09.07.25 PSÜÜHIKA ... Kassi- või koeraomanikel säilivad vananedes ajus mõned vaimse võimekuse tahud paremini kui teistel, viitab Šveitsi teadlaste uuring. Seevastu kalade või lemmiklinnu pidamine ei paista ajule sama hästi mõjuvat.

09.07.25 PSÜÜHIKA ... Kilpkonn on inimesest vägagi erinev loom, aga ometi on temalgi oma tunded ja meeleolud, just nagu inimesel.

08.07.25 PSÜÜHIKA ... Teised tunnevad laheda inimese reeglina vaistlikult ära, kuid lahedust täpselt kirjeldada on keeruline. Nüüd kirjutab rühm USA ja Tšiili teadlasi, et inimese teevad lahedaks kuus omadust, sh ekstravertsus, avatus ja oskus elu nautida.

04.07.25 PSÜÜHIKA ... Taiplikkus aitab tihtipeale toime tulla ja hakkama saada. Küsimus on aga selles, mis aitaks taiplikum olla?

02.07.25 TERVIS ... Iga nädal õudusunenägusid nägevatel täiskasvanutel on võrreldes oma eakaaslastega ligi kolm korda suurem oht surra enne 75. eluaastat, osutab Ühendkuningriigi teadlaste uuring. Tegu on siiski alles konverentsiettekandes tutvustatud leiuga, mille paikapidavust pole kontrollinud teised teadlased.

20.06.25 KULTUUR ... Pealiigutused on oluline osa kõnest, mis rõhutavad öeldu tähendust ja muudavad suhtluse inimlikumaks. Eestikeelsed kõnelejad kasutavad peamiselt noogutusi ja pearaputusi ning vaatavad kõneldes sinna-tänna, selgus Tartu Ülikooli magistritööst. Seejuures liigutavad kõnelejad pead eeskätt tegu- ja nimisõnu lausudes.

18.06.25 PSÜÜHIKA ... Tervise Arengu Instituudi (TAI) psühhiaatriateenuse värske statistika valguses võib oletada, et järjestikuste ühiskondlike kriiside pikaajalised mõjud inimeste vaimsele tervisele alles võivad suuremas ulatuses avalduma hakata, eriti neil, kes on haavatavamad – lapsed ja noored, nentis psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

17.06.25 EESTI ... Tervise Arengu Instituudi (TAI) psühhiaatriateenuse statistikast selgub, et 2024. aastal registreerisid psühhiaatrid ambulatoorsetel vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid neli protsenti rohkem kui aasta varem. Enim lisandus taolisi diagnoose alla 15-aastaste seas.

13.06.25 PSÜÜHIKA ... Reeglid on täitmiseks. Kui reegel on kord juba kehtestatud, tuleb sellest ka kinni pidada, muudest asjaoludest hoolimata. Niisugune hoiak iseloomustab suuremat osa inimestest, nagu selgub Inglismaal töötavate teadlaste katseist.

11.06.25 TEADUSELU ... Psühholoogia vallas ilmub üha vähem teadusartikleid, mis kirjeldavad statistilise olulisuse piiri peal pendeldavaid tulemusi tõsise leiu pähe. USA psühholoogi sõnul viitab see, et valdkond kasutab varasemast ausamaid ja läbipaistavamaid uurimisvõtteid.

09.06.25 PSÜÜHIKA ... Tartu Ülikooli teadlased lõid interaktiivse veebimängu, mis aitab inimestel mõista, kuidas erinevad geneetilised ja keskkonnategurid mõjutavad depressiooni riski. Kuigi mäng pole mõeldud haiguse diagnoosiks või raviks, võiks see aidata tõsta teadlikkust ja anda aimu Eesti geenidoonorite andmete toel valminud teadustööst.

09.06.25 PSÜÜHIKA ... Arvate, et jätate töökaaslastele tohutu hea mulje, kui kasutate töö tegemisel abiks tehisaru? Vale! Tuleb välja, et need, kes kasutavat tööl tehisaru rakendusi, mõjuvad kolleegidele pigem vähem tööka ja vähem asjatundlikuna.

05.06.25 PSÜÜHIKA ... Kui tahame kaotusvalus inimesele toeks olla, peame aktsepteerima, kuidas ta oma leinaga antud hetkel toime tuleb, rõhutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Agnes Aas.

03.06.25 PSÜÜHIKA ... Põlvkondadeülene võrdlus vihjab, et mitmel pool maailmas tekib teise ilmasõja ajal sündinud eakatel dementsus kümmekonna protsendi võrra harvem, kui nende paarkümmend aastat varem ilmale tulnud eakaaslastel. Leid annab lootust, et tõsist hoolt vajavate inimeste arv kasvab oodatust aeglasemas tempos.

03.06.25 LOODUS ... Kassid nuhutavad võõrast inimest pikemalt kui omanikku. Jaapani teadlaste uus uuring osutab leiu valguses, et hiirekeldrid suudavad tuttavat ja tundmatut eristada üksnes lõhna põhjal.

02.06.25 PSÜÜHIKA ... Abivalmis nagu kitseke. Sellist väljendit eesti keeles vist kasutusel ei ole, aga värske teadusuuringu tulemuste valgel võiks olla küll.

15.05.25 PSÜÜHIKA ... Eestis saab igal aastal vähidiagnoosi umbes 9000 inimest. Diagnoosiks ei ole mitte keegi kunagi valmis, leiab onkopsühholoog. Esmast šokki on aga vaja selleks, et aju jõuaks uue olukorraga kohaneda.

14.05.25 PSÜÜHIKA ... Rääkima õppimine ja häälikute hääldamine on laste jaoks keerukas protsess. Kui täishäälikute hääldamine tuleb lihtsamalt, siis mõningate kaashäälikute hääldamine on raskem. Eesti teadlase osalusel valmiv uuring osutab, et keerukamat keeleasendit nõudvaid häälikud hakkabki laps moodustama vanemaks saades.

12.05.25 PSÜÜHIKA ... Ühismeediat sõltlaslikult kasutama kalduvad inimesed ei pruugi tõesel ja väärinfol võrreldes sellega piiri pidavate inimestega sama hästi vahet teha. Muu hulgas avavad, laigivad, kommenteerivad ja jagavad nad valeuudiseid teistest sagedamini, osutab Michigani osariigi ülikooli teadlaste uuring.

12.05.25 PSÜÜHIKA ... Edu saavutamiseks on tihti kasulik loobuda hetkepriiskamisest ja varuda kannatust. Samas kipuvad inimesed ikka tihti tegema seda, mida teised inimesed ees teevad.

06.05.25 PSÜÜHIKA ... Head lapsed kasvavad vitsata, ütleb laulusalm. Teadlased täiendavad, et vitsata kasvanud lapsed on täiskasvanuna tervemad ja edukamad.

05.05.25 PSÜÜHIKA ... Lugemine on tähtis tegevus, mida inimesed meil Eestiski on eriti intensiivselt harrastanud viimased viissada aastat, ehkki tänapäeval kipub inimese lugev pilk paberilt üha rohkem ekraanile kanduma.

30.04.25 PSÜÜHIKA ... Inimesed kasutavad haigete kaaskondlaste tuvastamiseks oma meeli. Seejuures eelistatakse kõigis kultuurides esimesena nägemist ja kuulmist, mis ei eelda haigele inimesele lähenemist, selgus Eesti teadlaste osalusel valminud uuringust.

29.04.25 PSÜÜHIKA ... Kui rott jääb hätta, võib teine rott ulatada talle abikäpa, kuid ei tarvitse.

24.04.25 HARIDUS ... Mõnd sõna saab mitmuse osastavas käänata vaid ühtmoodi, ent mõnel sõnal on kasutusel kaks vormi. Kuigi võiks arvata, et kahe variandi korral väljendavad lapsed end sagedamini õigesti, eksivad eesti lapsed selliste sõnadega rohkem, selgus uuest uuringust. Samas õpivad eesti lapsed kasutama käändeid märksa varem kui näiteks nende ingliskeelsed eakaaslased.

22.04.25 TEHNIKA ... Viis inimest kogu maailmas on näinud ülejäänud inimkonnale kättesaamatuks jäävat värvitooni. Kõik viis osalesid USA teadlaste katses, kus uuritavate silmi töödeldi laseriga. Nii sai neile nähtavaks erakordselt kirgas rohekas toon nimega olo.

15.04.25 PSÜÜHIKA ... Sageneva nutiseadmete kasutuse valguses kardetakse sageli, et see nüristab elu teise poolde jõudnud inimeste vaimset võimekust. Enam kui 400 000 üle 50-aastase kohta kogutud andmeid koondanud metaanalüüsi põhjal pole hirmul siiski head alust ning digiseadmeid sagedamini kasutavad eakad kalduvad olema nupukamad.

08.04.25 HARIDUS ... Lapse varajased elukogemused võivad avaldada pikaajalist mõju tema aju arengule ja toimimisele. Hiljuti ilmunud uuring viitab, et eriliselt tugev mõju näib neil olevat aju valgeaine struktuurile, mis mõjutab omakorda lapse vaimset võimekust.

07.04.25 PSÜÜHIKA ... Tehisaru kasutavate töötajate küsitlusest nähtus, et pidevalt masinalt abi otsides, võib pikapeale väheneda inimeste oskus kriitliselt mõelda. Kõige vähem olid tehisaru mõju suhtes kriitilised need vastajad, kes usaldasid masina vastuseid kõige rohkem. Tegu on siiski veel esialgse leiuga, mille tõepärasust pole teised teadlased hinnanud.

07.04.25 PSÜÜHIKA ... Bonobod ehk kääbusšimpansid, need tublid Kesk-Aafrika vihmametsaelanikud, on ühed inimese lähimad sugulased loomariigis. Nüüd selgub, et nende häälitsused on inimkõnega sarnasemad, kui arvata võis.

01.04.25 TERVIS ... Uus aju-arvuti liides võimaldab kõnevõime kaotanud inimestel oma mõtted reaalajas sõnadeks tõlkida. Värske vidin teeb seda kaheksa korda kiiremini kui ükski varasem omataoline.

27.03.25 TERVIS ... Tuugenid riivavad inimese silma ning tekitavad müra. Poola teadlaste katsest nähtub, et tuugenimüra ei erine kuulja jaoks liiklusmürast. Pigem muudab tuugenimüra inimese jaoks ebameeldivaks ühiskondlik surve, tuuliku välimus ja muud ümbritsevad tegurid.

24.03.25 PSÜÜHIKA ... Tihti soovitakse üksteisele head päeva, aga harva mõeldakse pikemalt sellest, milline on õigupoolest üks hea päev. Mõned Kanada ja Šveitsi teadlased on seda küsimust nüüd teaduslikult uurinud.

21.03.25 PSÜÜHIKA ... Väikelaste aju-uuringust nähtub, et põnnid suudavad talletada mälestusi juba ühe aasta vanusena. Leiu põhjal võib oletada, et hilisemas elus jäävad inimesed varaste mälestuste meenutamisega hätta.

20.03.25 TERVIS ... Õed seisavad oma igapäevatöös sageli silmitsi eetiliste probleemidega, mis mõjutavad nende heaolu ja tervishoiuteenuste kvaliteeti. Eetiliste probleemide ennetamine ja lahendamine eeldab selgemat rollijaotust, toetavat töökeskkonda ning kõrget eetilist kompetentsust, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

18.03.25 PSÜÜHIKA ... Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et isiksuseomadused on vaimse tervise probleemidega tihedamalt seotud, kui seni eeldati. Hiljutise uuringu tulemused võivad aidata luua ennetusmudeleid, mille abil saab hinnata inimese vaimse tervise riske ning pakkuda tõhusamaid sekkumisi.

14.03.25 PSÜÜHIKA ... Lapse kõne arengule aitab kaasa lihtsustatud keelekasutus, kuid oluline on anda lapsele aega reageerida kõnele.

14.03.25 PSÜÜHIKA ... Inimesed ja koerad on üheskoos elanud juba tuhandeid aastaid ning küllap tundub vähemalt nii-öelda koerainimestele, et mõistame päris hästi, mida koerad teatud olukordades tunnevad.

12.03.25 HARIDUS ... Kirjutamis- ja lugemisraskustest ehk düsgraafiast ja düsleksiast on räägitud palju. Düskalkuulia ehk arvuhulkade tajumisraskus on saanud vähem tähelepanu. Eripedagoogi ja Tallinna Ülikooli lektori Liina Malva sõnul võib suisa igas klassis leiduda üks düskalkuuliaga laps.

11.03.25 TERVIS ... Naistel ja teistel emasloomadel on ajus n-ö vaigistatud X-kromosoomid. USA teadlased osutavad, et naiste ajus ei pruugi need olla aga sugugi täielikult tasalülitatud. Vananedes võivad need naistel õppimise ja mäluga seotud ajurakkudes hoopis tugevamalt avalduda. See võib olla ka üks põhjus, miks naised elavad meestest kauem.

07.03.25 PSÜÜHIKA ... Eesti tervishoius töötavatest naissoost füsioterapeutidest on neljandik mitmes elusfääris läbi põlenud. Tartu Ülikooli teadlaste uuring osutab, et ligi pooltel neist esineb läbipõlemise tunnuseid vähemalt ühes vallas. Seejuures muud töö- ja eraelulised kohustused panustavad läbipõlemise ilmnemisse enam kui tavapärane patsienditöö.

05.03.25 PSÜÜHIKA ... Üks esimesi asju, mida hommikul nähakse ning üks viimaseid asju, mida õhtul nähakse, on paljude inimeste jaoks nutitelefoni helendav ekraan. Nutitelefon on inimese elu lahutamatu osa.

04.03.25 PSÜÜHIKA ... Rahvusvaheline teadlasrühm töötas välja lühikese küsimustiku töösõltuvuse küüsi sattunud inimeste märkamiseks, mis võimaldab teha kultuurideüleseid võrdlusi. Oma panuse mõne minutiga täidetava küsimustiku loomisel andis ka Eesti psühholoog.

26.02.25 PSÜÜHIKA ... Uuest teadusuuringust selgus, et vanus, uneharjumused ja kalduvus unistada võivad mõjutada inimese võimet hommikul oma unenägusid mäletada.

26.02.25 PSÜÜHIKA ... Tähtis pole ainult see, mida sa sööd, vaid ka see, millisest nõust. Koerad näiteks eelistavad süüa kollasest toidunõust.

17.02.25 PSÜÜHIKA ... Mõnikord on mõnus panna töö tegemise ajal taustaks muusikat mängima. Tundub, et töö läheb siis kohe lennukamalt ja ladusamalt.

13.02.25 PSÜÜHIKA ... Inimesi on kuuldavasti mitmesuguseid, kuid ainult väga vähesed võivad uhkeldada absoluutse muusikalise kuulmisega, võimega eksimatult ära tunda ning taasesitada mistahes nooti või helikõrgust, mida nad kuulevad. Isegi kui see esitatakse muudest nootidest või helidest täiesti eraldi.

11.02.25 PSÜÜHIKA ... Keskmine normaalkaalus naine tajub end tegelikkusest umbes 20 protsenti suuremana ja keskmine söömishäirega inimene lausa kaks korda suuremana. Tihtipeale ei saa aga inimesed vajalikku abi, sest vaimse tervise spetsialiste on vähe ja häire küüsis olevad inimesed pelgavad alavääristamist ja häbimärgistamist.

07.02.25 PSÜÜHIKA ... Hiljutisest uuringust selgub, et Eestis levinud arusaamad saarlaste, mulkide ja teiste piirkondade elanike isiksuseerinevustest ei pea teaduslikult paika. Kuigi väikseid piirkondlikke erinevusi leidub, ei ole need märkimisväärsed ega mõjuta inimese iseloomu kujunemist.

07.02.25 PSÜÜHIKA ... Ikka on arvatud, et keel on midagi inimesele ainuomast, mis erineb teiste liikide isendite vahelistest suhtlusvormidest.