11.05.26 LOODUS ... Putukateadlase Urmas Tartese sõnul on mitmed kevadised loodusmärgid tänavu tavapärasest varem kohal ning eriti hästi on seda märgata putukate ja puukide puhul. Samas võib kuiv kevad tähendada, et sääski tuleb sel aastal vähem.

11.05.26 LOODUS ... Mis elu elasid kriidiajastul väikesed dinosaurusepojad? Kes seda täpselt teab, aga Ameerika ja Inglise teadlased arvavad olevat aimu saanud, mida mõned dinosaurusepojad sõid.

09.05.26 KESKKOND ... Looduses liikujatele võib olla jäänud mulje, et tänavu on madusid tavapärasest rohkem. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ei näe siiski põhjust arvata, et tegemist oleks erakordse maoaastaga. Rästikuid ja nastikuid võidakse sagedamini silmata hoopis pika ja jaheda kevade tõttu.

05.05.26 LOODUS ... Eesti Maaülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadlaste juhitud töörühm kaardistas põhjaliku genoomiuuringuga ahvena (Perca fluviatilis) jääajajärgse levikuajaloo Euraasias. Uuringu tulemused aitavad mõista ahvena geneetilist mitmekesisust kujundanud pikaajalisi evolutsioonilisi protsesse.

05.05.26 LOODUS ... Kevadel, kui pungad puhkevad, puhkevad pungad lõpuks ka tammepuudel. Kui samal ajal kooruvad ka tammelehepungadest kui maitsvast toidust lugu pidavad röövikud, siis on neil tõeline pidulaud kaetud.

04.05.26 ÜHISKOND ... Balti riike hõlmav uuring näitab, et kooliõpilaste hoiakud hundi, karu ja ilvese suhtes on viimase paarikümne aastaga soosivamaks muutunud. Ühiskonnas laiemalt ei jagune inimeste arvamused aga kahte lehte, vaid peidavad endas mitmekesisemaid hirme ning ootusi.

04.05.26 LOODUS ... Kui hunt või rebane ajab jänest taga, teeb jänes aeg-ajalt haake. Kui kiskja hambad juba peaaegu sabatutini on jõudnud, põikab jänes ühtäkki kiirelt kõrvale, kas täisnurga all või lausa tagasisuunas. Selline manööver pikendab vahemaad kiskjaga taas, sest kuni see ümber on pööranud, on pikk-kõrv juba jälle jupp maad eemal.

28.04.26 LOODUS ... Ameerika teadlased töötasid välja esimese kolmemõõtmelise sääskede lennumudeli, mis kirjeldab, kuidas erinevad aistingud putukate lendu juhivad. Tulemused aitavad tulevikus luua tõhusamaid korraga mitu meelt sihikule võtvaid lõkse ja parandada sääsetõrjet.

24.04.26 LOODUS ... Paleontoloogid eeldasid pikka aega, et hiliskriidiaegsete ookeanide toiduahela tipus valitsesid hiiglaslikud mereroomajad ja haid. Jaapanist ja Kanadast leitud haruldased kivistised viitavad nüüd, et dinosauruste ajastul konkureerisid nendega elupaiga ja toidu pärast 19 meetri pikkused hiidkaheksajalad.

24.04.26 LOODUS ... Linna elurikkus sõltub mitmekesisest taimestikust, toidurohkusest, temperatuurist, tehisvalgusest ja hoonestusest. Näiteks kaldub kõrghoonete piirkonnas olema linnurikkus väiksem, osutab Hispaania teadlaste uuring.

23.04.26 LOODUS ... Värske uuring osutab, et mitmed soojaverelised kalad kulutavad energiat neli korda rohkem kui sama suured külmaverelised kalad. Kui ookeani temperatuur tõuseb, võivad mitmed suurkiskjad ülekuumeneda ning neil tuleb liikuda jahedamatesse vetesse, kus aga napib toitu.

23.04.26 LOODUS ... Selle üle, kas ja kuidas taimed oma ümbrust tajuvad, võiks ju pikalt arutama jäädagi, kuid värskest uurimistööst selgub, et taimed paistavad olevad võimelised helisid kuulma.

22.04.26 LOODUS ... Teadlased avastasid, et makaagid söövad oma kõhuhädade leevendamiseks mulda, lootuses leevendada turistide pakutud rämpstoidu mõju.

22.04.26 LOODUS ... Aprilli keskel sündis Luunja tallis Eesti Maaülikooli veterinaarteadlaste kloonitud varss. Sellega sai Eesti teiseks riigis Euroopas, millel on võimekus hobuseid kloonida.

17.04.26 LOODUS ... Kui Lõuna-Eesti koobastes hukkus tänavu käreda pakase tõttu rohkelt nahkhiiri, siis käsitiivalisi kodukeldritest otsinud sadakond vabatahtlikku aitasid püstitada zooloogidel seireajaloo uue rekordi.

15.04.26 TEADUSELU ... Eestist alguse saanud üle-euroopaline nurmenukkude kogumise kampaania võimaldas lisaks uute ökoloogiaalaste teadmiste kogumisele heita pilgu ka harrastusteadusele endale. Kampaania kaaskorraldajatega tehtud intervjuude analüüsist selgus, et komistuskiviks võivad saada nii ajapuudus, jäigad rahastusreeglid kui ka piirkondlikud kultuurierinevused.

13.04.26 KESKKOND ... Eesti linnades leidub eriilmelist rohelust trendikatest kogukonnaaedadest isetekkeliste tühermaa-peenardeni. Linnas võikski rohkem soosida erinevate rohealadega katsetamist, tõdesid maastikuarhitekt Kadri Maikov ja keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

07.04.26 LOODUS ... Kui elusolend vajab oma elutegevuseks hädasti mõnda konkreetset valkainet, siis toodab ta seda ainet oma rakkudes ise, omaenda geenides sisalduvate juhiste põhjal. Kuid nagu nüüd senisest kindlamalt selgub, on ka erandeid.

06.04.26 LOODUS ... Pärnumaal Nigula looduskaitsealal mõõtsid teadlased Euroopa kõrgeima hariliku haava (Populus tremula). Rekordpuu kõrgus ulatub 45,5 meetrini, edestades senist tippmarki enam kui nelja meetriga.

06.04.26 LOODUS ... Putuktoiduliste lindude arvukus on Euroopas kiires languses. Suurbritannia uuringust selgub, et hall-kärbsenäpi asurkonda aitab säilitada vooluveekogude lähedus, mis pakub neile stabiilset toidulauda.

02.04.26 LOODUS ... Lagritsa kasukas on hallikaspruun või kaneelikarva, kõht valge, silmadel tume röövlimask. On ka valgeid lagritsaid, kuid nad haruldased. Saksamaalt on leitud üks albiino ja mitu leukistlikku looma. Taolised värvushälbed on looduses harvad, sest hele loom jääb kiskjale kergesti silma.

01.04.26 LOODUS ... Teadlased seostasid aastakümneid karboni ajastu hiidputukate kopsakaid mõõtmeid toonase suure atmosfääri hapnikusisaldusega. Nüüd lükkas rahvusvaheline teadlasrühm tänapäeva putukatega tehtud katses senise dogma ümber.

31.03.26 LOODUS ... Eesti rannikuid kujundavate tuulte suunad püsivad paigal, kuid eri suundadest puhuvate tuulte osakaal on muutunud. Varasemast oluliselt vähem esineb loode- ja põhjaloode tuuli, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased värskes uuringus.

30.03.26 LOODUS ... Merevaik on kaugete aegade pisiloomastikust huvitunuile tõeline kalliskivi. Kunagisest lülijalgsefaunast on meil tänu merevaigule kahtlemata palju täielikum ülevaade, kuigi on kahetsusväärne, et nii paljud tublid loomakesed on selle nimel pidanud omal ajal sellesse kleepuvas olekus olnud kollakaspruunikasse massi takerduma.

27.03.26 LOODUS ... Kroonilised haavad mõjutavad arenenud riikides ligikaudu kaht protsenti elanikkonnast. Olemasolevad raviviisid on kallid ja võivad põhjustada kõrvaltoimeid. Hea alternatiiv sünteetilistele ravimitele haavahoolduses võib tulla vetikatest. Osad kasuliku toimega vetikad kasvavad ka Eestis.

26.03.26 LOODUS ... Kui mesilane või koolibri lendab õielt õiele ja naudib nektarit, siis võib ta sisse juua ka üsna olulise koguse alkoholi.

25.03.26 LOODUS ... Jaapani teadlaste 20 aastat kestnud katse näitas, et vähemalt hiiri ei saa lõputult kloonida, sest 58. põlvkonnas viisid kuhjunud geenivead liini kuhtumiseni. Katse tõestas, et imetajaliigid püsivad elujõulised vaid siis, kui nad paljunevad loomulikul teel.

24.03.26 LOODUS ... Lindude pesitsusaeg on käes. Ehkki enamik linde veab alles materjali kokku, ei pruugi pooliku pesa eemaldamine enam pesitsust ära hoida, märkis Eesti ornitoloogiaühingu kommunikatsioonispetsialist Agur Paesüld.

24.03.26 LOODUS ... Prügi maha loopida ei ole ilus komme, sest see rikub linnapilti ja risustab loodust, ja õnneks on Eestis seda kommet ka vähemaks jäänud. Aga Poola teadlaste uuringust tuleb välja, et mõnikord võib maha visatud prügist ka loomadele-lindudele kasu olla.

24.03.26 LOODUS ... Taime saagikust saab osaliselt mõjutada selle õhulõhede kaudu. Seni on neid taime ainevahetust korraldavaid pilusid uuritud eeskätt müürloogal. Nüüd näitasid Eesti taimeteadlased geenmuundatud odra näitel, et aretuses väärivad tähelepanu samad õhulõhede tööd juhtivad valgud.

23.03.26 LOODUS ... Sookurgede populatsioon on viimastel aastakümnetel jõuliselt kasvanud ning lindudel on tekkinud ka uued rändestrateegiad. Samal ajal hukkub asustustiheduse suurenemise tõttu üha rohkem noorlinde.

20.03.26 LOODUS ... Ühendkuningriigi teadlaste värske uuringu kohaselt esineb cockapoo, cavapoo ja labradoodle'i tõugu koertel rohkem käitumisprobleeme kui nende eellastõugudel.

19.03.26 LOODUS ... Nokkloom on üks eriskummalisemaid loomi, kes maakeral ringi paterdab. Tal on pardi nokk ja pardi jalad, saarma kere ja kopra saba. Lisaks on ta ka mürgine, tunneb elektrivälja ja muneb mune, kuigi on imetaja.

13.03.26 LOODUS ... Rahvusvaheline teadlasrühm leidis, et Euroopa siilid kuulevad inimkõrvale kuuldamatut ultraheli. Tähelepanek võiks kannustada looma helipeleteid, mis aitaksid päästa loomi autorataste ja muruniidukite alt.

12.03.26 LOODUS ... Sel kevadel on paljud aiapidajad märganud oma aedades tavapärasest rohkem mutimullahunnikuid. Zooloogi sõnul ei pruugi tegemist olla muttide arvukuse järsu kasvuga, vaid pigem mängis rolli tänavune talv.

12.03.26 LOODUS ... Rändlindudel, mesilastel ja mõnedel kaladelgi aitab õige teeotsa tihtilugu üles leida päike. Ööloomade jaoks kumab taevas heal juhul kuu, aga kuu järgi on orienteeruda juba märksa raskem, sest kuu teekond taevavõlvil varieerub rohkem kui päikese oma.

11.03.26 KESKKOND ... Looduskaitses levinud arusaama järgi vähendab inimtegevus reeglina elurikkust. Nüüd osutab Yorki Ülikooli teadlaste värske uuring risti vastupidisele. Nad leidsid, et kui Euroopa elanikkond keskajal katku tõttu vähenes, kuivas samas taktis kokku ka kohalik liigirikkus.

11.03.26 LOODUS ... Kassil olla üheksa elu, väidab vanarahvas, ja seda väidet toetab argieluline tähelepanek, et kassid maanduvad peaaegu alati otse käppadele.

10.03.26 LOODUS ... Tänavune jäärohke talv on hüljeste poegimiseks olnud soodne ja hülgeuurijate hinnangul võis hallhülge populatsioon kasvada koguni 5000 võrra. Saaremaa ümbruses hülgeid uurivad teadlased on nende uurimiseks nüüd kasutusele võtnud täiesti uued meetodid. Näiteks proovitakse hülgeid pildistada, et neid hiljem eristada ja tuvastada.

08.03.26 HOMMIK ANUGA ... Kuigi astronoomiline kevad pole veel alanud, on linnukevad Eestis juba käes. Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liikme ja ornitoloogi Tarvo Valkeri sõnul jõudsid esimesed rändlinnud siia juba veebruari lõpus.

06.03.26 LOODUS ... Johns Hopkinsi ülikooli teadlased leidsid, et Maa kõige vastupidavam bakter suudab taluda ka elada asteroidi kokkupõrkega võrreldavat tohutut rõhku. Tulemused pakuvad toetuspinda litopanspermia hüpoteesile, mille kohaselt võib levida elu ühelt planeedilt teisele.

05.03.26 LOODUS ... Eesti Loodusmuuseumi entomoloog Uno Roosileht tuvastas Lõuna-Eestist jooksiklase, keda Eestist varem leitud ei ole – seni veel eestikeelse nimeta Ophonus melletii.

04.03.26 HARIDUS ... Kevadine õietolmuhooaeg halvendab märgatavalt abiturientide riigieksamitulemusi, vihjab Soome teadlaste uuring. Eriti tugevasti saavad pihta reaalainete eksamitulemused, misläbi võib rohke õietolmuga eksamipäev mõjutada noore edasist haridusteed ja tööelu.

03.03.26 AJALUGU ... Kagu-Aasia sääskede DNA analüüsist selgus, et vereimejad hakkasid nüüdisinimeste esivanemaid ründama ligi kaks miljonit aastat tagasi. Avastus aitab arheoloogidel tuua selgust varajaste inimeellaste rändeteede üle peetavatesse vaidlustesse.

03.03.26 LOODUS ... Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund, sedastas Ellen Niit.

03.03.26 LOODUS ... Pikalt püsinud külmalaine sai äkilise lõpu ning kevade esimesed plusskraadid panid liikuma nii vahtramahla kui ka putukad. Novaator uuris, kas kevad on tõesti taime- ja putukariiki pärale jõudnud.

02.03.26 LOODUS ... Kesk- ja Põhja-Euroopas pesitsevad linnud üha varem. Rändlinnud nagu tänavune aasta lind piiritaja, on samuti sunnitud pesitsemist aina varasemaks nihutama, täheldasid Itaalia teadlased.

02.03.26 LOODUS ... Türannosaurused olid suured ja hirmsad loomad, aga värskest teadusuuringust ilmneb, et nad hiilisid ringi kikivarvul.

28.02.26 LOODUS ... Kui kohalikul tasandil kipuvad inimesed suure sooviga linde ja loomi aidata hoopis loodusele kahju tegema, siis üleriigiliselt võib näha eri huvirühmade katseid kallutada häälekate arvamusliidritega keskkonnadebatte endale soodsas suunas ja summutada teaduspõhist kriitikat, nentis Vikerraadio "Reedeses intervjuus" linnuökoloog Marko Mägi.

27.02.26 LOODUS ... Mõni elusolend saab hakkama väga väheste geenidega.