15.10.19 ... Mikrovetikad on toit kaladele ja teistele veeorganismidele ning toiduahelat pidi jõuavad ka inimese söögilauale. Paljud mikrovetikad aga toodavad mürkaineid ning võivad põhjustada mürgistust. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi nooremteaduri Sirje Sildeveri juhtimisel määrati Jaapani põhjaosas Ohhoota meres DNA abil mürke tootvaid mikrovetikaid.

14.10.19 ... Teadlased on töödelnud linnupoegade ajurakke ja muutnud sellega nende laule.

11.10.19 ... Reedel asustati Narva jõkke 5000 tuurakala. Teadlased loodavad, et tuurad tunnistavad Narva jõge oma kodupaigana ning hävinud tuurapopulatsioon taastub.

08.10.19 ... 2005. aasta jaanuaritorm murdis Rootsis metsa ja nüüd on teadlased teinud järeldusi, kuidas see metsalindudele mõjus.

07.10.19 ... Nüüd on peaaegu kindel, et Austraaliast leitud ligi kolme ja poole miljardi aasta vanused kivistised on tõepoolest kunagised mikroorganismid. Ja kui see on tõesti nii, siis on nad kõige vanemad teada olevad elusolendid Maal.

07.10.19 ... Juulis leitud suur sinikiil, hiljutine palvetajaritsikas ja nüüd väike-punasilmliidrik – uusi putukaliike on lähiajal Eestisse jõudnud omajagu. Teadlaste sõnul on kliimamuutused oluliseks teguriks lõunapoolsete liikide leviku soodustamisel.

04.10.19 ... Haide ja raide iidne sugulane Phoebodus, keda ujus rohkesti ringi Devoni ajastu meredes ligi 400 miljonit aastat tagasi, oli pikliku kehaga nagu angerjas.

03.10.19 ... Sügis on käes ja see tähendab, et paljud linnud valmistuvad lõunasse lennuks. Suleliste rändamist on Eestis uuritud üle 100 aasta ja igal aastal näevad vaatlejad üht või kaht haruldast lindu. Kabli linnujaama juubeliks otsustas üks haruldus end kohale tulnud huviliste rõõmuks ka näidata.

01.10.19 ... Loomad kulutavad aktiivsest ajast enam kui kolmandiku ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna - Tartu Ülikooli osalusel tehtud uuring seadis selle seose kahtluse alla.

30.09.19 ... Vaalad on suured loomad, ja ka aju on neil suur. Kaks Briti teadlast väidab nüüd, et suure aju arenemisele võisid kaasa aidata muutused vaalade toitumises.

29.09.19 ... Kas ja kuidas mõjuvad raadiolained elusolenditele? Tšehhi teadlaste uuringust ilmneb, et nõrgad raadiolained võivad panna prussakate bioloogilise kella aeglasemalt käima.

27.09.19 ... Kassid ei pruugi seda küll pidevalt välja näidata, kuid on kiindunud lähituttavatest inimestesse ligikaudu sama palju kui koerad või väikelapsed.

27.09.19 ... Teadlased on avastanud erakordselt soolase, aluselise ja kohati ka mürgise veega järvest olendeid, keda seal enne ei teatud elavat.

24.09.19 ... Kuigi õige lennusuuna leidmine on osaliselt talletunud lindude geenidesse, on orienteerumiseks olulised hulk tegureid nagu maamärgid, öine tähistaevas, Maa magnetväli ja teatud puhkudel ka lõhn. On teada, et ka tehisvalgustus raskendab lindudel tähekaardi "lugemist".

23.09.19 ... Tartu ülikooli botaanikaaias kasvab omajagu taimi, millel pole veel eestikeelset nime. Nüüd on otsustatud neile nimed siiski panna ja seda kõigi soovijate abiga.

23.09.19 ... Elektriangerjas on eriline kala, kes suudab kostitada tugeva elektrilöögiga nii saaklooma kui ka ründajat. Nüüd selgub, et elektriangerjaid võib olla mitu liiki.

20.09.19 ... Liblikas on tore värviline elukas, aga mis toimub tema pisikeses peas? Mida saab välja lugeda tema pilgust? Ja tunnaldest? Miks mõned liblikad on lihtsameelsed ja teised "teravad pliiatsid"?

17.09.19 ... 26 Eesti sookurge osales suures üle-euroopalises geeniuuringus. Lindude levikut ja geneetiliste populatsioonide eristumist mõjutavad mitmed tegurid - teadlased vaatasid Euroopa sookurgedele tõsisemalt otsa.

16.09.19 ... Eestist leiti esimest korda palvetajaritsikas. Selle välimuse poolest äärmiselt atraktiivse looma leidsid Pärnumaalt Uulu külast kohalikud lasteaialapsed Heisi Borisova ja Madis Suvisild.

14.09.19 ... Kuivõrd sobib majandatav metsamaastik, näiteks raiesmik elupaigaks päevaliblikatele – nii neile, kes vajavad avatud elupaiku, kui ka neile, kelle elu on tihedamalt metsaga seotud, uuris Mari-Liis Viljur, kes kaitses sel teemal doktoritöö Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.

13.09.19 ... Niipea, kui merekilkpkonnapoeg rannaliival munast koorub, asub ta kohe mere poole loivama. Võib arvata, et nii on käitunud kilpkonnapojad paljude põlvede ja tuhandete aastate jooksul.

11.09.19 ... Jaapani rannikult on leitud teadusele uus vaalaliik. Jaapani vaalapüüdjate jaoks liik siiski uus ei tundu olevat, neil on tema jaoks nimigi olemas, Kurotsuchikujira ehk ligikaudses tõlkes must vaal.

10.09.19 ... Kliima soojenemine on seni banaanikasvatajatele kasuks tulnud, kuid tulevikus võib saagikuse kasv pidurduda ja mõnel pool võib saagikus koguni kahanema hakata.

09.09.19 ... Orkaan Dorian pole katastroofiline mitte ainult Bahama saartel elavatele inimestele, vaid võimalik, et see tappis ka Bahama puukoristaja viimased isendid, mis tähendab, et see liik on nüüd välja surnud. Kadunud võivad olla ka mitmed teised linnuliigid, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

06.09.19 ... Loch Nessis ei ela hiiglaslikku juuraajastu koletist, küll aga suuremal hulgal angerjaid, selgub järvest kogutud veeproovides leidunud pärilikkusainet uurinud teadlaste tööst.

06.09.19 ... Kas oskate aimata, mis linnuliigile kuuluvad rahvapärased nimed nagu ööketraja, päevapetis, sääsekull ja kaeratsura, küsib Vikerraadio rubriik "Rohseäuts".

05.09.19 ... Läänemaa loopealsetel on suviti valgete taldrikute read, mis ei ole sugugi mõne matkalise loodusesse unustatud prügi, vaid hoopis Eesti ainsa ämblikuteadlase tööpõld. Arahnoloog Mart Meriste märkis ka, et kui vilunud teadlane tunneb enamasti liigi ära ämblikule näkku vaadates, siis on terve hulk ka selliseid liike, mille tuvastamiseks tuleb uurida suguelundeid.

04.09.19 ... Keskkonnaamet ja Maaülikooli teadlased viivad nädala jooksul 3000 jõevähki ümber nende uutesse kodudesse teistes veekogudes. Eesmärk on luua uusi vähipopulatsioone kohtades, kus vähki ei ole, ja taastada neid veekogudes, kus vähikatk on varem jõevähi võtnud.

03.09.19 ... Mõnesaja aasta eest tõsisema hoo sisse saanud aretustöö tõttu erinevad eri koeratõud lisaks välimusele ka aju poolest, selgub enam kui 30 koeratõu aju võrrelnud teadlaste tööst.

03.09.19 ... Loomade suhtlemine helide abil on selgroogsete seas laialt levinud. Selle parimaks näiteks on linnud, sest nende laulu või muid häälitsusi võib kuulda igal ajal.

29.08.19 ... Kaie Kriiska kaitses eile Tartu Ülikoolis doktoritöö, mis täpsustab peenikeste juurte, okaste ja teepuru abil Eesti kasvuhoonegaaside raporti metsandussektori andmeid ja toetab seeläbi teaduspõhise kliimapoliitka arengut. Eesti kuusikutes ja männikutes süsinikuringet uurides põrkus Kriiska nii jahimeestega kui ka pulmameeleolus sokuga.

28.08.19 ... Linnas elavatel varestel on veres rohkem kolesterooli kui nende maal elavatel liigikaaslastel. Põhjuseks on toit, mida linnavaresed söövad.

26.08.19 ... Iidsete koopakarude DNA uus analüüs annab senisest veelgi enam põhjust pidada inimest nende suurte loomade kadumises süüdi.

21.08.19 ... Kuigi illegaalset loomakaubandust piiravad rahvusvahelised seadused, sealhulgas CITES-i konventsioon, on seda keeruline takistada. Näiteks on konfiskeeritud loomade või nende saaduste põhjal keeruline öelda, millise riigi millisest piirkonnast need pärinevad, kuid see teave oleks oluline illegaalse tegevuse peatamiseks.

19.08.19 ... Samblikud kasvavad nii kividel, puudel kui ka maapinnal ning on seejuures kõik isenägu- ja tegu. Sellest kirevast maailmast annab põhjaliku ülevaate Eesti suursamblike triloogia, mille viimane osa – "Eesti maapinna suursamblikud" – äsja trükist saabus. Varem on ilmunud "Eesti puudel kasvavad suursamblikud" (2011) ja "Eesti kividel kasvavad suursamblikud" (2015).

13.08.19 ... Värske teadusuuring näitab, et maasikasaagile on põlde külastavate lindude kasu ja kahjulikkus tasakaalus.

10.08.19 ... Puit on tõeline 21. sajandi materjal: see on loodussõbralik, taaskasutatav ning oma kasvamise ajal süsinikku siduv. Kõike, mida toodetakse täna fossiilsetest materjalidest, on võimalik teha puidust. Juba praegu osatakse puidust toota pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane.

09.08.19 ... Kamerunis ja Ekvatoriaal-Guineas elavad koljatkonnad (Conraua goliath) kaevavad oma järeltulijate kudust väikesteks konnadeks kasvatamiseks väikesi tiike.

08.08.19 ... Papagoid on värviküllased ja valjuhäälsed linnud, kuid kasvult enamasti mitte väga suured. Omal ajal aga elas Uus-Meremaal hiidpapagoi, kes oli suur nagu bernhardiin. Ta oli umbes meetrikõrgune.

07.08.19 ... Taimed kasvatavad tõhusamaks levimiseks lindudega rohkem ja suuremaid vilju, selgub värskest teadustööst.

07.08.19 ... Nii nagu inimestel võib mõni teatav tegevus tuju paremaks teha, näiteks sportlik mäng, selge eesmärgi püüdlemine või heategevuslik annetamine, nii võib see olla ka teistel loomadel.

05.08.19 ... Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanikud ja Eesti Maaülikooli metsateadlased uurisid sajas Lõuna-Eesti looduslikus metsas sealsete elustikurühmade vahelisi seoseid. Uuringu tulemused näitavad muu hulgas seda, milline mets pakub suurimat majanduslikku tulu ja põhjendab, miks oleks mõistlik vältida monokultuursete metsaistanduste rajamist. Tulemused avaldas äsja ka rahvusvaheline ökoloogiatemaatiline teadusajakiri Oikos.

30.07.19 ... Paarikümne aasta eest Vuoksi jõgikonnast leitud sammalloomaliik on levinud soodsa veetemperatuuri mõjul ka mitmetesse Soome järvedesse.

30.07.19 ... Kui kliima samas tempos edasi soojeneb, võib lähiajal ka mesilasenäpp Eestisse pesitsema jõuda. Liigi põhja suunas levimine on juba praegu nende rändeteid suuresti muutnud.

29.07.19 ... Mõned päevad tagasi, 21. juulil oli Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi jalutuskäigul Pärnumaal Tali küla lähistel, et kosutada vaimu lindude vaatlemisega. Viljapõldude kohal tiirlesid hiire- ja herilaseviu, mööda lendas kanakull. Ajaviiteks pildistas Mägi ka kraavipervel lendavaid kiile.

25.07.19 ... Kuigi tavaliselt leiavad mesilassülemid uue elupaiga vanadest tarudest eemal, siis mõnikord läheb ka teisiti. Näiteks Anija mõisaõuel valis sülem uueks elupaigaks mesitarude juures asuva elupuu.

24.07.19 ... Eesti metsades on alanud kukeseenehooaeg ja mitmel pool on kübarad maapõuest välja pistnud ka puravikud, pilvikud, sirmikud ja männiriisikad. Seente rohkuse põhjus on olnud piisavalt soe ja niiske ilm.

24.07.19 ... Eesti loodushoiu keskuse eestvedamisel lasti Narva jõkke 20 000 tuuramaimu. Läänemere-äärsed riigid on võtnud eesmärgiks taastada tuurapopulatsioon.

24.07.19 ... Karud on Eestis ja ka mujal Euroopas kujunemas nuhtlusloomadeks, keda paratamatult peab senisest enam küttima, tõdes loodusteadlane, Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran. Eestis kujundab karude ja teiste liikide arvukust tema sõnul viimastel aastatel toimuv suurem metsaraie.

16.07.19 ... Teisipäeva hilisõhtul algab Eestiski selge ilma korral nähtav osaline kuuvarjutus, järgmine taoline võimalus avaneb alles 2023. aastal.