Loodus

Madagaskaril uuriti rajakaameratega lemmikloomade käitumist

23.04.19 ... Küsimusele, kui palju ja kas üldse kassid-koerad metsloomade elu mõjutavad, on tänaseks vastus olemas – nad mõjutavad ning reeglina negatiivselt. Kassid on öise eluviisiga, koerad aga päevasega ning seega on ohustatud nii öise kui ka päevase eluviisiga kohalikud loomad.

Lendorava leviala piir Eestis liikus pisut põhja poole

22.04.19 ... Aprilli alguses Ida-Virumaal toimunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitseosakonna seire käigus leidsid looduskaitsjad viis uut lendorava elupaika, mille osas RMK rakendas esmast kaitset. Muu hulgas nihkus seni teadaolev lendorava leviala piir.

Eesti linnuvaatlejad haaravad sel nädalavahetusel binoklite järele

19.04.19 ... Linnusõpradel on aeg binoklid läikima lüüa, sest Eesti ornitoloogiaühing peab laupäeval ja pühapäeval lihavõtte linnuvaatluspäevi.

Linnud kannavad koos seemnetega edasi ka tähtsaid mikroskoopilisi seeni

16.04.19 ... Rändlinnud võivad kiiresti ja kaugele levitada nii taimi, baktereid, parasiite, seeni kui ka viiruseid. Hiljutisest uuringust selgus, et lindudel on oluline roll ka arbuskulaar mükoriisaseente (AM) levimises.

Erksavärvilised pulkputukad osutusid uuteks liikideks

16.04.19 ... Raagritsikad on kummalised putukad. Nad näevad tõepoolest välja nagu oksaraod – pikad ja peenikesed, kuus jalga ja kaks tundlat muidugi ka küljes.

Nahkhiireuurijad panevad nahkhiirte talvituspaigad valve alla

15.04.19 ... Kas teate, kus talvituvad meie looduskaitsealused nahkhiired? Nagu linnud, rändab ka osa nahkhiirte liike Eestist lõuna poole, aga suurem osa jääb siia talvituma. Sobivaimateks talve veetmise kohtadeks on inimkätega rajatud endiste kaevanduste, militaarrajatiste maa-alused tunnelid. Eestimaa Looduse fondi nahkhiire ekspert Lauri Lutsar näitas ETV saatele "Osoon" Harjumaa paepealsel asuvat lahtist 8 meetri sügavust auku, kust nahkhiired sisenevad oma talvekorterisse, aga seda külastavad ka militaarhuvilised.

Inimgeeniga ahvidel töötab pea paremini

12.04.19 ... Hiina teadlased on siiranud reesusahvidele inimese geeni, mis korraldab aju arengut. Geen nimega MCPH1 mõjutab inimesel aju suurust.

Vereparasiidid võivad aeglustada linnu naasmist pesitsusalale

10.04.19 ... Esimesed rändlinnud on Eestis. Varajased saabujad saavad küll väikese eelise pesapaikade hõivamisel, kuid võivad ilma halvenedes täbarasse olukorda sattuda. Hilisemaid saabujaid kimbutavad aga vereparasiidid. Kuidas teha valik?

Kutse teadust tegema: vaata nurmenuku õie sisse!

09.04.19 ... Kõikide loodusteaduste huviliste jaoks on juba maikuus kätte jõudmas põnev aeg – osaleda on võimalik nurmenukkude üle-eestilistes teadusvaatlustes. Jaluta vaid niidule ja hakka õite sisse piiluma!

Eesti hobustel on ebatavaliselt palju ühist Mongoolia hobustega

08.04.19 ... Eesti maaülikooli teadlased uurisid Eesti hobusetõugude geneetilist mitmekesisust ning selgus, et Eesti hobustel on ebatavaliselt palju ühist Mongoolia ja Jakuutia hobusetõugudega.

Saaremaa väravas asub luikede tapamasin

08.04.19 ... Lindude rändeajal ilmub sotsiaalmeediasse hulganisti pilte ja videoid Väikese väina tammil elektriliinides hukkunud luikedest. ETV saade "Osoon" käis probleemi uurimas ja mida selle lahendamiseks tehakse. Meid võttis vastu kohalik mees, Väikese väina seltsi esindaja Heiki Hanso.

Piltuudis: Soe nädalavahetus ajas nastikud liikvele

08.04.19 ... Möödunud soe nädalavahetus pani looduse elama ja nastikudki on talveunest ärganud.

Eesti on ainus Läänemere riik, kes suudaks taastada kõik oma lõhejõed

06.04.19 ... Eestil on võimalus taastada jõgedes sobiv olukord, et seal saaksid elada lõhed, meriforellid ja siirdesiiad. "Osoon" käis uuris, kui tõenäoline on Eesti lõhejõed taastada. Selgus, et me suudaksime taastada kõik oma ajaloolised lõhejõed.

Peruus tuli päevavalgele neljajalgse vaala skelett

05.04.19 ... Paleontoloogid on leidnud nüüd Peruu ranniku lähedal asuvast kõrbest 40 miljoni aasta vanuse neljajalgse vaala säilmed. Luustiku põhjal oli amfiibse eluviisiga olend selleks ajaks vilunud ujuja.

Kass tunneb oma nime küll, kuid ei näita seda alati välja

05.04.19 ... Kui kass oma nimele ei reageeri, kas ta ei saa siis oma nimest aru või lihtsalt ei viitsi reageerida? Jaapani teadlased otsustasid selle mõistatuse lahendada.

Karud teevad üksteise näoilmeid järele

04.04.19 ... Kagu-Aasias elutsevad väikesed päikesekarud teevad üksteise näoilmeid järele. Briti teadlased uurisid Malaisias päikesekarude kaitsekeskuses 22 päikesekaru, kellest tervelt 21 jäljendas kaaslaste näoilmeid.

Saaremaal hirvi jälginud kaamera hakkab vahendama Matsalu kobraste elu

02.04.19 ... Saaremaa hirvede elu reaalajas vahendanud RMK hirvekaamera hooaeg sai selleks korraks läbi, kuid teisipäeval veeti kaamera ja seda elektriga toitev päikesejaam Matsalu rahvusparki, kus see hakkab vahendama kobraste elu.

Liigenesekindlad linnuvaatlejad kipuvad tavalisi linde haruldaseks pidama

01.04.19 ... Haruldaste linnuliikide tuvastamine on paljude linnuvaatlejate jaoks suur saavutus. Kuid hiljutisest uuringust selgub, et inimesed, kes peavad end linnuvaatlusekspertideks, on tõenäolisemad tuvastama tavalisi linde haruldaste ja eksootiliste liikide pähe kui need, kes on oma teadmiste suhtes tagasihoidlikumad, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Linnurikkaima Eesti linna tiitli pälvis Haapsalu

31.03.19 ... Linnusõbrad selgitavad igal kevadel märtsi lõpus välja Eesti linnurikkaima linna. Tänavu pälvis linnade linnuvaatluspäeva tiitli Haapsalu.

Piltuudis: Kopraid jahtinud ilves jäi metsakaamerasse

26.03.19 ... ERR-i lugeja Rein Sabolotni saatis minupilt.err.ee lehele metsakaamera fotod ilvesest, kes kopraid jahtis. Metsakaamera jäädvustas ilvese tegevuse märtsi keskel.

Väikesel linnul noodid kõrged, suurel madalad – miks nii?

26.03.19 ... Linnulaul on loodusmaastiku lahutamatu osa. Kuna peaaegu kõik linnuliigid kasutavad laulu või muid häälitsusi omavahelises suhtluses, on alust arvata, et laul on kujunenud mitmete keskkonna ja liikide omaduste põhjal.

Kanada aladel elanud türannosaurus oli suurim teadaolev

26.03.19 ... Türannosaurus on kõige suurem lihasööjaloom, kes teatakse maapeal elanuvat. Nüüd on Kanada teadlased teatanud maailma kõige suuremast teadaolevast türannosaurusest.

Majade lähistele pesa ehitanud linde ei tohi segada

21.03.19 ... Inimestel, kes pesitsusperioodiks oma majade juurde lindusid ei soovi, on viimane aeg midagi ette võtta. Mitmedki linnalinnud armastavad pesa teha rõdule, pööningule või katusele, mis võib kaasa tuua inimeste jaoks ebameeldivaid probleeme.

Jõgevamaa erakordsed vetikafossiilid räägivad elust 440 miljoni aasta eest

20.03.19 ... Silur on geoloogiline ajastu, mil esimesed taimed ja loomad hakkasid veest maismaale kolima. Uusi teadmisi selle kohta, milline keskkond valitses umbes 440 miljonit aastat tagasi praegusel Eesti maalapil, jagas Viirika Mastik, kes kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö vetikafossiilidest.

Rasvatihased ei oska kasutada tööriistu

19.03.19 ... Veel pool sajandit tagasi arvati, et tööriistu on võimeline kasutama ainult inimene. Tänaseks aga teame, et mitmedki linnuliigid oskavad toidu otsimisel abivahendeid, näiteks oksi, kasutada.

Looduskaitsebioloog: lageraiele on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi

18.03.19 ... Eesti on metsariik, statistika järgi moodustab mets meie riigi pindalast ligi poole. Elurikkuse jaoks üliolulisi vanu loodusmetsi on meil alles vaid 2% metsamaast. Erinevate režiimidega kaitstavat metsa on kokku umbes veerand metsamaa pindalast. Loodus on tervik ja ökosüsteemile olulised liigid elavad ka tulundusmetsades. Kuidas majandada metsa nii, et metsa elurikkus säiliks?

Mammuti rakutuumad hakkasid hiire munarakus tegutsema

13.03.19 ... Mammutid, iidsed karvased londilised, kes nüüd on Maa pealt ammu kadunud – kas teadus on võimeline neid uuesti ellu äratama? Esialgu veel mitte, kuid Jaapani ja Vene teadlased on nüüd osaliselt ellu äratanud mammuti rakud.

VIDEO JA FOTOD: Kuidas püüda pildile ööhirmutajat?

12.03.19 ... Madal, tõrrepõhjast tulev või pudelisse puhumist meenutav hääl, mis kostab kilomeetrite kaugusele, on andnud ainest paljudele hirmujuttudele. Hääle omanik on aga täiesti ohutu lind hüüp, kes tegutseb peamiselt ööhämaruses ning jääb roostikes elades inimestele peaaegu märkamatuks.

Lindudele päevalilleseemnete söötmine võib vähendada nende viljakust

12.03.19 ... Toidumajade lähistel elavate vintide sugurakud liiguvad aeglasemalt, selgub Norras ja Tšehhis läbiviidud uuringust. Kahtlustada võib päevalilleseemnetes leiduvat linoolhapet.

Keskkonnaamet: looduses kohatud metsloomade poegi ei tohi häirida

11.03.19 ... Kevade lähenedes tuletab keskkonnaamet inimestele meelde, et looduses kohatud metsloomade poegi ei tohi häirida.

Šimpansite omapärased käitumisviisid on inimtegevuse tõttu kadumas

11.03.19 ... Kohtades, kus inimesed on šimpansite elupaiku oluliselt muutnud, on rühmad loobumas neile omastest käitumisviisidest ja pöördumas tagasi põhitegevuste juurde, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Video: Eesti kõige aplam mageveekala ei karda ka mõrda sattumist

04.03.19 ... Osoon näitab, kuidas talvisel Peipsil püütakse Eesti kõige aplamat mageveekala – lutsu.

Metsalindude arvukus on aastakümnete jooksul vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastas

28.02.19 ... Eesti ornitoloogiaühingu andmetel on metsalindude arvukus viimastel kümnenditel vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastas.

Lugeja küsib: mida teha, kui voodilutikad võimust võtavad?

28.02.19 ... Aasta sugulaste tulutut võitlust lutikatega pealt näinud ERR Novaatori lugejat hakkas huvitama, kas teaduselt on lähitulevikus abi oodata või tasub edaspidi rääkida sugulastega vaid telefoni vahendusel.

Kas linnu noka ja toitumisharjumuse vahel on seos?

26.02.19 ... Linnu nokakuju alusel kiputakse tegema järeldusi tema toitumise kohta. Näiteks on arvatud, et pika ning peenikese nokaga linnud otsivad putukaid ja teisi selgrootuid koorepragudest või muudest raskesti ligipääsmatutest kohtadest ning lühikese ja kõvera nokaga linnud on kiskjad.

Merikotka lugu Eesti looduskaitses

25.02.19 ... 20. sajandi keskel väljasuremise äärel olnud merikotka päästmist võib pidada loodus- ja keskkonnakaitse ilusaks võiduks. See lind on siiani alles ja tal läheb hästi.

Veealused kätekõverdused aitavad talveunes kilpkonnadel ellu jääda

25.02.19 ... Teadlased täheldasid, et kilpkonnad teevad talveune ajal vee all kätekõverdusi, mis võib aidata neil hankida piisavas koguses elupüsimiseks vajalikku hapnikku, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Šimpansite viiped järgivad inimkeele reegleid

25.02.19 ... Inimese lähimad sugulased loomariigis, šimpansid suhtlevad omavahel häälitsuste, näoilmete, pooside ja žestide abil.

Minutiloeng: 5 põhjust, miks putukad meile olulised on ja kuidas neid päästa

25.02.19 ... Võtame näiteks hommikusöögi. Kuidas sai võimalikuks, et said juua kohvi, panna pudru peale moosi või võileiva peale tomati? Tänu tolmeldajatele, kellest suurem osa on just putukad.

Putukate kadumine maailmast - kas paanikaks on põhjust?

22.02.19 ... Teadusajakirjandusest on avalikkuseni jõudnud muret tekitavaid andmeid putukate arvukuse ja liigirikkuse katastroofilise vähenemise kohta. Uuring, mille alusel putukate väljasuremist ennustatakse, on aga saanud omajagu kriitikat. "Teaduslik praak," ütleb Tartu Ülikooli vanemteadur, Tiit Teder.

Maismaaolendite liigirikkus on püsinud kaua ühesugune

20.02.19 ... Tänapäeva maailma iseloomustav eluslooduse mitmekesisus ei ole mingi äsja saavutatud nähtus – teadusuuringust ilmneb, et maismaaolendite liigirikkus on olnud enam-vähem ühesugune juba 60 miljonit aastat ehk enam-vähem sellest ajast peale kui sauruste hukust oli mõni miljon aastat möödas.

Sotsiaalsed võrgustikud aitavad lindudel õppida uusi oskusi

19.02.19 ... Linnud on head õppijad ja kultuurilised oskused levivad lindude seas kiirelt. Nii õpivad linnud üksteiselt, kuidas piimapudelitelt korke maha võtta, või seda, et talvituvate nahkhiirte ajud on külmal ajal heaks toiduks. Sotsiaalsed võrgustikud on sellise kultuurinähtuse võtmeks.

Tiit Maran: loodame, et Pootsmani tagasitulekuks on meil loomaaias veel paremad tingimused kui Tšehhis

18.02.19 ... Umbes poolteist aastat tagasi otsustas liigi koordinaator et Zlín-Lešná loomaaia emastiiger Tanja vajab Tallinna loomaaia isastiigrit Pootsmani ja nii viimane Tšehhi tõesti läks. Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran kinnitas "Ringvaatele", et Pootsman tuleb Eestisse tagasi, kui tema töö Tsehhis on tehtud ja nad loodavad, et selleks ajaks on tal Tallinna loomaaias veel paremad tingimused kui Tšehhis. Ta tunnistas, et praegu on need tingimused nii kehvad, et tiigreid ei tahakski hoida neis tingimustes.

Kolme maa jänesed leidsid viiruse vastu ühesuguse lahenduse

15.02.19 ... Evolutsioon leiab ühesugustele probleemidele tihtilugu täiesti ühesugused lahendused. Geenide tasemel võib see väljenduda selles, et ühtedes ja samades geenides tekivad ühe- ja samasugused muudatused.

Timo Palo: jääkarude probleem Novaja Zemljal on kliimasoojenemise üks eelmänge

14.02.19 ... Põhja-Jäämeres asuval Novaja Zemljal kuulutati välja eriolukord, kuna jääkarud on tunginud juba elumajadesse. "Ringvaate" otsestuudios oli polaarrändur Timo Palo, kes tõdes, et praegu Novaja Zemljal toimuv on väga erandlik.

Geenimuundus vabastab banaani viirusest

09.02.19 ... Teadlased on leidnud lootustandva võimaluse, kuidas võiks lahti saada banaanitaimi kimbutavast viirusest, mis tungib nende taimede genoomi. Selleks tuleks genoomis sisalduvat viiruse DNA-d lihtsalt natuke ümber kirjutada.

Erinevalt varemarvatust sääsk kuuleb ja päris kaugele

08.02.19 ... Sääsk on pisike putukas, pole tal suuri kõrvu ega isegi trummikiletki, aga ometi ta kuuleb, ja nagu nüüd selgub, kuuleb üllatavalt hästigi.

Mesilased oskavad liita ja lahutada

07.02.19 ... Mesilased on väga töökad loomad. Nüüd tuleb välja, et nad oskavad vist natuke ka arvutada.

Rootsi rannikult levib linnugripp üle Läänemere tundidega

06.02.19 ... Teadlased mudeldasid sinikael-partide liikumisteede põhjal linnugripi levimise kiirust ja nakatumise tõenäosust. Ka Saaremaa jääb kõrge nakatumisriskiga piirkondade sekka.

Piltuudis: ERR-i lugeja püüdis fotole Tallinna lähedal pesitseva Jäälinnu

05.02.19 ... ERR-i lugeja Koidula Kliimann saatis foto Tallinna lähedal pesitsevast Jäälinnust. Jäälind kuulub kaitstavate loomaliikide II kategooriasse.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: