24.09.21 PSÜÜHIKA ... Millest me siis räägime, kui räägime õnnelikkusest ja millest see sõltub? Sellest ja paljust muust räägib Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. seminaril "Millest me räägime, kui räägime õnnelikkusest?".

24.09.21 TERVIS ... Neljapäeval avaldas rahvusvaheline teadlasrühm ülevaate, kus osutab paratsetamooli võimalikule loote arengut kahjustavale mõjule. Siiski pole tegu uue teadmisega, vaid ettepanekuga ravimiametitele teemat lähemalt uurida.

22.09.21 PSÜÜHIKA ... Rahvusvaheline teadlasrühm lõi teraapia väikelastele, kelle käitumises ilmneb varakult märke autismispektri häirest. Teraapia vähendab võimalust, et lapsel diagnoositakse kolme-aastasena autism.

21.09.21 TEADLASTE ÖÖ ... Septembri keskel toimub "Teadlaste öö" festival, mille raames toimub sel aastal üle Eesti mitmeid toiduga seotud arutelusid ja töötubasid. Tallinna Ülikoolis toimunud vestlusringis tuli juttu vaimu toidust ehk sellest, kuidas parimal viisil vaimset tervist hoida.

20.09.21 PSÜÜHIKA ... Kui seni on uuringud Kuu mõju kohta inimeste unele andnud vastakaid tulemusi, siis nüüd osutavad Rootsi teadlased, et Kuu tõesti mõjutab meie und. Ehkki vaatluste käigus muutus just meeste uni Kuu kasvufaasi ajal kehvemaks, tuleb seose põhjuslikkust veel täiendavalt kontrollida.

17.09.21 PSÜÜHIKA ... Lugude jutustamine on olnud inimeste jaoks ajalooliselt viis üksteisele infot edastada. Vähe sellest, et inimaju elab seetõttu lugudele elavalt kaasa, osutab värske, ent väikese valimiga uuring, et loole kaasaelamine võib mõjutada ka kuulaja pulssi.

16.09.21 PSÜÜHIKA ... Kui laps kasvab üles stabiilses kodus, kus alati on laual hea toit ja pereliikmed raha pärast ei kiskle, kujunevad tema nägu ja kehaehitus korrapärasemaks. Sümmeetrilisema näoga ja muidu enesekindlaks kasvanud inimesel on aga lihtsam omakorda elus edukas olla ja kaaslast leida, viitab Eesti teadlase osalusel valminud uuring.

13.09.21 PSÜÜHIKA ... Mitu aastakümmet Ameerika ülikoolides töötanud ja sel aastal oma 70. sünnipäeva tähistanud psühholoogiaprofessor Jaan Valsineri sõnul on inimene nagu ämblik, kes aina uusi tähendusvõrke punub. Värskelt eesti keelde tõlgitud teose "Teejuht kultuuripsühholoogiasse" ilmumise puhul uuris Novaator autorilt, kuidas inimlik tähendusloome suudab ületada ette antud ühiskondlikke norme ja piiranguid.

10.09.21 PSÜÜHIKA ... Ehkki vaba aeg on igal juhul vajalik, osutab USA teadlaste uus uuring, et üle kahe tunni päevas võib olla liiga palju. Heaolu sõltub eeskätt hoopis sellest, kuidas inimene vaba aega sisustab. Uuringul on aga ka oma kitsaskohad.

30.08.21 PSÜÜHIKA ... Äsja pitsat või kaneelisaia söönud inimene ei tunne nende toitude lõhna nii teravalt kui näljasena. USA teadlaste uuringu järgi võib meie haistmismeel seeläbi kannustada meid sööma võimalikult mitmekülgselt.

25.08.21 PSÜÜHIKA ... Suurte silmadega, pehmed, karvased ja naljakad multikategelased tunduvad enamikule vaatajatest ilmselt nunnud. Nunnusus kui nähtus on osalt bioloogiline, seostudes vanemliku hoolega, teisalt võivad eri kultuuritaustaga inimesed pidada nunnuks väga erinevaid tegelasi. Niisiis saavad animaatorid nunnusust paremini mõistes mõjutada inimeste ja loomade omavahelist suhtlust, selgub Tartu Ülikoolis valminud doktoritööst.

28.07.21 PSÜÜHIKA ... Saksa teadlased tegid virtuaalsete Ameerika mägede katsega kindlaks, et migreeni all kannatavate inimeste aju võib toimida veidi teisiti kui ülejäänutel. Ajuaktiivsuse muutuste tõttu kogevad migreeniga inimesed merehaigust ja iiveldust teistest rohkem isegi kujutletaval lõbusõidul.

26.07.21 PSÜÜHIKA ... Väljend "elu lipsas silme eest läbi" pole sündinud tühjalt kohalt. Eluohtlikusse olukorda sattumisega seostuvaid surmalähedasi kogemusi kirjeldatakse üle terve planeedi ja seda sõltumata kultuurilisest taustast. Rühm teadlasi väidab nüüd, et tegu on sama vana evolutsioonilise jäänukiga, kui on seda tung kiskjate eest põgeneda.

15.07.21 PSÜÜHIKA ... Paljud isiksuseomadused seostuvad tervisenäitajate, näiteks kehamassiindeksiga. Kuigi sageli on arvatud, et isiksusejooned mõjutavad kehamassiindeksit, on selle kohta vähe konkreetseid tõendeid. Selliseid seoseid uurima asunud teadlased jõudsid aga hoopis ootamatutele järeldustele.

03.07.21 PSÜÜHIKA ... Kiire infotöötlus ja -vahetus on keerukas maailmas hakkama saamiseks hädavajalik. Kuigi selle aluseks olevate närviimpulsside tekke ja levimisel analüüsimisel on keskendutud eeskätt elektrisignaalidele, nähtub eesti teadlaste monograafiast, et selle peensuste mõistmiseks tuleb arvestada loomse elektri kõrval teistegi nähtustega, sealhulgas mehaaniliste lainetega.

25.06.21 TERVIS ... Kui inimene pole veel loomuliku halliksminemise eas, võib stressi maandamine selle tõttu halliks värvunud salgud mõnikord taas värviliseks muuta.

18.06.21 PSÜÜHIKA ... Siiani on levinud arvamus, et kui ema ja imik magavad ühes voodis koos, aitab see kaasa imiku lähedustunde arengule ning tugevdab ema ja lapse suhet. Kenti Ülikooli teadlaste uuringus selgus, et koosmagamine ei mõjuta neid kuidagi.

15.06.21 PSÜÜHIKA ... Inimeste meelisvärvid on sarnased nii meeste ja naiste, laste ja täiskasvanute, eesti- ja venekeelsete õpilaste kui ka autistlike ja tavalaste seas. Samuti ollakse ühel meelel nende värvide osas, mis ei meeldi, selgub Tallinna Ülikoolis tehtud uuringust. Eestimaalased eristuvad muust maailmast ka musta värvi hindamise poolest.

13.06.21 PSÜÜHIKA ... Silmaava ehk pupilli suurus on seotud inimese vaimse võimekusega, leidsid teadlased.

08.06.21 PSÜÜHIKA ... Ohu peale tugevalt hirmunud väikelaste soolestikukooslus on teistsugune kui tagasihoidlikuma hirmureaktsiooniga lastel, leiavad Michigani Osariigiülikooli ja Põhja-Carolina Ülikooli teadlased.

04.06.21 LOODUS ... Oskus inimestega lävida on koerakutsikatel kaasasündinud, leidsid USA teadlased. Täpsemalt on kuni 40 protsenti kutsika suhtlusoskusest pärilik ja avaldub ilma mingisuguse koolituseta. Avastusest võib olla kasu teenistuskoerte väljaõppe täiustamisel.

01.06.21 LOODUS ... Kui kaks laululindu koos laulavad, siis koordineerivad nad oma säutsumist mõnikord ülimalt meisterlikult, justkui oleks neist saanud üks laulja.

28.05.21 PSÜÜHIKA ... Vaimse võimekuse arendamist lubavad videomängud tegelikult aju ei treeni, leidsid teadlased.

27.05.21 PSÜÜHIKA ... Vestluspartneri emotsioonide lugemine tema näoilmetelt on tõhusa dialoogi nurgakivi. Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritööst selgus, et rõõmsad näoilmed soodustavad info talletamise ja töötlemise võimekust.

27.05.21 PSÜÜHIKA ... Inimese nägu jääb meile paremini meelde isiklikul kohtumisel, foto või video pealt aga kehvemini.

27.05.21 PSÜÜHIKA ... Kaks Alzheimeri tõve diagnoosimiseks laialt kasutatavat uuringut annavad ikka ja jälle vastuolulisi tulemusi. Tallinna Tehnikaülikoolis ja Amsterdami Vrije Ülikoolis kaitstud doktoritöö aitab mõista lahkheli põhjuseid ja tulemustest võib tõusta kasu ka dementsust põhjustavat haigust pidurdavate ravimite otsimisel.

25.05.21 PSÜÜHIKA ... Kui enamik inimesi ei pööra söögilauas teiste inimeste matsutamis- ja mugistamishäältele suuremat tähelepanu, siis nii mõnegi jaoks võib sellest kujuneda omamoodi katsumus. Värskes uurimuses põhjendasid teadlased söömishäälte talumatust ajuühenduste eripäradega.

24.05.21 PSÜÜHIKA ... Kõik inimesed tunnevad hirmu, ent psühholoog Ülli Kukumäe sõnul on küsimus selles, kuidas keegi oma hirmuga toime tulla oskab. Ta osutab, et paljud hirmud on õpitud lapsepõlves ja soovitab inimestel oma hirm endale lahti seletada.

17.05.21 ÜHISKOND ... Koroonakriis on võimendanud inimeste sotsiaalset eraldatust mõjutades vaimset tervist ja toimetulekut. Euroopa Sotsiaaluuringu näitavad, et sotsiaalset eraldatust kogeb viiendik Euroopa elanikkonnast, mida on oluliselt rohkem kui üksildust tundvaid inimesi ning probleemi esineb iseäranis palju Ida-Euroopas.

17.05.21 PSÜÜHIKA ... Küsimust, mis tegi ahvist inimese, on küsitud alates evolutsiooniteooria välja käimisest. Vastuseid on teadagi mitmeid, kuid nüüd lisab rühm Ameerika teadlasi aruteluväljale oma uurimistulemuse.

14.05.21 PSÜÜHIKA ... Ehkki nii mõnigi lugeja võib leida, et teadis seda juba ammu, järeldasid USA teadlased äsjases uuringus, et teraapiakoerad on tõesti toredad. Nende tehtud katse näitas nimelt, et teraapiakoertega suhtlemine taastab stressis tudengite vaimset võimekust paremini kui stressimaandamise õpitoad.

12.05.21 TERVIS ... Kehaliselt aktiivsed lasteaialapsed on aasta hiljem koolis vaimselt võimekamad, leidsid Tartu Ülikooli teadlased.

11.05.21 PSÜÜHIKA ... Platseeboefekti korral paraneb tervis mitte ravimi enda tagajärjel, vaid ootusest, et manustatud ainel on tervist parandav toime. Hiljutises uuringus näitasid teadlased, et platseeboefekti on võimalik aju elektrilise stimuleerimise kaudu suurendada. Tulemusest võib tulevikus kasu olla näiteks kroonilise valu ravimisel.

10.05.21 PSÜÜHIKA ... Koroonakriis pani piirangud peale terve ühiskonna normaalsele toimetamisele ja tippsportlased pole siin mingi erand. Eesti terviseteadlased kaardistasid piirangute mõju meie tippatleetide vaimsele tervisele ja tõdesid, et sportlaste heaolu võti on kindel võistlusgraafik.

07.05.21 PSÜÜHIKA ... Kuigi penaltid on jalgpallis üks lihtsamaid väravalöömise viise, kujuneb see tihti üksjagu närvesöövaks nii mängijale kui ka publikule. Hiljutine uuring aitab mõista, miks penaltid ajutegevuses nähtavate muutuste tõttu luhta lähevad.

05.05.21 PSÜÜHIKA ... Briti antropoloog Robin Dunbar väitis 1990. aastate algupoolel, et inimene ei tule korraga toime rohkem kui 150 sõprussuhte hoidmisega. Dunbar väitis nii inimaju suurajukoore suuruse ja teiste inimahvlaste käitumise põhjal. Nüüd leiab Rootsi teadlasrühm, et inimesel võib tähenduslikke suhteid olla siiski rohkem.

04.05.21 PSÜÜHIKA ... Kas olete tähele pannud, et kui keegi vaatab telefoni, siis kipuvad teisedki ümberkaudsed sama tegema. Itaalia teadlased on seda nähtust nüüd isegi päris süvenenult uurinud.

29.04.21 HARIDUS ... Koroonapandeemia ajal kasvanud stress ja pinged tõid esile nii koolipsühholoogide nappuse kui ka aastate taha ulatuvad tegematajätmised vaimse tervise edendamise vallas. Süstemaatilisemaid probleeme aitaks aga kasvõi ajutiselt leevendada lastevanemate suurem osavõtlikkus ja laialdasem teavitustöö.

27.04.21 PSÜÜHIKA ... Ehkki väikelaste kuulmist on uuritud põhjalikult, polnud teadlastel seni aimu, kuidas kuuleb suulist keelt paaritunnine imik. Kas oskus eristada kõne moodustavaid helisid on kaasasündinud või võtab selleks tarvilike närvivõrgustike areng aega? Nüüd lõid Hispaania teadlased uue metodoloogia, mille abil küsimusse selgust tuua.

21.04.21 PSÜÜHIKA ... Nii kosmoseavarus kui ka jäised poolused on seal töötavale inimesele äärmuslikud keskkonnad. USA teadlaste uuring annab Antarktika uurimisjaamade näitel aimu, kuidas inimeste vaimne tervis äärmuslikus eraldatuses enesetunne halveneb ja mida astronaudid tulevikus selle allakäigu aeglustamiseks teha saavad.

19.04.21 PSÜÜHIKA ... Kuigi stressivaba elu pole olemas võib ülemäärane stress halvendada oluliselt inimese meeleolu ja halvata tegutsemisvõime. Stress kipub üle pea kasvama just rasketel aegadel, kui inimesele tundub, et tal on vähe võimalusi oma olukorda mõjutada. Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask selgitab, kuidas stressiga hakkama saada.

14.04.21 PSÜÜHIKA ... Nii inimeste puhul kui ka loomariigis laiemalt on karjumise üks oluline eesmärk hoiatada läheneva ohu eest. Hiljutisest uuringust aga selgus, et negatiivsete emotsioonidega seotud karjete asemel tekitab inimestes tugevama reaktsiooni hoopis rõõmukilgete kuulmine.

13.04.21 PSÜÜHIKA ... Ajateenistusse asumisel peab noor kiirelt kohanema range päevakava, oluliselt väiksema privaatsuse ja suurenenud füüsilise koormusega. Lisaks tuleb täita ka ebameeldivaid korraldusi ja loobuda paljudest seni meeldinud tegevustest. Ka oma sõprade ja lähedastega saab suhelda ainult kindlatel kellaaegadel. Nendele stressoritele lisandus mullu ka koroonapandeemiaga seotud hirm ja teadmatus, kirjutab kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis värskes kaitseväe aastaraamatus.

12.04.21 PSÜÜHIKA ... Koduväljaku toetus on spordis tuntud nähtus. Ja tõepoolest, tundub ka täiesti loogiline, et kui poolehoidev kodupublik kaasa rõkkab ja ergutab, läheb ka mäng paremini. Kuid värskest teadusuuringust selgub, et asi ei ole üldsegi ainult publikus — märgatavat abi pakub juba ainuüksi kodune mänguväljak.

09.04.21 PSÜÜHIKA ... Kuna lapse varajane kõneoskus mõjutab märkimisväärselt tema hilisemat arengut, siis on oluline teada, millised tegurid seda kujundavad. Tartu Ülikooli arengupsühholoogid uurisid kodukeskkonna keelerikkuse seost 3–4-aastaste laste kõnearenguga ja leidsid, et seda mõjutavad enim vanema haridustase ja silma silma suhtluse sagedus.

08.04.21 PSÜÜHIKA ... Oxfordi Ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et igal kolmandal COVID-19 läbipõdenul esineb neuroloogilisi või vaimse tervise probleeme. PERHi statsionaarse ravi ülemarst-psühhiaater Merit Kudeviita tõdes, et Eestis tohutut psühhiaatriliste probleemidega inimeste lisandumist ta Eestis ei nänud pole, kuid põhjapanevaid järeldusi teha on veel vara.

05.04.21 TERVIS ... Harvardi Ülikooli teadlased leidsid hiirtega tehtud katsetes võimaliku seose stressi ja juuksekao vahel. Nimelt võib üks stressiga seotud hormoon pärssida juuksekarva nääpsude taastumisvõimet. Tähelepanekust võib täiendavate uuringute järel kasu olla kiilanemise ravis.

26.03.21 LOODUS ... Kui keegi koeraomanikule liiga teeb, ei avalda koer talle arvatavasti sooja poolehoidu. Kassid enda omanikuga suhtlevatel võõrastel samamoodi vahet ei tee. Nüüd leidsid Jaapani teadlased, et kasside näilise ükskõiksuse taga võib olla lihtsalt nende võimetus inimestevahelist suhtlust mõista.

18.03.21 LOODUS ... Teaduse suurtest mõistatustest saab vähestele vastata 400 mänguhimulise kutsika abil. Just nii talitas aga rühm USA teadlasi, kes tegid kutsikate abiga kindlaks, kuidas koerad inimeste käeviipeid mõistavad. Loomariigis haruldane oskus inimese kehakeelt mõista paistab koertel olevat pärilik.

16.03.21 PSÜÜHIKA ... Pandeemia esimese laine mõju ajateenijatele sõltus nii nende emakeelest, varalisest seisust kui ka konkreetsest väosast, kuhu teenima satuti, selgitasid välja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse teadlased.