27.03.23 LOODUS ... Sellel, kes ütleb, et kaelkirjakul on loomade seas kõige pikem kael, on õigus ainult osaliselt.

21.03.23 LOODUS ... Eelajaloolistel mereelukatel trilobiitidel oli silmi tõenäoliselt rohkemgi kui kaks, vähemalt vastsestaadiumis. Nii väidavad kaks teadlast, kes on tõendust leidnud suurest juba olemasolevate teadusuuringute hulgast.

20.03.23 LOODUS ... Kliimamuutusega seoses on hea teada, kuidas ökosüsteemid varem sarnastes tingimustes käitunud on. Nii sukeldusidki Tartu ülikooli teadlased Eesti alade minevikku ja koostasid ülevaate siinse taimemaailma elurikkusest viimase 15 000 aasta jooksul.

17.03.23 LOODUS ... Kodulooma kehasse võib taimse sööda kaudu sattuda erinevaid mürgiseid aineid. Kuigi enamik neist väljub uriiniga või seedekulglast, pole välistatud ka nende jõudmine looma kudede kaudu inimese toidulauale. Eesti Maaülikooli teadlase sõnul jäävad kõik sellised ained kohalikus toidus vähemalt praegu ohutult alla piirnormi, aga muret võiks tunda lüpsirekordite pärast.

17.03.23 LOODUS ... Putukad on pisikesed mutukad, aga tuleb välja, et mõnel neist on geene rohkem kui hobuselgi.

13.03.23 LOODUS ... Koos kalaga püüab inimene võrku ka ette jäänud veelinde. Aasta linnu auli ja paljude teiste Läänemere lindude arvukus on seetõttu ohus. Nimelt hukkub kaaspüügis mitu korda rohkem linde, kui neid loomulikult aastas surma saaks.

13.03.23 LOODUS ... Rändlinnud tulevad peagi robinal lõunast tagasi. Teekond on pikk ja aeg-ajalt tuleb ka puhata.

08.03.23 LOODUS ... Linnas keeb elu, ja mitte ainult inimeste elu, vaid ka putukate ja ämblike oma. Austria teadlased on nüüd lähemalt välja selgitanud, milline vahe on lülijalgsete elul linnas ja maal.

07.03.23 LOODUS ... Praegu lisatakse lihatoodetesse nende värskuse säilitamiseks sünteetilisi lisaaineid, samas kui mahlatööstuses tekib tonnide kaupa pealtnäha kasutuid, kuid tegelikult väärtuslikke antioksüdante sisaldavaid pressjääke. Eesti Maaülikooli teadlased lahendavad nüüd kaks muret ühe hoobiga. Nimelt väärindavad nad mahlapressimise jääke looduslikeks lisaaineteks.

07.03.23 KESKKOND ... Üldiselt puhastavad okaspuud õhku lehtpuudest paremini. Samas võivad just laialehised puud püüda paremini osakestega seotud õhusaastet. Ühtlasi osutab Göteborgi Ülikooli teadlaste uus uuring, et linnaruumi tasuks puid valida just sealkandis tekkiva saastetüübi põhjal.

02.03.23 LOODUS ... Austraalia teadlased leidsid korallide, tuurade ja mitmete teiste veeolendite organismist märke nakkusest gripisarnase viirusega. Nende uuringu paikapidavust pole veel aga kontrollinud sõltumatud teadlased.

01.03.23 LOODUS ... Mida rohkem riigid linnastuvad, seda enam kerkib varem looduslikesse äärelinnadesse uusi elamuid. Tihtilugu on neil moodsad suured klaasaknad. Poola teadlased osutavad aga, et maapiirkonnas nõuavad suured klaaspinnad rohkem lindude elusid kui kesklinna pilvelõhkujal.

01.03.23 LOODUS ... Mis häält tegid dinosaurused? Sauruste häält ei ole otseselt ükski inimkõrv kuulnud; ka fossiilileide, mis võimaldaksid häid oletusi teha, on päevavalgele tulnud napilt.

28.02.23 EESTI ... Lisaks rebastele ja -jänestele on aina rohkem linnas märgata ka varem põliseks metsaliigiks peetud kanakulle. Seda, kuidas elab Tartu linna tuntuim kanakullipaar, saab nüüdsest vaadata riigimetsa majandamise keskuse looduskaamerast.

22.02.23 EESTI ... Pärnus pole ühtki kohta, kus elaks alaliselt kopraid, kuid aeg-ajalt ilmuvad nad mõned paigas välja. Kümne aasta eest toimetasid nad Vallikäärus, vahepeal oli nende tegutsemisjälgi näha Jaansoni raja ääres ning nüüd on koprad hulga puid langetanud Tervise Paradiisi läheduses.

21.02.23 LOODUS ... Lumekirpudena tuntud hooghännalised mängivad mullaelustikus tähtsat rolli, mõjutades mulla toiduvõrgustikku, selle tervist ja kvaliteeti. Need väikesed organismid on haavatavad kliimasoojenemisele, sest temperatuuri tõustes langeb nende bioloogiline mitmekesisus, selgub hiljuti ilmunud rahvusvahelisest kõiki kontinente haaranud uuringust.

21.02.23 LOODUS ... Koorikloomade vastsed on tihtilugu peaaegu täiesti läbipaistvad, nii et vees ujub ringi justkui ainult kaks musta täpikest – vastse kaks uudishimulikku silma. Nii kaitsevad vastsed end röövloomade liigse tähelepanu eest.

20.02.23 LOODUS ... Aasta lind aul ja invasiivne ümarmudil toituvad mõlemad merepõhjas leiduvast elustikust. Aulide maosisu uuring näitas, et just kõvemate põhjasetetega aladel peavad aulid oma senist toidusedelit muutma.

15.02.23 EESTI ... Riigimetsa Majandamise Keskusel on praegu üleval kaks looduskaamerat, mis reaalajas metsaelust pilti näitavad. Saaremaa hirvekaamera on kümne aastaga vaatajaid kogunud kümnetest riikidest ja mõnikord on ühe kuu jooksul hirvede tegemisi kokku jälgitud enam kui 400 000 korda.

15.02.23 LOODUS ... Linnalindude rõõmuks kasvab linnades ka linnapuid, aga mitte kõik need puud ei meeldi lindudele ühepalju.

10.02.23 LOODUS ... Kiile, neid pikki saledaid suuresilmseid veelembeseid lennumeisterlikke putukaid on maailmas suuremaid ja väiksemaid, kokku üle viie ja poole tuhande liigi.

09.02.23 KESKKOND ... Alates 1980. aastatest on Läänemerre jõudvaid toitaineid hoogsalt vähendatud. Siiski on meri praegu endiselt kehvas seisundis, sest ökosüsteemi taastumine võtab plaanitust oluliselt rohkem aega. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö osutab, kuidas edaspidi ei maksa keskkonnasihte seades oodata, et rikutud ökosüsteeme saab taastada nii-öelda viisaastakuplaaniga.

08.02.23 LOODUS ... Kliimamuutuse mõjul on sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas vihmavalingud. Samas elab üha enam inimesi linnades, kus pinnakatted valdavalt vett läbi ei lase. Selleks, et ootamatu veetulv kanalisatsiooni üle ei ujutaks, tuleks rajada linnadesse looduslähedasi sademeveelahendusi, osutab Eesti teadlase osalusel valminud uuring.

06.02.23 TERVIS ... Ravimtaimed ei ole pelgalt rahvameditsiini pärusmaa, vaid neid tarvitatakse nii Eestis kui ka kogu maailmas endiselt ohtralt. Muu hulgas leidis Tartu Ülikooli ravimtaimede uurija, et populaarseim ravimtaim on teekummel, ning et iga Eesti elanik joob aastas ära 20 tassi jagu ravimtaimeteed.

03.02.23 LOODUS ... Kvollid on väikesed valgetähnilised ja roosa ninaga kukkurloomad, kes elavad Põhja-Austraalias. Nüüd kirjutavad Päikeseranniku Ülikooli teadlased, et loomakesed on valmis suguühte nimel oma eluga riskima. Isaskvollid võivad nimelt pikal teekonnal partneri juurde otsad anda.

03.02.23 LOODUS ... Kuidas valib rändlind sügisel tee lõunasse ja kevadel põhja, on küsimus, mis on inimkonda põnevil hoidnud ammustest aegadest.

02.02.23 LOODUS ... Mõned loomad elavad üksikult, mõned paarikaupa ja mõned lausa karjana koos. Hiina teadlased on nüüd teaduslikult välja selgitanud, et kooselulistel liikidel kaldub keskmine eluiga olema pikem kui omaette hoidvatel.

31.01.23 LOODUS ... Taimeökoloogide üks suurimaid väljakutseid on leida aja- ning ressursitõhus meetod juurte kasvu ja arengu mõõtmiseks nende loomulikus kasvukeskkonnas. Praegused nutikad tehnoloogiad ja tehismõistus võimaldavad jälgida juurte kasvu peaaegu reaalajas.

30.01.23 LOODUS ... Igaüks, kes loodust pildistab ja pilte laiemalt levitab, võib enesegi teadmata aidata teadlastel uusi taimeliike avastada — ja unustatud vanugi uuesti üles leida.

27.01.23 LOODUS ... Kui sageli peavad inimesed mõnda koeratõugu kurjemaks kui teisi, siis Brasiilia teadlaste hiljutine töö lükkab sellise lihtsustuse ümber. Pigem sõltub koera käitumine korraga tema iseloomust, omanikust, kogemustest, kehaehitusest ja ümbritsevast keskkonnast.

25.01.23 LOODUS ... Nagu hästi teada, on meie maakera sees veel üks teine päris suur kera, mis vastupidi laialt levinud ütlusele on siiski väiksem kui see päris maakera — umbes Pluuto suurune. See on maakera sisetuum.

24.01.23 LOODUS ... Sisalike ärgas õpivõime aitab neil tõenäoliselt metsatulekahjust pääseda. Hispaania ja Ameerika teadlased on avastanud, et üht teatavat liiki sisalikud jätavad tulekahjupragina meelde ja tunnevad selle hiljemgi ära.

23.01.23 LOODUS ... Aegruumis levivad võbelused, gravitatsioonilained, mille olemasolu teadlased avastasid alles hiljuti, pärinevad ise mõnikord väga kaugest möödanikust ja võivad meile tuua tähtsat teavet kaugete aegade oludest.

23.01.23 KESKKOND ... Eesti asub mahedalt viljeldud põllumaa osakaalu poolest maailmas kolmandal kohal. Samas näitas Eesti Maaülikooli teadlaste uuring, et mulla mikroorganismidele sobib ka mõõdukas mineraalväetise kasutamine. Samuti otsivad nad edasi geeni, mis aitaks taimel paremini väetist omastada ja pärsiks seega toitainereostust.

18.01.23 LOODUS ... Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.

18.01.23 LOODUS ... Kui muud fosforivarud ammenduvad, saavad inimesed seda tulevikus kaevandada mullaseente abil. Tartu Ülikooli mükoloogia doktorant Sanni Färkkilä jälgib valgustatud fosforimolekulide liikumist mullas, et seda meetodit lähemale tuua.

18.01.23 LOODUS ... Metsa ja rohumaa lopsakuse saladus jääb inimsilmale peidetuna mulla alla, kus teevad omavahel koostööd taimede juured ja mikroseened. Tartu Ülikoolis kaitstav doktoritöö näitas, et taoline koostöö mängib tähtsat rolli ka Eesti metsades. Niisiis võiks inimene oma metsa huvides eelistada lageraiele väiksema häiringuga majandamisviise.

17.01.23 LOODUS ... Teisipäeval toimus Matsalus Penijõel keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, kalurite, ornitoloogide ja kalateadlaste kohtumine kormoranide ohjamise teemal. Kuna kevadesoe võib tänavu saabuda varem, ootavad kalurid kohtumiselt kiiret luba kormoranide heidutamiseks.

16.01.23 LOODUS ... Alanud aasta lind on aul, kes laulab kõva häälega. Sealt ka tema nimi. Õige pea võivad aga aulid välja surra, sest nende arvukus väheneb järjepidevalt.

15.01.23 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli sünteesibioloogid said Euroopa Komisjonilt ja Eesti riigilt 30 miljoni eurose arendustoetuse. Rahasüsti toel plaanib ülikool koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga hoogu anda teaduskeskusele, kus bioloogiateadmised saavad kokku masinõppega. Uue teaduskeskuse oleviku- ja tulevikuplaane avas Novaatorile molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.

13.01.23 LOODUS ... Eesti Maaülikooli teadlased avastasid Ecuadorist 15 uut seenesääsklaste perekonda Zygomyia kuuluvat sääseliiki.

04.01.23 LOODUS ... Koduloomade välimus ja käitumine erinevad kohati üsna selgelt metsloomade omast, ja sellel erinevusel on kindlasti ka geneetilist alust.

03.01.23 LOODUS ... Koera saba aitab tema akrobaatilistele trikkidele kaasa arvatust palju vähem, kirjutavad Saksa teadlased. Ilmselt on see hoopis koera suhtlusvahend. Uuringu tulemusi pole teised teadlased siiski veel ametlikult kinnitanud.

03.01.23 LOODUS ... Kuidas paistaks meie maailm vaatlejale, kes liiguks valgusest kiiremini? Kindlasti erineks vaatepilt märkimisväärselt sellest, mida näeme meie teiega, kes me Einsteini järgi ei saavuta kunagi päriselt valguse kiirustki, rääkimata selle ületamisest.

02.01.23 LOODUS ... Tavaline seebimull peidab endas rohkem saladusi ja üllatusi kui esmapilgul tundudagi võib. Prantsuse teadlased on avastanud, et seebimulle moodustav kilekiht on ümbritsevast õhust selgelt külmem.

31.12.22 LOODUS ... Kohe lõppeva aasta linnust metskurvitsast ehk nepist valmis lühifilm, mis annab ülevaate sellest varjatud eluviisiga ja ometi oma mängulennu poolest tuntud liigist.

29.12.22 LOODUS ... Hallhüljeste arvukus ohustab rannakalanduse säilimist, leiab keskkonnaministeerium. Ühe lahendusena nähakse seetõttu hüljeste suunatud küttimist.

29.12.22 LOODUS ... Metsaökosüsteemid kujutavad olulist looduspõhist viisi kliimamuutuste ohjeldamiseks. Kuigi suur osa metsadest toimib oodatul kujul, leidub neidki, kus nende vee- ja süsinikuringlus on inimmõju tõttu pärsitud, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

28.12.22 LOODUS ... Inimene kujundab oma ettevõtlikkuse tulemusel ümber maastikke ja ökosüsteeme. Muu hulgas saavad just tänu inimtegevusele omavahel kokku loomaliigid, kes muidu tõenäoliselt eriti ei kohtukski.

23.12.22 LOODUS ... Suur-meenäitur on tubli Aafrika lind, kes meeldib kohalikule rahvale väga, sest tal on heaks kombeks juhatada inimesi metsikute mesipuude juurde.