05.08.20 ... Inimesed, kes sageli naeravad, tulevad paremini toime stressirohkete olukordadega, siiski ei kehti niisugune tendents intensiivsete naerjate puhul.

04.08.20 ... Kuigi koroonaviiruse pandeemia alguses enesetappudega seotud päringud Google otsingumootoris ei kasvanud, pole siiski põhjust rõõmustamiseks, sest kriisiolukorras võib enesetappude kasv olla mõningase viiteajaga, leiavad USA teadlased.

29.07.20 ... Itaalia ja Ameerika teadlased tegid kindlaks viisi, kuidas meie aju erinevaid lõhnu eristab. Kui nina haistab lõhna keemilist koostist, siis aju võrdleb iga lõhna varem haistetutega. Avastus võib aidata arendada robotite tehislikku lõhnataju.

17.07.20 ... Kui isa leiab lapse esimeste eluaastate jooksul aega viimasega koos mängida, võib laps suureks kasvades suuta oma käitumist ja tundeid paremini valitseda, selgub Cambridge'i Ülikooli teadlaste uuringust.

14.07.20 ... Inimaju mäletab sõnu erinevalt. Näiteks sõnad "siga", "tank" või "uks" meenuvad hõlpsamini kui "kass", "tänav" või "trepp". Kinnitust saab teooria, et sõnad ja mälestused on ajju talletatud sõlmpunkte täis võrgustikuna, selgub Ameerika teadlaste uuringust. Avastusest võib abi olla dementsushaigetele mälutestide koostamisel.

10.07.20 ... Vereülekanne korrapäraselt trenni teinud hiirtelt võib väheliikuva hiire aju paremini tööle panna, selgub California Ülikooli teadlaste uuringust. Avastust saab rakendada voodihaigete inimeste aju turgutava ravimi loomiseks.

08.07.20 ... Kui võimalikule annetajale meenutada tema surelikkust, annetab ta palju tõenäolisemalt. Samuti eelistavad inimesed annetada neile tähenduslikke esemeid, et annetatud eseme kaudu nii-öelda edasi elada, selgub Briti Kolumbia Ülikooli teadlaste värskest uuringust.

07.07.20 ... Väheste sotsiaalsete oskustega 15–16-aastastel noortel on suurem risk alustada suitsetamist ja jääda igapäevasuitsetajaks ning tarvitada alkoholi ja teisi uimasteid, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst.

25.06.20 ... Raske lapsepõlv jätab jälje geenidele, mis on seotud kroonilise põletiku, tubakasuitsu, õhusaaste ja kopsuvähiga. Nii võib lapse kodukant mõjutada tema tervist veel aastaid, selgub Duke'i ülikooli teadlaste uuringust.

18.06.20 ... Skisofreeniaspektri diagnoosiga inimesed võivad enesetapu teha elanikkonna keskmisest 170 korda tõenäolisemalt, selgub Kanada sõltuvuste ja vaimse tervise keskuse (CAMH) teadlaste uuringust.

18.06.20 ... Pikalt lagipähe paistev päike nüristab märkimisväärselt inimese meeli. Ühtlasi teeb see inimese koordinatsiooni kehvemaks ja pärsib töövõimet, selgub Kopenhaageni Ülikooli teadlaste uuringust.

16.06.20 ... Inimesed, kes tunnevad rohkem hirmu koroonaviiruse tõttu ja kes on emotsionaalsemad ning kohusetundlikumad, olid koroonaviiruse pandeemia tõttu suuremad WC-paberi varujad, selgus hiljuti avaldatud uuringust.

15.06.20 ... Vareslaste lapsepõlv on teiste linnuliikidega võrreldes suhteliselt pikk ja võrreldav inimlaste kasvuajaga. Pasknäärid, kaarnad ja varesed on seetõttu teistest lindudest targemad: nad oskavad kasutada puupulki tööriistana ning tunda paremini ära kiskjaid, kirjutavad saksa teadlased.

10.06.20 ... Tallinna Ülikooli teadlased alustasid aprilli teises pooles uuringuga, et uurida Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu erinevaid tahke koroonakriisi pandeemia tingimustes. Esimesest uuringulainest selgus, et pea kolmandikul vastanutest esines depressioonile viitavaid sümptomeid normist rohkem.

10.06.20 ... Osa inimesi on tundlikumad kui teised. Kaksikuid vaadelnud uuring näitas, et inimese tundlikkus sõltub peaaegu pooles osas geenidest, vahendab ScienceDaily.

04.06.20 ... Tallinna Ülikooli eesti filoloogia üliõpilane Erik Mikkus uuris ilmanähtuste ja keele vahelisi seoseid. Selgus, et sõnad nagu udu või pilv toovad eri kultuuridest inimeste silme ette erinevaid kujutluspilte.

04.06.20 ... Hiina teadlased on avastanud, et kui hiirtele korduvalt öösiti sinist valgust näidata, siis võivad neil peagi ilmneda depressiooni nähud.

02.06.20 ... Omaniku hädakisa kuuldes tõttaks koer talle appi ühel juhul kolmest. Kui koer juba teaks, kuidas hädas omanikku aidata, teeks ta seda kaheksal juhul kümnest. Koera motivatsioon jääb aga segaseks, kirjutavad Arizona Osariigi Ülikooli teadlased oma uuringus.

01.06.20 ... Kaaslase jäljendamine on üks vanemaid kultuurideüleseid huumorinippe, mis ei vaja toimimiseks sõnu. Lundi ülikooli teadlased korraldasid katse, et selgitada välja, kuidas sellesse suhtuvad kõnelemiseni alles teel olevad imikud. Tulemus kinnitab paljude lapsevanemate kogemust: matkimine teeb lastele nalja. Huvitavaid järeldusi tehti aga veel.

01.06.20 ... Eriolukorra ajal üksinduses veedetud kuud võivad halvemal juhul mõjutada lapse vaimset tervist terve järgmise kümnendi, kirjutavad Bathi Ülikooli teadlased värskes ülevaateuuringus.

27.05.20 ... Üksildust tunnevad rohkem individualistlikus ühiskonnas elavad noored mehed, selgus Suurbritannia teadlaste tehtud uuringust.

26.05.20 ... Instagrami kasutamise sagedus on seotud probleemse nutitelefoni kasutamisega, kuid mitte depressiooni ja ärevusega, selgus eestlaste hiljuti avaldatud uuringust.

25.05.20 ... Varemgi oli teada, et inimestele läheb nunnuks peetud loomaliikide käekäik keskmisest rohkem korda. Nüüd selgus Londoni Royal Holloway Ülikooli teadlaste uuringust, et kukrut kergendatakse ka suurte, värvikirjute või sinakas toonis nahaga loomade päästmiseks, kirjutab ajakiri Science.

22.05.20 ... Tehisintellekt suudab kirjeldada fotol kujutatud inimese iseloomu inimhindajast paremini, selgub Vene teadlaste uuringust. Sealjuures on arvuti jaoks lihtsam lugeda naiste näoilmeid ja tunda fotol ära meelekindlad inimesed.

22.05.20 ... Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Kõige haavatavamad on just nooremad ja väiksema tööstaažiga õed. Eestis võib asi olla aga õdede puuduses, kirjutab ajakiri Eesti Õde.

20.05.20 ... Varem arvati, et enesetapule mõtlevad tõenäolisemalt vaimse tervise häire sümptomitega noored. Paraku külastavad elust lahkumise mõtted enim neid, kelle vaimse tervise mured on kerged või mõõduka tugevusega, selgub värskest uuringust.

18.05.20 ... Ajaküllust või ajanappust on arvatavasti kogenud kõik. Millest siiski tuleb, et mõnel inimesel on justkui rohkem aega kui teisel, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli läbirääkimiste psühholoogia lektor Arno Baltin.

15.05.20 ... Sotsiaalmeedia annab koroonaviirusepuhagu ajal huvitavat ainest erinevateks juhtumiuuringuteks, leiab Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent Katrin Tiidenberg. Samas on saanud juba kinnitust, et ühismeediale ühese hinnangu andmine on peaaegu et võimatu.

06.05.20 ... Koroonaviiruse puhangust tingitud karantiin võib halvendada meie meeleolu reguleerimist, sest erinevate tegevuste valik, millega enesetunnet stabiilsena hoida, on karantiinis piiratud.

30.04.20 ... Tütarlaste väiksem kehaline aktiivsus ja unehäired teismeeas võivad ennustada sagedasemaid depressiooninähtusid hilisemas elus, kirjutavad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased värskes uuringus.

28.04.20 ... Kui seksuaalvägivalla all kannatanud noor läheb veebifoorumisse abi otsima võib juhtuda, et ohvrit ei usuta ning teda tabab süüdistuste laine, sest väärarusaamad ja stereotüübid levivad ühiskonnas üsna hõlpsasti. Seksuaalvägivallaga seotud stereotüüpe uurinud Tartu ülikooli doktorant Simone Eelmaa sõnul peaks aru saama, et vägistamist põhjustavad ikkagi vägistajad, mitte ohvri riietus või iseloomuomadused.

20.04.20 ... Ehk olete märganud, et praegusel kriisiperioodil haaravad negatiivsed uudised meediamaastikust veel suurema osa kui tavaliselt. Hiljuti avaldatud uurimus aitab aru saada, kuidas negatiivsed uudised meid emotsionaalselt mõjutavad.

20.04.20 ... Hiljuti linastunud filmis ütleb Fred Jüssi, et inimene peab regulaarselt laisklema ning kui ta seda teha ei oska, siis peaks ta seda õppima. Tallinna ülikooli teadur Grete Arro selgitab, kas molutamine tuleb kuidagi õppimisele kasuks.

08.04.20 ... Vanemate kinnisideeks on saanud jälgida oma last emaüsast kuni ülikoolini välja. Rasedaäpid, beebimonitorid ja jälitusseadmed on tänapäeval levinud vahendid, mis paraku hoopis suurendavad oluliselt vanema ärevust ja ohustavad lapse privaatsust, selgub sotsioloog Andra Siibaku artiklist.

08.04.20 ... Ajal, mil suur osa laste päevast möödub ekraani ees, on kübermaailma kolinud ka kiusamine. Lapsed ise tajuvad küberkiusamisena enim halvustavaid pilte ja videoklippe ning seda, kui nende kontode privaatsust rikutakse, selgub Karin Naruskovi värskest doktoritööst.

03.04.20 ... Inimesed, kes tegelevad aiandusega, hindavad paremini oma keha ja selle funktsioone ning aktsepteerivad oma kehalisi puudusi, nii selgus Suurbritannias tehtud uuringust.

02.04.20 ... Inimene on üks uudishimulik olend. Mõnikord on mõni inimene lausa nii uudishimulik, et sellest võib sündida talle tõenäolisemalt kahju kui kasu.

30.03.20 ... WC-paberi otsa lõppemisest oleks palju hullem see, kui poest lõppeks otsa toit, ometi tabas Eesti rahvast hiljuti WC-paberi paanika. Miks kipuvad inimesed tegema ootamatutes olukordades ebaratsionaalseid otsuseid, räägib Tallinna Ülikooli psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro.

29.03.20 ... Eriolukorra väljakuulutamisest Eestis on möödas kümmekond päeva ja juba on esimesi märke, et inimesed lihtsalt ei jaksa enam oma koduseinte vahel püsida, kuigi olukord seda nõuab. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul läheb ilmselt lähinädalatel paljude jaoks olukord raskemaks, sest esimene elevus või ärevus on möödas, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

18.03.20 ... Nädala alguses levis kulutulena kuuldus, et Tallinn isoleeritakse koroonaviiruse tõttu sõjaväe abil ülejäänud maailmast. Ekspertide sõnul on ärevil olukorras kuulujutud kerged tekkima ning soovitavad info levitamisel olla eriliselt ettevaatlikud ja allikakriitilised.

16.03.20 ... Kodus karantiinis istudes on inimeste stressitase kerge tõusma. Eriti haavatavad on siin vaimse tervise murega inimesed. Oma vaimset heaolu saab igaüks meist kaitsta, olles lähedastele toeks ning hoidudes liigsest infotulvast, kirjutab MTÜ Peaasjad.

12.03.20 ... Negatiivsete emotsioonidega toime tulemiseks on parem olukorda ümber hinnata, kui sellega leppida või muust mõelda. Nii selgus Tartu Ülikooli psühholoogiateadlaste osalusel valminud uuringust, kus vaadeldi inimeste negatiivseid emotsioone pärast 2016. aasta USA presidendi valimisi.

10.03.20 ... Tass kohvi ergutab, aitab keskenduda ja mõtteid koondada, kuid Ameerika teadlaste uurimuse järgi ei tee kofeiin inimest sugugi loomingulisemaks.

09.03.20 ... Üksildane inimene kannatab haigestudes tõenöolisemalt pikaajalise ägeda põletiku käes, selgub värskest meta-uuringust.

09.03.20 ... Rohke meediatarbimise tulemusel kardavad praegused koolilapsed kliimamuutusi, õudusfilmide kangelasi ning surnud lähedaste vaime, kirjutab folklorist Reet Hiiemäe oma värskes artiklis.

28.02.20 ... Miks on nii, et emotsionaalsed sündmused, nagu kellegi nutt või naer, haaravad automaatselt meie tähelepanu? Uuringud on näidanud, et sellised sündmused on aju jaoks tähelepanuväärsemad kui neutraalse sisuga sündmused, sest inimese aju töötleb emotsionaalset informatsiooni eelisjärjekorras.

12.02.20 ... Eesti filosoofiaprofessor Tõnu Viik arendab koos jaapanlastega tehisintellektiga lähisuhterobotit, keda suudaks inimesed siiralt armastada. Kui inimese moodi rääkiv, liikuv ja hingav robot valmis saab, võiks ta aidata ravida ühte selle sajandi suurimat probleemi – üksindust.

29.01.20 ... Arvutipõhiseid ja virtuaalreaalsuse programme saab tõhusalt kasutada ajukahjustusega laste tähelepanu, visuaal-ruumiliste ja sotsiaalsete oskuste parandamisel, selgub kolmapäeval kaitstavast Tartu Ülikooli doktorititööst.

20.01.20 ... Kui kuulame muusikat, on kerge juhtuma, et hakkame selle taktis ka liigutusi tegema. Nüüd selgub, et need liigutused on igaühel meist vägagi isikupärased.

13.01.20 ... Kui noor inimene usub, et tema vanemad on ühiskonnas kõrgelt hinnatud, siis on tal endalgi paremad väljavaated saavutada edu ja heaolu. Tähtis ei ole seejuures mitte ainult perekonna sotsiaalne staatus ise, vaid teismelise usk sellesse. Nii väidab rühm Ameerika ja Briti teadlasi.