07.10.26 LOODUS ... Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased leidsid tehisaru abiga Eestist 10 000 uut põllusaart. Põllumeestel on oluline nende asukohti teada, et edukamalt eurotoetusi taotleda.

25.09.26 LOODUS ... USA teadlased leidsid California tulikuumast vulkaanilisest ojast amööbiliigi Incendiamoeba cascadensis, mis suudab paljuneda 63-kraadises vees, kõrgemal temperatuuril kui ükski teine teadaolev päristuumne eluvorm.

24.09.26 LOODUS ... Mahukas rahvusvaheline geeniuuring näitab, et nahkhiired ja nende lennuoskus kujunesid välja Euroopas. Ühtlasi nihutab analüüs loomade kajalokatsiooni tekkeaja seni arvatust märksa varasemaks.

21.09.26 LOODUS ... Tartu Ülikooli teadlased matsid Järvselja metsa mulla alla veekindlatesse kastidesse pakitud tavalised skannerid, et jälgida peitu jäänud ökosüsteemi reaalajas. Uudne lahendus võimaldas nähtavale tuua varem märkamatuks jäänud maa-alused elurütmid ja siduda need maa peal nähtavaga.

21.09.26 LOODUS ... Maa poolused kerkivad ja ekvaator vajub üha kiiremas tempos allapoole, osutab Kreeka teadlase uuring.

18.09.26 LOODUS ... Boliivias jõudis varjupaika kass, kes osutus seni tundmatuks liigiks. Tegemist on esimese korraga enam kui saja aasta jooksul, mil uus elav kaslase liik on ametlikult nimetatud ja kirjeldatud.

17.09.26 PSÜÜHIKA ... Tühja kõhuga kipuvad lõhnakoerad andma oluliselt rohkem valehäireid, leidsid Austraalia ja Uus-Meremaa teadlased.

10.09.26 LOODUS ... Taeva all liuglevaid linde vaadates tekib kergesti tunne, et sulelised lendavad puhtalt lennurõõmust. Värske teadustöö kinnitab, et tiibade sirutamine muudab linnud tõesti rõõmsamaks.

10.09.26 KESKKOND ... Konkurents Hiinaga ajab eurooplaste jaoks Lõuna-Ameerika importsoja hinda üha kõrgemaks. Balti- ja Põhjamaades võiks kasvatada seega loomasöödaks rohkem põlduba, hernest ja muid valgurikkaid liblikõielisi, Ida-Euroopas sobiksid selleks hästi sööti jäänud endised põllumaad, arutleb Helsingi Ülikooli kaunviljateaduse professor Frederick Stoddard.

09.09.26 LOODUS ... Traditsioonilistest seiremeetoditest jääb Eesti jõevähki ohustavate võõrliikide ohjamisel väheks. Kiiresti ja tõhusalt aitab neid liike leida aga eDNA ehk keskkonna-DNA meetod, osutab Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö.

09.09.26 LOODUS ... Kuigi kalurid näevad lestade vähese arvukuse taga invasiivse võõrliigi pealetulekut, on kalateadlase sõnul selle põhjuseks Läänemere kehv hüdroloogiline seis, mida on ilmselt mõjutanud inimtekkelised kliimamuutused.

07.09.26 KESKKOND ... Peaaegu iga teine põllumajandustöötaja maailmas saab aasta jooksul vähemalt korra ägeda pestitsiidimürgistuse, selgub värskest rahvusvahelisest uuringust. Teadlaste hinnangul tähendab see kuni 433 miljonit mürgistusjuhtu aastas, samal ajal sureb taimemürkidega kokkupuute tõttu ligikaudu 11 000 inimest aastas.

03.09.26 LOODUS ... Tartu Ülikooli teadlased õpetasid tehisaru leidma Eesti põldudel asuvaid väikeseid puude ja põõsastega kaetud põllusaari. Mudel leidis üle Eesti ligi 38 000 sellise maastikuelemendi ehk umbes 10 000 rohkem, kui on praegu kantud ametlikku PRIA registrisse.

02.09.26 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Eesti kooliõpilased panustavad Vaibla linnujaamas juba aastaid päris teadusesse, kogudes suvel ornitoloogidele väärtuslikke rändeandmeid. Kogutud andmeread aitavad bioloogidel kaardistada suleliste liikumisteid ja eluea pikkust.

31.08.26 LOODUS ... Kui veel kolm-neli aastat tagasi oli Eesti metsades kuuse-kooreüraskeid aina rohkem, siis viimastel aastatel neid enam nii palju pole. Selle on põhjustanud nii jahedad ja niisked suveilmad kui ka üraskite looduslike vaenlaste suurem hulk.

31.08.26 LOODUS ... Euroopa põtrade arvukus hakkas pärast jääajajärgset õitsengut järsult langema eeskätt Kesk-Euroopas, kus inimene loomade elupaigad tugevalt ümber kujundas. Eesti põdrad kuuluvad samas idapoolsesse asurkonda, mis on püsinud läbi aastatuhandete märksa stabiilsemana.

31.08.26 LOODUS ... Taime tolmeldamise viis annab aimdust, milline kliima valitses Maal tõenäoliselt liigi kujunemise ajal, selgub uuest uuringust.

24.08.26 LOODUS ... Möödunud nädalavahetusel sadas mitmel pool Eestit maha rohkem kui kuu normi jagu vihma, tuues mõnes piirkonnas kaasa ka üleujutatud tänavad. Maaülikooli teadlaste sõnul on lahendused liigvee juhtimiseks küll olemas, kuid Eestis puudub nende kasutamiseks terviklik plaan.

24.08.26 LOODUS ... Kevadel kaitstud magistritöö uuris avamere tuuleparkide müra mõju räime käitumisele. Selgus, et müraallika läheduses paikneb räimeparv tunduvalt hõredamalt, kuid kalad suudavad müratsoonist vajadusel eemale ujuda ning kevadist kudemist müra ei mõjutanud.

21.08.26 LOODUS ... Austraalia idarannikul elavad silmikdelfiinid püüavad saaki suurte teokarpide abil, kirjeldavad kohalikud teadlased. Varem on seda haruldast tööriistakasutust täheldatud sõltumatult Lääne-Austraalia delfiinidel.

18.08.26 LOODUS ... Värske uuring näitab, et peaaegu kolmveerandil vasikatest areneb esimese elukuu jooksul varjatud kopsupõletik, mis kipub ilma ravita tihti süvenema.

17.08.26 RAADIO 2 ... Tartu Ülikooli kliimafüüsika professor Velle Toll rääkis saates "R2 Päev", et El Niño toob kaasa ilmamustrite nihkumise ja põhjustab lisaks muule ka toiduhinnašoki kogu maailmas. Tolli sõnul on alles jõudu koguv El Niño prognooside järgi erakordse tugevusega, mille mõju võib ilmneda juba 2026. aasta lõpus.

17.08.26 VIKERRAADIO ... Entomoloog Leif-August Kirs rääkis "Ökoskoobis" mardikaliste suurest rollist ökosüsteemis ja tõdes, et see, mida üks pisike mardikas sööb, kujundab meie maailma. Kirsi sõnul on meie ümber elurikas loodus just suuresti tänu erinevatele kiskjaputukatele.

17.08.26 LOODUS ... Koerad ei vanane ühtlases tempos nagu inimesed. See lükkab ümber soovituse, et koera vanuse arvutamiseks tuleb tema eluaastad korrutada seitsmega. USA teadlaste uue mudeli järgi küpseb kutsikas esimestel eluetappidel rakutasandil väga kiiresti, kuid hiljem vananemistempo aeglustub.

17.08.26 LOODUS ... Keskkonnaagentuuri hinnangul suureneb põllumuldades taimekaitsevahendite jääkide hulk, kuigi nende sisaldus jääb praegu alla kehtestatud piirnormide.

14.08.26 KESKKOND ... Heledad 'Chardonnay' viinapuud kohanevad kliimasoojenemisest tingitud veepuudusega märksa paremini kui punaveini tegemiseks sobivad 'Pinot noir' taimed. Kui hele sort talub veestressi visalt, vannub tumeda ainevahetus tugeva põua käes alla, leidsid Prantsuse ja Saksa teadlased.

12.08.26 TERVIS ... Punavetikas leiduvad ühendid võivad aidata võidelda immuunsüsteemi haiguste ja nahavähiga, selgus Eesti teadlaste osalusel valminud teadustöös.

11.08.26 LOODUS ... Euroopa metsade biomassi kadu on viimastel aastatel kiirenenud ning järjest suuremat rolli mängivad kliimamuutusega seotud looduslikud häiringud, eriti põuad ja neist tingitud kahjustused, selgus värskest uuringust.

10.08.26 LOODUS ... Stanfordi ülikooli ja Arci instituudi teadlased õpetasid tehisarule selgeks pärilikkusaine grammatika, mispeale suutis see kavandada nullist 16 uut elujõulist viirust. Kuigi sarnastest saavutustest võiks tõusta kasu pärilike haiguste ravis, raskendab see ühtlasi bioloogiliste ohtude ohjamist.

07.08.26 LOODUS ... Põhja-Tallinna linnaosavalitsus kogub augusti keskpaigani vihjeid rottide ja hiirte leviku kohta, et suunata tõrjetöid enim kahjustatud piirkondadesse. Ekspertide sõnul soodustab näriliste levikut hooletu jäätmekäitlus.

06.08.26 KESKKOND ... Esmaspäeva varahommikul Tallinna lahes Naissaare lähedal registreeritud 0,5-magnituudine tõuge osutus looduslikuks maavärinaks. Sündmus reetis varem peamiselt meremiinide õhkimisega silma paistnud piirkonnas Eesti aluskorras peituva rabakivi seismilise iseloomu.

05.08.26 LOODUS ... Sel suvel Lõuna-Euroopat laastanud tulekahjud on olnud viimaste aastakümnete kõige hävitavamad. Prantsusmaal tekkisid ekstreemsete põlengute tõttu haruldased tulepilved.

05.08.26 LOODUS ... Muutused inimeste elustiilis ja maakasutuses on jätnud viimastel aastakümnetel Eesti putukariigile märgatava jälje. Kuna ajaloolised elupaigad kaovad, lendab looduses putukaid varasemast vähem, mitmed liigid on aga tehiskooslustega edukalt kohanenud.

03.08.26 LOODUS ... Rahvusvaheline kaubandus ja soojenev kliima toovad Eestile üha lähemale uusi looduslikke vaenlasi. Riiklikud taimekaitsespetsialistid jälgivad praegu erilise tähelepanuga nelja karantiinset kahjustajat, mille siia jõudmine tekitaks pöördumatut kahju nii metsadele kui ka koduaedadele.

31.07.26 LOODUS ... Eesti Maaülikooli teadlaste ekspeditsioon Gröönimaale ja Fääri saartele näitas, et ohtlikku ja seni ravimatut lõhilaste neeruhaigust põhjustav parasiit on levinud märksa enam põhja poole, kui oli seni teada. Kliima soojenedes võib kujuneda parasiidist tõsine oht seni heas seisundis olnud lõhilaste populatsioonidele.

31.07.26 LOODUS ... Tänavune sademetevaene suvi pakub inimestele sääskedest oodatud puhkust. Valusamalt hammustavatel parmudel, kes sõltuvad suurematest veekogudest, läheb aga see-eest üpris hästi, kinnitab putukateadlane Urmas Tartes.

29.07.26 LOODUS ... Heitlik suvi esitab kasvuhooneomanikele igal aastal paraja väljakutse. Agronoomide sõnul tasub välismaiste eksootiliste tomatisortide asemel aednikel eelistada Eesti tingimustega kohastunud istikuid, esimest kodumaist kirsstomatit võib oodata aga kuue-seitsme aasta pärast.

29.07.26 LOODUS ... Tartu Ülikooli teadlased avastasid mullabakteris mehhanismi, mis aitab mikroobidel kohaneda nende rakkudele mürgise fluoriidiga. Leid võib kujutada olulist teetähist, sest aitaks vähendada biotööstuses naftakeemiatoodete kasutamist.

27.07.26 LOODUS ... Paljudesse Saksamaa parkidesse on jõudnud ohtlikud ja argielu häirivad mürgised putukad. Olukord on sel aastal sedavõrd hull, et invasiivse liigi kiiret levikut jälgivad murega ka Eesti erialateadlased.

27.07.26 UNIVERSUM ... 12. augusti õhtul saavad Eesti elanikud jälgida osalist päikesevarjutust. Tartu Ülikooli astronoomi Tõnis Eenmäe sõnul jääb varjutuse tipphetkel Kuu taha peitu enam kui 80 protsenti päikesekettast.

24.07.26 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugeja märkas, et kui aastakümnete eest läks piim hapuks, sai sellest hapupiim. Nüüd aga eralduvad riknevas piimas värvitu vedelik ja haisev klomp. Mida piimaga tööstuses tehakse, et see tilgastudes selliseks muutub? Vastab toidu- ja fermentatsiooni arenduskeskuse (TFTAK) teadur Rain Kuldjärv.

23.07.26 LOODUS ... Teadlaste hinnangul võib olla saagi rammimine mõõkvaalade jaoks meelelahutus või viis, kuidas aidata noortel vaaladel toituda.

23.07.26 LOODUS ... Kuigi üldlevinud arusaama järgi aitavad tüütute sääskede vastu kõige paremini riietus ja tõrjevahendid, plaanivad teadlased piirata pinisejate arvu hoopis miljonite uute sääskede loodusesse laskmisega.

22.07.26 LOODUS ... Umbes 470 miljonit aastat tagasi hakati tühjade limuste kodade sisemust esimest korda kasutama elupaigana, osutab Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel valminud uuring. Muutus tähistas uue ökoloogilise niši kujunemist ja mõjutas oluliselt tänapäevast mereökosüsteemi.

21.07.26 LOODUS ... Rahvusvaheline teadlasrühm hindas esimest korda maailma õistaimede seisundit meetodiga, mis võtab arvesse liikide evolutsioonilist eripära. Tulemustest selgub, et inimtegevuse tagajärjel ähvardab väljasuremine enam kui viiendikku õistaimede geenipärandist.

20.07.26 LOODUS ... Kui mõni putukas teadlaste pilgu alt ligi 150 aastaks kaob, tõdetakse enamasti, et liik on selles piirkonnas lõplikult hääbunud. Nüüd aga leidsid uurijad Saksamaalt Baieri Alpidest haruldase seenesääse, keda kohati Kesk-Euroopas viimati 1877. aastal.

18.07.26 TEADUSELU ... Geneetiku ja hobi-paleontoloogi Erik Abneri sõnul ei ole ükski teine hulkrakne planeedil nii hästi kohanenud, kui inimene, mistõttu pole kosmosevallutamise plaanid pelgalt ulme. Samas jääb surematus ikkagi kättesaamatuks ja suvel rannal huvitava kujuga kivistisi korjates tasub leppida teadmisega, et igal asjal on lisaks algusele ka lõpp, leidis ta raadiosaates "Reedene intervjuu"

17.07.26 TERVIS ... Münditeed juuakse sageli tervistava joogina, kuid poeriiulilt haaratud karpide sisu ja tegelik võime haigustekitajatega võidelda võib kordades erineda.

14.07.26 LOODUS ... Peapesu võib tunduda kassiomanikele armsa žestina, mis kinnitab, et nende kaks lemmikut saavad omavahel hästi läbi. Genti ülikooli teadlaste uuring näitab aga, et pealtnäha hoolitseva tegevuse taga peidab end tihti hoopis inimestele varjatud sotsiaalne pinge ja passiivne agressioon.

13.07.26 LOODUS ... Intensiivsed põllumajandusvõtted tõrjuvad Eesti kahepaikseid oma põlistest elupaikadest eemale. Olukorda aitavad leevendada uued kalavabad tiigid, kus looduslikud kahjuritõrjujad rahus sigida saavad.