Psüühika

Lugeja küsib: kui pikk on inimese mälu ja kuidas seda parandada?

10.05.18 ... Elu kõige ilusamate hetkede unustamist kartnud ERR Novaatori lugeja eriliselt muretsema ei pea. Eredamad mälestused püsivad mälus kümneid aastaid. Samas leidub ka nende värskena hoidmiseks mitmeid strateegiaid.

Suuremad närvirakud töötavad paremini

07.05.18 ... Miks on mõned inimesed taibukamad kui teised? Põhjus võib peituda osaliselt närvirakkude suuruses. Mida suuremad on inimese ajus neuronid, seda kõrgem on tema arukuskvoot IQ.

Naised ei lase mehevalikul end hormoonidest häirida

04.05.18 ... Naised eelistavad kindlate näojoontega mehi vaatamata sellele, kas nad võtavad beebipille või toimub parasjagu ovulatsioon, viitavad poolt tuhandet naist hõlmanud uuringu tulemused. Ühtlasi näitlikustavad need, et väikesemõõtmeliste katsete põhjal ei maksa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Võõrkeelt saab emakeele tasemele lihvida alustades õppimist enne 10. eluaastat

02.05.18 ... Täiskasvanuna on võõrkeelt õppida keerulisem kui lapsena. See tõik on pannud teadlasi uurima, millise vanuseni omandavad lapsed keelt paremini kui täiskasvanud. Tuleb välja, et lastel on ses osas edumaa 18. eluaastani, kuid native speakeri ehk emakeelena kõneleja tasemel keele õppimiseks peab õpinguid alustama siiski oluliselt varem.

Surnud sea aju saab hoida elus enam kui päeva

30.04.18 ... Sea aju on pärast loomal pea maha võtmist võimalik hoida elus vähemalt 36 tundi, leiavad Yale'i ülikooli teadlased. Mõõtmiste alusel polnud ajud küll teadvusel, ent tehnika täiustamine tõotab viia ka inimesi puudutavate eetiliste dilemmadeni.

Heas vormis hiirtel on nutikamad pojad

25.04.18 ... Kes hoiab keha vormis ja vaimu virge, saab ka tublimaid järglasi. Nii kehtib see värske teadusuuringu järgi vähemalt hiirte puhul, aga kui juba hiirte, siis võib-olla ka inimeste puhul.

Töökaaslaste ebaviisakas käitumine tekitab unehäireid

24.04.18 ... Töökohal kogetud kritiseeriv ja sõnaliselt alandav käitumine võib mõjutada ööund, täpsemalt tekitada unetuse sümptome nagu öösiti korduvalt üles ärkamine.

Kaashäälikurohkete keelte kõnelejatel on eriline geeniversioon

20.04.18 ... Keeli on maailmas ikka veel päris palju. Mõnes keeles aga on seejuures nii palju kaashäälikuid, et selle keele kõnelejatel on erisuguste häälikute eristamise hõlbustamiseks kohe eriline geeniversioon.

Video: teadlased selgitavad, mis tekitab nutisõltuvust

17.04.18 ... Teisipäeval kell 16.00 toimub TÜ digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse veebiseminar, mis sel korral on pühendatud nutisõltuvuse teemale.

Tartu Ülikooli doktoritöö: automaatne nägemine laseb mõttel puhata

17.04.18 ... Psühholoog Nele Põldveri Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö keskendub sellele, kuidas me ümbritsevat näeme ja nähtut töötleme.

Krimiteadus: mis toimub kurjategija peas pärast raske kuriteo sooritamist?

03.04.18 ... Sellele küsimusele aitab vastata Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kognitiivpsühholoogia vanemteadur Iiris Tuvi.

Lugeja küsib: kuidas aprillinalja tehes valetamisega mitte vahele jääda?

01.04.18 ... Novaatori lugejale annavad nõu Psühhobussis teadust populariseerivad tudengid ning Tartu Ülikoolis petukäitumist uurinud ja psühholoogia erialal filosoofiadoktori kraadi kaitsnud Inga Karton.

Eesti kooliõpilased magavad liiga vähe

31.03.18 ... Suurem osa õpilastest magab öösel soovitatust vähem, selgub kolme kooli noori haaranud õpilasuurimustest. Kuigi õpilased on une puudujäägiga seotud probleemidest sageli teadlikud, ei kiputa unehügieeni põhimõtteid järgima. Mõneti võiks olukorda leevendada tundide hilisem algus.

Arutelu kell 14: mis sellest depressioonist siis ikkagi saab?

26.03.18 ... Kolmapäeval kell 14 vahendab ERR Novaator depressiooni teemalist arutelu, mida korraldab Peaasi.ee koostöös Rahva Raamatuga. Otseülekande videot saab jälgida siinses artiklis.

Emaliku hoole nappus muudab ajurakkude DNA-d

23.03.18 ... Emaliku hoole nappus lapseeas muudab ajurakkude DNA-d, viitavad hiirtega tehtud katsed. Samas on vara öelda, kas nähtud muutused on otseselt kahjulikud.

Perearst: antidepressandid töötavad, kuid tulemusi ei näe ühe päevaga

21.03.18 ... Depressiooni ravi ei pea algama psühhiaatri juurde minekust, vaid enamasti suudab sobiva lahenduse pakkuda juba perearst, sedastab perearst Karmen Joller. Samas peaksid inimesed mõistma, et depressiooni pole võimalik ravida paari päevaga.

Nägu näitab emotsioone ka värvidena

20.03.18 ... Meie nägu näitab meie emotsioone täisvärvides, ka siis, kui me lihastki ei liiguta.

Kolmandikul riigisektori töötajatest esineb depressiooni tunnuseid

15.03.18 ... Kolmandikul riigisektori töötajatest esineb depressiooni tunnuseid, selgus kampaania "Must lumi" käigus läbi viidud testide tulemustest. 61 protsenti testi täitnutest olid politsei- ja piirivalveameti töötajad. PPA juhtkond tunnistab, et vaimse tervise teema on olnud neil fookuses juba aastaid.

Naine naeratab teisiti kui mees

15.03.18 ... Naeratab aeg-ajalt nii naisi kui ka mehi, kuid naeratuse dünaamika erineb sugude vahel märgatavalt. Seda on nüüd märganud tehisintellekt, mis suudab puhtalt näolihaste liikumise järgi ära arvata, kas naerataja on mees või naine.

Vaba tahte puudumist ei ole lõplikult tõestatud

13.03.18 ... Kas inimesel on vaba tahe või ei ole tal seda mitte? Mõnede teadlaste arvates on juba aastaid olnud selge, et vaba tahe on illusioon, kuid nüüd väidab rühm teadlasi, et uuringud, mille põhjal vaba tahte puudumist on justkui tõestatud peetuks, on metodoloogiliselt ebajärjekindlad ning vastuoluliste tulemustega.

Depressioonitesti täitnutest viiendik mõlgutab surmamõtteid

10.03.18 ... Depressioonile tähelepanu juhtivas kampaanias " Must lumi" on tänaseks depressioonitesti täitnud juba rohkem kui 15 000 inimest. Testidest selgub, et pea pooltel erasektori töötajaist esineb depressioonile viitavaid tunnuseid, rohkem kui 20 protsendil neist on peas ka surmamõtted.

Usk nõidusesse on inimaju paratamatu kõrvalprodukt

10.03.18 ... Ohjeldamatult teleoloogiline mõtlemine pole looduse ja asjade suhtes adekvaatne, sest neil ei ole eesmärki, tõdeb assürioloog Amar Annus.

Lootus endale uute ajurakkude tekitamisest hakkab mõranema

09.03.18 ... Täiskasvanud inimeste ajus tekib uusi ajurakke imevähe või üldse mitte. Lahkhelisid külvava uuringu tulemused ähvardavad kummutada viimase 20 aasta jooksul tekkinud lootuse, et protsessi ergutamisega on võimalik ravida näiteks Alzheimeri tõbe ja depressiooni.

Perearstidel napib vaimsete probleemide lahendamiseks raha ja küünarnukitunnet

07.03.18 ... Enamikel perearstidel on nende hoolealuste vaimsete probleemide märkamiseks ja nendega tegelemiseks piisavalt head oskused. Samas napib perearstikeskustel raha patsientide psühhoteraapiasse saatmiseks. Kohati jääb puudu küünarnukitundest, leiab Tartu ülikooli peremeditsiini dotsent Kadri Suija.

Eestis eiratakse tööstressi vaatamata moraalsele ja majanduslikule kahjule

07.03.18 ... Eesti töökultuuris võib märgata endiselt viimase majanduskriisi mõju. Paraku ei pööra tööandjad aga sellest tingitud tööstressile sageli tähelepanu. Töötajatel puudub tihti isegi hea ettekujutus, mida teha depressiooni või teiste vaimsete häirete tekkimisel.

Ekspert: vaimse tervise edendamine tasub ära rohkem kui ühel viisil

07.03.18 ... Teadlikkuse kasvatamine ja varajast sekkumist võimaldav tugisüsteem on piisavalt kulutõhus, et teenida vaimse tervise parandamiseks tehtud kulutused tasa kuni paari aastaga. Seda ei tohiks näha aga organisatsioonis eesmärgina omaette, leiab Briti nimekas majandusteadlane Martin Knapp.

Eestis pole vaimse tervise probleemide mõju rahasse ümber arvestatud

07.03.18 ... Eestis pole vaimse tervise häirete majanduslikku mõju mõõdetud. Seda põhjusel, et nende häirete ja haiguste alla võib liigitada palju erinevaid haigusi ja häireid, mille mõju tööle, elukvaliteedile ja selle kaudu ka majandusele on rahas keeruline mõõta.

Eestis jäävad igal aastal depressiooniga üksinda kümned tuhanded inimesed

05.03.18 ... Eestis esineb depressioon hinnanguliselt 6–7 inimesel 100-st, igal aastal jääb hinnanguliselt abita 45 000 inimest. Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on võimalik depressiooni ravida ja sekkuda sisuliselt igal hetkel.

Eesti noorteadlane uuris Kanadas pilke jälgides eestlaste keelekasutust

02.03.18 ... Silmad võimaldavad meil näha maailma, ent peegeldavad ka seda, mida me mõtleme ja kuidas me maailmas toimuvat mõistame, kirjutab Tartu ülikooli vilistlane, noor keeleteadlane Kaidi Lõo.

Lavalaudadel rokkiv psühhiaater: leidke oma lastega emotsionaalne kontakt

24.02.18 ... Jürgen Kütner on Tartu ülikooli laste ja noorukite psühhiaatria viimase aasta resident. Muuhulgas mängib ta ka Eesti kuumimates ja tuntumates bändides Põhja Konn ja Lexsoul Dancemachine.

Mis on armastus? Väike teaduslik selgitus

14.02.18 ... Üleilmse armunute päeva puhul kohane meelde tuletada, et teaduslikus mõttes pole armastus ei midagi enamat kui ajukeemia. Jääb igaühe enda otsustada, kas see muudab nähtust imepärasemaks või kaotab osa selle võlust.

Sõpradel on ühesugune ajuhäälestus

05.02.18 ... Ütle mulle, mis toimub su sõbra ajus, ja ma ütlen, mis toimub sinu ajus. Tuleb välja, et sõprade ajud talitlevad üsnagi ühtemoodi. Eks sõprade vahel ole ikka täheldatud palju ühist, nagu enamasti lähedane vanus, sama sugu, ühesugused huvid.

Arvuti saab ajupildist aru, mis muusikat inimene kuulab

04.02.18 ... Ma tean, mis muusikapala sa kuulad! Ja ma ei pea selleks piiluma su nutitelefoni ekraani. Piisab sellestki, kui jälgin su ajupiirkondade aktiivsust. See on võimalik, sest Brasiilia, Saksa ja Soome teadlased on seda demonstreerinud.

Lääne ühiskond soodustab nartsissismi

30.01.18 ... Endisel Lääne-Saksamaal esineb inimeste hulgas nartsissismile omaseid isiksusejooni rohkem kui endisel Ida-Saksamaal kasvanud inimestel. Miks nii?

Magad kauem, toitud tervislikumalt

29.01.18 ... Kuidas saada end tervislikumalt toituma? Üks võimalus on kauem magada.

Surmaga silmitsi seismine paneb inimesi tarkust ümber hindama

24.01.18 ... Mille peale teie mõtleksite, kui oleksite saanud surmaga lõppeva haiguse diagnoosi ning teil oleks jäänud elada vähem kui pool aastat? Värske teadusuuringu põhjal annab sellises olukorras inimestele elumõtte õhkõrn tasakaal oma elutarkuse ümberhindamisel.

Nutiseadmete liigkasutamine kahjustab inimestevahelist suhtlust

23.01.18 ... Kuigi nutiseadmed hoiavad meid pidevalt ühenduses sotsiaalmeedia voogude ja lähedastega, näitavad uuringud, et seadmete liigkasutamine põhjustab keskendumisvõime kadu ja pealiskaudset info tarbimist.

Inimeste kehv lõhnataju võib taanduda kultuurilistele erisustele

22.01.18 ... Inimeste võime eristada ja nimetada erinevaid lõhnu on esimese ja teise maailma riikides pehmelt öeldes nadi. Kagu-Aasias elavate küttide ja korilastega katseid teinud teadlaste sõnul ei pruugi olla selle põhjus mitte niivõrd bioloogiline kui kultuuriline.

Rain Kooli: arvad teisiti – järelikult oled loll, laisk ja halb

22.01.18 ... Suutlikkus aduda, et teistmoodi mõtlevad inimesed võivad siiski samuti arukad ja inimestena head olla, on nagu haruldane kaunis lill, mis harva esineb ja tihtipeale varjatult õitseb. See võiks aga kuuluda ühe kaduma kippuva inimomaduse – väärikuse – peamiste kriteeriumite hulka, leiab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Džässpianisti aju töötab teisiti kui klassikapianisti aju

20.01.18 ... Maailmakuulus džässpianist Keith Jarrett, kellele ei ole võõras ka klassikaline muusika, ütles kord ühes intervjuus, et ta ei kujuta ette, kui peaks mängima neid mõlemat žanri ühel kontserdil. Ta väitis, et džäss ja klassika nõuavad muusikult täiesti erinevate ajupiirkondade tegevust. Tuleb tõdeda, et suur improvisatsioonimeister tabaski täpselt naelapea pihta, kuigi ta ei ole mingi neuroteadlane.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

17.01.18 ... Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

Karmi kiusamist kogenud koolilastel on 3,5 korda suurem risk teha enesetapp

16.01.18 ... Lastel, keda põhikooli jooksul on eakaaslased väga palju kiusanud, on suurem tõenäosus teha enesetapukatse, samuti esineb neil 15. eluaastaks muid probleeme vaimse tervisega.

Tõnu Ploompuu: ei saa me läbi dogmata

10.01.18 ... Päris ilma dogmadeta ei ole võimalik igapäevaelu elada, vastab bioloog Tõnu Ploompuu Rain Kooli arvamusloole.

Mida Paukson ja Mang sulle ei räägi: teadus horoskoobihulluse taga

04.01.18 ... Teaduslikust vaatenurgast on horoskoopide ennustused sama täpsed, kui mündiviske tulemused. See ei muuda aga nende ajaloo prügikasti viskamist karvavõrdki kergemaks.

Ajuosade tihe sidusus tõstab arukuskvooti

03.01.18 ... Ühenduses on jõud. Ja ajurakkude ühenduses on mõistuse jõud. Teadlased on kindlaks teinud, et mida paremini on inimese ajupiirkonnad omavahel ühendatud, seda kõrgem on inimese arukuskvoot IQ.

Pilauudisest teadustööks – ei, selfitiit pole endiselt vaimne häire

29.12.17 ... Pidev selfide ehk autoportreede tegemine pole selgelt piiritletud sümptomitega vaimne häire. Ükskõik, mida võiks välja lugeda kolme aasta eest ilmunud pilaloost inspireeritud teadustöö meediakajastusest.

Närviraku kest hoiab kestlikke mälestusi

29.12.17 ... Mõni mälestus kestab ainult lühikese hetke, aga on ka neid mälestusi, millel me sugugi minna ei lase. Nüüd on teadlased jälile saanud, kuidas kestavad kõige kestlikumad mälestused ja tuleb tõdeda, et sõna kestlik oma ambivalentsuses on siin päris omal kohal.

Uuring: kassasaba vahetamine on reeglina halb mõte

28.12.17 ... Viimasena kassasabas seismine ajab meeleheitele. Mõnikord isegi piisavalt, et sundida inimesi järjekorda vahetama. Käitumise mõttekust uurinud Harvardi ärikooli teadlaste sõnul ei tõuse sellest aga tavaliselt kasu ja tegu on enesepettusega.

Teadlased: õnn ja raha on omavahel seotud

19.12.17 ... „Raha ei tee õnnelikuks, kuid ilma rahata õnnelik olla on raske,“ kõlab parafraseering rahvatarkusest. USA psühholoogide uuringust aga selgub, et osaliselt on selles tõetera sees: inimeste sissetuleku ja selle vahel, kuidas nad kogevad õnnetunnet, on tõesti seos.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad? – Vale puha

14.12.17 ... Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: