Loodus

Positiivne kokkupuude lindudega suurendab inimese üldist heaolu

19.06.18 ... Lindude vilgas tegutsemine, kevadine laul ja toidumaja külastamine talvel tekitavad emotsioone, mille positiivset mõju inimese heaolule on tõendanud mitmed uuringud.

Seismoloog: hea vaatlussüsteemiga leiab ka Eestis maavärinad üles

15.06.18 ... Tänavu on Eestis registreeritud juba kolm maavärinat, mis kogenud seismoloogi Heidi Soosalu sõnul ei pruugi tähendada midagi erakordset, vaid viitab pigem sellele, et geoloogiateenistuse käsutuses on parem vaatlussüsteem.

Lihulas värises kolmapäeval maa

15.06.18 ... Kolmapäeval registreeriti Lihula lähedal Lääneranna vallas tänavu juba kolmas maavärin Eestis.

Pistrikud teenivad kirsiistandustele miljoneid

12.06.18 ... Teadlik bioloogiline kahjuritõrje on tänapäeval harv nähe, pigem pritsitakse üha kasvava inimkonna tarbimisnõudluse rahuldamiseks põllu- ja aiakultuure kiiretoimeliste tõrjevahenditega. Kuidas meelitada oma kirsiaeda kaitsma üks pesueht pistrik?

Mesilased mõistavad nulli tähendust

11.06.18 ... Meemesilaste ajus võib leiduda küll vähem kui miljon ajurakku, kuid putukad suudavad sellele vaatamata hoomata millegi puudumist ja paigutavad nulli arvrea algusesse, viitavad Austraalia teadlaste tehtud katsed.

Pärnu jõest leiti uus kalaliik

07.06.18 ... Pärnu jõest püüti esimene mõrukas - väike kala, kelle siiajõudmist oodati ammu. Nüüd on esimeste püüdjate rõõm suur, sest kala saab ka meie andmebaasidesse kanda.

Linnakalad on arenenud kiiremaks ujujaks

07.06.18 ... Linnas on elutempo kiirem kui maal ja mitte ainult inimestel. Ameerika teadlased on avastanud, et ka linnakalad ujuvad kiiremini kui maakalad.

Valge-toonekure pesa sobib pesitsuseks ka värvulistele

05.06.18 ... Linnupesade esmaseks ülesandeks on järglastele turvalise kasvukeskkonna tagamine. Suurte lindude pesad võivad aga lisaks pakkuda pesitsusvõimalusi väiksematele liikidele.

Haki pesas kasvanud kuldnokapoeg läheb hiljem kosja hakile

05.06.18 ... Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur postitas Instagrami foto hakipesas sirguvast kuldnokapojast. Kuidas selline asi on võimalik ja kelleks peab end hakkide hoole all üles kasvanud kuldnokk? Tutvustame "käopoja fenomeni" teiste linnuliikide näitel.

Ahhaatteost kodukoerani ehk 82 looma, keda võib näitustel ja üritustel Eestis kasutada

04.06.18 ... Riigi Teatajas avalikustati esmaspäeval nende 82 loomaliigi loetelu, kuhu kuuluvaid loomi ja alamliike on lubatud Eestis alates 8. juunist loomanäitustel ja meelelahutusüritustel kasutada.

Ühepäevaliblikad ja 200-aastased grööni vaalad. Millest sõltub liigi eluiga?

04.06.18 ... Tegelikult ei ole ühepäevaliblikaid muidugi olemas. See tähendab, et ühepäevaliblikat kui liiki ei eksisteeri. Sellist kirjeldavat nimetust kasutatakse kujundlikult nii väga lühikest aega elavate liblikate kui ka muretute inimeste kohta. Olemas on aga selts putukaid, keda nimetatakse ühepävikulisteks.

Väikeloomad pika põua tõttu veel Eestis janusse ei sure

01.06.18 ... Pikale põuale vaatamata pole praegu erilist ohtu, et väikeloomad ja -linnud janusse jäävad. Samas ei tee põõsa alla veekausi panemine ka erilist kahju ja avab võimaldab loodusega lähemalt tutvuda, leiavad Eesti loodusteadlased.

Elurikkus taastus sauruste-asteroidi kraatris kiiresti

31.05.18 ... 66 miljonit aastat tagasi kukkus Maale suur asteroid ja tekitas keskkonnakatastroofi, mille tagajärjel surid välja väga paljud liigid, nende seas dinosaurused. Nüüd on teadlased avastanud, et asteroidikraatris taastus elu üllatavalt kiiresti.

Õpilasuurimus vaatas Eesti looduses vähetuntud fotosünteesivaid vetikaid

30.05.18 ... Samblikud on üks isepärane ja unikaalne kooseluvorm looduses, kus ühise organismina elavad koos seen (nn mükobiont) ja fotosünteesiv vetikas või tsüanobakter (nn fotobiont). Eestis on leitud ligikaudu 950 liiki samblikke moodustavaid ehk lihheniseerunud seeni, samas kui fotobiondi mitmekesisusest on palju vähem teada.

Kuldnokk on vasakusilmne ja vaatab teisiti, kui seni lindude puhul arvatud

29.05.18 ... Linnud on parima nägemisvõimega loomad. Siiski ei ole suur osa nende vaateväljast binokulaarne nagu inimesel. Kuidas suudab pea külgedel asuvate silmadega lind ümbritsevast keskkonnast adekvaatse pildi saada?

Suur Vallrahu on ammustest räsimistest siiski veidi taastunud

29.05.18 ... Suur Vallrahu on üle elanud ka väga raskeid aegu, kuid suutnud seni siiski taastuda ja püsima jääda. Praegu on see Austraalia lähedal Vaikses ookeanis kasvav hiigelsuur korallikolooniatest moodustunud karide ja rahude vöönd sattunud kliimamuutuse tagajärjel taas ohtu, kuid viimase 30 000 aasta jooksul on seda ette tulnud ennegi.

Sajune sügis tõi sääserohke kevade

29.05.18 ... Praeguse sääserohkuse põhjus on keskmisest sajusem sügises, mis lõi head tingimused sääskede kevadiseks paljunemiseks. Ohtlikke haiguseid meie kliimas sääsed siiski ei levita ning sääskede aktiivsem periood saab jaanipäevaga läbi.

Lugeja küsib: kuidas käopojad teavad, et nad käod on?

28.05.18 ... Kägu on huvitava elukäiguga lind – võõrasse pessa munetud munast koorub linnupoeg, keda kasvatavad võõrad vanemad, kuid sellegipoolest saab linnupojast suurena ikkagi pesueht kägu. Kuidas lind teab, et ta kägu on, mitte näiteks kuldnokk, kes teda koorumisest peale kasvatanud on?

Jõed aitavad kliima soojenemist hoogustada

28.05.18 ... Sedamööda, kuidas kliima soojeneb, hakkab paljudest maailma jõgedest senisest rohkem süsihappegaasi õhku erituma, andes sellega kliimamuutusele veelgi hoogu takka.

Teadur: haruldaseks muutunud liikide taastamine tuleb suurelt ette võtta

24.05.18 ... Inimtegevuse tõttu elusloodusele tekitatud kahju on mingi hetkeni võimalik tagasi pöörata, kuid endise olukorra taastamine on kallis. Tartu ülikooli teaduri Riinu Rannapi sõnul tuleb haruldaseks muutunud liikide taastamine ette võtta suurelt.

Miks lindudel hambaid ei ole?

24.05.18 ... Miks ei ole lindudel hambaid? Kas sellepärast, et ilma hammaste raskuseta on kergem õhus püsida? Või sellepärast, et hambutu nokaga on parem tõuke süüa? Ei ja veelkord ei, ütlevad Saksamaa teadlased.

Kiskjad tekitasid rekordiliselt kahju

24.05.18 ... Loomakasvatajatele ja mesinikele hüvitatakse tänavu ligi veerand miljoni euro eest kahjusid, mille eest langeb vastutus meie suurimatele kiskjatele huntidele ja karudele.

Haige metsloomaga tegelemine linnas pole otseselt ühegi asutuse kohustus

23.05.18 ... Tartus on mitmel pool nähtud elumajade ümbruses liikumas kärntõbiseid kährikud, kuid linnas ei ole haigusega vaevlevatel kährikutel kelleltki suurt abi oodata, sest nendega tegelemine ei kuulu otseselt ühegi asutuse kohustuste sekka. Tartu linnavalitsus ja veterinaaramet tõdevad kummalist seaduste halli ala.

Kaelkirjakute karjaelu üllatab zoolooge

23.05.18 ... Kaelkirjaku erilisus ei seisne üksnes selles, et tal on pikk ja kirju kael. Tuleb välja, et ka kaelkirjakukari ei ole mingi tavaline kari.

Väike roosa karp paljastab käitumise geneetilise tausta

22.05.18 ... Geenide uurimine on imelihtne, selleks on vaja vaid väikest roosat karpi! Päris nii lihtne see siiski pole – natuke vaeva tuleb ikka ka näha.

Teadlane selgitab, kui ohutu või ohtlik on linnas mesilaste pidamine

21.05.18 ... Mis on ühist Tallinna ja Harvardi ülikoolidel või näiteks Tallinna Valdeku tänava spordihoonel ja Pariisi ooperimajal? Nende majade katusel paiknevad mesitarud selgitab Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp.

Loodusele ohtlik uus vähi võõrliik Eesti vetes - marmorvähk

20.05.18 ... Loodushoiu Keskuse kalauurijad avastasid regulaarsel seirepüügil Narva veehoidlast meie loodusele uue ohtliku vähi võõrliigi.

Linnukesed toidavad poegi ülekuumenemise piiril

17.05.18 ... Miks on linnul kurnas just nii palju mune, kui on, mitte rohkem. Kaua aega on arvatud, et kurna suurust piirab see, kui palju leidub pesa lähikonnas poegadele toitu. Nüüd aga on Rootsi teadlased avastanud uue seletuse – lindude kehatemperatuuri.

Üleskutse: otsi metsast pähklinäppi!

16.05.18 ... Pähklinäpp on üks Eesti haruldasemaid metsloomi. Hea looduses liikuja, leia ta üles ja anna temast teada, et tunneksime kodumaa loodust paremini ja teaksime seda hästi hoida!

Herilane annab toidust teada tagakehaga trummeldades

16.05.18 ... Kui herilane leiab head toitu, ei jäta ta seda enda teada. Ameerika teadlased on avastanud, et tagakehaga trummeldamine, mida herilaste juures on juba ammu täheldatud, signaliseerib teistele pesakondlastele, et läheduses leidub hüva kõhutäidet.

Kuidas mõjutab lapsepõlve stress linnupoegade elu?

15.05.18 ... Raske lapsepõlv võib jätta jälje kogu eluks, kuna just siis valatakse vundament tulevaseks eluks. Tartu Ülikooli teadur Tuul Sepp uuris seda kuivõrd linnupesas veedetud aeg aed-karmiinleevikesi hilisemalt mõjutab.

Soomes jäi küürvaal kalamehe võrku

12.05.18 ... Lääne-Soomes, Vaasa külje all asuval Vallgrundi merekaitsealal päästeti vabadusse seitsme-kaheksa meetri pikkune küürvaal, kes ootamatult kaluri võrku sattus.

Kui viigerhüljes on kevadel liiga rammus, pole see hea

11.05.18 ... Just viigerhüljes võib olla üks põhjus, miks inimesed Läänemere äärde paikseks jäid, seda eriti saartel. "Osooni" võttemeeskond käiski viigrite elu lähemalt uurimas.

Reportaaž: mis lind on linavästrik

11.05.18 ... Linavästrik on üks varasemaid kevadekuulutajaid. Kuidas ta oma suvekorteris aega veedab, vaatas "Osooni" toimetaja Kard Adami.

Linde ajab rändama vajadus energiat säästa

10.05.18 ... Suur hulk rändlinde on selleks korraks jälle lõunamaadest tagasi tulnud. Kuid miks linnud üldse rändavad? Suurem osa linde, muide, ei rändagi. Enam kui kümnest tuhandest teadaolevast linnuliigist on rändlinde ainult umbes 15 protsenti.

Tamme-Lauri tamme tõrudest kasvatatud istikutest rajati allee ja tammik

09.05.18 ... Võrumaal istutati Tamme-Lauri tamme juurde viiva tee äärde tammealle ja rajati tammik. Maase pandi üle 100 istiku, mis kõik on kasvatatud Tamme-Lauri tamme tammetõrudest.

Loomaaed saab EAS-i toel "vihmametsa"

08.05.18 ... Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas toetada Tallinna loomaaeda Kagu-Aasia tüüpi vihmametsa atraktsiooni Pilvemets rajamist 2,5 miljoni euroga. Samuti toetab EAS veidi enam kui kahe miljoniga Paksu Margareeta uuendamist perekeskseks külastajamagnetiks.

Ökolõksud on salakavalad

07.05.18 ... Teadlased kutsuvad käimasoleval keskkonnakuul tähele panema meie ümber olevaid ökolõkse.

Maailma haruldasim inimahv on huku äärel

04.05.18 ... Indoneesias Sumatra saarel elavad tapanuli orangutanid on teadlaste hinnangul tõsises hävimisohus: kui midagi otsustavat ette ei võeta, võib see liik täiesti kaduda.

Oma puu videolugu: jalutuskäik Tallinna kõige-kõigemate puude juures

04.05.18 ... Silmapaistvad puud elavad üldjuhul tavalist puuelu: tihtilugu märgistamata ja ilma mingi viiteta, mis laseks neile üleliia tähelepanu pöörata. Nii ei pruugigi Kopli elanik teada, et sealsamas poolsaare otsas vohab linna kõrgeim puu. Või Kadrioru elanik, et ta möödus pühapäevasel jalutuskäigul Tallinna vanimast puust, mis kasvab tagasihoidlikult majaaia ääres.

Oma puu lugu: Viiralti tamm on eestluse ja elujõu kehastus

03.05.18 ... Puid on palju, kuid mõned on suurejoonelisemad kui teised. Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav võimas tamm on üks taolisi — lopsakas ja vana. Vahest olulisemgi on aga see, et puu kannab endas kultuurilist sümbolväärtust: kunstnik Eduard Viiralt kujutas tamme 1943. aastal kuivnõeltehnikas valminud gravüüril "Viljandi maastik".

Kuidas linnud endale noka said

03.05.18 ... Linnud on arenenud dinosaurustest, kuid kuidas on sauruste koonust linnunokk? Teadlased on nüüd fossiilitükkidest kokku pannud iidse linnukolju, mille küljes on ka hammastega nokk.

"AK. Nädal" tutvus rahvusloomaks kuulutatud hundiga

29.04.18 ... Uudistesaade "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris pühapäevases pikas loos Eesti rahvusloomaks kuulutatud hunti.

Graafikud: üha enam naisi haarab jahipüssi järele

28.04.18 ... Naisküttide arv on Eestis kahe aastaga tõusnud üle kümne protsendi: viimasel ajal on iga noorjahimehekursusega liitunud vähemalt üks naine, selgus Eesti Jahimeeste Seltsi värskest aastaraamatust.

Peitusemäng taimeriigis: osa liike elab mulla all aastaid varjuelu

28.04.18 ... Ehkki fotosüntees on taimede kasvuks eluliselt vajalik, on osa liikidest saavutanud evolutsiooni käigus võime pidada pikemaid kasvupause nina mulla seest välja pistmata. Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega on leitud rida liike, mille varred või mugulad suudavad paremaid olusid oodates mulla sees elus püsida kuni paarkümmend aastat.

Hobune jätab meelde, kas oled naerusuine või kortsutad kulmu

27.04.18 ... Kui hobune näeb inimese fotot, siis jääb talle meelde, kas inimene on fotol rõõmsa või kurja näoga. Kui ta sama inimest hiljem päriselus kohtab, siis suhtub ta temasse fotol nähtud ilmele vastavalt kas usaldavalt või kartlikult.

Graafiline ülevaade: millist puud tasub istutada?

25.04.18 ... Puude rakud on võimelised jagunema sisuliselt lõputult, misläbi piiravad puude kasvu vaid füüsikaseadused. See ei tähenda aga, et nende elu ei saaks lõpetada ebaõnnelikud kokkusattumused.

Verine uuring: kevadise hanejahi tõhusus sõltub rahvusvahelisest koostööst

24.04.18 ... Nüüd kui talvitamisaladelt on saabumas suurimad haneparved, muutub ilmselt ka põllumeeste hädakisa üha valjemaks. Kuidas teha nii, et põllumehed liigselt kahju ei kannaks ja hanede asurkond püsiks elujõuline, uurivad mitme riigi teadlased. Teiste riikide seas oli fookuses ka Eesti kui üks oluline peatuspaik hanede rändeteel.

Otse: vaata, kuidas kotkapoeg munast koorub

24.04.18 ... Täna varahommikul koorus merikotkastel Sulevil ja Suvil kotkapoeg.

Kalimantani metsasipelgas kaitseb pesa põuepommarina

24.04.18 ... Kagu-Aasia vihmametsade paljude põnevate olendite seas on ühed omapärasemad niinimetatud plahvatavad sipelgad.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: