05.10.26 PSÜÜHIKA ... See, millise mustri lapsevanem argiste reeglite, järelevalve ja toetusega loob, on otseselt seotud lapse vaimse tervise ja käitumisega, selgus USA teadlaste uuringust.

02.10.26 PSÜÜHIKA ... Häälehäiretega kimpus inimestel on teistega võrreldes oluliselt suurem oht vaimse võimekuse languseks, selgub USA teadlaste uuringust.

30.09.26 VIKERRAADIO ... Kliiniline psühholoog Triinu Ojalo rääkis Vikerraadios, et laste eest ei tohiks peita konflikte ega muresid, sest see on koht, kus laps saab täiskasvanute eeskujul õppida, kuidas seda turvaliselt teha. Ojalo tõdes, et kui võtame lapse elust kõik ebameeldivad kogemused ära, ei saa ta harjutada raskes olukorras toimetulemist.

30.09.26 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Õhtune treening ei röövi koolinoorelt väärtuslikku õpiaega, vaid toimib kõigile kättesaadava ja seadusliku ajudopinguna. Teadusuuringud osutavad, et füüsiliselt aktiivne elustiil toetab koolitööd ja kergitab õpilaste tulemusi eeskätt matemaatikas.

29.09.26 PSÜÜHIKA ... Koolist või mujalt elust kaasa tulnud kiusamismälestused võivad rikkuda inimese vaimse tervise aastateks. Eesti teadlase osalusel valminud uuring osutab nüüd, et esimese teraapiavormina tasub sel juhul kaaluda niisuguste mälestuste kujutluspõhist ümberhindamist.

28.09.26 PSÜÜHIKA ... Meie aju muutub kogu elu. Nooruses toimuvad selles suured arengulised muutused, 20. eluaastates jõuab aju stabiilsemasse etappi ning vanemas eas hakkavad selle rakud taas ulatuslikumalt muutuma.

27.09.26 PSÜÜHIKA ... Tartu Ülikooli doktorant Merilin Jürjo uuris, mis toimub meie psüühikaga teatrietenduse ajal ning miks teatud lavastused meid kõnetavad, teised aga mitte. Töö tulemusena lõi ta integreeritud mudeli, mis kirjeldab teatrisaali jõudnud vaatajas toimuvaid psühholoogilisi protsesse.

17.09.26 TERVIS ... Stanfordi ülikooli teadlased asendasid suure osa hiire ajust laboris kasvatatud inimkoega, leides sellega lahenduse ruumipuudusele, mis on ajuorganoidide siirdamist pikalt pidurdanud. Uus meetod võimaldab uurida inimese aju arengut ja haigusi elusas, liikuvas organismis.

17.09.26 PSÜÜHIKA ... Tühja kõhuga kipuvad lõhnakoerad andma oluliselt rohkem valehäireid, leidsid Austraalia ja Uus-Meremaa teadlased.

15.09.26 ÜHISKOND ... Käesolevaks aastaks on teise pensionisamba välja võtnud umbes kolmandik sambaomanikest. Majanduskäitumise uurija Heidi Reinsoni sõnul võis nii jätkamis- kui ka lahkumisotsus olla pigem emotsionaalne kui kaalutletud ning reformi tegelikud võitjad ja kaotajad selguvad 20–30 aasta pärast.

10.09.26 ÜHE MINUTI LOENG ... Ehkki noored kasutavad oma sisemaailma reguleerimiseks sageli kõrvaklappe ja muusikat, on sel oma varjupool, nendib, Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.

02.09.26 PSÜÜHIKA ... Metal-muusika festivalil osalemise järel suudavad inimesed paremini taluda valuga kaasnevat ebamugavust, leidsid Saksa ja Belgia teadlased.

26.08.26 TERVIS ... Mis ühendab argist ahhaa-hetke, psühhedeelset kogemust ja elumuutvat taipamist? Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Karl Kristjan Kaup uuris nende nähtuste neurobioloogiat ning lõi vaimse tervise toetamiseks psühhedeelset kogemust jäljendava virtuaalreaalsuse keskkonna.

25.08.26 PSÜÜHIKA ... Psilotsübiin muudab ajutegevuse tundlikumaks selle suhtes, mida inimene parasjagu teeb ja kogeb. Värske uuring võib teadlastel aidata paremini mõista, miks sõltub vaimse tervise häirete võimaliku ravina uuritava psühhedeelikumi toime nõnda palju inimese meeleseisundist ja ümbritsevast keskkonnast.

18.08.26 PSÜÜHIKA ... USA toidu- ja tavimiamet (FDA) kiitis augusti alguses heaks uue narkolepsia ehk tukkumistõve ravimi Orzeyful. Oveporektooni toimeainel põhinev ravim tõi unemeditsiini vallas küll läbimurde, kuid kõigile narkolepsia patsientidele veel abi ei tõota.

04.08.26 PSÜÜHIKA ... Šotimaa noortele keskendunud pikaajaline uuring osutab, et kodune õhkkond mõjutab noore vaimset tervist seadmete taga veedetud tundidest märksa enam, kummutades sellega vähemalt osaliselt vaate, et pikk ekraaniaeg annab vältimatult löögi lapse psühholoogilisele arengule. Töö kitsaskohana jõudsid uuritavad koolieelikuikka enne eri nutiseadmete võidukäiku.

22.07.26 PSÜÜHIKA ... Inimese aju on aastatuhandete jooksul kohastunud eluga 150-liikmelistes rühmades ega oska tulla toime tänapäeva suurlinnaelu ja ühismeedia infoküllusega, osutab uus uuring.

21.07.26 PSÜÜHIKA ... Rahvusvaheline teadlasrühm analüüsis pea 700 000 Euroopa päritolu inimese geeniandmeid ja tuvastas seni suurima arvu ärevussümptomite taga olevaid geneetilisi seoseid. Uuringu koostamisel osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased ja analüüsides kasutati Eesti geenivaramu andmeid.

16.07.26 PSÜÜHIKA ... Sageli arutletakse, kas digimeedia kahjustab inimeste mõtlemisvõimet. Tartu Ülikooli kaasprofessor Jaan Aru osalusel valminud uuring pakub nüüd, et digikeskkonnad võivad muuta peamiselt seda, kui väärtuslikuks inimene vaimset pingutust peab.

10.07.26 PSÜÜHIKA ... Nutikellad ja sõrmused annavad igal hommikul möödunud ööst üksikasjaliku ülevaate, mõõtes kõike alates une pikkusest kuni üldise energiatasemeni. Kuigi moodne tehnoloogia aitab inimestel oma tervisega paremini sidet hoida, soovitab unearst Heisl Vaher usaldada nutiseadmete kõrval alati isiklikku kehatunnetust.

09.07.26 PSÜÜHIKA ... Värske ja seni suurim omataoline uuring näitab, et 14 psühhiaatrilist haigust taanduvad tegelikult vaid viiele peamisele geneetilisele juurele.

08.07.26 PSÜÜHIKA ... Võõrkeelte tuupimine koolipingis või uue keele õppimine hilisemas elus võib tagada vanaduses märgatavalt erksama meele. Värske uuring näitab, et mitut keelt kõnelevate inimeste aju on bioloogiliselt noorem kui neil, kes piirduvad vaid ühe keelega.

22.06.26 PSÜÜHIKA ... Ligi 40 protsenti uutest toodetest kukub turule jõudes läbi, sest ainuüksi silmatorkava pakendiga kliendi ostukorvi ei jõua. Värskest doktoritööst selgub, et tarbija tegeliku valiku ennustamiseks peavad ettevõtted mõõtma korraga nii toote märgatavust, inimese näoilmeid kui ka tema ratsionaalseid eelistusi.

18.06.26 PSÜÜHIKA ... Inimaju ei tooda kõnet laialivalguva pilvena, vaid kasutab selleks rangelt spetsialiseerunud rakke, millest igaühel on täita oma kitsas ülesanne. Värskest uuringust selgub, et lauseloome aluseks olevat grammatilist musta tööd teevad üksikud neuronid, kes on omavahel jaganud ära nii nimisõnade halduse kui ka lauseehituse lõpetamise.

16.06.26 TERVIS ... Kuigi mure liigsete kilode pärast on paljudele tuttav, jääb asjatundlik elustiilinõu aja ja raha nappuse tõttu paljudele tihti kättesaamatuks. Nüüd on laialt levinud nutitelefonid toonud võimaliku abimehe otse meie taskusse.

15.06.26 ÜHE MINUTI LOENG ... Meil Eestis on päev kord liiga pikk, kord liiga lühike. Suvel muutub Eestis lisaks ilmale ka meie aju töörežiim, märgib Tallinna Ülikooli nooremteadur Mark Tamm minutiloengus.

08.06.26 PSÜÜHIKA ... Kaheksajalg on osav ja nutikas loom. Nüüd selgub, et ta oskab peegelpilti vaadates aru saada, kus asjad pärismaailmas on.

03.06.26 PSÜÜHIKA ... Tehisaru võiks hoolekannet tulevikus küll tublisti toetada, kuid pelgalt inseneride hooleks jäetuna riskib valdkond hingetu masinlikkusega. Robotid parandavad patsientide ja hooldajate heaolu päriselt alles siis, kui sotsiaalteadlased seovad tehnilise tõhususe juba arendusfaasis inimlike väärtustega, leiab Stockholmi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessor Sanna Kuoppamäki.

03.06.26 PSÜÜHIKA ... Teadlased on uuesti koostanud ja uuesti lahendanud lõbusa matemaatikaülesande, mille tuntud Ameerika füüsik Richard Feynman umbes pool sajandit tagasi sõbraga restoranis istudes paberile visandas.

27.05.26 PSÜÜHIKA ... Kuigi looduses on silmapaistva välimusega pigem isasloomad, kinnitab rahvusvaheline meta-uuring, et inimliik on siinkohal erand. Seni suurim üleilmne nägude atraktiivsuse analüüs näitas, et naised on kõigi inimeste seas keskmiselt veetlevamad kui mehed.

26.05.26 ÜHISKOND ... Eestlased soovivad asju isiklikult omada tingituna ajaloolisest defitsiidiühiskonnast. Samuti kannustab inimesi ebavajalikke oste tegema aju bioloogia, tõdesid sotsioloog Margit Keller ja tarbimispsühholoog Ivar Soone Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

22.05.26 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli raamatukokku jõudis Torontost maailmakuulsa mälu-uurija ja ühe tuntuma eesti soost teadlase Endel Tulvingu pärand. Selle hulgas on nii raamatuid ja töömaterjale kui ka isiklikke esemeid ja autasusid.

22.05.26 PSÜÜHIKA ... Ühe kunagise tänavaplakatikampaania stiilis võiks küsida: kas sa Natashat ja Marist tead? Ja võiks ka vastata: tean, miks ei tea, need olid kaks vahvat valgevaala, kellele meeldis end peegli ees keerutada.

19.05.26 PSÜÜHIKA ... Noored kasutavad tehisaru üha sagedamini mitte ainult õppimiseks, vaid ka emotsionaalse toe otsimiseks. Psühholoogi sõnul võib juturobotite kasutamine vaimse tervise murede korral pakkuda kiiret leevendust, kuid samas suurendada emotsionaalset sõltuvust ja valeinfo levikut.

18.05.26 PSÜÜHIKA ... Miks inimesed ja loomad mõnikord haigutavad, ei ole päris täpselt teadagi. Hästi on aga teada, et haigutamine võib olla väga nakkav. Nüüd selgub, et haigutusest nakkumiseks ei pea inimene veel isegi sündinud olema.

15.05.26 PSÜÜHIKA ... Kosmosepsühholoog, ookeanisõudja ja Kesk-Florida Ülikooli doktorant Andres Käosaar leidis oma värskes uuringus, et ekstreemsetes keskkondades töötavate meeskondade jaoks mängib võtmerolli usaldus. Tulemusi kinnitab ka tema isiklik kogemus Atlandi ookeani ületanud Rowtalia sõudetiimis.

14.05.26 TERVIS ... Inimeste unemustrid ja nende mõju tervisele sõltuvad pärilikkusest tunduvalt vähem, kui siiani arvatud. Rahvusvahelise teadlasrühma värske uuring näitab, et ebaharilikult lühikese või pika unega on seotud vaid käputäis geenivariante.

11.05.26 PSÜÜHIKA ... Üks oskus, mille lapsed peavad hästi selgeks saama, on lugemisoskus. Mõnel lapsel läheb see kergesti, teistel läbi raskuste.

23.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimeste keeleoskuseks hädavajalik geneetiline vundament kujunes välja ammu enne neandertallaste ja nüüdisinimeste lahknemist. Aju suuruse ja emade vaagna laiuse vaheline kompromiss tõmbas aga selle edasisele arengule piiri, osutab hiljutine uuring.

21.04.26 PSÜÜHIKA ... Ida-Euroopa eakate vaimne võimekus jääb Kesk- ja Põhja-Euroopas elavatest eakaaslastest maha osaliselt varasemate elutingimuste ning sügavama sotsiaalse eraldatuse tõttu. Hiljutine uuring osutab, et kuigi Ida-Euroopa vanemaealiste mälu on seetõttu juba eos kehvem, ei kiirenda need tegurid hilisemat kognitiivset allakäiku.

20.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimesed kipuvad keskendumist nõudvaid helisid kuulates tihti silmi sulgema, lootes vähendada niimoodi visuaalseid segajaid. Shanghai Jiao Tongi Ülikooli teadlased aga tõestasid, et mürarikkas keskkonnas teevad kinnised silmad hoopis karuteene ja halvendavad oluliselt kuulmistundlikkust.

20.04.26 PSÜÜHIKA ... Papagoid on tuntud selle poolest, et suudavad meisterlikult jäljendada mitmesuguseid hääli ja häälitsusi, mida kuulevad, sealhulgas inimkeele sõnu ja lauseid.

10.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimahvidele meeldib üksteise näoilmeid järele aimata, ja nad valdavad seda kunsti üllatavalt täpselt.

07.04.26 TERVIS ... Kuigi psühhiaatrid hellitavad lootusi, et psühhedeelikumid aitavad leevendada raskekujulisemaid vaimse tervise probleeme, on jäänud nende võimalik toimemehhanism katsetes segaseks. Varasemaid tulemusi koondav metaanalüüs vihjab nüüd, et tavapäratute teadvuselamuste taga on eri ajuosade tihedam ristsuhtlus.

06.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimestele on ikka laulda ja tantsida meeldinud. See on seotud muu hulgas sellega, et inimestel on enamasti päris hea rütmitunnetus. Pole ju haruldane, kui tunneme laulu ära puhtalt rütmikoputuse pinnalt.

02.04.26 ÜHISKOND ... Iga lapse otsustamisvõime areneb omas tempos ja 18 kui täiskasvanuks saamise piir on ühiskondlik kokkulepe. Sestap on Eesti ekspertide sõnul oluline, et lapsed saaksid otsustamist piisavalt harjutada juba enne 18. sünnipäeva: olgu siis valides sukkpükste värvi, huviringi või gümnaasiumi.

25.03.26 PSÜÜHIKA ... Informatsiooni on meie ajal külluses ja üha enam ka ülekülluses. Üha enam hakkab informatsiooni üleküllus kahjustama ka inimeste heaolu.

23.03.26 TERVIS ... Paljudel inimestel süvendab igapäevane stress kroonilisi nahahaigusi ja tekitab piinavat sügelust. Nüüd kaardistas rühm Hiina teadlasi esimest korda ära närvirakkude võrgustiku, mis muundab psühholoogilise pinge tuntavaks füüsiliseks põletikuks.

23.03.26 PSÜÜHIKA ... Tehisaru vestlusrobotitest on paljudele inimestele saanud igapäevane vestluskaaslane. Nende käest küsitakse nõu, nendega minnakse isiklikuks. Mõned ütlevad, et tehisaru tekste ei saagi enam inimese tekstidest eristada.

19.03.26 PSÜÜHIKA ... Kuigi nn tubli tüdruku sündroom võib kõlada paljudele tuttavlikult, pole seda varem teaduslikult uuritud. Tartu Ülikooli tudengi küsitlusel põhinev analüüs näitas, et tegemist võib olla eristatava psühholoogilise mustriga. Selle keskmes on tingimuslik eneseväärtustamine ja tugev seos perfektsionismiga, mis võib mõjutada ka naiste heaolu.