Psüühika

Sõnade tähendus muudab maailmataju

19.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Vaeva nägemine või naabri tundmine ei ole pelgalt huvitavad väljendid, vaid aitavad meil ka aru saada sellest, kes me oleme, leiab Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos.

Surnuhääli kuulvad meediumid lootsid noorena maailma mõtestada

18.01.21 PSÜÜHIKA ... Kahe Briti teadlase uuring osutab, et teistest tõenäolisemalt kuulevad oma peas hääli inimesed, kes keskenduvad oma tegevusele jäägitult. Samuti need, kes kogesid juba lapsena ebatavalisi helikogemusi või on üldiselt kuulmishallutsinatsioonidele vastuvõtlikumad. Kõiki neid jooni kirjeldavad enda puhul eeskätt end meediumina määratlevad inimesed.

Uuring: Alzheimeri tõvel on kolm alltüüpi

11.01.21 PSÜÜHIKA ... Alzheimeri tõvele on olnud hea ravi leidmine keeruline, sest pikalt arvati, et haigus kulgeb kõigil patsientidel ühtmoodi. Nüüd viitab värske rahvusvaheline uuring, et tõvel võib olla vähemalt kolm alltüüpi, mis igaüks vajab täiesti isemoodi ravimit.

Minutiloeng: päevikupidamine parandab tervist ja rahustab meelt

11.01.21 PSÜÜHIKA ... Uus aasta, uued lubadused ja mõtted. Selleks, et oma elus juhtuvaid põnevaid sündmusi meeles pidada ja talletada, võib pidada päevikut. Kas päevikupidamine on ka hea hingele ja tervisele, selgitab Tallinna Ülikooli vilistlane, kirjandusterapeut ja -teadlane Berit Kaschan Ühe Minuti Loengus.

Ajupilt näitab, kuidas hiired üksteisele kaasa elavad

08.01.21 PSÜÜHIKA ... Nii nagu vaimselt terved inimesed elavad üksteise rõõmudele ja muredele tihtilugu kaasa, teevad seda ka hiired. Nüüd on teadlased lähemalt välja selgitanud, mis toimub hiire ajus, kui ta elab kaasa liigikaaslasele, kes kogeb hirmu, valu või leevendust.

Eestlased ei poolda lapse kehalist karistamist, aga teavitavad sellest harva

06.01.21 ÜHISKOND ... Võrdluses Austria, Hispaania, Iirimaa ja Norraga on Eestis rohkem inimesi, kes küll taunivad lapse kehalist karistamist, kuid lastekaitse teavitamist sellest vajalikuks ei pea. Ehkki üheski uuritud riigis ei poolda enamik inimesi kehalist karistamist, on Eesti oma nulltolerantsis Euroopa keskmiste seas, selgub Eesti teadlase osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

Afantaasiat põdevad inimesed ei saa uinudes lambaid lugeda

04.01.21 PSÜÜHIKA ... Inimene, kes ei suuda vaimusilmas ühtki kujutluspilti luua, kannatab tõenäoliselt afantaasia all. Äsjane uuring osutab, et kuigi afantaasiaga inimene ei suuda uinudes mõttes lambaid lugeda, on tema ruumitaju sama hea ja mälu isegi parem kui teistel inimestel.

Tuleviku ebamäärasus kaotab aju huvi inimjäsemete vastu

29.12.20 PSÜÜHIKA ... Inimese aju püüab vältida üllatavaid olukordi. Selleks teeb aju toimuva kohta pidevalt ennustusi ja kontrollib samas, kas ennustus läks täide. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö raames tehtud katsetest selgus, et aju ei pööra inimese liigutustele suurt tähelepanu, sest need on ette teada.

Milline on päkapikkude roll laste väärtuskasvatuses?

23.12.20 ÜHISKOND ... Jõulude lähenedes räägivad vanemad lastele päkapikkudest, kes laste tegemistel silma peal hoiavad. Milliseid väärtusi päkapikkude uskumine aga lastes arendab? Vastab Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadur Anni Tamm.

Uuring: inimesed võivad eelistada füüsilist valu mõtlemisele

11.12.20 PSÜÜHIKA ... Kanada teadlased tegid katse, mille käigus inimestel tuli valida keskendumist nõudva mõtlemisülesande ja nahka kõrvetava valu vahel. Vaid väike osa katseisikutest valis alati mõtlemisüleande. Suurem osa valis aeg-ajalt mõtlemise asemel valu.

Uuring: koerad ei mõista meid nii hästi, kui arvame

09.12.20 LOODUS ... Ehkki koerad suudavad ära õppida inimeste sõnade tähendusi ning märkavad erinevusi inimese kõnemaneeris, ei erista nad kuigivõrd väikesi häälduserinevusi. See tähendab, et nad ei tee vahet sarnase kõlaga sõnadel, kirjutavad Ungari teadlased.

Uuring: mitmendatel lastel läheb elus sama hästi kui esmasündinul

07.12.20 ÜHISKOND ... Varem arvati, et pere esmasündinud lapsel läheb elus paremini kui tema õdedel-vendadel. USA ja Saksa teadlaste värske uuring purustab selle müüdi ning tõestab, et lapse tulevane karjäär ei olene tema sünnijärjekorrast.

Öökullide ja lõokeste asemel leidub kuut sorti inimesi

03.12.20 PSÜÜHIKA ... Unerežiimist rääkides jaotatakse inimesi tavaliselt kahte leeri: hommikuinimestest lõokesteks ja õhtuse eluviisiga öökullideks. Venemaa ja Belgia teadlased eristavad oma värskes uuringus inimestel aga kuut erinevat kronotüüpi ehk ärkveloleku ja puhkeaja tunnetust.

Kaheksajala kombitsad on nutikad, kuid ei mõtle iseseisvalt

27.11.20 LOODUS ... Varem oletasid teadlased, et kaheksajalal oleks justkui üheksa aju: üks keskel ja igas kombitsas samuti üks. Rahvusvaheline uuring näitab aga, et kaheksajalal on siiski üksainus keskne aju, mis edastab uut infot lihtsalt väga nutikatele kombitsatele.

"Tsoonis" sportlased pendeldavad kahe vaimse seisundi vahel

24.11.20 PSÜÜHIKA ... Hämmastavaid tulemusi saavutavad sportlased, aga ka teiste elualade esindajad satuvad enda sõnul soorituse ajal tsooni. Kui seni peeti seda üheks kindlaks meeleseisundiks, siis nüüd tegid Austraalia teadlased kindlaks, et tsoone on kahte tüüpi: voolaadne ja haardelaadne tsoon.

Antisotsiaalne käitumine sõltub lisaks geenidele ka eluvalikutest

20.11.20 PSÜÜHIKA ... Täiskasvanuna võivad politseiga tõenäolisemalt pahuksisse sattuda inimesed, kel on noorukieas olnud probleeme sõltuvustega, keskendumisraskuste või füüsilise vägivallaga. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring annab kätte suuna, kuidas luua agressiivset käitumist ennetavaid tööriistu.

Nutiseade teeb kärsituks

19.11.20 PSÜÜHIKA ... Telefon mõjutab meie käitumist, ja mitte alati heas suunas. Värskest teadusuuringust ilmneb, et sagedased mobiilinäppijad on teistest kärsitumad ja impulsiivsemad.

Universumil ja ajul on ühesugune struktuur

18.11.20 PSÜÜHIKA ... Maailmakõiksusel ja inimese ajul on palju ühist. Selline tähelepanuväärne tõik on selgunud kahe Itaalia teadlase ühisest interdistsiplinaarsest uuringust.

Muusikaterapeut: imiku muusikalembust toetab heliline emaüsk

17.11.20 PSÜÜHIKA ... Lapse kuulmine areneb välja juba poole raseduse ajal ehk ta hakkab muusikat kuulama juba enne sündi. Muusikaterapeut Marion Musting soovitab emadel oma kõhubeebidele laulda, sest lisaks ema-lapse suhte tugevdamisele arendab varane kokkupuude muusikaga ka lapse aju.

Stressis tudengeid võib aidata ärksuse praktiseerimine

12.11.20 PSÜÜHIKA ... Eksamiperiood võib olla tudengitele stressirohke aeg, mil nad vajavad rohkem vaimse tervisega seotud teenuseid. Ülikool ei jõua aga alati kõigi abivajajateni. Cambridge'i Ülikooli teadlased näitasid, et tudengite vaimset tervist aitab parandada mindfulness'i ehk ärksuse praktikate kursus.

Uuring: arvutimängudest otsivad enim tuge madala enesedistsipliiniga mehed

11.11.20 PSÜÜHIKA ... Arvutimängud ehk videomängud ja nende mängimine on miljarditesse ulatuva käibega majandusvaldkond. Hiljuti avaldatud Eesti, Saksamaa ning Austraalia teadlaste koostööna sündinud uurimuses toodi välja isiksuseomadused ning arvutimängude mängimise motiivid, mis on seotud suurema arvutimängude mängimisele kulutatud ajaga.

USA presidendivalimised andsid löögi kaotajat toetanute vaimsele tervisele

03.11.20 PSÜÜHIKA ... Nelja aasta eest Hillary Clintonit toetanud osariikide elanikke vaevasid valmistele järgnenud kuul vaimse tervise mured oluliselt sagedamini, selgub värskest uuringust. Clintoni valijate vaimne tervis oli kehvem veel pool aastat peale valimisi. Donald Trumpi eelistanud osariikide elanikel säärast muutust ei leitud.

Naised tuubivad matemaatikat õppides rohkem kui mehed

02.11.20 HARIDUS ... Matemaatikat peavad ühtmoodi pigem raskeks aineks kõik õppurid, kuid mehed ja naised õpivad seda veidi erinevalt. Näiteks on naised altimad valemeid lihtsalt pähe tuupima, samas kui mehed otsivad varmamalt õpitu ja elu vahel seoseid, kirjutavad Tartu Ülikooli (TÜ) ja Estonian Business Schooli (EBS) teadlased.

Lugeja küsib: miks osa inimesi ei ärka äratuskella peale üles

28.10.20 PSÜÜHIKA ... Mõnikord inimesed ei ärka äratuskella helina peale üles, aga mõned ärkavad lausa enne äratuskella helisemist. Miks see nii on, vastab ajuteadlane Jaan Aru.

Unenäo keerukus sõltub une staadiumist

26.10.20 PSÜÜHIKA ... Unenägude kvaliteet ja keerukus paistavad une erinevates staadiumites muutuvat, selgub Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlaste uuringust. Ehkki inimene näeb und läbi öö, jõuavad just REM-une ajal lahti rulluda pikad ja sidusad uneseiklused.

Kuidas ära tunda andmepüüki ja mis on sotsiaalne sahkerdamine?

26.10.20 MEEDIATAIP ... Erakordselt heade ja pealtnäha mitte kuskile sülle kukkunud suurepäraste pakkumiste puhul on sageli tegemist andmepüügiga. Edukamateks rünnakuteks võetakse sageli appi ka sotsiaalne sahkerdamine.

Jõukamate piirkondade elanikud on abivalmimad

18.10.20 PSÜÜHIKA ... Kus on inimesed abivalmimad, kas maal või linnas, vaesemas või jõukamas piirkonnas? Suurbritannias tehtud katseist nähtub, et jõukamais piirkonnis abistavad inimesed võõraid meelsamini kui kehvemal järjel paigus, linnal ja maal suurt vahet ei ole.

Lehmad eelistavad silmast silma suhelda

15.10.20 LOODUS ... Nagu inimesed, eelistavad ka lehmad silmast silma suhtlust. Austria teadlased leidsid äsjases uuringus, et päris inimese hääl ja lähedus mõjuvad lehmadele lindistatud häälest rahustavamalt.

Eestlane otsib võimalusi kosmosemeeskonna stressi ennetamiseks

14.10.20 PSÜÜHIKA ... Uus kosmose võidujooks on alanud plaanidega viia 2024. aastaks taas inimene Kuule ja 2030. aastaks Marsile. Kosmoseavarustesse aga üldjuhul üksi seiklema ei minda ning seega on meeskonnatöö ja selle mõistmine oluline. Kuigi Eesti pole maailma juhtiv kosmoseriik, tegeletakse siin näiteks kosmosemeeskonna psühholoogia uurimisega.

Uuring: armunud ei lähegi aastatega ühte nägu

13.10.20 PSÜÜHIKA ... Alates 1980. aastatest ringleb teaduses ja ühiskonnas arusaam, et aastaid suhtes olevad inimesed lähevad ajas üha rohkem teineteise nägu. Stanfordi Ülikooli teadlased tõestasid kordusuuringus, et paarid siiki ei muutu ajas sarnasemaks. Pigem valivad inimesed juba eos endasarnaseid partnereid.

Koerad eelistavad näha inimeste asemel teisi koeri

13.10.20 PSÜÜHIKA ... Paljudele koeraomanikele meeldib oma lemmikute pead hoida ja neile sügavale silma vaadata. Ungari teadlaste uuring näitab aga, et koerad seda sama palju ei naudi ja vaataksid parema meelega hoopis liigikaaslastele otsa.

Õhusaastega kokku puutuvatel inimestel esineb sagedamini ajukahjustusi

09.10.20 TERVIS ... Õhusaaste mõjutab nii meie kopse, südameid kui ka ajusid. Värske rahvusvaheline uuring viitab, et ülisaastunud õhuga Mexico Citys üles kasvavate laste ajust võib leida juba noores eas kahjustusi, millele sarnanevaid näeb muu hulgas Alzheimeri ja Parkinsoni tõve korral.

Koroonakarantiin pani põntsu inimeste vaimsele tervisele

09.10.20 EESTI ... Kevadise koroonakarantiini ajal täheldasid psühhiaatrid, et Eestis tekkis rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Ka inimesed ise märkisid, et nad tajuvad rohkem stressi ja ärevust. Iga-aastaselt lisandub Eestis üle 20 000 psüühikahäire diagnoosi saanud inimese.

Uuring: kassiga suheldes tasub aeglaselt silmi pilgutada

08.10.20 PSÜÜHIKA ... Paljud kassiomanikud väidavad, et oma kassile aeglaselt silmi pilgutades vastab kass rõõmsalt samaga. Nüüd näitasid Briti teadlased katsetega, et aeglane pilgutamine mõjub tõepoolest kassidele justkui soe naeratus.

Käsitsi kirjutamine on tõeline nutitegevus

05.10.20 PSÜÜHIKA ... Sedamööda, kuidas klassiruumides levivad digiseadmed, ilmub üha enam teaduslikku kinnitust arusaamale, et just käsitsi üles kirjutades jääb õpimaterjal õpilasele paremini meelde.

Jaapani kass suudab inimest täpselt järele aimata

02.10.20 PSÜÜHIKA ... Ebisu nime kandev Jaapani kass võib olla maailma esimene kassist miim, kelle võime oma omaniku käitumist järele aimata on tõestatud kontrollitud katsetingimustes. Nii head matkimisvõimet on varem täheldatud vaid üksikute loomaliikide puhul. Ühtlasi osutab see, et imetajad õppisid teisi matkima juba üsna varajases arengustaadiumis.

Liiga pildirohked raamatud pärsivad laste lugemisoskust

28.09.20 HARIDUS ... Teksti kõrval olevad, kuid selle sisuga mitte kooskõlas olevad pildid hajutavad lugeja tähelepanu. Nii mõistavad lapsed teksti lõppkokkuvõttes kehvemini, selgub Carnegie Melloni Ülikooli teadlaste uuringust.

Mahasurutud mõtted on ajus ikkagi näha

22.09.20 PSÜÜHIKA ... Püüdke nüüd nii, et järgmised kaks minutit ei mõtle roosast elevandist, kohe mitte üldse ei mõtle roosa elevandi peale. Vaatame, kuidas välja tuleb.

Dementsusega vanurid päästab enesetapumõtetest arstide tähelepanu

22.09.20 TERVIS ... Pea kuuendik kodus elavatest dementsusega eakatest mõtleb suitsiidist, selgus Tartu Ülikooli teadlaste osalusel kaheksas Euroopa riigis tehtud uuringust. Suitsiidimõtete olemasolust on teadlaste hinnangul vaja kindlasti teada saada, et pakkuda haigele sobivat ravi ja tema hooldajatele abi.

Väsinud närvirakud muudavad ajataju

21.09.20 PSÜÜHIKA ... Kui kiiresti liigub aeg? Subjektiivne ajataju sõltub teatavasti tugevasti olukorrast, nii näitab kogemus. Mõnikord minutid ja tunnid muudkui venivad ja venivad, teinekord kaovad üksteise järel väga ruttu.

Hallutsinatsioone võivad kogeda ka terved inimesed

18.09.20 PSÜÜHIKA ... Hulk teadustöid on tõestanud, et hallutsinatsioone ei koge ainult skisofreeniat või mõnda muud vaimset häiret põdevad inimesed, vaid pettekujutlusi võib olla ka täiesti tervetel inimestel. Tartu Ülikooli teadlaste uuringust nähtub, et hallutsinatsioonide kogemine on seotud inimese eneseteadlikkusega.

Värvid tekitavad kõigis maailma inimestes sarnaseid tundeid

15.09.20 PSÜÜHIKA ... Kõik maailma inimesed seostavad omavahel värve ja tundeid. Sealjuures seostuvad erinevais paigus elavatel inimestel samad värvid samade tunnetega, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Ekstravertsed õpilased ja algajad autojuhid riskivad teistest rohkem

08.09.20 PSÜÜHIKA ... Inimelu on täis ohtlikke olukordi, millega toimetulek sõltub suuresti inimese teadlikkusest, aga ka bioloogilistest teguritest. Tartu Ülikooli haridusteadlase Kadi Luht-Kallase doktoritöö pakub välja viisi, kuidas saaks iseenda parema tundma õppimisega liikluses paremini toime tulla.

Doktoritöö uuris närvirakkude matemaatilisi mudeleid

02.09.20 TERVIS ... Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Sander Paekivi kaitses väitekirja, milles uuris närvirakkude mudeleid. Viimaste abil saab leida närviraku käitumismustreid kirjeldavaid valemeid.

Eesti geneetik arendab võimalusi pärilike haiguste täpsemaks diagnoosiks

27.08.20 TERVIS ... Tänapäeval suudavad arstid täpse diagnoosi panna vaid pooltele päriliku haiguse kahtlusega patsientidele. Tartu Ülikooli kliinilise geneetika vanemteadur Sander Pajusalu arendab oma töös geenidiagnostikat, mille abil saaks tulevikus luua Eesti patsientidele täpsemaid ehk just nende vajadustele vastavaid ravivõimalusi.

Vanema sõnavalik määrab ära, kuidas imik uusi asju meelde jätab

21.08.20 PSÜÜHIKA ... Võime uusi objekte mällu talletada ning hiljem meenutada areneb inimesel välja juba imikueas. Northwesterni Ülikooli teadlaste äsjane uuring näitas, et üheaastasena jätab laps asju meelde selle põhjal, mis nimetusega neid asju talle tutvustatakse.

Sageli naervad inimesed saavad stressiga paremini hakkama

05.08.20 PSÜÜHIKA ... Inimesed, kes sageli naeravad, tulevad paremini toime stressirohkete olukordadega, siiski ei kehti niisugune tendents intensiivsete naerjate puhul.

Google otsingus tehtud päringud võivad prognoosida enesetappude kasvu

04.08.20 PSÜÜHIKA ... Kuigi koroonaviiruse pandeemia alguses enesetappudega seotud päringud Google otsingumootoris ei kasvanud, pole siiski põhjust rõõmustamiseks, sest kriisiolukorras võib enesetappude kasv olla mõningase viiteajaga, leiavad USA teadlased.

Inimaju eristab lõhnu mälestuste põhjal

29.07.20 PSÜÜHIKA ... Itaalia ja Ameerika teadlased tegid kindlaks viisi, kuidas meie aju erinevaid lõhnu eristab. Kui nina haistab lõhna keemilist koostist, siis aju võrdleb iga lõhna varem haistetutega. Avastus võib aidata arendada robotite tehislikku lõhnataju.

Isaga koos mängivad lapsed valitsevad end paremini

17.07.20 PSÜÜHIKA ... Kui isa leiab lapse esimeste eluaastate jooksul aega viimasega koos mängida, võib laps suureks kasvades suuta oma käitumist ja tundeid paremini valitseda, selgub Cambridge'i Ülikooli teadlaste uuringust.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: