Loodus

Maa hapnikuvarud täienesid tänu pikenenud päevale

05.08.21 LOODUS ... Tsüanobakterid, esimesed fotosünteesivad elusorganismid hakkasid tootma Maal hapnikku umbes 2,4 miljardi aasta eest. Atmosfääri hapnikuga rikastumine võttis aga sadu miljoneid aastaid. Värske uurimus annab alust arvata, et hapnikuhulga kasv on seotud muutusega päeva pikkuses.

Pikk kuivus on seenemetsas oma töö teinud

31.07.21 EESTI ... Pikk põud on läbi saanud ja tihedad vihmasajud annavad lootust juba seenele minna. Põud on samas oma töö teinud.

Austraalia papagoid viljelevad prügikastide avamise kultuuri

30.07.21 LOODUS ... Kultuur ja innovatsioon pole vaid inimeste pärusmaa: üksteiselt võivad uusi oskusi õppida ka loomad. Näiteks levivad Austraalias Sydney linnas elutsevate kakaduude seas nipid, kuidas edukalt prügikaste lahti muukida, selgub värskest uuringust.

Mükoloog: seeni tasub tänavu otsida juba vihma saanud metsast

29.07.21 LOODUS ... Ehkki suvi on olnud kuum ja põuane, tasub mükoloog Veiko Kastanje sõnul seenemetsa minna igal juhul. Tihedaim seenehooaeg kestab tema sõnul augusti viimasest nädalast septembri lõpuni. Kuna seened arenevad piisava niiskuse mõjul mõne tunniga, tasub neid otsida metsadest, kus juba on veidi vihma tulnud.

Elutühjus Antarktika pinnases tekitab küsimusi tulnukate leidmise kohta

27.07.21 LOODUS ... Mikroobe ehk mikroskoobiga nähtavaid mikroorganisme leidub isegi kõige karmimates elutingimustes. Nad on kõikjal, ka Mount Everestil. Mikroobe on leitud ka Rahvusvahelise Kosmosejaama kere küljest.

Šimpansid ja gorillad kaklevad mõnikord elu ja surma peale

22.07.21 LOODUS ... Pole teada, et šimpansid ja gorillad peaksid mingit vihavaenu ning mõlemad inimahviliigid elavad paiguti rahumeelselt koos. Seda rohkem üllatusid Saksa teadlased, kes olid esimest korda ajaloos tunnistajad kahe liigi surmataplustele.

Tiibeti liustikujääst tuli päevavalgele kümneid senitundmatuid viiruseid

22.07.21 LOODUS ... Guliya liustiku jääpuursüdamikke uurinud teadlased leidsid 33 erinevat viirust, millest suurem osa olid teadusele tundmatud. Töörühma oletab, et need kasutasid enda paljundamiseks samast liustikujääst leitud baktereid.

Äikeseuurija: kliimamuutus toob üha enam äärmuslikke sademeid

21.07.21 LOODUS ... Esimese eestlasena Saksamaal EUMETSAT-is välku registreeriva ilmasatelliidi missiooni juures töötava äikeseuurija Sven-Erik Enno sõnul Eesti äikeserohkusega kuidagi silma ei paista. Kliima soojenedes jõuab tema sõnul aga õhku rohkem niiskust, mis tähendab üha sagedamini äärmuslikke sademeid.

Samblikud jäävad ellu ka avakosmoses

21.07.21 LOODUS ... Samblike järgi saame hinnata, kui puhtas keskkonnas me elame. Mõned samblikud on aga nõnda visad, et suudavad ellu jääda ka avakosmoses, kirjutavad Tartu Ülikooli samblikeuurijad Polina Degtjarenko ja Piret Lõhmus.

Samblikud hoiavad metsa elurikkust

21.07.21 LOODUS ... Looduslähedased metsandusvõtted võimaldaksid elutingimusi poole rohkematele samblikuliikidele, kirjutab Tartu Ülikooli samblikuurija Piret Lõhmus.

Samblikke peeti pikalt uurimiseks liialt ebaolulisteks ja veidrateks

21.07.21 LOODUS ... Pikka aega peeti samblikke veidrateks taimedeks ning vaid umbes 150 aastat tagasi avastati, et samblik on hoopis unikaalne kooseluline ehk sümbiootiline eluvorm, mille moodustavad seen ja mikrovetikas. Seega ei uuri teadlased samblikke vaadeldes mitte ühte vaid mitut organismi korraga, kirjutavad Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased.

Kui mängus on toit, ei pruugi koerad inimest abistada

21.07.21 LOODUS ... Koerad ei pruugi teha inimestele vastuteeneid. Seda vähemalt juhul, kui tegu on toiduga. Nimelt leidsid teadlased, et "inimese parim sõber" ei paku inimesele alati toitu isegi siis, kui inimene on enne ise koerale maiust andnud.

Jäärade kastreerimine pikendab nende eluiga

21.07.21 TERVIS ... Kastreeritud isalammastel ehk oinastel kulgeb geenidest sõltumatu vananemine aeglasemalt. Asi võib olla selles, et kastreeritud loomadel eritub kehas vähem androgeeni hormooni, mis kiirendab epigeneetilist vananemist, selgus rahvusvahelisest uuringust.

Koerad mõistavad inimest paremini kui hundid

20.07.21 LOODUS ... Koertel on kaasasündinud võime saada inimesest paremini aru kui huntidel, leidsid Ameerika teadlased oma uuringus.

Hobiornitoloog: teaduse ohvriks ei tohi tuua ühtegi lindu

19.07.21 LOODUS ... Hobiornitoloog Sven Hõbemägi on linde märgistanud juba kakskümmend aastat. Lindude rõngastamine on nõudlik hobi, sest iga pesa tuleb enne linnupoegade rõngastamist enne vaadelda. Pesale võib läheneda alles siis, kui linnupojad on juba piisavalt vanad, kuid mitte veel lennuvõimelised.

Laululinnud võivad lõunamaale lennata kvantfüüsika abil

16.07.21 LOODUS ... Teadlased võivad olla sammu lähemal, et aduda, kuidas mõned linnud navigeerimiseks kvantfüüsikat kasutavad.

Miks kuumaga parmud ründavad?

13.07.21 LOODUS ... Nüüdseks juba kaua püsinud soojad ilmad on muutnud parmud tõeliseks nuhtluseks.

Mardikas kõndis veepinna alaküljel

12.07.21 LOODUS ... Paljud meist on mõnikord märganud, kuidas putukad kõnnivad mööda veepinda. Nad saavad seda teha, sest nad on väikesed ja veel on pindpinevus.

Eksperdid kaasavad samblike uurimisse ka hobivaatlejaid

11.07.21 LOODUS ... Metsasamblike ehk omapäraste puu tüvedel ja okstel kasvavate seente uurijaid on Eestis vaid mõni ja nii kaasatakse samblike uurimisse ka hobivaatlejaid. Kogutud andmete abil loodetakse saada parem pilt Eesti metsa tervisest.

Putukate liigesemääre on sama tõhus kui teflon

09.07.21 LOODUS ... Putukatel on liigeste igapäevaseks hoolduseks kasutusel ülitõhus määrdeaine. Selle on nüüd avastanud Saksa ja Taani teadlased.

Raport: enamike Eesti ulukiliikide käsi käib hästi

08.07.21 LOODUS ... Ehkki terve Eesti kohta üldistuste tegemine on keerukas, nähtub keskkonnaagentuuri aruandest, et suurema osa siinmail elavate ulukiliikide seisund on hea. Samas rõhub ülevaade jätkuvalt vajadusele arvestada loomade küttimist puudutavate otsuste tegemisel piirkondlike eripäradega.

Pigmendid kujundavad mitte ainult tomati värvust, vaid ka mekki

06.07.21 LOODUS ... On loomulik arvata, et looduslikud värvained ehk pigmendid kujundavad tomatisortide värvust. Hiljutine uurimus näitas, et pigmendiosakesed mõjutavad ka tomati mekki.

Saurused elasid aasta ringi kaugel põhjas

06.07.21 LOODUS ... Dinosaurusi peame tavaliselt üsna soojalembesteks loomadeks, kuid nüüd selgub, et mõned neist elutsesid lausa aasta ringi kaugel külmas põhjas.

Aafrika vihmad saadavad Euroopasse kirjusid liblikaid

01.07.21 LOODUS ... Kui Aafrikas rohkesti sajab, siis tuleb Euroopas kirjude liblikate suvi, vähemalt ohakaliblikate poolest suhteliselt rohke. Sellisele järeldusele on jõudnud liblikate arvukust ja ilmaolusid uurinud teadlased.

Dinosauruste väljasuremine algas juba enne asteroidi tabamust

30.06.21 LOODUS ... Levinud teadmise järgi põhjustas dinosauruste väljasuremise Maad tabanud asteroid 66 miljonit aastat tagasi. Hiljutise uurimuse kohaselt algas väljasuremine aga juba 10 miljonit aastat varem.

Loomasõbralik tehisvalgus võib soodustada vetikaõitsengut

28.06.21 LOODUS ... Heleda öötule peale lendavad kohale putukad, aga öine tehisvalgus meeldib ka vetikatele. Mure on aga selles, et vetikate ülearune vohamine ei ole tihtilugu veekogu seisundile hea.

Eesti taimestiku koosseisus torkab silma võõrliikide rohkus

25.06.21 LOODUS ... Hiljuti läbi viidud uurimuses kaardistasid Maaülikooli teadlased, kuidas on muutunud taimestiku koosseis Eesti põllumajanduslikel maastikel. Selgus, et aina enam torkab silma võõrliikide levimine.

Lendorava leiukohti on viimastel aastatel juurde tulnud

24.06.21 LOODUS ... Varjatud eluviisiga lendorava leiukohti on viimastel aastatel lisandunud ja osaliselt on see seotud lageraietega, mis sunnivad lendoravaid varasemalt teadaolevatesse pesapaikadesse tagasi pöörduma. Tänavu leiti lendorava elumärke isegi Narva jõel asuvalt Permisküla saarelt, kuhu liueldes kuidagi ei pääse.

Rannakarbist saab nii valku kui ka puhtama vee

22.06.21 LOODUS ... Inimtegevuse tagajärjel on Läänemerre ladestunud lämmastikku ja fosforit, mille tõttu vohavad vetikad, väheneb elustiku mitmekesisus ning halvenevad ökosüsteemi hüved. Saaremaa Tagalahe rannakarpide uurimine näitab, et merevett saab toitainetest puhastada karbifarmiga. Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritöö põhjal saab samu karpe väärindada mitmel viisil

Mõned varajased maismaaloomad kolisid kiiresti vette tagasi

21.06.21 LOODUS ... Eluslooduse ajaloos oli tähtis hetk umbes 340 miljonit aastat tagasi, mil veest kolisid maismaale elama esimesed selgroogsed loomad, tänapäevaste nelja- ja kahejalgsete esivanemad.

Hiinas elas kunagi kaelkirjakust kõrgem ninasarvik

18.06.21 AJALUGU ... Loode-Hiina aladel elas miljonite aastate eest senitundmatu hiidninasarvik. Hiina ja USA teadlaste sõnul on tegu ühe ajaloo suurima maismaaimetajaga.

Mesilased jäävad alkoholist purju ja kogevad võõrutusnähte

18.06.21 LOODUS ... Poola teadlased selgitasid välja, et kui mesilasi harjutada alkoholi tarbima, siis aga alkoholi enam mitte pakkuda, tekivad neil võõrutusnähud. Teadlased loodavad, et nende uuringust on abi inimeste alkoholismiravis.

Ilmauurija: jaanilaupäev tuleb kuum

17.06.21 LOODUS ... Kui tavaliselt on suve kõige soojem kuu juuli, siis tänavu kujuneb juba mitmendat aastat järjest juuni kõige soojemaks. Ilmauurija Jüri Kameniku sõnul tõuseb õhutemperatuur Eestis lähipäevil üle 30 kraadi ja püsib kõrgena veel 23. juuni õhtulgi.

Esikloomalised armastavad liblikõielisi ja mooruselisi

17.06.21 LOODUS ... Meie, inimeste lähimatel sugulastel loomariigis, esikloomalistel ehk primaatidel on eriline suhe kahe taimesugukonnaga — liblikõieliste ja mooruselistega.

Vaalad jäävad lühemaks

15.06.21 LOODUS ... Vaalu, neid suuri loomi, majesteetlikke mereimetajaid, on võrreldes hiilgeaegadega jäänud märksa vähemaks; nüüd selgub, et mõned vaalad on ajapikku jäänud ka lühemaks.

Rododendronid on kasvukoha suhtes nõudlikud

11.06.21 EESTI ... Kuigi rododendronid on kasvukoha suhtes nõudlikud, siis sobiva elupaiga korral jagub õitevahtu mitmeks nädalaks. Viimase nädala soojalaine on aga nende õitsemise aega tublisti kärpinud.

Ekspert: majavamm kimbutab eestkätt renoveeritud hooneid

11.06.21 ÜHISKOND ... Kinnisvarabuum on pannud inimesed maamaju ostma. Paraku võib see tähendada ka tegelemist majavammiga. Ehitusekspert Kalle Pilt soovitab ostjal siinkohal vältida spetsiaalselt müümiseks renoveeritud hooneid, sest vamm ilmub välja sageli just mõni aasta pärast hoone kordategemist.

Hallvaal rändas teisele poole maakera

11.06.21 LOODUS ... Vaalad on suured loomad, kes võivad maha ujuda ka väga suuri vahemaid. Nüüd väidavad teadlased, et üks hallvaal võib olla teinud lausa ligi paarikümne tuhande kilomeetrise või isegi veel pikema rännaku.

Lõunamaade kõrbestumine seab Eesti mullad surve alla

10.06.21 KESKKOND ... Eesti muldade olukord on veel hea, kuid kliimamuutus ei pruugi neidki puutumata jätta. Ühelt poolt kolib intensiivne toidutootmine üha enam põhja poole, teiselt poolt ei teki kuivemas kliimas uut mulda varasemas koguses juurde.

Mutte peletavad sibullilled ja roiskuv kala

09.06.21 LOODUS ... Tallinna botaanikaaia taimekaitse spetsialisti Pille Hermanni sõnul on tänavu muttidele ja vesirottidele hea aasta. Ehkki kumbagi pole tingimata tõrjuda vaja, soovitab Hermann appi võtta pigem looduslikud vahendid, nagu püvililled, küüslauk ja roiskuvad kalad.

Siberi igikeltsa 24 000-aastane mikroob ärkas tardumusest

08.06.21 LOODUS ... Viimased 24 000 aastat Siberi igikeltsas talveunes veetnud üksik keriloom ilmutas taas elumärke. Rahvusvaheline teadlasrühm loodab pisilooma täpsematest uuringutest abi inimese rakkude, kudede ja elundite edukamaks külmutamiseks.

Igal linnal on oma pisikud

07.06.21 LOODUS ... Nii nagu igal inimesel on natuke isesugune mikrobioom, on oma iseäralik mikrobioom ka igal linnal. Sellisele järeldusele võib tulla rahvusvahelise teadlasrühma äsja avaldatud uuringu põhjal.

Haikalad surid 19 miljonit aastat tagasi peaaegu välja

06.06.21 LOODUS ... Vaikse ookeani põhjas paiknenud kivistised paljastasid, et seletamatu sündmuse tagajärjel langes 19 miljonit aastat tagasi haikalade arvukus järsult kuni 90 protsenti, teatasid teadlased 4. juunil teadusajakirjas Science avaldatud uurimuses.

Kutsikad oskavad sünnist saati inimestega suhelda

04.06.21 LOODUS ... Oskus inimestega lävida on koerakutsikatel kaasasündinud, leidsid USA teadlased. Täpsemalt on kuni 40 protsenti kutsika suhtlusoskusest pärilik ja avaldub ilma mingisuguse koolituseta. Avastusest võib olla kasu teenistuskoerte väljaõppe täiustamisel.

Karpvähilised aitavad mõista Maa ajaloo ühte suurimat väljasuremislainet

02.06.21 LOODUS ... Elurikkuse vohamise poolest tuntud Ordoviitsiumi ajastu lõpus toimus suuruselt teine liikide väljasuremine viimase 600 miljoni aasta jooksul. Hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö selgitas, kuidas reageerisid väljasuremislainele iidsed karpvähilised ehk ostrakoodid.

Linnupojad oskavad kiskja eest varjuda juba enne koorumistki

02.06.21 LOODUS ... Linnupojukesi varitsevad ohud juba enne koorumistki, sest linnumunadest on huvitatud ju mõnigi röövloom. Austraalia teadlased on nüüd avastanud, et koorumata linnupojad oskavad end juba mõnevõrra ka ise ohu eest kaitsta.

Galapagosel ilmutas end väljasurnuks peetud hiidkilpkonn

01.06.21 LOODUS ... Galápagose saartel elab vähemalt üks hiiglasemõõtu kilpkonn, keda teadlased pidasid juba üle sajandi väljasurnuks, vahendab Live Science.

Laululinnud lülitavad teineteisel neuroneid välja

01.06.21 LOODUS ... Kui kaks laululindu koos laulavad, siis koordineerivad nad oma säutsumist mõnikord ülimalt meisterlikult, justkui oleks neist saanud üks laulja.

Videoplatvormid võivad mahitada loomakaubandust

31.05.21 ÜHISKOND ... Adelaide'i Ülikooli teadlaste värske uuringu järgi võivad videote jagamise platvormid nagu YouTube tekitada vaatajates arusaama, et eksootiliste lemmikloomade pidamine on tavaline ja suisa ihaldusväärne. See võib aga anda hoogu ebaseaduslikule loomakaubandusele.

Üleilmne soode niisutamine aitaks tõhusalt võidelda kliimasoojenemisega

31.05.21 LOODUS ... Kuivendatud sood ja turbamaad on olulised kliimasoojenemist põhjustava süsinikuheitme allikad. Hiljutisest uurimusest selgus, et veetaseme tõstmine kuivendatud soodes vähendaks aastast inimtekkelist kasvuhoonegaaside hulka ühe protsendi võrra.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: