Psüühika

Uuring: noored mehed tunnevad rohkem üksildust kui eakad

27.05.20 ... Üksildust tunnevad rohkem individualistlikus ühiskonnas elavad noored mehed, selgus Suurbritannia teadlaste tehtud uuringust.

Sage Instagrami vaatamine seostub depressiooni asemel probleemse nutitelefoni kasutamisega

26.05.20 ... Instagrami kasutamise sagedus on seotud probleemse nutitelefoni kasutamisega, kuid mitte depressiooni ja ärevusega, selgus eestlaste hiljuti avaldatud uuringust.

Inimesed annetavad meelsamini suurte ja kirjukarvaliste loomade päästmiseks

25.05.20 ... Varemgi oli teada, et inimestele läheb nunnuks peetud loomaliikide käekäik keskmisest rohkem korda. Nüüd selgus Londoni Royal Holloway Ülikooli teadlaste uuringust, et kukrut kergendatakse ka suurte, värvikirjute või sinakas toonis nahaga loomade päästmiseks, kirjutab ajakiri Science.

Tehisintellekt aimab selfitajate iseloomuomadusi inimesest paremini

22.05.20 ... Tehisintellekt suudab kirjeldada fotol kujutatud inimese iseloomu inimhindajast paremini, selgub Vene teadlaste uuringust. Sealjuures on arvuti jaoks lihtsam lugeda naiste näoilmeid ja tunda fotol ära meelekindlad inimesed.

Eesti haiglaõed põlevad ülekoormatusest läbi

22.05.20 ... Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Kõige haavatavamad on just nooremad ja väiksema tööstaažiga õed. Eestis võib asi olla aga õdede puuduses, kirjutab ajakiri Eesti Õde.

Enesetapurisk ähvardab ka kergete vaimse tervise muredega noori

20.05.20 ... Varem arvati, et enesetapule mõtlevad tõenäolisemalt vaimse tervise häire sümptomitega noored. Paraku külastavad elust lahkumise mõtted enim neid, kelle vaimse tervise mured on kerged või mõõduka tugevusega, selgub värskest uuringust.

Minutiloeng: kas meil on piisavalt aega?

18.05.20 ... Ajaküllust või ajanappust on arvatavasti kogenud kõik. Millest siiski tuleb, et mõnel inimesel on justkui rohkem aega kui teisel, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli läbirääkimiste psühholoogia lektor Arno Baltin.

Internetiuurija: sotsiaalmeedia aitab kriisiajal isolatsiooni taluda

15.05.20 ... Sotsiaalmeedia annab koroonaviirusepuhagu ajal huvitavat ainest erinevateks juhtumiuuringuteks, leiab Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent Katrin Tiidenberg. Samas on saanud juba kinnitust, et ühismeediale ühese hinnangu andmine on peaaegu et võimatu.

Koroonaviirusest tingitud karantiin muudab meeleolude ohjeldamise keerulisemaks

06.05.20 ... Koroonaviiruse puhangust tingitud karantiin võib halvendada meie meeleolu reguleerimist, sest erinevate tegevuste valik, millega enesetunnet stabiilsena hoida, on karantiinis piiratud.

Elurõõmsad tüdrukud liiguvad rohkem ja magavad paremini

30.04.20 ... Tütarlaste väiksem kehaline aktiivsus ja unehäired teismeeas võivad ennustada sagedasemaid depressiooninähtusid hilisemas elus, kirjutavad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased värskes uuringus.

Podcast: seksuaalvägivallaga seotud stereotüübid lükkavad süü ohvrile

28.04.20 ... Kui seksuaalvägivalla all kannatanud noor läheb veebifoorumisse abi otsima võib juhtuda, et ohvrit ei usuta ning teda tabab süüdistuste laine, sest väärarusaamad ja stereotüübid levivad ühiskonnas üsna hõlpsasti. Seksuaalvägivallaga seotud stereotüüpe uurinud Tartu ülikooli doktorant Simone Eelmaa sõnul peaks aru saama, et vägistamist põhjustavad ikkagi vägistajad, mitte ohvri riietus või iseloomuomadused.

Halvad uudised tekitavad stressi ja teevad õnnetuks

20.04.20 ... Ehk olete märganud, et praegusel kriisiperioodil haaravad negatiivsed uudised meediamaastikust veel suurema osa kui tavaliselt. Hiljuti avaldatud uurimus aitab aru saada, kuidas negatiivsed uudised meid emotsionaalselt mõjutavad.

Teadlane selgitab: kas molutamine teeb targaks?

20.04.20 ... Hiljuti linastunud filmis ütleb Fred Jüssi, et inimene peab regulaarselt laisklema ning kui ta seda teha ei oska, siis peaks ta seda õppima. Tallinna ülikooli teadur Grete Arro selgitab, kas molutamine tuleb kuidagi õppimisele kasuks.

Lapsevanemad panevad digivahenditega ohtu lapse privaatsuse

08.04.20 ... Vanemate kinnisideeks on saanud jälgida oma last emaüsast kuni ülikoolini välja. Rasedaäpid, beebimonitorid ja jälitusseadmed on tänapäeval levinud vahendid, mis paraku hoopis suurendavad oluliselt vanema ärevust ja ohustavad lapse privaatsust, selgub sotsioloog Andra Siibaku artiklist.

Doktoritöö: halvustavad pildid ja videod on küberkiusamine

08.04.20 ... Ajal, mil suur osa laste päevast möödub ekraani ees, on kübermaailma kolinud ka kiusamine. Lapsed ise tajuvad küberkiusamisena enim halvustavaid pilte ja videoklippe ning seda, kui nende kontode privaatsust rikutakse, selgub Karin Naruskovi värskest doktoritööst.

Aiapidamisega tegelevad inimesed on oma kehaga rohkem rahul

03.04.20 ... Inimesed, kes tegelevad aiandusega, hindavad paremini oma keha ja selle funktsioone ning aktsepteerivad oma kehalisi puudusi, nii selgus Suurbritannias tehtud uuringust.

Uudishimulikku ei peluta isegi elektrilöögi võimalus

02.04.20 ... Inimene on üks uudishimulik olend. Mõnikord on mõni inimene lausa nii uudishimulik, et sellest võib sündida talle tõenäolisemalt kahju kui kasu.

Teadlane selgitab, kuidas vältida koroonakriisi ajal paanikat

30.03.20 ... WC-paberi otsa lõppemisest oleks palju hullem see, kui poest lõppeks otsa toit, ometi tabas Eesti rahvast hiljuti WC-paberi paanika. Miks kipuvad inimesed tegema ootamatutes olukordades ebaratsionaalseid otsuseid, räägib Tallinna Ülikooli psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro.

Psühholoog: isolatsioonis olemine läheb lähinädalail paljude jaoks ilmselt raskemaks

29.03.20 ... Eriolukorra väljakuulutamisest Eestis on möödas kümmekond päeva ja juba on esimesi märke, et inimesed lihtsalt ei jaksa enam oma koduseinte vahel püsida, kuigi olukord seda nõuab. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul läheb ilmselt lähinädalatel paljude jaoks olukord raskemaks, sest esimene elevus või ärevus on möödas, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Pealtnägija": koroonaviirus vallandas sotsiaalmeedias väärinfotsunami

18.03.20 ... Nädala alguses levis kulutulena kuuldus, et Tallinn isoleeritakse koroonaviiruse tõttu sõjaväe abil ülejäänud maailmast. Ekspertide sõnul on ärevil olukorras kuulujutud kerged tekkima ning soovitavad info levitamisel olla eriliselt ettevaatlikud ja allikakriitilised.

Soovitused, kuidas koroonaviiruse ajal nelja seina vahel istudes ellu jääda

16.03.20 ... Kodus karantiinis istudes on inimeste stressitase kerge tõusma. Eriti haavatavad on siin vaimse tervise murega inimesed. Oma vaimset heaolu saab igaüks meist kaitsta, olles lähedastele toeks ning hoidudes liigsest infotulvast, kirjutab MTÜ Peaasjad.

Inimesel ei ole alati täielikku kontrolli oma emotsioonide üle

12.03.20 ... Negatiivsete emotsioonidega toime tulemiseks on parem olukorda ümber hinnata, kui sellega leppida või muust mõelda. Nii selgus Tartu Ülikooli psühholoogiateadlaste osalusel valminud uuringust, kus vaadeldi inimeste negatiivseid emotsioone pärast 2016. aasta USA presidendi valimisi.

Kofeiini loomingulisust turgutav mõju osutus müüdiks

10.03.20 ... Tass kohvi ergutab, aitab keskenduda ja mõtteid koondada, kuid Ameerika teadlaste uurimuse järgi ei tee kofeiin inimest sugugi loomingulisemaks.

Analüüs: üksildasel inimesel tekib kergemini põletik

09.03.20 ... Üksildane inimene kannatab haigestudes tõenöolisemalt pikaajalise ägeda põletiku käes, selgub värskest meta-uuringust.

Guglunkist kliimamuutusteni: Eesti laste hirmud on üha rahvusvahelisemad

09.03.20 ... Rohke meediatarbimise tulemusel kardavad praegused koolilapsed kliimamuutusi, õudusfilmide kangelasi ning surnud lähedaste vaime, kirjutab folklorist Reet Hiiemäe oma värskes artiklis.

Mis köidab meie tähelepanu: hea, halb või lihtsalt tähtis sündmus?

28.02.20 ... Miks on nii, et emotsionaalsed sündmused, nagu kellegi nutt või naer, haaravad automaatselt meie tähelepanu? Uuringud on näidanud, et sellised sündmused on aju jaoks tähelepanuväärsemad kui neutraalse sisuga sündmused, sest inimese aju töötleb emotsionaalset informatsiooni eelisjärjekorras.

"Pealtnägija": lähisuhterobotit arendav Eesti filosoof avaldas armastuse retsepti

12.02.20 ... Eesti filosoofiaprofessor Tõnu Viik arendab koos jaapanlastega tehisintellektiga lähisuhterobotit, keda suudaks inimesed siiralt armastada. Kui inimese moodi rääkiv, liikuv ja hingav robot valmis saab, võiks ta aidata ravida ühte selle sajandi suurimat probleemi – üksindust.

Doktoritöö: ajukahjustusega lapse ravi saab toetada virtuaalreaalsuse programmiga

29.01.20 ... Arvutipõhiseid ja virtuaalreaalsuse programme saab tõhusalt kasutada ajukahjustusega laste tähelepanu, visuaal-ruumiliste ja sotsiaalsete oskuste parandamisel, selgub kolmapäeval kaitstavast Tartu Ülikooli doktorititööst.

Iga inimene tantsib oma tantsu

20.01.20 ... Kui kuulame muusikat, on kerge juhtuma, et hakkame selle taktis ka liigutusi tegema. Nüüd selgub, et need liigutused on igaühel meist vägagi isikupärased.

Vanemate üle uhkust tundev teismeline on edukam

13.01.20 ... Kui noor inimene usub, et tema vanemad on ühiskonnas kõrgelt hinnatud, siis on tal endalgi paremad väljavaated saavutada edu ja heaolu. Tähtis ei ole seejuures mitte ainult perekonna sotsiaalne staatus ise, vaid teismelise usk sellesse. Nii väidab rühm Ameerika ja Briti teadlasi.

Häbitud valed kallutavad inimeste moraalset kompassi

17.12.19 ... Valeuudistega mitmeid kordi kokku puutuvad inimesed hakkavad pidama nende jagamist vähem ebaeetiliseks ja mõistavad nendega avaliku arvamuse kallutamist harvem hukka, vihjab värske uurimus.

Soome uuring: nutiseadmed ja istuv eluviis mõjuvad koolilaste tervisele halvasti

15.12.19 ... Paljudel lastel on vähenenud nii füüsiline vastupidavus kui ka painduvus, selgus Soomes tehtud üleriigilisest laste füüsiliste võimete uuringust.

Teadlased annavad nõu, kuidas Eestis ennetada enesetappe

09.12.19 ... Mida vanemaks inimene saab, seda suuremaks kasvab ka enesetapu ehk suitsiidi sooritamise tõenäosus, seda eriti üksi elavate ja töötute hulgas. Tartu Ülikooli teadlased uurisid, kes ja mis põhjustel sooritavad enesetapu ning pakuvad välja rea lahendusi, kuidas enesetappe Eestis saaks ära hoida.

Pingeolukorrast väljatuleku ajumehhanism sai selgemaks

04.12.19 ... Kõigil meil on mõnikord pingelisemaid aegu. Kui need läbi saavad, siis võib võtta veel mõnda aega, enne kui suudame elust jälle täiel rinnal rõõmu tundma hakata. Või kuidas kunagi, või kuidas kellelgi. Asi sõltub, nagu tihtilugu ikka, asjaoludest.

Lapse ja ema ekraani ees veedetud aeg on tihedalt seotud

28.11.19 ... Laste ekraani ees veedetud aeg on seotud tugevalt sellega, kui suure osa päevast teevad sama nende emad, viitavad kaks USA-s ja Kanadas läbiviidud uuringut.

Meditatsioon aitab muuta aju reaktsiooni vigadele

15.11.19 ... Kas olete mõnikord autoga sõites märganud, et olete reastumas valesse ritta veel enne, kui manöövri sooritate? Kui jah, siis kogesite kõrgendatud eneseteadlikkust, mida uue uuringu kohaselt soodustab teatud tüüpi meditatsiooniharjutustega teadveloleku treenimine. Artikli lõpust leiab võimaluse osaleda TÜ ekperimentaalpsühholoogide uuringus.

Lastepsühholoog: laps vajab lahutuse järel mõlemat vanemat

13.11.19 ... Kahe vanemaga võrdselt aja veetmisest tulenev kasu kaalub üles elu kahe kodu vahel jagamisega seotud ebamugavused, leiab Malin Bergström, jagatud vanemluse uurimisele keskenduv Karolinska Instituudi dotsent.

Doktoritöö: suhtlemine aitab taastuda vaimse tervise probleemidest

05.11.19 ... Vaimse tervise probleemidest aitab üle saada see, kui hädasolija saab spetsialistidelt oskuslikku tagasisidet. Nii leidis Dagmar Narusson Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis kaitstud doktoritöös, kui ta uuris personaalse taastumise võimalusi.

Metauuring: kanepist on vaimse tervise häirete vastu vähe abi

04.11.19 ... Hiljuti tehtud suures metauuringus leiti vähe tõendeid selle kohta, et kanep aitab depressiooni, ärevuse ja muude vaimse tervise häirete vastu, hoolimata sagenevatest väidetest, et kanepil on raviomadusi, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistest.

Päevavalgus annab psüühilist soojust

30.10.19 ... Päevad lähevad nüüd järjest lühemaks ja ilmad külmemaks. Kuidas end siiski võimalikult soojalt ja mõnusalt tunda?

Inimese intelligentsuse võti võib peituda aju aeglases arengus

28.10.19 ... Kuidas me, inimesed, küll nii targad oleme? Aju on meil üldiselt ehituselt üsna samasugune kui inimahvide aju. Nüüd annab uus teadusuuring tuge esmapilgul kummalisele seletusele, et inimese aju areng on looteeas teiste loomaliikidega võrreldes aeglasem.

Meeldiv muusika ei ole liiga lihtne ega liiga keerukas

24.10.19 ... Muusika pakub inimestele palju rõõmu. Kuid mitte igasugune muusika ei võlu meid ühepalju. Nüüd on teadlased välja uurinud, et kõige enam köidab inimesi niisugune muusika, mis ei ole liiga lihtne, aga ei ole ka liiga keerukas.

Ööülikool "Elu nutimaailmaga"

13.10.19 ... Raadioteatri Ööülikoolis rääkis Püha Johannese kooli juhataja Liivika Simmul elust nutimaailmaga.

Erinevates riikides seostub kollane värv erinevate emotsioonidega

11.10.19 ... Inimesed seostavad värve emotsioonidega. Aga kas riigiti tajuvad inimesed värvidega seotud emotsioone erinevalt? Tuleb välja, et tajuvad ning just päikesevalgus on see, mis selgitab, miks näiteks kollast värvi seostatakse erinevates piirkondades erineva emotsiooniga.

Nutika elu taskusaade: kust läheb piir meelelahutuse ja kiusu vahel?

09.10.19 ... "Kõiki kiusatakse" ja "lapsed ongi julmad" – ilmselt teate neid sõnakõlkse, mida koolikiusamise puhul öeldakse. Aga sotsiaalmeedias ei ole need inimesed enam koolilapsed, kuid kiusavad sama julmalt. Kust läheb digimaailmas piir kiusu ja meelelahutuse vahel, selle üle arutavad Marju Himma ja Rain Kooli Raadioteatri podcastis ehk taskusaates.

Eksperdid selgitavad, kuidas seletada lapsele psüühilist erivajadust

09.10.19 ... Vaimse tervise raskustest on sageli keeruline aru saada nii täiskasvanutel kui lastel. Kuidas seda seletada lastele, et ei tekiks aluseta eelhoiakuid psüühilise erivajadusega inimeste suhtes, selgitavad Anna-Kaisa Oidermaa ja Imbi Rego.

Meediakirjaoskuse projekt "Nutikas elu" kutsub digivahendeid arukalt kasutama

20.09.19 ... Nii nagu ebatervisliku toitumise puhul ei ole lahenduseks söömisest loobumine, vaid teadlikud valikud, on ka digimaailmas vahelitsevate ohtudega toime tulemiseks parim lahendus digivahendite oskuslik kasutamine. Rahvusringhäälingu eestvedamisel on alanud projekt "Nutikas elu", mis aitab kaasa aruka nutidieedi kujundamisele.

Optimistid elavad kauem

27.08.19 ... Optimistlik ellusuhtumine pikendab eluiga. Ameerika teadlased on saanud tõendust, et optimistlikel inimestel on suurem tõenäosus elada 85 eluaastani või kauem.

Vara virgujaid on rohkem kui arvatud

14.08.19 ... Mõned inimesed lähevad õhtul meeleldi vara magama ja ärkavad ka hommikul juba enne kukke ning koitu rõõmsa ja väljapuhanuna. Nüüd selgub, et neid inimesi on palju rohkem, kui seni arvatud.

Mida rohkem on inimestel aega, seda rohkem nad muretsevad

10.08.19 ... Mida rohkem on aega, seda rohkem on ka aega muretseda. Kuidas muretsemisega toime tulla – kõigile tunnetele ei tasu reageerida, või kui, siis lihtsalt teadliku logelemisega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: