26.10.20 ... Kui inimene saab vanemaks, siis muutub olulisemaks väiksem sõprade ring ja pikaaegsed sõprussidemed. Samuti eelistavad inimesed pigem positiivseid sõprussidemeid kui pingeid ja konflikte sõpruses. Seni on arvatud, et selline käitumine on omane ainult inimestele, kuid nüüd selgus, et ka šimpansid valivad sõpru sarnastel põhimõtetel.

23.10.20 ... Evolutsioon on imeline: looduslik valik on näiteks osanud ajapikku luua mitmesuguseid olendeid, kes suudavad õhus ringi lennata. Alati ei hiilga need lendajad siiski pistrikuliku kiiruse või pääsuliku akrobaatikaga.

22.10.20 ... Varemgi oma tugeva kesta poolest tuntud mardikas Phloeodes diabolicus peab välisele rõhule vastu kaks korda paremini kui teised mardikad, leidsid California Ülikooli teadlased. Putuka kihilised ja pusletükke meenutavad tiivad annavad inseneridele ideid, kuidas luua vastupidavamaid liitekohti.

22.10.20 ... Eesti veised on ühed paremad piimaandjad Euroopas. Paraku surevad veised nii meil kui ka mujal üha nooremalt. Abi oleks suurfarmides täppismeditsiini rakendamisest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

22.10.20 ... Antarktika vetes elutsevad lõuna-lonthülged on aidanud teadlastel teada saada, et väga külma vee voolukeeled nilpsavad neis meredes sagedamini kui arvatud.

19.10.20 ... Teadlased seadsid ajalised piirid zeptosekundi skaalal toimuvale sündmusele. Täpsemalt kulus valguseosakesel vesinikumolekuli pikkuse vahemaa läbimiseks 247 zeptosekundit.

19.10.20 ... Keskkonnainfo telefonile jõudnud ulukiõnnetuste teateid oli enne 2015. aastat umbes 2000–2500, kuid paari aastaga kerkis see arv juba kolme poole tuhandeni ning viimasel kahel aastal on registreeritud juba üle 6000 ulukiõnnetuse.

19.10.20 ... Kui kodus juba on üks kass, ent mõttes on võtta juurde ka teine, võib tekkida kõhklus, kas see on ikka hea mõte. Zoosemiootik ja koolitaja Laura Kiiroja annab nõu, millega arvestada teise kassi majja toomisel.

16.10.20 ... Miks kasvavad mõned puud kõrgemaks kui teised. Teadlased väidavad hiljuti tehtud uurimistöö põhjal, et troopilises metsas võib oluliseks kõrguse piirajaks olla tuul.

15.10.20 ... Metsa võime atmosfäärist süsinikku siduda sõltub kliimast: mida soojem ja niiskem on õhk, seda vähem mets süsinikku seob. Samuti oleneb metsa süsinikuringlus selle vanusest. Metsaomanik saab oma puistu süsiniku sidumise võimet tõsta õigel ajal tehtud lageraie ja istutamisega, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

15.10.20 ... Satelliidifotode analüüsiga on teadlased tuvastanud Lääne-Aafrikas iga üksiku puu 1,3 miljoni ruutkilomeetri suurusel alal. Varsti on teatud piirangutega võimalik kaardistada ka kogu maailmas iga puu asukoht ja suurus.

15.10.20 ... Nagu inimesed, eelistavad ka lehmad silmast silma suhtlust. Austria teadlased leidsid äsjases uuringus, et päris inimese hääl ja lähedus mõjuvad lehmadele lindistatud häälest rahustavamalt.

13.10.20 ... Paljudele koeraomanikele meeldib oma lemmikute pead hoida ja neile sügavale silma vaadata. Ungari teadlaste uuring näitab aga, et koerad seda sama palju ei naudi ja vaataksid parema meelega hoopis liigikaaslastele otsa.

12.10.20 ... Eesti 1500 looduslikku järve, millest 90 seisundit peab seirama. Järvede ökoloogiline seisund on meile teada, kuid enamiku kohta puuduvad sügavuskaardid, tõdeb Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Egert Vandel.

08.10.20 ... Paljud kassiomanikud väidavad, et oma kassile aeglaselt silmi pilgutades vastab kass rõõmsalt samaga. Nüüd näitasid Briti teadlased katsetega, et aeglane pilgutamine mõjub tõepoolest kassidele justkui soe naeratus.

07.10.20 ... Värske uuringu kohaselt peaks Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamisel tähelepanu pöörama muuhulgas ka põhjaveega seotud küsimustele. Valede otsuste korral võib Viimsi elanike vesi muutuda joogikõlbmatuks.

02.10.20 ... Ebisu nime kandev Jaapani kass võib olla maailma esimene kassist miim, kelle võime oma omaniku käitumist järele aimata on tõestatud kontrollitud katsetingimustes. Nii head matkimisvõimet on varem täheldatud vaid üksikute loomaliikide puhul. Ühtlasi osutab see, et imetajad õppisid teisi matkima juba üsna varajases arengustaadiumis.

02.10.20 ... Septembri lõpus sattus Kabli linnujaama mõrdpüünissese lisaks lindudele ka kaks isast paju-lõunakõrsikut. Seni teadaolevalt jäävad Eesti jaoks uue liigi lähimad pesitsusalad Lätti.

01.10.20 ... Lääne-lontmudila nime kandev kala on 89. Eesti vetest leitud kalaliik.

01.10.20 ... Kuidas korallid, need imekauneid kolooniaid moodustavad loomad, kliima soojenemisega toime tulevad, võib sõltuda sellest, kas nende keskkonnas leidub piisavalt rauda.

30.09.20 ... Eesti ornitoloogiühing kutsub aasta linnust tuttpütist tegema digijoonistusi ja saatma neid neile hindamiseks. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi rääkis "Ringvaatele" linnu isikupäradest lähemalt.

30.09.20 ... Tänapäeval saab veebist osta kolmandikku maailma roomajaliikidest, keda müüakse nii moetööstusesse kui ka lemmikloomadeks. Paraku ei reguleeri rahvusvahelised lepped nendega kauplemist kuigivõrdki, selgub värskest uuringust.

30.09.20 ... Maakera floora ja fauna on kliimamuutusega toimetulekuks kolinud uutesse elupaikadesse ning nihutanud isegi oma sigimisperioode. Nüüd näitab värske uuring, et lilled on viimase 75 aasta jooksul tõusva temperatuuri ja hõreneva osoonikihiga toimetulekuks vähendanud oma kroonlehtedes ultraviolettvalgust neelava pigmendi sisaldust.

30.09.20 ... Septembrikuu tormised ilmad tõid Eestisse koguni kaks uut linnuliiki – põhja-tormilind ja ameerika vihitaja.

29.09.20 ... Lõunapoolusel Rossi mere äärsel Irizari neemel katab maapinda erinevast ajast pärit pingviinisäilmete sasipundar. Merebioloogide hinnangul viitab leid muistsele pingviinikolooniale, kes asustas neeme viimati 800 aasta eest.

28.09.20 ... Nädalavahetusel toimus Matsalus "Vereta jaht", mis algselt pidi toimuma mais.

28.09.20 ... Kui kunagi võis võrrelda inimeste rumalalt ressursinõudlikku mõistust paabulinnu sabaga, siis kaasaegses maailmas edukas olemiseks on uute oskuste omandamine ülioluline. Paraku on uued õpivõimalused nende maksimaalse tõhususega ära kasutamiseks evolutsiooniliselt veel liiga uued.

28.09.20 ... Miks on nii, et mõned inimesed toovad metsast välja seeni kilode kaupa, aga teised ei saa näiliselt sarnasest metsast midagi? Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektor Tõnu Ploompuu selgitab minutiloengus lähemalt, millest see täpsemalt sõltub, missugusest metsast leiab palju seeni ning millisest mitte.

25.09.20 ... Linnulaul kõlas koroonapandeemia ajal paljude inimeste sõnul teistmoodi, selgub värskest uuringust.

25.09.20 ... Naerusuine nokkvaal suudab vee all veeta enam kui kolm ja pool tundi ühtejärge. Seda on palju rohkem kui teadlased seni aimasid.

24.09.20 ... Metslooma elu pole lihtne, tal on tavaliselt rohkesti vaenlasi, kes sooviksid ta meeleldi nahka pista. Seetõttu on need loomad üsna pidevalt valvsad, vähimagi ohumärgi korral tarduvad paigale või pistavad punuma.

23.09.20 ... Ornitoloog Tarvo Valker sai valmis uue raamatu "Kuidas saada linnuvaatlejaks?". Autori sõnul ajendas teda teost kirjutama see, et viimane sarnase käsitlusega raamat ilmus Eestis enam kui 50 aasta eest.

22.09.20 ... Kliima soojenemine on muutnud lindude pesitsusaja keskmiselt 1,7 päeva lühemaks, selgus Soome teadlaste uuringust. Kuigi nähtuste seose üksikasjad pole veel selged, võib muutuv kliima panna linnupoegi kiiremini suureks kasvama. Samuti võib see muuta pesitsevatele lindudele vajaliku toidukoguse lühemat aega kättesaadavaks.

21.09.20 ... Suur osa Euroopas müüdavast puusöest pärineb troopilistest metsadest. Sageli on sellise söe tooteinfo eksitav, mistap võib tegu olla ebaseaduslikult raiutud küttematerjaliga, selgub värskest uuringust.

20.09.20 ... Tervise arengu instituut (TAI) palus tänavu esmakordselt saata endale puuke. Kampaania "Pane puuk posti" osutus erakordselt menukaks ja teadlastele uurimiseks laekus 6199 puuki.

18.09.20 ... Lystrosauruse-nimelised imetajate eellased võisid polaaröö ajaks oma elutegevust oluliselt aeglustada ehk langeda talveune-laadsesse seisundisse. Talveuni on seega seni arvatust palju vanem nähtus, selgub värskest uuringust.

16.09.20 ... Aeglasemalt suureks sirguvatel kanadel on parem tervis ja mänguhimulisem elu, kui tavaliste kanatõugude esindajatel, selgus rahvusvahelisest selgub kanu ärilistel eesmärkidel kasvatavaid farme haaranud uuringust.

16.09.20 ... Inimtegevuse tagajärjel on looduslike märgalade pindala Maal vähenenud alates 20. sajandist enam kui poole võrra ja langenud paljude liikide arvukus. Tartu Ülikooli nooremteaduri Elin Soometsa kaitstud doktoritöö annab näpunäiteid, mida tuleks Eesti tiikide, märgade hooldatud rannaniitude ja metsanduseks kuivendatud märgalade taastamisel silmas pidada.

16.09.20 ... Eesti Maaülikooli teadlaste juhtimisel järjestati esmakordselt Euroopa säga genoom. Kala geneetilist koodi lahti muukides loodavad teadlased paremini mõista säga ülikiire kasvu, hea isu ja pikaealisuse saladusi. Säga võib teadaolevalt kasvada kuni viie meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilogrammi, olles üks suurimaid mageveekalu kogu maailmas.

15.09.20 ... Eestis loodetakse taastada looduskaitsealuse ebapärlikarbi populatsioon. Paar tuhat alla millimeetri pikkust karpi on praegu RMK Põlula kalakasvanduses, kus need kasvatatakse nii suureks, et saaks loodusesse lasta.

15.09.20 ... Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöös uuris Riinu Kiiker kartuli-lehemädaniku tekitaja P. Infestasnsi genotüüpide levikut. Samuti vaatles ta, milline on selle haigustekitaja populatsiooni struktuur ja mitmekesisus Baltimaades.

14.09.20 ... Põllumehele on vaja elust kihavat ja viljakat mulda, mistõttu on kasvanud nõudlus mulla bioloogilisi protsesse stimuleerivate toodete ehk biopreparaatide järele. Tartu Ülikoolis valminud magistritöös aga leiti, et kallite preparaatide soetamisel tuleks olla ettevaatlik, kuna need ei suurenda taimekasvu ning pahatihti ei sisalda ka lubatud kasulikke mikroorganisme.

11.09.20 ... Tartu ülikooli loodusmuuseumis on reedel ja laupäeval väljapanekul sajad seeneliigid, mida parasjagu Eesti metsadest leida võib. Seenenäitus on traditsiooniliselt kestnud juba aastaid, kuid tänavune seenesaak on keskmisest kõvasti suurem.

10.09.20 ... Viimase 50 aastaga on vähenenud loomaliikide arvukus keskmiselt enam kui kahe kolmandiku võrra, selgub Maailma Looduse Fondi värskest raportist.

10.09.20 ... Augusti lõpus leiti Eestis pärast pooltteist aastat sigade Aafrika katku nakatunud metssiga. Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop nentis, et haiguse tegeliku leviku osas selguse saamine võib võtta kuni pool aastat.

09.09.20 ... Andide kõrgmäestikus elavad koolibrid tulevad öösiti toime ka nullilähedase õhutemperatuuriga. Äsjase uuringu järgi on linnukestel võtta nutikas vastumeede: nad viivad mitmeks tunniks ise oma kehatemperatuuri kümneid kraade alla, vahendab Science.

08.09.20 ... USA Texase osariigis Timber Creeki loomakliinikus sündis augusti alguses maailma esimene Przewalski hobuse kloonitud varss, kes lisab loodetavasti tulevikus oma hääbumisohus liigile geneetilist mitmekesisust. Varsa kloonimiseks kasutati 40 aasta eest nn külmutatud loomaaeda tallele pandud rakku.

08.09.20 ... Hõbekajakas saab väga hästi aru, kas inimene teda vaatab või mitte, selgub Briti teadlaste uuringust. Sest kui inimene kajakat vaatab, siis põgeneb kajakas rutem.

08.09.20 ... Lindude sotsiaalseid suhteid on seni uuritud valdavalt tehistingimustes, kuna looduses toimetavad linnud on vilkad ja näivad inimsilmale äravahetamiseni sarnased. Kui linde õnnestubki märgistada, on ühel uurijal väga keeruline koguda tõesteks järeldusteks piisavalt andmeid. Austraalias tulidki tavainimesed teadlastele appi just kakaduude seltsielu uurimisel.

07.09.20 ... Eestis käivad Euroopa Liidu LIFE-programmi ja keskkonnainvesteeringute keskuse toel kuuel kaitsealal soode taastamise tööd. Selleks, et huvilised saaks seda protsessi jälgida, on Lääne-Virumaal valminud temaatiline õpperada.