Liigu peamenüü juurde 17.02.25 PSÜÜHIKA ... Mõnikord on mõnus panna töö tegemise ajaks taustale muusika mängima. Tundub, et töö läheb siis kohe lennukamalt ja ladusamalt.
13.02.25 PSÜÜHIKA ... Inimesi on kuuldavasti mitmesuguseid, kuid ainult väga vähesed võivad uhkeldada absoluutse muusikalise kuulmisega, võimega eksimatult ära tunda ning taasesitada mistahes nooti või helikõrgust, mida nad kuulevad. Isegi kui see esitatakse muudest nootidest või helidest täiesti eraldi.
11.02.25 PSÜÜHIKA ... Keskmine normaalkaalus naine tajub end tegelikkusest umbes 20 protsenti suuremana ja keskmine söömishäirega inimene lausa kaks korda suuremana. Tihtipeale ei saa aga inimesed vajalikku abi, sest vaimse tervise spetsialiste on vähe ja häire küüsis olevad inimesed pelgavad alavääristamist ja häbimärgistamist.
07.02.25 PSÜÜHIKA ... Hiljutisest uuringust selgub, et Eestis levinud arusaamad saarlaste, mulkide ja teiste piirkondade elanike isiksuseerinevustest ei pea teaduslikult paika. Kuigi väikseid piirkondlikke erinevusi leidub, ei ole need märkimisväärsed ega mõjuta inimese iseloomu kujunemist.
07.02.25 PSÜÜHIKA ... Ikka on arvatud, et keel on midagi inimesele ainuomast, mis erineb teiste liikide isendite vahelistest suhtlusvormidest.
06.02.25 PSÜÜHIKA ... Inimesed kipuvad end üldiselt öösiti ja pühapäeviti kehvemini tundma, selgus Ühendkuningriigi teadlaste uuringust. Seevastu hommikul ärgates on inimeste meeleolu pigem hea ja helge. Tegu on siiski vaid korrelatsiooniga ehk põhjuslikku seost aja ja meeleolu vahele veel tõmmata ei saa.
05.02.25 PSÜÜHIKA ... Kummad lobisevad rohkem kas mehed või naised? Küllap arvab mõnigi, et vastus on ilma teadusuuringutagi selge, aga tegelikud teadustulemused on ikkagi natuke nüansseeritud.
03.02.25 PSÜÜHIKA ... Nagu kõiki teisi teadusvaldkondi, iseloomustab ka tänapäevast psühholoogiateadust killustumine ehk fragmenteerumine eri alavaldkondadeks, mis üksteisega ei suhestu. Hiljuti Tallinna Ülikoolis doktoritööd kaitsnud Valeri Murnikovi sõnul pakuks leevendust see, kui psühholoogid mõtleksid rohkem psüühika üldteooria loomisele.
30.01.25 PSÜÜHIKA ... Imikud on väga tähelepanelikud ning õpivad endast suuremaid inimesi jälgides pidevalt midagi uut. Muu hulgas tabavad nad juba nelja kuu vanusena ära, kui erinevates keeltes esineb isemoodi häälikuid, selgus Austraalia teadlaste uuringus.
30.01.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega. Just sealt saab alguse lapse kõne areng. Varane kokkupuude raamatutega on seotud lapse rikka sõnavara, parema lugemisoskuse ning hilisema akadeemilise edukusega, kirjutab Tallinna Ülikooli eesti keele lektor Andra Kütt-Leedis.
27.01.25 PSÜÜHIKA ... On loomi, kes suudavad peale välismaailma asjade olemasolu mõningal määral mõista ka iseenda olemasolu. Selgus, et paavian ei kuulu nende loomade sekka ühe laialt levinud kriteeriumi järgi. Vähemalt mitte siis, kui ta elab vabas looduses.
22.01.25 PSÜÜHIKA ... Eestis sõltub inimese edu eelkõige tema intelligentsusest ja vaimsetest võimetest, samas kui vanemate taustal ja keskkonnamõjudel on märksa väiksem roll, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.
15.01.25 PSÜÜHIKA ... Uus rahvusvaheline uuring kasutas senisest mahukamat ja erinevat etnilist päritolu inimesi hõlmavat andmestikku. Nii õnnestus töö autoritel kindlaks teha ligi 300 uut geenivariatsiooni, mille olemasolu genoomis suurendab võimalust depressiooni tekkeks.
14.01.25 PSÜÜHIKA ... Inimesed kipuvad tihtipeale eelistama sujuvaid kõverjooni sirgetele ja nurklikele; see nähtus on psühholoogidele teada juba üle saja aasta.
08.01.25 PSÜÜHIKA ... Lemmikuga loomaarstile minnes tasub koeraomanikul võimalikult rahulikuks jääda. Nimelt osutab Iiri teadlaste uuring, et kui omanik on stressis, tõuseb ka koera pulss ja tema hingamine kiireneb. See võib moonutada looma arstliku läbivaatuse tulemusi.
07.01.25 PSÜÜHIKA ... Teadlased on ammu pead murdnud, kuidas suudab aju vältida vanade mälestuste üle kirjutamist uutega. Nüüd osutab USA teadlaste hiiruuring, et aju töötleb uusi ja vanu mälestusi une erinevates staadiumides. Leid osutab võimalusele, kuidas parandada tehisaru mälu.
06.01.25 PSÜÜHIKA ... Tehnoloogia areng võimaldab näidata välireklaami ka öösel ja sihtida netireklaami inimestele nende eelistustest lähtuvalt. Reklaamid rõhuvad aga üha enam inimese tunnetele, tõdesid graafiline disainer Ivar Sakk ja psühholoog Talis Bachmann.
02.01.25 PSÜÜHIKA ... Uue aasta alguses annavad paljud inimesed lubaduse hakata ühel või teisel moel tublimaks ja paremaks. Samas kipuvad inimesed sääraseid tõotusi õige tihti murdma. Uuringud osutavad, et uusaastalubaduse luhtumise taga võib olla selle kehv raamistus.
30.12.24 PSÜÜHIKA ... Elusolendile on eluliselt tähtis tuvastada ohte. Mõni oht on koguni nii ohtlik, et selle kiire tuvastamine on mõnele olendile lausa kaasa sündinud. Jaapani teadlased said selgemaks, kuidas suudavad ahvid silmapilkselt madu märgata.
27.12.24 PSÜÜHIKA ... Takso- ja kiirabiautojuhid surevad Alzheimeri tõve tõttu märksa harvem kui teiste elukutsete esindajad, osutab USA surmaregistri andmetele tuginev uuring. Seos vihjab, et pidev ruumilise ja navigatsioonilise info töötlemine võib aidata kaitsta mälu, mõtlemist ja käitumist kahjustava haiguse eest.
23.12.24 PSÜÜHIKA ... Oktoober toob kaubanduses esimesed jõulupakkumised ja üleilmne jõulusädelus ja -trall kestavad sisuliselt kuni aasta lõpuni välja. Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu soovitab, mida kingituste tegemisel võiks sel aastal silmas pidada.
23.12.24 KULTUUR ... Eesti lookas pidulaudade traditsiooni on mõjutanud baltisaksa külalislahkuse kultuur. Tähtpäevade ja ühissöömingute rütmi on näha ka Eesti inimeste kehamassiindeksis, mis kipub olema talvel suurem kui suvel, rääkisid etnoloog Anu Kannike ja psühholoog Uku Vainik.
16.12.24 PSÜÜHIKA ... Emotsioone võib inimene tunda mitmel pool kehas, mitte ainult südames. Kuid mitte alati ei ole olnud neid kombeks tunda ühtedes ja samades kohtades.
02.12.24 PSÜÜHIKA ... Mõnikord öeldakse, et isiklik asi on poliitiline. Nüüd selgub, et poliitiliseks võib osutuda isegi nii isiklik asi kui ka šokolaadimargi eelistus.
29.11.24 PSÜÜHIKA ... Ameerikast tulnud musta reede eel pommitavad kaupmehed inimesi sooduspakkumiste reklaamidega. Päriselt võidab inimene mustal reedel aga vaid niigi kavas olnud oste tehes, osutab käitumisteadlane Heidi Reinson.
27.11.24 ARHIIV ... Psühholoog ja pereterapeut Lagle Reinup jagas "Terevisioonis" nõuandeid, kuidas hakkama saada jonniva lapsega ja kuidas ise seejuures mitte närvi minna. Tema sõnul on oluline endale meelde tuletada, et oma tunnete väljendamine on normaalne.
20.11.24 PSÜÜHIKA ... Päeval tukastavatel vanematel inimestel võib olla teistest suurem risk dementsuse tekkeks. USA teadlaste uuring osutab, et unisematel eakatel tekib sagedamini motoor-kognitiivne häire, millest võib omakorda välja areneda dementsus.
19.11.24 PSÜÜHIKA ... Koeratõuge ei ole küll päris sama palju kui kirjusid koeri, aga päris palju on neid ikkagi. Igaühel neist on oma kehakuju ja iseloom ja, kui nii võib öelda, vaimsed võimed.
18.11.24 PSÜÜHIKA ... Tugev stress mõjutab mälujälgede teket üksikute rakkude tasandil, viies mälestuste ähmastumiseni, viitab hiirtega tehtud uuring. Tulemused võivad aidata paremini mõista, kuidas tekivad posttraumaatiline stressihäire ja ärevushäired, ning leida ka võimalusi nende ravimiseks.
15.11.24 PSÜÜHIKA ... Ehkki lühendite kasutamine tekstisõnumites on käepärane, võivad sellega kaasneda soovimatud tagajärjed. USA ja Kanada psühholoogid leidsid nüüd, et sagedased lühendikasutajad saavad teistest harvem oma sõnumile vastuse.
13.11.24 PSÜÜHIKA ... Kui haiget saadakse, siis öeldakse ai!, kui aga soovitakse demonstreerida ka mõne levinuma indoeuroopa keele vaba valdamist, võidakse öelda ka näiteks ouch!
11.11.24 PSÜÜHIKA ... Kui ütleme, et õpime midagi pähe, siis ütleme sisuliselt ju ühtlasi sedagi, et meie keele- ja kultuuriruumis peetaksegi just pead mälu asukohaks. Teadusruumist saabuvate uute teadete järgi ei tarvitse see aga nii olla.
07.11.24 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kuigi õudusfilmid on tuntud oma hirmutava visuaalse keele ja vaatajaid ootamatult tabavate helide poolest, on publiku ehmatamiseks teisigi võimalusi. Stseenide emotsionaalset mõju uurivad teadlased on leidnud, et kohati võib osutuda visuaalidest tõhusamaks lugude jutustamine.
06.11.24 PSÜÜHIKA ... Tähtaja ületamine ei ole ainult tähtaja ületamine. See toob ka negatiivsema hinnangu oma tööle.
04.11.24 ARHIIV ... Psühhiaater Helen Marie Sarap rääkis "Prillitoosis", et ka vanemas eas peab inimese igal päeval olema mõte, et tahe tegutseda ei raugeks. Psühholoog Anna Maria Sepp ütles, et õppimine aitab hoida meie närvirakkude ühendused tervete ja tugevatena ning neid ka juurde luua.
01.11.24 PSÜÜHIKA ... Inimeste kombele läheduse märgiks kaaslasi suudelda on pakutud mitu seletust. Uusima hüpoteesi järgi võib musitamine olla jäänuk sugemisest. Kui inimese eellastel oli veel tihe karvkate, aitas huultega naha puudutamine paremini karvade vahelt kribu-krabu eemaldada.
25.10.24 PSÜÜHIKA ... Tartu Ülikoolis valminud uurimistöö leidis kinnitust laialt levinud uskumusele, et täiskuu ajal võivad käituda inimesed tavapärasest agressiivsemalt. Midagi esoteerilist pole mõtet nähtusest siiski otsida, pigem on selle taga inimpsüühika.
23.10.24 PSÜÜHIKA ... Eesti psühholoogid kaardistasid esimesena maailmas põhjalikult ära üle 250 ametiga seostuvad isiksuseomadused. Uuringu tulemuste põhjal valmis neil nüüd tööriist, millega saab igaüks võrrelda enda isiksuse sarnasust ühe või teise ameti pidajatega. Spetsialisti abiga saaks uut tööriista tulevikus kasutada nii karjäärinõustamisel kui ka värbamisel.
18.10.24 PSÜÜHIKA ... Koer, inimese parim sõber saab, eriti kui teda on õpetatud, inimese sõnaliselt väljendatud käsklustest ülihästi aru. Kui hästi aga mõistab inimsõnu teine tore lemmikloom kass, ei ole nii ilmselge.
10.10.24 PSÜÜHIKA ... Vaimse tervise andmeid linnuvaatlustega kõrvutades selgus, et mitmekesisema linnustikuga piirkonnas on inimese vaimne tervis parem. Saksamaal aastatel 2014–2019 tehtud uuringust nähtus ka, et linnurikkus turgutab vaimu pigem väiksema sissetulekuga inimestel.
10.10.24 HARIDUS ... Eesti kooli kohta öeldakse, et see on rohkem naise nägu, sest enamik õpetajaid on naised ja tüdrukute õppeedukus on poiste omast ees. Ometi ilmnes Eesti teadlaste uuringus, et haridusest väljalangenud noorte seas on üllatavalt palju n-ö pealtnäha tublisid tüdrukuid. Leid viitab, et suures klassis ei pruugi õpetaja õpilase tubliduse taha peidetud probleeme õigel ajal märgata.
07.10.24 PSÜÜHIKA ... Gekod on vahvad soojamaasisalikud, kes ronivad mööda seinu ja võivad teha päris kõva häält. Nüüd selgub, et nende kuulmismeel on võimekam, kui seni arvata osatud.
30.09.24 PSÜÜHIKA ... Kassid ei püsi uuringute ajal reeglina paigal ja kratsivad uurimisvarustuse seljast. Mure lahendamiseks valmistas rühm Kanada teadlasi nüüd kiisudele spetsiaalsed heegeldatud mütsikesed, mis hoiavad aju-uuringute ajal elektroode kindlalt looma pea peal. Mütside abil võib teadlastel olla edaspidi hõlpsam uurida näiteks kasside kroonilist valu.
27.09.24 PSÜÜHIKA ... Rahvasuu räägib, et null pole number, saati siis arv, aga täpselt samal rahval on tegelikult peas spetsiaalsed neuronid, mis just nulli tunnevad ja teavad.
20.09.24 PSÜÜHIKA ... India ja Vaikse ookeani soojades vetes elutsev harilik sanitarkala on osutunud veelgi eneseteadlikumaks kui seni teatud.
19.09.24 TERVIS ... Rasedus muudab naise keha silmnähtavalt. Nüüd leidis rühm USA neuroteadlasi, et ka muutused ajus on samavõrd märkimisväärsed. Ühe naise raseduse eel, ajal ja järel tehtud ajuülesvõtetest panid nad kokku muutuste esimese põhjaliku kaardi.
19.09.24 PSÜÜHIKA ... Vanemad, kes veedavad palju aega ekraanide ees, ei anna lastele ainult halba eeskuju, vaid jätavad sellega unarusse ka laste keelelise arengu.
17.09.24 PSÜÜHIKA ... Inimesed võivad isikuomaduste poolest olla päris mitmesugused. Ka geenivariante on inimeste seas väga mitmesuguseid. Nüüd on Ameerika teadlased avastanud suure hulga geene ja nende variante, mis on kaasatud inimese isikuomaduste kujunemisse.
11.09.24 PSÜÜHIKA ... Kes on tahtejõuline ja meelekindel, kellel on tugev enesekontroll, see saavutab oma eesmärgid ja jõuab kaugele. Nii kinnitab laias laastus ka teadus, aga kaks psühholoogi väidavad nüüd, et mõnedes põhimõistetes peitub siiski eksitav segadus.
05.09.24 PSÜÜHIKA ... Ehkki depressiooni sümptomid võivad tulla ja minna, viitavad värsked andmed, et haiguse vallandumisega seotusd aju struktuurimuutused ei kao ka pärast depressioonist toibumist. Sellega kaasnevalt suurenenud närvivõrgustik näib kasvatavat depressiooniriski ka edaspidises elus.