04.06.20 ... Laanerähni pesaõõs on teiste liikide käsutuses keskmiselt kümme aastat, selgub Lõuna-Soomes läbiviidud uurimusest.

04.06.20 ... Hiina teadlased on avastanud, et kui hiirtele korduvalt öösiti sinist valgust näidata, siis võivad neil peagi ilmneda depressiooni nähud.

03.06.20 ... Kuigi enamik seni inimestele teadaolevatest viirustest on patogeensed, saab neist mitmeid inimeste heaks tööle panna, muu hulgas kasutada neid näiteks vähivastases võitluses, kirjutab Tartu Ülikooli geenitehnoloogia tudeng Signe Parts.

03.06.20 ... Selleks, et saada kalade kohta infot, tähistatakse RMK Põlula kalakasvanduses loodusesse lastavaid noorkalu ning märgisega kala püüdnud või ostnud inimestelt oodatakse, et nad sellest kalakasvandusele teada annaks.

02.06.20 ... Omaniku hädakisa kuuldes tõttaks koer talle appi ühel juhul kolmest. Kui koer juba teaks, kuidas hädas omanikku aidata, teeks ta seda kaheksal juhul kümnest. Koera motivatsioon jääb aga segaseks, kirjutavad Arizona Osariigi Ülikooli teadlased oma uuringus.

02.06.20 ... Loots Indrek Sülla märkas teisipäeva ennelõunal Tallinna lähedal Kopli lahes delfiine, kes õnnestus ka fotole saada.

28.05.20 ... ERR-i Pärnu operaator Verner Vilgas sattus kodukandis vaatepildile, kuidas vimmad Sindi kärestikust üles kudema ronivad.

28.05.20 ... "Osooni" saatejuht Sander Loite jagab muljeid võttepäevast, mille eesmärk oli kohata ja filmida nii rästikuid kui nastikuid. Rästik on Eesti ainus mürkmadu ja võimalik, et just selle pärast kiputakse teda kartma. Aga kas hirmuks on põhjust?

26.05.20 ... Mida aasta edasi, seda sagedamini viskavad harakad pesast välja neil parasiteerivate kägude mune. Teisisõnu õpivad harakad elu jooksul võõraid mune tundma.

25.05.20 ... Varemgi oli teada, et inimestele läheb nunnuks peetud loomaliikide käekäik keskmisest rohkem korda. Nüüd selgus Londoni Royal Holloway Ülikooli teadlaste uuringust, et kukrut kergendatakse ka suurte, värvikirjute või sinakas toonis nahaga loomade päästmiseks, kirjutab ajakiri Science.

25.05.20 ... Kui kimalane tahab taimelt õietolmu korjata, aga taim veel ei õitse, mida siis kimalane teeb? Hammustab taime lehest! Just sellise kummalise, kuid tegelikult üllatavalt tõhusa käitumise avastasid kimalastel ehk metsmesilastel Šveitsi teadlased.

25.05.20 ... Miks on rästikul siksak seljas? Soome teadlased on tuvastanud, et selle mürkmao iseloomulik seljamuster teenib korraga lausa kolme eesmärki — varjab, hoiatab ja külvab segadust.

22.05.20 ... Dokumentaalfilm "Megapõlengud. Globaalse ohu uurimine" räägib maailmas aset leidvatest suurtest metsa- ja looduspõlengutest. Arutletakse selle üle miks need üldse tekivad, kuidas on neid võimalik kustutada ja kui suureks ohuks nad meile tulevikus olla võivad. Filmi kommenteerib Keila päästekomando meeskonnavanem Priit Orusalu.

21.05.20 ... Kas tomateid tuleks hoida külmikus või toatemperatuuril? Ammune debatt selle küsimuse üle sai Göttingeni Ülikooli teadlaste uuringu tulemusel vastuse. Selgus, et säilitamisviis tomati maitseomadusi ei mõjuta – maitse sõltub ainult tomati sordist.

20.05.20 ... Kõikjal maailmas, kus orkaane möllab, nimetatagu neid ka taifuunideks või troopilisteks tsükloniteks, on nad viimastel aastakümnetel ajapikku vähehaaval tugevnenud.

19.05.20 ... Kõige rohkem puuke leidub Eesti saartel, ütles tervise arengu instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller, kes uurib puukide levikut.

18.05.20 ... Nii nagu haigutamine võib nakata inimeselt inimesele, võib orangutanilt orangutanile nakata sügamine. Kui üks orangutan näeb teist end sügavat, siis tihtipeale hakkab ta ka ise end sügama

18.05.20 ... Interneti avarused ja võimalused on peaaegu lõputud. Nüüd on teadlased avastanud sellest üleilmsest arvutivõrgust lausa uue seeneliigi.

18.05.20 ... Botaanikaaed avab esmaspäeval, 18. mail Solaris keskuse aatriumis rändnäituse "Mürktaimed". Näitus tutvustab Eestis enamlevinud mürktaimi, kirjeldab nende mürgisust ja võimalikke mürgistusnähte ning esmaabivõtteid mürgistuse korral. Vastvalminud näitusel saab teada, millised on mürktaimedega valearvamused.

15.05.20 ... Mis on kokkuvõttes odavam, kas palgata töömehed Viljandi lossimägede nõlvu niitma või usaldada töö lammaste hooleks? Viljandis leitakse juba neljandat suve, et lammaste töö on vähemalt sama tõhus, pealegi ei vaja nad masinaid ega kütust. Lisaks pakuvad linnas suvitavad lambad emotsiooni, mida viljandlased ja linna külalised saavad nautida tasuta.

15.05.20 ... Kuigi Eesti karude süngeim tund on möödas, on jäänud nende elupaiku sedavõrd väheks, et terve riigi peale ei suuda end ilmselt rohkem alal hoida kui 700–800 isendit.

15.05.20 ... Suve hakul kolmeseks saav must ninasarvik Kibeta kolib peagi Inglismaale Twycrossi loomaaeda. Tema ema Kibibi ja isa Kigoma jäävad Tallinnasse. Ehkki mõlemad on hea tervise juures, ei pruugi nad enam kunagi järeltulijaid saada, kuna haruldaste liikide paljundamise otsuseid loomaaiad ise ei langeta.

14.05.20 ... Tallinna Haabersti linnaosas liigub neljapäeva hommikust saadik ringi emakaru pojaga. Zooloog Aleksei Turovski selgitas "Ringvaates", et kuivõrd inimesi on linnas nädalaid olnud järgu võrra vähem, siis said karud enesekindlust ja julgevad linnas liikuda.

14.05.20 ... Ornitoloogid ehmusid, kui Audru poldri veetase ootamatult langes, sest nii võivad linnupesad kuivale jäädes röövloomade saagiks langeda. Kellegi kurja kätt siiski mängus ei olnud, vaid veetase langes tagasi pärast ehitustööde valmimist.

14.05.20 ... Neljapäeval Haaberstisse sattunud karud liikusid linna ilmselt mööda metsaserva ja suudavad omal jalal ka koju tagasi minna.

14.05.20 ... Kuuse-kooreürask on üsna tilluke, umbes viie millimeetri pikkune mardikas. Kui selliseid tegelasi liiga palju on, tekitavad nad metsas paksu pahandust. Ilmastiku muutustest tingitud varasem kevad ja soojemad suved soodustavad üraski massilist levikut.

13.05.20 ... Tallinna loomaaed valmistub ninasarvik Kibeta reisiks. Pandeemiaga seotud piirangute tõttu lükkus tema minek Inglismaale ajutiselt edasi.

13.05.20 ... Kuigi ühe kassi mõju kohalikule loomastikule on võrreldav ühe loodusliku kiskja omaga, on nende asustustihedus samas looduslike kiskjate omast kordades suurem, viitab värske uuring.

11.05.20 ... Praegu on parim aeg alustada karuputke ohtlike võõrliikide tõrjet ning riik tellib tänavu hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet rohkem kui 2000 hektaril.

11.05.20 ... Tiigri möire on vali, kuid maanteemüra on valjemgi veel. Värskest teadusuuringust ilmneb, et üha hoogustuv teede-ehitus ohustab üha enam tiigrite asurkondi.

08.05.20 ... Käesoleval nädalal tähistab Eesti Rahvusringhääling linnunädalat. Novaator käis sel puhul uurimas, kuidas näeb välja professionaalse linnuvaatleja argipäev.

08.05.20 ... Maailmas on umbes 18 000 linnuliiki, kuid eestikeelsed nimetused on seni antud neist vaid murdosale. Kuidas sünnivad eestikeelsed linnunimed, rääkis Novaatorile Eesti linnunimetuste komisjoni filoloog ja folklorist Mall Hiiemäe.

07.05.20 ... Mai esimene nädal on pühendatud rahvusringhäälingus lindudele. Novaatori toimetus pani kokku lühikese viktoriini, et meenutada ikoonilisi Eesti linnuhääli.

05.05.20 ... Mesilased ja teised tolmeldajad on olulised olendid meie ökosüsteemis. Ilma mesilaste ja teiste tolmeldajateta muutuks inimese elu keeruliseks ja sisuliselt võimatuks.

05.05.20 ... Sookurgede eriskummaliselt kajava laulu kohta on vanarahvas mitmeid sõnu välja mõelnud: kruuksub, kluuksub, turlutab. Erakordse helipildi taga on aga üsna ootamatu põhjus. Maaülikooli teadur Ivar Ojaste on sookure spetsialist ning räägib siin pesitsevate isendite kummalistest harjumustest ja avaldab ka põhjuse, miks me sookurgi ainult kevadel tulles ja sügisel minnes kohtame, ehk kus nad end suvel peidavad.

04.05.20 ... Veerand sajandit peale merepõhja kaevandustöid taastus vaid viiendik merepõhjas elavatest mikroobidest. Praegused kaevandusmeetodid võiksid seada seega ohtu terve mere ökosüsteemi, selgub Norra teadlaste uuringust.

04.05.20 ... Esmaspäeval algab rahvusringhäälingus lindudele pühandatud nädal. Novaatori toimetus pani sel puhul kokku mitmeid teadusharusid hõlmava viktoriini. Proovi järele!

30.04.20 ... Birma põhjaosast leitud saja miljoni aasta vanuses merevaigutükis peitus tiivuline saurus, mille pikkus jäi alla kuue sentimeetri.

30.04.20 ... Kui kliima soojeneb, siis võib krokodillide ja alligaatorite sooline tasakaal kõvasti paigast nihkuda. Tulemuseks võib olla nende teravhambuliste loomade sigimisedukuse järsk langus.

29.04.20 ... Milline on meie maakera sügavaim sisemus, ei saa otseselt kuidagi vaadata, kuid nüüd on Jaapani teadlased teinud katseid, mis aitavad paremat pilti ette saada.

27.04.20 ... Maismaal elavate putukate arvukus väheneb kümnendi kohta keskmiselt üheksa protsenti. Samas on mageveeputukate arvukus mitmel pool maailmas tõusuteel ja põhjapanevate järelduste tegemiseks napib andmeid isegi vanades tööstusriikides, viitab uus metaanalüüs.

27.04.20 ... Loomi, kes oskaksid kuuldud hääli järele teha, ei ole tegelikult palju — linnud nagu papagoi või kuldnokk ja mõned imetajad nagu delfiin, vaal, hüljes ja elevant.

24.04.20 ... Türi tehisjärde taga olev kirsiallee on õide puhkenud, kuid läheb veel paar-kolm sooja päeva, et puud saaks kõik oma õied täies ilus lahti ajada.

24.04.20 ... Maailma merede elurikkus ei ole viimase poole miljardi aasta jooksul laias laastus sugugi suurenenud, vastupidiselt seni enamasti eeldatule. Teadlaste värske ülevaateuuringu järgi on mereelu rikkus olnud tegelikult üsna muutumatu.

22.04.20 ... Kõrgemad temperatuurid, vähem sademeid ja tugevamad tuuled – kõige sellega tuleb hakata arvestama parasvöötmelistes metsades, tõdevad teadlased. Kliimamuutuste tõttu võime tulevikus näha ka Eesti metsades senisest sagedamini nii metsapõlenguid kui ka tormide laastamistööd.

21.04.20 ... Kuna linnud on loomade seas ühed liikuvaimad, võivad nad haiguseid levitada kiiresti ja kaugele. Rändel mitmetes paikades peatudes võivad nad nakatuda või sinna haigusetekitaja viia.

20.04.20 ... Koroonaviiruse üks looduslikke reservuaare on tõenäoliselt käsitiivaliste, sealhulgas nahkhiirte, seas. See ei tähenda, et nahkhiired oleksid muutunud meile kuidagi ohtlikumaks, rääkis Vikerraadio saates "Ökoskoop" nahkhiirte uurija Oliver Kalda.

20.04.20 ... Mereloomad võivad alla neelata prügi, sest seda leidub merevees niivõrd palju. Samuti ei jää prügist, sealhulgas mikroplastist puutumata ka need kalad ja selgrootud, keda me toiduks tarbime.

20.04.20 ... Ahvid on pärit Aafrikast, kuid neid elab ka mujal, näiteks Ameerikas. Nüüd on selgunud, et ahve on Aafrikast Ameerikasse rännanud tõenäoliselt vähemalt kahel korral.

20.04.20 ... Kevadel, pärast vihmasadu hakkab muld jälle lõhnama. Aga miks muld lõhnab? Teadlased on nüüd sellele küsimusele vastuse leidnud.