21.01.21 LOODUS ... 21. sajandi jooksul on meemesilaste talvine suremus kasvanud kaks korda. Murettekitava trendi põhjustest ja võimalikest lahendustest rääkis Vikerraadio saates "Uudis+" Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juht Marika Mänd.

21.01.21 LOODUS ... Mikroobid aitavad tagada peremehe tervise ja arengu. Seened on liigirikas organismirühm, kuid nende viljakehadega seotud baktereid on uuritud vähe. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Mari Pent seente ja bakterite suhteid, mis on olulised seente ökoloogilise rolli paremaks mõistmiseks, kuid ka edukaks kasvatamiseks.

20.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Viimase 15 aastaga on Eestis piimaveisekarja keskmine suurus viis korda kasvanud. Paraku on siiani ebaselge, kuidas tagada suurtootmise tingimustes lehmade heaolu ja vähendada nende suremust, kirjutab Eesti Maaülikooli nooremteadur Dagni-Alice Viidu.

19.01.21 LOODUS ... Troopilised metsad on elustikurikkad. Nii ka Amazonases, kus kohalikud elanikud on metsi enda tarbeks kündnud alepõldudeks. Ale tegemiseks mets raiutakse, põletatakse ja seda haritakse kuni viis aastat; seejärel põld hüljatakse ja see metsistub taas. Sellised alepõllud on suhteliselt väikesed ning kohalikku metsalinnustikku need oluliselt ei mõjuta, sageli on taastuma jäänud alade linnustik just liigirikkaim, sest taastuv taimestik on vähemalt mõnda aega sobilik mitmetele avamaastiku lindudele. Tänaseks on aga Amazonase metsad hävimas kiiremini kui kunagi varem, sest tehnika areng ja kesine kaitse on raiet intensiivistanud.

18.01.21 LOODUS ... Hiina kalendri järgi jätame hüvasti roti aastaga ja tervitame härja aastat. Eestimaa loodusesõprade kalendrites aga rotiaasta alles algab, just nagu ka haugiaasta, kuldnoka-aasta ja rähkmulla-aasta. Novaator tegi ülevaate kõigist, kes tänavu siinmail pjedestaalile asetatakse.

15.01.21 LOODUS ... Loomade käitumine on miski, millest kõike ei tea ka kõige kirglikumad loodusfilmide vaatajad, ja isegi teadlased avastavad ses vallas mõnikord midagi uut.

14.01.21 LOODUS ... Maa-alust elu on keeruline hoomata, sest see ei kuulu meie igapäevasesse tajuruumi. Mullaorganismid on sedavõrd pisikesed, et nende leidmiseks ja eristamiseks tuleb appi võtta DNA. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Siim-Kaarel Sepp, kuidas mõjutab inimtegevus mulla mikroelustikku ja iseäranis krohmseente elurikkust nii üle maailma kui ka Eesti puisniitudel.

13.01.21 LOODUS ... Mesilastel ja ka paljudel nende lähematel ja kaugematel sugulastel on praegu rasked ajad, nii nagu putukatel üldse: nende arvukus kipub jõudsalt kahanema.

12.01.21 KESKKOND ... Praeguseks keelustatud, kuid eelnevalt merre jõudnud tööstuskemikaalid võivad vähendada Ühendkuningriigi rannikul elavate isaste pringlite viljakust, leidsid sealsed teadlased. Pringlite langenud viljakusele viitavad rannikuvees elavate isasloomade väiksemad munandid, vahendab BBC News.

12.01.21 LOODUS ... Kuigi enamik kajakaliike on heledama värvusega, leidub näiteid ka tumedama sulestikuga kajakatest. Teadlaste uuring näitab, miks on tumedama peakattega kajakad evolutsiooni käigus aina enam vähemusse jäänud.

11.01.21 KESKKOND ... Ida-sinivuti tibudega tehtud katse näitas, et ka õrn öine valgusreostus muudab lindude seedimise vähem tõhusaks. See tähendab, et linnud peavad ellujäämiseks rohkem sööma ning nende immuunsus on nõrgem ja stressitase kõrgem, rääkis Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp.

11.01.21 LOODUS ... Ehkki värske uuringu valguses tuleks angerjate Võrtsjärve asustamise tulemuslikkust täiendavalt analüüsida, napib programmi sirgjooneliseks muutmiseks raha. Lisaks pole sugugi kindel, kas liigi kehvas käekäigus lasub süü just Eestil, leiab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus Novaatoris ilmunud loo valguses.

11.01.21 LOODUS ... Öösiti on inimestel kombeks magada, kuid nüüd osutab teadusuuring, et midagi magamise sarnast võtavad aeg-ajalt ette nii algelised loomad, kellel ei ole isegi aju.

08.01.21 LOODUS ... Värske uuring näitab, et üle poole sajandi kestnud angerja asustamine Narva jõe vesikonna järvedesse, sh Võrtsjärve ei pruugi olla liigi seisukohalt kasulik. Teadlaste soovitus asustamist nimetatud veekogudes piirata põrkub aga kohaliku kogukonna sotsiaal-majanduslike huvidega.

08.01.21 LOODUS ... Ainupilulised loomad ehk nokkloom ja sipelgasiil ei väsi inimesi oma veidrustega üllatamast. Nüüd sai rahvusvaheline teadlasrühm nende omapärale jälile, tehes kindlaks, et ainupiluliste geenipagasis on säilinud nii imetajate, lindude kui ka roomajate geene.

07.01.21 LOODUS ... Heelium, keemiline element järjenumbriga kaks, mille aatomist veel väiksem ja kergem on ainult vesiniku oma, on tuntud suure eraklikkuse poolest: ei moodusta ta naljalt ühendeid teiste elementidega ega ühine ta omagi aatomid omavahel molekulideks kokku muidu, kui ainult ülikanges külmas.

05.01.21 AJALUGU ... Siberi igikeltsast sulas suurte muisete imetajate kõrval välja ka üks värvuline. Tegu on emase sarviklõokesega, kes elas umbes 46 000 aastat tagasi. Leid lubab uurijatel arvata, et sarviklõokese algkodu ongi Kirde-Siberis.

04.01.21 AJALUGU ... Tänapäeval Arktika jäistel vetel elav grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus) asustas veel tuhande aasta eest ka Läänemere kaldaid. Grööni hülgeid elas Läänemerel kahe lainena ning eeskätt tõi loivalised siia mitmekesine kalavalik, selgub Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Lembi Lõugase osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

31.12.20 AJALUGU ... Sulav igikelts paljastas järjekordse jääaegse loomakorjuse. Seekord leiti Ida-Siberist suurepäraselt säilinud karvane ninasarvik, vahendab BBC News.

30.12.20 LOODUS ... Saaremaal on mitmetest piirkondadest leitud merevaiku, kuid loodusliku leiuga tegemist ei ole. Varasema tõlgenduse kohaselt on pronksiaegses arheoloogilises materjalis leiduva merevaigu siia toonud naaberrahvad. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst selgus, et merevaik võis Saaremaale jõuda ka teistviisi.

29.12.20 LOODUS ... Pea viis aastat väldanud ülipõhjalike Atlandi ookeani merepõhja uuringute käigus leidsid teadlased 12 uut liiki, vahendab BBC News.

29.12.20 AJALUGU ... Eesti vanimad kiviaegsed asulapaigad: Pulli ja Sindi-Lodja I–II paiknesid rannajoonest palju kaugemal, kui varem eeldati, selgus värskest doktoritööst. Esimesed asukad küll rändasid rannikualadele, et kala püüda, kuid mereäärset piirkonda pideva elukohana ei eelistatud. Arvatavasti peeti oluliseks, et koduõuel oleks vähem tormituult ja lainete mõju.

29.12.20 LOODUS ... Suured kimalased võtavad endale aega, et õppida pähe, kus asuvad kõige toitvamad õied. Väiksemad kimalased aga ei paista sellest nii väga hoolivat.

28.12.20 LOODUS ... Mõnda liiki loomi võib mõnel pool elada rohkem kui mõnda teist liiki loomi. Nüüd on teadlased leidnud veel ühe põhjuse, miks see nii võib olla: loomaliigi asustustihedus võib sõltuda sellest, kui suur on looma aju.

23.12.20 LOODUS ... Põhjapõdrad on tublid jõuluvana saani vedajad. Palju tegelikult jaksab põhjapõder jõulupakke vedada ja mis märgid viitavad looma väsimusele, vastab Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits.

22.12.20 AJALUGU ... Nelja aasta eest Kanada igikeltsast leitud emase hundikutsika muumia surmaasjaolud said nüüd selgemaks. Loom suri umbes 57 00 aasta eest, sõi peamiselt kala, oli surmahetkel üksi ja võis surra uru sissevarisemise tõttu.

22.12.20 LOODUS ... Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöös hinnati piimatootjate ning teravilja- ja õlikultuuride kasvatajate tehnilist tõhusust. Selgus, et Eesti piimatootjad saaksid toodangut suurendada, kui riik aitaks tõsta nende teadlikust karja tervishoiust ja hügieenist.

22.12.20 LOODUS ... Teadlased teavad nüüd senisest paremini, kust olid pärit lendavad ürgsisalikud pterosaurused.

21.12.20 AJALUGU ... Metsaeksport ja intensiivne raie pole Eestis uued aruteluteemad. Kahe ja poole sajandi eest täideti riigikassat Narva sadamast Madalmaadesse eksporditava puidu abil. Raie oli kohati sedavõrd intensiivne, et 1750. aastatel keelati metsaeksport ajutiselt ära.

21.12.20 LOODUS ... Temperatuur heinapalli sees võib ulatuda isegi saja kraadini ning heinapallide iseeneslik mahapõlemine pole tundmatu nähtus. Mis selle taga õigupoolest on ning kuidas protsess kulgeb?

21.12.20 LOODUS ... Inimesi võib teadupoolest jagada lõokesteks ja öökullideks. Nõndasamuti võib, tuleb välja, jagada ka taimi.

18.12.20 LOODUS ... Kanadas Yukoni territooriumil tehtud pikaajalistest vaatlustest on selgunud, et kui orava naabriteks on aastast aastasse ühed ja samad liigikaaslased, siis on tal ellujäämisväljavaated paremad ja järglaste arv suurem, vanemad oravad püsivad aga kauem nooruslikud.

17.12.20 LOODUS ... On kahetsusväärne tõsiasi, et maakera elurikkus kipub tänapäeval kahanema. Nii on see ka Saksamaal.

16.12.20 LOODUS ... Maaülikooli doktoritööst selgus, millist ravimite kombinatsiooni saab kasutada Aafrika lõvi, blesboki ja gepardi ohutuks uinutamiseks.

16.12.20 LOODUS ... Elutegevuseks vanu metsi vajavatel liikidel läheb kehvasti, mistõttu näiteks ilves ja lendorav on ohustatuse skaalal hiljuti vahetanud kategooriat hullema suunas. Paremini on läinud merikotkastel ja euroopa naaritsatel, rääkis Novaatorile zooloog Uudo Timm.

15.12.20 EESTI ... Keskkonnaamet kavandab Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirjas rida muudatusi. Looduskaitsjaid koondav mittetulundusühing Roheline Läänemaa kritiseerib neid plaane ja on mures, et rahvusvahelise tähtsusega märgala kaitse muutub tulevikus halvemaks.

15.12.20 LOODUS ... Sotsiaalne hierarhia pole midagi inimestele ainuomast: prestiiži järgi kogunevad talvel puu otsa koos istuma ka eri liikidest värvulised. Suuremad neist on igas mõttes kõrgemal positsioonil ja istuvad puu võra ladvaosas, samal ajal kui väiksemad linnud paigutavad end alumistele okstele. Nii saab röövlind väiksemad värvud küll suurtest kergemini kätte, kuid salgaspüsimine kaitseb linde üldiselt rünnaku eest rohkem.

14.12.20 LOODUS ... Tänavu suri välja 31 liiki, tänu kaitsetegevustele õnnestus aga mõne ohustatud liigi käekäiku ka parandada. Hea aasta oli näiteks Euroopa piisonil, keda võib juba mitme riigi looduses kohata.

14.12.20 LOODUS ... Kuidas linnuke ussikese leiab? Paljudel lindudel on selleks kasutada nii-öelda kuues meel. Lind pistab nokaotsa maasse ja tunnetab selle kaudu, kus ussike vingerdab.

11.12.20 KESKKOND ... Mis vahe ikkagi on mahe- ja tavapõllundusel? Novaator uuris Eesti taimekasvatusteadlastelt nende värskemate uuringute valguses, kuidas erinevad mahe- ja tavaporgandid, kui palju kasvab kummagi viljlelusviisi põldudel umbrohtu ja kuidas on kummalgi juhul lood mulla toitainerikkusega.

11.12.20 LOODUS ... Kukkurkuradite komme paaritumisel üksteisteist näopiirkonnast hammustada tõi 1990. aastatel kaasa omapärase vähivormi vohamise. Tasmaaniale ainuomase liigi saatus oli ohus, ent nüüd on märke, et epideemia on taandumas.

10.12.20 KESKKOND ... Tänavu saabus maailma ajaloos punkt, mil inimtekkelised materjalid Maal kaaluvad rohkem kui kogu planeedi elusaine. Iisraeli teadlaste uuringu järgi kolmekordistub tehisasjade mass 2040. aastaks praeguselt ühelt teratonnilt kolmele teratonnile.

10.12.20 LOODUS ... Paljud putukad suudavad lennata, kuid kaugeltki mitte kõik. Mõnedel putukatel on esivanemad olnud küll lendajad, kuid vahepealsete põlvkondade evolutsioonis on lennuvõime kaotsi läinud.

09.12.20 LOODUS ... Eestis on viimase seisuga tehtud vaid 34 ametlikku mammutileidu, aga vähestest leidudest hoolimata on Eesti teadlased andnud oma panuse mammuti elu uurimisse. Uuringust on selgunud, et viimased mammutid olid Eesti aladel 10 000 aastat tagasi.

09.12.20 LOODUS ... Ehkki koerad suudavad ära õppida inimeste sõnade tähendusi ning märkavad erinevusi inimese kõnemaneeris, ei erista nad kuigivõrd väikesi häälduserinevusi. See tähendab, et nad ei tee vahet sarnase kõlaga sõnadel, kirjutavad Ungari teadlased.

09.12.20 LOODUS ... Arvestades, et kliimuutuse tõttu langeb lund vähem, jäävad taimed talvel olulisest kaitsekihist ilma. Eesti ja Soome soosamblaid uurides leidis Tallinna Ülikooli doktorant Martin Küttim, et pikas plaanis mõjutab väiksem lumikate siinsete soode liigilist koosseisu.

09.12.20 LOODUS ... Kõrgel Himaalaja mägedes puistab orgude tuul õhku laiali pisikesi piisakesi, mis mõjutavad omajagu kogu maakera kliimat. Asja uurinud teadlased nimetavad Himaalajat lausa aerosoolitehaseks.

08.12.20 LOODUS ... Aafrika gepardite liikumistrajektoore uurinud teadlased avastasid, et suurte kaslaste sotsiaalne elu keerleb ümber teatud suurte puude ja kivide. Sinna saavad postitada teateid nii indlevad emased kui piirkonda haldavad isased, mistõttu gepardite teed kipuvad üha uuesti viima just nende looduslike "baaride" juurde.

08.12.20 TEHNIKA ... Süsi on mõiste, mida argielus väga tihti pruugitakse. Teaduslikul lähenemisel avaneb selle taga aga põnev maailm. Mis vahe on näiteks söetabletil, söestunud piparkoogil ja tööstuses kasutataval süsinikul? Tartu Ülikooli keemia doktorant Riinu Härmase sõnul on neil väga erinev ülesehitus. Süsiniku kasutusvõimalused määrabki justnimelt selles olevate pooride hulk.

07.12.20 LOODUS ... Eesti asub maavarade poolest rikkas Balti kilbi piirkonnas. Maapõue uuringud võivad aimu anda, kas Eestist leiaks näiteks taastuvenergia seadmete ehituseks vajalikke metalle. Tartu Ülikooli doktorant Siim Nirgi sõnul tuleb siin appi geofüüsika.