Psüühika

Inimeste kehv lõhnataju võib taanduda kultuurilistele erisustele

22.01.18 ... Inimeste võime eristada ja nimetada erinevaid lõhnu on esimese ja teise maailma riikides pehmelt öeldes nadi. Kagu-Aasias elavate küttide ja korilastega katseid teinud teadlaste sõnul ei pruugi olla selle põhjus mitte niivõrd bioloogiline kui kultuuriline.

Rain Kooli: arvad teisiti – järelikult oled loll, laisk ja halb

22.01.18 ... Suutlikkus aduda, et teistmoodi mõtlevad inimesed võivad siiski samuti arukad ja inimestena head olla, on nagu haruldane kaunis lill, mis harva esineb ja tihtipeale varjatult õitseb. See võiks aga kuuluda ühe kaduma kippuva inimomaduse – väärikuse – peamiste kriteeriumite hulka, leiab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Džässpianisti aju töötab teisiti kui klassikapianisti aju

20.01.18 ... Maailmakuulus džässpianist Keith Jarrett, kellele ei ole võõras ka klassikaline muusika, ütles kord ühes intervjuus, et ta ei kujuta ette, kui peaks mängima neid mõlemat žanri ühel kontserdil. Ta väitis, et džäss ja klassika nõuavad muusikult täiesti erinevate ajupiirkondade tegevust. Tuleb tõdeda, et suur improvisatsioonimeister tabaski täpselt naelapea pihta, kuigi ta ei ole mingi neuroteadlane.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

17.01.18 ... Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

Karmi kiusamist kogenud koolilastel on 3,5 korda suurem risk teha enesetapp

16.01.18 ... Lastel, keda põhikooli jooksul on eakaaslased väga palju kiusanud, on suurem tõenäosus teha enesetapukatse, samuti esineb neil 15. eluaastaks muid probleeme vaimse tervisega.

Tõnu Ploompuu: ei saa me läbi dogmata

10.01.18 ... Päris ilma dogmadeta ei ole võimalik igapäevaelu elada, vastab bioloog Tõnu Ploompuu Rain Kooli arvamusloole.

Mida Paukson ja Mang sulle ei räägi: teadus horoskoobihulluse taga

04.01.18 ... Teaduslikust vaatenurgast on horoskoopide ennustused sama täpsed, kui mündiviske tulemused. See ei muuda aga nende ajaloo prügikasti viskamist karvavõrdki kergemaks.

Ajuosade tihe sidusus tõstab arukuskvooti

03.01.18 ... Ühenduses on jõud. Ja ajurakkude ühenduses on mõistuse jõud. Teadlased on kindlaks teinud, et mida paremini on inimese ajupiirkonnad omavahel ühendatud, seda kõrgem on inimese arukuskvoot IQ.

Pilauudisest teadustööks – ei, selfitiit pole endiselt vaimne häire

29.12.17 ... Pidev selfide ehk autoportreede tegemine pole selgelt piiritletud sümptomitega vaimne häire. Ükskõik, mida võiks välja lugeda kolme aasta eest ilmunud pilaloost inspireeritud teadustöö meediakajastusest.

Närviraku kest hoiab kestlikke mälestusi

29.12.17 ... Mõni mälestus kestab ainult lühikese hetke, aga on ka neid mälestusi, millel me sugugi minna ei lase. Nüüd on teadlased jälile saanud, kuidas kestavad kõige kestlikumad mälestused ja tuleb tõdeda, et sõna kestlik oma ambivalentsuses on siin päris omal kohal.

Uuring: kassasaba vahetamine on reeglina halb mõte

28.12.17 ... Viimasena kassasabas seismine ajab meeleheitele. Mõnikord isegi piisavalt, et sundida inimesi järjekorda vahetama. Käitumise mõttekust uurinud Harvardi ärikooli teadlaste sõnul ei tõuse sellest aga tavaliselt kasu ja tegu on enesepettusega.

Teadlased: õnn ja raha on omavahel seotud

19.12.17 ... „Raha ei tee õnnelikuks, kuid ilma rahata õnnelik olla on raske,“ kõlab parafraseering rahvatarkusest. USA psühholoogide uuringust aga selgub, et osaliselt on selles tõetera sees: inimeste sissetuleku ja selle vahel, kuidas nad kogevad õnnetunnet, on tõesti seos.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad? – Vale puha

14.12.17 ... Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

Tööalane ebaõiglus paneb haiguspäevi välja võtma

09.12.17 ... Õiglus on inimese jaoks tähtis. Võiks öelda, et lausa eluliselt, aga värske teadusuuringu järgi vähemalt terviseliselt ja seejuures ka töökohal.

Jõulurõõmu tume külg: kärgperede lapsed ja üksikud eakad

05.12.17 ... Olete kunagi mõelnud, mida tunnevad jõulude ajal kärgperede lapsed, kes peaksid korraga veetma aega mitme pere ringis? Või kuidas veedavad jõulud üksikud eakad, kelle lähedased on pühade ajal oma peredega? Või kuidas tunnevad ennast ületöötanud inimesed, kes veedaksid kohustusliku töökohajõulupeo pigem üksi või töökoormust kergendades?

Analüüs: male- ja pillimäng ei arendagi aju

29.11.17 ... Aju on plastiline. Selles pole mingit kahtlust. Samas napib tõendeid, et töömälu treenimisest või malemängu õppimisest oleks kasu kuskil mujal, kui konkreetse või sellega väga lähedalt seotud ülesande lahendamisel, nendivad Briti teadlased.

Magnet muudab muusika nauditavust

21.11.17 ... Kes meist ei armastaks muusikat! Isegi väga paljud armastavad. Paljud isegi väga. Mõned veidi vähem ja päris vähesed üldsegi mitte. Nüüd on Kanada teadlased leidnud ajust üles just selle koha, mis on muusikaarmastuse aluseks.

Usklikkus ei tulene ratsionaalse mõtlemise nõrkusest

09.11.17 ... Miks on nii, et mõni inimene on usklik, teine aga mitte? Rahvusvaheline teadlasrühm vaidleb vastu viimasel ajal levinud seletusele, et usklikkust soodustab intuitiivne mõtlemine ja pärsib analüütiline mõtlemine.

Eestis napib psühhiaatreid, arendada võiks ennetustööd

08.11.17 ... Igal aastal jõuab psühhiaatrite juurde pisut enam inimesi. See on hea, sest üha enam muresid saab lahendatud, teadvus probleemidest tõuseb. Paraku on psühhiaatrid ülekoormatud, ennetustöö aga pole veel süsteemseks muutunud.

Väsimus teeb närvisignaalid nõrgaks ja aeglaseks

08.11.17 ... Kui oleme magamata ja väsinud, siis võib olla raske keskenduda ja ka näiteks mälu võib aeg-ajalt alt vedada. Nüüd on teadlased näinud selle nähtuse arvatavat alust raku tasandil: väsinud inimese närvirakud suhtlevad omavahel aeglaselt ja loiult.

Stress väljendub varjatult inimese kõnepruugis

07.11.17 ... Kui inimene räägib, siis annab ta edasi rohkem infot, kui ta isegi aru saab. Ameerika teadlased on välja selgitanud, et inimesele endalegi teadvustamata muutused sõnavalikus annavad märku tema stressitasemest.

Seos talvemasenduse ja sügiskaamose vahel võib osutuda müüdiks

07.11.17 ... Taas on käes aeg, mil suur osa eestlastest näeb päeva jooksul päikest hea õnne korral vaid aknast. Teisi kimbutab kaamos nii tugevalt, et sünkpimedus tekitab neis vähemalt nende enda väitel isegi depressiooni. Seos meeleoluhäirete ja valgusnappuse vahel ei pruugi olla aga sedavõrd selge, kui esmapilgul paistab.

Pia Ruotsala: ahistamisest ja selle ennetamisest

01.11.17 ... Ahistamise vähendamine ja ennetamine on meie kõigi ühine vastutus, kirjutab Pia Ruotsala, EELK Perekeskuse juhataja Pia Ruotsala ja räägib konkreetselt, mida saaks iga lapsevanem teha selleks, et tema lapsest ei saaks ahistaja või ahistatav.

Anna-Kaisa Oidermaa: panustaks vaimsesse tervisesse 2 protsenti SKTst

30.10.17 ... Oktoober oli vaimse tervise kuu, mis keskendus seekord vaimsele tervisele töökohal. Vaimset tervist vaadeldakse reeglina „pehme“ teemana. Räägitakse sallivamast, nutikamast ja hoolivamast ühiskonnast, võitlemisest häbimärgistamise ja vähese teadlikkuse vastu. Sel aastal oleks põhjust juttu teha ka sellest, et tegemist on osaga elust, mis mõjutab tugevalt majandust tervikuna.

Kuidas oma unenägu kontrollida? Teadlane jagab näpunäiteid

27.10.17 ... Eksperimentide tegemine pole ainult teadlaste pärusmaa. Neist kõige tähtsamat teeb nimeka teadvusteadlase Giulio Tononi sõnul igaüks öösel unenägusid nähes. Nüüd on Austraalia teadlased välja nuputanud, kuidas anda neile kõige tõhusamalt veel täiendav mõõde. Piisavalt harjutades saab kasvatada oluliselt võimalust näha kirkaid unenägusid ja mõjutada nende kulgu teadlikult.

Vandenõuteooriate eripära ehk miks Kennedy mõrv inimestele rahu ei anna

26.10.17 ... USA rahvusarhiiv avaldas neljapäeval tuhandeid uusi Ameerika Ühendriikide presidendi John F. Kennedy mõrva uurimist puudutavaid dokumente. Lisanduvale materjalile vaatamata on ebatõenäoline, et sündmusele selgitavad vandenõuteooriad hoobilt välja surevad. Inimloomuse eripärade põhjal võib oodata vastupidist.

Kui kodu on metsa lähedal, on mandeltuumad tervemad

24.10.17 ... Paljud juba teavad, et loodus kosutab hinge. Teavad ka mõned teadlased, omal teaduslikul moel. Nüüd on Saksa teadlased avastanud, kuidas paistab looduslähedus mõjutavat lausa aju ehitust ja talitlust.

Hea juht kuulab oma töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

23.10.17 ... Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

20.10.17 ... Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Titaga rääkimise tämber on kõigis keeltes sama

13.10.17 ... Kogu maailma emad võtavad oma väikeste lastega rääkides kasutusele veidike ninnu-nännutava ehk nunnutava kõnemaneeri. Teate ju küll. Natuke justkui muusikaline, kõrgetooniline, samas liialdavalt üles-alla kõikuva tooniga ja pisut tobegi, kui võrrelda täiskasvanute omavahelise kõnega.

TÜ teadlased aitavad uudse tehnoloogiaga päästa lapsi koolikiusamisest

11.10.17 ... Tartu ülikooli teadlased kasutavad edukalt uue põlvkonna tehnoloogiat – puutetundlikke ekraane ja virtuaalreaasust –, et julgustada väheste  sotsiaalsete oskustega lapsi suhtlema.

Ajakirjaniku läbipõlemise juhtum: vastutuse peab võtma tööandja

10.10.17 ... Ajakirjanik Mart Niineste rääkis „Terevisioonis“ enda läbipõlemise kogemusest, kus karmimatel hetkedel viis kiirabi teda haiglasse.

Suure osa läbipõlemisest põhjustab pikaajaline positiivne stress

10.10.17 ... Stressi on kaht liiki: positiivne ja negatiivne stress. Enamik inimesi on kuulnud negatiivsest stressist, aga mitte positiivsest. Kuid just positiivse stressi tõttu läbipõlemist esineb tänapäeval üha rohkem.

Virtuaalreaalsus aitab vabaneda esinemisärevusest

10.10.17 ... Tartu ülikooli psühholoogia instituudis kaitstud magistritöö näitas, kuidas virtuaalreaalsuses harjutamine aitab esinemishirmu vähendada.

Näita lapse püsivuse arendamiseks, et miski ei tule elus kergelt

24.09.17 ... Mis esimesel korral ei õnnestu, seda tasub uuesti proovida – uuesti ja uuesti. Eriti kui parasjagu on vaateväljas mõni laps. Kümnete maimikutega tehtud katsed viitavad, et mida rohkem täiskasvanud ülesannete lahendamisel vaeva näevad, seda suuremat püsivust ilmutavad sarnaste väljakutsete korral väikelapsed.

Hajuv tajusignaal ei jõua teadvusse

23.09.17 ... Aju otsustab meie eest paljugi. Näiteks seda, kas me ka teadlikult näeme mõnda neist kujutistest, mis tekivad maailma vaadates silma võrkkestale. Nüüd on Saksa teadlased lähemalt uurinud, kuidas mõned nägemissignaalid aju närvijuhteteedes hajuvad, teadvusse jõudmata.

Soojade värvitoonide kohta on keeltes rohkem sõnu

19.09.17 ... Inimsilm suudab vahet teha miljonitel värvitoonidel, aga inimkeeles on värvide kohta sõnu märksa vähem. Mõnes keeles on ainult kolm värvisõna: meie mõistes must, valge ja punane; väljakujunenud kultuurkeeltes on laiemalt kasutatavaid värvisõnu tavaliselt 10–12.

Matemaatika on saksa keeles lihtsam kui prantsuse keeles

18.09.17 ... Arvutamine ei ole lihtsalt arvutamine. Tuleb välja, et üks ja sama inimene võib arvutada ühes keeles paremini kui teises.

Tants kleidi ümber 2 : Eesti eri ehk miks inimesed värve erinevalt näevad

14.09.17 ... Kõigepealt kontrollküsimus, kas ülaloleval pildil nähtav kleidike on sinine või roheline? Ehk vastate hoopis diplomaatiliselt, et ühe teisele eelistamine on mõttetu. Tegu on hoopis türkiisi või mõne teise vahepeale värvitooniga!

Rõõmuküllane muusika ergutab loovust

07.09.17 ... Vajad uusi ideid, ootad inspiratsiooni? Pane taustal käima rõõmus muusika! Sellise soovituse võiks anda Hollandi ja Austraalia teadlaste uurimistöö põhjal.

Inimesi innustab rindejoonel surema usk oma väärtuste ülimlikkusesse

05.09.17 ... Võid tappa mehe, kuid mitte tema ideed. Aga kui raske on tappa meest, kellel on idee? Vangivõetud ISIS-e liikmete ja nende vastu sõdiva koalitsiooni sõdurite hingeelu uurinud teadlased leidsid, et edu pandiks on eeskätt vaimse üleoleku tunne ja valmidus ohverdada rühma kõrgemate väärtuste nimel isegi oma perekond.

Inimtegelastega lugude moraal on mõjusam kui loomajuttudel

05.09.17 ... On heaks tavaks saanud, et iga jutu sees võiks olla õpetlik iva. Ka lastejuttude autorid püüavad tihtilugu oma loomingusse pisut moraalset juhatust poetada. Kuid nüüd selgub Kanadas tehtud teadusuuringust, et õpetlik iva ja moraalijuhatus jõuab lapsele paremini kohale siis, kui jutu tegelasteks on inimesed. Loomajuttudest lapsed nii kergesti õppust ei võta.

Hüperaktiivsus võib tulla unepuudusest

04.09.17 ... Tänapäeval laste seas väga levinud aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib teadlaste sõnul olla tingitud unepuudusest.

Unepuudus teeb riskialtiks

29.08.17 ... Tänapäeva kiire elutempo juures kipub meist paljudel unetundidest puudu jääma. Tulemuseks on päevane unisus ja vähenenud keskendumisvõime. Nüüd tuleb välja, et kroonilisel unetusel on veel üks kõrvalmõju, mida võib pidada enamjaolt tänapäeva kontekstis negatiivseks – kõrgenenud riskivalmidus.

Hallutsinatsioone võib tekitada aju ennustusmasina rike

11.08.17 ... Kui ma ei saa oma meeli alati usaldada, siis kuidas saan ma eristada illusioone reaalsusest? Häiriva küsimuse esitas juba 300 aasta eest prantsuse filosoof René Descartes. Värske töö vihjab, et selles mängib võtmerolli aju võime seada oma uskumusi ja ootusi pidevalt kahtluse alla. Meelepetete ja hallutsinatsioonide näol võib olla tegu häiretega selleks kasutatava masinavärgi töös.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

08.08.17 ... Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Meditatsioon ei vii tingimata stressi vähenemiseni

28.07.17 ... Viimastel kuudel on psühholoogiahuviliste ringkondades levinud kahe teadlase, Miguel Fariasi ja Catherine Wikholmi kriitiline arvamuslugu mediteerimisest ja “mindfulness”-tehnikatest – tuues välja vaimsete praktikatega kaasnevat pahupoolt ja võimalikke riske. Tartu ülikooli õppejõud ja Ambromed Kliiniku psühholoog Jorgen Matsi kommenteerib teemat.

Imekivi tšaroiiti leidub maailmas vaid ühes kohas

27.07.17 ... Kivimaailmas harvaesineva violetse ja sirelililla värvusega poolvääriskivi leidub vaid ligi kümne ruutkilomeetrisel väga raskesti ligipääsetaval alal.

Õnnelikkuse valem: osta asjade asemel aega

25.07.17 ... Raha õnnelikuks ei tee, teab rahvasuu. Värskest uuringust selgub aga, et küsimus on pigem selles, mida sellega tehakse. Kroonilise ajanappuse ajastul kergitab inimeste rahulolu olulisel määral nädalas juba paari koduse kohustuse võõraste hoolde usaldamine.

Video: kuidas kujunevad alfaisased

18.07.17 ... Vaimne vastupidavus ning varasemad kogetud võidud mängivad olulist rolli sotsiaalse domineerimise kujunemisel. Seni on aga jäänud selgusetuks, milline on närvivõrgu roll nende sisemiste ja väliste faktorite mõju edasiandmisel.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: