15.04.21 LOODUS ... Teedel, kus liiklustihedus on kümme sõidukit tunnis, hukkub 30 protsenti hariliku kärnkonna emasloomadest. Teid, mille liiklustihedus on üle 60 sõiduki tunnis, enamus kahepaikseid aga ületada ei suuda, nendib alanud konnade rände valguses Tartu Ülikooli märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap.

15.04.21 LOODUS ... Pool miljonit aastat tagasi kolis väike seltskond leoparde Aafrikast Aasiasse elama. Tänapäeval on nende järeltulijad mahajäänute järeltulijatest geneetilises mõttes selgelt eristunud.

14.04.21 EESTI ... Kuna talv oli lumerikas, siis on huvilised saanud sel kevadel pikalt nautida tänu sulaveele atraktiivseks muutuvaid loodusnähtusi.

14.04.21 LOODUS ... Kärplaste sugukonda kuuluv kärp (Mustela erminea) on levinud Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas. Nüüd märkasid USA teadlased lähema uurimise järel, et kärp pole tegelikult mitte üks liik, vaid tema nime kandis siiani kolm erinevat liiki.

13.04.21 EESTI ... Konnade kevadränne kudemispaikadesse on juba täies hoos ja veel külmast uimased loomad võivad sõidutee ületamisel abi vajada. Kampaania "Konnad teel(t)" kutsubki vabatahtlikke kas perega või suuremas seltskonnas hajutatult konni aitama.

13.04.21 LOODUS ... Lõuna-hõbekajakas on Portugali rannikul probleemliik, kelle arvukus tõusis prügilatest saadva toidu mõjul eelmisel sajandil mitukümmend korda. Paljusid erinevaid tegureid arvesse võttev arvutimudel näitab, et liiki aitab ohjata eeskätt prügilate sulgemine, kirjutavad Portugali teadlased.

12.04.21 TELE/RAADIO ... Aasta lind 2021 on kuldnokk ja ornitoloogiaühing kutsub kõiki üles kuldnoka laulu salvestama. Loodushäälte asjatundja Veljo Runnel rääkis, et palju kasulikum oskus on linde ära tunda nende laulu või häälitsuste kui väljanägemise järgi, sest sageli on nad nii kõrgel, et nende sulestiku detaile pole näha.

12.04.21 LOODUS ... Kanadas Yukoni metsades ja tundrates elavad hallhundid on ühed suuremad kiskjad, kel õnnestus üle elada viimase jääaja lõpus ehk ligikaudu 11 700 aastat tagasi aset leidnud väljasuremislaine. Värske teadustöö selgitab, et hallhuntide säilimisele aitas kaasa nende paindlik toidumenüü, millest märkimisväärse osa moodustasid hobused.

12.04.21 LOODUS ... Linnud on püsisoojased nagu imetajadki. Ent erinevalt imetajatest on lindudel veri ka kehasoojuse allikaks. Rootsi Lundi Ülikooli teadlased on avastanud, et talvel, kui ilm on külm, toodab ka linnu veri rohkem sooja kui sügisel, mil õhk veel päris maha jahtunud ei ole.

10.04.21 EESTI ... Saaremaal hävitati sadu ruutmeetreid looduskaitse all oleva karulaugu taimi. Kaks keskkonna heaolu eest seisvat riigiasutust - keskkonnaamet ja riigimetsa majandamise keskus - on läinud vaidlema, kes juhtunu eest peaks vastutama.

10.04.21 ELU ... Peep Veedla on ornitoloogiaga tegelenud juba 50 aastat. Esimesed sissekanded linnuvaatluse kohta tegi ta oma vihikusse 1971. aastal, olles ise üheksa-aastane. Pühapäeva hommikul räägib ta oma tähelepanekutest saates "Hommik Anuga".

09.04.21 LOODUS ... Alates märtsist hakkavad virguma koerliblikad. Vanarahvas uskus, et kui esimene kevadel kohatud liblikas on just nende seltskonnast, siis tuleb kirju suvi. Liblikad ise suve ei näe, kuna suurte soojade saabudes on nende aeg juba ümber.

08.04.21 LOODUS ... Vana rahvauskumuse järgi on nii, et kui esimene kevadel kohatud liblikas on kollane, siis tuleb kuldne suvi. Kes see pahaaimamatu hiromant õigupoolest on ja millega ta ennustamisest vabal ajal tegeleb?

08.04.21 LOODUS ... Osakestefüüsikud on elevil, sest Ameerika Ühendriikides tehtud katse põhjal on selgunud, et väikeste osakeste maailm võib olla rikkalikum, kui niinimetatud standardmudel näitab.

08.04.21 KESKKOND ... Kuigi tavalised putukamürgid töötavad ligi sajaprotsendilise tõhususega, teevad need kahju teistelegi põllul toimetavatele liikidele. Eesti teadlaste osalusel on valmimas uut tüüpi RNAi-pestitsiid, mis sihib lühikese aja jooksul vaid üht kindlat kahjuriliiki.

06.04.21 TELE/RAADIO ... Kotkauurija Gunnar Sein selgitas "Ringvaates", miks kaljukotkad Helju ja Kalju pesast võõrdusid ja Helju oma muna ära sõi, mis võis juhtuda Lätimerikotka Raimisega ja kuidas ema Milda nüüd üksi hakkama saab ning kuidas läheb Matsalu merikotkastel Evel ja Eerikul.

06.04.21 KESKKOND ... Ajal, mil terve maailm võtab suuna rohearengu poole, hakatakse väärindama üha uusi looduslikke materjale. Üks säärane alles esimesi samme tegev tööstusharu on vetikakasvatus, mille olukorda Euroopas rahvusvaheline uuring kaardistas. Novaator päris uuringus osalenud Eesti teadlaselt, mida vetikatööstus endast üldse kujutab.

06.04.21 LOODUS ... Koeraga looduses jalutades laseb omanik lemmiku tavaliselt rihma otsast lahti. Kuigi koera jaoks on selline olukord nauditav, võib ta omanikust kaugele joostes ehmatada maapinnal pesitsevaid linde ja häirida nende pesitsemist, selgus Valencia Ülikooli ökoloogi uuringust.

05.04.21 LOODUS ... Eestis leidub kümneid tuhandeid hektareid kuivendatud soid, millest paiskub õhku märkimisväärsel hulgal kliimasoojenemist põhjustavat süsihappegaasi. Kuigi nende taastamisega on hakatud viimase kümnekonna aasta jooksul läbimõeldumalt tegelema, napib pikaajalisi uuringuid, mis aitaks taastamisest saadavat kasu selgemini esile tuua.

05.04.21 LOODUS ... Tubakakarilane on väike, kahemillimeetrine valgetiivuline putukas, aga suur kahjur, kes närib tubaka-, tomati- ja bataadilehti ning võib halvemal juhul kogu saagi kihva keerata. Nüüd on teadlased avastanud tubakakarilasel erakordse iseärasuse, mis teeb ta ainulaadseks terves putukariigis.

01.04.21 LOODUS ... Kevadel tunneme värskes õhus viibides palju erinevaid, ent just kevadele ainuomaseid lõhnu ehk nii-öelda kevade hõngu. Millest see koosneb ja miks loodus järsku lõhnama hakkab, rääkis Novaatorile Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht Ülo Niinemets.

01.04.21 LOODUS ... Keemilisi elemente on teada üle saja, nende elementide isotoope ehk teisendeid aga veelgi rohkem. Nüüd on teadlased avastanud (võib ka öelda, loonud) juurde veel ühe isotoobi: fluor-13.

31.03.21 LOODUS ... Paljudele meist meeldib hommikuks süüa üks korralik muna või kaks, olgu siis praetult või keedetult. Kui tihti mõtleme sellele, mis küll muna sees täpselt juhtub, kui see toorest peast püdel ollus kuuma käes hangub ja kalgendub?

30.03.21 LOODUS ... Enam kui 1,6 kilomeetri sügavuselt Vaikse ookeani veest leitud bakterid kummutasid immunoloogia pikka aega püsinud põhieelduse, et inimese immuunsüsteem suudab tuvastada kõik maailma mikroobid ja nende seast ohtlikud kinni püüda.

30.03.21 LOODUS ... Kui muutused maakasutuses võivad liikide arvukust sageli kahandada, aitab inimene suur-laukhanede arvukuse tõusule hoopis kaasa. Nimelt pakuvad Põhja-Ameerika suured riisipõllud hanedele veetaimede näol väärtuslikku toitu, selgub Missouri Ülikooli teadlaste uuringust.

29.03.21 LOODUS ... Eestimaa Looduse Fondi 2019. aasta püügiandmete põhjal tehtud analüüs näitas, et valdav enamus Eesti kutseliste kalameeste poolt püütavatest kaladest on kestlikud. Kuigi peamiselt püütakse looduslikult heas seisus olevaid kalu, on põhjust muretseda tursa ja angerja pärast.

29.03.21 LOODUS ... Esimeste kevadilmadega on Eestisse saabunud ka hall-lõokesed, sookured ja esimesed haneparved. Ornitoloog Tarvo Valker rääkis saates "Terevisioon", milliseid liike on meile lähiajal veel oodata. Põllumehed päästaks tema sõnul hanerüüste käest aga väiksemad põllulapid.

29.03.21 LOODUS ... Maailmamere sügavustes elab üllatavaltki palju olendeid, sealhulgas hinnanguliselt sada miljardit miljardit miljardit bakterit. Mida sügavamal elada, seda kõrgemat rõhku tuleb aga taluda.

28.03.21 LOODUS ... Massiline liikide väljasuremine on osa palju kõneainet pakkuvast globaalsest keskkonnakriisist. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuring kaardistas erinevate taime- ja loomaaliikide tunnuseid, mille põhjal selgus, et enim ähvardab väljasuremine suuremõõtmelisi ja aeglase eluviisiga organisme.

26.03.21 LOODUS ... Kui keegi koeraomanikule liiga teeb, ei avalda koer talle arvatavasti sooja poolehoidu. Kassid enda omanikuga suhtlevatel võõrastel samamoodi vahet ei tee. Nüüd leidsid Jaapani teadlased, et kasside näilise ükskõiksuse taga võib olla lihtsalt nende võimetus inimestevahelist suhtlust mõista.

25.03.21 LOODUS ... Eesti alasid kattis umbes 445 miljoni aasta eest meri, mis polnud aga kõikjal ühtmoodi sügav. Kui Põhja-Eesti heledavärviline Ordoviitsiumi lubjakivi on moodustunud rannalähedase madalvee setetest, siis Lõuna-Eesti maapõue lubjakivi punane värv pärineb Liivi keele nimelisest sügavamast meresopist. Nüüd pakuvad Eesti geoloogid välja mõistatusliku Liivi keele tekkeloo.

24.03.21 LOODUS ... Jaaguarid, need Uue Maailma suurimad kaslased võivad joosta maad mööda ja ronida puu otsas ning mõlemal pool edukalt saakloomi kinni nabida. Nüüd selgub, et mõned Amasoonia jaaguarid elavad igal aastal kolm-neli kuud ainult puu otsas.

23.03.21 EESTI ... Kohale jõudnud soe on teinud lindude kevadrände aktiivsemaks ning ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul on sel nädalal uute saabujate seas oodata näiteks linavästrikke ja valge-toonekurgi.

23.03.21 LOODUS ... Vanemate poolt hüljatud loomapoegadel on looduses reeglina kesised ellujäämisvõimalused. Hiljutisest uuringust selgus, et positiivse näitena paistavad silma mägigorillad, kes on ootamatult edukad orvuks jäänud järeltulijate eest hoolitsejad.

23.03.21 LOODUS ... Inimesega koos üle maailma levivad liigid nagu kassid, koerad, sead või närilised võivad ohtu seada aastatuhandeid omaette elanud kohalikud liigid. Näiteks Gough'i kaljusaarel elava vaalalinnu Pachyptila macgillivrayi arvukusele annavad hoobi nende pesi rüüstavad koduhiired, kirjutavad Briti ja Lõuna-Aafrika teadlased.

22.03.21 LOODUS ... Eesti hüljeste olukord on parem kui eelmise sajandi keskpaigas, kuid kui hallhülgeid on Eestis aasta-aastalt veidi rohkem, pole viigrite arvukus viimase 30 aastaga muutunud. Hallhüljeste edu viitab aga siinsete inimeste õnnestunud merekaitsele, rääkis hülgeuurija Mart Jüssi saates "Vikerhommik".

22.03.21 LOODUS ... Gravitatsioon ehk raskusjõud tõmbab kõiki kehi üksteise poole, ükskõik kui suured või väikesed need kehad ka parajasti on. Mida suuremad on kehad, seda tugevam on nende vahel tõmme, mida väiksemad, seda nõrgem.

18.03.21 LOODUS ... Teaduse suurtest mõistatustest saab vähestele vastata 400 mänguhimulise kutsika abil. Just nii talitas aga rühm USA teadlasi, kes tegid kutsikate abiga kindlaks, kuidas koerad inimeste käeviipeid mõistavad. Loomariigis haruldane oskus inimese kehakeelt mõista paistab koertel olevat pärilik.

17.03.21 UNIVERSUM ... Teadlased avastavad pidevalt uusi bakteri- ja seeneliike ning need võivad välja ilmuda ka rahvusvahelises kosmosejaamas ehk ISS-is. Äsja leidsid USA ja India teadlased koostöös NASAga kosmosejaamast neli bakteritüve, millest kolm olid teadlastele siiani tundmatud.

16.03.21 TELE/RAADIO ... "Ringvaate" stuudios oli külas arborist Heiki Hanso, kes demonstreeris, et isegi vanast saapast annab improviseerida lindudele hea räästaaluse pesakasti.

16.03.21 LOODUS ... Must-toonekurg on kiiresti kahaneva arvukuse ja väga kehva sigimisedukusega kaitsealune linnuliik, kes on Eestis suures väljasuremisohus. Keskkonnaameti tellitud uuringust selgus, et üks must-toonekure kehva sigimisvõimet põhjustav tegur võib olla lindude veres leiduv suur elavhõbeda sisaldus, mis satub sinna tõenäoliselt toidu kaudu.

16.03.21 LOODUS ... Häid pesapaiku ei pruugi jaguda kõigile lindudele, eriti veel majandatud metsas. See võib linde panna kord leitud pesitsuspaiku innukamalt kaitsma ja nagu selgus Norra ja Kanada teadlaste uuringus, on rasvatihased kodukaitses eesrinnas.

15.03.21 LOODUS ... Teadlased on loonud uue õhukese, tugeva, paindliku ja elektrit juhtiva paljutõotava aatomkihtmaterjali, mis koosneb boori aatomitest.

11.03.21 TELE/RAADIO ... Maailmas tekitab sensatsiooni taaskord üks tigu, kes ei tee midagi kurja inimestele ega taimedele, vaid kukutab omal keha küljest ära, jätab alles ainult pea ja kasvatab omale uue keha, sealhulgas südame. Teadlastel on selliseks käitumiseks kaks hüpoteesi.

11.03.21 LOODUS ... Hiljuti avaldasid 16 looduskaitse-organisatsiooni üle maailma raporti, kus osutavad, et magevee-elustik vajab kiiresti taastamist. Tartu Ülikooli bioloogia ja ökoinnovatsiooni magistrant ja Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik Jürgen Karvaku sõnul saaks Eesti olukorda parandada, eemaldades kalade rändetõkkeid ja muutes sirgendatud jõed jälle looklevaks.

11.03.21 LOODUS ... Liigume pimedast talvest taas suve poole ning Novaatori lugejat hakkas närima küsimus, kas suveööd on ka numbriliselt mõõtes talveöödest valgemad, või on need lihtsalt lühemad, mistõttu meile jääb mulje, et valgust on rohkem. Vastuse annab Tartu Observatooriumi teadur Tõnis Eenmäe.

09.03.21 LOODUS ... Soojas kliimas elavate lindude laul on pigem madalal sagedusel ja külma kliima linnud laulavad kõrgemalt. Nüüd selgus Saksa ja Tšehhi teadlaste uuringust, et keskkond mõjutab linnu laulu kujunemist siiski arvatust palju vähem. Pigem saavad määravaks sulelise põlvnemine ja partnerivalik.

08.03.21 LOODUS ... Läänemaal Kiidevas on tuul kuhjanud merejää suurtesse vallidesse, mis on kohale meelitanud uudistajaid lähedalt ja kaugelt.

08.03.21 EESTI ... Naistepäeval müüakse Eestis kümneid tuhandeid tulpe ja enamus neist on pärit suuraianditest, kus lilled sirguvad mullata, toitelahuse peal. Aga veel on alles üksikuid väiketootjaid, kes ajatavad õisi nii nagu seda aastakümneid on tehtud.

08.03.21 LOODUS ... Rändlindudel on rändamine veres, õigupoolest geenides. Hiina, Vene ja Briti teadlased väidavad end olevat leidnud varasemast tugevamat tõendust, et lindudel leidub niiöelda rännugeene.