Maailma Terviseorganisatsiooni suuniste järgi peaksid 5–17-aastased lapsed ja noored liikuma aktiivselt vähemalt 60 minutit päevas, ent tänapäevase eluviisi tõttu jääb see paljudel märksa napimaks. "Sellise normi täidab vaid umbes iga kuues Eesti põhikooli õpilane. Me räägime ühiskonnas palju sellest, kuidas liikumine on hea meie füüsilisele ja vaimsele tervisele, kuid vähem räägime ja teame sellest, kuidas liikumisel on positiivne mõju meie aju toimimisele," märkis ajuteaduste doktor Cristina Kroon saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega.".

Keha vallandab füüsilise pingutuse ajal kasvufaktori, mis muudab ajurakud keerukamaks ning soodustab hipokampuses uute rakkude teket ja kasvu. Teadusuuringud näitavad, et regulaarne kehaline koormus kasvatab nii hipokampuse kui ka eesajukoore mahtu. Mõlemad piirkonnad mängivad võtmerolli tõsisemat vaimset pingutust nõudvate ülesannete puhul.

Hipokampus vastutab uute teadmiste ja mälu eest, samas kui eesajukoor aitab noorel tähelepanu hoida ja suunata, tegevusi kavandada ning keerukalt mõelda. "Aju ehituse ja toimimise vahel on seos. Üldiselt on nii, et mida keerukama ehituse ja suurema mahuga on teatud ajupiirkond, seda võimsamad on need funktsioonid, mida see ajupiirkond kontrollib," selgitas Kroon.

Võimekam ajuehitus aitab luua mälestusi ja lahendada raskeid ülesandeid, kuid regulaarne koormus parandab ka tuju ning soodustab und, mis omakorda kasvatab vaimset töövõimet. "Liikumine aitab toetada meie ajuvõimekust, seega õhtul trennis käimine mitte ei konkureeri õppimisega, vaid aitab seda soodustada. Teadvusta endale, et liikumine on investeering sinu ajuvõimekusse," osutas Kroon.

Trenn üksi koolitükke siiski ära ei tee, vaid annab vaimsele pingutusele mõõduka lisatõuke. "Teadusuuringute põhjal on alust arvata, et füüsilisel aktiivsusel on väike kuni mõõdukas positiivne mõju meie õpitulemustele, sealjuures kõige suurem positiivne mõju paistab olevat just matemaatikatulemustele. Lisaks sellele vähendab regulaarne liikumine riski haigestuda meeleolu ja ärevushäiretesse ning hilisemas eas dementsusesse," tõdes Kroon.

Aju tööd turgutab teadusuuringute põhjal kõige tõhusamalt aeroobne koormus, milleks sobivad hästi jalgratta- ja rulluisusõit, kiirkõnd või jooks. Igaüks saab valida endale meelepärase spordiala, kuid osa päevasest normist saab kätte juba sellega, kui noor läheb kooli, trenni või tööle jalgsi või rattaga.