17.08.26 LOODUS ... Koerad ei vanane ühtlases tempos nagu inimesed. See lükkab ümber soovituse, et koera vanuse arvutamiseks tuleb tema eluaastad korrutada seitsmega. USA teadlaste uue mudeli järgi küpseb kutsikas esimestel eluetappidel rakutasandil väga kiiresti, kuid hiljem vananemistempo aeglustub.

17.08.26 LOODUS ... Keskkonnaagentuuri hinnangul suureneb põllumuldades taimekaitsevahendite jääkide hulk, kuigi nende sisaldus jääb praegu alla kehtestatud piirnormide.

14.08.26 KESKKOND ... Heledad 'Chardonnay' viinapuud kohanevad kliimasoojenemisest tingitud veepuudusega märksa paremini kui punaveini tegemiseks sobivad 'Pinot noir' taimed. Kui hele sort talub veestressi visalt, vannub tumeda ainevahetus tugeva põua käes alla, leidsid Prantsuse ja Saksa teadlased.

12.08.26 TERVIS ... Punavetikas leiduvad ühendid võivad aidata võidelda immuunsüsteemi haiguste ja nahavähiga, selgus Eesti teadlaste osalusel valminud teadustöös.

11.08.26 LOODUS ... Euroopa metsade biomassi kadu on viimastel aastatel kiirenenud ning järjest suuremat rolli mängivad kliimamuutusega seotud looduslikud häiringud, eriti põuad ja neist tingitud kahjustused, selgus värskest uuringust.

10.08.26 LOODUS ... Stanfordi ülikooli ja Arci instituudi teadlased õpetasid tehisarule selgeks pärilikkusaine grammatika, mispeale suutis see kavandada nullist 16 uut elujõulist viirust. Kuigi sarnastest saavutustest võiks tõusta kasu pärilike haiguste ravis, raskendab see ühtlasi bioloogiliste ohtude ohjamist.

07.08.26 LOODUS ... Põhja-Tallinna linnaosavalitsus kogub augusti keskpaigani vihjeid rottide ja hiirte leviku kohta, et suunata tõrjetöid enim kahjustatud piirkondadesse. Ekspertide sõnul soodustab näriliste levikut hooletu jäätmekäitlus.

06.08.26 KESKKOND ... Esmaspäeva varahommikul Tallinna lahes Naissaare lähedal registreeritud 0,5-magnituudine tõuge osutus looduslikuks maavärinaks. Sündmus reetis varem peamiselt meremiinide õhkimisega silma paistnud piirkonnas Eesti aluskorras peituva rabakivi seismilise iseloomu.

05.08.26 LOODUS ... Sel suvel Lõuna-Euroopat laastanud tulekahjud on olnud viimaste aastakümnete kõige hävitavamad. Prantsusmaal tekkisid ekstreemsete põlengute tõttu haruldased tulepilved.

05.08.26 LOODUS ... Muutused inimeste elustiilis ja maakasutuses on jätnud viimastel aastakümnetel Eesti putukariigile märgatava jälje. Kuna ajaloolised elupaigad kaovad, lendab looduses putukaid varasemast vähem, mitmed liigid on aga tehiskooslustega edukalt kohanenud.

03.08.26 LOODUS ... Rahvusvaheline kaubandus ja soojenev kliima toovad Eestile üha lähemale uusi looduslikke vaenlasi. Riiklikud taimekaitsespetsialistid jälgivad praegu erilise tähelepanuga nelja karantiinset kahjustajat, mille siia jõudmine tekitaks pöördumatut kahju nii metsadele kui ka koduaedadele.

31.07.26 LOODUS ... Eesti Maaülikooli teadlaste ekspeditsioon Gröönimaale ja Fääri saartele näitas, et ohtlikku ja seni ravimatut lõhilaste neeruhaigust põhjustav parasiit on levinud märksa enam põhja poole, kui oli seni teada. Kliima soojenedes võib kujuneda parasiidist tõsine oht seni heas seisundis olnud lõhilaste populatsioonidele.

31.07.26 LOODUS ... Tänavune sademetevaene suvi pakub inimestele sääskedest oodatud puhkust. Valusamalt hammustavatel parmudel, kes sõltuvad suurematest veekogudest, läheb aga see-eest üpris hästi, kinnitab putukateadlane Urmas Tartes.

29.07.26 LOODUS ... Heitlik suvi esitab kasvuhooneomanikele igal aastal paraja väljakutse. Agronoomide sõnul tasub välismaiste eksootiliste tomatisortide asemel aednikel eelistada Eesti tingimustega kohastunud istikuid, esimest kodumaist kirsstomatit võib oodata aga kuue-seitsme aasta pärast.

29.07.26 LOODUS ... Tartu Ülikooli teadlased avastasid mullabakteris mehhanismi, mis aitab mikroobidel kohaneda nende rakkudele mürgise fluoriidiga. Leid võib kujutada olulist teetähist, sest aitaks vähendada biotööstuses naftakeemiatoodete kasutamist.

27.07.26 LOODUS ... Paljudesse Saksamaa parkidesse on jõudnud ohtlikud ja argielu häirivad mürgised putukad. Olukord on sel aastal sedavõrd hull, et invasiivse liigi kiiret levikut jälgivad murega ka Eesti erialateadlased.

27.07.26 UNIVERSUM ... 12. augusti õhtul saavad Eesti elanikud jälgida osalist päikesevarjutust. Tartu Ülikooli astronoomi Tõnis Eenmäe sõnul jääb varjutuse tipphetkel Kuu taha peitu enam kui 80 protsenti päikesekettast.

24.07.26 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugeja märkas, et kui aastakümnete eest läks piim hapuks, sai sellest hapupiim. Nüüd aga eralduvad riknevas piimas värvitu vedelik ja haisev klomp. Mida piimaga tööstuses tehakse, et see tilgastudes selliseks muutub? Vastab toidu- ja fermentatsiooni arenduskeskuse (TFTAK) teadur Rain Kuldjärv.

23.07.26 LOODUS ... Teadlaste hinnangul võib olla saagi rammimine mõõkvaalade jaoks meelelahutus või viis, kuidas aidata noortel vaaladel toituda.

23.07.26 LOODUS ... Kuigi üldlevinud arusaama järgi aitavad tüütute sääskede vastu kõige paremini riietus ja tõrjevahendid, plaanivad teadlased piirata pinisejate arvu hoopis miljonite uute sääskede loodusesse laskmisega.

22.07.26 LOODUS ... Umbes 470 miljonit aastat tagasi hakati tühjade limuste kodade sisemust esimest korda kasutama elupaigana, osutab Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel valminud uuring. Muutus tähistas uue ökoloogilise niši kujunemist ja mõjutas oluliselt tänapäevast mereökosüsteemi.

21.07.26 LOODUS ... Rahvusvaheline teadlasrühm hindas esimest korda maailma õistaimede seisundit meetodiga, mis võtab arvesse liikide evolutsioonilist eripära. Tulemustest selgub, et inimtegevuse tagajärjel ähvardab väljasuremine enam kui viiendikku õistaimede geenipärandist.

20.07.26 LOODUS ... Kui mõni putukas teadlaste pilgu alt ligi 150 aastaks kaob, tõdetakse enamasti, et liik on selles piirkonnas lõplikult hääbunud. Nüüd aga leidsid uurijad Saksamaalt Baieri Alpidest haruldase seenesääse, keda kohati Kesk-Euroopas viimati 1877. aastal.

18.07.26 TEADUSELU ... Geneetiku ja hobi-paleontoloogi Erik Abneri sõnul ei ole ükski teine hulkrakne planeedil nii hästi kohanenud, kui inimene, mistõttu pole kosmosevallutamise plaanid pelgalt ulme. Samas jääb surematus ikkagi kättesaamatuks ja suvel rannal huvitava kujuga kivistisi korjates tasub leppida teadmisega, et igal asjal on lisaks algusele ka lõpp, leidis ta raadiosaates "Reedene intervjuu"

17.07.26 TERVIS ... Münditeed juuakse sageli tervistava joogina, kuid poeriiulilt haaratud karpide sisu ja tegelik võime haigustekitajatega võidelda võib kordades erineda.

14.07.26 LOODUS ... Peapesu võib tunduda kassiomanikele armsa žestina, mis kinnitab, et nende kaks lemmikut saavad omavahel hästi läbi. Genti ülikooli teadlaste uuring näitab aga, et pealtnäha hoolitseva tegevuse taga peidab end tihti hoopis inimestele varjatud sotsiaalne pinge ja passiivne agressioon.

13.07.26 LOODUS ... Intensiivsed põllumajandusvõtted tõrjuvad Eesti kahepaikseid oma põlistest elupaikadest eemale. Olukorda aitavad leevendada uued kalavabad tiigid, kus looduslikud kahjuritõrjujad rahus sigida saavad.

13.07.26 LOODUS ... Novaatori lugeja märkas õhtusel jalutuskäigul omapärast vaatepilti justkui pärnapuud suitseksid. Millega on tegemist, selgitavad loodusteadlased Arne Sellin ja Olavi Kurina.

13.07.26 LOODUS ... Kas inimene oli vette sattudes veel elus või visati surnukeha sinna pärast surma? Tegemist on ühe keerulisema küsimusega kohtuekspertiisis, millele ei pruugi alati olla ühest vastust. Ränivetikad võivad aga aidata vastusele lähemale jõuda.

09.07.26 LOODUS ... Minnesota Ülikooli teadlased lõid elututest kemikaalidest ja laboris sünteesitud DNA-st tehisraku, mis suudab iseseisvalt toituda, kasvada ja end paljundada. Saavutus sillutab teed võimalusele, et tulevikus võtavad mitmete keemiatehaste rolli üle laboris ehitatud bioreaktorid.

07.07.26 TEADUSELU ... Tänavusel loodusvaatluste maratonil leiti Eestile kaks uut liiki. Üks neist on männioksa koorel elutsev pisike kottseeneliik, kogujaks Ave Suija. Teine on Tõnu Ploompuu kogutud hanemaltsa ebajahukaste ehk üks oomütseedi liik.

07.07.26 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugeja märkas Tallinnas ohtralt pääsukeselaadseid linde, keda ta polnud varem pealinnas nii massiliselt näinud. Miks neid tänavu just linnakeskkonnas nii palju paistab, kui nende arvukus Eestis viimastel aastatel pigem langeb, selgitab linnuökoloog Marko Mägi.

07.07.26 LOODUS ... Rändlinnud ei levita parasiite nii tõhusalt, kui seni arvati, osutab Eesti Maaülikooli, Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli ning Gröönimaa ja Fääri saarte teadlaste koostöös valminud Põhja-Atlandi saarte uuring.

06.07.26 LOODUS ... Põhjamaades on leitud uus ohtlik võõrliik: ooker-röövlamelane. Eestis ei ole liigi esinemine seni teada, kuid selle jõudmine siia on reaalne, eeskätt koos potitaimede, istutusmaterjali, mulla või kompostiga.

06.07.26 KESKKOND ... Looduse mitmekesisena püsimiseks tuleb kooselus teiste liikidega arvestada ka inimmõjuga. Proovikivi on linna elurikkamaks muutmine, sest just seal on levinud inimesest lähtuv mõtteviis.

06.07.26 LOODUS ... Me oleme harjunud mõtlema, et emad teevad oma järeltulijate kaitsmiseks kõike. Mesilaste maailmas võib aga krooniline mürgitus panna mesilasema käituma täpselt vastupidi.

03.07.26 LOODUS ... Kui tuleb juttu uute liikide avastamisest, kujutame sageli ette pikki ekspeditsioone kaugetesse vihmametsadesse. Tegelikkuses võib aga seni tundmatu liik varjata end lausa meie nina all.

02.07.26 LOODUS ... Igal sügisel võtavad miljonid rändlinnud ette tuhandete kilomeetrite pikkuse teekonna Aafrikasse, et soojemas kliimas talvituda. Teadlastele pole aga lõpuni selge, miks teatud pesitsusalalt pärit linnud rändavad just konkreetsesse talvitumispaika.

01.07.26 LOODUS ... Kliimamuutused kujutavad tõsist ohtu maailma ühele armastatumale joogile ehk kohvile. Sestap püüavad teadlased leida viise, kuidas säilitada kohvitaimede elujõulisus ja tagada nende põllumeeste toimetulek, kes kasvatavad väärtuslikku põllukultuuri vaesemates piirkondades.

01.07.26 TERVIS ... Teadlased naasid Antarktika ekspeditsioonilt avastusega, mis võib tulevikus pakkuda uusi võimalusi nahavähi ravis. Jäistes vetes elutsevates merituppedes ringi toimetavad bakterid toodavad toksiini, mis suutis katsetes hävitada melanoomirakke.

30.06.26 LOODUS ... Teadlased on seni kirjeldanud umbes miljon putukaliiki, kuid värske analüüsi kohaselt võib leiduda looduses veel kümneid miljoneid avastamata liike. Paraku surevad paljud liigid kiiremini välja, kui entomoloogid neid avastada jõuavad.

30.06.26 KESKKOND ... Ehkki Läänemeri soojeneb kiiresti, on selle rannikuvetes hakanud esinema üha tugevamad külmalained. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust selgub, et nähtuse taga on tuulte, madala rannikumere ja külma õhu koosmõju, mis võib lühikese ajaga langetada vee temperatuuri mitme kraadi võrra.

26.06.26 TERVIS ... Kui koera esikäppade samm jääb igapäevasel jalutuskäigul silmnähtavalt lühemaks, viitab see lemmiklooma algavale dementsusele. Põhja-Carolina osariigi ülikooli teadlased leidsid nimelt uue seose koerte liikumise ja aju tervise vahel.

22.06.26 LOODUS ... Öise eluviisiga lagritsat on looduses keeruline märgata, mistõttu tuleb tema kohalolu kindlaks teha kaudsete märkide järgi. Värskest uuringust selgub, et oksale kinnitatud jäljetunnel võib selleks olla pesakastist märksa tõhusam vahend.

22.06.26 LOODUS ... Värskest uuringust nähtub, kuidas see, et sääsed kipuvad eelistama õlut joovat sõpra veeklaasiga istujale, pole paljas ettekujutus, vaid puhas keemia.

19.06.26 LOODUS ... Venemaa sissetung Ukrainasse sundis Tšornobõli keelutsoonis elavaid imetajaid muutma oma igapäevaseid harjumusi ja loobuma öisest ringkäikudest, selgub värskest uuringust.

18.06.26 ARVAMUS ... Ornitoloogiaühingut esindav Kunter Tätte kritseerib oma arvamusloos uuringut "Loss of avian biodiversity on Baltic islands after establishment of cormorant colonies" põhjendamatult, kirjutavad uuringu autorid vastulauses.

18.06.26 LOODUS ... Seenekasvatus on nii Eestis kui ka mujal maailmas kasvav valdkond, mis hõlmab nii söögi- ja raviseente kui ka pärmide ja biotõrje antagonistide tootmist. Eesti Maaülikooli kaasprofessori Kalev Adamsoni sõnul võimaldaks seente laialdasem kasutus väärindada senisest enam ka kohalikke metsandus- ja põllumajandusjäätmeid.

17.06.26 TERVIS ... Suvised loodusretked ja välisreisid pakuvad küll võimalust argipäevast hinge tõmmata, kuid kätkevad endas riski haigestuda metsloomadelt saadavatesse nakkustesse. Loomaarst Gerlin Järvela nentis, et patogeenid võivad jõuda inimeste ja lemmikloomadeni nii metsamarjadelt, porilompidest kui ka armsatelt tänavakoertelt.

16.06.26 LOODUS ... Pikka aega elutuks valgeks kõrbeks peetud liustikud kihavad mikroskoopilisest elust, varjates endas sadu erakordsete kohastumustega loomaliike. Nüüd hoiatab rahvusvaheline teadlaste rühm, et üleilmse soojenemise tõttu sulav jää pühib suure osa sellest suuresti avastamata loomariigist lähikümnenditel maamunalt.