26.10.20 ... Unenägude kvaliteet ja keerukus paistavad une erinevates staadiumites muutuvat, selgub Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlaste uuringust. Ehkki inimene näeb und läbi öö, jõuavad just REM-une ajal lahti rulluda pikad ja sidusad uneseiklused.

26.10.20 ... Erakordselt heade ja pealtnäha mitte kuskile sülle kukkunud suurepäraste pakkumiste puhul on sageli tegemist andmepüügiga. Edukamateks rünnakuteks võetakse sageli appi ka sotsiaalne sahkerdamine.

18.10.20 ... Kus on inimesed abivalmimad, kas maal või linnas, vaesemas või jõukamas piirkonnas? Suurbritannias tehtud katseist nähtub, et jõukamais piirkonnis abistavad inimesed võõraid meelsamini kui kehvemal järjel paigus, linnal ja maal suurt vahet ei ole.

15.10.20 ... Nagu inimesed, eelistavad ka lehmad silmast silma suhtlust. Austria teadlased leidsid äsjases uuringus, et päris inimese hääl ja lähedus mõjuvad lehmadele lindistatud häälest rahustavamalt.

14.10.20 ... Uus kosmose võidujooks on alanud plaanidega viia 2024. aastaks taas inimene Kuule ja 2030. aastaks Marsile. Kosmoseavarustesse aga üldjuhul üksi seiklema ei minda ning seega on meeskonnatöö ja selle mõistmine oluline. Kuigi Eesti pole maailma juhtiv kosmoseriik, tegeletakse siin näiteks kosmosemeeskonna psühholoogia uurimisega.

13.10.20 ... Alates 1980. aastatest ringleb teaduses ja ühiskonnas arusaam, et aastaid suhtes olevad inimesed lähevad ajas üha rohkem teineteise nägu. Stanfordi Ülikooli teadlased tõestasid kordusuuringus, et paarid siiki ei muutu ajas sarnasemaks. Pigem valivad inimesed juba eos endasarnaseid partnereid.

13.10.20 ... Paljudele koeraomanikele meeldib oma lemmikute pead hoida ja neile sügavale silma vaadata. Ungari teadlaste uuring näitab aga, et koerad seda sama palju ei naudi ja vaataksid parema meelega hoopis liigikaaslastele otsa.

09.10.20 ... Õhusaaste mõjutab nii meie kopse, südameid kui ka ajusid. Värske rahvusvaheline uuring viitab, et ülisaastunud õhuga Mexico Citys üles kasvavate laste ajust võib leida juba noores eas kahjustusi, millele sarnanevaid näeb muu hulgas Alzheimeri ja Parkinsoni tõve korral.

09.10.20 ... Kevadise koroonakarantiini ajal täheldasid psühhiaatrid, et Eestis tekkis rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Ka inimesed ise märkisid, et nad tajuvad rohkem stressi ja ärevust. Iga-aastaselt lisandub Eestis üle 20 000 psüühikahäire diagnoosi saanud inimese.

08.10.20 ... Paljud kassiomanikud väidavad, et oma kassile aeglaselt silmi pilgutades vastab kass rõõmsalt samaga. Nüüd näitasid Briti teadlased katsetega, et aeglane pilgutamine mõjub tõepoolest kassidele justkui soe naeratus.

05.10.20 ... Sedamööda, kuidas klassiruumides levivad digiseadmed, ilmub üha enam teaduslikku kinnitust arusaamale, et just käsitsi üles kirjutades jääb õpimaterjal õpilasele paremini meelde.

02.10.20 ... Ebisu nime kandev Jaapani kass võib olla maailma esimene kassist miim, kelle võime oma omaniku käitumist järele aimata on tõestatud kontrollitud katsetingimustes. Nii head matkimisvõimet on varem täheldatud vaid üksikute loomaliikide puhul. Ühtlasi osutab see, et imetajad õppisid teisi matkima juba üsna varajases arengustaadiumis.

28.09.20 ... Teksti kõrval olevad, kuid selle sisuga mitte kooskõlas olevad pildid hajutavad lugeja tähelepanu. Nii mõistavad lapsed teksti lõppkokkuvõttes kehvemini, selgub Carnegie Melloni Ülikooli teadlaste uuringust.

22.09.20 ... Püüdke nüüd nii, et järgmised kaks minutit ei mõtle roosast elevandist, kohe mitte üldse ei mõtle roosa elevandi peale. Vaatame, kuidas välja tuleb.

22.09.20 ... Pea kuuendik kodus elavatest dementsusega eakatest mõtleb suitsiidist, selgus Tartu Ülikooli teadlaste osalusel kaheksas Euroopa riigis tehtud uuringust. Suitsiidimõtete olemasolust on teadlaste hinnangul vaja kindlasti teada saada, et pakkuda haigele sobivat ravi ja tema hooldajatele abi.

21.09.20 ... Kui kiiresti liigub aeg? Subjektiivne ajataju sõltub teatavasti tugevasti olukorrast, nii näitab kogemus. Mõnikord minutid ja tunnid muudkui venivad ja venivad, teinekord kaovad üksteise järel väga ruttu.

18.09.20 ... Hulk teadustöid on tõestanud, et hallutsinatsioone ei koge ainult skisofreeniat või mõnda muud vaimset häiret põdevad inimesed, vaid pettekujutlusi võib olla ka täiesti tervetel inimestel. Tartu Ülikooli teadlaste uuringust nähtub, et hallutsinatsioonide kogemine on seotud inimese eneseteadlikkusega.

15.09.20 ... Kõik maailma inimesed seostavad omavahel värve ja tundeid. Sealjuures seostuvad erinevais paigus elavatel inimestel samad värvid samade tunnetega, selgub rahvusvahelisest uuringust.

08.09.20 ... Inimelu on täis ohtlikke olukordi, millega toimetulek sõltub suuresti inimese teadlikkusest, aga ka bioloogilistest teguritest. Tartu Ülikooli haridusteadlase Kadi Luht-Kallase doktoritöö pakub välja viisi, kuidas saaks iseenda parema tundma õppimisega liikluses paremini toime tulla.

02.09.20 ... Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Sander Paekivi kaitses väitekirja, milles uuris närvirakkude mudeleid. Viimaste abil saab leida närviraku käitumismustreid kirjeldavaid valemeid.

27.08.20 ... Tänapäeval suudavad arstid täpse diagnoosi panna vaid pooltele päriliku haiguse kahtlusega patsientidele. Tartu Ülikooli kliinilise geneetika vanemteadur Sander Pajusalu arendab oma töös geenidiagnostikat, mille abil saaks tulevikus luua Eesti patsientidele täpsemaid ehk just nende vajadustele vastavaid ravivõimalusi.

21.08.20 ... Võime uusi objekte mällu talletada ning hiljem meenutada areneb inimesel välja juba imikueas. Northwesterni Ülikooli teadlaste äsjane uuring näitas, et üheaastasena jätab laps asju meelde selle põhjal, mis nimetusega neid asju talle tutvustatakse.

05.08.20 ... Inimesed, kes sageli naeravad, tulevad paremini toime stressirohkete olukordadega, siiski ei kehti niisugune tendents intensiivsete naerjate puhul.

04.08.20 ... Kuigi koroonaviiruse pandeemia alguses enesetappudega seotud päringud Google otsingumootoris ei kasvanud, pole siiski põhjust rõõmustamiseks, sest kriisiolukorras võib enesetappude kasv olla mõningase viiteajaga, leiavad USA teadlased.

29.07.20 ... Itaalia ja Ameerika teadlased tegid kindlaks viisi, kuidas meie aju erinevaid lõhnu eristab. Kui nina haistab lõhna keemilist koostist, siis aju võrdleb iga lõhna varem haistetutega. Avastus võib aidata arendada robotite tehislikku lõhnataju.

17.07.20 ... Kui isa leiab lapse esimeste eluaastate jooksul aega viimasega koos mängida, võib laps suureks kasvades suuta oma käitumist ja tundeid paremini valitseda, selgub Cambridge'i Ülikooli teadlaste uuringust.

14.07.20 ... Inimaju mäletab sõnu erinevalt. Näiteks sõnad "siga", "tank" või "uks" meenuvad hõlpsamini kui "kass", "tänav" või "trepp". Kinnitust saab teooria, et sõnad ja mälestused on ajju talletatud sõlmpunkte täis võrgustikuna, selgub Ameerika teadlaste uuringust. Avastusest võib abi olla dementsushaigetele mälutestide koostamisel.

10.07.20 ... Vereülekanne korrapäraselt trenni teinud hiirtelt võib väheliikuva hiire aju paremini tööle panna, selgub California Ülikooli teadlaste uuringust. Avastust saab rakendada voodihaigete inimeste aju turgutava ravimi loomiseks.

08.07.20 ... Kui võimalikule annetajale meenutada tema surelikkust, annetab ta palju tõenäolisemalt. Samuti eelistavad inimesed annetada neile tähenduslikke esemeid, et annetatud eseme kaudu nii-öelda edasi elada, selgub Briti Kolumbia Ülikooli teadlaste värskest uuringust.

07.07.20 ... Väheste sotsiaalsete oskustega 15–16-aastastel noortel on suurem risk alustada suitsetamist ja jääda igapäevasuitsetajaks ning tarvitada alkoholi ja teisi uimasteid, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst.

25.06.20 ... Raske lapsepõlv jätab jälje geenidele, mis on seotud kroonilise põletiku, tubakasuitsu, õhusaaste ja kopsuvähiga. Nii võib lapse kodukant mõjutada tema tervist veel aastaid, selgub Duke'i ülikooli teadlaste uuringust.

18.06.20 ... Skisofreeniaspektri diagnoosiga inimesed võivad enesetapu teha elanikkonna keskmisest 170 korda tõenäolisemalt, selgub Kanada sõltuvuste ja vaimse tervise keskuse (CAMH) teadlaste uuringust.

18.06.20 ... Pikalt lagipähe paistev päike nüristab märkimisväärselt inimese meeli. Ühtlasi teeb see inimese koordinatsiooni kehvemaks ja pärsib töövõimet, selgub Kopenhaageni Ülikooli teadlaste uuringust.

16.06.20 ... Inimesed, kes tunnevad rohkem hirmu koroonaviiruse tõttu ja kes on emotsionaalsemad ning kohusetundlikumad, olid koroonaviiruse pandeemia tõttu suuremad WC-paberi varujad, selgus hiljuti avaldatud uuringust.

15.06.20 ... Vareslaste lapsepõlv on teiste linnuliikidega võrreldes suhteliselt pikk ja võrreldav inimlaste kasvuajaga. Pasknäärid, kaarnad ja varesed on seetõttu teistest lindudest targemad: nad oskavad kasutada puupulki tööriistana ning tunda paremini ära kiskjaid, kirjutavad saksa teadlased.

10.06.20 ... Tallinna Ülikooli teadlased alustasid aprilli teises pooles uuringuga, et uurida Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu erinevaid tahke koroonakriisi pandeemia tingimustes. Esimesest uuringulainest selgus, et pea kolmandikul vastanutest esines depressioonile viitavaid sümptomeid normist rohkem.

10.06.20 ... Osa inimesi on tundlikumad kui teised. Kaksikuid vaadelnud uuring näitas, et inimese tundlikkus sõltub peaaegu pooles osas geenidest, vahendab ScienceDaily.

04.06.20 ... Tallinna Ülikooli eesti filoloogia üliõpilane Erik Mikkus uuris ilmanähtuste ja keele vahelisi seoseid. Selgus, et sõnad nagu udu või pilv toovad eri kultuuridest inimeste silme ette erinevaid kujutluspilte.

04.06.20 ... Hiina teadlased on avastanud, et kui hiirtele korduvalt öösiti sinist valgust näidata, siis võivad neil peagi ilmneda depressiooni nähud.

02.06.20 ... Omaniku hädakisa kuuldes tõttaks koer talle appi ühel juhul kolmest. Kui koer juba teaks, kuidas hädas omanikku aidata, teeks ta seda kaheksal juhul kümnest. Koera motivatsioon jääb aga segaseks, kirjutavad Arizona Osariigi Ülikooli teadlased oma uuringus.

01.06.20 ... Kaaslase jäljendamine on üks vanemaid kultuurideüleseid huumorinippe, mis ei vaja toimimiseks sõnu. Lundi ülikooli teadlased korraldasid katse, et selgitada välja, kuidas sellesse suhtuvad kõnelemiseni alles teel olevad imikud. Tulemus kinnitab paljude lapsevanemate kogemust: matkimine teeb lastele nalja. Huvitavaid järeldusi tehti aga veel.

01.06.20 ... Eriolukorra ajal üksinduses veedetud kuud võivad halvemal juhul mõjutada lapse vaimset tervist terve järgmise kümnendi, kirjutavad Bathi Ülikooli teadlased värskes ülevaateuuringus.

27.05.20 ... Üksildust tunnevad rohkem individualistlikus ühiskonnas elavad noored mehed, selgus Suurbritannia teadlaste tehtud uuringust.

26.05.20 ... Instagrami kasutamise sagedus on seotud probleemse nutitelefoni kasutamisega, kuid mitte depressiooni ja ärevusega, selgus eestlaste hiljuti avaldatud uuringust.

25.05.20 ... Varemgi oli teada, et inimestele läheb nunnuks peetud loomaliikide käekäik keskmisest rohkem korda. Nüüd selgus Londoni Royal Holloway Ülikooli teadlaste uuringust, et kukrut kergendatakse ka suurte, värvikirjute või sinakas toonis nahaga loomade päästmiseks, kirjutab ajakiri Science.

22.05.20 ... Tehisintellekt suudab kirjeldada fotol kujutatud inimese iseloomu inimhindajast paremini, selgub Vene teadlaste uuringust. Sealjuures on arvuti jaoks lihtsam lugeda naiste näoilmeid ja tunda fotol ära meelekindlad inimesed.

22.05.20 ... Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Kõige haavatavamad on just nooremad ja väiksema tööstaažiga õed. Eestis võib asi olla aga õdede puuduses, kirjutab ajakiri Eesti Õde.

20.05.20 ... Varem arvati, et enesetapule mõtlevad tõenäolisemalt vaimse tervise häire sümptomitega noored. Paraku külastavad elust lahkumise mõtted enim neid, kelle vaimse tervise mured on kerged või mõõduka tugevusega, selgub värskest uuringust.

18.05.20 ... Ajaküllust või ajanappust on arvatavasti kogenud kõik. Millest siiski tuleb, et mõnel inimesel on justkui rohkem aega kui teisel, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli läbirääkimiste psühholoogia lektor Arno Baltin.

15.05.20 ... Sotsiaalmeedia annab koroonaviirusepuhagu ajal huvitavat ainest erinevateks juhtumiuuringuteks, leiab Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent Katrin Tiidenberg. Samas on saanud juba kinnitust, et ühismeediale ühese hinnangu andmine on peaaegu et võimatu.