Loodus

Suurem osa enimlevinud mullabakteritest on siiani kirjeldamata

19.01.18 ... Planeedil elab kümneid tuhandeid erinevaid bakteriliike. Üle terve maailma kogutud proove uurinud teadlaste sõnul võimutsevad neist planeedi muldades aga vaid vähesed. Peaaegu pooled seal elavatest mikroobidest jagunevad kahe protsendi eristatavate bakteriliikide vahel.

Uus oht Arktikas: jäätsunamid ja jäätuv vihm

19.01.18 ... Kliimamuutuste mõjul Arktikas sagenevad vihmavood kuulutavad muskusveistele tumedat tulevikku. Kokkupuutel peaaegu hetkeliselt külmuvad sademed raskendavad loomade ligipääsu toidule. Kohati on viinud äärmuslikud ilmaolud aga muskusveiste endi jääkujudena tardumiseni.

Tiit Maran soomlaste otsusest pandad rentida: see on väga riskantne samm

18.01.18 ... Soome jõudsid Hiinast täna kaks hiidpandat, keda Ähtäri loomaaed Kesk-Soomes järgmised 15 aastat Hiinalt rentima hakkab. Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran märkis, et panda on väga kulukas loom ja kuigi tegemist on kihvti loomaaiaga, tegid soomlased tema meelest pandade rendile võtuga ikkagi riskantse sammu.

Teadlased jõudsid jälile, mis tappis Kasahstanis 200 000 antiloopi

17.01.18 ... Kaks kolmandikku maailmas elavatest saigadest tapnud bakter poleks saanud vohada harukordselt sooja ja niiske ilmata. See sunnib aga teadlaste sõnul küsima, mis ootab kliimamuutuste taamal inimkonda ennast.

Männikuid kahjustav punavöötaud võib pärit olla hoopis Euroopast

16.01.18 ... Kas Põhja-Euroopa männikutes okastel järjest sagedamini esinev punavöötaudi tekitaja (Dothistroma septosporum) ikka on invasiivne patogeen Aasiast? Metsandusteadlased pole selles sugugi kindlad.

Lindude sulestiku mikrofloorat mitmekesistab koduloomade lähedus

16.01.18 ... Mikroorganismid pole olulised mitte ainult inimesele, vaid ka lindudele - seda nii seedesüsteemis, kehapinnal kui ka sulestikus. Vastsest uuringust tuleb välja, et metsikud linnud ei ela laudas koduloomadega koos mitte ainult toidu pärast - laut aitab kaasa ka bakterite arvukusele.

Kas ümarmudil ja mudakrabi söövad mere tühjaks?

16.01.18 ... Globaliseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetusega üha kasvav võõrliikide levik on looduskeskkonna üheks põhiliseks probleemiks. Võõrliigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme, toiduahelaid, võetakse ära nišše. Teisest küljest on liikide levik loomulik protsess – näiteks Läänemere elustik sisuliselt võõrliikidest koosnebki. Vahe on leviku kiiruses, mis on tänu inimesepoolsele abile on väga erinev loomulikust levimiskiirusest.

Uudishimugeeniga säälikud pagevad kliimamuutuse eest

15.01.18 ... Kui kliima muutub ja elukeskkond kehveneb, siis üks võimalus elutingimusi parandada, on leida paremad tingimused mõnes teises kohas. Kuid mitte kõik ei ole ühtemoodi hakkajad uusi elupaiku otsima.

Uusim teadus: laulvad hiired, kaklevad krevetid ja abikaasa nuusutamine

12.01.18 ... Teaduskonverentsid on koht, kus kuulda kuumimaid teadusuudised ja veel avaldamata uuringuid. Zooloogide töö võib teinekord meenutada vaid loomadega mängimist ja loomauurijad on inimesed, kes sisimas kunagi suureks ei kasva - võtab Tartu ülikooli teadur Tuul Sepp hästi kokku USA-s toimunud zooloogiakonverentsi.

Inimeste nottimine ei tule siiski elusloodusele kasuks

12.01.18 ... Sõjas ei hukku ainult inimesed. Värske suuruuring viitab, et relvastatud konfliktide ja Aafrika suurimetajate allakäigu vahel on tugev seos.

Õistaimede edukuse tagab väike genoom

12.01.18 ... Teadlased on leidnud hea seletuse juba Charles Darwinit vaevanud mõistatusele: kuidas said õistaimed nii kiiresti maakera ökosüsteemides nii domineerivaks?

Tallinna botaanikaaias saab ka jaanuaris nautida lilleilu

11.01.18 ... Tallinna botaanikaaias on jaanuaris suvine meeleolu ja saab nautida lilleilu.

Läänemere kilu saab kitsastel aegadel paremini hakkama kui räim

11.01.18 ... Kilu ja räim söövad Läänemeres sama toitu, ja kui nad peavad omavahel konkureerima, tuleb kilu tõenäolisemalt võitjaks. Kilu valib vähem, mida suhu pistab, ning on edukam toidu leidmisel. Ja toidu pärast kilu ja räim kindlasti võistlema peavad, sest toitu Läänemeres napib. 

Delfiin võib eneseteadlikuks saada nooremas eas kui inimene

11.01.18 ... Peeglike, peeglike seina peal, kes on eneseteadlikem imetaja ilma peal? Teadlased on nüüd peeglikeste abiga kindlaks teinud, et laiksilm-delfiinid ilmutavad eneseteadlikkuse märke nooremas eas kui inimesed või šimpansid.

TÜ uuring: iidne DNA aitab ennustada tuleviku kliimamuutuste mõju taimedele

11.01.18 ... Viimase jääaja järel on elurikkus väiksem kui jääaja eel ning kliima soojenedes ei pruugi taimkatte mitmekesisus kasvada. Kliimamuutuse mõju ühele liigile võib vallandada ökosüsteemis terve muutuste ahela. Seda ja paljut muud said eesti teadlased teada uurides igivana DNA-d.

Jahimehed ja inspektsioon ei pea veelinnujahis küttimispiirangut mõttekaks

10.01.18 ... Jahimeeste selts ja keskkonnainspektsioon ei pea mõttekaks Eesti Ornitoloogiaühingu avalikku pöördumist kehtestada veelinnujahis küttimislimiit. Valdavalt välismaiste linnuküttide jahieetikat aitaks kõige tõhusamalt parandada teavitustöö ja spetsiaalne eksam ning keskkonnakomisjon plaanib jahiseaduse muudatust.

Muutused sunnivad kolima: kas niiduliblikad leiavad pelgupaiga raiesmikel?

10.01.18 ... Poolooduslikud avamaastikud – loopealsed, puisniidud, aruniidud – on ühed liigirikkamad kooslused, mis pakuvad elupaika ka paljudele liblikatele ja teistele putukaliikidele. Kahjuks on poollooduslikud niidud Eestist ja kogu maailmast kiiresti kadumas. Hiljuti avaldatud Tartu ülikooli zooloogide teadustööst ilmneb, et majandatav metsamaastik võib niiduliblikatele pakkuda olulist leevendust.

Hinnatud jahilinnust metsisest on saanud kaitsealune liik

09.01.18 ... Tänane Linnuvaatleja teadusuudis räägib metsise arvukuse muutustest Baltimaades viimase sajandi jooksul. Uuring valmis Tartu ülikooli looduskaitsebioloogi ja Postimehe aasta inimeseks valitud Asko Lõhmuse juhtimisel. Eesti ornitoloogiaühing valis metsise 2018. aasta linnuks.

Esimesed loomad vajasid hapnikku vähe

09.01.18 ... Hapnikku on loomadele vaja nagu õhku. Kuid kui tähtis oli hapnik loomadele siis, kui loomad alles tekkisid? Ameerika teadlaste uuringust nähtub, et võib-olla mitte nii väga.

Mis hukutab maailma kõige vastupidavamad loomad?

08.01.18 ... Loimurid on vahvad ja vastupidavad loomad, kuid selgub, et nendegi vastupidavusel on piirid. Itaalia teadlased on avastanud, et kõrge temperatuuri ja ultraviolettkiirguse koostoime võib olla loimuritele hukutav.

Kolm soovitust talvises metsas ellu jäämiseks

07.01.18 ... Kas tänapäeva inimene suudaks mugavusteta metsas hakkama saada ja mida teha siis kui tulebki päriselt metsa jääda. “Osoon” tegi puust ja punaseks soovitused, kuidas talvises metsas ellu jääda.

Maaülikooli uuring: kahjurid panevad tammelehed unikaalselt lõhnama

05.01.18 ... Hariliku tamme (Quercus robur) lehtedel parasiteerib nii Eestis kui ka mujal Põhja-Euroopas hulk erinevaid pahkvaablasi (Hymenoptera, Symphyta). Pahkvaablaste munemine lehekoesse põhjustab lehepinnal omapäraste kasvajate – pahkade – teket.

Bonobote seas on lurjused au sees

05.01.18 ... Keegi meist ei taha tegemist teha lurjusega. Võib-olla mõned mõnikord tahavad, aga üldreeglina ikka ei taheta. Kuid bonobotel on asi teisiti. Nende seas näivad lurjused olevat suure au sees, kui uskuda Ameerika teadlaste katsetulemusi ja nende tõlgendusi.

TÜ loodusmuuseumis said lastest mõne tunniga haruldaste liikide spetsialistid

03.01.18 ... Kui lumi maha tuleb, võib nii metsas kui ka linnas parkides märgata loomade jälgi. Kolmapäeval Tartu ülikooli loodusmuuseumi looduspäeval osalenud lastel nende eristamisega probleeme polnud ja seetõttu võeti ette veel kaugemadki maad ning väikestest loodusesõpradest said mõne tunniga spetsialistid ka haruldaste liikide osas.

Tartu tihased kisavad vähem kui Pariisi omad

02.01.18 ... Linnade laienemine on mõjutanud paljude liikide kohanemisvõimet ja käitumist. Tartu ülikooli teadlased uurisid meie rasvatihaste näitel linna- ja maalindude agressiivsust. Ka uurija sõrme nokaga hammustamine oli teadustöös oluliseks käitumismustriks.

Hispaania karud ei pärinegi jääaegsetest pagulastest

28.12.17 ... Ka Hispaanias elab karusid, kuigi vähe, mitu korda vähem kui Eestis. Seni on arvatud, et Hispaania karud pärinevad viimasel jääajal põhja poolt sisse rännanud karudest, kes mandrijää eest pagedes leidsid Hispaanias sobiva pagula ehk refuugiumi.

Läänemeres tegutsevad kurjad "mudilased"

27.12.17 ... Karbi sees ja tomatikastmes jõuab ümarmudil meieni Musta mere äärest. Need kalad on juba püütud ja töödeldud – eesti keeles veidi naljaka nimetusega konserviks “Mudilased”.

Linnud vehivad saba kiskjate heidutamiseks

27.12.17 ... Mitmed linnuliigid vehivad pidevalt sabaga. Tuleb välja, et see võib olla liikidevahelise suhtlemise vahend, millega lind kiskjale sõnumi saadab.

Vesiliku genoom näitab, kuidas uusi kehaosi ja närvirakke kasvatada

27.12.17 ... Salamanderlased on salapärased sabakonnalised, keda elab mitmel mandril. Nende seas on ka vesilikud, keda Eesti mail ja vetes leidub kahte liiki. Nüüd on Rootsi teadlased vesiliku hiigelsuure genoomi ära järjeldanud, lootes sellega salamanderlaste saladustele paremini jälile jõuda.

Seakatku vastu loodetakse abi vaktsiinist

23.12.17 ... Katk käib ringi ja laastab Euroopat. Nii peegelduvad viimased neli aastat teadusajakirja Science populaarteduslikus kokkuvõtteartiklis, mis räägib seakatkupuhangust Balti riikides ja Euroopas. Artiklist selgub, et praegu pannakse üha enam lootust vaktsiini väljatöötamisele.

Kalal aitab vee liikumist tunda geen, mis inimesel aitab kuulda

22.12.17 ... Kala tunneb vee liikumist võib-olla umbes samamoodi, nagu inimene kuuleb heli. Aga võib-olla ka mitte. Igal juhul on värskes teadusuuringus selgunud, et sebrakalal tegeleb vee liikumise tajumisega samasugune geen, kui üks neist, mis inimesel tegeleb kuulmisega.

Poliitiline ebastabiilsus ja haldussuutmatus ohustavad elurikkust

21.12.17 ... Linnuriigi ja inimeste riigi elu on tihedamalt seotud kui me arvata oskame. Ulatuslik ja pikaajaline rahvusvaheline uuring on tuvastanud, et riigi keskvalitsuse haldussuutilikkus on kõige tugevam tegur paljudest vaadeldutest, mis mõjutab riigi territooriumil elurikkuse käekäiku.

Uuring: elu tekkis juba nelja miljardi aasta eest

20.12.17 ... Austraaliast juba mõne kümnendi eest päevavalgele tulnud veidrad moodustised on tõepoolest 3,5 miljardi aasta vanused fossiilid, sedastavad ameerika ja austraalia paleontoloogid. Aastaid lahkhelisid külvanud säilmete mitmekesisus viitab, et elu tekkis Maal juba vähemalt nelja miljardi aasta eest.

Lärmakaima kala tiitel vahetas omanikku

20.12.17 ... Sonari ja mikrofonidega mõõtmisi teinud ameerika bioloogide sõnul teevad vee all kõige valjemat häält parve koondunud Califonia lahe varjukalad (Cynoscion othonopterus). Pole vaja ilmselt lisada, et lärmamine langeb kokku kalade kudemisperioodiga.

21. sajandi looduskaitse: valvekaamerad ja valvurid kotkapesade juures

19.12.17 ... 46% imetajaliikidest, 24% roomajatest ja 19% lindudest on seotud elusloodusega kaubitsemisega. Arvestatav osa sellest on illegaalne ja nii ei kuulu automaatrelvadega valvurid vaid Aafrika loomaparkide praktikasse.

Miks kasutatakse Eesti küpsistes palmiõli ja kas saaks ka ilma?

15.12.17 ... Palmiõli on üks populaarseimaid ülemaailmselt kasutatavaid taimseid rasvasid, see on odav ja suure tootlikkusega – kahjuks kasvavad õlipalmid troopikas ning tohutut globaalset nõudlust katvate palmiistanduste rajamiseks raiutakse suurel hulgal troopilisi vihmametsi. Metsi, mille üheks silmapaistavaks elanikuks on Indoneesias orangutanid.

Päevavalgele tuli vanim plesiosaurus

14.12.17 ... Elasid kord plesiosaurused. Nad olid pika kaela, väikese pea ja loibadeks muundunud jäsemetega suured loomad, kes ujusid ammustel ajastutel maailma meredes. Teadlased on ammu arvanud, et nad olid olemas juba triiase ajastul, kuid nende fossiile oli seni leitud alles alates juura ajastust. Kuni viimase ajani!

Lasteaiad saavad kala-aabitsad

13.12.17 ... Valmis on saanud lasteaia viimaste rühmade lastele mõeldud "Meie pere kala-aabits". Autorid loodavad, et veel selle aasta jooksul jõuab aabits igasse lasteaeda ning selle abil hakkavad lapsed tähtede ja numbrite õppimise kõrval ka kalu armastama.

Noore turteltuvi tiib sobib rändeks, kuid mitte põgenemiseks

13.12.17 ... Tiibade kuju määrab lindude lennuvõime – kui pikad tiivad on sobilikumad pikkade distantside läbimiseks, siis lühemad tihedas taimestikus manööverdamiseks ja kiskjate eest põgenemiseks.

Mesilaste kõhubakterid aitavad õietolmu seedida

13.12.17 ... Nii nagu inimese kõhus elab kasulikke baktereid, nõnda elab ka mesilase kõhus baktereid, kes aitavad mesilinnul seedida õietolmus sisalduvaid aineid.

Kae perra, kuidas kaber kuusikus kepsleb

12.12.17 ... Aasta loom metskits on üks Eesti levinumatest imetajatest. Sellegipoolest jääb suur osa autoaknast nähtud põlluservas seisva kitsepere elust tavainimese jaoks varjatuks. Vaata Tartu ülikooli doktorandi, Ants Tulli, tehtud videot suvisest kitseelust.

Koolilapsed koostasid Eesti sünnipäeva auks taimevaramu

11.12.17 ... Suve jooksul kogusid kümned koolilapsed oma kodukohast taimi, et vabariigi 100. sünnipäeva auks neist herbaarium koostada. Kokku kuivatati ja määrati ära 159 liiki taimi, mida säilitatakse nüüd Tartu ülikooli loodusmuuseumi botaanikakogudes.

Teadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle?

11.12.17 ... Kuigi nii saia kui õlut kergitab pärmiseen, teeb saiast saia ja õllest õlle pisut erinev seen, selgitab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi süsteemibioloogia külalislektor Kairi Koort.

Koolibri lennustiil nõuab suurt südant

11.12.17 ... Koolibri on väike lind, kuid tal on suur süda. Suhteliselt suur, võrreldes linnu enda suurusega, sest koolibri eriline lennustiil nõuab rohkesti energiat.

Ka väike kogus taimekaitsevahendit paneb jooksiklased veidralt käituma

11.12.17 ... Piisab vaid väikesest kogusest taimekaitsevahendist ning jooksiklased, need väikesed mardikad, hakkavad käituma veidralt – muudavad oma puhta toidu tarbimist, kehasoojust ja aktiivsust.  

Kuu eest terveks ravitud merikotkas on pliimürgistuse tõttu taas raskes seisus

09.12.17 ... Veidi enam kui kuu aega tagasi ravisid maaülikooli loomaarstid terveks merikotka, kes lasti Pärnumaal ka vabadusse. Nüüd on sama lind jälle arstide hoole all, põhjuseks pliimürgistus. Linnu tervislik seisukord on kriitiline.

Humanitaarid peavad looduse kokkukukkumise hoiatusse sõna sekka ütlema

09.12.17 ... Isegi kui inimene võib teada, kuidas kunagi mingit asja on tehtud, kuid ei ole seda teadmist või oskust kunagi kasutanud, toob see kaasa “unustamise võla” ehk me kaotame oskused, mis olid meie esivanematel, kirjutab etnobioloog Raivo Kalle Sirbis.

Eestist leiti teadaolevalt maailma vanim silm

07.12.17 ... Jõelähtme vallast Savirannast päevavalgele tulnud trilobiidikivistis peitis 530 miljoni aasta vanust liitsilma. Lootus sedavõrd hästi säilinud ja veelgi vanemate nägemiselundite leidmiseks on õhkõrn.

Soomes alustavad linnud pesitsemisega üha varem

06.12.17 ... Kliimamuutuste mõju uurimiseks vajalike pikaajaliste andmete kogumine on vaevaline. Kui andmeid ilmastiku kohta kogutakse tänapäeval riiklike seireprogrammide raames, siis näiteks lindude pesitsusandmete kogumisel võetakse sageli appi harrastuslinnuvaatlejate nö kodanikuteaduse (citizen science) projektid. Üks vanimaid harrastusteadlaste poolt kogutud andmestikke pärineb Soomest, kus linnuvaatlejad on registreerinud lindude pesitsusandmeid juba 75 aastat.  

Kuidas töötab linnujaam?

05.12.17 ... Osoon käis Ölandi saare lõunatipus, kus asub Rootsi kõige kuulsam linnuala, Ottenby. Seal asub ka linnujaam, mis on tegutsenud juba 1946. aastast. Nemad saavad uhkeldada maailma vanima järjestikuse püügiseeriaga.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: