19.04.21 PSÜÜHIKA ... Kuigi stressivaba elu pole olemas võib ülemäärane stress halvendada oluliselt inimese meeleolu ja halvata tegutsemisvõime. Stress kipub üle pea kasvama just rasketel aegadel, kui inimesele tundub, et tal on vähe võimalusi oma olukorda mõjutada. Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask selgitab, kuidas stressiga hakkama saada.

14.04.21 PSÜÜHIKA ... Nii inimeste puhul kui ka loomariigis laiemalt on karjumise üks oluline eesmärk hoiatada läheneva ohu eest. Hiljutisest uuringust aga selgus, et negatiivsete emotsioonidega seotud karjete asemel tekitab inimestes tugevama reaktsiooni hoopis rõõmukilgete kuulmine.

13.04.21 PSÜÜHIKA ... Ajateenistusse asumisel peab noor kiirelt kohanema range päevakava, oluliselt väiksema privaatsuse ja suurenenud füüsilise koormusega. Lisaks tuleb täita ka ebameeldivaid korraldusi ja loobuda paljudest seni meeldinud tegevustest. Ka oma sõprade ja lähedastega saab suhelda ainult kindlatel kellaaegadel. Nendele stressoritele lisandus mullu ka koroonapandeemiaga seotud hirm ja teadmatus, kirjutab kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis värskes kaitseväe aastaraamatus.

12.04.21 PSÜÜHIKA ... Koduväljaku toetus on spordis tuntud nähtus. Ja tõepoolest, tundub ka täiesti loogiline, et kui poolehoidev kodupublik kaasa rõkkab ja ergutab, läheb ka mäng paremini. Kuid värskest teadusuuringust selgub, et asi ei ole üldsegi ainult publikus — märgatavat abi pakub juba ainuüksi kodune mänguväljak.

09.04.21 PSÜÜHIKA ... Kuna lapse varajane kõneoskus mõjutab märkimisväärselt tema hilisemat arengut, siis on oluline teada, millised tegurid seda kujundavad. Tartu Ülikooli arengupsühholoogid uurisid kodukeskkonna keelerikkuse seost 3–4-aastaste laste kõnearenguga ja leidsid, et seda mõjutavad enim vanema haridustase ja silma silma suhtluse sagedus.

08.04.21 PSÜÜHIKA ... Oxfordi Ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et igal kolmandal COVID-19 läbipõdenul esineb neuroloogilisi või vaimse tervise probleeme. PERHi statsionaarse ravi ülemarst-psühhiaater Merit Kudeviita tõdes, et Eestis tohutut psühhiaatriliste probleemidega inimeste lisandumist ta Eestis ei nänud pole, kuid põhjapanevaid järeldusi teha on veel vara.

05.04.21 TERVIS ... Harvardi Ülikooli teadlased leidsid hiirtega tehtud katsetes võimaliku seose stressi ja juuksekao vahel. Nimelt võib üks stressiga seotud hormoon pärssida juuksekarva nääpsude taastumisvõimet. Tähelepanekust võib täiendavate uuringute järel kasu olla kiilanemise ravis.

26.03.21 LOODUS ... Kui keegi koeraomanikule liiga teeb, ei avalda koer talle arvatavasti sooja poolehoidu. Kassid enda omanikuga suhtlevatel võõrastel samamoodi vahet ei tee. Nüüd leidsid Jaapani teadlased, et kasside näilise ükskõiksuse taga võib olla lihtsalt nende võimetus inimestevahelist suhtlust mõista.

18.03.21 LOODUS ... Teaduse suurtest mõistatustest saab vähestele vastata 400 mänguhimulise kutsika abil. Just nii talitas aga rühm USA teadlasi, kes tegid kutsikate abiga kindlaks, kuidas koerad inimeste käeviipeid mõistavad. Loomariigis haruldane oskus inimese kehakeelt mõista paistab koertel olevat pärilik.

16.03.21 PSÜÜHIKA ... Pandeemia esimese laine mõju ajateenijatele sõltus nii nende emakeelest, varalisest seisust kui ka konkreetsest väosast, kuhu teenima satuti, selgitasid välja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse teadlased.

16.03.21 PSÜÜHIKA ... Kui kaotate end mõnikord sügavale mõnda raamatusse või filmi, siis nüüd teavad teadlased paremini, mis teie ajus võib toimuda.

15.03.21 PSÜÜHIKA ... Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu alustas maailmas ainulaadset teadusuuringut, et tuua geenidoonorite abiga selgust vaimse tervise probleemide tekkepõhjustesse. Samuti loovad uuringu tulemused aluse personaalmeditsiini lahenduste arendamiseks vaimse tervise valdkonnas.

13.03.21 PSÜÜHIKA ... Harrastusteadlaste abil läbiviidud uuring kinnitab, et üliväikeses koguses LSD või samalaadsete psühhedeelikumide ainete võtmine vähendab ärevust ja tõstab tuju. Sama töö teeks ära aga ka tavaline suhkrutablett. Töös kasutatud metoodikat saab kasutada teistegi kliiniliste katsete odavamaks muutmiseks.

12.03.21 PSÜÜHIKA ... Kes on kunagi teise tuppa astudes tundnud, et ei mäleta, miks ta sinna astus, on kogenud ukseefekti. Austraalia teadlased näitasid nüüd katsetega, et tegu on reaalse nähtusega, kuid ainult juhul, kui ajul on samal ajal käsil mõni raske ülesanne.

11.03.21 TERVIS ... Patsientide agressiivsus ja vägivald psühhiaatrilises haiglas töötavate töötajate suhtes on üleilmne probleem ning mõjub halvasti töötajate vaimsele tervisele. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistrant Eneli Kaugerand kirjeldas oma arendusprojektis sõnalise rahustamise positiivset mõju, mis võib säästa tervishoiutöötajate ning klientide tervist ja aega.

10.03.21 PSÜÜHIKA ... Vaimse tervisega tegeleva MTÜ Peaasjad kliiniline psühholoog Anna Haasma õpetas saates "Terevisioon", kuidas teadlikult mõnd meeldivat toidupala nautida. Lisaks naudingule aitab harjutus tema sõnul inimesel paremini hetkes olla.

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Kui mitu tundi võiks keegi magada? Kas uneaeg erineb kuidagi vanuseti ja sooti? Kui hea või halb on haarata esimese asjana nutiseade? Ärkamise ja unega seonduvat avab Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru.

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Kes peaks planeerima oma päeva? Kuidas alustada, kui pole seda varem teinud? Kui palju veeta aega ühismeedias ja kui palju teadlikult molutada? Kes ei peaks oma aega planeerima? Päevaplaneerimisest räägib lähemalt Selge Pilt OÜ aja- ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann.

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Siiras naeratus kaunistab inimest, kuid mitte ainult – teadlased on välja selgitanud, et naeratamine võib leevendada ka füüsilist valu. Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping kirjutab sellest lähemalt.

03.03.21 PSÜÜHIKA ... Valuvaigisti toimib küll oma koostise tõttu, kuid suuresti aitab kaasa ka ravimivõtja usk vaigisti toimesse ehk platseeboefekt. Kui siiani pakkus platseebo olemus teadlastele peamurdmist, siis värske metaanalüüs selgitab nähtuse neuroloogilist poolt. Selgub, et platseeboravimid vähendavad ajus valuga seotud piirkondade aktiivsust.

02.03.21 PSÜÜHIKA ... Uuringud viitavad, et keset päeva tukastamine on pigem kasulik kui kahjulik. Lühike lõunauinak muudab inimese erksamaks, pikem tukastus aitab aga uut teavet paremini meelde jätta, vihjab Hiina eakatega tehtud uuring.

02.03.21 ARVAMUS ... Kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa rääkis "Plekktrummi" saates, et vaimse tervise teemasid ei tohiks häbimärgistada ja kõik inimesed võiksid osata anda vaimse tervise esmaabi.

26.02.21 R2 PORTAAL ... Koroonapandeemia tõttu kodukontorisse sunnitud töölistele võivad tunduda muu loomariigi igapäevased mured tühiasjana. Õnneks on taas tõepärasema perspektiivi taastamiseks mõndagi, mida saavad inimesed enda heaks ära teha, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

23.02.21 PSÜÜHIKA ... Tänapäeva töökeskkond sunnib inimesi rööprähklema ehk tegelema korraga mitut sorti ülesannetega. Psühholoogiateadus on paljudes klassikalistes eksperimentides näidanud, et rööprähklemine viib halvemate tulemusteni, kui ülesannete jadamisi lahendamine. Värske testiga saab igaüks aimduse, kas sama kehtib ka tema kohta.

12.02.21 PSÜÜHIKA ... Ees terendavale lahkuminekule võib viidata midagi nii väikest nagu igapäevane sõnakasutus. Mitu kuud enne suhte lõppu hakkavad partnerid rääkima rohkem endast ning kasutama sagedamini ees- ja asesõnu, leidsid USA teadlased.

08.02.21 TERVIS ... Kui miski inimeses stressi tekitab, eritub tema neerupealsetel kortisooli. Hormoooni võib seejärel leida nii inimese süljest, uriinist kui ka higist. Nüüd valmistasid Šveitsi teadlased kiibi, mis mõõdab inimese higi põhjal tema stressitaset kogu päeva vältel ja aitab ennetada stressiga seotud haiguste teket.

08.02.21 PSÜÜHIKA ... Öeldakse, et koer minevat peremehe nägu. Juhul, kui selle nägu mineku all mõeldakse peremehe iseloomujoonte ülevõtmist, siis on ütlusel mitte ainult kogemuslikus, vaid nüüd ka lausa teaduslikus mõttes tõetera sees.

05.02.21 PSÜÜHIKA ... Tarbijad usaldavad toote ostmisel pigem teiste tarbijate arvustusi kui reklaami ja laitvate arvustuste korral jätab tarbija toote pigem ostmata. Florida Ülikooli teadlased soovitavad kliendil tutvuda aga erinevate arvustustega, sest vahel võib kõige esimene arvustus viia toote maine teenimatult madalaks.

04.02.21 PSÜÜHIKA ... Praegu vaktsineeritakse maailmas COVID-19 vastu esmajoones eesliinitöötajaid ja eakaid, sest kõrge vanus on peamine koroonasurmi põhjustav riskitegur. New Yorgi teadlaste uuring osutab, et eakate järel võib koroonaviirus teistest pea kolm korda sagedamini nõuda skisofreenikute elusid. See viitab, et neid võiks vaktsineerida pigem varakult.

01.02.21 PSÜÜHIKA ... Psühholoogid mõõdavad inimese isiksuseomadusi peamiselt küsimustikega, kus vastajal on aga võimalus endast parem mulje jätta. Vastukaaluks saab isiksuseomadusi mõõta varjatud mõõdikute ehk aja peale reageerimist kasutavate testidega. Tartu Ülikooli teadlased võrdlesid mõlemaid teste ja leidsid, et nende tulemused täiendavad teineteist.

28.01.21 PSÜÜHIKA ... Mõned inimesed armastavad juttu ajades kätega vehkida ehk viisakamalt öeldes žestikuleerida. Eestlaste seas on neid vähem, itaallaste seas rohkem, kuid üleüldiselt on see komme üsna üldinimlik.

27.01.21 PSÜÜHIKA ... Koroona ajastuga seotud piirangud ja hirmud võivad tekitada ärevust, kurvameelsust ja lootusetuse tunnet. Novaatori lugeja uuris, kuidas oleks võimalik sotsiaalse distantsi hoidmise tingimustes aidata lähedast, kelle vaimne tasakaal tundub olevat häiritud? Nõu ja nippe jagab Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

25.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Liikumisjuhi jaoks on aeg psühhosomaatiline fenomen – aeg on tegur, mis on seotud võrdselt nii inimese mõttemaailma ja kujutlusvõime kui ka füüsilise reaalsusega, kirjutab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktorant Hanna Junti.

25.01.21 PSÜÜHIKA ... Kuidas aru saada, et teine inimene valetab? Põhimõtteliselt väga lihtsalt: ta jäljendab teie liigutusi.

19.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Vaeva nägemine või naabri tundmine ei ole pelgalt huvitavad väljendid, vaid aitavad meil ka aru saada sellest, kes me oleme, leiab Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos.

18.01.21 PSÜÜHIKA ... Kahe Briti teadlase uuring osutab, et teistest tõenäolisemalt kuulevad oma peas hääli inimesed, kes keskenduvad oma tegevusele jäägitult. Samuti need, kes kogesid juba lapsena ebatavalisi helikogemusi või on üldiselt kuulmishallutsinatsioonidele vastuvõtlikumad. Kõiki neid jooni kirjeldavad enda puhul eeskätt end meediumina määratlevad inimesed.

11.01.21 PSÜÜHIKA ... Alzheimeri tõvele on olnud hea ravi leidmine keeruline, sest pikalt arvati, et haigus kulgeb kõigil patsientidel ühtmoodi. Nüüd viitab värske rahvusvaheline uuring, et tõvel võib olla vähemalt kolm alltüüpi, mis igaüks vajab täiesti isemoodi ravimit.

11.01.21 PSÜÜHIKA ... Uus aasta, uued lubadused ja mõtted. Selleks, et oma elus juhtuvaid põnevaid sündmusi meeles pidada ja talletada, võib pidada päevikut. Kas päevikupidamine on ka hea hingele ja tervisele, selgitab Tallinna Ülikooli vilistlane, kirjandusterapeut ja -teadlane Berit Kaschan Ühe Minuti Loengus.

08.01.21 PSÜÜHIKA ... Nii nagu vaimselt terved inimesed elavad üksteise rõõmudele ja muredele tihtilugu kaasa, teevad seda ka hiired. Nüüd on teadlased lähemalt välja selgitanud, mis toimub hiire ajus, kui ta elab kaasa liigikaaslasele, kes kogeb hirmu, valu või leevendust.

06.01.21 ÜHISKOND ... Võrdluses Austria, Hispaania, Iirimaa ja Norraga on Eestis rohkem inimesi, kes küll taunivad lapse kehalist karistamist, kuid lastekaitse teavitamist sellest vajalikuks ei pea. Ehkki üheski uuritud riigis ei poolda enamik inimesi kehalist karistamist, on Eesti oma nulltolerantsis Euroopa keskmiste seas, selgub Eesti teadlase osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

04.01.21 PSÜÜHIKA ... Inimene, kes ei suuda vaimusilmas ühtki kujutluspilti luua, kannatab tõenäoliselt afantaasia all. Äsjane uuring osutab, et kuigi afantaasiaga inimene ei suuda uinudes mõttes lambaid lugeda, on tema ruumitaju sama hea ja mälu isegi parem kui teistel inimestel.

29.12.20 PSÜÜHIKA ... Inimese aju püüab vältida üllatavaid olukordi. Selleks teeb aju toimuva kohta pidevalt ennustusi ja kontrollib samas, kas ennustus läks täide. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö raames tehtud katsetest selgus, et aju ei pööra inimese liigutustele suurt tähelepanu, sest need on ette teada.

23.12.20 ÜHISKOND ... Jõulude lähenedes räägivad vanemad lastele päkapikkudest, kes laste tegemistel silma peal hoiavad. Milliseid väärtusi päkapikkude uskumine aga lastes arendab? Vastab Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadur Anni Tamm.

11.12.20 PSÜÜHIKA ... Kanada teadlased tegid katse, mille käigus inimestel tuli valida keskendumist nõudva mõtlemisülesande ja nahka kõrvetava valu vahel. Vaid väike osa katseisikutest valis alati mõtlemisüleande. Suurem osa valis aeg-ajalt mõtlemise asemel valu.

09.12.20 LOODUS ... Ehkki koerad suudavad ära õppida inimeste sõnade tähendusi ning märkavad erinevusi inimese kõnemaneeris, ei erista nad kuigivõrd väikesi häälduserinevusi. See tähendab, et nad ei tee vahet sarnase kõlaga sõnadel, kirjutavad Ungari teadlased.

07.12.20 ÜHISKOND ... Varem arvati, et pere esmasündinud lapsel läheb elus paremini kui tema õdedel-vendadel. USA ja Saksa teadlaste värske uuring purustab selle müüdi ning tõestab, et lapse tulevane karjäär ei olene tema sünnijärjekorrast.

03.12.20 PSÜÜHIKA ... Unerežiimist rääkides jaotatakse inimesi tavaliselt kahte leeri: hommikuinimestest lõokesteks ja õhtuse eluviisiga öökullideks. Venemaa ja Belgia teadlased eristavad oma värskes uuringus inimestel aga kuut erinevat kronotüüpi ehk ärkveloleku ja puhkeaja tunnetust.

27.11.20 LOODUS ... Varem oletasid teadlased, et kaheksajalal oleks justkui üheksa aju: üks keskel ja igas kombitsas samuti üks. Rahvusvaheline uuring näitab aga, et kaheksajalal on siiski üksainus keskne aju, mis edastab uut infot lihtsalt väga nutikatele kombitsatele.

24.11.20 PSÜÜHIKA ... Hämmastavaid tulemusi saavutavad sportlased, aga ka teiste elualade esindajad satuvad enda sõnul soorituse ajal tsooni. Kui seni peeti seda üheks kindlaks meeleseisundiks, siis nüüd tegid Austraalia teadlased kindlaks, et tsoone on kahte tüüpi: voolaadne ja haardelaadne tsoon.

20.11.20 PSÜÜHIKA ... Täiskasvanuna võivad politseiga tõenäolisemalt pahuksisse sattuda inimesed, kel on noorukieas olnud probleeme sõltuvustega, keskendumisraskuste või füüsilise vägivallaga. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring annab kätte suuna, kuidas luua agressiivset käitumist ennetavaid tööriistu.