Loodus

Ökoloogid: niitude kadumisega on kadunud ka suur osa elurikkusest

20.04.18 ... Võrreldes eelmise sajandi algusega on Eestis kadunud rohkem kui 95 protsenti niitudest. Kui niidud kadusid paljudest piirkondadest intensiivse põllumajanduse tõttu, on selle sama põllumajanduse huvides nüüd niite taastama hakata.

Suurimetajad kadusid inimtegevuse tõttu

20.04.18 ... Megafauna väljasuremist kannustas vähemalt viimase 125 000 aasta vältel eeskätt inimtegevus, järeldavad USA teadlased.

Kuhu kadusid Euroopa täkud?

19.04.18 ... Euraasias praegu elavate täkkude Y-kromosoomi ebatavaliselt madal geneetiline mitmekesisus on tingitud rauaajal alanud sihikindlast tõuaretusest, järeldab muu hulgas Eestist päevavalgele tulnud hobuseluid uurinud teadlasrühm.

Pesitsusaladele suunduvad haned kahjustavad rändepeatustel kultuurheinamaid

17.04.18 ... Suurte haneparvedega puutume Eestis kokku kaks korda aastas – sügisel, kui haned lendavad lõunasse talvitama, ja kevadel, kui nad suunduvad põhjapoolsetele pesitsusaladele.

Reportaaž metsast: porrid ja pöialpoisid kogunevad segasalkadesse

16.04.18 ... "Osooni" toimetaja Karl Adami viib meid metsa ja tutvustab porri, väikest ja päev otsa kõhutäie nimel tegutsevat metsasanitari.

Pärnu lahes vohavad rändkrabid ähvardavad muuta Läänemere häguseks vetikasupiks

14.04.18 ... Seitsme aasta eest Eesti vetesse jõudnud rändkrabid on pistnud nahka juba piisavalt palju Pärnu lahe põhjaelustikku, et muuta oluliselt kehvemaks lahe veekvaliteeti, leiavad Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased. Krabide leviala laienedes võib sama saatus oodata riigi ülejäänud rannikualasid.

Vabatahtlikud asuvad annetajate toel kaitseväärtusega metsa kokku ostma

13.04.18 ... Vabatahtlike loodussõprade seltskond asutas märtsis sihtasutuse, mille eesmärgiks on kaasata kuni 100 000 inimest, et osta nende annetuste toel kokku väärtuslikke metsamaid, mida võtta aegade lõpuni looduskaitse alla, kuhu istutada puid ja paigaldada pesakaste.

Lugeja küsib: kuidas toiduahelas ülespoole liikuda?

12.04.18 ... Kas peale inimeste leidub veel liike, kellel on õnnestunud ennast toiduahelas ülespoole nihutada ja millal inimesed kütitavast kütiks muutusid? ERR Novaatorile saadetud küsimustele vastab Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur Tuul Sepp

Koolibri laulab laulu, mida teised ei kuule

11.04.18 ... Igal linnul oma laul, aga Lõuna-Ameerikas elab pisike koolibri, ladinakeelse nimega Florisuga fusca, kes sidistab aeg-ajalt nii kõrgel sagedusel, et teised linnud tema laulu kindlasti ei kuule, ja pole päris kindel, kas ta isegi kuuleb.

Tartu Ülikooli zooloogid lahendasid Skandinaavia karude mõistatuse

10.04.18 ... Kujutage ette, kui rahvused oleksid rangelt riigipiiridega määratletud: nii et Saksa-Poola piiri ühel pool elavaid inimesi peetaks iseenesestmõistetavalt kõiki sakslasteks ja teisel pool piiri poolakateks. Seejuures eeldataks, et piiriülene suhtlus on vaid platooniline.

Sagedamini satub lennuõnnetusse osavalt manööverdav lind

10.04.18 ... Üksiku linnu tekitatud kahju viljapõllult nokitud tera või pesaehituseks lillepeenralt korjatud pesamaterjali näol on tühine. Kuid linnu kohtumisel lennukiga võib hind olla kõrge – mängus on inimeste elud ja lennuki kõrged hoolduskulud.

Taim pööritab seemneid tippkiirusel

10.04.18 ... Lõuna-Ameerikas kasvab lill, mis paiskab seemned välja kiirusega üle 15 meetri sekundis. Nüüd on Ameerika füüsikud avastanud, et need kiiresti paiskuvad seemned ka pöörlevad samal ajal kiirusel kuni 100 000 pööret minutis.

Kakuseire näitab metsaraie mõju kakkude elule metsas

09.04.18 ... Käimas on igakevadine kakuseire. Üle Eesti on välja valitud paarkümmend 80–100 ruutkilomeetrist püsiseireala, kus röövlinnutundjad käivad, kuulavad ja panevad kirja kõikide seal elavate kakkude ja teiste röövlindude elupaigad.

Kalakasvatuse kunst: kuidas siiakala marjast paljundatakse

09.04.18 ... Pärnu jõe siiga, väärtuslikku lõhelast, on aastatega jäänud järjest vähemaks. Siiavarude päästmiseks tuleb looduslikku populatsiooni järjekindlalt toetada. Sellepärast püütakse sügisel, kui kalad tulevad merest jõkke kudema, osa neist kinni, et koguda isastelt kaladelt niiska ja emastelt marja.

Neli veidrat nähtust, mida füüsikud seni seletada ei oska

08.04.18 ... MIks me olemas oleme? Mis on keravälk? Tallinna Tehnikaülikooli füüsika osakonna professor Jaan Kalda reastas neli veidrat nähtust, mida füüsikud siiamaani seletada ei oska.

Linnuatlase kaante vahele sai ülevaade kõigist Eesti pesitsejatest

07.04.18 ... Eesti ornitoloogiaühing esitles laupäeval Tartus Eesti uut linnuatlast.

Video: Saaremaa rästikud tervitavad kevadet

07.04.18 ... Kevadekuulutajad rästikud on Saaremaal end juba päikese kätte peesitama sättinud.

Taime õitseaja stardisignaal tuleb lehtedest

07.04.18 ... Kevad edeneb ja lillekesed hakkavad peagi õitsema. Aga mille järgi lill teab, et on aeg õienupuke avada? Teadlased on avastanud, kus täpselt tekib see valkaine, mis õidepuhkemise vallandab.

Teod – vähetuntud, kuid aristokraatlikku lähenemist väärivad uurimisalused

07.04.18 ... „Tigude uurimine on mõnes mõttes aristokraatlik tegevus. Härrasrahvas on nende kodasid juba ammustest aegadest kollektsioneerinud,“ kirjeldab Tartu Ülikooli teadur Liina Remm oma teadustööd Sirbis.

Doktoritöö uuris, kuidas teha mustikakorjamine tõhusamaks

07.04.18 ... Mustikaid korjatakse tänapäeval sageli marjakammiga ja sorteeritakse hiljem erineva suuruse järgi tööstus- ja lauamarjaks. Kuidas seda kõige tõhusamalt teha, uuris Eesti Maaülikooli doktorant Kaarel Sootsi.

Lugeja küsib: miks lumikellukesed keset lund ära ei külmu?

06.04.18 ... Uudishimuliku ERR Novaatori lugeja küsimusele, miks lumikellukesed ja teised kevadlilled keset lund ära ei külmu ja mis häda on neil üleüldse sedavõrd vara õitsema hakata, vastab Tallinna botaanikaia taimeteadlane Urmas Laansoo.

Soe pesakast pärsib linnupoegade kasvu

06.04.18 ... Kevad edeneb ja linnukesed hakkavad peagi pesitsema. Kui aga paneme lindudele pesakasti üles, siis, nagu näitavad värske teadusuuringu tulemused, tasub jälgida ilmakaari.

Otse: Eesti kuulsaima kotkapaari poegade koorumiseni on kolm nädalat

03.04.18 ... Merikotkastel, Sulevil ja Suvil on heitlikust kevadest hoolimata kaks muna pesas ja poegade koorumist ennustatakse 23.–24. aprilliks. Kotkakaamera võimaldab osa saada lindude igapäevaelust.

Reportaaž: nii mõõdetakse Eesti metsa

02.04.18 ... Taimo Türnpu on professionaalne metsakorraldaja, kes veedab suure osa aastast eraomanike tellimusel nende majandusmetsades, kust ta kogub informatsiooni, milline on iga metsatüki täpne olukord ja mida omanik sellega ette saab võtta.

Tartu teadlaste avastatud käguvaablane sai nime “Ämblikmehe” pahalase järgi

02.04.18 ... Loodusmuuseumide üheks rolliks on säilitada uute liikide tüüpeksemplare – neid kõige esimesi rariteetseid isendeid, mis teadlane värisevate kätega vihmametsas purki pistis ja mille alusel maailma teaduse jaoks uus liik kirjeldati. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi lisandus selliseid haruldusi eelmisel aastal kokku enam kui 20st uuest liigist, seentest ööliblikateni.

Ornitoloogid ootavad vaatamata hilisele rändele huvilisi lihavõtte linnuvaatlusele

31.03.18 ... Sel nädalavahetusel toimuvad taas lihavõtte linnuvaatluspäevad. Kuigi esimesed luiged, haned, pardid ja teised veelinnud on juba kohal, algab nende massiline saabumine siis, kui rannikuäärne vesi jääst vabaks saab.

Tibul aitavad kooruda muudatused munakoore struktuuris

31.03.18 ... Munakoor peab olema piisavalt tugev, et haudumisel terveks jääda, kuid õigel hetkel siiski piisavalt õrn, et tibu võiks sellest kooruda. Nüüd on teadlased välja selgitanud, millised muudatused munakoore nanostruktuuris aitavad haudumise ja koorumise õnnestumisele kaasa.

Pliimürgitusest terveks ravitud kotkas lastakse vabadusse

28.03.18 ... Neljapäeval lastakse vabasse loodusesse Eesti Maaülikooli loomakliinikus ravi saanud kaitsealune merikotkas, kes vajas abi tavapärasest pliimürgistusest, mis saab jahiperioodil sageli paljudele kotkastele saatuslikuks.

Karujaht teeb mõmmikud memmekaks

28.03.18 ... Sellest, mis juhtus Pärnumaa Vändra metsas, oleme kuulnud. Karu lasti maha, pojad jäid järele. Tänapäeval enam tavaliselt poegadega karusid ei kütita ning karuemade ja karupoegade ellu on see toonud suuri muutusi.

Linde on 30 aastaga jäänud 400 miljoni võrra vähemaks

27.03.18 ... Uuringud näitavad, et lindude arv on maailmas viimase 30 aasta jooksul vähenenud 400 miljoni võrra. Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul on põhjus keskkonna- ja kliimamuutustes ning lahendusena näevad nad tarbimise vähendamist.

Eesti teadlased: kliimamuutused vähendavad metsade võimet siduda süsinikku

26.03.18 ... Rahvusvaheline teadlasterühm, kuhu kuulus Eesti maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, jõudis järeldusele, et kuivusest põhjustatud muutused metsade liigilises koosseisus võimendavad kliima mõju metsade võimele siduda süsinikku.

Eesti sai endale uue haruldase linnuliigi - hallrüdi

26.03.18 ... Olgugi, et esimest hallrüdi nähti Saaremaa rannakarjamaal juba 2011. aastal, siis ametlikult lisati liik Eesti lindude nimekirja alles nüüd. Määravaks seni puudunud lüliks, mis aitas lindu määrata, osutus tema tagavarvas!

San Diego loomaaia teadusjuht: valgete-ninasarvikute päästmisest on juba kasu olnud

23.03.18 ... Miljonite dollarite kulutamine põhja valge-ninasarvikute väljasuremisest päästmiseks on on õigustatud, sest selleks alusuuringute käigus leitakse nippe ka teiste ohustatud liikide kaitsmiseks. Nii leiab ERR Novaatorile antud intervjuus ninasarvikute viljatusravi edendamisele keskenduva San Diego Global Zoo teadus- ja looduskaitsejuht Stacey Johnson.

Põhja valge-ninasarvikud võiks päästa väljasuremisest kunstlik viljastamine

22.03.18 ... Esmaspäeval suri Keenias maailma viimane isane põhja laimokk-ninasarvik. Liik pole aga täielikult kadunud, sest muna- ja seemnerakke saaks valmistada ka looma külmutatud rakkudest ja kudedest, leiavad rakubioloogid. Samas tekitab see järjekordse küsimuse, kas saadav tulemus on selleks kuluvat raha väärt.

Viimane isane põhja valge-ninasarvik pandi magama

22.03.18 ... Sel nädalal suri üks viimastest põhja valge-ninasarvik Sudan. Õigupoolest pandi ta magama, kuna tema tervislik seisund oli lootusetu. “Osooni” võttemeeskonnal oli õnn näha Kesk-Keenias seda looma tema eluõhtul.

Hea küsimus: kas Eestis leidub rohkem kopra või inimese rajatud tamme?

22.03.18 ... Eestimaal ringi vaadates paistavad vee omatahtsi suunajatest ja paisutajatest silma kaks liiki: inimene ja kobras. Statistikast koorub välja, et tükitöö poolest on koprad inimestest usinamad, kuid rajatud paisude mõju on inimeste omadest selgelt väiksem.

Põhja-Eestisse võis seakatk jõuda Venemaalt tulnud veokijuhi võileiva vahel

22.03.18 ... Sigade Aafrika katku vaktsiini töötatakse välja, kuid sinna kulub veel aastaid. Samal ajal aga uurivad Eesti teadlased, kuidas see viirus Eestisse jõudis ning kuidas ta siin jätkuvalt metsa all nakkust põhjustab. Teada on saadud nii mõndagi uut.

Loodusmuuseumi näitus annab ülevaate liblikate armuelust

21.03.18 ... Milline on liblikate armuelu ja kuidas õige kaaslase leidmine välja näeb, sellest saab sõna otseses mõttes detailse ülevaate Eesti loodusmuuseumi väikeselt näituselt.

Paanikahoo vallandab kokkupuude keskkonnas oleva keemilise ühendiga

20.03.18 ... Ärevus, hirm, paanikahoog on peaaegu kõigile tuttavad, kuid igaühe jaoks erinevad reaktsioonid. Salki instituudi teadlased on aga lahti harutamas seda keemilist reaktsiooni, mis need erinevana näivad, kuid keemiliselt vast üsna sarnased reaktsioonid esile kutsub. Ja see kõik võib taanduda väikese uusikese ja inimese ühisosale.

Kas suurenenud kisklusrisk sunnib partnerit petma?

20.03.18 ... Tänane Linnuvaatleja teadusuudis räägib rasvatihaste paaritruudusest oludes, kus oht hukkuda on tavapärasest suurem.

Hiire välimus muutub kokkupuutel inimesega

18.03.18 ... Koduhiir, Mus musculus domesticus, ei ole tegelikult päris koduloom, sest inimene ei ole teda tahtlikult kodustanud. Ta on kõigest n-ö inimkaasleja, kuid nüüd tuleb välja, et koduhiirel võib väga kiiresti välja kujuneda ka päris kodulooma tunnuseid.

Teadlaste väitluses tselluloositehase üle varjutasid argumente emotsioonid

16.03.18 ... Arutelud Emajõe lähistele plaanitava tselluloositehase üle on läinud emotsionaalseks ka teadlaste seas. Argumendid kipuvad aga emotsioonide taha ära kaduma, tõdeb teadlaste debatti kuulanud ERR-i ajakirjanik Madis Hindre.

Sauruste huku järel kasvas kalarikkus hüppeliselt

14.03.18 ... Kui sauruste ajastu lõppes, siis algas teadupoolest parem põli imetajatel, keda saurused enam ei söönud ja kelle liigirikkus kasvas ning levik laienes. Ameerika teadlaste uuringust tuleb nüüd välja, et samasugune liigirikkuse plahvatus toimus sauruste huku järel ka meres, kalade seas.

Maapinna koostis võib mõjutada linnumuna mustrit. Kuidas see võimalik on?

13.03.18 ... Erinevate linnuliikide munamuster on erinev. Kuna aga munakoorele ladestuv pigmendi hulk sõltub mitmetest teguritest, näiteks emaslinnu seisundist või keskkonna toidurohkusest, võivad munad ka ühe liigi eri isenditel erineva mustriga olla.

Kõrvits ja kurk võivad tulevikus karvasemaks muutuda

13.03.18 ... Maaülikooli teadlaste osalusel tehtud katsed viitavad, et mitmed karvasemate lehtega põllukultuurid taluvad maalähedast osooni paremini.

Kas Läänemeres tasuks kasvatada vetikaid?

12.03.18 ... Ookeanide ja merede rannikul elavad inimesed on kasutanud vetikaid nii toiduks, loomasöödaks kui põldude väetamiseks juba aastatuhandeid.

Teadlased on aidanud kaitsta Peipsi kalavarusid Baeri päevist saadik

12.03.18 ... Vanasti olevat olnud Peipsi järv nii kalarikas, et sellega oleks saanud ära toita Liivimaa ja pool Venemaad. Püügivahendite arenedes suudeti see 19. sajandi teiseks pooleks siiski sisuliselt tühjaks püüda. Seda võib pidada murdepunktiks, millest alates hakkasid järvel silma peal hoidma teadlased.

Hiilgevähid seedivad merede plastsaastet väiksemaks

10.03.18 ... Väikesed mõne sentimeetrised ja paarigrammised mereloomakesed hiilgevähid ehk antarktika krillid võivad olla abiks maailmamere puhastamisel plastsaastest.

Eesti metsade kummitus: Laane küla Lemps

06.03.18 ... Möödunud aasta aprillis sai raadiokaeluse üks Eesti metsade tiigritest - Laane külast pärit ilves Lemps. See kaelus on andnud teada nii mõndagi uut ilveste, Eesti metsades vaid kummitusena näiva looma kohta.

Sinikael-part levitab kümnete taimede seemneid

06.03.18 ... Paljude taimede levised – osad, millest võivad idaneda uued taimed – läbivad linnu soolestiku ning satuvad kasvama vanemtaimest eemal. Ungaris uurisid teadlased taimede levimise edukust sinikael-partidel ja leidsid väljaheidetest 22 taimeliigi levised.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: