Loodus

Suled paljastavad illegaalse linnukaubanduse

21.08.19 ... Kuigi illegaalset loomakaubandust piiravad rahvusvahelised seadused, sealhulgas CITES-i konventsioon, on seda keeruline takistada. Näiteks on konfiskeeritud loomade või nende saaduste põhjal keeruline öelda, millise riigi millisest piirkonnast need pärinevad, kuid see teave oleks oluline illegaalse tegevuse peatamiseks.

Tartu Ülikooli lihhenoloogid panid Eesti suursamblikud kaante vahele

19.08.19 ... Samblikud kasvavad nii kividel, puudel kui ka maapinnal ning on seejuures kõik isenägu- ja tegu. Sellest kirevast maailmast annab põhjaliku ülevaate Eesti suursamblike triloogia, mille viimane osa – "Eesti maapinna suursamblikud" – äsja trükist saabus. Varem on ilmunud "Eesti puudel kasvavad suursamblikud" (2011) ja "Eesti kividel kasvavad suursamblikud" (2015).

Kas põlde külastavad linnud toovad maasikasaagile rohkem kasu või kahju?

13.08.19 ... Värske teadusuuring näitab, et maasikasaagile on põlde külastavate lindude kasu ja kahjulikkus tasakaalus.

Arutelu: võitleks kliimamuutuste vastu puiduga?

10.08.19 ... Puit on tõeline 21. sajandi materjal: see on loodussõbralik, taaskasutatav ning oma kasvamise ajal süsinikku siduv. Kõike, mida toodetakse täna fossiilsetest materjalidest, on võimalik teha puidust. Juba praegu osatakse puidust toota pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane.

Maailma suurimad konnad kaevavad endale ise tiigi

09.08.19 ... Kamerunis ja Ekvatoriaal-Guineas elavad koljatkonnad (Conraua goliath) kaevavad oma järeltulijate kudust väikesteks konnadeks kasvatamiseks väikesi tiike.

Uus-Meremaal elas suure koera suurune papagoi

08.08.19 ... Papagoid on värviküllased ja valjuhäälsed linnud, kuid kasvult enamasti mitte väga suured. Omal ajal aga elas Uus-Meremaal hiidpapagoi, kes oli suur nagu bernhardiin. Ta oli umbes meetrikõrgune.

Linnud mõjutavad tugevalt taimede saagikust ja viljade suurust

07.08.19 ... Taimed kasvatavad tõhusamaks levimiseks lindudega rohkem ja suuremaid vilju, selgub värskest teadustööst.

Tööriista kasutades läheb varese tuju paremaks

07.08.19 ... Nii nagu inimestel võib mõni teatav tegevus tuju paremaks teha, näiteks sportlik mäng, selge eesmärgi püüdlemine või heategevuslik annetamine, nii võib see olla ka teistel loomadel.

Uuring: liigirikas mets on ökoloogiliselt tõhusam ja majanduslikult tulusam

05.08.19 ... Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanikud ja Eesti Maaülikooli metsateadlased uurisid sajas Lõuna-Eesti looduslikus metsas sealsete elustikurühmade vahelisi seoseid. Uuringu tulemused näitavad muu hulgas seda, milline mets pakub suurimat majanduslikku tulu ja põhjendab, miks oleks mõistlik vältida monokultuursete metsaistanduste rajamist. Tulemused avaldas äsja ka rahvusvaheline ökoloogiatemaatiline teadusajakiri Oikos.

Võõrad sammalloomad laiendavad Soomes leviala

30.07.19 ... Paarikümne aasta eest Vuoksi jõgikonnast leitud sammalloomaliik on levinud soodsa veetemperatuuri mõjul ka mitmetesse Soome järvedesse.

Kliima soojenemine võib peagi Eestisse tuua ka mesilasenäpid

30.07.19 ... Kui kliima samas tempos edasi soojeneb, võib lähiajal ka mesilasenäpp Eestisse pesitsema jõuda. Liigi põhja suunas levimine on juba praegu nende rändeteid suuresti muutnud.

Pärnumaalt leiti Eestile uus kiililiik – suur sinikiil

29.07.19 ... Mõned päevad tagasi, 21. juulil oli Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi jalutuskäigul Pärnumaal Tali küla lähistel, et kosutada vaimu lindude vaatlemisega. Viljapõldude kohal tiirlesid hiire- ja herilaseviu, mööda lendas kanakull. Ajaviiteks pildistas Mägi ka kraavipervel lendavaid kiile.

Anija mõisa mesilased ehitasid kärje elupuu oksale

25.07.19 ... Kuigi tavaliselt leiavad mesilassülemid uue elupaiga vanadest tarudest eemal, siis mõnikord läheb ka teisiti. Näiteks Anija mõisaõuel valis sülem uueks elupaigaks mesitarude juures asuva elupuu.

Söögiseened on metsades valmis

24.07.19 ... Eesti metsades on alanud kukeseenehooaeg ja mitmel pool on kübarad maapõuest välja pistnud ka puravikud, pilvikud, sirmikud ja männiriisikad. Seente rohkuse põhjus on olnud piisavalt soe ja niiske ilm.

Läänemere riigid tahavad tuurapopulatsiooni taastada

24.07.19 ... Eesti loodushoiu keskuse eestvedamisel lasti Narva jõkke 20 000 tuuramaimu. Läänemere-äärsed riigid on võtnud eesmärgiks taastada tuurapopulatsioon.

Loodusteadlane Tiit Maran: karudest on saamas nuhtlusloomad

24.07.19 ... Karud on Eestis ja ka mujal Euroopas kujunemas nuhtlusloomadeks, keda paratamatult peab senisest enam küttima, tõdes loodusteadlane, Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran. Eestis kujundab karude ja teiste liikide arvukust tema sõnul viimastel aastatel toimuv suurem metsaraie.

Selge taeva korral näeb eeloleval ööl osalist kuuvarjutust

16.07.19 ... Teisipäeva hilisõhtul algab Eestiski selge ilma korral nähtav osaline kuuvarjutus, järgmine taoline võimalus avaneb alles 2023. aastal.

TÜ uuring: taime konkurentsivõime sõltub mikroskoopilistest seentest

16.07.19 ... Igaüks meist oskab nimetada vähemalt paari taimede kasvu mõjutavat tegurit, olgu selleks siis ilmastik (põud, üleujutused, rahe) või taimedest toituvate organismide olemasolu (linnud, putukad, imetajad, taimehaigused). Mõned mõtlevad ehk ka sellele, et kasvuks on olulised mullas olevad toitained, milleta taimed hakkama ei saa. Kuid ilmselt on vähesed teadlikud, et lisaks toitainetele elavad mullas mikroskoopilised seened, kelleta taimed hakkama ei saa. Veelgi enam – need seened võivad olla väga olulised taimekoosluste kujundajad.

Papagoi leiutas iseseisvalt üle kümne tantsuliigutuse

10.07.19 ... Viimastel aastatel internetis tantsuvideotega populaarsust kogunud papagoi on loonud aastatega 14 ainulaadset tantsuliigutust, selgub pikalt linnu käitumist jälginud teadlaste tööst. Tulemused viitavad, et lisaks inimestele suudavad sundimatult tantsida ka teised loomaliigid.

Ümarmudilat jääb Soome lahes aina vähemaks

10.07.19 ... Soome lahest on võõrliigina siia tulnud ümarmudil hakanud kaduma, ütles kirglik kalamees ja kalandundusraamatute autor Vladislav Koržets. Tema sõnu kinnitab kalandusteadlane Markus Vetemaa.

Linnud tõstavad kuumaga toime tulemiseks kehatemperatuuri

09.07.19 ... Lindudel on kuuma ilmaga toime tulemiseks mitmeid esmapilgul kummalisena tunduvaid kohastumusi.

Mereökoloog Jonne Kotta: istume dünamiidi otsas

03.07.19 ... Mida teeb teadlane, kel on erialaseid andmeid kõikjalt maailmast, ent kelle jaoks osutub valgeks laiguks kõige kaugem ja külmem koht? Ta läheb sinna ise kohale. Isegi kui see võtab üle kümne aasta ettevalmistusaega, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

Kahepaiksete sigimisveekogusid on vaja rajada ka looduslike kõrvale

02.07.19 ... Kas teil on majapidamises tiik, kus tegutsevad konnad või vesilikud? Kui jah, siis olete ilmselt teinud kahepaiksetele heateo, sest edukaks sigimiseks on väikesed veesilmad neile üliolulised. Kuid kahepaiksed on valivad ja kõik väikesed lombid ei pruugi neile meeldida.

Tartu Ülikooli uuring tekitab maailma taimefüsioloogide hulgas tõsist arutelu

28.06.19 ... Selleks, et kuivas ilmas mitte ära kuivada, peab taim oma pinnal olevad väikesed "suud" ehk õhulõhed tõmbama koomale, et nii vältida veekadu. Küsimusele, mis paneb taimede suud kuivas õhus kinni, on Tartu Ülikooli taimebioloogidel vastus, mis pakub selle valdkonna teadlastele üksjagu palju kõneainet.

Lõppes suur nurmenukuprojekt. Mida leiti õite seest?

28.06.19 ... Aprilli- ja maikuus kutsusid Eestimaa Looduse Fond ning Tartu Ülikooli teadlased eestlasi osalema üle-eestilises nurmenukuvaatluses "Eesti otsib nurmenukke". Maikuu väldanud vaatluste käigus piiluti enam kui 200 000 nurmenuku õie sisse. Laekunud andmed viisid ootamatute tulemusteni, mis annavad teadlastele palju uut mõtteainet.

Krimmi koopast leiti pool tonni kaaluva hiidlinnu jäänused

27.06.19 ... Ida-Euroopas elas paari miljoni aasta eest umbes 450 kilogrammi kaaluv hiidlind, järeldavad Vene teadlased hiljuti Krimmi poolsaarelt päevavalgele tulnud reieluu põhjal.

Tartu idufirma otsib maailma parimat mulda

27.06.19 ... Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja idufirma OÜ Click & Grow koostöö maailma parima, loodushoidliku mulla otsingul tõi projekti lõpuks kaasa rohkem küsimusi kui vastuseid.

Gümnasistid tegid koos teadlastega kindlaks Eestis kasvavad pärmseened

26.06.19 ... Gümnaasiumiõpilased tegid koos Tartu Ülikooli molekulaarbioloogidega kindlaks mitu liiki pärmseeni Eestis elab ja millised neist on kõige sagedasemad. See on esimene üleriigiline pärmseente leviku uuring.

Prognoos – 100 aastaga kahaneb oluliselt lindude ja imetajate mitmekesisus

25.06.19 ... Inimtegevuse tõttu on Maalt kadunud mitmeid liike. Kui sureb välja üks liik, hõivab tõenäoliselt vabaks jäänud koha mõni teine sarnase ökoloogiaga liik, kuid sarnaste liikide süstemaatiline kadumine võib viia olukorrani, kus ühel hetkel ökosüsteem enam ei tööta. Teadlased uurisid kümnete tuhandete liikide võimalikke väljasuremise stsenaariumeid.

Pterosaurusepojad olid juba munast koorudes lennuvõimelised

25.06.19 ... Kui pisikesed pterosaurused munast koorusid, olid neil tõenäoliselt tiivad juba täiesti välja kujunenud ja võib-olla suutsid nad isegi kohe ka lennata.

Nisu on põuakindlam, kui lehtedel on vähem õhulõhesid

25.06.19 ... Teadlased on loonud uue nisuvormi, mille lehtedel on vähem pisikesi poore – õhulõhesid. Niisugune nisu saab paremini hakkama põuastes oludes, mida kliimamuutus kardetakse mitmel pool maailmas kaasa toovat.

Taimelehtedelt õhku sööstvad kastepiisad levitavad nakkusi

21.06.19 ... Nii nagu nohu võib kanduda aevastusega ühelt inimeselt teisele, võib mõni taimehaigus levida ühelt taimelt teisele kastepiiskadega. Ameerika teadlased on avastanud taimenakkuste seniteadmata levikuviisi, mida tõepoolest võib võrrelda aevastusega.

Ürgiidsed topsolendid said toidu veest osavalt kätte

20.06.19 ... Teadlased selgitasid välja, kuidas toitusid mõned maailmamere madalais vetes elanud mõistatuslikud Ediacara olendid.

Peajalgsete haarmeid kujundavad samad geenid, mis imetajate jäsemeid

19.06.19 ... Imetajatel on neli jalga, putukatel kuus ja kaheksajalgadel kaheksa. Nüüd tuleb välja, et kõigi nende väga erisuguste jalgade kasvu kujundavad põhimõtteliselt ühed ja samad geenid – pisiasjus küll erinevad, kuid laias laastus ikkagi üksteise analoogid.

Linnupoja elu pesas võib olla kui õudusfilmis

18.06.19 ... Pesa on linnupoegadele turvaline keskkond, kuid soovimatutest kaasüürnikest parasiidid võivad mõjutada poegade kasvamist ja isegi ellujäämist. Rohe-teemantlinnul võivad parasiidid ohustada lausa asurkonna arvukust.

Koeral on inimese südame võitmiseks eriline näolihas

18.06.19 ... Koerad on toredad loomad ka selle poolest, et nad oskavad manada näole väljendusrikkaid ilmeid. Nüüd väidavad Briti teadlased, et tõenäoliselt on inimese suurima sõbra näoilmekus välja kujunenud inimese poolteadliku kunstliku valiku kaasabil.

Sugu vahetav vaher on isasena tervem

13.06.19 ... Vahtrapuu elu on huvitavam kui esmapilgul arvata võiks. Vähemalt pensilvaania vahtral, liigil, mis on levinud Põhja-Ameerika idaosas, on võime aeg-ajalt sugu vahetada.

Eesti uus hirmus probleemliik on kiritigu

11.06.19 ... Meie aednike kurb kogemus sai teadusliku kinnituse – meil on tõepoolest väga palju tigusid. Täpsemalt, Eestis on peaaegu kümme korda rohkem tigusid kui Euroopa parasvöötme metsades keskmiselt. Enamik neist kiriteod.

Eesti kahlajatele on ohuks rannaniidu metsastumine

11.06.19 ... Viimase 50 aastaga on Euroopa märgalad kahanenud 50% ning samas rütmis elupaiga hävimisega on vähenenud ka kahlajate arvukus.

Taimemürk on rikkunud kaitse all oleva rohunepi pesitsuspaigad Korva luhal

10.06.19 ... Mürk on hävitanud rohuneppide pesitsusalal Korva luhal taimkatte. Keskonnaamet kaalub haruldaste lindude kaitseks kemikaalide kasutamist põllumajanduses karmimalt reguleerida.

Elevant tunneb lõhna järgi toidu kogust

08.06.19 ... Elevandil on toidu peale hea nina. Koguni nii hea nina, et elevant oskab puhtalt lõhna järgi vägagi hästi ka toidu kogust hinnata.

Tallinna botaanikaias on õide puhkemas väga haruldane palm

07.06.19 ... Tallinna botaanikaaia palmimajas on esmakordselt õide puhkemas haruldane 20-aastane kolmkant-pisipalm, mille õitsemist pole võimalik näha lähima 1000 kilomeetri raadiuses.

Röövkala hambad paistavad läbi tänu nanokristallidele

06.06.19 ... Sügaval ookeanis elab aplaid ja ohtlikke röövkalu, näiteks hiilgav ülemsuu. Selline ongi selle kala nimi, nõelsuulaste sugukonnast kiiruimeliste klassist, kes on ise must nagu öö, aga tema teravad hambad on läbipaistvad.

Eesti firma tahab suunata aafriklasi kasutama toiduks rohkem ritsikat

04.06.19 ... Eesti firma püüab Aafrikas aidata kohalikke, et need kasutaks rohkem toiduks ritsikat. Pikem plaan näeb ette ritsikate kasvatamist Euroopas, et selle pulber ja õli tuua kunagi ka näiteks eestlaste toidulauale.

Autoklaas kui vahend pääsukeste arvukuse uurimiseks

04.06.19 ... Hulk inimesi läbib autoga aasta jooksul ühte ja sama teekonda sadu kordi. Et selline kahe punkti vahel pendeldamine ei oleks pelgalt kulgemine, kasutas Taani ornitoloog Anders Pape Møller roolis veedetud aega teadusandmestiku kogumiseks.

Minutiloeng: kui palju taimi kasvab Tallinnas?

03.06.19 ... Kui kõik sama liigi isendid oleksid ühesugused, siis on suurem oht terve liigina hukka saada, kui tabavad elutingimused. Niisamuti on loodusega linnas. Seetõttu ongi oluline uurida, kui palju ja milliseid taimi kasvab linnakeskkonnas, näiteks Tallinnas. Sellest räägib ühe minuti loengus lähemalt Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.

Loomad jäävad väiksemaks

02.06.19 ... Maakera keskmine loom jääb ajapikku üha väiksemaks. Suuremaid loomi sureb maailmas välja rohkem kui pisemaid.

Kalaparvede käitumisreeglid on kehtinud miljoneid aastaid

31.05.19 ... Kalad ujusid kümneid miljoneid aastaid tagasi enamvähem samamoodi parvedes nagu tänapäeva kaladki. Parves liikumise reeglid olid juba siis üsna samasugused kui nüüd.

Kullerkuppe jääb Eestis järjest vähemaks

30.05.19 ... Kollaste kerajate õitega kullerkupud on paljude lemmiklilled, mis pakuvad silmailu nii looduses kui ka inimeste koduhoovides. Ent vaadates taimeatlase andmeid viimase viie aasta kohta, selgub, et kullerkuppude arvukus Eestis langeb. Põhjuseks on hooldamata niisked niidud, mis kasvavad võssa.

Šimpansid söövad krabisid

30.05.19 ... Šimpansid on peamiselt taimetoitlased, kuid mõnikord maitsevad ka midagi loomset. Nüüd on teadlased avastanud, et muu hulgas söövad šimpansid ka krabisid.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: