Psüühika

Lühikoonuliste koeratõugude abitus teeb nad inimesele armsaks

23.09.23 PSÜÜHIKA ... Koeratõuge on maailmas mitusada, väga mitmesuguse kehakuju ja -suurusega, nii nunnusid kui ka ettevaatlikuks tegevaid. Mõnel koeratõul on pikk koon, teisel pole koonu peaaegu ollagi.

Väiksem särginumber teeb jalgpalluri saledamaks

18.09.23 PSÜÜHIKA ... Õige rõivavalik aitab soovi korral saledam välja paista. Näiteks annavad sellesuunalise efekti vertikaalsed triibud.

Uuring: mõned patsiendid mäletavad oma surma

15.09.23 PSÜÜHIKA ... Mõnel südameseiskumisega patsiendil jätkab aju tööd veel elustamise ajalgi. Rühm USA ja Ühendkuningriigi teadlasi oletab, et tegu on niinimetatud surmalähedaste kogemuste bioloogilise alusega.

Doktoritöö: muutus kehakaalus võib vormida ka isiksust

11.09.23 PSÜÜHIKA ... Kuigi ühiskonnas levinud arvamuse järgi mõjutavad inimese isikuomadused tema kehakaalu, ei paku uurimistulemused sellele tingimata kinnitust. Pigem ilmnes Tartu Ülikooli doktoritöös vastupidine seos: suurem kehakaal võib mõjutada inimese isiksuseomadusi. Töö autori sõnul ei ole teadusuuringud niisiis andnud alust panna tüsedamate inimeste kaalu nende iseloomu süüks.

Eesti teadlane otsib miljonigrandi toel kaalulangetuse ja käitumise seoseid

05.09.23 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik sai Euroopa Teadusnõukogult (European Research Council, ERC) alustava teadlase grandi, et uurida rasvumisega seotud käitumuslikke ja geneetilisi seoseid. Samuti plaanib ta leida uusi võimalusi ülekaaluga võitlemiseks.

Avastusretk laste arenevasse ajju: lugu lahknevusreaktsiooni olulisusest

04.09.23 PSÜÜHIKA ... Kas oled kunagi mõelnud sellele, kuidas lapsed oma esimesi sõnu ütlema hakkavad? Kõrvalt vaadatuna toimub see justkui iseenesest, kuid tegelikult peitub selle taga raske töö, kirjutavad Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogid.

Kärbestele meeldib karussell

28.08.23 PSÜÜHIKA ... Lastele meeldib karusselliga sõita, aga karusselliga sõita võib meeldida ka kärbestele. Avastus annab alust arutella, et võib-olla võime ka putukate seas kohata rohkem mängulisust, kui aimatud.

Geeniteaduslik fakt võib inimeste uskumuste peale kõikuma lüüa

15.08.23 TERVIS ... Kui inimene saab teada, et mingil omadusel, näiteks kehakaalul, on geneetilised põhjused, võib ta hakata vähem kontrollima selle tunnuse arengut mõjutavat käitumist: näiteks hakata varasemast isukamalt sööma. Seeläbi võib teadmine mingi tunnuse seosest geenidega selle hoopis tugevamalt geenidega kokku siduda, osutab Tartu Ülikooli filosoof.

Õige hingamine hõlbustab meeldejätmist

15.08.23 PSÜÜHIKA ... Päevatoimetusi tehes ja ööund magades, hommikul vara ja hilisel õhtutunnilgi on kõik inimesed, aga ka hiired ja muud olendid hõivatud ühe üliolulise tegevusega, mis tavaolukorras kulgeb üsna märkamatult.

Inimesed alahindavad tugevalt oma käte kaalu

31.07.23 PSÜÜHIKA ... Ilmselt ei mõtle enamus inimesi kuigi sageli, kui palju nende käed kaaluvad. Tuleb välja aga, et me kipume oma käte kaalu kõvasti alahindama.

Suur osa õnneuuringuid seisab savijalgadel

21.07.23 PSÜÜHIKA ... Mitmetel populaarsetel ja väidetavalt õnnetunnet kasvatavatel nippidel puudub tugev teaduslik alus, nähtub hiljutisest ülevaateartiklist. Ehkki teemat on lahatud sadades teadustöödes, ei kaasatud neisse selge mõju nägemiseks piisavalt uuritavaid või ei võimalda need öelda midagi kindlat tervete inimeste kohta.

Kuulmisaparaat aitab eakal nuti teravana hoida

21.07.23 TERVIS ... Kuulmisaparaat võib aeglustada mõnel vanemal inimesel vaimse võimekuse langust ligi poole võrra, selgus Ameerika Ühendriikide teadlaste kliinilises katses.

Eestis esineb biofoobiaid hulga vähem kui mujal arenenud maailmas

17.07.23 PSÜÜHIKA ... Looduse ja elusorganismidega seotud foobiad ehk biofoobiad paistavad olevat enam levinud arenenud ja linnastunud riikides, selgub Soome teadlaste avaldatud uuringust. Sealjuures esineb biofoobiaid Eesti märksa vähem kui näiteks Lääne-Euroopas ja Skandinaavias.

Varesed tunnevad tõenäosust

17.07.23 PSÜÜHIKA ... Lindude, sealhulgas vareslaste nutikus on ennegi tähelepanu pälvinud. Nüüd on teadlased välja selgitanud, et mustvaresed (Corvus corone) suudavad otsuste tegemisel arvesse võtta isegi tõenäosuse mõistet.

Inimesed võivad kuulda vaikust nagu heli

11.07.23 PSÜÜHIKA ... USA teadlased lasid inimestel kuulata müra ja vaikuse vaheldumist. Katseisikute ajud töötlesid vaikust, nagu oleks see heli. Siit võib töö autorite sõnul järelduda, et inimesed võivad sõna otseses mõttes vaikust kuulda.

Tehisintellekt aitab mõista loomulikku mõistust

06.07.23 PSÜÜHIKA ... Neurovõrgud suudavad mitte üksnes luua päringu alusel pilte ja teksti, vaid laiendada ka võimalusi aju uurimiseks. Kui luua piisavalt kompleksne ja mitmekihiline tehisneurovõrk, on võimalik, et teadlastel õnnestub digitaliseerida inimaju eri ülesandeid.

Jaan Aru: võime ja võimalus mõelda on luksus

29.06.23 PSÜÜHIKA ... Ligi 20-aastase kogemusega neuroteadlane Jaan Aru leiab, et võime ja võimalus mõelda on luksus, mis on tulnud viimaste tuhandete aastate jooksul ja mida tuleks hoida.

Hommikukohv võib toimida platseebona

29.06.23 PSÜÜHIKA ... Teadlased avastasid, et hommikukohvi ergutavat mõju ei saa täielikult asendada kofeiini, selle peamise toimeaine, tarbimisega.

TÜ doktorant: ebatüüpilise kõnearenguga noored vajavad rohkem toetust

28.06.23 PSÜÜHIKA ... Maailmas kannatab arengulise keelepuude all peaaegu iga 12. laps. Vaatamata neuroerinevuse laiale levikule räägitakse sellest aga liiga vähe, leiab Tartu Ülikooli doktorant Liis Themas. Oma töös uurib ta, kuidas tajuvad sellise diagnoosiga lapsed häälikute pikkust ehk välteid – ühte eesti keele iseloomulikku omadust.

Koomiksifilmide kultuurkihi alt paistab maoga heitlev pärdik

22.06.23 KULTUUR ... Inimene on väga sümbolilembene loom, kes väljendab kõike elus ette tulevat lugude vormis. Samas pole kuhugi kadunud ürgimetajalik hirm tundmatu ees. Tartu Ülikooli magistrant osutab, et kõik inimajaloo kuulsad kangelaslood püha Jüri legendist "Tähesõdade" filmisaagani väljendavad tegelikult jutustuse vormis julge pärdiku või mõne muu imetaja võitu tundmatu kiskja üle.

Kõrguskartuse neuronid on leitud

19.06.23 PSÜÜHIKA ... Kõrgustest avaneb kauneid vaateid, kuid kõrgel turnimine võib olla ka ohtlik. Mõnedel inimestel on kõrguste ees lausa paaniline hirm, akrofoobia.

Põhjapõder võib mõista inimese osutusžesti

14.06.23 PSÜÜHIKA ... Juunikuumuse keskel võib olla kummaline mõelda, et kuskil kaugel põhjamaal toimetavad praegugi oma toimetamisi põhjapõdrad, aga seda nad teevad.

Moraalne allakäik on illusioon

09.06.23 ÜHISKOND ... Tundub, et ühiskonna moraalne allakäik on inimestele muret valmistanud aegade algusest saati. Nüüd osutab värske teadusuuring, et see mure rajaneb arvatavasti siiski illusioonil.

Autokooli lisatund tasalülitab loomupärase liiklusraevu

05.06.23 PSÜÜHIKA ... Osa inimesi satub liiklusõnnetustesse teistest sagedamini. Tartu Ülikooli doktoritöö osutab, et inimese riskeerivat käitumist liikluses mõjutavad nii geenid, isiksus, vaimne tervis kui ka elustiil. Samas ilmnes, et kui autokoolis sellele teemale eraldi tähelepanu pöörata, satuvad lõpetajad liiklusõnnetustesse oluliselt vähem.

Vormelisõitjad pilgutavad silmi ühtedel ja samadel rajalõikudel

31.05.23 PSÜÜHIKA ... Silmapilk vältab vaid viivu, kuid vormel-1 piloodi jaoks tähendab silmapilgutus tervelt paarikümmend meetrit kinnisilmi sõitu. Ja kui piloot pilgutab mituteist korda minutis, siis läbib ta minutis pimesi mitusada meetrit.

Krooniline stress võib käia kõhu kaudu

30.05.23 TERVIS ... Kuigi aju ja soolestik ei asu just kõrvuti, võimendab stress teatud juhtudel soolepõletikku. USA ja Hollandi teadlased leidsid, et ajust tulevad signaalid liiguvad kehas soolestiku närvirakkudeni, mis eritavad seepeale põletikulisi kemikaale.

Toitu vaadates kahaneb isu

26.05.23 PSÜÜHIKA ... Ilmavõrgus ja ühismeedias leidub kassi-, koera- ja inimesepiltide kõrval rohkesti ka toidupilte.

Noorte üksilduserohi toidab vaimse tervise kriisi

25.05.23 R2 PORTAAL ... Vaimset tervist hoiavad head suhted, mida noor inimene otsib sageli ühismeediast. Digiajastul leiabki noor sealt sageli enneolematult lähedase seltsilise, kes pole aga tingimata päris inimene ega päriselt heade kavatsustega, hoiatab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Uus ravimikandidaat aeglustas Alzheimeri tõve kulgu kolmandiku võrra

05.05.23 TERVIS ... Ameerika ravimifirma esitles uut ravimikandidaati, mis aeglustab Alzheimeri tõve kulgu kolmandiku võrra. Tegu on juba teise viimase aasta jooksul tõve vastu tõhusaks osutunud ravimiga, misläbi võib saada Alzheimerist peagi ravitav haigus. Samas saadavad uut ravimit ohtlikud kõrvaltoimed ja see toimib ainult tõve väga varajases staadiumis.

Suhe robotiga on justkui kahasse kirjutatud armastusromaan

03.05.23 TEHNIKA ... ChatGPT tuules on just viimase aasta jooksul tulnud turule rida juturoboteid, mis suudavad olla inimesele kaaslase eest. Tehnoloogiaekspert Glen Pilvre sõnul piirdub suhe robotiga praegu küll veel romantilise sõnumivahetusega, kuid tehnoloogilised võimalused arenevad tihedas konkurentsis kiirelt edasi.

Otse neljapäeval kell 16: Eesti esimese logelemise konverentsi ettekanded

03.05.23 EESTI ... Vaimse tervise edendamise MTÜ Peaasi.ee korraldab neljapäeval Eesti esimese logelemise konverentsi "Kuidas süütundeta logeleda?", mis keskendub sellele, kuidas võtta enda jaoks aega ja logeleda nii, et ei tunneks süüd ja jalasirutust saaks rahulikult nautida. Konverentsi ettekandeid saab algusega kell 16 jälgida ERR-i portaalis otseülekandes.

Molutamine võib anda hoogu loovatele ideedele

03.05.23 PSÜÜHIKA ... Kuigi tänapäeva inimesed ei võta eriti palju aega niisama logelemiseks, siis teadlaste sõnul on see vajalik, et saaks uusi originaalseid ideid tekkida.

Uus kratt loeb ajulainetest välja inimese mõtteiva

02.05.23 TEHNIKA ... Rühm USA teadlasi leidis enda sõnul võimaluse, kuidas teha lühikokkuvõtteid parasjagu inimese peas liikuvatest mõtetest. Mõttelugemise tehnoloogias kujutab ajuskanneeringuid ja tehisaru mudeldamist kasutav lähenemine võimalikku edusammu, kuid võimaliku kasu kõrval tekitab see küsimusi mõttevabadusest.

Marmosetid ei seleta hästi siniseid toone, nähtub närviühendustest

02.05.23 PSÜÜHIKA ... Kuidas keegi maailma näeb, sõltub mitmestki asjaolust, sealhulgas silma ehitusest ja silmanärvide ühendustest; ka värvide nägemise erisused loomaliikide vahel sõltuvad eelkõige just neist struktuuridest.

Emakeel mõjutab musikaalsust

27.04.23 PSÜÜHIKA ... Inimese musikaalsus võib sõltuda sellest, mis on ta emakeel.

Platseebonähtus parandab sporditulemusi

26.04.23 PSÜÜHIKA ... Platseebonähtust ei tule ette ainult meditsiinivaldkonnas, vaid nagu Norra teadlaste värskest uuringust ilmneb, isegi spordivaldkonnas.

Harjumuse tekkeks võib kuluda kaugelt enam kui kolm nädalat

20.04.23 PSÜÜHIKA ... Sageli öeldakse, et uue harjumuse tekkeks kulub 21 päeva. Ameerika teadlased järeldasid inimeste tegelikku käitumist uurides, et alati seda väita ei saa. Kui näiteks igapäevase kätepesu võib inimene endale tõesti sisse harjutada nädalatega, kujuneb harjumus trenni teha pigem poole aastaga.

Poliittehnoloogia teeb jagatud tunde mõnust hävitava relva

19.04.23 PSÜÜHIKA ... Kui inimesed midagi üheskoos kogevad, tekib neil sageli sarnane tunne. Nad jagavad seda tunnet aga juhul, kui peavad teist inimest piisavalt lähedaseks, osutab Eesti filosoof. Kuna kaaslastega tunnete jagamine on inimese jaoks igal juhul meeldiv, kasutavad seda osavalt ära poliittehnoloogid.

Ühismeedia skrollimisrattasse satuvad noored ja neurootilised inimesed

08.04.23 PSÜÜHIKA ... Ühismeediaplatvormide ja nutitelefonide kasutamist kajastatakse sageli mustvalgelt: see on kas hea või halb. Tegelikult oleneb ühismeedias veedetud aja mõju inimese vanusest ja isiksuseomadustest, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Lähedastega ühenduse hoidmine võib aga inimestele hoopis hästi mõjuda.

Kehaline aktiivsus aitab liikluses paremini hakkama saada

03.04.23 PSÜÜHIKA ... Füüsiline aktiivsus, harjumuspärased tegevused ja liigutuste rutiin annab noorele juhile suurema eelise liikluses toime tulemisel, leiab Tarmo Vanamõisa, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava kuraator Ühe Minuti Loengus.

Ekspert: olgu moraal kuitahes kõrge, lõpuks murduvad kõik sõdurid

28.03.23 PSÜÜHIKA ... Sõdurite motivatsiooni ja pühendumist ühiste eesmärkide saavutamisse mõõtev militaarmoraal varieerub vastavalt inimese isiksuseomadustele. Teadlikkus militaarmoraali mõjutavatest psühholoogilistest teguritest aitab vähendada läbipõlemist nii üksikisiku kui ka rühma tasandil, selgub hiljutisest uuringust.

Inimeste "armastushormoon" külvab kalade seas hirmu

24.03.23 PSÜÜHIKA ... Tunded ja emotsioonid võivad olla nakkavad, kanduda ühelt olendilt teisele, ja tähtis molekul selle nakkuvuse võimaldamisel on oksütotsiin.

Tõde peitub üksikasjades

23.03.23 PSÜÜHIKA ... Tänapäeva tõejärgses ühiskonnas toime tulekuks on tähtis eksimatult ära tunda, kes millal valetab. Hollandi teadlaste uue uuringu tulemusel on meil nüüd selleks äratundmiseks käepärast senistest paremad võimalused.

Hirm ja jälestus ajavad mao happeliseks

20.03.23 PSÜÜHIKA ... Mõnikord ajab tugev viha või tigedus mõnel lausa sapi keema.

Keerutavad ahvid muudavad meelega teadvusseisundit

15.03.23 PSÜÜHIKA ... Ahvide maailmas toimub asju, mis võivad tunduda päris pöörased.

Uuring: näopimedus on arvatust levinum

28.02.23 PSÜÜHIKA ... Ühel inimesel 33 kohta esineb raskusi inimeste näo järgi ära tundmisega ja tal võib esineda teisigi näopimeduse tunnuseid, selgus Ameerika Ühendriikide teadlaste uuringust. Ühtlasi ei paista olema vahet, kui rangete põhimõtete alusel seda seisundit diagnoositakse.

Muusika võib aidata võõrkeeli paremini omandada

23.02.23 PSÜÜHIKA ... Eesti teadlased oletavad, et muusikal on keeleõppes väga suur roll. Selle asemel, et tuupida pähe erinevaid sõnu ja lauseid, võiks tulevikus uut keelt harjutada hoopis muusika abil.

Kakaduud mõistavad käsitleda tööriistu komplektina

22.02.23 PSÜÜHIKA ... Mõnikord ei piisa ühe töö tegemiseks ühest tööriistast, vaid vaja on mitut. Nüüd selgub, et seda tõika oskavad teadvustada ja ära kasutada ka kakaduud.

Kohtinguäppe kasutavaid inimesi painab haihtumine

15.02.23 PSÜÜHIKA ... Kes on kunagi mõnd kohtingurakendust kasutanud, on tõenäoliselt kokku puutunud ka haihtumisega, kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadlased. Täpsemalt ilmnes nende uuringust, et ühegi selgituseta suhtluskatkestust on kogenud ligi kaks kolmandikku uuritavatest.

Rikkur võib olla oma vaesest naabrist rumalam

13.02.23 ÜHISKOND ... Keskmisest paksem rahakott ei ole tingimata märk selle omaniku keskmisest suuremast nupukusest, selgub rahvusvahelisest uuringust. Ühiskonna kõige rikkama ühe protsendi esindajad saavad vaimse võimekuse testides isegi veidi kehvemaid tulemusi, kui neist pisut väiksema sissetulekuga inimesed.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: