27.01.20 ... Kaks nädalat tagasi toimus Kose kogukonna ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) esindajate vahel metsa ääres kõnekoosolek, kus arutleti ja vaieldi asulalähedaste metsade edasise majandustegevuse ja raievalikute üle. Koosolekut filmis "Osooni" saate meeskond.

24.01.20 ... Möödunud aasta suvel ADRIENNE projekti raames tehtud välitööde käigus leidsid Eesti, Vene ja Soome teadlased Soome lahest kaks uut liiki, sh Mehhiko merekarbi.

23.01.20 ... Esimesed seened võisid maamunale ilmuda mitusada miljonit aastat varem, kui seni arvatud.

22.01.20 ... Uimedel käia suutvate haide ühine esivanem lahknes oma lähisugulatest ligikaudu üheksa miljoni aasta eest, selgub Austraalia teadlaste värskest analüüsist.

21.01.20 ... Ida-Aafrikat on tabanud viimase 25 aasta suurim tirtsunuhtlus, mis ähvardab miljonid inimesed jätta toiduta ning häirib lennuliiklust. Keenia idaosas mõõdeti ühe kõrbetirtsuparve suuruseks lausa 60x40 kilomeetrit.

19.01.20 ... Saates "Hommik Anuga" olid Eesti looduse hetkeolukorda kaardistamas botaanik Meeli Mesipuu, terioloog Tiit Maran ja ornitoloog Renno Nellis.

18.01.20 ... Tallinna botaanikaaias on kahe nädala jooksul võimalik tutvuda inimkonna ajaloos tähtsat rolli mänginud taimedega.

17.01.20 ... Kuigi väljas peaks olema talv, on loodus täis kevade märke. Tihased laulavad talve kohta harjumatult kevadiselt ning paljud taimed näitavad esimesi õienuppe. Metsloomad elavad siiski oma seesmise, bioloogilise kella rütmis, mis tähendab, et need, kes peaks magama, magavad ja ülejäänud saavad nautida tavapärasest kergemat elu.

17.01.20 ... Kuidas saab hiidkalmaar ometi nii hiigelsuur olla? Teadlased loodavad saada peagi vastusele jälile, sest neil on korda läinud järjestada selle salapärase ja harva nähtava limuse genoom.

15.01.20 ... Hõlmikpuu on liigina üks vanemaid puid, niiöelda elav fossiil, mille taolised on maamunal kasvanud juba oma 270 miljonit aastat. Isenditena elavad hõlmikpuud samuti väga kõrge eani — tuhande aastani ja kauemgi.

14.01.20 ... Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele. Seda, kas linnud arvestavad ohuolukorras kiskja kiirust ja liikumissuunda, uuriti Tartu ja Tallinna hakkidel, künnivarestel ja hallvarestel.

13.01.20 ... Silmikdelfiin on maailma delfiiniliikidest üks kõige laiemalt tuntud ja levinud, kuid nüüd selgub, et see liik võib hakata kaheks jagunema. Nii väidab oma uuringu põhjal rühm teadlasi eesotsas Ana Costaga Šotimaalt Glasgow Ülikoolist.

12.01.20 ... Tänavune aasta loom on nahkhiir ja lind tuttpütt. Miks just nahkhiir ja tuttpütt ning kellega on õigupoolest tegu, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

10.01.20 ... Tallinna loomaaed aitab koos paljude teiste loomaaedadega Austraalia tulekahjus kannatada saanud loomi. Selleks on loomaaed ja Tallinna linn raha kogunud. Annetusi saab teha jaanuari lõpuni.

10.01.20 ... Vee süsihappegaasi sisalduse tõus mõjutab korallrahudel elavate kalade käitumist imevähe või üldse mitte, viitab värske analüüs. Suuruuring seab kahtluse alla viimasel kümnendil populaarsust kogunud uurimissuuna vundamendi.

08.01.20 ... Kobra hammustus ei ole naljaasi, sest kobra on üks maailma mürgisemaid madusid. India ja Ameerika teadlased on nüüd aga järjeldanud kobra genoomi ja saanud senisest rohkem jälile põhjustele, miks kobra mürk nii kange on.

07.01.20 ... Rändel ületavad linnud nii suuri vetevälju kui ka kõrbeid. Eesti teadlaste osalusel tehtud uuring lükkas ümber senise teadmise ja näitas, et hoolimata vaenulikust keskkonnast teevad linnud ka kõrbeid ületades vahepeatuseid.

06.01.20 ... Briti ja Islandi teadlased annavad teada, et märkasid esimest korda tööriistu kasutavaid merelinde.

03.01.20 ... 2020 on Eestis tuttpüti aasta. Martin Vesberg jälgis tuttpüttide elu kevadisest pulmamängust poegade koorumiseni.

30.12.19 ... Kliima soojenemine ühe kraadi võrra põhjustab pikas perspektiivis ökosüsteemide muutust, mida sageli simuleeritakse lühiajaliste katsete abil. Äsja teadusajakirjas Nature Ecology & Evolution ilmunud analüüs seab aga kahtluse alla ökosüsteemide kohanemise kohta tehtavad prognoosid, mis on tehtud lühiajaliste eksperimentide põhjal.

19.09.18 ... 02. augustil 2018 saime teate, et Eesti kiilide nimestikku lisandus uus liik, paju-lõunakõrsik. Paraku osutus see info ennatlikuks.

29.12.19 ... Aastavahetuse ilutulestik ei põhjusta probleeme ainult koduloomadele, vaid ka lindudele. Asulates elavatele lindudele võib nii füüsiliselt kui ka vaimselt kurnava tulemüra tagajärg olla arvukuse vähenemine ning ettearvamatu käitumine.

29.12.19 ... Ida-Virumaal asuva Alutaguse rahvuspargi esimene tegevusaasta näitas, et läheb veel mitu aastat enne, kui loodusturistid Eesti noorima ja Euroopa Liidu ühe idapoolsema rahvuspargi avastavad.

23.12.19 ... Kus metsa raiutakse, seal läheb loomadel raskeks. Teadlased on nüüd leidnud võimaluse, kuidas Indoneesias Jaava saarel aidata väikesi esikloomi loorisid, kelle elupaik mets on hoogsate raiete tagajärjel paljudeks eraldiasuvateks tukakesteks killustunud.

23.12.19 ... Kiskjaoht võib ergutada saakloomadel aju ja ajutegevuse arengut. Nüüd on teadlased saanud tõendeid, et see ajuergutus olla ka pärilik, vähemalt Trinidadi saare siseveekogudes elaval killikalal.

20.12.19 ... Miks loobib ahv kive vastu puutüve? Ei tea, aga võib-olla meeldib talle see heli, mida kivi vastu puud lennates teeb.

19.12.19 ... Keegi ei tea, kuidas elu tekkis. Üheks tõenäoliseks võimaluseks on peetud, et kõigepealt, umbes neli miljardit aastat tagasi ilmusid noore maakera soojade vete niinimetatud ürgsuppi erilised molekulid, replikaatorid, mis suutsid toota teisi omataolisi molekule.

19.12.19 ... Umbes kuu aega tagasi võttis Tartu Ülikooli geoinformaatik Evelyn Uuemaa vastu põneva katsumuse ja postitas Twitterisse 30 päeva jooksul 30 enda tehtud Eesti kaarti. Sotsiaalmeediakeskkonnas levinud katusmust tuntakse teemaviite järgi #30DayMapChallenge.

18.12.19 ... Koerad jälgivad inimesi veel palju tähelepanelikumalt kui seni arvatud.

17.12.19 ... Linnu pesitsusedukus sõltub turvalise pesakoha valikust. Eelistatult tuleks pesitseda piirkonnas, kus on vähem nii konkurente kui ka kiskjaid, sest pesarüüste on üks peamistest pesitsemise nurjumise põhjustest. Samuti on oluline pesa asukoht, mis peab asuma kas näiteks puul või varjatud kohas maapinnal. Paraku on paljude metsalindude elupaigad viimastel kümnenditel oluliselt muutunud ning koos sellega on tõenäoliselt teisenenud ka metsades elavate pesarüüstajate arvukus või levik.

16.12.19 ... Taimed ei ole tuntud just kuigi valjuhäälsete olenditena. Kuid Iisraeli teadlased väidavad nüüd, et inimkõrvale kuuldamatut häält võivad taimed eriti stressiolukorras teha küll.

13.12.19 ... Eesti soodes enam suur-konnakotkaid ei leidu, kuid siinsetel teadlastel on palju teadmisi selle liigi kohta ning nii aitasidki Eesti Maaülikooli teadlased seda üliharuldaseks muutunud liiki otsida ja hoida Valgevene soodes.

07.12.19 ... Värskelt avaldatud rahvusvahelisest uurimusest selgub, et põllulappide vahel olevad juba mõne-hektari suurused metsatukad võivad pakkuda nii rohemeeli kõditavat elurikkust kui ka märkimisväärset valimit ökohüvesid praktikutele. Tingimuseks on aga metsatuka ajalooline järjepidevus.

05.12.19 ... Muutub kliima, muutuvad ka pingviinid. Kuid mitte kõik pingviiniliigid ei muutu ühte moodi ja ühepalju.

05.12.19 ... Merihobukesed on imelised kalad. Isane kala kasvatab arenevaid embrüoid oma kõhupaunas platsenta sarnase elundi abil – merihobukese raseduse uurimine võimaldab paremini mõista ka raseduse kohastumuslikke protsesse inimestes. Tartu Ülikooli teadlastega teeb koostööd merihobukeste ekspert Kanaari saartelt.

03.12.19 ... Kui inimeste seas on raiskamine üsna tavaline nähtus, siis loomade seas ei kohta seda just sageli, sest toiduraiskamisest saamata jäänud energia võib halvemal juhul tähendada hukkumist. Seepärast tarbivad paljud kiskjad kogu murtud saagi, jättes söömata vaid seedimatu, ning peidavad saagi hilisemaks tarbimiseks vaid vajadusel.

03.12.19 ... Teadlased on kaugseire kaudu saanud enneolematult tervikliku globaalse ülevaate väikeste mereloomade ööpäevasest vertikaalsest pendelrändest.

02.12.19 ... Kui sinivaal sukeldub sööma, siis lööb ta suur süda mõnikord ainult kaks lööki minutis.

02.12.19 ... Suured kilpkonnad on aeglase liikumisega loomad, kuid neil on pikk mälu. Kord õpitu püsib neil meeles aastaid, ja kui õpitud on mitmekesi koos, siis seda paremini.

30.11.19 ... Järvamaal Esna mõisa tagusel allikajärvel elutsev koprapere ehitas 100 meetri pikkuse tammi, mida käivad nüüd uudistamas loodusehuvilised lähedalt ja kaugelt. Reedel käisid seda imet vaatamas kobrastest luuletusi kirjutanud koolinoored üle Eesti.

26.11.19 ... Viimasest tehnikaülikooli paleoökoloogide uurimusest selgub, et allikasoode kõrge bioloogilise mitmekesisuse võti peitub nende aastatuhandete pikkuses stabiilses ajaloos. Seal siiani säilinud liigirikkus on siiski kahjuks vastuolus meie ülejäänud keskkonna globaalsest maakasutuse intensiivistumisest põhjustatud liigirikkuse kahanemise trendiga.

26.11.19 ... Kuigi rahulikud ja närvilised emased munevad sama palju mune ja sarnane on ka nende koorumisedukus, sirgub rahulike emaste munadest lennuvõimeliseks oluliselt rohkem poegi.

22.11.19 ... Lehti on taimedel mitmesuguse kujuga: on nooljaid, odajaid, ümaraid, ovaalseid, munajaid ja koguni äraspidimunajaid. Nüüd on teadlased välja selgitanud, kuidas kõik need erisugused lehekujud geenide tegevuse toimel kujunevad.

21.11.19 ... Vaatamata viimase aja kehvadest sportlikest saavutustest suusarajal, peavad eestlased end siiski suusarahvaks – Tartu Maratoni läbimine on sadadele iga-aastane rutiin, suusa- ja kelgumõnusid naudib eestlane talve jooksul vähemalt korra.

20.11.19 ... Teadlased leidsid põhjuse, miks langeb tumedat värvi kakkude jahiedukus täiskuuöödel märkimisväärselt, kuid heledamad linnud püüavad sama palju hiiri.

18.11.19 ... Kui kliimamuutusele piisavalt pidurit ei tõmmata, siis võivad Antarktika keiserpingviinid sajandi lõpuks jääpuudusel peaaegu välja surra. Nii hoiatavad Ameerika ja Prantsuse teadlased.

14.11.19 ... Tänapäeva inimahvid on targemad kui inimese otsene eellane australopiteekus. Nii väidavad Austraalia ja Lõuna-Aafrika teadlased.

12.11.19 ... Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

12.11.19 ... Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 12. novembri küsimused on loodusgeograafia valdkonnast.

09.11.19 ... Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et juba nädalaid mõlgutasin mõtet, kas oleks viisakas köögi akna taha seada üles lindude söögimaja. Seda selleks, et saaksin hommikukohvi juues jälgida sulepallide saginat ja tunda rõõmu nii enda, kui ka nende kõhtude täitumisest, kirjutab humoristlikult Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, kes on uurinud ja avaldanud teadusartikleid lindude toitumiskäitumisest.