Psüühika

Metaanalüüs: müksed toimivad innustades, kuid mitte sundides

18.01.22 PSÜÜHIKA ... Müksamine (ingl nudging) ehk inimese valikute teadlik kujundamine pälvib mõjutusvõttena üha enam tähelepanu. Nüüd osutab Šveitsi teadustöö, et müksetest on tõesti kasu, kuid näiteks toiduvalikul rohkem kui rahaasjades.

Psühholoog: ärevushäire tunneb ära vältivast käitumisest

13.01.22 PSÜÜHIKA ... Ärevustunne võib elus tekkida sageli, kas või viimase kuu elektriarvet oodates. Ärevushäirest saab aga rääkida siis, kui inimene väldib hirmu tõttu mingeid argiseid olukordi, osutab Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Keskkonnasõbralik käitumine seostub avatuse ja kõrgema ilumeelega

13.01.22 ARVAMUS ... Senistest uuringutest tuleb välja, et keskkonnasõbralikumalt käituvad inimesed on tavaliselt eos uuendustele avatumad ja kõrgema ilumeelega. Ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks ning kliimat puudutavate otsuste puhul võiksid arvestada sellega nii reklaamitootjad kui ka valijad.

Tõrjutusriskis noored kadusid eriolukorra ajal sotsiaaltöötajate orbiidilt

11.01.22 ÜHISKOND ... Probleemsest perest, palgavaesuses, vaimse tervise murega või õpingud pooleli jätnud noor võib sageli leida end ühiskondliku elu piiride tagant. Eriolukorra ajal 2020. aasta kevadel jätsid suhtluspiirangud tõrjutusriskis noored ilma noorsootöötajate tähelepanust ja abist, osutab Tallinna Ülikooli teadlaste uuring.

Psühholoog: reklaam on muutunud tõhusamaks, aga nalja saab vähem

10.01.22 ÜHISKOND ... Võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga on reklaam nüüd isiklikum, vähem naljakas ja jõaub inimeseni tema veebikäitumise põhjal, rääkis Tartu Ülikooli professor Talis Bachmann. Ühtlasi võib vanemate kontrollita nutiseadet kasutav laps reklaami nüüd varasemalt hõlpsamalt üles leida.

Ajutüve närvirakud hoiavad häälitsuste rütmi

10.01.22 PSÜÜHIKA ... Inimese kõnet iseloomustab ikka teatav rütmilisus. Vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid, luulel on värsimõõt. Rütmilised on ka mittesõnalised häälitsused nagu naer ja nutt – ja rütmilised on ka loomade häälitsused nagu linnulaul või hiirepiiksud.

Muutus ajutöös võimaldab märgata depressiooni enne selle avaldumist

06.01.22 PSÜÜHIKA ... Aju elektrilist aktiivsust uurides on võimalik depressiooni tundemärke juba enne seda, kui inimene ise end tavapärasest teisiti tunneb, viitab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö. Tähelepanekust võiks olla kasu haiguse ennetamisel ja vastutusrikkamatel ametikohtadel töötavate inimeste tippvormis hoidmisel.

Seenetoidud võivad vähendada depressiooniohtu

03.01.22 PSÜÜHIKA ... USA teadlaste ulatuslik analüüs osutab, et seeni söövad inimesed võivad seenepõlguritest harvem depressiooni küüsi langeda. Samas hoiatavad autorid, et seose näol võib olla tegu juhusliku kokkulangevusega ja tulemustesse tuleb suhtuda seetõttu esialgu ettevaatlikult.

Akadeemiline haridus võib aeglustada vanas eas aju mandumist

31.12.21 PSÜÜHIKA ... Heast haridusest ja elukestvast õppest võib olla kasu ka vanaduspäevil. Šveitsi teadlaste uuringu esialgsete tulemuste järgi mandub akadeemilise taustaga inimese aju vananedes kohati aeglasemalt. Tema aju suudab nimelt paremini vaimse võimekuse ja närvisüsteemi ealiste iseärasustega toime tulla.

Visalt kulgeva klaveriõppe taga on tihti mängustiili eripärad

28.12.21 HARIDUS ... Uut pilli mängima õppides juhtub sageli, et õppur eelistab kas nooti lugeda või peast mängida. Elukutseline pianist peaks aga oskama hästi mõlemat. Nii tasub klaveriõpetajal õppurite eripärasid varakult märgata, et neist igaühte individuaalselt toetada, kirjutavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadlased.

Pildid püüavad sõnadest rohkem pilku ajukeemia tõttu

23.12.21 PSÜÜHIKA ... Pildid püüavad inimese tähelepanu sageli paremini kui sõnad või kuuldud jutt. USA teadlaste uuring osutab, et asi võib olla ajukeemias: kui kujutisi töötleval aju osal on tegemist, eritub seal rohkem ajutööd reguleerivat hormooni.

Uuring: lähedast vestlust võõrastega pärsib liigne tagasihoidlikkus

20.12.21 PSÜÜHIKA ... Inimene, kes otsib teistega lähedast sidet, piirdub tavaliselt pereringi ja paremate sõpradega. Mõte enda avamisest tundmatule võib sealjuures olla hirmutav. Nüüd selgub uuest uuringust, et seesugusel hirmul pole alati alust, sest võõra huvi vestluse vastu kiputakse alahindama.

Raketiteadlaste vaimsed võimed on üsna tavalised

20.12.21 PSÜÜHIKA ... Kuigi kõnekujundites kiputakse raketiteadlasi ja ajukirurge äärmiselt targaks pidama, osutab Briti teadlaste värske pilauuring, et nende vaimne võimekus ei erine oluliselt üldelanikkonna omast.

Uuring: koerad võivad mõista keskmiselt 89 erinevat fraasi

10.12.21 PSÜÜHIKA ... Koerad võivad õiget koolitust saades selgeks saada umbes 89 erinevat sõna või fraasi, leidsid Kanada teadlased. Eriti lai sõnavara on teenistuskoertel.

Teadlased lõid küsimustiku, mis leiaks psühhopaatsed kassid

08.12.21 PSÜÜHIKA ... Ilmselt mõistatab nii mõnigi kassiomanik aeg-ajalt, millest tema lemmik mõtleb. Nüüd valmis Briti teadlastel küsimustik, mis võib hiirekeldri mõttemaailmast veidi paremat aimu anda, ja näidata, kus lemmik psühhopaatia triarhilises mudelis paikneb.

Infokaskaadides parvlemine polariseerib ühismeedia kasutajaskonda

08.12.21 ÜHISKOND ... Ühismeedia kipub ühiskonda polariseerima ja kajakambristama ning nüüd on Ameerika teadlased täpsustanud selle nähtuse taga olevat mehhanismi.

Ühismeedia Alice'id ei loobu liigagi tuttavast kahetsustundest

30.11.21 R2 PORTAAL ... Ühismeedias võib olla huvitav aega veeta, aga pahatihti järgneb sellele kahetsustunne. Lõuna-Korea ja USA teadlased osutavad ühismeediakasutusele kui mustendavale jäneseurule, tõdeb R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Teadus 3 minutiga | Pole tervist ilma vaimse terviseta

29.11.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Ilmselt on kõik kuulnud ütlust "terves kehas terve vaim". Mis aga siis, kui vaim ei ole terve, küsib Tartu Ülikooli genoomika instituudi doktorant Hanna Maria Kariis

Buba või kiki: sõnade ja tähenduste seosed ületavad keelepiire

29.11.21 PSÜÜHIKA ... Olenemata emakeelest seostavad inimesed pseudosõna buba pehmete piirjoontega kujundiga ning pseudosõna kiki teravate nurkadega kriitseldusega, osutavad keeleteadlased.

Ühismeedia ajab masendusse

25.11.21 PSÜÜHIKA ... Sotsiaalmeediakasutus ja masendus käivad käsikäes, kui uskuda uuemaid teadusuuringuid.

Juba väikesed lapsed hindavad head nalja

19.11.21 PSÜÜHIKA ... Huumor on üldinimlik nähtus; juba väikesed lapsedki kõhistavad tihtilugu naerda, mõistavad ja teevad nalja.

Geenide isikuomadustega seostamine aitab teha terviseteadlikumaid otsuseid

18.11.21 PSÜÜHIKA ... Isiksuseomadused mõjutavad inimese edukust eri eluvaldkondades, näiteks tööelus, aga ka tervise ja suhete puhul. Parem arusaamine isiksuseomaduste seostest keskkonna ja geenidega eeldab suure hulga andmete analüüsi, kinnitavad maailma kõige põhjalikuma isiksuseuuringu käivitanud Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlased Uku Vainik ja René Mõttus.

Inimesed peavad kinni lühikesest või olematust tähtajast

17.11.21 PSÜÜHIKA ... Kui sageli nähakse unustamise kurjajuurena harjumust olulisi tegevusi edasi lükata, siis tegelikult näib mure peituvat tähtaegades. Uus rahvusvaheline uuring viitab, et kõige parem on ülesandele üldse mitte tähtaega seada või siis lubada seda teha võimalikult peatselt.

Inimesed näevad emoji'desendiselt sõnade asemel pildikesi

15.11.21 PSÜÜHIKA ... Kuigi inimajul kulub emoji mõistmiseks poolteist korda sama palju aega kui sõna jaoks, tabab enamik inimesi pildikese tähenduse tekstis ära üsna kiiresti. Veidi kauem kulub aega, et mõista emoji'ga väljendatud keelemängu, leidsid Saksa teadlased.

Mitmekesi koju jäänud koerad uluvad hullemini kui üksik koer

15.11.21 PSÜÜHIKA ... Kui koer üksi koju jääb, võib ta hakata südantlõhestavalt niutsuma, ulguma ja haukuma, äratades võib-olla naabritegi tähelepanu, kaastunde või pahameele.

Ilmajäämishirm tõstab nutiseadme kasutusaega arvatust vähem

11.11.21 PSÜÜHIKA ... Ilmajäämishirm ehk FOMO (fear of missing out) väljendub olukorrana, kus inimene kardab ilma jääda millestki, mida teised tema ümber kogevad. Hiljutises uuringus selgus, et ilmajäämishirm on tegeliku nutiseadme kasutusega seotud arvatust väiksem.

Psühholoogid: inimesed harrastavad teadvelolekut valesti

09.11.21 PSÜÜHIKA ... Teadvelolek või ärksameelsus ehk mindfulness ei too paljudele inimestele oodatud stressileevendust, sest sageli piirduvad harrastajad pelgalt oma ümbruse märkamisega. Praktikast oleks palju enam abi, kui inimesed stressiallikaid märgates ka nende vähendamisega tegeleks, osutab Kanada teadlaste ülevaateuuring.

Kõrgkoolitöötajate sisesuhtlust ei paranda tarkvara, vaid inimesed

08.11.21 ÜHISKOND ... Inimeste rahulolu oma tööga sõltub osalt sellest, kuidas nende töökohal infot vahetatakse. Eesti kõrgkoolide sisesuhtlust ja infokorraldust käsitlev Tallinna Ülikooli doktoritöö osutab, et töötajad on oma tööga rahul ega tunne infoüleküllust, kui organisatsiooni sees on täpselt paigas, kelle asi ja kuidas on mingit infot jagada.

Minutiloeng: kuidas rääkida noortega?

08.11.21 PSÜÜHIKA ... Vahel on nii, et endal on kõik selge, samas kui noore inimesega rääkides ei kipu ta sugugi kuulama. Tallinna Ülikooli nooremteadur ja Tallinna Lastehaigla kliiniline psühholoog Õnne Uus räägib, kuidas anda noortele nõu nii, et nad nõuandeid ka kuulaksid ja neist kasu oleks.

Suurem osa inimesi on üsna ausad

29.10.21 ÜHISKOND ... Hoolimata juttudest, et elame tõejärgsel ajastul, on enamik inimesi tegelikult ikkagi päris ausad. Erandiks on mõned üksikud väga võimekad valetajad.

Tööpsühholoog: ületöötamise esimene ohumärk on kehv uni

22.10.21 PSÜÜHIKA ... Eelmisel sügisel vastas CV Keskuse uuringus 51 protsenti küsitletutest, et teevad tööl ületunde ja pooled neist lisatasuta. Töö- ja organisatsioonipsühholoog Ave-Gail Kaskla-Kupryse sõnul annab ületöötamisest esimesena märku häiritud uni.

Pandeemiast põhjustatud üksilduse ja kurbuse vastu aitab nostalgia

20.10.21 PSÜÜHIKA ... Teadlased on näidanud, kuidas nostalgial võib mitmel puhul olla kasulik mõju, näiteks inimese toimetulekul leinaga. Hiljutises uurimuses selgus, et pandeemiaeelse aja nostalgiline meenutamine aitab üksilduse käes vaevlevatel inimestel end õnnelikumana tunda.

Linnas liikuja valib otsema, mitte lühema tee

19.10.21 PSÜÜHIKA ... Kui tahame minna ühest kohast teise, punktist A punkti B, võib tunduda mõistlik valida kõige lühem võimalik tee, kuid tuleb välja, et meie evolutsioon on pidanud sobivamaks mõnevõrra erinevat teekonnavaliku-printsiipi, nn vektormeetodit.

Minutiloeng: kuidas lepitada tüli

18.10.21 PSÜÜHIKA ... Enamik inimesi tahab elada rahus ja üksteisemõistmises, aga vaidlused, tülid ja sõjad on siiski meie igapäevased kaaslased. Optimistid arvavad, et rahulike aegade vahepeal on tülisid ja vaidlusi. Pessimistid arvavad vastupidi – tülide ja sõdade vahepeal on pisut rahuaega. TLÜ läbirääkimiste psühholoogialektor Arno Baltin räägib, miks tekib tüli ja kuidas leida rahu.

Eesti kiiruseületajad paistavad silma ebatervislike eluviisidega

15.10.21 PSÜÜHIKA ... Problemaatilist liikluskäitumist saab seostada ebatervisliku elustiiliga, näiteks alkoholi ja kiirtoidu tarvitamisega, selgus Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro juhtimisel valminud uurimistööst.

Ajust loobunud mantelloomal on meile õpetlik sõnum

12.10.21 R2 PORTAAL ... Inimkond peab aju maise arengu suurimaks saavutuseks ja naeruvääristab näiteks mantellooma (Tunicata), kes sööb ära iseenda aju. Areneva tehisintellekti omapärased probleemilahendused tõstatavad aga küsimuse, kas inimese aju on ikka ülim arengusaavutus, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Lugeja küsib: miks tunduvad sügisesed puulehed silmale ilusad?

11.10.21 LUGEJA KÜSIB ... Sügisel on tänaval kolletavaid puid ilus vaadata. Novaatori lugejal tekkis aga küsimus, miks see nii on. Miks tunduvad surevad lehed meile silmaga vaadates meeldivad? Vastab Tartu Ülikooli zooloogia osakonna emeriitprofessor Raivo Mänd.

Psühholoog: koeraomanik on üksilduse eest kaitstud

06.10.21 PSÜÜHIKA ... Inimene on sotsiaalne olevus, kelle lähedusvajadust võivad teise inimese puudumisel leevendada loomad. Nii võib näiteks koer ergutada üksildast eakat rohkem liikuma ja naabritega suhtlema, või kuldkala olla toeks tarumeeritud lapsele, rääkis psühholoog Ülli Kukumägi.

Paar sõpra arendavad last rohkem kui toatäis mänguasju

04.10.21 PSÜÜHIKA ... Tänapäeva lastel on valida rohkemate mänguasjade vahel kui kunagi varem ajaloos. Millised neist on lapse jaoks arendavad ja millised võib julgelt poodi jätta? Kuidas erinevat tüüpi mänguasjad last arendavad? Mängimise ja asjade üle vestlesid Novaatoriga Tartu Mänguasjamuuseumis kolm asjatundjat.

Kuri nägu äratab vaataja tähelepanu rõõmsast näost rohkem

02.10.21 PSÜÜHIKA ... Kui inimesele näidata kiiresti pilte erinevatest nägudest, püüavad tema tähelepanu pigem mõnd tunnet väljendavad näolapid. Evolutsioonilistel põhjustel märkab inimene eriti teravalt just kurja ilmega nägusid, selgub Tartu Ülikooli psühholoogide uuringust.

Langevarjurite seiklusjanu peitub osaliselt geenides

29.09.21 PSÜÜHIKA ... Inimesed võtavad iga päev kõikvõimalikke riske: ohtlikud möödasõidud maanteel, investeerimine, millegi uue ja huvitava söömine jne. Vajadus põnevuse ja seikluste järele on aga inimesiti erinev. Langevarjureid uurinud Eesti teadlaste analüüs osutab, et osaliselt on selle taga geenid.

Video: loeng õnnelikkuse mõõdupuust

24.09.21 PSÜÜHIKA ... Millest me siis räägime, kui räägime õnnelikkusest ja millest see sõltub? Sellest ja paljust muust räägib Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. seminaril "Millest me räägime, kui räägime õnnelikkusest?".

Ülevaateartikkel tõstatab küsimuse paratsetamooli ohutusest rasedatele

24.09.21 TERVIS ... Neljapäeval avaldas rahvusvaheline teadlasrühm ülevaate, kus osutab paratsetamooli võimalikule loote arengut kahjustavale mõjule. Siiski pole tegu uue teadmisega, vaid ettepanekuga ravimiametitele teemat lähemalt uurida.

Autismikalduvusega lastel võib olla abi varajasest teraapiast

22.09.21 PSÜÜHIKA ... Rahvusvaheline teadlasrühm lõi teraapia väikelastele, kelle käitumises ilmneb varakult märke autismispektri häirest. Teraapia vähendab võimalust, et lapsel diagnoositakse kolme-aastasena autism.

Video: vestlusring parimast vaimu toidust

21.09.21 TEADLASTE ÖÖ ... Septembri keskel toimub "Teadlaste öö" festival, mille raames toimub sel aastal üle Eesti mitmeid toiduga seotud arutelusid ja töötubasid. Tallinna Ülikoolis toimunud vestlusringis tuli juttu vaimu toidust ehk sellest, kuidas parimal viisil vaimset tervist hoida.

Uuring: Kuu mõjutab tugevalt meie und

20.09.21 PSÜÜHIKA ... Kui seni on uuringud Kuu mõju kohta inimeste unele andnud vastakaid tulemusi, siis nüüd osutavad Rootsi teadlased, et Kuu tõesti mõjutab meie und. Ehkki vaatluste käigus muutus just meeste uni Kuu kasvufaasi ajal kehvemaks, tuleb seose põhjuslikkust veel täiendavalt kontrollida.

Sama lugu kuulates löövad inimeste südamed ühes rütmis

17.09.21 PSÜÜHIKA ... Lugude jutustamine on olnud inimeste jaoks ajalooliselt viis üksteisele infot edastada. Vähe sellest, et inimaju elab seetõttu lugudele elavalt kaasa, osutab värske, ent väikese valimiga uuring, et loole kaasaelamine võib mõjutada ka kuulaja pulssi.

Rahulikus kodus kasvanud lapsed tagavad tulevikus parema riigi

16.09.21 PSÜÜHIKA ... Kui laps kasvab üles stabiilses kodus, kus alati on laual hea toit ja pereliikmed raha pärast ei kiskle, kujunevad tema nägu ja kehaehitus korrapärasemaks. Sümmeetrilisema näoga ja muidu enesekindlaks kasvanud inimesel on aga lihtsam omakorda elus edukas olla ja kaaslast leida, viitab Eesti teadlase osalusel valminud uuring.

Kultuuripsühholoog: uudsus sünnib kriitilisest suhtest olemasoleva korraga

13.09.21 PSÜÜHIKA ... Mitu aastakümmet Ameerika ülikoolides töötanud ja sel aastal oma 70. sünnipäeva tähistanud psühholoogiaprofessor Jaan Valsineri sõnul on inimene nagu ämblik, kes aina uusi tähendusvõrke punub. Värskelt eesti keelde tõlgitud teose "Teejuht kultuuripsühholoogiasse" ilmumise puhul uuris Novaator autorilt, kuidas inimlik tähendusloome suudab ületada ette antud ühiskondlikke norme ja piiranguid.

Uuring: liiga palju vaba aega on halb

10.09.21 PSÜÜHIKA ... Ehkki vaba aeg on igal juhul vajalik, osutab USA teadlaste uus uuring, et üle kahe tunni päevas võib olla liiga palju. Heaolu sõltub eeskätt hoopis sellest, kuidas inimene vaba aega sisustab. Uuringul on aga ka oma kitsaskohad.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: