Loodus

Mesilased käivad korjel ka putukamürke ja tõrjevahendeid täis põldudel

21.01.21 LOODUS ... 21. sajandi jooksul on meemesilaste talvine suremus kasvanud kaks korda. Murettekitava trendi põhjustest ja võimalikest lahendustest rääkis Vikerraadio saates "Uudis+" Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juht Marika Mänd.

Doktoritöö: bakter seenes – tüütu külaline või kasulik kaasreisija

21.01.21 LOODUS ... Mikroobid aitavad tagada peremehe tervise ja arengu. Seened on liigirikas organismirühm, kuid nende viljakehadega seotud baktereid on uuritud vähe. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Mari Pent seente ja bakterite suhteid, mis on olulised seente ökoloogilise rolli paremaks mõistmiseks, kuid ka edukaks kasvatamiseks.

Teadlased otsivad Eesti lehmade õnnelikuks tegemise võtit

20.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Viimase 15 aastaga on Eestis piimaveisekarja keskmine suurus viis korda kasvanud. Paraku on siiani ebaselge, kuidas tagada suurtootmise tingimustes lehmade heaolu ja vähendada nende suremust, kirjutab Eesti Maaülikooli nooremteadur Dagni-Alice Viidu.

Amazonase metsalindude tume tulevik

19.01.21 LOODUS ... Troopilised metsad on elustikurikkad. Nii ka Amazonases, kus kohalikud elanikud on metsi enda tarbeks kündnud alepõldudeks. Ale tegemiseks mets raiutakse, põletatakse ja seda haritakse kuni viis aastat; seejärel põld hüljatakse ja see metsistub taas. Sellised alepõllud on suhteliselt väikesed ning kohalikku metsalinnustikku need oluliselt ei mõjuta, sageli on taastuma jäänud alade linnustik just liigirikkaim, sest taastuv taimestik on vähemalt mõnda aega sobilik mitmetele avamaastiku lindudele. Tänaseks on aga Amazonase metsad hävimas kiiremini kui kunagi varem, sest tehnika areng ja kesine kaitse on raiet intensiivistanud.

2021. aasta tähed Eesti looduses: rott, haug, kadakas, päevakoer ja teised

18.01.21 LOODUS ... Hiina kalendri järgi jätame hüvasti roti aastaga ja tervitame härja aastat. Eestimaa loodusesõprade kalendrites aga rotiaasta alles algab, just nagu ka haugiaasta, kuldnoka-aasta ja rähkmulla-aasta. Novaator tegi ülevaate kõigist, kes tänavu siinmail pjedestaalile asetatakse.

Elektriangerjad peavad mõnikord jahti ka parves

15.01.21 LOODUS ... Loomade käitumine on miski, millest kõike ei tea ka kõige kirglikumad loodusfilmide vaatajad, ja isegi teadlased avastavad ses vallas mõnikord midagi uut.

Doktoritöö: mulla elurikkus aitab hinnata inimeste mõju ökosüsteemile

14.01.21 LOODUS ... Maa-alust elu on keeruline hoomata, sest see ei kuulu meie igapäevasesse tajuruumi. Mullaorganismid on sedavõrd pisikesed, et nende leidmiseks ja eristamiseks tuleb appi võtta DNA. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Siim-Kaarel Sepp, kuidas mõjutab inimtegevus mulla mikroelustikku ja iseäranis krohmseente elurikkust nii üle maailma kui ka Eesti puisniitudel.

Kliima on tolmeldajatele pakilisem mure kui elupaikade allakäik

13.01.21 LOODUS ... Mesilastel ja ka paljudel nende lähematel ja kaugematel sugulastel on praegu rasked ajad, nii nagu putukatel üldse: nende arvukus kipub jõudsalt kahanema.

Merereostus annab löögi isaste pringlite viljakusele

12.01.21 KESKKOND ... Praeguseks keelustatud, kuid eelnevalt merre jõudnud tööstuskemikaalid võivad vähendada Ühendkuningriigi rannikul elavate isaste pringlite viljakust, leidsid sealsed teadlased. Pringlite langenud viljakusele viitavad rannikuvees elavate isasloomade väiksemad munandid, vahendab BBC News.

Kajakate tume kapuuts on moest minemas

12.01.21 LOODUS ... Kuigi enamik kajakaliike on heledama värvusega, leidub näiteid ka tumedama sulestikuga kajakatest. Teadlaste uuring näitab, miks on tumedama peakattega kajakad evolutsiooni käigus aina enam vähemusse jäänud.

Tuul Sepp: valgusreostus rikub lindude seedimise

11.01.21 KESKKOND ... Ida-sinivuti tibudega tehtud katse näitas, et ka õrn öine valgusreostus muudab lindude seedimise vähem tõhusaks. See tähendab, et linnud peavad ellujäämiseks rohkem sööma ning nende immuunsus on nõrgem ja stressitase kõrgem, rääkis Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp.

Keskkonnaministeerium: angerja käekäik pakub meile kõvasti mõtteainet

11.01.21 LOODUS ... Ehkki värske uuringu valguses tuleks angerjate Võrtsjärve asustamise tulemuslikkust täiendavalt analüüsida, napib programmi sirgjooneliseks muutmiseks raha. Lisaks pole sugugi kindel, kas liigi kehvas käekäigus lasub süü just Eestil, leiab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus Novaatoris ilmunud loo valguses.

Uni oli olemas juba enne aju

11.01.21 LOODUS ... Öösiti on inimestel kombeks magada, kuid nüüd osutab teadusuuring, et midagi magamise sarnast võtavad aeg-ajalt ette nii algelised loomad, kellel ei ole isegi aju.

Uuring seab kahtluse alla angerja Eesti siseveekogudesse asustamise kasulikkuse

08.01.21 LOODUS ... Värske uuring näitab, et üle poole sajandi kestnud angerja asustamine Narva jõe vesikonna järvedesse, sh Võrtsjärve ei pruugi olla liigi seisukohalt kasulik. Teadlaste soovitus asustamist nimetatud veekogudes piirata põrkub aga kohaliku kogukonna sotsiaal-majanduslike huvidega.

Nokkloomadel leidub nii imetaja, linnu kui ka roomaja geene

08.01.21 LOODUS ... Ainupilulised loomad ehk nokkloom ja sipelgasiil ei väsi inimesi oma veidrustega üllatamast. Nüüd sai rahvusvaheline teadlasrühm nende omapärale jälile, tehes kindlaks, et ainupiluliste geenipagasis on säilinud nii imetajate, lindude kui ka roomajate geene.

Lasersuts aitab uurida haruldast ja õrna heeliumimolekuli

07.01.21 LOODUS ... Heelium, keemiline element järjenumbriga kaks, mille aatomist veel väiksem ja kergem on ainult vesiniku oma, on tuntud suure eraklikkuse poolest: ei moodusta ta naljalt ühendeid teiste elementidega ega ühine ta omagi aatomid omavahel molekulideks kokku muidu, kui ainult ülikanges külmas.

Siberi igikeltsast leiti igivana sarviklõoke

05.01.21 AJALUGU ... Siberi igikeltsast sulas suurte muisete imetajate kõrval välja ka üks värvuline. Tegu on emase sarviklõokesega, kes elas umbes 46 000 aastat tagasi. Leid lubab uurijatel arvata, et sarviklõokese algkodu ongi Kirde-Siberis.

Nelja aastatuhande eest küttisid saarlased grööni hüljest

04.01.21 AJALUGU ... Tänapäeval Arktika jäistel vetel elav grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus) asustas veel tuhande aasta eest ka Läänemere kaldaid. Grööni hülgeid elas Läänemerel kahe lainena ning eeskätt tõi loivalised siia mitmekesine kalavalik, selgub Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Lembi Lõugase osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

Siberist leiti hästi säilinud karvane ninasarvik

31.12.20 AJALUGU ... Sulav igikelts paljastas järjekordse jääaegse loomakorjuse. Seekord leiti Ida-Siberist suurepäraselt säilinud karvane ninasarvik, vahendab BBC News.

Doktoritöö selgitab, kuidas merevaik Saaremaale sattus

30.12.20 LOODUS ... Saaremaal on mitmetest piirkondadest leitud merevaiku, kuid loodusliku leiuga tegemist ei ole. Varasema tõlgenduse kohaselt on pronksiaegses arheoloogilises materjalis leiduva merevaigu siia toonud naaberrahvad. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst selgus, et merevaik võis Saaremaale jõuda ka teistviisi.

Atlandi ookeanist leiti 12 uut liiki

29.12.20 LOODUS ... Pea viis aastat väldanud ülipõhjalike Atlandi ookeani merepõhja uuringute käigus leidsid teadlased 12 uut liiki, vahendab BBC News.

Doktoritöö: Eesti esmaasukad hoidsid oma kodu mererannast eemal

29.12.20 AJALUGU ... Eesti vanimad kiviaegsed asulapaigad: Pulli ja Sindi-Lodja I–II paiknesid rannajoonest palju kaugemal, kui varem eeldati, selgus värskest doktoritööst. Esimesed asukad küll rändasid rannikualadele, et kala püüda, kuid mereäärset piirkonda pideva elukohana ei eelistatud. Arvatavasti peeti oluliseks, et koduõuel oleks vähem tormituult ja lainete mõju.

Suuremad kimalased jätavad korjekohti suurema hoolega meelde

29.12.20 LOODUS ... Suured kimalased võtavad endale aega, et õppida pähe, kus asuvad kõige toitvamad õied. Väiksemad kimalased aga ei paista sellest nii väga hoolivat.

Suurema ajuga loomad asustavad maad hõredamalt

28.12.20 LOODUS ... Mõnda liiki loomi võib mõnel pool elada rohkem kui mõnda teist liiki loomi. Nüüd on teadlased leidnud veel ühe põhjuse, miks see nii võib olla: loomaliigi asustustihedus võib sõltuda sellest, kui suur on looma aju.

Mitu kilo jõulukinke jaksab põhjapõder vedada?

23.12.20 LOODUS ... Põhjapõdrad on tublid jõuluvana saani vedajad. Palju tegelikult jaksab põhjapõder jõulupakke vedada ja mis märgid viitavad looma väsimusele, vastab Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits.

Kanada kutsikamuumia osutus kõige paremini säilinud jääaegseks hundiks

22.12.20 AJALUGU ... Nelja aasta eest Kanada igikeltsast leitud emase hundikutsika muumia surmaasjaolud said nüüd selgemaks. Loom suri umbes 57 00 aasta eest, sõi peamiselt kala, oli surmahetkel üksi ja võis surra uru sissevarisemise tõttu.

Doktoritöö: tõhus piimatootmine algab õigesti hoitud karjast

22.12.20 LOODUS ... Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöös hinnati piimatootjate ning teravilja- ja õlikultuuride kasvatajate tehnilist tõhusust. Selgus, et Eesti piimatootjad saaksid toodangut suurendada, kui riik aitaks tõsta nende teadlikust karja tervishoiust ja hügieenist.

Lendsisalike päritolu sai selgemaks

22.12.20 LOODUS ... Teadlased teavad nüüd senisest paremini, kust olid pärit lendavad ürgsisalikud pterosaurused.

Kolme minuti loeng: intensiivne metsaraie käis Eestis juba 18. sajandil

21.12.20 AJALUGU ... Metsaeksport ja intensiivne raie pole Eestis uued aruteluteemad. Kahe ja poole sajandi eest täideti riigikassat Narva sadamast Madalmaadesse eksporditava puidu abil. Raie oli kohati sedavõrd intensiivne, et 1750. aastatel keelati metsaeksport ajutiselt ära.

Lugeja küsib: miks heinapallid iseenesest põlema süttivad?

21.12.20 LOODUS ... Temperatuur heinapalli sees võib ulatuda isegi saja kraadini ning heinapallide iseeneslik mahapõlemine pole tundmatu nähtus. Mis selle taga õigupoolest on ning kuidas protsess kulgeb?

Ka taimede seas on lõokesi ja öökulle

21.12.20 LOODUS ... Inimesi võib teadupoolest jagada lõokesteks ja öökullideks. Nõndasamuti võib, tuleb välja, jagada ka taimi.

Oraval on kasulik naabrit pikemat aega tunda

18.12.20 LOODUS ... Kanadas Yukoni territooriumil tehtud pikaajalistest vaatlustest on selgunud, et kui orava naabriteks on aastast aastasse ühed ja samad liigikaaslased, siis on tal ellujäämisväljavaated paremad ja järglaste arv suurem, vanemad oravad püsivad aga kauem nooruslikud.

Saksamaa taimerikkus kahaneb jõudsalt

17.12.20 LOODUS ... On kahetsusväärne tõsiasi, et maakera elurikkus kipub tänapäeval kahanema. Nii on see ka Saksamaal.

Doktoritööst selgus lõvi ja gepardi uinutamiseks ohutu ravim

16.12.20 LOODUS ... Maaülikooli doktoritööst selgus, millist ravimite kombinatsiooni saab kasutada Aafrika lõvi, blesboki ja gepardi ohutuks uinutamiseks.

Ilvesest kilpkonnani: kuidas Eesti ohustatud liikidel läheb

16.12.20 LOODUS ... Elutegevuseks vanu metsi vajavatel liikidel läheb kehvasti, mistõttu näiteks ilves ja lendorav on ohustatuse skaalal hiljuti vahetanud kategooriat hullema suunas. Paremini on läinud merikotkastel ja euroopa naaritsatel, rääkis Novaatorile zooloog Uudo Timm.

Looduskaitsjad pole rahul Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmisega

15.12.20 EESTI ... Keskkonnaamet kavandab Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirjas rida muudatusi. Looduskaitsjaid koondav mittetulundusühing Roheline Läänemaa kritiseerib neid plaane ja on mures, et rahvusvahelise tähtsusega märgala kaitse muutub tulevikus halvemaks.

Segasalgast on raudkullil lindu keeruline napsata

15.12.20 LOODUS ... Sotsiaalne hierarhia pole midagi inimestele ainuomast: prestiiži järgi kogunevad talvel puu otsa koos istuma ka eri liikidest värvulised. Suuremad neist on igas mõttes kõrgemal positsioonil ja istuvad puu võra ladvaosas, samal ajal kui väiksemad linnud paigutavad end alumistele okstele. Nii saab röövlind väiksemad värvud küll suurtest kergemini kätte, kuid salgaspüsimine kaitseb linde üldiselt rünnaku eest rohkem.

Tänavu suri välja 31 liiki, 25 liiki sai räästa alt vihma kätte

14.12.20 LOODUS ... Tänavu suri välja 31 liiki, tänu kaitsetegevustele õnnestus aga mõne ohustatud liigi käekäiku ka parandada. Hea aasta oli näiteks Euroopa piisonil, keda võib juba mitme riigi looduses kohata.

Lindude eriline taju võib pärineda dinosaurustelt

14.12.20 LOODUS ... Kuidas linnuke ussikese leiab? Paljudel lindudel on selleks kasutada nii-öelda kuues meel. Lind pistab nokaotsa maasse ja tunnetab selle kaudu, kus ussike vingerdab.

Uuringud: mahepõllundus on enamat kui umbrohtunud põld ja olematu saak

11.12.20 KESKKOND ... Mis vahe ikkagi on mahe- ja tavapõllundusel? Novaator uuris Eesti taimekasvatusteadlastelt nende värskemate uuringute valguses, kuidas erinevad mahe- ja tavaporgandid, kui palju kasvab kummagi viljlelusviisi põldudel umbrohtu ja kuidas on kummalgi juhul lood mulla toitainerikkusega.

Kukkurkuradite vähiepideemia on taandumas

11.12.20 LOODUS ... Kukkurkuradite komme paaritumisel üksteisteist näopiirkonnast hammustada tõi 1990. aastatel kaasa omapärase vähivormi vohamise. Tasmaaniale ainuomase liigi saatus oli ohus, ent nüüd on märke, et epideemia on taandumas.

Maailmas on nüüd rohkem inimeste tehtud asju kui elusloodust

10.12.20 KESKKOND ... Tänavu saabus maailma ajaloos punkt, mil inimtekkelised materjalid Maal kaaluvad rohkem kui kogu planeedi elusaine. Iisraeli teadlaste uuringu järgi kolmekordistub tehisasjade mass 2040. aastaks praeguselt ühelt teratonnilt kolmele teratonnile.

Darwin oli saareputukate lennuvõimetust seletades õigel teel

10.12.20 LOODUS ... Paljud putukad suudavad lennata, kuid kaugeltki mitte kõik. Mõnedel putukatel on esivanemad olnud küll lendajad, kuid vahepealsete põlvkondade evolutsioonis on lennuvõime kaotsi läinud.

Viimased suured mammutid elasid tänapäeva Eesti aladel

09.12.20 LOODUS ... Eestis on viimase seisuga tehtud vaid 34 ametlikku mammutileidu, aga vähestest leidudest hoolimata on Eesti teadlased andnud oma panuse mammuti elu uurimisse. Uuringust on selgunud, et viimased mammutid olid Eesti aladel 10 000 aastat tagasi.

Uuring: koerad ei mõista meid nii hästi, kui arvame

09.12.20 LOODUS ... Ehkki koerad suudavad ära õppida inimeste sõnade tähendusi ning märkavad erinevusi inimese kõnemaneeris, ei erista nad kuigivõrd väikesi häälduserinevusi. See tähendab, et nad ei tee vahet sarnase kõlaga sõnadel, kirjutavad Ungari teadlased.

Talvine lumetekk hoiab soosamblad suvel tervena

09.12.20 LOODUS ... Arvestades, et kliimuutuse tõttu langeb lund vähem, jäävad taimed talvel olulisest kaitsekihist ilma. Eesti ja Soome soosamblaid uurides leidis Tallinna Ülikooli doktorant Martin Küttim, et pikas plaanis mõjutab väiksem lumikate siinsete soode liigilist koosseisu.

Himaalaja looduslik aerosoolitehas kujundab maakera kliimat

09.12.20 LOODUS ... Kõrgel Himaalaja mägedes puistab orgude tuul õhku laiali pisikesi piisakesi, mis mõjutavad omajagu kogu maakera kliimat. Asja uurinud teadlased nimetavad Himaalajat lausa aerosoolitehaseks.

Gepardite elu keskmes on looduslikud "baarid"

08.12.20 LOODUS ... Aafrika gepardite liikumistrajektoore uurinud teadlased avastasid, et suurte kaslaste sotsiaalne elu keerleb ümber teatud suurte puude ja kivide. Sinna saavad postitada teateid nii indlevad emased kui piirkonda haldavad isased, mistõttu gepardite teed kipuvad üha uuesti viima just nende looduslike "baaride" juurde.

Kolme minuti loeng: kõrbenud piparkooki ja söetabletti eristavad poorid

08.12.20 TEHNIKA ... Süsi on mõiste, mida argielus väga tihti pruugitakse. Teaduslikul lähenemisel avaneb selle taga aga põnev maailm. Mis vahe on näiteks söetabletil, söestunud piparkoogil ja tööstuses kasutataval süsinikul? Tartu Ülikooli keemia doktorant Riinu Härmase sõnul on neil väga erinev ülesehitus. Süsiniku kasutusvõimalused määrabki justnimelt selles olevate pooride hulk.

Kolme minuti loeng: Eesti maapõu võib endas peita üllatusi

07.12.20 LOODUS ... Eesti asub maavarade poolest rikkas Balti kilbi piirkonnas. Maapõue uuringud võivad aimu anda, kas Eestist leiaks näiteks taastuvenergia seadmete ehituseks vajalikke metalle. Tartu Ülikooli doktorant Siim Nirgi sõnul tuleb siin appi geofüüsika.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: