07.08.20 ... California Tehnoloogiainstituudi teadlane jättis roosat mangaankarbonaati sisaldanud laborinõu kraanikaussi ligunema ja läks ise loenguid andma. Tulemuseks oli suur teaduslik läbimurre ja ammu sõnastatud hüpoteesi tõestamine.

06.08.20 ... Kotkad eelistavad liikuda metsaservade lähistel, sest seal on külluslikum toiduvalik ja parem koht, kus ümbruskonnas toimuvat silmitseda. Veel eelistasid kotkad liikumiseks mitmekesisema kujuga maastikke. Teede lähedal liikumist kotkad vältisid.

05.08.20 ... Keskmiselt läbisid randtiirud polaaralade vahel aasta vältel edasi-tagasi lennates 58 500 kilomeetrit, kuid mõni isend ka 78 500 kilomeetrit.

04.08.20 ... Gorillad suudavad sõlmida tugevaid sõprussidemeid vaid loetud arvu liigikaaslastega. Mida suuremaks muutub rühm, seda suurem on pinnapealsete suhete osakaal, viitab Exeteri Ülikooli teadlaste uuring.

03.08.20 ... Kõige kõrgemas kohas elav imetaja on kollakat värvi lehekujuliste kõrvadega hamster. Ta leiti 6740 meetri kõrguselt Tšiili ja Argentiina piiri juurest Llullaillaco vulkaani lähistelt.

31.07.20 ... Rododendronid, priimulad ja teisedki iluaedade lemmiktaimed arenesid välja Edela-Hiinas Hengduani mägedes. Seal kasvab koos üle 3000 taimeliigi, millest osa ilmusid maamunale juba 30 miljonit aasta eest, selgub rahvusvahelisest uuringust.

31.07.20 ... Maailma elurikkus kahaneb, mistap tuleb võimuesindajatel luua uusi seadusi ja regulatsioone, mis väljasuremist pidurdaks. Paraku lähtutakse seejuures tihti lihtsustavast mudelist, mis ei arvesta kaduvate elupaikade eripäradega, selgub Saksa teadlaste värskest ülevaateuuringust.

29.07.20 ... Austraalia teadlased on mitmeid uusi kärbseliike nimetanud Marveli filmidest tuntud tegelaskujude järgi, näiteks Deadpool, Thor, Loki ja Must lesk.

29.07.20 ... Jaapani ja USA teadlased leidsid 75 meetri paksuse settekihi alt mikroorganisme, millest vanimad nägid viimati ilmavalgust 101,5 miljoni aasta eest. Tähelepanekud vihjavad, et elu suudab end alal hoida ka äärmuslikus toidu- ja energiapuuduses.

28.07.20 ... Teedevõrgu mõju lindude asustustihedusele moodustab ligikaudu poole intensiivpõllunduse mõjust, vihjab Suurbritannias tehtud uuring.

28.07.20 ... Koroonaviiruse pandeemia põhjustas üleilmse vaikse perioodi. Kui viiruse-puhangu tõttu paljud inimesed rohkem kodus toimetasid, vähenes maa all inimtegevusest põhjustatud vibratsioon lausa poole võrra.

27.07.20 ... Platonil oligi õigus – Maa on keskmiselt tehtud kuubikutest. 5. sajandil e. Kr. elanud Kreeka filosoof Platon arvas, et universum koosneb viiest ainetüübist: maa, õhk, tuli, vesi ja kosmos. Igaüht neist kirjeldas ta mingisuguse geomeetrilise kujundiga ehk platoonilise kehaga. Platoni kohaselt on just Maa tehtud kuubikutest.

22.07.20 ... Suure hulga renoveeritud ja uute hoonetega külades on majadel pesitsevaid linde poole võrra vähem, sellisid pesitsuskohti kasutavate liikide arvukus viimase 30 aastaga oluliselt langenud.

22.07.20 ... Suuremad linnud kasutavad lendamiseks ära õhuvoole, sest tiibade liigutamine võtab suuremal linnul palju energiat. Õhuvoolud võivad neid õhus tundide kaupa hoida.

21.07.20 ... Kui kliimamuutust senisest tugevamalt ei ohjeldata, surevad jääkarud sajandi lõpuks välja, vahendab BBC News värske uuringu tulemusi.

21.07.20 ... Uue nutirakenduse kaudu saavad inimesed edastada teavet lusitaania teetigude leviku kohta Eestis.

21.07.20 ... Osadel süvameres elavatel kaladel on eriomane nahk, mis suudab neelata endasse peaaegu kogu valguse, nii muutuvad nad peaaegu nähtamatuks. Selliseid ülitumeda nahaga olendeid on teada vähemalt 16 liiki.

20.07.20 ... Lusitaania teeteo levikuinfo kogumiseks käivitatakse homme rakendus, et süsteemselt selle hiidnälkja kohta infot korjata.

16.07.20 ... Kui varem peeti valgevaalu (Delphinapterus leucas) seltsivateks, ent matrilineaarseteks imetajateks, siis nüüd paistab nende suhtlusringkond olema arvatust kirevam. Valgevaalad lävivad oma pika elu juuksul nii paarikaupa kui ka tuhande isendiga karjades, kusjuures emapoolne sugulus ei mängigi erilist rolli, selgub värskest uuringust.

15.07.20 ... Koera vanuse arvestamine inimese aastatesse on palju keerulisem kui arvata võib. Üsna levinud on teadmine, et kui koera vanuse korrutame seitsmega, saame teada, kui vana ta oleks inimesega võrreldes. Täpne aga niisugune arvutus pole.

14.07.20 ... Tallinn soovitab inimestel talgukorras lusitaania teotigusid koguda, hävitamiseks võib need tasuta viia väikeloomade krematooriumisse.

14.07.20 ... Punane vikerkaar jäi kaamerasilma ette kalamehel, kes laupäeval Helsingist umbes 160 kilomeetri kaugusel Päijänne järvel kala püüdis.

13.07.20 ... Paljud meist on pannud Eesti eri paigus tähele, et metsal on viimasel ajal kahtlaselt sageli kombeks kaduda. Sugenenud on mulje, et metsa on hakatud seniset palju hoogsamalt raiuma.

12.07.20 ... Juuli alguse vihmased ilmad on olnud meelepärased kukeseentele, mida on kohati nii palju, et kõiki korraga ära korjata ei jõuagi. Kuid reegel kipub olema ka see, et tõeline seenefanaatik võõrastele oma leiukohti paljastama ei kipu.

10.07.20 ... Süsinik – see mitmekülgselt tähelepanuväärsete omadustega keemiline element, mis on juba andnud meile grafiidi, grafeeni, teemandi, söe ja tegelikult ju lausa elu enesegi, pakub nüüd taas enneolematut põnevust.

09.07.20 ... Järgmisel viiel aastal on maailma aasta keskmine õhutemperatuur tõenäoliselt üks Celsiuse kraad soojem kui enne tööstusrevolutsiooni, 20-protsendilise tõenäosusega tõuseb ühel tulevatest aastatest aasta keskmine õhutemperatuur sajanditagusest isegi enam kui poolteist kraadi kõrgemaks, ennustab Maailma meteoroloogiaühing (WMO).

08.07.20 ... Teadlased on tulnud välja ideega, kuidas panna ühte suurde nimekirja kõik maailma looma-, taime-, seene-, bakteri- ja arheliigid.

08.07.20 ... Ornitoloogiaühing kutsub märkama ja teada andma valge-toonekure pesadest, mida saab kirja panna veebirakendusse www.eoy.ee/valgetoonekurg. Viimati loendati valge-toonekurgi Eestis kuue aasta eest.

07.07.20 ... Juunilõpu kuumalainele järgnenud vihmaste ilmade tulemusel saab metsadest juba praegu korjata kukeseeni, pilvikuid, puravikke ning ka varajasi männiriisikaid.

07.07.20 ... Evolutsioon ei tarvitsegi kõige kiiremini käia maakera kuumimates paikades, nagu enamasti eeldatud, vaid mõnel puhul pigem parasvöötmes.

06.07.20 ... Teadlased on avastanud muuseumikogudest uue ihtüosauruseliigi.

03.07.20 ... Seni on teadlased enamasti eeldanud, et nii nagu lindudelgi, oli ka saurustel munade koor kõva ja paindumatu. Kuid nüüd väidab rühm teadlasi, et tegelikult olid kõige esimestel saurustel, kes maailma tekkisid, munad kaetud päris pehme ja paindliku koorega.

01.07.20 ... Mitmed inimesed on andnud sotsiaalmeedias teada, et nad on Tallinna erinevates piirkondades šaakaleid kohanud. Kui tõenäoliselt oli tegemist šaakalitega ning kuidas neid õigupoolest levinumatest koerlastest eristada? Vikerraadio Huvitaja saates arutles ja andis nõu Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Peep Männil.

30.06.20 ... Inimese kasvatatud ronkadel rohkem suhteid, kuid need on pinnapealsed, kui loomulikumas keskkonnas kasvanud lindudel, selgub värskest uuringust.

29.06.20 ... Kliimamuutuste lahendamise eesmärgil on ulatuslikust puude istutamise kampaaniast näiteks Tšiilis saanud monokultuursete istanduste rajamine, mis kliimaprobleemi ei lahenda. Eestit niisugune probleem veel ei kimbuta, kinnitas Maaülikooli metsakasvatuse professor.

29.06.20 ... Räägitakse, et lähipäevil läheb jahedamaks ning tuleb vihma ja äikest. Kuid kas olete kunagi mõelnud, kui pikk võib üleüldse olla üks välgunool?

28.06.20 ... Tallinna botaanikaaias on pojengipäeva pidamiseks õide puhkenud sajad pojengid.

27.06.20 ... Levinud pettuseviis on osta saatelehe saamiseks natuke Eestis kasvatatud maasikaid, mis segatakse siis välismaiste marjade hulka ja müüakse Eesti omade pähe kallima hinnaga maha. Maasikakasvatajad tõdevad, et nende põllult ei tulegi nii palju maasikaid, kui vahendajad nende talu marjade pähe turgudel maha müüvad.

26.06.20 ... Kelgukoerad kohanesid arktiliste elutingimustega seni arvatust tunduvalt varem. Nende eelkäijad elasid inimesega koos juba 9500 aasta eest, selgub Kopenhaageni Ülikooli teadlaste uuringust.

26.06.20 ... Vanad kalakajakad peavad arvestama kasvava vähiriskiga nagu inimesedki. Evolutsioon on andnud neile vähirakkude allasurumiseks aga mitmeid tööriistu, selgub Eesti ja Prantsuse teadlaste uuringust.

25.06.20 ... Okaspuudel ehk paljasseemnetaimedel on õhu süsihappegaasi sisalduse tõustes kasvueelis. Selle eelise annavad neile nende põhikoe ja lehekuju eripärad, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

25.06.20 ... Maailma kõige arvukam linnuliik kodukana kodustati tõenäoliselt Kagu-Aasias või Lõuna-Hiinas umbes 9500 aasta eest, leidsid Hiina teadlased värskes geeniuuringus. Samas pole kõik teadlased uuringu tulemustes ilma arheoloogilise toetusmaterjalita veendunud.

25.06.20 ... Kliimamudelid näitavad, et sel sajandil jääb jääd polaarpiirkondades kõvasti vähemaks, ja see on teinud paljudele pingviini- ja jääkarusõpradele mõistetavat muret. Kuid tundub, et adeelia pingviinid ise seda muret ei jaga.

24.06.20 ... Saaremaa pojengifestivalil saab õitsemas näha ligi pooltsada erinevat pojengisorti.

19.06.20 ... Õhusaastest, aga ka näiteks puidujääkidest võib edaspidi vabaneda eriliste bakterite abil, kes gaasi kujule viidud jääke hea meelega söövad. Ühtlasi muudavad bakterid söödud jäägid uuteks kemikaalideks, kütusteks või loomasöödaks, rääkis Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogia vanemteadur Kaspar Valgepea.

19.06.20 ... Tiibeti kiltmaal, merepinnast mitme kilomeetri kõrgusel elavad tiibeti antiloobid ehk orongod suudavad hõredas õhus kiiresti joosta, sest nende veri on noor.

18.06.20 ... Järved ja jõed reageerivad keskkonnamuutustele erinevalt. Kui järvede elurikkust kahjustab enim põllumajandusjääkidest tekkinud toitainete üleküllus, siis jõgede tervis oleneb paljudest teguritest korraga, selgub ka Eesti jõgesid ja järvi haaranud rahvusvahelisest uuringust.

18.06.20 ... Võrreldes mitmeaastaste eelviljadega aitavad suvinisu saagikust tõsta liblikõileised taimed ja üheaastased ristikud. Suur mõju nisusaagile on ka põual ja liigsetel sademetel, selgus Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

17.06.20 ... Niidukoosluste kadumise tõttu ohustatud taimepopulatsioonid säilitavad elujõulisuse vaid juhul, kui on piisavalt arvukad, viitab rahvateaduse kampaania käigus enam kui 155 000 nurmenuku kohta kogutud andmed.

17.06.20 ... Riigi ilmateenistuse vaatlusandmed näitavad, et Eesti rannikualadel võib 23. juuni õhtul vihmast pääseda 60-65-protsendise tõenäosusega. Sisemaal, eriti just Kagu- ja Lõuna-Eestis, tuleb jaanilaupäev aga pooltel juhtudel vihma all veeta.