X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Loodus

Eesti noor teadlane uurib Euroopa iidset vihmametsa

13.03.24 LOODUS ... Pariisist põhja pool avastasid teadlased 15 aastat tagasi jäljed iidsest vihmametsast. Kui tänaseks on sellest kirjutatud mitmeid teadusartikleid, siis aasta lõpus ilmunud värske teadusartikli üks autor on ka Eesti teadlane – Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiadoktorant Eliise Kara.

Gepardi tippklassi-jooksukiirus tõukub optimaalsest kehakasvust

13.03.24 LOODUS ... Maailma kõige kiirem loom on gepard. Tal ei ole mingi küsimus joosta kas või sajaga ja isegi üle saja. Mõtlema võib aga panna asjaolu, et gepard on seejuures üsna keskmise suurusega loom, kaalub umbes 50 kilo, paljud loomad on tast suuremad, paljud väiksemad, aga nemad liiguvad kõik gepardist aeglasemalt.

Valgamaal kasvab tõenäoliselt Eesti kõrgeim ebatsuuga

12.03.24 EESTI ... Valgamaal mõõdeti Eesti kõige kõrgem ebatsuuga. Tõenäoliselt Eesti kõrgeim ebatsuuga kasvab Läti piiri ääres Tellingumäe vaatetorni lähistel koos teiste natuke lühemate ebatsuugade, lehiste ja mändidega.

Brasiilia usjas kahepaikne toidab poegi piimaga

11.03.24 LOODUS ... Siugkonnad on ühed imelised loomad. Peale selle, et nii nagu teistelgi konnadel, ei ole neilgi ei saba ega sarvi, ei ole neil ka jalgu ega mõnikord isegi mitte silmi, vähemalt välisel vaatlusel. Üleüldse võib neid välimuse järgi esmapilgul pigem suureks limaseks vihmaussiks pidada.

Tehisaru hindas kõigi maailma õistaimede ohustatust

06.03.24 LOODUS ... Kuidas läheb maailma taimedel? Taimeliike on palju, paljud neist on ohustatud, paljud aga ka mitte. Täpset järge kõigi liikide ohustatuse või turvatuse seisundi kohta pidada on raske.

Peegelmajad mõjuvad lindudele hukatuslikult

05.03.24 LOODUS ... Rändeperioodil hukkub vastu klaaspindu lennates palju linde. Keskkonnaagentuur ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ja sellistest juhtumistest teada andma. Nii saab teada, milliste hoonete vastu linnud end peamiselt surnuks lendavad.

Vaaladel on rasvane laulukõri

04.03.24 LOODUS ... Kuidas suudab vaal nii erilisi hääli teha? Aga sellepärast, et tal on selleks eriline kõri, nagu on nüüd välja selgitanud Taani, Austria ja Ameerika teadlased.

Euroopat kütvate hoovuste tulevikku varjutab katastroofilumm

01.03.24 KESKKOND ... Mõne nädala eest ilmunud uuringu tõlgendused äratasid taas paljudes hirmu, et Atlandi hoovuste süsteem (AMOC) on kokkuvarisemise äärel ja Põhja-Euroopas on oodata uut jääaega. Ehkki Eesti ekspertide sõnul pandi AMOC kliimamudelis käituma uudsel viisil, pole uurimuse põhjal võimalik tuleviku kohta üheseid ega selgeid ennustusi teha.

Emaskäod võivad vahetada sigimisvõimaluse väärtusliku info vastu

01.03.24 LOODUS ... Hiljutised uuringud vihjavad, et emaskägudel aitab partneri väärtuslikkust hinnata see, kas isaslinnul on piisavalt infot piirkonnas leiduvate sulasliigi pesade kohta, räägib linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusuudistes.

Teadlased paljastasid inimlooma saba kaotanud geeni

29.02.24 LOODUS ... Hiirtega tehtud katsetel põhinev uuring tõi päevavalgele geneetilised muudatused, mille tagajärjel jäi inimene erinevalt oma ahvidest esivanematest sabast ilma.

Pisike kalake teeb kõrvulukustavat häält

28.02.24 LOODUS ... Kalad ei ole üldiselt tuntud just eriti häälekate loomadena. Seda ootamatum on tõik, et üks Birma ehk Myanmari sogastes mägiojades elutsev imepisike läbipaistev kalake suudab kuuldavale tuua heli, mida on valjuse poolest võrreldud trellpuurimüra või koguni püssipauguga.

Zooloog: loomad eelistavad praktilisi nalju

27.02.24 LOODUS ... Teadlased leidsid hiljutises uuringus, et vähemalt neli inimestele lähemat inimahviliiki tegeleb enda ja kaaslaste lõbustamiseks mängulise narrimisega. Zooloog Aleksei Turovski sõnul pole tähelepanekus midagi üllatavat ja nalja meeldib teha suurele osale kõrgematele selgroogsetele.

Elu võib pärineda kosmosetolmust

27.02.24 LOODUS ... Kui maakera tekkis, tekkis ta peale üllatavalt kiiresti ka elu. Päris alguses ei olnud Maal elusolenditele vajalikke keemilisi koostisosi olemas, seetõttu on arvatud, et neid tõid siia Maale kukkunud asteroidid ja komeedid.

Vähe-uuritud taimejuured aitavad mõista tulevikumaastiku ilmet

26.02.24 LOODUS ... Ühegi taime välimus pole juhuslik, vaid toetab hakkamasaamist teatud tingimustes. Kui need tingimused näiteks kliimasoojenemise mõjul muutuvad, võib osa liike kooslusest lahkuda ja uusi juurde tulla. Tartu Ülikooli teadlane hakkab ERC grandi toel uurima, kuidas mõjutavad erinevate omadustega taimed omakorda oma kasvukeskkonda.

Lugeja küsib: kas linnud ja loomad näevad maailma inimestest teisiti?

23.02.24 LUGEJA KÜSIB ... Kui Uno Loopi huvitas küsimus "mis värvi on armastus", võib tegelikult olla nii, et inimesed seda värvi ei näegi. Sellest, miks on inimeste värvinägemine võrreldes teiste lindude ja loomadega üsna kesine, rääkisid Novaatorile Tartu Ülikooli entomoloog Kelly Kittus, linnuökoloog Marko Mägi ja Tallinna Ülikooli zooloogia lektor Arno Põllumäe.

Mullamikroobid teevad tee paremaks

23.02.24 LOODUS ... Õige tee maitse saab alguse juba teetaime juurtest, õieti isegi juba teetaime juurtel toimetavatest mikroobidest. Hiina teadlased on avastanud, et õige mikroobikooslus teetaime juurtel teeb tee veelgi maitsvamaks.

Uus kaardistus vähendas Eesti pindala nelja ruutkilomeetri võrra

22.02.24 EESTI ... Maa-amet kaardistab iga kaheksa aasta möödudes Läänemere ja suurte järvede kaldajoone. Värske kaardistuse tulemusel kasvas Eesti meresaarte arv 95 võrra, ent Eesti uus pindala on 45 335 ruutkilomeetrit ehk neli ruutkilomeetrit varasemast väiksem.

Elusorganismide meelistemperatuur lööb troopika elurikkusele hingekella

22.02.24 KESKKOND ... Nii inimese kui ka enamiku muude liikide jaoks maamunal on kõige sobivam temperatuur 20 kraadi, kinnitab rahvusvaheline ülevaate-uuring. See tähendab, et kliima soojenemise tõttu kaotavad juba praegu kõrgema temperatuuriga piirkonnad liigirikkust.

Suitsetamine mõjutab immuunsüsteemi aastaid pärast lõpetamist

21.02.24 TERVIS ... Sigarettide suitsetamine võib viia liiga tugeva immuunvastuseni veel kümmekond aastat pärast viimase suitsu tegemist, selgus ligi tuhandet prantslast hõlmanud uuringust.

Ohatist põhjustav viirus võib suurendada Alzheimerisse haigestumise riskI

20.02.24 TERVIS ... Kui paljudel herpesviiruse kandjatel ei esine kunagi ühtegi välist sümptomit, viitab värske Rootsis läbiviidud teadusuuring, et isegi suikunud olekus viirus võib tõsta Alzheimeri tõppe haigestumise riski kuni kaks korda.

TÜ teadlane hakkab miljonigrandi toel uurima taimede maa-alust palet

20.02.24 KESKKOND ... Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi saanud Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Carlos Pérez Carmona võtab vaatluse alla taimede tunnuste muutused eri keskkonnatingimustes. Need teadmised aitavad langetada teaduspõhiseid otsuseid ökosüsteemide elurikkuse terviklikul hoidmisel ja kestliku põllumajanduse edendamisel.

Baltimaade käod eelistavad talve veeta Angolas

19.02.24 LOODUS ... Talvel Eestis kägu ei kohta. Sestap heidan valgust aladele, kus käod talve veedavad, võimalik ka et Eestis pesitsevad käod. Tuginen uuringule, mis avaldati 2022. aastal ajakirjas Biology Bulletin, räägib linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusuudistes.

Atlandi ookean võib sulguda tulerõngasse

19.02.24 LOODUS ... Ookeanid on ilmatu suured veekogud ja näivad olevat igipõlised ja igipüsivad, kuid pikema aja jooksul muutuvad nemadki, kasvavad ja kahanevad sedamööda, kuidas neid ümbritsevad mandridki aegamööda triivivad.

Hakid ja varesed kogunevad hiidparvedesse seltsi ja ohutuse pärast

16.02.24 LOODUS ... Paljudele eestlastele pole kahtlemata võõras näha külmal ajal tohutult suuri, mustavaid haki- või vareseparvi, mis kipuvad hirmsasti lärmi tegema ja kogunevad õhtuti linnades mõne puu okstele kokku. Miks linnud nii teevad ja kas pole nii raskem toitu leida? Tuleb välja, et suurtes parvedes liikumisel on ka märkimisväärseid eeliseid.

Rähni ajavad puitmaja katust toksima kodutus ja territoriaalsus

16.02.24 LOODUS ... Eestlased on kimpus rähnidega, kes kahjustavad toitu otsides või pesakohta rajades puithoonete seinu. Loodusmuuseumi keskkonnahariduse osakonna juhataja ja hobiornitoloog Maria Metsaoru sõnul ei leia rähn enam parkides ja majandatud metsades alati pesapaika.

Lindude mitmekesisus sai alguse juba sauruste ajal

14.02.24 LOODUS ... Linnud, kellest mõnedki juba mõnikord akna taga säutsatavad, põlvnevad kunagi meie planeeti ilmestanud hiidsisalikest ehk dinosaurustest.

Kaamelkaela genoom on järjeldatud

12.02.24 LOODUS ... Kaamelkaelad on toredad, iseäraliku väljanägemisega putukad, kes on nime saanud pikenenud esirindmiku ja pikliku pea järgi, mis koos jätavad tõesti natuke kaameli kaela mulje, hoiavad ülespoole ja on hästi liikuvad.

Ornitoloog: hanede heidutusjahiga kannatavad ka teised linnud

08.02.24 LOODUS ... Pärast paariaastast vaheaega plaanib riik taas lubada haneliste kevadist heidutusjahti. Ornitoloogi sõnul ei too see aga pikaajalist kasu ning kannatavad ka teised linnud.

Kahejalgsus aitas saurused võimule

08.02.24 LOODUS ... Saurused valitsesid maailma 160 miljonit aastat järjest. Värske teadusuuringu järgi aitas neil valitsema pääseda kahel jalal kõndimise oskus.

Putukas peab tuld taevaks

05.02.24 LOODUS ... Suvel lõkke ümber istudes tundub, et tuli lummab ka putukaid, keda saabub selle ümber tiirlema teinekord päris hulgi. Kuid samamoodi tundub putukaid ligi tõmbavat ka elektrivalgus, mille allika ümber võivad need väikesed olendid samuti pikaks ajaks tiirutama jääda.

Liiga tihedas raku- või inimpopulatsioonis hakkab juhtuma huvitavaid asju

03.02.24 LOODUS ... Kui rakke saab Petri tassil liiga palju, ei kuku nad üle serva maha. Kui inimesi on maakeral liiga palju, ei kuku nad samuti üle serva, kuid mõlema puhul hakkab juhtuma huvitavaid asju, leiavad mikrobioloog ja rahvastikuteadlane Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

Osjade õhulõhed avanevad ja sulguvad senise elukogemuse toel

29.01.24 LOODUS ... Maismaataimedel arenesid veevaeses keskkonnas ellujäämiseks õhulõhed, mida vastavalt vajadusele avada või sugeda. Seni pole aga päris selge, kuidas see võime taimerühmati välja kujunes. Tartu Ülikooli teadlased näitasid nüüd esimest korda, et ka ürgtaimedest osjad suudavad õhulõhesid liigutada, kui nende senine elukaar on andnud selle oskuse kasutamiseks põhjust.

Looduskaitsekoerad aitavad üles leida haruldased liigid

29.01.24 LOODUS ... Koeri kasutatakse lõhkeainete ja narkootiliste ainete tuvastamisel, aga üha rohkem on maailmas ka looduskaitsekoeri, keda on õpetatud eri kaitsealuseid liike lõhna järgi tundma.

Teadlaste sõnul aitab lamapuit elukeskkonda mitmekesistada

28.01.24 KESKKOND ... Elurikkad puunotid kehastavad looduses putukahotelle ning teadlaste sõnul on lamapuidu jätmine ka parkidesse õigustatud.

Austraalia kukkurhiired surevad sugutungist unevaegusesse

26.01.24 LOODUS ... Mõned Austraalia kukkurloomadest seavad sigimise nii tugevalt esikohale, et võivad selle nimel olla mitu nädalat järjest magamata. Sedavõrd ränk unevaegus võib olla ka põhjus, miks suur osa isastest kukkurhiirtest seepeale hinge heidavad, osutab rahvusvaheline uuring.

Röövlinnud aitavad põllumajandusmaastiku elurikkust avastada

23.01.24 LOODUS ... Röövlindude liikumise järgi saab määrata põllumajandusmaastikus suure elurikkusega kohti. Röövlindude liikumise andmete põhjal saab seeläbi kavandada elustiku täpsemat kaitset, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste teadustööst.

Selgines, miks loomad väiksemaks jäävad

19.01.24 LOODUS ... Loomi on maakeral saadaval väga mitmesuguses suuruses: on väikesi nagu hiir ja suuri nagu vaal. Rahvusvaheline teadlasrühm on nüüd saanud uut selgust, miks see nii on kujunenud.

Uus linnuvaatlusaktsioon kutsub üles märkama aasta jooksul 100 linnuliiki

15.01.24 ELU ... Ornitoloog Tarvo Valkeri algatatud linnuvaatlusaktsioon "Vaatlen 100 linnuliiki – 2024" kutsub üles märkama Eesti linnuriigi mitmekesisust. Vähemalt 100 liigi vaatlemine ühe kalendriaasta jooksul ei ole võistlus, vaid isiklik proovilepanek. Uus linnuvaatlusaktsioon kutsub üles märkama aastas vähemalt 100 linnuliiki

Doktoritöö: mullast saab haruldased muldmetallid kätte segaviljelusega

15.01.24 LOODUS ... Kõrgtehnoloogiliste seadmete valmistamiseks tarvilikke haruldasi muldmetalle võib leiduda tavatutes kohtades: madalakvaliteedilistes maakides, hüljatud kaevandusaladel ja põllumajandusmaadel, kust on neid võimalik taimede abil fütokaevandada. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö soovitab suurema saagi nimel kasvatada mitut taimeliiki korraga.

Leitud on Tyrannosaurus rex'i lähim sugulane

15.01.24 LOODUS ... Tyrannosaurus rex oli kõige suurem ja kõige tuntum lihasööja hiidsisalik. Nüüd on teadlased tuvastanud veel ühe türannosauruseliigi, kes paistab olevat Tyrannosaurus rex'ile kõige lähedasem teadaolev sugulane.

Hiidinimahvid ei suutnud muutustega kaasas käia

11.01.24 LOODUS ... Sadu tuhandeid aastaid tagasi elasid Hiinas ja Kagu-Aasias hiigelsuured inimahvid gigantopitekused liigist Gigantopithecus blacki.

Loodushariduse spetsialist: kägude petturlust kannustab evolutsioonitarkus

07.01.24 LOODUS ... Ehkki kägude komme muneda oma munad teiste lindude pessa võib tunduda inimestele võõristav või isegi vastik, on selle taga püüe saada järeltulijaid võimalikult väikese energiakuluga, märgib Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialist Heiko Kruusi.

Enamik inimesi mõistab kanahääli

04.01.24 LOODUS ... Enamik inimesi suudab kana häälitsusi kuuldes linnu tuju õigesti ära arvata, selgub Eesti Maaülikooli külalislektori osalusel valminud Austraalia teadlaste hiljutisest uuringust.

Isased lõuna-lonthülged on toiduvalikul ülinõudlikud

04.01.24 LOODUS ... Lõuna-lonthülged, kes elutsevad Antarktist ümbritsevates vetes ja nende vete rannikuil, on tänapäeva maailma kõige suuremad veeimetajad, kui just vaalalisi mitte arvestada.

Tänavune aasta loom on saarmas

02.01.24 ELU ... Tänavuseks aasta loomaks on valitud harilik saarmas (Lutra lutra,) teatas Eesti Teriolooga Selts.

Hiinast on leitud uus sisalikuliik

02.01.24 LOODUS ... Hiina sisalikuuurijate töömailt tuleb aasta alguseks teade uue liigi avastamisest, mis täiendab Ida-Aasia niigi muljetavaldavat roomajarikkust veelgi.

Bioloog Veljo Runnel: iga loodushuviline saab teadlastele abiks olla

28.12.23 LOODUS ... Inimene ei pea ilmtingimata sõitma kilomeetrite kaugusele, et nautida loodust ja elurikkust – tänapäevases linnaruumis peaks olema võimalik seda kõike kogeda, arvab bioloog Veljo Runnel.

Albatross leiab toidupaiga infraheli järgi

28.12.23 LOODUS ... Paljud merelinnud lendavad toiduotsingul mere kohal maha pikki maid. Rändalbatrossid näiteks võivad ühelainsal retkel kulgeda tuhandeid kilomeetreid.

Lugeja küsib: kas taimedel on lume all soe?

27.12.23 LUGEJA KÜSIB ... Kui inimesel hakkab lume all ilma jopeta kiiresti külm, siis mõne taimeliigi jaoks on pehme lumevaip eluspüsimise tingimus. Miks on mõnel taimel talvel soe ja miks teised ikkagi teki sisse tuleks mässida, rääkis Novaatorile Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli tenuuriprofessor Ülo Niinemets.

Uuring: pestitsiidide kasutamine kahjustab kimalasi kogu Euroopas

22.12.23 LOODUS ... Vaatamata sellele, et põllumajanduses kasutatud pestitsiidid ei põhjusta looduslike kimalaste suremust, pärsivad need perede kasvu. Eriti selgelt ilmneb see intensiivse tootmisega aladel, kus haritava maa osakaal on suur ja looduslikke alasid vähe, kirjutavad Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli teadlased Marika Mänd ja Risto Raimets.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: