18.02.19 ... Umbes poolteist aastat tagasi otsustas liigi koordinaator et Zlín-Lešná loomaaia emastiiger Tanja vajab Tallinna loomaaia isastiigrit Pootsmani ja nii viimane Tšehhi tõesti läks. Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran kinnitas "Ringvaatele", et Pootsman tuleb Eestisse tagasi, kui tema töö Tsehhis on tehtud ja nad loodavad, et selleks ajaks on tal Tallinna loomaaias veel paremad tingimused kui Tšehhis. Ta tunnistas, et praegu on need tingimused nii kehvad, et tiigreid ei tahakski hoida neis tingimustes.

15.02.19 ... Evolutsioon leiab ühesugustele probleemidele tihtilugu täiesti ühesugused lahendused. Geenide tasemel võib see väljenduda selles, et ühtedes ja samades geenides tekivad ühe- ja samasugused muudatused.

14.02.19 ... Põhja-Jäämeres asuval Novaja Zemljal kuulutati välja eriolukord, kuna jääkarud on tunginud juba elumajadesse. "Ringvaate" otsestuudios oli polaarrändur Timo Palo, kes tõdes, et praegu Novaja Zemljal toimuv on väga erandlik.

09.02.19 ... Teadlased on leidnud lootustandva võimaluse, kuidas võiks lahti saada banaanitaimi kimbutavast viirusest, mis tungib nende taimede genoomi. Selleks tuleks genoomis sisalduvat viiruse DNA-d lihtsalt natuke ümber kirjutada.

08.02.19 ... Sääsk on pisike putukas, pole tal suuri kõrvu ega isegi trummikiletki, aga ometi ta kuuleb, ja nagu nüüd selgub, kuuleb üllatavalt hästigi.

07.02.19 ... Mesilased on väga töökad loomad. Nüüd tuleb välja, et nad oskavad vist natuke ka arvutada.

06.02.19 ... Teadlased mudeldasid sinikael-partide liikumisteede põhjal linnugripi levimise kiirust ja nakatumise tõenäosust. Ka Saaremaa jääb kõrge nakatumisriskiga piirkondade sekka.

05.02.19 ... ERR-i lugeja Koidula Kliimann saatis foto Tallinna lähedal pesitsevast Jäälinnust. Jäälind kuulub kaitstavate loomaliikide II kategooriasse.

05.02.19 ... Keskkonnaagentuur ja jahimehed on Eesti metsades elavate huntide täpse arvu üle pikalt vaielnud, olles nende arvukuse teemal seni eri seisukohtadel.

01.02.19 ... Panda ehk bambuskaru on eriline muu hulgas selle poolest, et toitub peaaegu ainult bambusest. Laialt levinud seisukoha järgi on tänapäeva pandade eelkäijad peamiselt bambuse närimisega piirdunud juba vähemalt kaks miljonit aastat.

31.01.19 ... Mida lähemalt loomad inimese muutunud elukeskkonnaga kokku puutuvad, seda tõenäolisem on vähk neil surmapõhjusena. Seose täpsem lahkamine aitab mõista paremini, kuidas linn meid endid muudab, kirjutab ajaveebis Zooloogid 2.0 Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur Tuul Sepp.

30.01.19 ... Möödunud aasta lõpus teatas keskkonnaministeerium, et toetab rändel olevate hanede küttimist. Tartu Ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi sõnul ei ole kevadrändel põldudel peatuvatele hanedele peetav heidutusjahti nüüdsel ajal levinud praktika. Ta tutvustab Linnuvaatlejas, mida senised uuringud hanekahjude kohta näitavad.

30.01.19 ... Suured koerad on mõneski asjas väikestest koertest targemad – kuid mitte kõiges.

28.01.19 ... Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti 2019. aasta kalaks jõesilm, keda rahvasuus tuntakse ka suti nime all.

28.01.19 ... Rajakaamera salvestas kolme poolveelise kärplase tegemisi nii suvel kui talvel. Enamik kärplasi on üksikeluviisiga ja tegutsevad hämaras, mistõttu ongi videod salvestatud öisel ajal.

25.01.19 ... Eesti suurim harrastusteaduse algatus, talvine aialinnuvaatlus tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Reedest pühapäevani kestvast vaatlusest võivad osa võtta kõik huvilised ja see aitab ornitoloogidel saada ülevaadet talvisest linnustikust.

23.01.19 ... Nii keerukad maailmapoliitilised protsessid kui ka käimasolevad valimised tekitavad inimeste seas omajagu paksu verd ja pahandust. Otsused, mis mõjutavad inimeste ligipääsu olulistele ressurssidele nagu toit, peavari või ka lihtsalt raha - kütavad tundeid. Täpselt samamoodi on ka linnuriigis.

23.01.19 ... Töökad sipelgad hoiavad oma teeradu korras ilma igasuguse üldplaani ja käsuliinideta.

19.01.19 ... Vaalad, delfiinid ja muud vaalalised võivad tunduda – ja enamjaolt ka olla – sõbralikud ja ohutud, kuid mõned neist nagu mõõkvaal on tõelised kiskjad, kes söövad kalu ja mereimetajaid, sealhulgas teisi vaalalisi ja isegi haisid.

16.01.19 ... Kaubanduslikul otstarbel vaalade püüdmine keelustati 1987. aastal. Maailmas leidub veel kolm riiki, mille seadused vaalapüüki lubavad. Islandi vaalatööstus on hakanud näitama aga avaliku arvamuse tõttu märke hääbumisest, selgub saatest "Pealtnägija".

15.01.19 ... Türi vallas asuvas Wile farmis tunnevad Lõuna-Ameerika päritolu villa- ja lihaloomad alpakad ennast väga hästi ja seda hoolimata paksust lumest ning külmakraadidest.

15.01.19 ... Tänane Linnvaatleja teadusuudis pajatab loo, mille paljastasid arheogeneetikud papagoide luid uurides – indiaanlased tegelesid papagoide kasvatamisega. Ilmselt tegid nad seda seepärast, et kirevad suled olid hinnalised.

14.01.19 ... Mikrogravitatsioon, kosmiline kiirgus ja eraldatus muust maailmast muudab küll jõudsalt rahvusvahelises kosmosejaamas elavate mikroobide DNA-d, kuid see ei muuda neid ilmtingimata inimestele ohtlikumaks, selgub värskest analüüsist.

13.01.19 ... Sel nädalal oli Tallinna loomaaed sunnitud magama panema 17-aastase jääkaru Nordi, kelle tõenäoliselt stressist põhjustatud aastaid kestnud haigus uues avaras puuris ei taandunud. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, milline peab olema loomaaialooma heaolu ja kas ka kõige paremad tingimused suudavad vaba looduskeskkonda täielikult asendada.

12.01.19 ... Eestis kasutatakse üha rohkem populaarset taimekaitsevahendit glüfosaati. Riik teadlaste arvamust ei kuula, kuigi riigil seisukoht puudub, oodatakse Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid, leiab Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets.

11.01.19 ... Peipsi ääres Varnja külas saab näha taas looduse imelist vaatemängu, kus rüsijää on rannas kuhjunud võimsateks mägedeks.

10.01.19 ... Pärast seda kui inimesed paikseks jäid, hakkas elu suures osas ümber toidu keerlema. Kuidas harida põldu? Mida külvata? Kuidas teha nii, et saak oleks suurem? Nendele küsimustele vastuse otsimine toob meid sordiaretuseni, mis lõpuks on inimese viis suunata kultuurtaimede arengut, küllalt sarnaselt sellele, kuidas käib taimede geneetiline muundamine ehk GMO. Seda teemat uuris lähemalt "Uudishimu tippkeskus".

10.01.19 ... Mõned asjad on rasked, teised kerged. Küsimus on selles, kui raske või kerge on neil asjadel vahet teha. Värskest teadusuuringust selgub, et uuskaledoonia varestel, neil tarkadel-tarkadel lindudel tuleb vahetegu üsnagi kergesti välja.

09.01.19 ... Eesti teadlased on märganud, et viimase paarikümne aastaga on Eesti metsadesse jõudnud võõraid haiguseid. Paistab, justkui oleks pärast taasiseseisvumist ka metsahaigustele riigipiirid lahti läinud. Tegelikult on pilt pisut keerulisem. "Uudishimu tippkeskus" uuris lähemalt neid haigusi ja põhjusi, miks need meie metsades viimasel ajal rohkem levima on hakanud.

08.01.19 ... Tallinna loomaaed pani magama 17-aastase isase jääkaru Nordi, keda vaevas vasaku käpa haavand, mida ei olnud võimalik ravida.

08.01.19 ... Kitsede arvukus on tänu viimaste aastete pehmetele talvedele kasvanud pea 100 000 isendi võrra: see on rõõmusõnum meie metsades elavatele kiskjatele, aga mitte nii hea uudis metsaomanikele ja liiklejatele.

08.01.19 ... Maa orbiidile iseloomulikes tingimustes kasvanud bakterite genoomis tekkisid mutatsioonid, mis võimaldasid kasvada neil tavapärasest kuni kolm korda kiiremini.

07.01.19 ... Eesti looduses elab umbes 20 erinevat loomaliiki, kelle kõigi kohta võib öelda "hiir". Zooloog Jaanus Remm selgitab, kuidas neil vahet teha, ja ütleb mida teha, kui mõni neist külmade ilmade ilmadega tuppa kolib.

06.01.19 ... Elevandiluuga salakaubitsemist paljastada püüdnud teadlased said suure üllatuse osaliseks, kui avastasid Kambodžas müügil olnud ehetest mitte elevandi, vaid lausa mammuti DNA-d.

04.01.19 ... Taimed kasvavad päikesevalguses jõudsalt suuremaks, kuid võiksid kasvada veel jõudsamalt. Ameerika teadlased ongi loonud tubakataime, mis kasvab põllul 40 protsenti suuremaks kui tavaline tubakas.

02.01.19 ... Igatalvine lindude toitmine mõjutab nii toidulauda külastavate linnuliikide tervist, pesitsusedukust kui ka käitumist. Karmides talvistes oludes on eri liike kokku meelitav toidulaud justkui liikidevaheliseks ja ka liigisiseseks sotsiaalseks eksperimendiks - kes on tugevam, kes saab kõhu täis ja kes kupatatakse laua juurest minema.

02.01.19 ... Eestis elavate must-toonekurgede madal pesitsusedukus taandub suuresti partneri puudumisele. Paariliseta linnud häirivad ka liigikaaslaste elu, selgub Eesti Maaülikooli värskest uuringust.

02.01.19 ... Eesti Ornitoloogiaühing valis 2019. aasta linnuks öösorri. Järjekorras 25. aasta lind öösorr on varjatud eluviisidega lind, kes tegutseb peamiselt pimedas ning jääb sageli salapäraseks. Öösorriaastal pakume võimalust tutvuda öösorri ja tema elupaikadega ning juhime tähelepanu öösorri arvukust mõjutavatele teguritele.

30.12.18 ... Jõulude ajal võis näha Suurupi tuletorni lähedal omapärast vaatepilti: merevesi oli omandanud mitmekümne meetri ulatuses piki rannikuriba neoonroosa värvuse. Nähtust käisid kohapeal uurimas Tallinna Ülikooli vetikateadlased Rando Tuvikene ja Marju Robal.

30.12.18 ... Tundub, et korallidele meeldivad lärmakad naabrid. Ameerika teadlased on avastanud, et korallide vabalt ujuvad vastsed valivad endale tulevase püsiva elamispinna suurema tõenäosusega niisuguses piirkonnas, kus rohkearvuline kalakogukond kõvasti sulistab ja mulistab.

27.12.18 ... Varjatud eluviisiga loomade arvukuse ja elupaigakasutuse kohta kogutakse sageli andmeid näiteks nende jälgi, puhkepaiku või väljaheiteid loendades.

26.12.18 ... Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased otsisid vastust küsimusele, kui kiiresti võib lageraie raiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks? Selgus, et juba kuue-seitsme aastaga.

22.12.18 ... Kukkurlõvi oli kunagi Austraalia suurim lihasööja imetaja. Tänaseks on kukkurlõvi välja surnud. Nüüd aga on Austraalia teadlased saanud hakkama uurimistööga, mis annab meile sellest omapärasest loomast senisest selgema pildi.

21.12.18 ... Kliimamuutuste paratamatus, esimesed muudetud geenidega lapsed ja punasel planeedil laiuv tulisoolane järv on vaid mõned näited lugudest, mis panid sel aastal ERR Novaatori toimetajaid esmalt ahhetama ja seejärel sügavalt järele mõtlema.

18.12.18 ... Kuna talv on tasapisi kätte jõudnud, on ka aialindude toitmine taas hoogu sisse saamas. Samas tuleb meeles pidada, et kui toitmisega juba on alustatud, tuleb seda teha järjepidevalt kuni kevadeni.

18.12.18 ... Muuseumis talletatud linnusulgi ja ka kaasaegseid lindusid analüüsides leidsid teadlased, et sajandiga on hahkade kehamõõtmed suurenenud ja sulgimiseks kuluv aeg pikenenud. Oluliseks mõjutajaks selle juures on inimtekkeline lämmastik.

17.12.18 ... On suurepärane, et äsja kinolinadele jõudnud lastefilm tõstatab looduskaitse temaatika! Filmis avastavad lapsed habekaku pesitsuspaiga, mida asutakse raietegevuse eest kaitsma. Kas näidatud tegevused ka reaalsuses samamoodi toimuksid, kommenteerib Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog.

17.12.18 ... Isased konnad, kes elavad linnas, teevad keerulisemaid paaritumishüüdusid kui nende metsas elavad liigikaaslased ja see muudab nad emaste konnade jaoks oluliselt ligitõmbavamaks, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

17.12.18 ... Papagoil ja inimesel on veel rohkem ühist, kui me seni arvasime.

14.12.18 ... Kilomeetrite sügavusel maapõues peitub mitmetahuline ökosüsteem, mille moodustavate mikroobide kogumass ületab planeedil elavate inimeste massi sadu kordi.