10.07.26 PSÜÜHIKA ... Nutikellad ja sõrmused annavad igal hommikul möödunud ööst üksikasjaliku ülevaate, mõõtes kõike alates une pikkusest kuni üldise energiatasemeni. Kuigi moodne tehnoloogia aitab inimestel oma tervisega paremini sidet hoida, soovitab unearst Heisl Vaher usaldada nutiseadmete kõrval alati isiklikku kehatunnetust.

09.07.26 PSÜÜHIKA ... Värske ja seni suurim omataoline uuring näitab, et 14 psühhiaatrilist haigust taanduvad tegelikult vaid viiele peamisele geneetilisele juurele.

08.07.26 PSÜÜHIKA ... Võõrkeelte tuupimine koolipingis või uue keele õppimine hilisemas elus võib tagada vanaduses märgatavalt erksama meele. Värske uuring näitab, et mitut keelt kõnelevate inimeste aju on bioloogiliselt noorem kui neil, kes piirduvad vaid ühe keelega.

22.06.26 PSÜÜHIKA ... Ligi 40 protsenti uutest toodetest kukub turule jõudes läbi, sest ainuüksi silmatorkava pakendiga kliendi ostukorvi ei jõua. Värskest doktoritööst selgub, et tarbija tegeliku valiku ennustamiseks peavad ettevõtted mõõtma korraga nii toote märgatavust, inimese näoilmeid kui ka tema ratsionaalseid eelistusi.

18.06.26 PSÜÜHIKA ... Inimaju ei tooda kõnet laialivalguva pilvena, vaid kasutab selleks rangelt spetsialiseerunud rakke, millest igaühel on täita oma kitsas ülesanne. Värskest uuringust selgub, et lauseloome aluseks olevat grammatilist musta tööd teevad üksikud neuronid, kes on omavahel jaganud ära nii nimisõnade halduse kui ka lauseehituse lõpetamise.

16.06.26 TERVIS ... Kuigi mure liigsete kilode pärast on paljudele tuttav, jääb asjatundlik elustiilinõu aja ja raha nappuse tõttu paljudele tihti kättesaamatuks. Nüüd on laialt levinud nutitelefonid toonud võimaliku abimehe otse meie taskusse.

15.06.26 ÜHE MINUTI LOENG ... Meil Eestis on päev kord liiga pikk, kord liiga lühike. Suvel muutub Eestis lisaks ilmale ka meie aju töörežiim, märgib Tallinna Ülikooli nooremteadur Mark Tamm minutiloengus.

08.06.26 PSÜÜHIKA ... Kaheksajalg on osav ja nutikas loom. Nüüd selgub, et ta oskab peegelpilti vaadates aru saada, kus asjad pärismaailmas on.

03.06.26 PSÜÜHIKA ... Tehisaru võiks hoolekannet tulevikus küll tublisti toetada, kuid pelgalt inseneride hooleks jäetuna riskib valdkond hingetu masinlikkusega. Robotid parandavad patsientide ja hooldajate heaolu päriselt alles siis, kui sotsiaalteadlased seovad tehnilise tõhususe juba arendusfaasis inimlike väärtustega, leiab Stockholmi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessor Sanna Kuoppamäki.

03.06.26 PSÜÜHIKA ... Teadlased on uuesti koostanud ja uuesti lahendanud lõbusa matemaatikaülesande, mille tuntud Ameerika füüsik Richard Feynman umbes pool sajandit tagasi sõbraga restoranis istudes paberile visandas.

27.05.26 PSÜÜHIKA ... Kuigi looduses on silmapaistva välimusega pigem isasloomad, kinnitab rahvusvaheline meta-uuring, et inimliik on siinkohal erand. Seni suurim üleilmne nägude atraktiivsuse analüüs näitas, et naised on kõigi inimeste seas keskmiselt veetlevamad kui mehed.

26.05.26 ÜHISKOND ... Eestlased soovivad asju isiklikult omada tingituna ajaloolisest defitsiidiühiskonnast. Samuti kannustab inimesi ebavajalikke oste tegema aju bioloogia, tõdesid sotsioloog Margit Keller ja tarbimispsühholoog Ivar Soone Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

22.05.26 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli raamatukokku jõudis Torontost maailmakuulsa mälu-uurija ja ühe tuntuma eesti soost teadlase Endel Tulvingu pärand. Selle hulgas on nii raamatuid ja töömaterjale kui ka isiklikke esemeid ja autasusid.

22.05.26 PSÜÜHIKA ... Ühe kunagise tänavaplakatikampaania stiilis võiks küsida: kas sa Natashat ja Marist tead? Ja võiks ka vastata: tean, miks ei tea, need olid kaks vahvat valgevaala, kellele meeldis end peegli ees keerutada.

19.05.26 PSÜÜHIKA ... Noored kasutavad tehisaru üha sagedamini mitte ainult õppimiseks, vaid ka emotsionaalse toe otsimiseks. Psühholoogi sõnul võib juturobotite kasutamine vaimse tervise murede korral pakkuda kiiret leevendust, kuid samas suurendada emotsionaalset sõltuvust ja valeinfo levikut.

18.05.26 PSÜÜHIKA ... Miks inimesed ja loomad mõnikord haigutavad, ei ole päris täpselt teadagi. Hästi on aga teada, et haigutamine võib olla väga nakkav. Nüüd selgub, et haigutusest nakkumiseks ei pea inimene veel isegi sündinud olema.

15.05.26 PSÜÜHIKA ... Kosmosepsühholoog, ookeanisõudja ja Kesk-Florida Ülikooli doktorant Andres Käosaar leidis oma värskes uuringus, et ekstreemsetes keskkondades töötavate meeskondade jaoks mängib võtmerolli usaldus. Tulemusi kinnitab ka tema isiklik kogemus Atlandi ookeani ületanud Rowtalia sõudetiimis.

14.05.26 TERVIS ... Inimeste unemustrid ja nende mõju tervisele sõltuvad pärilikkusest tunduvalt vähem, kui siiani arvatud. Rahvusvahelise teadlasrühma värske uuring näitab, et ebaharilikult lühikese või pika unega on seotud vaid käputäis geenivariante.

11.05.26 PSÜÜHIKA ... Üks oskus, mille lapsed peavad hästi selgeks saama, on lugemisoskus. Mõnel lapsel läheb see kergesti, teistel läbi raskuste.

23.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimeste keeleoskuseks hädavajalik geneetiline vundament kujunes välja ammu enne neandertallaste ja nüüdisinimeste lahknemist. Aju suuruse ja emade vaagna laiuse vaheline kompromiss tõmbas aga selle edasisele arengule piiri, osutab hiljutine uuring.

21.04.26 PSÜÜHIKA ... Ida-Euroopa eakate vaimne võimekus jääb Kesk- ja Põhja-Euroopas elavatest eakaaslastest maha osaliselt varasemate elutingimuste ning sügavama sotsiaalse eraldatuse tõttu. Hiljutine uuring osutab, et kuigi Ida-Euroopa vanemaealiste mälu on seetõttu juba eos kehvem, ei kiirenda need tegurid hilisemat kognitiivset allakäiku.

20.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimesed kipuvad keskendumist nõudvaid helisid kuulates tihti silmi sulgema, lootes vähendada niimoodi visuaalseid segajaid. Shanghai Jiao Tongi Ülikooli teadlased aga tõestasid, et mürarikkas keskkonnas teevad kinnised silmad hoopis karuteene ja halvendavad oluliselt kuulmistundlikkust.

20.04.26 PSÜÜHIKA ... Papagoid on tuntud selle poolest, et suudavad meisterlikult jäljendada mitmesuguseid hääli ja häälitsusi, mida kuulevad, sealhulgas inimkeele sõnu ja lauseid.

10.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimahvidele meeldib üksteise näoilmeid järele aimata, ja nad valdavad seda kunsti üllatavalt täpselt.

07.04.26 TERVIS ... Kuigi psühhiaatrid hellitavad lootusi, et psühhedeelikumid aitavad leevendada raskekujulisemaid vaimse tervise probleeme, on jäänud nende võimalik toimemehhanism katsetes segaseks. Varasemaid tulemusi koondav metaanalüüs vihjab nüüd, et tavapäratute teadvuselamuste taga on eri ajuosade tihedam ristsuhtlus.

06.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimestele on ikka laulda ja tantsida meeldinud. See on seotud muu hulgas sellega, et inimestel on enamasti päris hea rütmitunnetus. Pole ju haruldane, kui tunneme laulu ära puhtalt rütmikoputuse pinnalt.

02.04.26 ÜHISKOND ... Iga lapse otsustamisvõime areneb omas tempos ja 18 kui täiskasvanuks saamise piir on ühiskondlik kokkulepe. Sestap on Eesti ekspertide sõnul oluline, et lapsed saaksid otsustamist piisavalt harjutada juba enne 18. sünnipäeva: olgu siis valides sukkpükste värvi, huviringi või gümnaasiumi.

25.03.26 PSÜÜHIKA ... Informatsiooni on meie ajal külluses ja üha enam ka ülekülluses. Üha enam hakkab informatsiooni üleküllus kahjustama ka inimeste heaolu.

23.03.26 TERVIS ... Paljudel inimestel süvendab igapäevane stress kroonilisi nahahaigusi ja tekitab piinavat sügelust. Nüüd kaardistas rühm Hiina teadlasi esimest korda ära närvirakkude võrgustiku, mis muundab psühholoogilise pinge tuntavaks füüsiliseks põletikuks.

23.03.26 PSÜÜHIKA ... Tehisaru vestlusrobotitest on paljudele inimestele saanud igapäevane vestluskaaslane. Nende käest küsitakse nõu, nendega minnakse isiklikuks. Mõned ütlevad, et tehisaru tekste ei saagi enam inimese tekstidest eristada.

19.03.26 PSÜÜHIKA ... Kuigi nn tubli tüdruku sündroom võib kõlada paljudele tuttavlikult, pole seda varem teaduslikult uuritud. Tartu Ülikooli tudengi küsitlusel põhinev analüüs näitas, et tegemist võib olla eristatava psühholoogilise mustriga. Selle keskmes on tingimuslik eneseväärtustamine ja tugev seos perfektsionismiga, mis võib mõjutada ka naiste heaolu.

18.03.26 PSÜÜHIKA ... Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on paljusid inimesi kimbutav seisund, millele on viimastel aastatel üsna aktiivselt, mõnede arvates isegi häirivalt aktiivselt tähelepanu juhitud.

17.03.26 PSÜÜHIKA ... Ravikanepit kasutatakse kogu maailmas vaimse tervise häirete raviks üha sagedamini. Austraalia teadlaste mahukas ülevaateuuring osutab aga nüüd, et korraga rohkemaid uurimisaluseid vaadates on kanepi vaimu turgutav toime on olematu või nullilähedane.

16.03.26 PSÜÜHIKA ... Ehkki beebid ei oska veel kõndida ega rääkida, valdavad nad pettuse põhitõdesid juba enne esimest sünnipäeva, leiavad Inglismaa ja Kanada teadlased värskes uuringus.

04.03.26 PSÜÜHIKA ... Vasakukäelised inimesed ei erine paremakäelistest ainult selle poolest, et kirjutavad eelistatult vasaku käega, kui keegi peaks veel käsitsi kirjutama. Värske teadusuuringu järgi on vasakukäelised ka paremakäelistest võistluslikumad.

02.03.26 PSÜÜHIKA ... Kiired muutused ühiskonnas jätavad otsese jälje ka noorte ainevahetusele. Tartu Ülikooli teadlased uurisid kahe muidu sarnase põlvkonna tervist ja avastasid ootamatult, et noorema põlvkonna saledamatel noortel kujunes kõrgem veresuhkru tase.

26.02.26 PSÜÜHIKA ... Kõrge eani suurepärase mäluga nn supervanurite aju toodab nende eakaaslastest edukamalt uusi närvirakke, selgub USA teadlaste hiljutisest uuringust. Tähelepanek võib pakkuda pikas vaates uusi lähepunkte dementsuse seljatamiseks.

25.02.26 PSÜÜHIKA ... Piisab juba mõnest klaasist märjukesest, et inimese aju hakkaks teistmoodi tööle. Iga ajupiirkond töötleb sel juhul infot piltlikult öeldes oma nurgas ega jaga seda teiste piirkondadega, osutab USA teadlaste uuring.

25.02.26 PSÜÜHIKA ... Sotsiaalmeedia ja digikultuur kujundavad Eesti koolipoiste iluideaale oodatust tugevamini. Internetist pärit kuvandid seavad noormeestele sageli kättesaamatuid ja kohati absurdseid ootusi, selgub EBS-i nooremteaduri uurimistööst.

21.02.26 PSÜÜHIKA ... Üksildus painab kogu maailmas üha enamaid inimesi. Nüüd selgub, et inimese enda isikuomadused mängivad üksilduse tekkel võrreldes muude teguritega suurematki rolli kui seni arvatud.

19.02.26 PSÜÜHIKA ... Meeste ja naiste aju piirkonnad on ühendatud veidi isemoodi. Mõned neist erinevustest aju ühendusmustrites tulevad vanusega rohkem esile, osutab USA teadlaste uuring. Tegu on siiski alles uuringu esmaversiooniga, mille järelduste paikapidavust pole hinnanud teised teadlased.

19.02.26 PSÜÜHIKA ... Juba vanad roomlased tõdesid, et kordamine on tarkuse ema: mida enam midagi korrata, seda paremini see meelde jääb. Värske teadusuuring aga täpsustab, et tähtis pole mitte ainult korduste arv, vaid ka korduste vahele jääv ajavahe.

18.02.26 PSÜÜHIKA ... Inimeste isikuomadused on ühest küljest üsna püsivad, teisest küljest märgatavalt muudetavad. Nüüd on Saksa ja Šveitsi teadlased saanud tõendust, et isikuomadusi saab meelepärases suunas edukalt muuta veel vanemaski eas.

16.02.26 TERVIS ... Mida rohkem trenni teha, seda rohkem tekib ajus teatud rakkude vahel ühendusi, osutab USA teadlaste hiiruuring. Just need rakud tagavad, et regulaarsest trennist ka mingit kasu tõuseks.

11.02.26 PSÜÜHIKA ... Dementsusriski vähendab märgatavalt vaid kindlat tüüpi infotöötluse kiirust arendav ajugümnastika, leidis rühm USA teadlasi 20 aastat kestnud mahuka uuringu põhjal. Väga oluline oli seejuures järjepidevus: ühekordsest treeningkursusest jääb dementsuse peletamisel väheks.

10.02.26 PSÜÜHIKA ... Kuidas õpivad lapsed koostööd tegema? Selgub, et üsna palju sõltub siin lapsi ümbritsevast kultuuriruumist.

09.02.26 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuigi sotsiaalmeedias võib olla sadu kontakte, kinnitavad uuringud, et heaolu ja pika ea tagab juba üks usaldusväärne inimsuhe, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu uurimisrühma doktorant-nooremteadur Stella Täht-Vaik.

06.02.26 PSÜÜHIKA ... Kui inimene midagi vaatab, siis ei ole ta silmad sugugi paigal, isegi kui ta ise seda võib-olla arvab.

03.02.26 HARIDUS ... Vahepeal mitme riigi kooliprogrammist välja roogitud nõue kirjutada käsitsi on saanud uue elu. Uuringud osutavad, et muudatus soosib laste arengut. Käsitsi kirjutades hakkavad lastel ajus tööle õppimise ja mäluga seotud piirkonnad, mis klaviatuuril tippides samavõrd ei aktiveeru.

02.02.26 PSÜÜHIKA ... Levinud arvamused upsakatest mulkidest või naljatlevatest hiidlastest ei leia teaduses kinnitust. Tartu Ülikooli teadlaste mahukas analüüs näitab, et eestlaste iseloom on piirkonniti üllatavalt ühetaoline ja erinevused tulevad välja alles neid piltlikult öeldes statistilise mikroskoobiga vaadates.