Psüühika

Unenäo keerukus sõltub une staadiumist

26.10.20 ... Unenägude kvaliteet ja keerukus paistavad une erinevates staadiumites muutuvat, selgub Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlaste uuringust. Ehkki inimene näeb und läbi öö, jõuavad just REM-une ajal lahti rulluda pikad ja sidusad uneseiklused.

Kuidas ära tunda andmepüüki ja mis on sotsiaalne sahkerdamine?

26.10.20 ... Erakordselt heade ja pealtnäha mitte kuskile sülle kukkunud suurepäraste pakkumiste puhul on sageli tegemist andmepüügiga. Edukamateks rünnakuteks võetakse sageli appi ka sotsiaalne sahkerdamine.

Jõukamate piirkondade elanikud on abivalmimad

18.10.20 ... Kus on inimesed abivalmimad, kas maal või linnas, vaesemas või jõukamas piirkonnas? Suurbritannias tehtud katseist nähtub, et jõukamais piirkonnis abistavad inimesed võõraid meelsamini kui kehvemal järjel paigus, linnal ja maal suurt vahet ei ole.

Lehmad eelistavad silmast silma suhelda

15.10.20 ... Nagu inimesed, eelistavad ka lehmad silmast silma suhtlust. Austria teadlased leidsid äsjases uuringus, et päris inimese hääl ja lähedus mõjuvad lehmadele lindistatud häälest rahustavamalt.

Eestlane otsib võimalusi kosmosemeeskonna stressi ennetamiseks

14.10.20 ... Uus kosmose võidujooks on alanud plaanidega viia 2024. aastaks taas inimene Kuule ja 2030. aastaks Marsile. Kosmoseavarustesse aga üldjuhul üksi seiklema ei minda ning seega on meeskonnatöö ja selle mõistmine oluline. Kuigi Eesti pole maailma juhtiv kosmoseriik, tegeletakse siin näiteks kosmosemeeskonna psühholoogia uurimisega.

Uuring: armunud ei lähegi aastatega ühte nägu

13.10.20 ... Alates 1980. aastatest ringleb teaduses ja ühiskonnas arusaam, et aastaid suhtes olevad inimesed lähevad ajas üha rohkem teineteise nägu. Stanfordi Ülikooli teadlased tõestasid kordusuuringus, et paarid siiki ei muutu ajas sarnasemaks. Pigem valivad inimesed juba eos endasarnaseid partnereid.

Koerad eelistavad näha inimeste asemel teisi koeri

13.10.20 ... Paljudele koeraomanikele meeldib oma lemmikute pead hoida ja neile sügavale silma vaadata. Ungari teadlaste uuring näitab aga, et koerad seda sama palju ei naudi ja vaataksid parema meelega hoopis liigikaaslastele otsa.

Õhusaastega kokku puutuvatel inimestel esineb sagedamini ajukahjustusi

09.10.20 ... Õhusaaste mõjutab nii meie kopse, südameid kui ka ajusid. Värske rahvusvaheline uuring viitab, et ülisaastunud õhuga Mexico Citys üles kasvavate laste ajust võib leida juba noores eas kahjustusi, millele sarnanevaid näeb muu hulgas Alzheimeri ja Parkinsoni tõve korral.

Koroonakarantiin pani põntsu inimeste vaimsele tervisele

09.10.20 ... Kevadise koroonakarantiini ajal täheldasid psühhiaatrid, et Eestis tekkis rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Ka inimesed ise märkisid, et nad tajuvad rohkem stressi ja ärevust. Iga-aastaselt lisandub Eestis üle 20 000 psüühikahäire diagnoosi saanud inimese.

Uuring: kassiga suheldes tasub aeglaselt silmi pilgutada

08.10.20 ... Paljud kassiomanikud väidavad, et oma kassile aeglaselt silmi pilgutades vastab kass rõõmsalt samaga. Nüüd näitasid Briti teadlased katsetega, et aeglane pilgutamine mõjub tõepoolest kassidele justkui soe naeratus.

Käsitsi kirjutamine on tõeline nutitegevus

05.10.20 ... Sedamööda, kuidas klassiruumides levivad digiseadmed, ilmub üha enam teaduslikku kinnitust arusaamale, et just käsitsi üles kirjutades jääb õpimaterjal õpilasele paremini meelde.

Jaapani kass suudab inimest täpselt järele aimata

02.10.20 ... Ebisu nime kandev Jaapani kass võib olla maailma esimene kassist miim, kelle võime oma omaniku käitumist järele aimata on tõestatud kontrollitud katsetingimustes. Nii head matkimisvõimet on varem täheldatud vaid üksikute loomaliikide puhul. Ühtlasi osutab see, et imetajad õppisid teisi matkima juba üsna varajases arengustaadiumis.

Liiga pildirohked raamatud pärsivad laste lugemisoskust

28.09.20 ... Teksti kõrval olevad, kuid selle sisuga mitte kooskõlas olevad pildid hajutavad lugeja tähelepanu. Nii mõistavad lapsed teksti lõppkokkuvõttes kehvemini, selgub Carnegie Melloni Ülikooli teadlaste uuringust.

Mahasurutud mõtted on ajus ikkagi näha

22.09.20 ... Püüdke nüüd nii, et järgmised kaks minutit ei mõtle roosast elevandist, kohe mitte üldse ei mõtle roosa elevandi peale. Vaatame, kuidas välja tuleb.

Dementsusega vanurid päästab enesetapumõtetest arstide tähelepanu

22.09.20 ... Pea kuuendik kodus elavatest dementsusega eakatest mõtleb suitsiidist, selgus Tartu Ülikooli teadlaste osalusel kaheksas Euroopa riigis tehtud uuringust. Suitsiidimõtete olemasolust on teadlaste hinnangul vaja kindlasti teada saada, et pakkuda haigele sobivat ravi ja tema hooldajatele abi.

Väsinud närvirakud muudavad ajataju

21.09.20 ... Kui kiiresti liigub aeg? Subjektiivne ajataju sõltub teatavasti tugevasti olukorrast, nii näitab kogemus. Mõnikord minutid ja tunnid muudkui venivad ja venivad, teinekord kaovad üksteise järel väga ruttu.

Hallutsinatsioone võivad kogeda ka terved inimesed

18.09.20 ... Hulk teadustöid on tõestanud, et hallutsinatsioone ei koge ainult skisofreeniat või mõnda muud vaimset häiret põdevad inimesed, vaid pettekujutlusi võib olla ka täiesti tervetel inimestel. Tartu Ülikooli teadlaste uuringust nähtub, et hallutsinatsioonide kogemine on seotud inimese eneseteadlikkusega.

Värvid tekitavad kõigis maailma inimestes sarnaseid tundeid

15.09.20 ... Kõik maailma inimesed seostavad omavahel värve ja tundeid. Sealjuures seostuvad erinevais paigus elavatel inimestel samad värvid samade tunnetega, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Ekstravertsed õpilased ja algajad autojuhid riskivad teistest rohkem

08.09.20 ... Inimelu on täis ohtlikke olukordi, millega toimetulek sõltub suuresti inimese teadlikkusest, aga ka bioloogilistest teguritest. Tartu Ülikooli haridusteadlase Kadi Luht-Kallase doktoritöö pakub välja viisi, kuidas saaks iseenda parema tundma õppimisega liikluses paremini toime tulla.

Doktoritöö uuris närvirakkude matemaatilisi mudeleid

02.09.20 ... Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Sander Paekivi kaitses väitekirja, milles uuris närvirakkude mudeleid. Viimaste abil saab leida närviraku käitumismustreid kirjeldavaid valemeid.

Eesti geneetik arendab võimalusi pärilike haiguste täpsemaks diagnoosiks

27.08.20 ... Tänapäeval suudavad arstid täpse diagnoosi panna vaid pooltele päriliku haiguse kahtlusega patsientidele. Tartu Ülikooli kliinilise geneetika vanemteadur Sander Pajusalu arendab oma töös geenidiagnostikat, mille abil saaks tulevikus luua Eesti patsientidele täpsemaid ehk just nende vajadustele vastavaid ravivõimalusi.

Vanema sõnavalik määrab ära, kuidas imik uusi asju meelde jätab

21.08.20 ... Võime uusi objekte mällu talletada ning hiljem meenutada areneb inimesel välja juba imikueas. Northwesterni Ülikooli teadlaste äsjane uuring näitas, et üheaastasena jätab laps asju meelde selle põhjal, mis nimetusega neid asju talle tutvustatakse.

Sageli naervad inimesed saavad stressiga paremini hakkama

05.08.20 ... Inimesed, kes sageli naeravad, tulevad paremini toime stressirohkete olukordadega, siiski ei kehti niisugune tendents intensiivsete naerjate puhul.

Google otsingus tehtud päringud võivad prognoosida enesetappude kasvu

04.08.20 ... Kuigi koroonaviiruse pandeemia alguses enesetappudega seotud päringud Google otsingumootoris ei kasvanud, pole siiski põhjust rõõmustamiseks, sest kriisiolukorras võib enesetappude kasv olla mõningase viiteajaga, leiavad USA teadlased.

Inimaju eristab lõhnu mälestuste põhjal

29.07.20 ... Itaalia ja Ameerika teadlased tegid kindlaks viisi, kuidas meie aju erinevaid lõhnu eristab. Kui nina haistab lõhna keemilist koostist, siis aju võrdleb iga lõhna varem haistetutega. Avastus võib aidata arendada robotite tehislikku lõhnataju.

Isaga koos mängivad lapsed valitsevad end paremini

17.07.20 ... Kui isa leiab lapse esimeste eluaastate jooksul aega viimasega koos mängida, võib laps suureks kasvades suuta oma käitumist ja tundeid paremini valitseda, selgub Cambridge'i Ülikooli teadlaste uuringust.

Inimaju mäletab sõnu nagu interneti otsingumootor

14.07.20 ... Inimaju mäletab sõnu erinevalt. Näiteks sõnad "siga", "tank" või "uks" meenuvad hõlpsamini kui "kass", "tänav" või "trepp". Kinnitust saab teooria, et sõnad ja mälestused on ajju talletatud sõlmpunkte täis võrgustikuna, selgub Ameerika teadlaste uuringust. Avastusest võib abi olla dementsushaigetele mälutestide koostamisel.

Sportlike hiirte verevalgud noorendavad laiskvorst-hiirte ajurakke

10.07.20 ... Vereülekanne korrapäraselt trenni teinud hiirtelt võib väheliikuva hiire aju paremini tööle panna, selgub California Ülikooli teadlaste uuringust. Avastust saab rakendada voodihaigete inimeste aju turgutava ravimi loomiseks.

Surelikkuse meenutamine paneb inimesi rohkem annetama

08.07.20 ... Kui võimalikule annetajale meenutada tema surelikkust, annetab ta palju tõenäolisemalt. Samuti eelistavad inimesed annetada neile tähenduslikke esemeid, et annetatud eseme kaudu nii-öelda edasi elada, selgub Briti Kolumbia Ülikooli teadlaste värskest uuringust.

Noorte kehvad sotsiaalsed oskused võivad viia uimastite tarvitamiseni

07.07.20 ... Väheste sotsiaalsete oskustega 15–16-aastastel noortel on suurem risk alustada suitsetamist ja jääda igapäevasuitsetajaks ning tarvitada alkoholi ja teisi uimasteid, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst.

Raske lapsepõlv poeb sõna otseses mõttes naha alla

25.06.20 ... Raske lapsepõlv jätab jälje geenidele, mis on seotud kroonilise põletiku, tubakasuitsu, õhusaaste ja kopsuvähiga. Nii võib lapse kodukant mõjutada tema tervist veel aastaid, selgub Duke'i ülikooli teadlaste uuringust.

Skisofreenia tõstab enesetapuriski kümneid kordi

18.06.20 ... Skisofreeniaspektri diagnoosiga inimesed võivad enesetapu teha elanikkonna keskmisest 170 korda tõenäolisemalt, selgub Kanada sõltuvuste ja vaimse tervise keskuse (CAMH) teadlaste uuringust.

Päikese käes töötamine teeb inimesed töntsimaks ja seab nad ohtu

18.06.20 ... Pikalt lagipähe paistev päike nüristab märkimisväärselt inimese meeli. Ühtlasi teeb see inimese koordinatsiooni kehvemaks ja pärsib töövõimet, selgub Kopenhaageni Ülikooli teadlaste uuringust.

Uuring: kohusetundlikumad ja emotsionaalsemad inimesed olid suuremad WC-paberi varujad

16.06.20 ... Inimesed, kes tunnevad rohkem hirmu koroonaviiruse tõttu ja kes on emotsionaalsemad ning kohusetundlikumad, olid koroonaviiruse pandeemia tõttu suuremad WC-paberi varujad, selgus hiljuti avaldatud uuringust.

Pikk lapsepõlv teeb varesed inimeste kombel targaks

15.06.20 ... Vareslaste lapsepõlv on teiste linnuliikidega võrreldes suhteliselt pikk ja võrreldav inimlaste kasvuajaga. Pasknäärid, kaarnad ja varesed on seetõttu teistest lindudest targemad: nad oskavad kasutada puupulki tööriistana ning tunda paremini ära kiskjaid, kirjutavad saksa teadlased.

Uuring: koroonakriis räsis vaimselt kõige enam noori täiskasvanuid

10.06.20 ... Tallinna Ülikooli teadlased alustasid aprilli teises pooles uuringuga, et uurida Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu erinevaid tahke koroonakriisi pandeemia tingimustes. Esimesest uuringulainest selgus, et pea kolmandikul vastanutest esines depressioonile viitavaid sümptomeid normist rohkem.

Emotsionaalse tundlikkuse taga on osaliselt geenid

10.06.20 ... Osa inimesi on tundlikumad kui teised. Kaksikuid vaadelnud uuring näitas, et inimese tundlikkus sõltub peaaegu pooles osas geenidest, vahendab ScienceDaily.

Eestlaste keeletaju kõneleb digiriigi asemel popkultuurist

04.06.20 ... Tallinna Ülikooli eesti filoloogia üliõpilane Erik Mikkus uuris ilmanähtuste ja keele vahelisi seoseid. Selgus, et sõnad nagu udu või pilv toovad eri kultuuridest inimeste silme ette erinevaid kujutluspilte.

Öine sinine valgus ajab hiired masendusse

04.06.20 ... Hiina teadlased on avastanud, et kui hiirtele korduvalt öösiti sinist valgust näidata, siis võivad neil peagi ilmneda depressiooni nähud.

Koer päästaks omaniku, kui ta vaid oskaks

02.06.20 ... Omaniku hädakisa kuuldes tõttaks koer talle appi ühel juhul kolmest. Kui koer juba teaks, kuidas hädas omanikku aidata, teeks ta seda kaheksal juhul kümnest. Koera motivatsioon jääb aga segaseks, kirjutavad Arizona Osariigi Ülikooli teadlased oma uuringus.

Beebide matkimine innustab neid suhtlema

01.06.20 ... Kaaslase jäljendamine on üks vanemaid kultuurideüleseid huumorinippe, mis ei vaja toimimiseks sõnu. Lundi ülikooli teadlased korraldasid katse, et selgitada välja, kuidas sellesse suhtuvad kõnelemiseni alles teel olevad imikud. Tulemus kinnitab paljude lapsevanemate kogemust: matkimine teeb lastele nalja. Huvitavaid järeldusi tehti aga veel.

Üksiveedetud aeg võib jätta laste vaimsele tervisele jälje aastateks

01.06.20 ... Eriolukorra ajal üksinduses veedetud kuud võivad halvemal juhul mõjutada lapse vaimset tervist terve järgmise kümnendi, kirjutavad Bathi Ülikooli teadlased värskes ülevaateuuringus.

Uuring: noored mehed tunnevad rohkem üksildust kui eakad

27.05.20 ... Üksildust tunnevad rohkem individualistlikus ühiskonnas elavad noored mehed, selgus Suurbritannia teadlaste tehtud uuringust.

Sage Instagrami vaatamine seostub depressiooni asemel probleemse nutitelefoni kasutamisega

26.05.20 ... Instagrami kasutamise sagedus on seotud probleemse nutitelefoni kasutamisega, kuid mitte depressiooni ja ärevusega, selgus eestlaste hiljuti avaldatud uuringust.

Inimesed annetavad meelsamini suurte ja kirjukarvaliste loomade päästmiseks

25.05.20 ... Varemgi oli teada, et inimestele läheb nunnuks peetud loomaliikide käekäik keskmisest rohkem korda. Nüüd selgus Londoni Royal Holloway Ülikooli teadlaste uuringust, et kukrut kergendatakse ka suurte, värvikirjute või sinakas toonis nahaga loomade päästmiseks, kirjutab ajakiri Science.

Tehisintellekt aimab selfitajate iseloomuomadusi inimesest paremini

22.05.20 ... Tehisintellekt suudab kirjeldada fotol kujutatud inimese iseloomu inimhindajast paremini, selgub Vene teadlaste uuringust. Sealjuures on arvuti jaoks lihtsam lugeda naiste näoilmeid ja tunda fotol ära meelekindlad inimesed.

Eesti haiglaõed põlevad ülekoormatusest läbi

22.05.20 ... Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Kõige haavatavamad on just nooremad ja väiksema tööstaažiga õed. Eestis võib asi olla aga õdede puuduses, kirjutab ajakiri Eesti Õde.

Enesetapurisk ähvardab ka kergete vaimse tervise muredega noori

20.05.20 ... Varem arvati, et enesetapule mõtlevad tõenäolisemalt vaimse tervise häire sümptomitega noored. Paraku külastavad elust lahkumise mõtted enim neid, kelle vaimse tervise mured on kerged või mõõduka tugevusega, selgub värskest uuringust.

Minutiloeng: kas meil on piisavalt aega?

18.05.20 ... Ajaküllust või ajanappust on arvatavasti kogenud kõik. Millest siiski tuleb, et mõnel inimesel on justkui rohkem aega kui teisel, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli läbirääkimiste psühholoogia lektor Arno Baltin.

Internetiuurija: sotsiaalmeedia aitab kriisiajal isolatsiooni taluda

15.05.20 ... Sotsiaalmeedia annab koroonaviirusepuhagu ajal huvitavat ainest erinevateks juhtumiuuringuteks, leiab Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent Katrin Tiidenberg. Samas on saanud juba kinnitust, et ühismeediale ühese hinnangu andmine on peaaegu et võimatu.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: