Liigu peamenüü juurde 18.11.26 LOODUS ... Ehkki kormorane saadab tihtipeale negatiivne kuvand, suhtub noorem põlvkond neisse soosivamalt. Ühtlasi on hakanud liigi arvukus Saaremaa ümbruses stabiliseeruma, leiab Kuressaare Hariduse Kooli õpilane Sofia Beril Gündüz oma ajakirjas Akadeemiake ilmunud õpilasuurimuses.
18.11.26 LOODUS ... Rannikuvetes levivatel pruunvetikatel on varuks üllatav lahendus, kui sobivat partnerit pole parasjagu läheduses. Nimelt selgub värskest uuringust, et muidu suguliselt paljunevad vetikad suudavad vajadusel paljuneda täiesti üksi.
17.11.26 LOODUS ... Meie laiuskraadil elavad linnud lendavad talvituma lõunasse. Vähemasti üks kanakull lendas aga hoopis põhja – Venemaale. GPS lubab arvata, et lind rüüstas seal kohalikku broilerifarmi, selgub Eesti maaülikooli zooloogia kaasprofessori Ülo Väli teadusartiklist.
13.11.26 LOODUS ... Teadlased leidsid hariliku kuuse mutantvormi abil üles geeni, mis otsustab, kas pungast võrsub uus oks või hoopis oravatele maitsev käbi. Ajakirjas Cell ilmunud uuringust selgub, et just selle ühe geeni aktiivsusest sõltub otseselt metsa tulevane käbisaak.
12.11.26 LOODUS ... Raku ainevahetus lagundab valke kiiresti ja seetõttu on neid tootva ribosoomi vigu peetud võrdlemisi kahjutuks nähtuseks. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö näitab, et nende eksimuste sagedus võib vallandada teatud tingimustel genoomis püsivaid muutus.
12.11.26 LOODUS ... Teadlased teavad juba ammu, et kõik inimesed ei ahvatle sääski võrdselt. Värske uuring näitab aga, et kolm levinud sääseliiki hindavad inimeste ligitõmbavust täiesti erinevalt ja iga liik eelistab oma kindlat ohvrite rühma.
11.11.26 LOODUS ... Teadlased avastasid äsja Brasiilias Amazonase vihmametsade sügavusest tillukese kala, kes on lühem kui tikutoos, kuid paistab silma erkoranžide triipude ja täppidega. Kuigi teadlased liiki varem ei tundnud, on kala tugevas väljasuremisohus.
10.11.26 LOODUS ... Kevadel kutsusid Eesti Maaülikooli teadlased Novaatori lugejaid appi, et leida limakutele eestikeelsed nimed. Tänu inimeste pakutud mõtetele said uue nime 28 liiki, nende seas kuldne haldjapeeker, sihvakas öönõel ja oranž metsamössik.
10.11.26 LOODUS ... Meie elutegevusest tekkiv igapäevane müra ei ole ebameeldiv vaid inimestele. Värske ülevaateuuring näitab, et inimtekkeline müra muudab põhjalikult loomade eluharjumusi ning võib sageli lühendada nende eluiga.
09.11.26 PSÜÜHIKA ... Sõltuvalt iseloomust võib kass kogeda võõraste inimeste juuresolekul korraga hirmu ja uudishimu. Sestap meenutab osa kasse käitumiselt väikelapsi, leidsid Jaapani teadlased.
06.11.26 LOODUS ... Sipelgate paljunemise olulist osa ehk pulmalendu on keeruline uurida. Hispaania teadlaste uuring näitab, et abi võib olla piiritajast, kes lendavaid sipelgaid õhust noka vahele püüab.
04.11.26 TEHNIKA ... Nõudlus taimsete piima- ja lihaalternatiivide järele kasvab üle kogu maailma, näiteks taimse jogurtialternatiivi maitse ja koostis jätavad aga praegu soovida. Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö keskendus mikroobikoosluste toimimise, stabiilsuse ja kohanemisvõime uurimisele fermenteeritud taimsetes toodetes.
04.11.26 LOODUS ... Meie jaoks on meepurk köögilaual lihtsalt magus maius. Mesilastele on mesi aga osa nutikast ja täpselt paika pandud kaitsesüsteemist. Värske uuring näitab, et mesilaspere toimib otsekui hästi organiseeritud haigla, kus igas taru nurgas kasutatakse haigustekitajate vastu erinevaid keemilisi relvi.
04.11.26 LOODUS ... Teadlased leidsid Piusa koobastest maailma vanima teadaoleva tõmmulendlase. Kõigi nahkhiireliikide peale kokku on tegemist Euroopa vanuselt teise leiuga.
02.11.26 LOODUS ... Hundi toitumise mõistmine aitab hinnata ökosüsteemide olukorda ning rakendada ennetusmeetmeid, mis aitavad vältida konflikti inimese ja hundi vahel, rääkis Tartu Ülikooli terioloogia nooremteadur Sharon Jõesaar lühiloengus.
30.10.26 LOODUS ... Tõrva vallas Linna külas asuvaid viirpuid ründas ohtlik taimehaigus nimega viljapuu-bakterpõletik, mis võib laieneda kiiresti teistele puudele. Vald asub uuel nädalal haigeid puid maha võtma, et säästa piirkonna õuna- ja pirniaedu.
30.10.26 LOODUS ... Suvioder on saagikam siis, kui tema eelviimase lehe ülaküljel on suurem arv avatumaid, kõrgema juhtivusega õhulõhesid kui alaküljel, selgus Eesti teadlaste uuringust. Leid aitab aretada põuakindlamaid ja saagikamaid odrasorte.
30.10.26 LOODUS ... Öise eluviisiga liikide arvukust on inimesel keeruline hinnata. Sel juhul võib abi olla jäljetunnelist. Itaalia teadlaste uuring osutab, et jälgede põhjal leiab nii lagritsaid kui ka pähklinäppe elupaigast kordades enam kui pesakaste uudistades.
29.10.26 TEHNIKA ... Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.
29.10.26 AJALUGU ... Itaalia ja Horvaatia vahel loksuv Aadria meri peidab endas ulatuslikku veealust maastikku, kus elasid kunagi kiviaja inimesed. Värske uuring näitab esimest korda, kui kiires tempos meri need kunagised viljakad elupaigad tegelikult enda alla neelas.
28.10.26 KESKKOND ... Tartu Anne kanali veereostuse suurima osa moodustavad lindude väljaheited, selgus selle vee mikrobioloogilisest analüüsist. Reostust mahitavad kanali ääres linde toitvad inimesed.
27.10.26 PSÜÜHIKA ... Mustvaresed analüüsivad nägemismeele kaudu saabuvat infot ja teevad otsuseid rutem kui veerandsekundiga ehk poole kiiremini kui inimesed või ahvid samalaadsetes oludes. Saksa teadlaste uuest uuringust välja koorunud tähelepanek aitab teadlastel ka paremini mõista, kuidas nutikus loomariigis arenes.
27.10.26 LOODUS ... Tumedates rabajärvedes elavad ahvenad erinevad selgeveeliste järvede ahvenatest geneetiliselt väga vähe. Elupaigaga kohastumisel ei ole kõige olulisemad uued geenid, vaid väikesed lülitid, mis olemasolevate geenide tööd reguleerivad, selgub värskest uuringust.
20.10.26 KESKKOND ... Tugevalt kahjustatud märgalade taastamisel ei pruugi ainult veerežiimi taastamisest piisata, näitab uus uuring. Taastamistööde käigus tuleb aktiivselt kaasa aidata ka taimestiku taastumisele, kirjutab Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia nooremteadur Ilona Tamm.
16.10.26 LOODUS ... Kuressaare Hariduse kooli õpilane uuris, milliseid Eesti veekogudes tavalisi ja hästi nähtavaid veemardikaid ehk ujureid Saaremaal leidub. Töö käigus avastas ta Saaremaalt esmakordselt rabaujuri asurkonna.
16.10.26 LOODUS ... See, et mesilane kaotab nõelates oma astla ja seejärel hukkub, on laialt tuntud fakt. Vähem teatakse aga seda, et nahka jäänud astel pole lihtsalt elutu nõel, vaid jätkab ohvrisse mürgi pumpamist. Värske uuring näitab, et mesilase astla näol on tegemist ainulaadse ja keeruka topeltkolbidega pumbaga, mis suudab töötada putukast sõltumatult.
15.10.26 LOODUS ... Kujutage ette kedagi, kes elas samal ajal kui kuninganna Victoria ja Charles Darwin, kuid on endiselt elus ja naudib oma igapäevatoimetusi. Tegemist pole aga väljamõeldud tegelase, vaid hiidkilpkonn Jonathaniga, kes on 194-aastasena teadaolevalt maailma vanim maismaaloom. Värske uuring näitab, et kilpkonna pikaealisuse võti ei peitu mitte ainult heades geenides, vaid raku jõujaamade ehk mitokondrite eeskujulikus kaitsmises.
14.10.26 PSÜÜHIKA ... Koerad seostavad teravaid kujundeid kiledamate ja ümaraid vorme madalamate helidega, selgus rahvusvahelisest uuringust. Leid viitab inimesega sarnasele helisümboolika tajule ning aitab paremini mõista, kuidas eri liigid meelte kaudu saadud teavet töötlevad ja suhtlevad.
13.10.26 LOODUS ... Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest raportist selgus, et alates 1970. aastast on selgroogsete metsloomade populatsioon kahanenud keskmiselt 73 protsenti.
12.10.26 LOODUS ... Taani teadlane Hans Henrik Bruun kirjeldas hiljutises uuringus esimest korda Eestist leitud taimtoidulisi pahksääsklasi (Cecidomyiidae: Cecidomyiinae). Nädalase välitöö käigus leidis ta Eestis kokku 45 uut liiki.
12.10.26 LOODUS ... Suurte koerte kehad vananevad molekulaarsel tasandil kiiremini, kui väiksematel tõugudel, osutab USA teadlaste uuring.
07.10.26 LOODUS ... Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased leidsid tehisaru abiga Eestist 10 000 uut põllusaart. Põllumeestel on oluline nende asukohti teada, et edukamalt eurotoetusi taotleda.
25.09.26 LOODUS ... USA teadlased leidsid California tulikuumast vulkaanilisest ojast amööbiliigi Incendiamoeba cascadensis, mis suudab paljuneda 63-kraadises vees, kõrgemal temperatuuril kui ükski teine teadaolev päristuumne eluvorm.
24.09.26 LOODUS ... Mahukas rahvusvaheline geeniuuring näitab, et nahkhiired ja nende lennuoskus kujunesid välja Euroopas. Ühtlasi nihutab analüüs loomade kajalokatsiooni tekkeaja seni arvatust märksa varasemaks.
21.09.26 LOODUS ... Tartu Ülikooli teadlased matsid Järvselja metsa mulla alla veekindlatesse kastidesse pakitud tavalised skannerid, et jälgida peitu jäänud ökosüsteemi reaalajas. Uudne lahendus võimaldas nähtavale tuua varem märkamatuks jäänud maa-alused elurütmid ja siduda need maa peal nähtavaga.
21.09.26 LOODUS ... Maa poolused kerkivad ja ekvaator vajub üha kiiremas tempos allapoole, osutab Kreeka teadlase uuring.
18.09.26 LOODUS ... Boliivias jõudis varjupaika kass, kes osutus seni tundmatuks liigiks. Tegemist on esimese korraga enam kui saja aasta jooksul, mil uus elav kaslase liik on ametlikult nimetatud ja kirjeldatud.
17.09.26 PSÜÜHIKA ... Tühja kõhuga kipuvad lõhnakoerad andma oluliselt rohkem valehäireid, leidsid Austraalia ja Uus-Meremaa teadlased.
10.09.26 LOODUS ... Taeva all liuglevaid linde vaadates tekib kergesti tunne, et sulelised lendavad puhtalt lennurõõmust. Värske teadustöö kinnitab, et tiibade sirutamine muudab linnud tõesti rõõmsamaks.
10.09.26 KESKKOND ... Konkurents Hiinaga ajab eurooplaste jaoks Lõuna-Ameerika importsoja hinda üha kõrgemaks. Balti- ja Põhjamaades võiks kasvatada seega loomasöödaks rohkem põlduba, hernest ja muid valgurikkaid liblikõielisi, Ida-Euroopas sobiksid selleks hästi sööti jäänud endised põllumaad, arutleb Helsingi Ülikooli kaunviljateaduse professor Frederick Stoddard.
09.09.26 LOODUS ... Traditsioonilistest seiremeetoditest jääb Eesti jõevähki ohustavate võõrliikide ohjamisel väheks. Kiiresti ja tõhusalt aitab neid liike leida aga eDNA ehk keskkonna-DNA meetod, osutab Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö.
09.09.26 LOODUS ... Kuigi kalurid näevad lestade vähese arvukuse taga invasiivse võõrliigi pealetulekut, on kalateadlase sõnul selle põhjuseks Läänemere kehv hüdroloogiline seis, mida on ilmselt mõjutanud inimtekkelised kliimamuutused.
07.09.26 KESKKOND ... Peaaegu iga teine põllumajandustöötaja maailmas saab aasta jooksul vähemalt korra ägeda pestitsiidimürgistuse, selgub värskest rahvusvahelisest uuringust. Teadlaste hinnangul tähendab see kuni 433 miljonit mürgistusjuhtu aastas, samal ajal sureb taimemürkidega kokkupuute tõttu ligikaudu 11 000 inimest aastas.
03.09.26 LOODUS ... Tartu Ülikooli teadlased õpetasid tehisaru leidma Eesti põldudel asuvaid väikeseid puude ja põõsastega kaetud põllusaari. Mudel leidis üle Eesti ligi 38 000 sellise maastikuelemendi ehk umbes 10 000 rohkem, kui on praegu kantud ametlikku PRIA registrisse.
02.09.26 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Eesti kooliõpilased panustavad Vaibla linnujaamas juba aastaid päris teadusesse, kogudes suvel ornitoloogidele väärtuslikke rändeandmeid. Kogutud andmeread aitavad bioloogidel kaardistada suleliste liikumisteid ja eluea pikkust.
31.08.26 LOODUS ... Kui veel kolm-neli aastat tagasi oli Eesti metsades kuuse-kooreüraskeid aina rohkem, siis viimastel aastatel neid enam nii palju pole. Selle on põhjustanud nii jahedad ja niisked suveilmad kui ka üraskite looduslike vaenlaste suurem hulk.
31.08.26 LOODUS ... Euroopa põtrade arvukus hakkas pärast jääajajärgset õitsengut järsult langema eeskätt Kesk-Euroopas, kus inimene loomade elupaigad tugevalt ümber kujundas. Eesti põdrad kuuluvad samas idapoolsesse asurkonda, mis on püsinud läbi aastatuhandete märksa stabiilsemana.
31.08.26 LOODUS ... Taime tolmeldamise viis annab aimdust, milline kliima valitses Maal tõenäoliselt liigi kujunemise ajal, selgub uuest uuringust.
24.08.26 LOODUS ... Möödunud nädalavahetusel sadas mitmel pool Eestit maha rohkem kui kuu normi jagu vihma, tuues mõnes piirkonnas kaasa ka üleujutatud tänavad. Maaülikooli teadlaste sõnul on lahendused liigvee juhtimiseks küll olemas, kuid Eestis puudub nende kasutamiseks terviklik plaan.
24.08.26 LOODUS ... Kevadel kaitstud magistritöö uuris avamere tuuleparkide müra mõju räime käitumisele. Selgus, et müraallika läheduses paikneb räimeparv tunduvalt hõredamalt, kuid kalad suudavad müratsoonist vajadusel eemale ujuda ning kevadist kudemist müra ei mõjutanud.