10.12.25 PSÜÜHIKA ... Skisofreenia spektrihäirega inimestele on võimalik leida paremaid ravi ja diagnoosi võimalusi, kasutades patsientide vereproove, kõneles Tartu Ülikooli neurofüsioloogia nooremteadur Carolin Kuuskmäe lühiloengus.

05.12.25 PSÜÜHIKA ... Kui kõneleja kasutab oma jutuainese ilmestamiseks käeliigutusi, väljendub ta kuulajate meelest selgemalt, pädevamalt ja veenvamalt, osutab USA teadlaste uus uuring. Mõistmist toetavad aga üksnes jutu sisuga seotud žestid.

04.12.25 PSÜÜHIKA ... Üksiolek toimib emotsioonidest pakatavas ja tähelepanunõudlikus maailmas tõhusa jahutussüsteemina, mis aitab taastuda nii stressist kui ka liigsest elevusest, leiab Durhami Ülikooli psühholoogia kaasprofessor Thuy-vy Thi Nguyen. Kasulik mõju avaldub aga vaid juhul, kui eraldatus on vabatahtlik, mitte inimesele peale sunnitud.

01.12.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Arvutimänge süüdistatakse sageli sõltuvuse tekitamises ja aja raiskamises. Sama tehnoloogia võib teha aga inimesi ka targemaks, turvalisemaks ja üksteisega rohkem seotuks, leiab Tallinna Ülikooli nooremteadur Peadar Callaghan minutiloengus.

29.11.25 PSÜÜHIKA ... Koerad mõistavad inimeste käsklusi ja mõnikord tundub, et nad saavad natuke muustki jutust aru.

26.11.25 PSÜÜHIKA ... Inimese aju läbib oma arenguteel viis selgepiirilist etappi, osutab Ühendkuningriigi ja USA teadlaste uus uuring. Igas etapis toimub info liikumine ajus pisut isemoodi ühendusteid pidi, kõige tõhusam on see infovahetus 30ndate eluaastate alguses.

19.11.25 PSÜÜHIKA ... Kui elame kaasa muusikale, kipub mõnikord jalg justkui iseenesest tatsuma või pea nõksuma.

18.11.25 R2 PORTAAL ... Inimkond on sarnases olukorras nagu ahvid eelmise sajandi käitumiskatsetes. Põlvkondadel, kes kasvasid üles ekraanirohkes maailmas, esineb rohkem vaimse tervise muresid, osutab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

07.11.25 PSÜÜHIKA ... Spordis ei hüüa vigastus tulles. Spordipsühholoogi sõnul on vigastus sportlasele sageli sama suur vaimne katsumus kui füüsiline valu. Oluline on, et vigastatud sportlane tunneks end meeskonna osana ja saaks taastumise ajal sama palju tuge kui need, kes saavad edasi treenida.

05.11.25 PSÜÜHIKA ... Rohelus rahustab, aga ainult parajas koguses. Liiga palju rohelust võib mõjuda juba ärritavalt, vähemalt siseruumides.

04.11.25 TERVIS ... Ajakirjas Nature Medicine avaldatud uuring näitab, et juba mõõdukas füüsiline aktiivsus pidurdab riskirühma kuuluvatel vanemaealistel märkimisväärselt vaimse võimekuse langust. Aju tervise seisukohalt võib parima tulemuse saavutamiseks piisata juba 5000–7500 sammust päevas.

04.11.25 HARIDUS ... Koroonapandeemiast saati on veebis pakutavaid kursusi tulnud juurde nagu seeni pärast vihma. Ehkki need on täiskasvanutele mugavad läbida, jätavad paljud veebiõppe pooleli. Tartu Ülikooli teadlaste metaanalüüs osutab, et väljalangevus oleks väiksem, kui kursuseid kujundades läheks sisu kõrval suurem rõhk õppija emotsioonidele.

31.10.25 PSÜÜHIKA ... Magamatuse küüsis inimestel võib tähelepanu tihtipeale hajuda. Nüüd osutab rühm USA teadlasi, et sellised tähelepanuprobleemid langevad kokku seljaajuvedeliku ajutise väljavooluga ajust. Teisisõnu püüab aju võtta pause, mil ära teha une ajal tegemata jäänud puhastustöö.

24.10.25 HARIDUS ... Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Piret Baird uuris põhjalikult eesti-inglise kakskeelse lapse keelelist arengut ja lükkas selle käigus ümber levinud müüdi, et keelte segamine ehk koodivahetus on märk lapse segadusest. Väitekiri pakub praktilisi teadmisi ja kindlustunnet vanematele ning õpetajatele, rõhutades samal ajal keelelise sisendi tähtsust.

22.10.25 PSÜÜHIKA ... Kõik, mida õigeks peetakse, võibki õige olla, kuid võib ka mitte.

14.10.25 PSÜÜHIKA ... Vananedes väheneb meeste aju eri piirkondade maht rohkem kui naistel, osutab rahvusvaheline pikaajaline uuring. Aju aeglasem vananemine ei paista aga naisi kaitsvat dementsuse levinud vormi ehk Alzheimeri tõve tekke eest.

14.10.25 PSÜÜHIKA ... Päris paljudel inimestel, mitte ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel, on tänapäeval aktiivsus- ja tähelepanuhäire, ATH, mida iseloomustavad keskendumisraskused, impulsiivsus ja hüperaktiivsus.

13.10.25 PSÜÜHIKA ... Mida vanemaks inimene saab, seda kaugemale jääb lapsepõlv ja seda raskem võib olla täpselt meenutada, mis lapsepõlves juhtus.

12.10.25 HARIDUS ... Lastele ainetundides süstemaatilisemalt sotsiaal-emotsionaalseid oskusi õpetades saaks parandada ühtaegu nii nende vaimset tervist kui ka akadeemilist sooritusvõimet, leiavad Harvardi Ülikooli arengupsühholoogid Stephanie Jones ja Rebecca Bailey. Õpetajad vajavad selleks aga tuge, aega ja tööriistu.

06.10.25 PSÜÜHIKA ... Tegelegu inimene vabal ajal kitarrimängu, kunsti või peotantsuga, tema ajul on sellest üksnes võita. Uus rahvusvaheline uuring osutab, et loominguline hobi võib aeglustada aju vananemist rakutasandil.

01.10.25 TERVIS ... Hiljutine ligi 18 000 inimest hõlmanud uuring näitab, et keha eri osades paiknev liigne rasv avaldab ajule erinevat mõju. Kuigi sarnaseid laiaulatuslikke uuringuid Eestis veel tehtud pole, pakuksid siinsed andmekogud teema edasiseks uurimiseks ainulaadseid võimalusi.

23.09.25 ÜHISKOND ... Traditsiooniliselt räägitakse süütundest siis, kui inimene on moraalselt eksinud. Samas kirjeldavad süütunnet ka tahtmatult õnnetuse põhjustanud või katastroofis ellu jäänud inimesed. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et selline süü väärib mõistmist ja on tajutav moraalse kurbusena asjade halba seisu panustamise pärast.

22.09.25 PSÜÜHIKA ... Lugeja, kes kell kolm öösel endiselt lakke vaatab, ärkab ka tõenäoliselt kurnatuna. Nüüd osutab USA teadlaste mahukas uuring, et unetusel võivad olla lisaks pikema vinnaga tagajärjed. Krooniline unetus seostus seal ajumuutustega, mis sillutavad teed dementsusele.

18.09.25 PSÜÜHIKA ... Kooliärevusele võib leevendust leida eri praktikatest. Praegu koguvad populaarsust sensoorsed mänguasjad ehk fidget'id. Peaasi.ee haridussuuna juht Marit Kannelmäe-Geertsi sõnul tasub neid kasutada, kuid tegeleda ka ärevuse põhjusega.

15.09.25 TERVIS ... Eesti inimene ei kiirusta tervisemure korral arsti juurde, vaid otsib abi kodusest ravimtaimekapist. Samas on eestlased ka väga digiusku rahvas, kellele võiks üha personaalsemat abi pakkuda uued tervisetehnoloogiad. Olgu ravivõtted vanad või uued, peaasi, et inimene enda heaks midagi teeb, tõdesid proviisor Ain Raal ja psühholoog Kadri Haljas.

09.09.25 PSÜÜHIKA ... Kümme aastat tagasi vaidles kogu internet selle üle, kas pildil kujutatud kleit on sinine või valge. Nüüd leidsid Saksa neuroteadlased oma uue masinõppe tööriista kasutades, et vähemalt ajutasandil ei tohiks neid vaidlusi tekkida.

05.09.25 PSÜÜHIKA ... Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnooside arv täiskasvanute seas on viimastel aastatel pretsedenditult kasvanud, ent ühese põhjuse leidmine on diagnostiliste eripära tõttu raske, nendib Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto.

01.09.25 PSÜÜHIKA ... Vaimse tervise häirega inimesed abielluvad teistest tõenäolisemalt partneriga, kellel on sama mure, osutab mahukas rahvusvaheline uuring. Ligi 15 miljoni inimese andmete põhjal selgus, et muster on muutunud ajas tugevamaks. Samuti kehtib see mitmes kulutuuris ja kõigis põlvkondades.

13.08.25 VIKERRAADIO ... Unenõustaja Kene Vernik rääkis saates "R2 Hommik!", et voodis ei tohiks nutiseadmetega tegeleda, paarilisega pingelisi teemasid arutada ega muremõtteid mõlgutada, sest siis hakkab voodi meie kehale seostuma aktiivse kohana. Nutikellad sobivad Verniku sõnul ööseks käe peale neile inimestele, kes pole ärevad ja ei muretse oma une pärast.

06.08.25 PSÜÜHIKA ... Kuigi mure oma tervise pärast on teatud piirini isegi kasulik, võib see mõnikord ka üle pea kasvada. Peaasi.ee psühholoogi ja koolitaja Elina Kivinuki sõnul on abi nii hingamisharjutustest kui ka mureallikale mõtlemisest.

05.08.25 ARVAMUS ... Sigade Aafrika katk on äärmiselt nakkav ja surmav viirushaigus, mis tabab ainult sigu. Inimestele see ohtu ei kujuta, kuid selle majanduslik ja psühholoogiline mõju on laastav. Haiguse leviku tõkestamiseks tuleb sageli hukata kõik farmi sead, sh terved loomad, kirjutab Eesti Maaülikooli põllumajanduse doktor Alo Tänavots.

27.07.25 VIKERRAADIO ... USA-s elav ja töötav Eestist pärit psühholoog Andres Käosaar uurib, kuidas inimesed isolatsioonis ja ekstreemsetes tingimustes käituvad, ning katsetab neid teadmisi ka iseenda peal.

23.07.25 PSÜÜHIKA ... Ei ole pealtnäha erinevamaid olendeid kui kaheksajalg või inimene, ometi osutab äsjane teaduskatse, et just nii nagu inimest, võib ka kaheksajalga lihtsa nipiga haneks tõmmata.

09.07.25 PSÜÜHIKA ... Kassi- või koeraomanikel säilivad vananedes ajus mõned vaimse võimekuse tahud paremini kui teistel, viitab Šveitsi teadlaste uuring. Seevastu kalade või lemmiklinnu pidamine ei paista ajule sama hästi mõjuvat.

09.07.25 PSÜÜHIKA ... Kilpkonn on inimesest vägagi erinev loom, aga ometi on temalgi oma tunded ja meeleolud, just nagu inimesel.

08.07.25 PSÜÜHIKA ... Teised tunnevad laheda inimese reeglina vaistlikult ära, kuid lahedust täpselt kirjeldada on keeruline. Nüüd kirjutab rühm USA ja Tšiili teadlasi, et inimese teevad lahedaks kuus omadust, sh ekstravertsus, avatus ja oskus elu nautida.

04.07.25 PSÜÜHIKA ... Taiplikkus aitab tihtipeale toime tulla ja hakkama saada. Küsimus on aga selles, mis aitaks taiplikum olla?

02.07.25 TERVIS ... Iga nädal õudusunenägusid nägevatel täiskasvanutel on võrreldes oma eakaaslastega ligi kolm korda suurem oht surra enne 75. eluaastat, osutab Ühendkuningriigi teadlaste uuring. Tegu on siiski alles konverentsiettekandes tutvustatud leiuga, mille paikapidavust pole kontrollinud teised teadlased.

20.06.25 KULTUUR ... Pealiigutused on oluline osa kõnest, mis rõhutavad öeldu tähendust ja muudavad suhtluse inimlikumaks. Eestikeelsed kõnelejad kasutavad peamiselt noogutusi ja pearaputusi ning vaatavad kõneldes sinna-tänna, selgus Tartu Ülikooli magistritööst. Seejuures liigutavad kõnelejad pead eeskätt tegu- ja nimisõnu lausudes.

18.06.25 PSÜÜHIKA ... Tervise Arengu Instituudi (TAI) psühhiaatriateenuse värske statistika valguses võib oletada, et järjestikuste ühiskondlike kriiside pikaajalised mõjud inimeste vaimsele tervisele alles võivad suuremas ulatuses avalduma hakata, eriti neil, kes on haavatavamad – lapsed ja noored, nentis psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

17.06.25 EESTI ... Tervise Arengu Instituudi (TAI) psühhiaatriateenuse statistikast selgub, et 2024. aastal registreerisid psühhiaatrid ambulatoorsetel vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid neli protsenti rohkem kui aasta varem. Enim lisandus taolisi diagnoose alla 15-aastaste seas.

13.06.25 PSÜÜHIKA ... Reeglid on täitmiseks. Kui reegel on kord juba kehtestatud, tuleb sellest ka kinni pidada, muudest asjaoludest hoolimata. Niisugune hoiak iseloomustab suuremat osa inimestest, nagu selgub Inglismaal töötavate teadlaste katseist.

11.06.25 TEADUSELU ... Psühholoogia vallas ilmub üha vähem teadusartikleid, mis kirjeldavad statistilise olulisuse piiri peal pendeldavaid tulemusi tõsise leiu pähe. USA psühholoogi sõnul viitab see, et valdkond kasutab varasemast ausamaid ja läbipaistavamaid uurimisvõtteid.

09.06.25 PSÜÜHIKA ... Tartu Ülikooli teadlased lõid interaktiivse veebimängu, mis aitab inimestel mõista, kuidas erinevad geneetilised ja keskkonnategurid mõjutavad depressiooni riski. Kuigi mäng pole mõeldud haiguse diagnoosiks või raviks, võiks see aidata tõsta teadlikkust ja anda aimu Eesti geenidoonorite andmete toel valminud teadustööst.

09.06.25 PSÜÜHIKA ... Arvate, et jätate töökaaslastele tohutu hea mulje, kui kasutate töö tegemisel abiks tehisaru? Vale! Tuleb välja, et need, kes kasutavat tööl tehisaru rakendusi, mõjuvad kolleegidele pigem vähem tööka ja vähem asjatundlikuna.

05.06.25 PSÜÜHIKA ... Kui tahame kaotusvalus inimesele toeks olla, peame aktsepteerima, kuidas ta oma leinaga antud hetkel toime tuleb, rõhutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Agnes Aas.

03.06.25 PSÜÜHIKA ... Põlvkondadeülene võrdlus vihjab, et mitmel pool maailmas tekib teise ilmasõja ajal sündinud eakatel dementsus kümmekonna protsendi võrra harvem, kui nende paarkümmend aastat varem ilmale tulnud eakaaslastel. Leid annab lootust, et tõsist hoolt vajavate inimeste arv kasvab oodatust aeglasemas tempos.

03.06.25 LOODUS ... Kassid nuhutavad võõrast inimest pikemalt kui omanikku. Jaapani teadlaste uus uuring osutab leiu valguses, et hiirekeldrid suudavad tuttavat ja tundmatut eristada üksnes lõhna põhjal.

02.06.25 PSÜÜHIKA ... Abivalmis nagu kitseke. Sellist väljendit eesti keeles vist kasutusel ei ole, aga värske teadusuuringu tulemuste valgel võiks olla küll.

15.05.25 PSÜÜHIKA ... Eestis saab igal aastal vähidiagnoosi umbes 9000 inimest. Diagnoosiks ei ole mitte keegi kunagi valmis, leiab onkopsühholoog. Esmast šokki on aga vaja selleks, et aju jõuaks uue olukorraga kohaneda.