22.10.21 LOODUS ... Suguhaigus klamüüdia pole üksnes inimeste mure. Koaaladel kulgeb see isegi rängemalt ja vähendab loomakeste arvukust. Nüüd plaanivad Austraalia teadlased klamüüdia vastu kaitsepookida 400 metsikut koaalat.

22.10.21 LOODUS ... Mesilaste elu tundub olevat linnas lihtsam kui maal, vähemalt selle poolest, et linnakivide vahel leiavad nad toitu tõenäoliselt kodule lähemalt kui põldude vahel. Just sellisele tulemusele jõudsid Briti teadlased, kes vaatlesid nii Londoni kesklinnas kui ka linnast väljas elavate mesilaste tantsu.

22.10.21 AJALUGU ... Teadlaste viimaste aastate ponnistused koduhobuse päritolu otsingul kandsid lõpuks vilja. Mahukas rahvusvaheline uuring osutab, et tänapäevase hobuse eelkäija kodustasid 4200 aasta eest Ponto-Kaspia stepialade elanikud.

21.10.21 KESKKOND ... Plastsaaste on suur üleilmne mure, kuid seda suurt muret võivad leevendada väikesed usinad bakterid, kes suudavad lagundada muidu raskesti lagunevat plasti. Enamgi veel – nad suudavad sünteesida lagundamisel saadud tükkidest kohe ka uut, keskkonnasõbralikumat, biolagunevat plastmaterjali.

20.10.21 EESTI ... Tartu Ülikooli loodusmuuseumi on jõudnud haruldane rotikuningas ehk sabapidi kokkupõimunud rotipundar. Tõenäoliselt on tegemist selle sajandi teise registreeritud leiuga kogu maailmas.

20.10.21 LOODUS ... Sel suvel sai maaülikool enda kogusse juurde 50 000 putukat. Need usaldas sinna hobientomoloog Urmas Jürivete, kes on putukate kogumisele pühendanud 50 aastat.

20.10.21 LOODUS ... Metsaökoloog Eliisa Pass külastas üht metsise mänguplatsi Kõrvemaal ja räägib, miks metsis just selliseid elupaikasid eelistab ning miks seda suursugust lindu peab kaitsma.

20.10.21 LOODUS ... Poest marju või puuvilju ostes ei või iial kindla peale teada, kui külluslikult või kui tuimalt nad seekord tegelikult maitsevad.

13.10.21 LOODUS ... Ebapärlikarp on puhta keskkonna tunnusliik, kes on eksisteerinud üle 200 miljoni aasta ning elanud üle kõik varasemad planeedi jahenemised ja soojenemised. Liigi elust ja erilisusest räägib bioloog Katrin Kaldma, kes on pühendunud nende imeliste karpide päästmisele.

13.10.21 LOODUS ... Putukaid on maailmas palju, kuid tundub, et siiski mitte nii palju, kui neid veel üsna hiljuti oli. Teated putukate arvukuse, aga kohati ka liigirikkuse kahanemisest teevad paljudele muret. Teadlased on nähtust seletanud muu hulgas muutustega maakasutuses, aga ka kliima soojenemisega.

12.10.21 ARVAMUS ... Möödunud nädalal ilmus meedias refereering blogi Science 2.0 kirjutisele, mis väidetavalt põhineb hiljutisel uuringul mesilaste arvukuse kohta. Kahetsusväärselt tuleb kõigepealt nentida, et Science 2.0 ei ole teaduslik materjal, vaid ühe inimese arusaamade peegeldus. Siinkohal soovin selgitada blogi autori viidatud teadusartikli tegelikku sisu, mis on palju laiem, kui Eesti lugejale kajastatu.

11.10.21 LOODUS ... Mõned loomad munevad mune, teised, niinimetatud elussünnitajad, toovad ilmale munast ümbritsemata poegi. Evolutsiooniliselt on munemine vanem nähtus kui elussünnitus; viimane on aga loomariigi ajaloos tekkinud mitmel eri korral.

11.10.21 LOODUS ... Liblikad näevad maailma teisiti kui inimesed. Lisaks nendele värvidele, mida inimesed näevad, näevad liblikad ka ultravioletti. Nüüd näitab Ameerikas tehtud teadusuuring, et vähemalt ühel liblikaliigil suudab üks sugupool eristada ultraviolettlainealas ka veel kahte omaette värvust.

11.10.21 LUGEJA KÜSIB ... Sügisel on tänaval kolletavaid puid ilus vaadata. Novaatori lugejal tekkis aga küsimus, miks see nii on. Miks tunduvad surevad lehed meile silmaga vaadates meeldivad? Vastab Tartu Ülikooli zooloogia osakonna emeriitprofessor Raivo Mänd.

08.10.21 TERVIS ... Naised armastavad natuke soojemat keskkonda kui mehed, ja sellele on evolutsiooniline põhjendus, nagu selgub värskest teadusuuringust.

06.10.21 LOODUS ... Veel poole sajandi eest võrdlemisi arvuka teelehe-mosaiikliblika käsi käib viiamsel ajal kehvemini. Päevaliblikat tutvustab hobi-lepidopteroloog ehk harrastus-libilikauurija Urmas Jürivete.

05.10.21 LOODUS ... Paljudele inimestele silma jäänud suured mustad täpid kolletavatel vahtralehtedel kannavad endas vahtratele omase seenkasvaja eoseid. Tallinna botaanikaaia taimekaitse spetsialisti Pille Hermanni sõnul on nii vahtrate täpid kui ka näiteks tammedel kasvavad õunalaadsed moodustised just noorte puude mure.

04.10.21 LOODUS ... Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuringus analüüsiti ligi 40 000 taimeliigi maapealseid tunnuseid ja enam kui 2000 liigi kohta kogutud juurestikuandmeid. Saadud teadmised aitavad mõista, millised tunnused või nende komplektid mõjutavad taimede ökoloogiat ja kasvukeskkondadega kohastumist.

02.10.21 EESTI ... Laupäeval toimus Eestis esimest korda seenevaatluspäev, millel nii teadlased kui ka harrastusvaatlejad kogusid seente kohta andmeid. Kogutud andmed aitavad paremini aru saada nii seente levikust kui ka olemasolevatest liikidest.

01.10.21 LOODUS ... Hiina ja USA teadlased said ämblikulaadsete vanemlike instinktide arengust uut aimdust, kui leidsid 99 miljoni aasta eest merevaiku kinni jäänud ämbliku.

01.10.21 LOODUS ... Ohtlikest ilmastikunähtustest esineb Eestis enim tormituuli ja pagisid, ühtlasi registreeriti Eestis aastail 1997–2019 vähemalt 52 tornaadot ja 87 vesipüksi. Ohtlike nähtuste märkamine ja kahju ennetamine muutub aga üha lihtsamaks, sest lisandunud on uued tehnilised võimalused ja kodused hobivaatlejad, räägib Riigi Ilmateenistuse sünoptik Kairo Kiitsak Tartu Ülikooli videoloengus.

01.10.21 UNIVERSUM ... Ameerika teadlased väidavad värske uurimistöö põhjal, et Maa atmosfääris oli natuke hapnikku juba enne niinimetatud hapnikukatastroofi.

30.09.21 LOODUS ... Kolmapäeval sattusid Läti meedias taas tähelepanu alla Eestist pärit noorkarud, kes tekitasid Vijciemsi asulas paksu pahandust. Novaatori lugejat huvitas seepeale, miks Lätil oma karusid pole ja kas Eestis leidub teisigi liike, kellel lõunanaabrite juures püsivalt kanda kinnitada ei õnnestu. Küsimusele aitab vastata Tartu Ülikooli selgroogsete zooloogia kaasprofessor Harri Valdmann.

30.09.21 LOODUS ... Harilik naistenõges on vahva rohttaim, mida kasvab ka mitmel pool Eestis nii looduses kui ka aias, mis mõjub paljudele kassidele erutavalt nagu palderjan, aga mis paljusid putukaid pigem eemale peletab.

29.09.21 KESKKOND ... Eestimaa looduse fondi magevee-elustiku ekspert Jürgen Karvak käib juba kümme aastat Vasalemma jõel snorgeldamas, pildistamas ja uurib sealsete kalade elu. Jürgen räägib, miks on lõhedel vaja looduslikke elupaiku ja kuidas neil paremini läheks.

28.09.21 LOODUS ... Linnukasvatus võib olla tuhandeid aastaid vanem tegevusala kui seni arvatud. Teadlased oletavad värske avastuse valgel, et Uus-Guinea saare elanikud võisid kasvatada kaasuare juba 18 tuhat aastat tagasi, ammu enne kanade või hanede kodustamist.

28.09.21 LOODUS ... Linn on kiiresti muutuv elupaik, kus elustikul on aga linnaeluga kohanemine üksjagu raske. Linnastumine mõjutab looduse mitmekesisust mitmel viisil, kuid reeglina on senised mõjud olnud negatiivsed – väheneb elupaikade mitmekesisus, liikide hulk ja arvukus, mis muudab elustiku ühekülgseks, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

24.09.21 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugejal tekkis küsimus Tallinna linnahaljastuse kohta. Täpsemalt huvitas teda, mis otstarve on rohelistel plastkottidel äsjaistutatud puud toetava vaia küljes. Vastab Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti linnaaednik Merike Salu.

22.09.21 LOODUS ... Eesti Orhideekaitse Klubi noorim liige Hans Albert William Portsmuth räägib, miks on punane tolmpea ohustatud, kuidas teda ära tunda ja kaitsta.

22.09.21 LOODUS ... Kui taime õitele saabuvad tolmeldavad putukad, siis hakkavad õied veelgi tugevamalt lõhnama, et veelgi rohkem tolmeldajaid kohale meelitada. Nagu Briti teadlaste värskest uuringust veel selgub, käib kogu see mehhanism elektriga.

21.09.21 LOODUS ... Enam kui 80 kultuuris kasutatakse pikkade vahemaadega tagant suhtlemiseks vilekeelt. Rahvusvaheline teadlasrühm selgitas, et inimeste vilevormis keelekasutus võib aidata seletada delfiinide viledel põhinevat kommunikatsiooni, vahendab phys.org.

18.09.21 ARVAMUS ... Mis on kodu ja kust üldse tuleb kodutunne kui selline? Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp annab Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse kogumikus vastuseid. Samuti arutleb ta artiklis, kust läheb piir kodu ja liigse keskkonna ümberkujundamise vahel.

15.09.21 LOODUS ... Zooloog Uudo Timm jutustab, miks sõltub lendorav just jämedate või väga vanade puudega metsadest ja kuidas lendorava kaitsmine päästab tegelikult hulgaliselt teisi ohustatud liike.

15.09.21 LOODUS ... Kõik maailma maod on alguse saanud päris väikesest arvust liikidest — neist, kes jäid ellu asteroidikatastroofis, mis pühkis maa pealt dinosaurused. Inglise ja Saksa teadlased väidavad, et hirmus üleilmne häving tegi eluga pääsenud liikidele vabaks uued nišid, mida seni täitsid nende konkurendid.

14.09.21 KESKKOND ... Tuleb välja, et veiseid on võimalik õpetada väljakäiku kasutama ja veelgi enam, neid on mõttekas õpetada. Uus-Meremaa ja Saksa teadlased osutavad, et niimoodi saab inimkond vähendada veesaastet ja ohjata kliimamuutust. Nimelt sisaldab veiseuriin rohkelt lämmastikku, mis keskkonnaprobleeme süvendab.

14.09.21 LOODUS ... Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide viis aastat väldanud uuringust selgus, et taastatud soometsades vahetult pärast kraavide sulgemist ja raiete järel pesarüüste siiski suurenes, hoolimata kiskjate väljapüüdmisest. Seega on ökoloogiliste seoste taastamine juba rikutud soometsamaastikel keeruline, eriti kui seal elab ohustatud liik metsis.

13.09.21 LOODUS ... Kuigi musta-toonekure arvukus eesti metsades langeb, võib nende kaitsmiseks rajatud looduskaitsealadedest kasu olla ka teistel liikidel, selgus Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud teadustööst.

13.09.21 LOODUS ... Tänavune aasta loom on rott. Eestis elab teda kaks liiki: rändrott kõikjal üle Eesti ja kodurott Lõuna- ja Kagu-Eestis. Terioloog Andrei Miljutini sõnul jõudis kodurott Eestisse küll varem, kuid suuremal ja agressiivsemal rändrotil on levikueelis.

13.09.21 LOODUS ... Maapinnal püherdamisest on kasu – mitte ainult püherdajale endale, vaid ka teistele olenditele.

10.09.21 LOODUS ... Kolmekümne aasta eest elas Austraalias ropusuine isane lottpart Ripper. Aastal 1987. tehtud ja hiljuti taasavastatud lindistusel korrutab ta väljendit "you bloody fool" ('sa pagana narr').

08.09.21 LOODUS ... Eesti merevetes elab kaks hüljest - hallhüljes ja viigerhüljes. Hülgeuurija Ivar Jüssi räägib viigrist, kes on hallhülgest väiksem ja lühema koonuga.

03.09.21 LOODUS ... Tänavu on Eestis teada juba 55 seenemürgistusjuhtumit, mis tõotab mürgistusteabekeskuse juhi Mare Odra sõnul lähenemist mullusele mürgistusrekordile. Halvima vältimiseks soovitab ta metsa minnes tutvuda eesootavate seeneliikidega teaduspõhistest allikatest, korjata ainult hästi tuntud seeni ja kahtluse korral pigem seent lihtsalt mälestuseks pildistada.

02.09.21 LOODUS ... Kui tootja jaoks tähendab kvaliteetne siider jooki, mis vastab kindlatele tehnilistele parameetritele, siis tarbija hindab märjukese lõhna, maitset, värvi ja kihisevust. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö osutab, et tarbijale meelepärase siidri valmistamisel tuleb enim tähelepanu pöörata sellele, millega toidetakse mahla kääritavat pärmi.

01.09.21 LOODUS ... Sipelgad ja mitmed teised väiksed loomad on tuntud oma võime poolest hammustada, peenestada ning nõelata teravalt ja valusalt. Värskest teadustööst selgub, et pisiloomakeste kasutuses olevad tööriistad muudab tugevaks nendes sisalduv tsink.

01.09.21 LOODUS ... Keegi ei tea täpselt, kuidas elu maakeral tekkis, kuid Saksa teadlased on nüüd leidnud uue teadmisekillukese, mille võiks sobitada elu tekkeloo teaduslikku mosaiikpilti.

31.08.21 LOODUS ... Ehkki suhkrutõbi ja teised insuliinihäirest põhjustatud haigused on üha suurem probleem inimeste seas, ohustab sama mure ka valesti peetud ja söödetud farmilehmi. Eesti Maaülikooli doktoritöö osutab, et ülekaalulisus tõotab lehmale ainevahetushaigusi.

31.08.21 LOODUS ... Viimasel paarikümnel aastal on teadlased aina enam hakanud mõistma nähtamatute mullaseente ehk krohmseente ökoloogilist tähtsust. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris eesti muldades leiduvate krohmseente elurikkust. Selgus, et enim vähendab mullaseente elurikkust taimekaitsevahendite kasutamine.

30.08.21 LOODUS ... Mitte päris iga päev ei ole võimalust teatada uuest saavutusest maadeavastuse alal. Kuid täna just üks niisuguseid päevi on.

27.08.21 LOODUS ... Ohustatud selgroogsete kadumine ei ole pelgalt eetiline tragöödia, vaid sellel võib olla märkimisväärne mõju ökosüsteemidele. Ligi 50 000 selgroogse liigi andmete üleilmsest analüüsist selgub, et ohustatud liikide kadudes väheneb eluskoosluste funktsionaalne mitmekesisus kuni 30 protsenti, peamiselt Aasias ja Euroopas. Teadmine võiks mõjutada looduskaitselisi otsuseid.

27.08.21 LOODUS ... Kliima soojenemine ja merede saastumine on tekitanud muret korallide kahjustamise pärast, kuid korallrahudel kasvavad merekarbid tunduvad tänapäeval hoopis endisest paremini kasvavat.