21.05.22 KESKKOND ... Eestis kipub praegusjalgi liiga palju toitaineid intensiivse põllumajanduse tõttu veekeskkonda jõudma ning paljude siseveekogude veekvaliteet on just seetõttu kesises või halvas seisus. Üks võimalus põllumajandustegevuse tõttu vette sattunud taimetoitaineid kätte saada on rajada tehismärgala. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring osutab, et selline märgala peaks olema taimedega kaetud ja soovitavalt sügavama veetasemega.

19.05.22 LOODUS ... Kuigi Eestis ei ole praegu joogivee kättesaadavusega probleeme, tasub sellegipoolest teada, kust leida vett, kui peaks juhtuma midagi erakordset ja kraanid jäävad tilgatuks.

18.05.22 LOODUS ... Teadlased on õppinud paremini tundma ahvide keelt. Nad uurisid šimpansite häälitsusi ja avastasid mitmeid korduvalt kasutatavaid häälitsuste jadasid.

17.05.22 LOODUS ... Paarikümne aasta eest suhtusid eestlased ilvesesse ja karusse lõunanaabritest märksa tolerantsemalt. Ühiskondlikud muutused kipuvad mõjutama aga ka ulukite asurkondade seisundit, misläbi oleks vaja nende teaduspõhiseks majandamiseks pilti hädasti kaasajastada.

16.05.22 LOODUS ... Tavainimeste kaasamine teadustöösse ehk harrastusteadus on Eestis, nagu mujalgi maailmas, üha populaarsem. Eesti Maaülikooli teadlased analüüsisid kotkakaamerate teemaliste foorumite sisu. Nad tõdesid, et kodanikuteadus töövõttena toimib ja võiks praegusest sagedamini päädida teaduslike avaldamistega.

16.05.22 LOODUS ... Mis juhtub kiiliga, kui ta keerata tagurpidi? Õige vastus – ta keerab end kohe õigetpidi tagasi ja lendab edasi. Võiks ju lihtsalt öelda, et just selle tähtsa tõiga ongi teadlased nüüd välja selgitanud, kuid kui nii öelda, siis ei oleks see päris lõpuni täielik.

14.05.22 ELU ... Laupäeval oli rahvusvaheline rändlindude päev ning sel puhul kogunesid linnuvaatlejad erinavatesse linnuvaatlustornidesse, et välja selgitada kõige liigirikkam vaatlustorn.

13.05.22 LOODUS ... Mida rohkem jõuab veekogudesse toiteaineid, seda soodsamad on seal tingimused kiiresti kasvavatele sinivetikatele. Kuigi sinivetikad võivad põhjustada inimesel nahaärritust, on nende mürgisuse tuvastamiseks vaja ühendada keemilisi ja molekulaarseid meetodeid, osutab Eesti Maaülikoolis peagi kaitstav doktoritöö.

13.05.22 LOODUS ... Laupäeval toimub Eesti kolmanda taksonoomia päeva raames konverents "Elurikkuse digiteenused". Seekord võetakse luubi alla elurikkuse andmete kättesaadavus.

11.05.22 LOODUS ... Aastaajad on Eestis nihkes ja näiteks varakevad algab siin 70 aasta taguse ajaga võrreldes kuu aega varem. Loodusteadlaste sõnul võib muutus anda mõnele liigile võimaluse turvalisemalt sigida, kuid teiste vahel konkurentsi teravdada. Samuti on Eestisse tulevikus oodata üha uusi lõunapoolseid liike.

11.05.22 LOODUS ... Mikroplastiosakesi leidub tänapäeval — võib peaaegu liialdamata öelda — kõikjal. Ei ole siis imestada, et neid satub ka ämblikuvõrku.

10.05.22 ELU ... Eerik Kumari looduskaitsepreemia tänavune laureaat on Eesti loodust ja selle väärtusi nii sõnas, pildis kui ka muusikas tutvustanud Hendrik Relve.

09.05.22 LOODUS ... Maailma linnustik on languse teel. Meie sulissõprade arvukus kahaneb kõikjal.

06.05.22 LOODUS ... Uus rahvusvaheline uuring viitab, et maailma ookeanid peidavad endas meriheina näol tohutuid seni avastamata jäänud suhkruallikaid.

05.05.22 AJALUGU ... Rahvusvaheline DNA-uuring andis uut aimdust koduroti levikust Euroopas. Katkuepideemia patuoinaks loetud näriline vallutas Euroopa kahe suurema lainega Rooma ajal ja keskajal.

04.05.22 LOODUS ... Toiduahela alumise otsa moodustavate tillukeste elusolendite käitumist mõjutab juba väike kogus mikroplasti, viitab värske uuring. Neist toituvate kalade vahendusel võib jõuda mikroplast ka inimeste toidulauale, rääkis Randel Kreitsberg Raadio 2 saates "Puust ja punaseks".

04.05.22 LOODUS ... Delfiinid on üldiselt sõbralikud loomad, nii omavahel kui ka inimeste vastu. Nüüd selgub, et teatavat laadi läbikäimine inimestega võib delfiinid üksteise vastu ükskõiksemaks teha.

03.05.22 LOODUS ... Teadlased uurivad, kuidas mõjutab toidu puhtus veel sündimata linnupoegi. Selleks teevad nad katse, milletaolist ei ole varem tehtud.

03.05.22 LOODUS ... Ameerika teadlased annavad teada, et neil on korda läinud ärgitada omavahel tihedat koostööd tegema kaks täiesti erisugust väikest olendit — pärmiseene ja tsüanobakteri.

02.05.22 ÜHISKOND ... Hollandi juurtega Ameerika primatoloogi Frans de Waali uus raamat "Different" ("Erinev") kätkeb endas arutlusi inimahvide soolisuse üle. Mida ütlevad isasekesksete šimpansite ja emasekesksete bonobote ühiskonnad meie soorollide kohta? Novaator vestles de Waaliga nii uuest raamatust kui ka soolisusest laiemalt.

02.05.22 LOODUS ... Tuleb välja, et mesilinnud on veelgi nutikamad, kui me seni arvanud oleme.

29.04.22 LOODUS ... Koeratõuge on pikk aega iseloomustatud teatud käitumise ja temperamendi kaudu. Nüüd osutab USA teadlaste uus geeniuuring, et tõug üksi ütleb koera käitumise kohta pigem vähe.

29.04.22 LOODUS ... Väikestel üherakulistel vetikatel on suuremate hulkraksete taimede ees suur eelis: nad suudavad palju hoogsamalt kasvada. Nüüd on teadlased paremini aru saanud, millise molekulaarse mehhanismi abil vetikad sellist tulemust saavutavad.

25.04.22 LOODUS ... Plahvatuslikult kasvanud arvukusega merelinnud on avastanud toitumisalana Pärnu jõe ja selles kevadeti kudemas käivad meritindi parved. Nii kalamehed kui ka teadlased on seisukohal, et kuidagi peab süvenevasse konflikti sekkuma.

25.04.22 KESKKOND ... Mõnes maailmanurgas on putukate arvukus järsult poole võrra vähenenud. Väljasuremislaine ulatust võimendab kliimamuutuse ja intensiivse põllumajanduse koosmõju, osutab Ühendkuningriigi teadlaste uuring.

25.04.22 LOODUS ... Ahvid tajuvad oma siseelu sama hästi kui väikesed inimlapsed, selgub Ameerika ja Briti teadlaste äsja avaldatud tööst.

22.04.22 LOODUS ... Uued geenijärjestamise tehnoloogiad võimaldavad teadlastel lähemalt uudistada puuseente paljunemissüsteemi geneetilist mitmekesisust. Rahvusvaheline teadlasrühm leidis nüüd, et mõnel levinud seeneliigil võib olla üle 17 000 erineva soo.

21.04.22 EESTI ... Eestlaste seas armastatud maitsetaim karulauk on saavutanud korjamiseks just paraja kõrguse.

21.04.22 KESKKOND ... Mulla viljakusest ja tervisest annavad hea ülevaate seal elutsevad seened, kelleta ei seo muld süsinikku ega saa taimed mullast kätte toitaineid. Tartu Ülikooli teadlaste juhitud uuring osutab, et kuigi Eestis toetavad viljapõldude mulla elurikkust põlde ümbritsevad looduslikud maastikuelemendid, võivad mõned laialtlevinud maaharimise võtted viia mulla vaesestumise teed.

19.04.22 LOODUS ... Kust sa lilleke siia said, oleksid Ameerika teadlased võinud tsiteerida Eesti filmiklassikat, kui said rõõmuga tõdeda, et juba väljasurnuks peetud taimele Gasteranthus extinctusele on nimi pandud mõnevõrra enneaegselt.

18.04.22 TERVIS ... Loomade eluiga näib olevat seotud sellega, kui kiiresti muutub nende geneetiline kood. Ühendkuningriigi teadlased leidsid, et eri liiki imetajatel on vanadussurma ajaks umbes ühepalju mutatsioone, ükskõik kui pikk nende eluiga on.

18.04.22 LOODUS ... Isased kuuse-käbilinnud lähevad kõva trenni tehes punasemaks.

18.04.22 LOODUS ... Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogide uuringust selgus, et küpse segametsa lageraiumine muudab sealse linnustiku oluliselt vaesemaks.

17.04.22 EESTI ... Pärnu jõel Tindisaarte juures võib kevadel, kui kala kõige rohkem liigub, näha tuhandeid pidusöögile kogunenud kormorane. Nende arvukus kasvab aasta-aastalt ja kui midagi ette ei võeta, söövad nad jõe kalast tühjaks, kardavad loodusvaatelejad ja kalateadlased.

14.04.22 EESTI ... Suure Munamäe torni jalamil kasvavaid kuuski on eelmisel aastal kahjustanud üraskid, kuid sihtkaitsevööndis olevaid puid ei lubata raiuda ega nende asemele uusi istutada.

13.04.22 KESKKOND ... Kaarel Mänd uurib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis koos Eesti ja väliskolleegidega iidse Maa keskkonda. Kaudselt seostub tema teema ka bioloogiaga, täpsemalt päristuumse elu tekkega Maal. Äsja ilmus ajakirjas Earth and Planetary Science Letters järjekordne peatükk hapniku tekkest Maal, mis andis põhjuse vestelda Männiga elust ja geoloogiast.

12.04.22 LOODUS ... Eesti Ornitoloogiaühing valis tänavuseks aasta linnuks metskurvitsa (Scolopax rusticola). Tartu Ülikooli arheoloogia nooremteadur Freydis Ehrlich annab ülevaate, mida räägib metskurvitsate kohta zooarheoloogiline materjal.

12.04.22 LOODUS ... Süürias jätkub enam kui kümnendi väldanud kodusõda, sõjale eelnes mitmeaastane tõsine põud. Uue teadusuuringu järgi ei olnudki põud aga sõja vallandumisel tõenäoliselt nii otsustavaks teguriks, nagu varem on tihtilugu väidetud.

11.04.22 LOODUS ... Imetajate aju on keha kui tervikuga võrreldes suurem kui muudel loomadel. Värske teadusuuring osutab, et see ei ole alati nii olnud.

08.04.22 LOODUS ... Ungari teadlaste uuring näitas, et koerte ajudes tekivad inimese ja teise koera häälitsusi kuuldes erinevad ajulained. See tähendab, et koerad võivad olla kohastunud inimese häält muudest häältest eristama.

08.04.22 LOODUS ... Ämblikuliike on nüüd maailmas teada viiskümmend tuhat. Just täpselt nii pikaks on tänaseks päevaks kasvanud Maailma Ämblike Kataloogi sissekannete nimekiri.

07.04.22 LOODUS ... Mais ja riis on maailma mõõtmeis tähtsad teraviljad. Nad võiksid olla veelgi tähtsamad, kui õnnestuks nende saagikust veelgi suurendada.

06.04.22 LOODUS ... Pingviin on mustvalge, papagoi värvikirev. Vähegi põhjalikumal vaatlusel on kerge tähele panna, et soojadel maadel on lindude sulestik värvikam kui jahedamais paigus.

05.04.22 LOODUS ... Selle eest, et meie kohvitassis oleks maitsvat kohvi, hoolitsevad teiste seas ka meie tiivulised sõbrad: linnud, kes nokivad kohvitaimedelt kahjureid, ja mesilased ning muud putukad, kes tolmeldavad kohvitaimede õisi.

04.04.22 LOODUS ... Kesk- ja Lõuna-Ameerikas tegutsevatel vereimejatest nahkhiirtel on ajapikku kaduma läinud nii mõnedki geenid, mida neil oma eluviisi tõttu enam vaja ei ole.

04.04.22 LOODUS ... Taaskasutus on levinud nähtus ka geenide maailmas. Nüüd on rahvusvahelises teadusuuringus ilmsiks tulnud, et geen, mis meil, inimestel, on seotud kuulmismeelega, korraldab ainuõõssete hõimkonda õisloomade klassi kuuluvatel meriroosidel hoopis kombitsate puutetaju.

01.04.22 TEADUSELU ... Sel kevadel algab neljandat korda kampaania, mille eesmärk on kaardistada eestimaalaste abiga päikesekollaste nurmenukkude käekäiku Eestis. Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma kuuluvad Iris Reinula ja Marianne Kaldra selgitavad sel puhul, mis toimub teaduse köögipoolel.

01.04.22 LOODUS ... On tänapäeva paratamatu tõsiasi, et paljusid inimesi ahvatleb alkohol, liiga paljusid paraku liigagi palju. Nüüd on uut teaduslikku tuge saanud teooria, et asi võib olla alguse saanud juba ahvidest, kellest me, nagu Darwin õpetas, põlvneme.

28.03.22 LOODUS ... Mõistatus, kuidas rändlinnud oma tuhandete kilomeetristel retkedel enamasti ikka õigesse paika õige tee leiavad, on saanud jälle natuke selgemaks.

25.03.22 LOODUS ... Kui tahame elurikkust hästi kaitsta, siis peavad kaitsealad olema kas pindalalt suured või meetmetelt ranged, väidavad teadlased, kes on analüüsinud maailma looduskaitsealade tõhusust.