23.04.19 ... Küsimusele, kui palju ja kas üldse kassid-koerad metsloomade elu mõjutavad, on tänaseks vastus olemas – nad mõjutavad ning reeglina negatiivselt. Kassid on öise eluviisiga, koerad aga päevasega ning seega on ohustatud nii öise kui ka päevase eluviisiga kohalikud loomad.

22.04.19 ... Aprilli alguses Ida-Virumaal toimunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitseosakonna seire käigus leidsid looduskaitsjad viis uut lendorava elupaika, mille osas RMK rakendas esmast kaitset. Muu hulgas nihkus seni teadaolev lendorava leviala piir.

19.04.19 ... Linnusõpradel on aeg binoklid läikima lüüa, sest Eesti ornitoloogiaühing peab laupäeval ja pühapäeval lihavõtte linnuvaatluspäevi.

16.04.19 ... Rändlinnud võivad kiiresti ja kaugele levitada nii taimi, baktereid, parasiite, seeni kui ka viiruseid. Hiljutisest uuringust selgus, et lindudel on oluline roll ka arbuskulaar mükoriisaseente (AM) levimises.

16.04.19 ... Raagritsikad on kummalised putukad. Nad näevad tõepoolest välja nagu oksaraod – pikad ja peenikesed, kuus jalga ja kaks tundlat muidugi ka küljes.

15.04.19 ... Kas teate, kus talvituvad meie looduskaitsealused nahkhiired? Nagu linnud, rändab ka osa nahkhiirte liike Eestist lõuna poole, aga suurem osa jääb siia talvituma. Sobivaimateks talve veetmise kohtadeks on inimkätega rajatud endiste kaevanduste, militaarrajatiste maa-alused tunnelid. Eestimaa Looduse fondi nahkhiire ekspert Lauri Lutsar näitas ETV saatele "Osoon" Harjumaa paepealsel asuvat lahtist 8 meetri sügavust auku, kust nahkhiired sisenevad oma talvekorterisse, aga seda külastavad ka militaarhuvilised.

12.04.19 ... Hiina teadlased on siiranud reesusahvidele inimese geeni, mis korraldab aju arengut. Geen nimega MCPH1 mõjutab inimesel aju suurust.

10.04.19 ... Esimesed rändlinnud on Eestis. Varajased saabujad saavad küll väikese eelise pesapaikade hõivamisel, kuid võivad ilma halvenedes täbarasse olukorda sattuda. Hilisemaid saabujaid kimbutavad aga vereparasiidid. Kuidas teha valik?

09.04.19 ... Kõikide loodusteaduste huviliste jaoks on juba maikuus kätte jõudmas põnev aeg – osaleda on võimalik nurmenukkude üle-eestilistes teadusvaatlustes. Jaluta vaid niidule ja hakka õite sisse piiluma!

08.04.19 ... Eesti maaülikooli teadlased uurisid Eesti hobusetõugude geneetilist mitmekesisust ning selgus, et Eesti hobustel on ebatavaliselt palju ühist Mongoolia ja Jakuutia hobusetõugudega.

08.04.19 ... Lindude rändeajal ilmub sotsiaalmeediasse hulganisti pilte ja videoid Väikese väina tammil elektriliinides hukkunud luikedest. ETV saade "Osoon" käis probleemi uurimas ja mida selle lahendamiseks tehakse. Meid võttis vastu kohalik mees, Väikese väina seltsi esindaja Heiki Hanso.

08.04.19 ... Möödunud soe nädalavahetus pani looduse elama ja nastikudki on talveunest ärganud.

06.04.19 ... Eestil on võimalus taastada jõgedes sobiv olukord, et seal saaksid elada lõhed, meriforellid ja siirdesiiad. "Osoon" käis uuris, kui tõenäoline on Eesti lõhejõed taastada. Selgus, et me suudaksime taastada kõik oma ajaloolised lõhejõed.

05.04.19 ... Paleontoloogid on leidnud nüüd Peruu ranniku lähedal asuvast kõrbest 40 miljoni aasta vanuse neljajalgse vaala säilmed. Luustiku põhjal oli amfiibse eluviisiga olend selleks ajaks vilunud ujuja.

05.04.19 ... Kui kass oma nimele ei reageeri, kas ta ei saa siis oma nimest aru või lihtsalt ei viitsi reageerida? Jaapani teadlased otsustasid selle mõistatuse lahendada.

04.04.19 ... Kagu-Aasias elutsevad väikesed päikesekarud teevad üksteise näoilmeid järele. Briti teadlased uurisid Malaisias päikesekarude kaitsekeskuses 22 päikesekaru, kellest tervelt 21 jäljendas kaaslaste näoilmeid.

02.04.19 ... Saaremaa hirvede elu reaalajas vahendanud RMK hirvekaamera hooaeg sai selleks korraks läbi, kuid teisipäeval veeti kaamera ja seda elektriga toitev päikesejaam Matsalu rahvusparki, kus see hakkab vahendama kobraste elu.

01.04.19 ... Haruldaste linnuliikide tuvastamine on paljude linnuvaatlejate jaoks suur saavutus. Kuid hiljutisest uuringust selgub, et inimesed, kes peavad end linnuvaatlusekspertideks, on tõenäolisemad tuvastama tavalisi linde haruldaste ja eksootiliste liikide pähe kui need, kes on oma teadmiste suhtes tagasihoidlikumad, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

31.03.19 ... Linnusõbrad selgitavad igal kevadel märtsi lõpus välja Eesti linnurikkaima linna. Tänavu pälvis linnade linnuvaatluspäeva tiitli Haapsalu.

26.03.19 ... ERR-i lugeja Rein Sabolotni saatis minupilt.err.ee lehele metsakaamera fotod ilvesest, kes kopraid jahtis. Metsakaamera jäädvustas ilvese tegevuse märtsi keskel.

26.03.19 ... Linnulaul on loodusmaastiku lahutamatu osa. Kuna peaaegu kõik linnuliigid kasutavad laulu või muid häälitsusi omavahelises suhtluses, on alust arvata, et laul on kujunenud mitmete keskkonna ja liikide omaduste põhjal.

26.03.19 ... Türannosaurus on kõige suurem lihasööjaloom, kes teatakse maapeal elanuvat. Nüüd on Kanada teadlased teatanud maailma kõige suuremast teadaolevast türannosaurusest.

21.03.19 ... Inimestel, kes pesitsusperioodiks oma majade juurde lindusid ei soovi, on viimane aeg midagi ette võtta. Mitmedki linnalinnud armastavad pesa teha rõdule, pööningule või katusele, mis võib kaasa tuua inimeste jaoks ebameeldivaid probleeme.

20.03.19 ... Silur on geoloogiline ajastu, mil esimesed taimed ja loomad hakkasid veest maismaale kolima. Uusi teadmisi selle kohta, milline keskkond valitses umbes 440 miljonit aastat tagasi praegusel Eesti maalapil, jagas Viirika Mastik, kes kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö vetikafossiilidest.

19.03.19 ... Veel pool sajandit tagasi arvati, et tööriistu on võimeline kasutama ainult inimene. Tänaseks aga teame, et mitmedki linnuliigid oskavad toidu otsimisel abivahendeid, näiteks oksi, kasutada.

18.03.19 ... Eesti on metsariik, statistika järgi moodustab mets meie riigi pindalast ligi poole. Elurikkuse jaoks üliolulisi vanu loodusmetsi on meil alles vaid 2% metsamaast. Erinevate režiimidega kaitstavat metsa on kokku umbes veerand metsamaa pindalast. Loodus on tervik ja ökosüsteemile olulised liigid elavad ka tulundusmetsades. Kuidas majandada metsa nii, et metsa elurikkus säiliks?

13.03.19 ... Mammutid, iidsed karvased londilised, kes nüüd on Maa pealt ammu kadunud – kas teadus on võimeline neid uuesti ellu äratama? Esialgu veel mitte, kuid Jaapani ja Vene teadlased on nüüd osaliselt ellu äratanud mammuti rakud.

12.03.19 ... Madal, tõrrepõhjast tulev või pudelisse puhumist meenutav hääl, mis kostab kilomeetrite kaugusele, on andnud ainest paljudele hirmujuttudele. Hääle omanik on aga täiesti ohutu lind hüüp, kes tegutseb peamiselt ööhämaruses ning jääb roostikes elades inimestele peaaegu märkamatuks.

12.03.19 ... Toidumajade lähistel elavate vintide sugurakud liiguvad aeglasemalt, selgub Norras ja Tšehhis läbiviidud uuringust. Kahtlustada võib päevalilleseemnetes leiduvat linoolhapet.

11.03.19 ... Kevade lähenedes tuletab keskkonnaamet inimestele meelde, et looduses kohatud metsloomade poegi ei tohi häirida.

11.03.19 ... Kohtades, kus inimesed on šimpansite elupaiku oluliselt muutnud, on rühmad loobumas neile omastest käitumisviisidest ja pöördumas tagasi põhitegevuste juurde, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

04.03.19 ... Osoon näitab, kuidas talvisel Peipsil püütakse Eesti kõige aplamat mageveekala – lutsu.

28.02.19 ... Eesti ornitoloogiaühingu andmetel on metsalindude arvukus viimastel kümnenditel vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastas.

28.02.19 ... Aasta sugulaste tulutut võitlust lutikatega pealt näinud ERR Novaatori lugejat hakkas huvitama, kas teaduselt on lähitulevikus abi oodata või tasub edaspidi rääkida sugulastega vaid telefoni vahendusel.

26.02.19 ... Linnu nokakuju alusel kiputakse tegema järeldusi tema toitumise kohta. Näiteks on arvatud, et pika ning peenikese nokaga linnud otsivad putukaid ja teisi selgrootuid koorepragudest või muudest raskesti ligipääsmatutest kohtadest ning lühikese ja kõvera nokaga linnud on kiskjad.

25.02.19 ... 20. sajandi keskel väljasuremise äärel olnud merikotka päästmist võib pidada loodus- ja keskkonnakaitse ilusaks võiduks. See lind on siiani alles ja tal läheb hästi.

25.02.19 ... Teadlased täheldasid, et kilpkonnad teevad talveune ajal vee all kätekõverdusi, mis võib aidata neil hankida piisavas koguses elupüsimiseks vajalikku hapnikku, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

25.02.19 ... Inimese lähimad sugulased loomariigis, šimpansid suhtlevad omavahel häälitsuste, näoilmete, pooside ja žestide abil.

25.02.19 ... Võtame näiteks hommikusöögi. Kuidas sai võimalikuks, et said juua kohvi, panna pudru peale moosi või võileiva peale tomati? Tänu tolmeldajatele, kellest suurem osa on just putukad.

22.02.19 ... Teadusajakirjandusest on avalikkuseni jõudnud muret tekitavaid andmeid putukate arvukuse ja liigirikkuse katastroofilise vähenemise kohta. Uuring, mille alusel putukate väljasuremist ennustatakse, on aga saanud omajagu kriitikat. "Teaduslik praak," ütleb Tartu Ülikooli vanemteadur, Tiit Teder.

20.02.19 ... Tänapäeva maailma iseloomustav eluslooduse mitmekesisus ei ole mingi äsja saavutatud nähtus – teadusuuringust ilmneb, et maismaaolendite liigirikkus on olnud enam-vähem ühesugune juba 60 miljonit aastat ehk enam-vähem sellest ajast peale kui sauruste hukust oli mõni miljon aastat möödas.

19.02.19 ... Linnud on head õppijad ja kultuurilised oskused levivad lindude seas kiirelt. Nii õpivad linnud üksteiselt, kuidas piimapudelitelt korke maha võtta, või seda, et talvituvate nahkhiirte ajud on külmal ajal heaks toiduks. Sotsiaalsed võrgustikud on sellise kultuurinähtuse võtmeks.

18.02.19 ... Umbes poolteist aastat tagasi otsustas liigi koordinaator et Zlín-Lešná loomaaia emastiiger Tanja vajab Tallinna loomaaia isastiigrit Pootsmani ja nii viimane Tšehhi tõesti läks. Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran kinnitas "Ringvaatele", et Pootsman tuleb Eestisse tagasi, kui tema töö Tsehhis on tehtud ja nad loodavad, et selleks ajaks on tal Tallinna loomaaias veel paremad tingimused kui Tšehhis. Ta tunnistas, et praegu on need tingimused nii kehvad, et tiigreid ei tahakski hoida neis tingimustes.

15.02.19 ... Evolutsioon leiab ühesugustele probleemidele tihtilugu täiesti ühesugused lahendused. Geenide tasemel võib see väljenduda selles, et ühtedes ja samades geenides tekivad ühe- ja samasugused muudatused.

14.02.19 ... Põhja-Jäämeres asuval Novaja Zemljal kuulutati välja eriolukord, kuna jääkarud on tunginud juba elumajadesse. "Ringvaate" otsestuudios oli polaarrändur Timo Palo, kes tõdes, et praegu Novaja Zemljal toimuv on väga erandlik.

09.02.19 ... Teadlased on leidnud lootustandva võimaluse, kuidas võiks lahti saada banaanitaimi kimbutavast viirusest, mis tungib nende taimede genoomi. Selleks tuleks genoomis sisalduvat viiruse DNA-d lihtsalt natuke ümber kirjutada.

08.02.19 ... Sääsk on pisike putukas, pole tal suuri kõrvu ega isegi trummikiletki, aga ometi ta kuuleb, ja nagu nüüd selgub, kuuleb üllatavalt hästigi.

07.02.19 ... Mesilased on väga töökad loomad. Nüüd tuleb välja, et nad oskavad vist natuke ka arvutada.

06.02.19 ... Teadlased mudeldasid sinikael-partide liikumisteede põhjal linnugripi levimise kiirust ja nakatumise tõenäosust. Ka Saaremaa jääb kõrge nakatumisriskiga piirkondade sekka.

05.02.19 ... ERR-i lugeja Koidula Kliimann saatis foto Tallinna lähedal pesitsevast Jäälinnust. Jäälind kuulub kaitstavate loomaliikide II kategooriasse.