimesi, kes küll taunivad lapse kehalist karistamist, kuid lastekaitse teavitamist sellest vajalikuks ei pea. Ehkki üheski uuritud riigis ei poolda enamik inimesi kehalist karistamist, on Eesti oma nulltolerantsis Euroopa keskmiste seas, selgub Eesti teadlase osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

04.01.21 PSÜÜHIKA ... Inimene, kes ei suuda vaimusilmas ühtki kujutluspilti luua, kannatab tõenäoliselt afantaasia all. Äsjane uuring osutab, et kuigi afantaasiaga inimene ei suuda uinudes mõttes lambaid lugeda, on tema ruumitaju sama hea ja mälu isegi parem kui teistel inimestel.

29.12.20 PSÜÜHIKA ... Inimese aju püüab vältida üllatavaid olukordi. Selleks teeb aju toimuva kohta pidevalt ennustusi ja kontrollib samas, kas ennustus läks täide. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö raames tehtud katsetest selgus, et aju ei pööra inimese liigutustele suurt tähelepanu, sest need on ette teada.

23.12.20 ÜHISKOND ... Jõulude lähenedes räägivad vanemad lastele päkapikkudest, kes laste tegemistel silma peal hoiavad. Milliseid väärtusi päkapikkude uskumine aga lastes arendab? Vastab Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadur Anni Tamm.

11.12.20 PSÜÜHIKA ... Kanada teadlased tegid katse, mille käigus inimestel tuli valida keskendumist nõudva mõtlemisülesande ja nahka kõrvetava valu vahel. Vaid väike osa katseisikutest valis alati mõtlemisüleande. Suurem osa valis aeg-ajalt mõtlemise asemel valu.

09.12.20 LOODUS ... Ehkki koerad suudavad ära õppida inimeste sõnade tähendusi ning märkavad erinevusi inimese kõnemaneeris, ei erista nad kuigivõrd väikesi häälduserinevusi. See tähendab, et nad ei tee vahet sarnase kõlaga sõnadel, kirjutavad Ungari teadlased.

07.12.20 ÜHISKOND ... Varem arvati, et pere esmasündinud lapsel läheb elus paremini kui tema õdedel-vendadel. USA ja Saksa teadlaste värske uuring purustab selle müüdi ning tõestab, et lapse tulevane karjäär ei olene tema sünnijärjekorrast.

03.12.20 PSÜÜHIKA ... Unerežiimist rääkides jaotatakse inimesi tavaliselt kahte leeri: hommikuinimestest lõokesteks ja õhtuse eluviisiga öökullideks. Venemaa ja Belgia teadlased eristavad oma värskes uuringus inimestel aga kuut erinevat kronotüüpi ehk ärkveloleku ja puhkeaja tunnetust.

27.11.20 LOODUS ... Varem oletasid teadlased, et kaheksajalal oleks justkui üheksa aju: üks keskel ja igas kombitsas samuti üks. Rahvusvaheline uuring näitab aga, et kaheksajalal on siiski üksainus keskne aju, mis edastab uut infot lihtsalt väga nutikatele kombitsatele.

24.11.20 PSÜÜHIKA ... Hämmastavaid tulemusi saavutavad sportlased, aga ka teiste elualade esindajad satuvad enda sõnul soorituse ajal tsooni. Kui seni peeti seda üheks kindlaks meeleseisundiks, siis nüüd tegid Austraalia teadlased kindlaks, et tsoone on kahte tüüpi: voolaadne ja haardelaadne tsoon.

20.11.20 PSÜÜHIKA ... Täiskasvanuna võivad politseiga tõenäolisemalt pahuksisse sattuda inimesed, kel on noorukieas olnud probleeme sõltuvustega, keskendumisraskuste või füüsilise vägivallaga. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring annab kätte suuna, kuidas luua agressiivset käitumist ennetavaid tööriistu.

19.11.20 PSÜÜHIKA ... Telefon mõjutab meie käitumist, ja mitte alati heas suunas. Värskest teadusuuringust ilmneb, et sagedased mobiilinäppijad on teistest kärsitumad ja impulsiivsemad.

18.11.20 PSÜÜHIKA ... Maailmakõiksusel ja inimese ajul on palju ühist. Selline tähelepanuväärne tõik on selgunud kahe Itaalia teadlase ühisest interdistsiplinaarsest uuringust.

17.11.20 PSÜÜHIKA ... Lapse kuulmine areneb välja juba poole raseduse ajal ehk ta hakkab muusikat kuulama juba enne sündi. Muusikaterapeut Marion Musting soovitab emadel oma kõhubeebidele laulda, sest lisaks ema-lapse suhte tugevdamisele arendab varane kokkupuude muusikaga ka lapse aju.

12.11.20 PSÜÜHIKA ... Eksamiperiood võib olla tudengitele stressirohke aeg, mil nad vajavad rohkem vaimse tervisega seotud teenuseid. Ülikool ei jõua aga alati kõigi abivajajateni. Cambridge'i Ülikooli teadlased näitasid, et tudengite vaimset tervist aitab parandada mindfulness'i ehk ärksuse praktikate kursus.

11.11.20 PSÜÜHIKA ... Arvutimängud ehk videomängud ja nende mängimine on miljarditesse ulatuva käibega majandusvaldkond. Hiljuti avaldatud Eesti, Saksamaa ning Austraalia teadlaste koostööna sündinud uurimuses toodi välja isiksuseomadused ning arvutimängude mängimise motiivid, mis on seotud suurema arvutimängude mängimisele kulutatud ajaga.

03.11.20 PSÜÜHIKA ... Nelja aasta eest Hillary Clintonit toetanud osariikide elanikke vaevasid valmistele järgnenud kuul vaimse tervise mured oluliselt sagedamini, selgub värskest uuringust. Clintoni valijate vaimne tervis oli kehvem veel pool aastat peale valimisi. Donald Trumpi eelistanud osariikide elanikel säärast muutust ei leitud.

02.11.20 HARIDUS ... Matemaatikat peavad ühtmoodi pigem raskeks aineks kõik õppurid, kuid mehed ja naised õpivad seda veidi erinevalt. Näiteks on naised altimad valemeid lihtsalt pähe tuupima, samas kui mehed otsivad varmamalt õpitu ja elu vahel seoseid, kirjutavad Tartu Ülikooli (TÜ) ja Estonian Business Schooli (EBS) teadlased.

28.10.20 PSÜÜHIKA ... Mõnikord inimesed ei ärka äratuskella helina peale üles, aga mõned ärkavad lausa enne äratuskella helisemist. Miks see nii on, vastab ajuteadlane Jaan Aru.

26.10.20 PSÜÜHIKA ... Unenägude kvaliteet ja keerukus paistavad une erinevates staadiumites muutuvat, selgub Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlaste uuringust. Ehkki inimene näeb und läbi öö, jõuavad just REM-une ajal lahti rulluda pikad ja sidusad uneseiklused.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Erakordselt heade ja pealtnäha mitte kuskile sülle kukkunud suurepäraste pakkumiste puhul on sageli tegemist andmepüügiga. Edukamateks rünnakuteks võetakse sageli appi ka sotsiaalne sahkerdamine.

18.10.20 PSÜÜHIKA ... Kus on inimesed abivalmimad, kas maal või linnas, vaesemas või jõukamas piirkonnas? Suurbritannias tehtud katseist nähtub, et jõukamais piirkonnis abistavad inimesed võõraid meelsamini kui kehvemal järjel paigus, linnal ja maal suurt vahet ei ole.

15.10.20 LOODUS ... Nagu inimesed, eelistavad ka lehmad silmast silma suhtlust. Austria teadlased leidsid äsjases uuringus, et päris inimese hääl ja lähedus mõjuvad lehmadele lindistatud häälest rahustavamalt.

14.10.20 PSÜÜHIKA ... Uus kosmose võidujooks on alanud plaanidega viia 2024. aastaks taas inimene Kuule ja 2030. aastaks Marsile. Kosmoseavarustesse aga üldjuhul üksi seiklema ei minda ning seega on meeskonnatöö ja selle mõistmine oluline. Kuigi Eesti pole maailma juhtiv kosmoseriik, tegeletakse siin näiteks kosmosemeeskonna psühholoogia uurimisega.

13.10.20 PSÜÜHIKA ... Alates 1980. aastatest ringleb teaduses ja ühiskonnas arusaam, et aastaid suhtes olevad inimesed lähevad ajas üha rohkem teineteise nägu. Stanfordi Ülikooli teadlased tõestasid kordusuuringus, et paarid siiki ei muutu ajas sarnasemaks. Pigem valivad inimesed juba eos endasarnaseid partnereid.

13.10.20 PSÜÜHIKA ... Paljudele koeraomanikele meeldib oma lemmikute pead hoida ja neile sügavale silma vaadata. Ungari teadlaste uuring näitab aga, et koerad seda sama palju ei naudi ja vaataksid parema meelega hoopis liigikaaslastele otsa.

09.10.20 TERVIS ... Õhusaaste mõjutab nii meie kopse, südameid kui ka ajusid. Värske rahvusvaheline uuring viitab, et ülisaastunud õhuga Mexico Citys üles kasvavate laste ajust võib leida juba noores eas kahjustusi, millele sarnanevaid näeb muu hulgas Alzheimeri ja Parkinsoni tõve korral.

09.10.20 EESTI ... Kevadise koroonakarantiini ajal täheldasid psühhiaatrid, et Eestis tekkis rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Ka inimesed ise märkisid, et nad tajuvad rohkem stressi ja ärevust. Iga-aastaselt lisandub Eestis üle 20 000 psüühikahäire diagnoosi saanud inimese.

08.10.20 PSÜÜHIKA ... Paljud kassiomanikud väidavad, et oma kassile aeglaselt silmi pilgutades vastab kass rõõmsalt samaga. Nüüd näitasid Briti teadlased katsetega, et aeglane pilgutamine mõjub tõepoolest kassidele justkui soe naeratus.

05.10.20 PSÜÜHIKA ... Sedamööda, kuidas klassiruumides levivad digiseadmed, ilmub üha enam teaduslikku kinnitust arusaamale, et just käsitsi üles kirjutades jääb õpimaterjal õpilasele paremini meelde.

02.10.20 PSÜÜHIKA ... Ebisu nime kandev Jaapani kass võib olla maailma esimene kassist miim, kelle võime oma omaniku käitumist järele aimata on tõestatud kontrollitud katsetingimustes. Nii head matkimisvõimet on varem täheldatud vaid üksikute loomaliikide puhul. Ühtlasi osutab see, et imetajad õppisid teisi matkima juba üsna varajases arengustaadiumis.

28.09.20 HARIDUS ... Teksti kõrval olevad, kuid selle sisuga mitte kooskõlas olevad pildid hajutavad lugeja tähelepanu. Nii mõistavad lapsed teksti lõppkokkuvõttes kehvemini, selgub Carnegie Melloni Ülikooli teadlaste uuringust.

22.09.20 PSÜÜHIKA ... Püüdke nüüd nii, et järgmised kaks minutit ei mõtle roosast elevandist, kohe mitte üldse ei mõtle roosa elevandi peale. Vaatame, kuidas välja tuleb.

22.09.20 TERVIS ... Pea kuuendik kodus elavatest dementsusega eakatest mõtleb suitsiidist, selgus Tartu Ülikooli teadlaste osalusel kaheksas Euroopa riigis tehtud uuringust. Suitsiidimõtete olemasolust on teadlaste hinnangul vaja kindlasti teada saada, et pakkuda haigele sobivat ravi ja tema hooldajatele abi.

21.09.20 PSÜÜHIKA ... Kui kiiresti liigub aeg? Subjektiivne ajataju sõltub teatavasti tugevasti olukorrast, nii näitab kogemus. Mõnikord minutid ja tunnid muudkui venivad ja venivad, teinekord kaovad üksteise järel väga ruttu.

18.09.20 PSÜÜHIKA ... Hulk teadustöid on tõestanud, et hallutsinatsioone ei koge ainult skisofreeniat või mõnda muud vaimset häiret põdevad inimesed, vaid pettekujutlusi võib olla ka täiesti tervetel inimestel. Tartu Ülikooli teadlaste uuringust nähtub, et hallutsinatsioonide kogemine on seotud inimese eneseteadlikkusega.

15.09.20 PSÜÜHIKA ... Kõik maailma inimesed seostavad omavahel värve ja tundeid. Sealjuures seostuvad erinevais paigus elavatel inimestel samad värvid samade tunnetega, selgub rahvusvahelisest uuringust.

08.09.20 PSÜÜHIKA ... Inimelu on täis ohtlikke olukordi, millega toimetulek sõltub suuresti inimese teadlikkusest, aga ka bioloogilistest teguritest. Tartu Ülikooli haridusteadlase Kadi Luht-Kallase doktoritöö pakub välja viisi, kuidas saaks iseenda parema tundma õppimisega liikluses paremini toime tulla.

02.09.20 TERVIS ... Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Sander Paekivi kaitses väitekirja, milles uuris närvirakkude mudeleid. Viimaste abil saab leida närviraku käitumismustreid kirjeldavaid valemeid.

27.08.20 TERVIS ... Tänapäeval suudavad arstid täpse diagnoosi panna vaid pooltele päriliku haiguse kahtlusega patsientidele. Tartu Ülikooli kliinilise geneetika vanemteadur Sander Pajusalu arendab oma töös geenidiagnostikat, mille abil saaks tulevikus luua Eesti patsientidele täpsemaid ehk just nende vajadustele vastavaid ravivõimalusi.

21.08.20 PSÜÜHIKA ... Võime uusi objekte mällu talletada ning hiljem meenutada areneb inimesel välja juba imikueas. Northwesterni Ülikooli teadlaste äsjane uuring näitas, et üheaastasena jätab laps asju meelde selle põhjal, mis nimetusega neid asju talle tutvustatakse.

05.08.20 PSÜÜHIKA ... Inimesed, kes sageli naeravad, tulevad paremini toime stressirohkete olukordadega, siiski ei kehti niisugune tendents intensiivsete naerjate puhul.

04.08.20 PSÜÜHIKA ... Kuigi koroonaviiruse pandeemia alguses enesetappudega seotud päringud Google otsingumootoris ei kasvanud, pole siiski põhjust rõõmustamiseks, sest kriisiolukorras võib enesetappude kasv olla mõningase viiteajaga, leiavad USA teadlased.

29.07.20 PSÜÜHIKA ... Itaalia ja Ameerika teadlased tegid kindlaks viisi, kuidas meie aju erinevaid lõhnu eristab. Kui nina haistab lõhna keemilist koostist, siis aju võrdleb iga lõhna varem haistetutega. Avastus võib aidata arendada robotite tehislikku lõhnataju.

17.07.20 PSÜÜHIKA ... Kui isa leiab lapse esimeste eluaastate jooksul aega viimasega koos mängida, võib laps suureks kasvades suuta oma käitumist ja tundeid paremini valitseda, selgub Cambridge'i Ülikooli teadlaste uuringust.