Loodus

Ürgiidsed topsolendid said toidu veest osavalt kätte

20.06.19 ... Teadlased selgitasid välja, kuidas toitusid mõned maailmamere madalais vetes elanud mõistatuslikud Ediacara olendid.

Peajalgsete haarmeid kujundavad samad geenid, mis imetajate jäsemeid

19.06.19 ... Imetajatel on neli jalga, putukatel kuus ja kaheksajalgadel kaheksa. Nüüd tuleb välja, et kõigi nende väga erisuguste jalgade kasvu kujundavad põhimõtteliselt ühed ja samad geenid – pisiasjus küll erinevad, kuid laias laastus ikkagi üksteise analoogid.

Linnupoja elu pesas võib olla kui õudusfilmis

18.06.19 ... Pesa on linnupoegadele turvaline keskkond, kuid soovimatutest kaasüürnikest parasiidid võivad mõjutada poegade kasvamist ja isegi ellujäämist. Rohe-teemantlinnul võivad parasiidid ohustada lausa asurkonna arvukust.

Koeral on inimese südame võitmiseks eriline näolihas

18.06.19 ... Koerad on toredad loomad ka selle poolest, et nad oskavad manada näole väljendusrikkaid ilmeid. Nüüd väidavad Briti teadlased, et tõenäoliselt on inimese suurima sõbra näoilmekus välja kujunenud inimese poolteadliku kunstliku valiku kaasabil.

Sugu vahetav vaher on isasena tervem

13.06.19 ... Vahtrapuu elu on huvitavam kui esmapilgul arvata võiks. Vähemalt pensilvaania vahtral, liigil, mis on levinud Põhja-Ameerika idaosas, on võime aeg-ajalt sugu vahetada.

Eesti uus hirmus probleemliik on kiritigu

11.06.19 ... Meie aednike kurb kogemus sai teadusliku kinnituse – meil on tõepoolest väga palju tigusid. Täpsemalt, Eestis on peaaegu kümme korda rohkem tigusid kui Euroopa parasvöötme metsades keskmiselt. Enamik neist kiriteod.

Eesti kahlajatele on ohuks rannaniidu metsastumine

11.06.19 ... Viimase 50 aastaga on Euroopa märgalad kahanenud 50% ning samas rütmis elupaiga hävimisega on vähenenud ka kahlajate arvukus.

Taimemürk on rikkunud kaitse all oleva rohunepi pesitsuspaigad Korva luhal

10.06.19 ... Mürk on hävitanud rohuneppide pesitsusalal Korva luhal taimkatte. Keskonnaamet kaalub haruldaste lindude kaitseks kemikaalide kasutamist põllumajanduses karmimalt reguleerida.

Elevant tunneb lõhna järgi toidu kogust

08.06.19 ... Elevandil on toidu peale hea nina. Koguni nii hea nina, et elevant oskab puhtalt lõhna järgi vägagi hästi ka toidu kogust hinnata.

Tallinna botaanikaias on õide puhkemas väga haruldane palm

07.06.19 ... Tallinna botaanikaaia palmimajas on esmakordselt õide puhkemas haruldane 20-aastane kolmkant-pisipalm, mille õitsemist pole võimalik näha lähima 1000 kilomeetri raadiuses.

Röövkala hambad paistavad läbi tänu nanokristallidele

06.06.19 ... Sügaval ookeanis elab aplaid ja ohtlikke röövkalu, näiteks hiilgav ülemsuu. Selline ongi selle kala nimi, nõelsuulaste sugukonnast kiiruimeliste klassist, kes on ise must nagu öö, aga tema teravad hambad on läbipaistvad.

Eesti firma tahab suunata aafriklasi kasutama toiduks rohkem ritsikat

04.06.19 ... Eesti firma püüab Aafrikas aidata kohalikke, et need kasutaks rohkem toiduks ritsikat. Pikem plaan näeb ette ritsikate kasvatamist Euroopas, et selle pulber ja õli tuua kunagi ka näiteks eestlaste toidulauale.

Autoklaas kui vahend pääsukeste arvukuse uurimiseks

04.06.19 ... Hulk inimesi läbib autoga aasta jooksul ühte ja sama teekonda sadu kordi. Et selline kahe punkti vahel pendeldamine ei oleks pelgalt kulgemine, kasutas Taani ornitoloog Anders Pape Møller roolis veedetud aega teadusandmestiku kogumiseks.

Minutiloeng: kui palju taimi kasvab Tallinnas?

03.06.19 ... Kui kõik sama liigi isendid oleksid ühesugused, siis on suurem oht terve liigina hukka saada, kui tabavad elutingimused. Niisamuti on loodusega linnas. Seetõttu ongi oluline uurida, kui palju ja milliseid taimi kasvab linnakeskkonnas, näiteks Tallinnas. Sellest räägib ühe minuti loengus lähemalt Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.

Loomad jäävad väiksemaks

02.06.19 ... Maakera keskmine loom jääb ajapikku üha väiksemaks. Suuremaid loomi sureb maailmas välja rohkem kui pisemaid.

Kalaparvede käitumisreeglid on kehtinud miljoneid aastaid

31.05.19 ... Kalad ujusid kümneid miljoneid aastaid tagasi enamvähem samamoodi parvedes nagu tänapäeva kaladki. Parves liikumise reeglid olid juba siis üsna samasugused kui nüüd.

Kullerkuppe jääb Eestis järjest vähemaks

30.05.19 ... Kollaste kerajate õitega kullerkupud on paljude lemmiklilled, mis pakuvad silmailu nii looduses kui ka inimeste koduhoovides. Ent vaadates taimeatlase andmeid viimase viie aasta kohta, selgub, et kullerkuppude arvukus Eestis langeb. Põhjuseks on hooldamata niisked niidud, mis kasvavad võssa.

Šimpansid söövad krabisid

30.05.19 ... Šimpansid on peamiselt taimetoitlased, kuid mõnikord maitsevad ka midagi loomset. Nüüd on teadlased avastanud, et muu hulgas söövad šimpansid ka krabisid.

Krooniline stress jätab linnupoja kängu

28.05.19 ... Ei ole uudiseks, et pidev stress mõjub halvasti nii organismi ja selle elundite talitlusele kui ka kasvule ja kaalule. Seos pikaajalise stressi ja linnupoegade kasvamise vahel on aga looduses elavatel isenditel täpsemalt teadmata – nüüd uurisid Tartu Ülikooli teadlased must-kärbsenäppi Kilingi-Nõmme metsades.

Geenilülitused andsid müürloogale jürilille lehed

27.05.19 ... Teadlased on saanud senisest täpsemini teada, kuidas taime geenitegevus tema lehtede väljanägemist mõjutab. Vähe sellest, nad on õppinud ka ise seda geenitegevust suunama.

Kliimamuutustel on juba mõju kärbsenäpi pesitsustele

23.05.19 ... Eestis pesitsevatel must-kärbsenäppidel on munad pesas, käib haudumine. Hollandi ja Šveitsi must-kärbsenäppidel on aga peagi esimene pesitsus läbi ja võibolla käsil juba teine kurn – teadlased usuvad, et põhjused võivad olla kliimamuutustes.

Seened ilmusid maailma miljardi aasta eest

23.05.19 ... Teadlased on avastanud seenefossiilid, mille vanuseks on hinnatud kuni miljard aastat. Seni on arvatud, et esimesed seened ilmusid maakerale umbes pool miljardit aastat tagasi.

Herilased valdavad üllatavalt keerukat loogikat

18.05.19 ... Kui A on parem kui B ja B parem kui C, siis järelikult on A parem kui C. Sedalaadi loogilise järeldamisega saavad inimesed enamasti hõlpsasti hakkama, nüüd aga selgub Ameerika teadlaste uuringust, et ka herilased valdavad seda loogilist konstruktsiooni.

Rohkem kui 1000 inimest üle Eesti istutas reedel ligi 45 000 puud

17.05.19 ... Üle 1100 inimese istutas reedel Eesti eri paigus metsa. Kokku istutati 11 hektarile ligi 45 000 puud.

Taimne hõljum läheb pooluste poole liigirikkamaks

17.05.19 ... Maailma meredes hõljuv plankton ei ole sugugi lihtsalt mingi hõljum, vaid sisaldab endas suurt elurikkust. Ainuüksi fütoplanktoni ehk taimse hõljumi koostisse kuulub maailma ookeanides 10 000 kuni 20 000 liiki.

Geeni väljalülimisel keerdub teokoda teisipidi

15.05.19 ... Tigu on tore loom selle poolest, et kannab oma majakest, keermelist kojakest alati endaga kaasas.

Haruldane mürakarude video: "Osoon" sattus ootamatult karude pulma

14.05.19 ... Tartumaal Laeva jõe alamjooksu taastamistööde järel kalastiku seiret filmima läinud meeskonda tabas suur üllatus. Mööda jõge paatidega liikudes märgati taamal luhal kahte tumedat kogu, kes osutusid ennastunustavalt müravateks pruunkarudeks.

Selgus majja majaämblikega

14.05.19 ... Koibikuid, ämblikke ja teisi ämblikulaadseid leidub igas majapidamises. Viimasel ajal on lisandunud ka kaubavahetusega Eestisse jõudnud hiigelsuur Kesk-Euroopa majaämbik. Kes nad kõik on, ja kas ämblikud on ikka head loomad, räägib ämbliku-uurija Mart Meriste.

Pesa on linnupoja jaoks üks ohtlik koht

14.05.19 ... Pesasolemise perioodil ei suuda linnupojad end ise kiskjate eest kaitsta ja sõltuvad suuresti vanemlikust hoolest. Evolutsioon on õpetanud linnupojad oma kehasiseste varudega "skeemitama", et ohtlikust eluetapist tervelt välja tulla.

Mati Kaal: "Osooni" leitud mürakarud pidasid mesinädalaid

13.05.19 ... "Osooni" meeskond läks hiljuti võttele, et filmida kalu, kuid leidsid hoopis karud, mis "Osooni" saatejuhi Sander Loite sõnul oli uskumatu kogemus. Zooloog Mati Kaal selgitas "Ringvaate" stuudios, millega ennastunustavalt müranud karud täpselt tegelesid ja miks nad võttemeeskonda ei märganud.

Narvalite geenid osutusid ootamatult üheülbaliseks

13.05.19 ... Narvalid, need pika sirge kihvaga Põhja-Jäämere vaalad, on geneetiliselt üllatavalt üheülbalised.

Rändlindude päeval märkasid vaatlejad 170 liiki linde

12.05.19 ... Laupäeval kogunesid üle Eesti asuvatesse vaatlustornidesse rahvusvahelise rändlindude päeva tähistamiseks 172 linnuhuvilist. Vaatamata udusele ja vihmasele ilmale vaadeldi 170 liiki linde, mis on peaaegu pool Eestis kohatud linnuliikidest.

Hiinas elas nahkhiiretiivulisi saurusi

10.05.19 ... Hiinast on leitud 163 miljoni aasta vanune senitundmatut liiki tiivulise dinosauruse fossiil.

Piiritajad saavad uudiseid lennukaaslastelt

07.05.19 ... Piiritajad (Apus apus) saabuvad Aafrikast Eestisse mais. Nad on linnud, kes viibivad suure osa elust õhus ja neil on kombeks koidu ja eha ajal kõrgele taevasse tõusta. Hämarikulendudel arvatakse olevat mitu põhjust. Enamasti arvatakse, et piiritajad koguvad taeva- ja maamärkide järgi teavet oma asukoha ning saabuva ilma kohta. Siiski on need pelgalt oletused.

Hapniku hulk kujundas kambriumis elurikkust

07.05.19 ... Natuke rohkem kui pool miljardit aastat tagasi, kambriumi ajastu algupoole suurenes maakera elurikkus plahvatuslikult. Tekkis suur hulk suuri hulkrakseid loomi, kelle sarnaseid enne nähtud ei olnud ja kellest said paljude tänapäevastegi loomade esivanemad.

Teadlased tahavad piirata ligipääsu nahkhiirte talvitumispaikadesse

05.05.19 ... Eestimaa looduse fond (ELF) püüab talgute abil korrastada nahkhiirte talvitumispaiku. Kuna nahkhiired armastavad talveks puhkama lennata maa-alustesse käikudesse, mis on inimeste seas populaarsed, siis soovivad teadlased sinna ligipääsu piirata.

Teeme Ära talgu kõrval saab osaleda ka nurmenukkude vaatlustalgutel

02.05.19 ... Laupäevastele Teeme Ära talgutele on end kirja pannud juba üle 21 000 inimese. Esimest korda kutsutakse lisaks tavapärastele talgutöödele osalema teaduskampaanias "Eesti otsib nurmenukke".

Teadlased leidsid meresügavustest ligi 200 000 senitundmatut viirust

26.04.19 ... Maailma ookeanides elab vähemalt 200 000 eri liiki viirusi, leiavad Arktikast Antarktikani kogutud mereveeproove analüüsinud teadlased. Tehtud tähelepanekud aitavad täpsemalt ennustada, mis juhtub ookeanidega nende edasisel soojenemisel.

Surikaadid on valimatult abivalmid

26.04.19 ... Võrratult vahvad väikesed Aafrika kõrbeloomad surikaadid on üksteise suhtes väga abivalmid.

Keiserpingviinide kolooniat tabas katastroofiline järglaste hukk

25.04.19 ... Maailma suuruselt teist keiserpingviinide kolooniat tabas katastroofiline sigimise nurjumine, kui surid pea kõik kolme aasta jooksul sündinud tibud, ütlesid teadlased neljapäeval.

Mesilaste lille-eelistustes laiub sooline lõhe

25.04.19 ... Mesilastele meeldivad lilled, kuid nüüd selgub, et emastele ja isastele metsmesilastele võivad meeldida täiesti erinevad lilled.

Tudeng Arktikas: kui Eesti talveööd ja suvepäevad pole piisavalt pikad

24.04.19 ... Nii mõnigi võib mind veidraks pidada, et ma olin vabatahtlikult nõus veetma mitu kuud oma elust Arktikas, maailma kõige põhjapoolsemas ülikooli kolledžis akronüümiga UNIS (The University Centre of Svalbard), kirjutab Tartu Ülikooli molekulaar ja rakubioloogia doktorant Kertu Liis Krigul ERR Novaatorile.

Madagaskaril uuriti rajakaameratega lemmikloomade käitumist

23.04.19 ... Küsimusele, kui palju ja kas üldse kassid-koerad metsloomade elu mõjutavad, on tänaseks vastus olemas – nad mõjutavad ning reeglina negatiivselt. Kassid on öise eluviisiga, koerad aga päevasega ning seega on ohustatud nii öise kui ka päevase eluviisiga kohalikud loomad.

Lendorava leviala piir Eestis liikus pisut põhja poole

22.04.19 ... Aprilli alguses Ida-Virumaal toimunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitseosakonna seire käigus leidsid looduskaitsjad viis uut lendorava elupaika, mille osas RMK rakendas esmast kaitset. Muu hulgas nihkus seni teadaolev lendorava leviala piir.

Eesti linnuvaatlejad haaravad sel nädalavahetusel binoklite järele

19.04.19 ... Linnusõpradel on aeg binoklid läikima lüüa, sest Eesti ornitoloogiaühing peab laupäeval ja pühapäeval lihavõtte linnuvaatluspäevi.

Linnud kannavad koos seemnetega edasi ka tähtsaid mikroskoopilisi seeni

16.04.19 ... Rändlinnud võivad kiiresti ja kaugele levitada nii taimi, baktereid, parasiite, seeni kui ka viiruseid. Hiljutisest uuringust selgus, et lindudel on oluline roll ka arbuskulaar mükoriisaseente (AM) levimises.

Erksavärvilised pulkputukad osutusid uuteks liikideks

16.04.19 ... Raagritsikad on kummalised putukad. Nad näevad tõepoolest välja nagu oksaraod – pikad ja peenikesed, kuus jalga ja kaks tundlat muidugi ka küljes.

Nahkhiireuurijad panevad nahkhiirte talvituspaigad valve alla

15.04.19 ... Kas teate, kus talvituvad meie looduskaitsealused nahkhiired? Nagu linnud, rändab ka osa nahkhiirte liike Eestist lõuna poole, aga suurem osa jääb siia talvituma. Sobivaimateks talve veetmise kohtadeks on inimkätega rajatud endiste kaevanduste, militaarrajatiste maa-alused tunnelid. Eestimaa Looduse fondi nahkhiire ekspert Lauri Lutsar näitas ETV saatele "Osoon" Harjumaa paepealsel asuvat lahtist 8 meetri sügavust auku, kust nahkhiired sisenevad oma talvekorterisse, aga seda külastavad ka militaarhuvilised.

Inimgeeniga ahvidel töötab pea paremini

12.04.19 ... Hiina teadlased on siiranud reesusahvidele inimese geeni, mis korraldab aju arengut. Geen nimega MCPH1 mõjutab inimesel aju suurust.

Vereparasiidid võivad aeglustada linnu naasmist pesitsusalale

10.04.19 ... Esimesed rändlinnud on Eestis. Varajased saabujad saavad küll väikese eelise pesapaikade hõivamisel, kuid võivad ilma halvenedes täbarasse olukorda sattuda. Hilisemaid saabujaid kimbutavad aga vereparasiidid. Kuidas teha valik?
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: