Psüühika

Tõnu Lehtsaar | Autoriteedivõimetuse sündroomist

07.09.18 ... Autoriteedijanus eestlased ei suuda samal ajal autoriteete ei tunnustada ega tunnistada, kirjutab religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar.

Inimese tõeline pale paljastub siis, kui on kiire

05.09.18 ... Inimese tõeline pale tuleb kõige paremini nähtavale siis, kui tal on kiire. Kui on vaja kiiresti otsustada, otsustavad isekad isikud veelgi isekamalt kui muidu, isetud aga isetumalt.

Räniorus asutakse uurima väikeses koguses LSD pruukimise mõju

04.09.18 ... Räniorus algav eksperimendiga üritatakse esmakordselt välja selgitada, kas väikeses koguses hallutsinatsioone tekitava LSD võtmine aitab ergutada loovust ja tõsta tööviljakust või on tegu tugevast platseeboefektist tingitud legendiga.

Aju otsib uut tegevust neli korda sekundis

29.08.18 ... Aju otsib isegi jäägitult ühele tegevusele keskendudes inimest ümbritsevast keskkonnast ohte ja uusi ärritajaid neli korda sekundis, järeldab inimeste ja makaakide ajuaktiivsust jälginudteadlasrühm.

KSA Silmakeskuses käinud skisofreenik sai kaasa soovituse ravimitest loobuda

28.08.18 ... KSA Silmakeskus, mille omanik ja juhataja dr Ants Haavel on silma torganud patsientidele jagatud soovitustega loobuda vaktsineerimisest ja piimatoodetest, võttis õiguse soovitada ka skisofreenia all kannatavale patsiendile psühhotroopsetest ravimitest loobumist, kuivõrd psüühikahaigust saavat ravida ka jooga ja mõtteviisi muutusega. Terviseameti menetlus KSA Silmakeskuse suhtes on pooleli.

TÜ doktorant uuris Brasiilias teadvust muutva joogi rituaalset kasutamist

27.08.18 ... Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Helle Kaasik uuris Brasiilias, kuidas kasutatakse psühhedeelset rituaalijooki nimega ayahuasca ja milline on selle nime all pakutavate jookide keemiline koostis.

Käibefraasid peegeldavad vahel tundetaipamatust, aga ka näpunäiteid elamiseks

21.08.18 ... Kes lööb, see armastab. Laps räägib siis, kui kana pissib. Mehed ei nuta. Magama ei minda tülis. Käibefraasides peitub suur osa tundetaiplikkust, aga ka -taipamatust, millist täpselt, analüüsis psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Tiiu Kuurme: ülbed inimesed varjutavad head eestlased

21.08.18 ... Eestlaste suhtluskultuur pole kiita, kuna ajalooliselt on põlvest põlve kandunud edasi palju pahatahtlikkust ja ülbust, mistõttu peab iga järeltulev põlvkond tõsiselt kaaluma, milliseid suhtlusmalle võetakse vanematelt üle ja millised negatiivseid käitumismustreid peaks vältima, leiab Tallinna Ülikooli kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.

Unepuudus muudab üksildustunde nakkavaks

15.08.18 ... Juba üks magamata öö tekitab teisigi nakatada suutvat üksildustunnet, andes sellega hoogu maailma vallanud üksildusepideemia levikule.

Kliimamuutused ähvardavad maailma üleilmse vaimsete häirete epideemiaga

14.08.18 ... Kuumalainete ja äärmuslike ilmaolude sagenemise tõttu ähvardab maailma teiste hädade kõrval ka vaimsete probleemide epideemia, hoiatavad psühholoogid. Nii tuleks hakata juba praegu otsima võimalusi, kuidas pöörata kliimadepressioon planeeti päästa aitavaks konstruktiivseks jõuks.

Laps ei saa nutisõltuvusest lahti, kui vanem on sõltuvuses

11.08.18 ... Kuigi nutisõltuvuse arutelu esitleti arvamusfestivalil kui laste nutiteadlikkuse teemalist vestlust, siis jutu käigus selgus, et nutiseadmete (liig)kasutamise üle tuleb järele mõelda igas vanuses inimestel.

Lapsevanem – kui noor ütleb, et tal läheb "tavaliselt", ära rahuldu sellega

11.08.18 ... Kui noor ütleb, et tal läheb tavaliselt, tuleks alati täpsustada, mis selle sõna taga on. Olla võib nimelt hulk depressioonile viitavaid sümptomeid, nentis ise depressiooni läbi põdenud Helen Voogla arvamusfestivalil laste ja noorte depressiooni teemalisel arutelul.

Kas tõsielusarjade vaatamine teeb inimese lollimaks?

10.08.18 ... Abielusaade. Kardashianid. Armastuse saar. Kohe ei tule rohkem meelde, aga kõiksugused tõsielusaated – olgugi nende tõsielulisus vaieldav – on oluline osa kaasaja massikultuurist, millest tegelikult ei taha sageli ilma jääda ka üle keskmise intelligentsem tarbija. Miks, ja kas see tähendab, et iga järgmise episoodiga kaotab ta osa oma intelligentsuskvoodist?

Kalduvus valeuudiseid uskuda tekib juba lapseeas

09.08.18 ... Ärevuse ja stressi maandamiseks fantaasiamaailmast abi otsimine võib vähendada laste võimet edaspidises elus kriitiliselt mõelda ning muudab nad seeläbi vastuvõtlikumaks valeuudistele ja propagandale, järeldavad USA psühholoogid.

Kassiparasiit teeb ettevõtlikuks

06.08.18 ... Kassid on toredad, kuid ka pisut kummalised loomad, ja üsnagi kummalisel kombel aitavad nad ka meie majandust elavdada. Kui nüüd natuke täpsem olla, siis ergutavad ettevõtlikku vaimu ühiskonnas pigem kasside rakkudes elutsevad parasiidid nimega Toxoplasma gondii.

Kätlin Konstabel | Suvi kui isiksustest

02.08.18 ... Iseloom avaldub kõige paremini keskkonnas, kus inimesel on kõige vähem piiranguid peal. Mida vabam keskkond – mida rohkem saab ise vabalt valida, mida teed, kellega, kuidas – seda rohkem saab käituda oma loomusele sobivalt, kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Nutiseadme näppimine langetab kaaslase eksamihinnet

31.07.18 ... Sülearvuti või nutitelefoni kasutamine võib muuta halvemaks isegi nende üliõpilaste eksamitulemust, kes ise loengus nutiseadmetest abi ei otsi, viitab väikesemõõduline uuring.

Neuroteadlane Jaan Aru: nutiseade ei tee teid oma töös paremaks

31.07.18 ... Keegi ei kahetse elu viimasel tunnil "kahju, et ma meilidele kiiremini ei vastanud". Aga millegi pärast arvavad inimesed, et pidevalt nutiseadmest meilide kontrollimine ja neile vastamine on midagi olulist. Nutiseadme näppimine on sõltuvus ja neuroteadlane Jaan Aru selgitab, miks telefonis istumine on inimajule üks salakavalamaid ja ohtlikumaid harjumusi.

Harro: üldiselt on sõltuvuse eelsoodumus rahulolematus

30.07.18 ... Inimene hakkab otsima võimalust vahetada enda teadvust, kui talle tundub, et tema elu pole piisavalt kvaliteetne. Sestap kui keegi soovib kasvatada ühiskonnas inimeste hulka, kes läheksid kaasa sõltuvust tekitavate hullustega, siis tuleb tõsta just üldist rahuolematust ümbritsevaga, leiab Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro.

Kätlin Konstabel | Tõelisusest võõrandumise tee

25.07.18 ... Kui inimesed ikka suurema osa ajast internetist tunnustust, aktsepteerimist ja hoolimist otsivad, siis ehk me oleme hakanudki eelistama pealiskaudset – ning päris asju ja -lähedust lihtsalt kartma hakanud? arutleb psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel ajendatult Rain Kooli arvamusloost.

Psühholoog: huvitav eriala ei pea pakkuma kohest mõnutunnet

16.07.18 ... Kui valite eriala vaid soovituse alusel, mille kohaselt tuleb kuulata oma sisemist kirga, siis sel on tugev miinuspool, järeldub Yale'i ja Stanfordi ülikooli teadlaste uuringust. See mõtteviis vähendab inimeste püsivust ja soodustab n-ö munade ühte korvi panemist.

Analüüs: loomingupalavik vanust ei küsi

12.07.18 ... Loomingulised kõrgperioodid esinevad inimeste elus juhuslikult ega ole otseselt seotud inimeste kasvanud produktiivsusega, leiavad silmapaistvate teadlaste, kunstnike ja filmilavastajate karjääre uurinud sotsiaalteadlaste tööst. Miinuspoolena satuvad inimesed analüüsi kohaselt loomingulisele kullasoonele tavaliselt vaid korra elus.

Eurooplaste IQ langeb, paanikaks pole (veel) põhjust

10.07.18 ... Inimeste keskmine IQ on hakanud pärast sajandi kestnud kasvu mitmes Euroopa riigis langema. Psühholoogid ei suuda trendi pöördumist veel üheselt selgitada ega ole jõudnud ka kokkuleppele, kas selle pärast peaks üleüldse erilist muret tundma.

Agressiivsel inimesel ja kiusajal on üks oluline erinevus

06.07.18 ... Kiusaja võib olla agressiivne, kuid mitte iga agressiivne inimene pole kiusaja ning selle erinevuse selgeks tegemine on ülioluline, et osata käituda vastavalt kiusaja ja agressiivse inimesega.

Imikuea mälestusi võib olla võimalik taastada

06.07.18 ... Täiskasvanueas lapsepõlve meenutada paludes tuleb enamikele inimestele meelde alles 4.– 5. eluaastast pärit mälestused. Inimestele sarnaselt lapseea amneesia all kannatavate hiirtega tehtud katsed viitavad, et mälujäljed pole tegelikult kuhugi kadunud ja neid annab hea tahtmise korral uuesti meelde tuletada.

Uuring: avatud kontor vähendab tööviljakust ja pärsib suhtlust

04.07.18 ... Kahes suurorganisatsioonis tehtavatel ümberkorraldustel silma peal hoidnud psühholoogid nentisid, et üleminek kuubikutelt avatud kontorile vähendas märkimisväärselt näost-näkku toimuvat suhtlust. Kahtlustada saab ka tööviljakuse vähenemist.

Lehtsaar: me tegelikult ei küsi, kuidas sul läheb, vaid see on tervituse erivorm

02.07.18 ... Ühel vihmasel juunikuu lõpu päeval läks ajakirjanik Linda Eensaar religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare juurde ja uuris talt elu mõtte kohta, õigupoolest selle kohta, mis teeb elu mõttekaks. Lehtsaar, kes praegu viimaseid päevi Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja ülesandeid täidab, leidis lõpuaktustest tiheda päeva sees pool tundi intervjuuks. Ta lohutab, et seni, kuni keegi leiab lõpuaktuste piltidest ja eneseesitlustest kiirel perioodil vahele küsida elu mõtte kohta, on kõik tegelikult hästi.

Videomängudes on üha rohkem hasartmängudele omast ja sõltuvust tekitavat

29.06.18 ... Paljudes populaarsetes online mängudes saab väikese tasu eest osta lisavidinaid või ligipääsu mänguelamust rikastavale sisule. Adelaide'i ülikooli hasartmängu psühholoogide sõnul sarnaneb süsteem hasartmängudele ja võib kujutada mängijatele nii rahalist kui ka sõltuvuslikku ohtu.

Üliõpilasorganisatsioonid mõjuvad vaimsele tervisele hästi

28.06.18 ... Üliõpilasorganisatsioonide tegevustes kaasa löövad noored on vaimsest tervisest teadlikumad ja pakuvad vajadusel abistava käe suurema tõenäosega kui üliõpilased, kes organisatsioonidesse ei kuulu, selgus uuringufirma RAND uuringust.

Viis soovitust, kuidas aja kiirenemist ohjata

26.06.18 ... Aja kiiruse määravad inimesed, mitte tehnoloogia. See tähendab, et nutitelefoni või arvutit ei tasu süüdistada selles, kui teil aeg libiseb käest ja midagi ei saa justkui tehtud.

Doktoritöö: noorte vaimset heaolu laastab kõige enam küberkiusamine

26.06.18 ... Kõigist kiusamise liikidest mõjub noorte vaimsele heaolule kõige laastavamalt küberkiusamine, selgub suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete levimust uurinud Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Lauraliisa Margi doktoritööst.

Lugeja küsib: kuidas inimesed tunnevad, et neid jälgitakse?

26.06.18 ... Kuigi neil püsivat pilku tajuvad aeg-ajalt isegi pimedad, pole kuuenda meele mängu toomiseks mingit põhjust. Piisab evolutsioonist ja inimeste kombest tähelepanu keskpunktis olemist ülehinnata, leiavad pilgu mõju ja pimenägemist uurinud teadlased.

Keemiline kell näitab uneaja kätte

25.06.18 ... Miks tuleb õhtul uni peale? Teadlased on avastanud ajust keemilise kella, mis näitab õige magamisaja kätte.

Helisalvestis viitab, et kuulus vanglaeksperiment põhineb pettusel

21.06.18 ... Ajaloo ühe kõige kurikuulsama eksperimendi läbiviimisel kasutati meetodeid ja võtteid, mis sunnivad kahtlema avalikkusele esitletud tulemustes, järeldab toonaseid helisalvestisi ja eksperimendi katsealuseid intervjueerinud ajakirjanik Ben Blum.

Säutsude keel toob esile ööpäevase meeleolurütmi

21.06.18 ... Inimese meeleolu muutub sõltuvalt kellaajast ja see muutus kajastub ka inimese sotsiaalmeedia-säutsudes. Inglise teadlased on need säutsu-meeleolu kõikumised nüüd selgelt tuvastanud.

Kas jalgpall on parem kui seks? Lühike teaduslik vastus

14.06.18 ... Igipõlisele küsimusele annab osalise vastuse 2008. aastal avaldatud aju-uuring. Vahetult pärast lemmikmeeskonna löödud väravat aktiveeruvad ajus samad piirkonnad kui seksi ajal. Samas ei ütle teadustöö midagi kogetava tunde tugevuse kohta.

Inimeste intelligentsuse tõus on pööranud languseks

14.06.18 ... Seni on inimkond võinud rahul olla vähemalt ühe statistilise suundumusega: inimeste keskmine intelligentsuskvoot IQ on saanud aastakümnetega üha kõrgemaks. Nüüd aga on hakanud uuemad uuringud näitama, et see trend on pöördunud ja inimeste keskmine nutikus kipub hoopis langema.

Üliõpilased teadvustavad, et nutimeedia röövib tähelepanu, aga kasutavad seda siiski

05.06.18 ... Teadlased leiavad, et tunnis sageli nutimeedia, nagu mobiiltelefoni ja sülearvuti, kasutamine tähendab pigem kehva õpitulemust. Kuigi selle tunnis kasutamist peavad ebasobivaks ka üliõpilased, teevad seda enamust neist loengu ajal mitu korda.

Toitumise tervislikkus sõltub aju ehitusest

05.06.18 ... Selleks, et suuta järjekindlamalt valida tervislikumat toitu, on sõna otseses mõttes abi aju ehitusest. Nii selgub Prantsuse, Ameerika, Kanada ja Šveitsi teadlaste uurimistööst, kes analüüsisid varem ilmunud uurimusi.

Prillikandjad on targemad, kuid välimus võib olla petlik

03.06.18 ... Sadu tuhandeid inimesi haaranud uuring kinnitab, et prille vajavate inimeste pärilikkusaines leidub sagedamini kõrgema vaimse võimekusega seotud geenivariante. Samas suutsid teadlased selgitada nendega inimeste üldintellekti erinevustest vaid mõne protsendi.

Neuroteadlane Elkhonon Goldberg: olen teadvuse küsimust pidanud alati ületähtsustatuks

01.06.18 ... Juuni algul ilmub eesti keeles maailma ühe juhtiva neuroteadlase Elkhonon Goldbergi raamat "Loovus". Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter vestles Goldbergiga loovusest, ajust, tulevikust ning meeste ja naiste aju erinevustest.

Uus teooria selgitab, kuidas uni loominguliste ideedeni viib

30.05.18 ... Uni aitab näha probleeme värske pilguga ja leida kohati täiesti ennekuulmatuid lahendusi. Seda on näidanud varasemad eksperimendid. USA ajuteadlased on käinud välja nüüd uue teooria, mille kohaselt aitab uudsete lahendusteni jõuda selle erinevate faaside vastastikmõju.

Naine tunneb teiste kõdi

28.05.18 ... Kõditamise peale hakkavad paljud meist naeru kihistama. Kuid tavaliselt on suur vahe, kas kõditatakse meid ennast või kedagi teist. Nüüd on Ameerika teadlased lähemalt uurinud inimest, kes hakkab kontrollimatult kihistama, kui juhtub nägema, kuidas kedagi teist kõditatakse.

Lugeja küsib: kui pikk on inimese mälu ja kuidas seda parandada?

10.05.18 ... Elu kõige ilusamate hetkede unustamist kartnud ERR Novaatori lugeja eriliselt muretsema ei pea. Eredamad mälestused püsivad mälus kümneid aastaid. Samas leidub ka nende värskena hoidmiseks mitmeid strateegiaid.

Suuremad närvirakud töötavad paremini

07.05.18 ... Miks on mõned inimesed taibukamad kui teised? Põhjus võib peituda osaliselt närvirakkude suuruses. Mida suuremad on inimese ajus neuronid, seda kõrgem on tema arukuskvoot IQ.

Naised ei lase mehevalikul end hormoonidest häirida

04.05.18 ... Naised eelistavad kindlate näojoontega mehi vaatamata sellele, kas nad võtavad beebipille või toimub parasjagu ovulatsioon, viitavad poolt tuhandet naist hõlmanud uuringu tulemused. Ühtlasi näitlikustavad need, et väikesemõõtmeliste katsete põhjal ei maksa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Võõrkeelt saab emakeele tasemele lihvida alustades õppimist enne 10. eluaastat

02.05.18 ... Täiskasvanuna on võõrkeelt õppida keerulisem kui lapsena. See tõik on pannud teadlasi uurima, millise vanuseni omandavad lapsed keelt paremini kui täiskasvanud. Tuleb välja, et lastel on ses osas edumaa 18. eluaastani, kuid native speakeri ehk emakeelena kõneleja tasemel keele õppimiseks peab õpinguid alustama siiski oluliselt varem.

Surnud sea aju saab hoida elus enam kui päeva

30.04.18 ... Sea aju on pärast loomal pea maha võtmist võimalik hoida elus vähemalt 36 tundi, leiavad Yale'i ülikooli teadlased. Mõõtmiste alusel polnud ajud küll teadvusel, ent tehnika täiustamine tõotab viia ka inimesi puudutavate eetiliste dilemmadeni.

Heas vormis hiirtel on nutikamad pojad

25.04.18 ... Kes hoiab keha vormis ja vaimu virge, saab ka tublimaid järglasi. Nii kehtib see värske teadusuuringu järgi vähemalt hiirte puhul, aga kui juba hiirte, siis võib-olla ka inimeste puhul.

Töökaaslaste ebaviisakas käitumine tekitab unehäireid

24.04.18 ... Töökohal kogetud kritiseeriv ja sõnaliselt alandav käitumine võib mõjutada ööund, täpsemalt tekitada unetuse sümptome nagu öösiti korduvalt üles ärkamine.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: