18.06.21 PSÜÜHIKA ... Siiani on levinud arvamus, et kui ema ja imik magavad ühes voodis koos, aitab see kaasa imiku lähedustunde arengule ning tugevdab ema ja lapse suhet. Kenti Ülikooli teadlaste uuringus selgus, et koosmagamine ei mõjuta neid kuidagi.

15.06.21 PSÜÜHIKA ... Inimeste meelisvärvid on sarnased nii meeste ja naiste, laste ja täiskasvanute, eesti- ja venekeelsete õpilaste kui ka autistlike ja tavalaste seas. Samuti ollakse ühel meelel nende värvide osas, mis ei meeldi, selgub Tallinna Ülikoolis tehtud uuringust. Eestimaalased eristuvad muust maailmast ka musta värvi hindamise poolest.

13.06.21 PSÜÜHIKA ... Silmaava ehk pupilli suurus on seotud inimese vaimse võimekusega, leidsid teadlased.

08.06.21 PSÜÜHIKA ... Ohu peale tugevalt hirmunud väikelaste soolestikukooslus on teistsugune kui tagasihoidlikuma hirmureaktsiooniga lastel, leiavad Michigani Osariigiülikooli ja Põhja-Carolina Ülikooli teadlased.

04.06.21 LOODUS ... Oskus inimestega lävida on koerakutsikatel kaasasündinud, leidsid USA teadlased. Täpsemalt on kuni 40 protsenti kutsika suhtlusoskusest pärilik ja avaldub ilma mingisuguse koolituseta. Avastusest võib olla kasu teenistuskoerte väljaõppe täiustamisel.

01.06.21 LOODUS ... Kui kaks laululindu koos laulavad, siis koordineerivad nad oma säutsumist mõnikord ülimalt meisterlikult, justkui oleks neist saanud üks laulja.

28.05.21 PSÜÜHIKA ... Vaimse võimekuse arendamist lubavad videomängud tegelikult aju ei treeni, leidsid teadlased.

27.05.21 PSÜÜHIKA ... Vestluspartneri emotsioonide lugemine tema näoilmetelt on tõhusa dialoogi nurgakivi. Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritööst selgus, et rõõmsad näoilmed soodustavad info talletamise ja töötlemise võimekust.

27.05.21 PSÜÜHIKA ... Inimese nägu jääb meile paremini meelde isiklikul kohtumisel, foto või video pealt aga kehvemini.

27.05.21 PSÜÜHIKA ... Kaks Alzheimeri tõve diagnoosimiseks laialt kasutatavat uuringut annavad ikka ja jälle vastuolulisi tulemusi. Tallinna Tehnikaülikoolis ja Amsterdami Vrije Ülikoolis kaitstud doktoritöö aitab mõista lahkheli põhjuseid ja tulemustest võib tõusta kasu ka dementsust põhjustavat haigust pidurdavate ravimite otsimisel.

25.05.21 PSÜÜHIKA ... Kui enamik inimesi ei pööra söögilauas teiste inimeste matsutamis- ja mugistamishäältele suuremat tähelepanu, siis nii mõnegi jaoks võib sellest kujuneda omamoodi katsumus. Värskes uurimuses põhjendasid teadlased söömishäälte talumatust ajuühenduste eripäradega.

24.05.21 PSÜÜHIKA ... Kõik inimesed tunnevad hirmu, ent psühholoog Ülli Kukumäe sõnul on küsimus selles, kuidas keegi oma hirmuga toime tulla oskab. Ta osutab, et paljud hirmud on õpitud lapsepõlves ja soovitab inimestel oma hirm endale lahti seletada.

17.05.21 ÜHISKOND ... Koroonakriis on võimendanud inimeste sotsiaalset eraldatust mõjutades vaimset tervist ja toimetulekut. Euroopa Sotsiaaluuringu näitavad, et sotsiaalset eraldatust kogeb viiendik Euroopa elanikkonnast, mida on oluliselt rohkem kui üksildust tundvaid inimesi ning probleemi esineb iseäranis palju Ida-Euroopas.

17.05.21 PSÜÜHIKA ... Küsimust, mis tegi ahvist inimese, on küsitud alates evolutsiooniteooria välja käimisest. Vastuseid on teadagi mitmeid, kuid nüüd lisab rühm Ameerika teadlasi aruteluväljale oma uurimistulemuse.

14.05.21 PSÜÜHIKA ... Ehkki nii mõnigi lugeja võib leida, et teadis seda juba ammu, järeldasid USA teadlased äsjases uuringus, et teraapiakoerad on tõesti toredad. Nende tehtud katse näitas nimelt, et teraapiakoertega suhtlemine taastab stressis tudengite vaimset võimekust paremini kui stressimaandamise õpitoad.

12.05.21 TERVIS ... Kehaliselt aktiivsed lasteaialapsed on aasta hiljem koolis vaimselt võimekamad, leidsid Tartu Ülikooli teadlased.

11.05.21 PSÜÜHIKA ... Platseeboefekti korral paraneb tervis mitte ravimi enda tagajärjel, vaid ootusest, et manustatud ainel on tervist parandav toime. Hiljutises uuringus näitasid teadlased, et platseeboefekti on võimalik aju elektrilise stimuleerimise kaudu suurendada. Tulemusest võib tulevikus kasu olla näiteks kroonilise valu ravimisel.

10.05.21 PSÜÜHIKA ... Koroonakriis pani piirangud peale terve ühiskonna normaalsele toimetamisele ja tippsportlased pole siin mingi erand. Eesti terviseteadlased kaardistasid piirangute mõju meie tippatleetide vaimsele tervisele ja tõdesid, et sportlaste heaolu võti on kindel võistlusgraafik.

07.05.21 PSÜÜHIKA ... Kuigi penaltid on jalgpallis üks lihtsamaid väravalöömise viise, kujuneb see tihti üksjagu närvesöövaks nii mängijale kui ka publikule. Hiljutine uuring aitab mõista, miks penaltid ajutegevuses nähtavate muutuste tõttu luhta lähevad.

05.05.21 PSÜÜHIKA ... Briti antropoloog Robin Dunbar väitis 1990. aastate algupoolel, et inimene ei tule korraga toime rohkem kui 150 sõprussuhte hoidmisega. Dunbar väitis nii inimaju suurajukoore suuruse ja teiste inimahvlaste käitumise põhjal. Nüüd leiab Rootsi teadlasrühm, et inimesel võib tähenduslikke suhteid olla siiski rohkem.

04.05.21 PSÜÜHIKA ... Kas olete tähele pannud, et kui keegi vaatab telefoni, siis kipuvad teisedki ümberkaudsed sama tegema. Itaalia teadlased on seda nähtust nüüd isegi päris süvenenult uurinud.

29.04.21 HARIDUS ... Koroonapandeemia ajal kasvanud stress ja pinged tõid esile nii koolipsühholoogide nappuse kui ka aastate taha ulatuvad tegematajätmised vaimse tervise edendamise vallas. Süstemaatilisemaid probleeme aitaks aga kasvõi ajutiselt leevendada lastevanemate suurem osavõtlikkus ja laialdasem teavitustöö.

27.04.21 PSÜÜHIKA ... Ehkki väikelaste kuulmist on uuritud põhjalikult, polnud teadlastel seni aimu, kuidas kuuleb suulist keelt paaritunnine imik. Kas oskus eristada kõne moodustavaid helisid on kaasasündinud või võtab selleks tarvilike närvivõrgustike areng aega? Nüüd lõid Hispaania teadlased uue metodoloogia, mille abil küsimusse selgust tuua.

21.04.21 PSÜÜHIKA ... Nii kosmoseavarus kui ka jäised poolused on seal töötavale inimesele äärmuslikud keskkonnad. USA teadlaste uuring annab Antarktika uurimisjaamade näitel aimu, kuidas inimeste vaimne tervis äärmuslikus eraldatuses enesetunne halveneb ja mida astronaudid tulevikus selle allakäigu aeglustamiseks teha saavad.

19.04.21 PSÜÜHIKA ... Kuigi stressivaba elu pole olemas võib ülemäärane stress halvendada oluliselt inimese meeleolu ja halvata tegutsemisvõime. Stress kipub üle pea kasvama just rasketel aegadel, kui inimesele tundub, et tal on vähe võimalusi oma olukorda mõjutada. Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask selgitab, kuidas stressiga hakkama saada.

14.04.21 PSÜÜHIKA ... Nii inimeste puhul kui ka loomariigis laiemalt on karjumise üks oluline eesmärk hoiatada läheneva ohu eest. Hiljutisest uuringust aga selgus, et negatiivsete emotsioonidega seotud karjete asemel tekitab inimestes tugevama reaktsiooni hoopis rõõmukilgete kuulmine.

13.04.21 PSÜÜHIKA ... Ajateenistusse asumisel peab noor kiirelt kohanema range päevakava, oluliselt väiksema privaatsuse ja suurenenud füüsilise koormusega. Lisaks tuleb täita ka ebameeldivaid korraldusi ja loobuda paljudest seni meeldinud tegevustest. Ka oma sõprade ja lähedastega saab suhelda ainult kindlatel kellaaegadel. Nendele stressoritele lisandus mullu ka koroonapandeemiaga seotud hirm ja teadmatus, kirjutab kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis värskes kaitseväe aastaraamatus.

12.04.21 PSÜÜHIKA ... Koduväljaku toetus on spordis tuntud nähtus. Ja tõepoolest, tundub ka täiesti loogiline, et kui poolehoidev kodupublik kaasa rõkkab ja ergutab, läheb ka mäng paremini. Kuid värskest teadusuuringust selgub, et asi ei ole üldsegi ainult publikus — märgatavat abi pakub juba ainuüksi kodune mänguväljak.

09.04.21 PSÜÜHIKA ... Kuna lapse varajane kõneoskus mõjutab märkimisväärselt tema hilisemat arengut, siis on oluline teada, millised tegurid seda kujundavad. Tartu Ülikooli arengupsühholoogid uurisid kodukeskkonna keelerikkuse seost 3–4-aastaste laste kõnearenguga ja leidsid, et seda mõjutavad enim vanema haridustase ja silma silma suhtluse sagedus.

08.04.21 PSÜÜHIKA ... Oxfordi Ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et igal kolmandal COVID-19 läbipõdenul esineb neuroloogilisi või vaimse tervise probleeme. PERHi statsionaarse ravi ülemarst-psühhiaater Merit Kudeviita tõdes, et Eestis tohutut psühhiaatriliste probleemidega inimeste lisandumist ta Eestis ei nänud pole, kuid põhjapanevaid järeldusi teha on veel vara.

05.04.21 TERVIS ... Harvardi Ülikooli teadlased leidsid hiirtega tehtud katsetes võimaliku seose stressi ja juuksekao vahel. Nimelt võib üks stressiga seotud hormoon pärssida juuksekarva nääpsude taastumisvõimet. Tähelepanekust võib täiendavate uuringute järel kasu olla kiilanemise ravis.

26.03.21 LOODUS ... Kui keegi koeraomanikule liiga teeb, ei avalda koer talle arvatavasti sooja poolehoidu. Kassid enda omanikuga suhtlevatel võõrastel samamoodi vahet ei tee. Nüüd leidsid Jaapani teadlased, et kasside näilise ükskõiksuse taga võib olla lihtsalt nende võimetus inimestevahelist suhtlust mõista.

18.03.21 LOODUS ... Teaduse suurtest mõistatustest saab vähestele vastata 400 mänguhimulise kutsika abil. Just nii talitas aga rühm USA teadlasi, kes tegid kutsikate abiga kindlaks, kuidas koerad inimeste käeviipeid mõistavad. Loomariigis haruldane oskus inimese kehakeelt mõista paistab koertel olevat pärilik.

16.03.21 PSÜÜHIKA ... Pandeemia esimese laine mõju ajateenijatele sõltus nii nende emakeelest, varalisest seisust kui ka konkreetsest väosast, kuhu teenima satuti, selgitasid välja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse teadlased.

16.03.21 PSÜÜHIKA ... Kui kaotate end mõnikord sügavale mõnda raamatusse või filmi, siis nüüd teavad teadlased paremini, mis teie ajus võib toimuda.

15.03.21 PSÜÜHIKA ... Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu alustas maailmas ainulaadset teadusuuringut, et tuua geenidoonorite abiga selgust vaimse tervise probleemide tekkepõhjustesse. Samuti loovad uuringu tulemused aluse personaalmeditsiini lahenduste arendamiseks vaimse tervise valdkonnas.

13.03.21 PSÜÜHIKA ... Harrastusteadlaste abil läbiviidud uuring kinnitab, et üliväikeses koguses LSD või samalaadsete psühhedeelikumide ainete võtmine vähendab ärevust ja tõstab tuju. Sama töö teeks ära aga ka tavaline suhkrutablett. Töös kasutatud metoodikat saab kasutada teistegi kliiniliste katsete odavamaks muutmiseks.

12.03.21 PSÜÜHIKA ... Kes on kunagi teise tuppa astudes tundnud, et ei mäleta, miks ta sinna astus, on kogenud ukseefekti. Austraalia teadlased näitasid nüüd katsetega, et tegu on reaalse nähtusega, kuid ainult juhul, kui ajul on samal ajal käsil mõni raske ülesanne.

11.03.21 TERVIS ... Patsientide agressiivsus ja vägivald psühhiaatrilises haiglas töötavate töötajate suhtes on üleilmne probleem ning mõjub halvasti töötajate vaimsele tervisele. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistrant Eneli Kaugerand kirjeldas oma arendusprojektis sõnalise rahustamise positiivset mõju, mis võib säästa tervishoiutöötajate ning klientide tervist ja aega.

10.03.21 PSÜÜHIKA ... Vaimse tervisega tegeleva MTÜ Peaasjad kliiniline psühholoog Anna Haasma õpetas saates "Terevisioon", kuidas teadlikult mõnd meeldivat toidupala nautida. Lisaks naudingule aitab harjutus tema sõnul inimesel paremini hetkes olla.

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Kui mitu tundi võiks keegi magada? Kas uneaeg erineb kuidagi vanuseti ja sooti? Kui hea või halb on haarata esimese asjana nutiseade? Ärkamise ja unega seonduvat avab Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru.

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Kes peaks planeerima oma päeva? Kuidas alustada, kui pole seda varem teinud? Kui palju veeta aega ühismeedias ja kui palju teadlikult molutada? Kes ei peaks oma aega planeerima? Päevaplaneerimisest räägib lähemalt Selge Pilt OÜ aja- ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann.

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Siiras naeratus kaunistab inimest, kuid mitte ainult – teadlased on välja selgitanud, et naeratamine võib leevendada ka füüsilist valu. Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping kirjutab sellest lähemalt.

03.03.21 PSÜÜHIKA ... Valuvaigisti toimib küll oma koostise tõttu, kuid suuresti aitab kaasa ka ravimivõtja usk vaigisti toimesse ehk platseeboefekt. Kui siiani pakkus platseebo olemus teadlastele peamurdmist, siis värske metaanalüüs selgitab nähtuse neuroloogilist poolt. Selgub, et platseeboravimid vähendavad ajus valuga seotud piirkondade aktiivsust.

02.03.21 PSÜÜHIKA ... Uuringud viitavad, et keset päeva tukastamine on pigem kasulik kui kahjulik. Lühike lõunauinak muudab inimese erksamaks, pikem tukastus aitab aga uut teavet paremini meelde jätta, vihjab Hiina eakatega tehtud uuring.

02.03.21 ARVAMUS ... Kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa rääkis "Plekktrummi" saates, et vaimse tervise teemasid ei tohiks häbimärgistada ja kõik inimesed võiksid osata anda vaimse tervise esmaabi.

26.02.21 R2 PORTAAL ... Koroonapandeemia tõttu kodukontorisse sunnitud töölistele võivad tunduda muu loomariigi igapäevased mured tühiasjana. Õnneks on taas tõepärasema perspektiivi taastamiseks mõndagi, mida saavad inimesed enda heaks ära teha, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

23.02.21 PSÜÜHIKA ... Tänapäeva töökeskkond sunnib inimesi rööprähklema ehk tegelema korraga mitut sorti ülesannetega. Psühholoogiateadus on paljudes klassikalistes eksperimentides näidanud, et rööprähklemine viib halvemate tulemusteni, kui ülesannete jadamisi lahendamine. Värske testiga saab igaüks aimduse, kas sama kehtib ka tema kohta.

12.02.21 PSÜÜHIKA ... Ees terendavale lahkuminekule võib viidata midagi nii väikest nagu igapäevane sõnakasutus. Mitu kuud enne suhte lõppu hakkavad partnerid rääkima rohkem endast ning kasutama sagedamini ees- ja asesõnu, leidsid USA teadlased.

08.02.21 TERVIS ... Kui miski inimeses stressi tekitab, eritub tema neerupealsetel kortisooli. Hormoooni võib seejärel leida nii inimese süljest, uriinist kui ka higist. Nüüd valmistasid Šveitsi teadlased kiibi, mis mõõdab inimese higi põhjal tema stressitaset kogu päeva vältel ja aitab ennetada stressiga seotud haiguste teket.