Loodus

Suur Põhja-Euroopa rabalindude uuring vaatles kuivendamise mõjusid

23.10.18 ... Rabade kuivendamise negatiivsest mõjust on räägitud juba aastakümneid. Sellest hoolimata ei olnud teaduslikku tõestust selle kohta, kuidas mõjutab see kohalikku linnustikku. Eesti teadlased osalesid suures Põhja-Euroopa rabalindude uuringus.

Elevandil on arvud selged

23.10.18 ... Elevandid ei ole mitte ainult väga toredad, vaid ka väga targad loomad. Võiks öelda, et lausa loomariigi matemaatikud.

Peeter Laurits. Sünapside ja emaplaadi mükoriisa

21.10.18 ... Kuna taimedel on intellekt ja teadvus, siis ei ole kaugel enam aeg, mil tehisintellekti hakatakse ühendama taimsete võrgustikega, kirjutab Peeter Laurits Sirbis.

Türannosaurus hiilis tasahilju

20.10.18 ... Tyrannosaurus rex oli nii suur ja hirmus loom, et võiks arvata, et kui ta mööda maad sammus, siis vappus ja müdises maapind ta jalge all. Kuid nüüd selgub, et seda vappumist ja müdinat oli tegelikult märksa vähem, kui arvata võiks.

Juura ajastu teravhambuline kala näksas teisi uimest

19.10.18 ... Sel ajal, mil maal müttasid veel dinosaurused, umbes 150 miljonit aastat tagasi, elas vees kala, kellel olid suured ja teravad hambad nagu piraajal.

Hiigelsuur seen kaalub 400 tonni

18.10.18 ... Seeni on väikesi, seeni on suuri, seeni on isegi hiigelsuuri. Kuid peale selle on olemas ka tohutult üüratult röögatult ülisuuri seeni.

Liiginimede kõrval hakkavad paralleelselt kehtima DOI-koodid

17.10.18 ... Tartu Ülikooli teadlased lõid eluslooduse liiginimede kirjeldamiseks uue mehhanismi. Enam kui 200 aastat kestnud Carl von Linné poolt algatatud klassifikatsioon ei arvesta tänapäevaste teadusmeetoditega.

Suuri linde ähvardab küttimise tõttu kiirem väljasuremine

16.10.18 ... Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide väljasuretajaks inimene, kelle aktiivse toimetamise järgselt Maal on liikide kadumine kiirenenud 100–1000 korda.

Imetajarikkuse taastumiseks kuluks miljoneid aastaid

16.10.18 ... Imetajate elurikkus väheneb maakeral sellise hooga, et selle taastumine võtaks aega mitu miljonit aastat.

Vastupidav soomusrüü on aidanud latimeerial püsima jääda

13.10.18 ... Latimeeria on ürgne kala, elav fossiil, keda kaua peeti lausa väljasurnuks. Kuid ta elab siiski veel, ja nüüd on teadlased avastanud ühe võimaliku põhjuse, miks.

Ussiviin - rästiku needus?

12.10.18 ... Maailmakoristuspäeva prügitalgutel suundusin Setomaale, kus kambaga puhastasime kauni männimetsa veerde peitunud jõledust – prügiga täidetud vana taluaseme vundamendiauku. Loendamatu arvu tühjade viinapudelite hulgast tuli välja üks, mis oli täis. Pruunika vedeliku seest paistis pudelisse aetud rästik.

Vaalaliha on aidanud jääkarudel sooje aegu üle elada

11.10.18 ... Alati kui Maakera kliima soojeneb, läheb jääkarude elu raskeks. Merejää kahanedes on raskem hülgeid jahtida. Nüüd on teadlased avastanud, et soojemaid aegu on jääkarudel üle elada aidanud vaalaliha.

Oravate lendutõusu aeg sai selgemaks

10.10.18 ... Hispaaniast leitud kõige vanem teadaolev lendorava fossiil toob uut selgust nende toredate õhus liuglevate näriliste põlvnemisloosse.

Tartu teadlaste uuringud selgitavad, kuidas mõjutada taime "suu" avamist

09.10.18 ... Tartu Ülikooli taimebioloogide värsked uuringud selgitavad, miks ja millal teeb taim suu lahti ja millal paneb kinni. See on oluline teadmine, et aretada tulevikus näiteks põuale vastupidavamaid teravilju.

Ka lindudest sisserändajatel on uues keskkonnas kohanemisraskused

09.10.18 ... Oled nutiseadmeta tundmatus keskkonnas, näiteks võõras linnas. Nälg näpistab, kuid toidupoodi või söögikohta ei leia. Kas hakkad ekslema, lootuses õige koha otsa komistada (õpid oma vigadest) või küsid juhiseid vastutulijalt (sotsiaalne õppimine)?

Kaelkirjakupoja laigud osutavad oodatavale elueale

07.10.18 ... Kaelkirjakud võivad esmapilgul kõik tunduda üsna ühesuguse mustriga - tumedamad laigud heledamal taustal. Aga tähelepanelikumalt uudistades võime tõdeda, et laike on üsna erisuguse suuruse ja kujuga, ja need, kes on veel rohkem keskendunud, on tähele pannud, et tegelikult on iga kaelkirjaku laigud täiesti kordumatult isikupärased.

Kottpimedust trotsivad sinivetikad kompavad elu taluvuspiire

04.10.18 ... Sinivetikad suudavad end vajadusel aastaid elus hoida isegi pilkases pimeduses, viitab enam kui 600 meetri sügavuselt kogutud proovide analüüs. Juba kord tekkinuna on töö autorite sõnul elu täielik hävitamine raske või isegi sisuliselt võimatu.

Tallinna loomaaed aitab rikastada euroopa naaritsate populatsiooni

02.10.18 ... Tallinna loomaaed aitab rikastada euroopa naaritsate populatsiooni, vahetades naaritsaid Hispaanias asuva euroopa naaritsa paljunduskeskusega. Kunagi laialt Kesk- ja Ida-Euroopas levinud euroopa naarits on väljasuremisohus ning Eesti kõige ohustatum imetaja.

Jaapani termiidid proovivad elu ilma isasteta

02.10.18 ... Vähemalt osa termiitidest suudavad suurepäraselt hakkama saada ka isasteta, leiavad Jaapanis kümneid termiidipesi uurinud bioloogid. Tehtud tähelepanekud võivad aidata samas paremini mõista, miks on enamik loomaliike siiski vähemalt kahesoolised.

Käes on sügisrände kõrgaeg. Mis linde rändama sunnib?

02.10.18 ... Paljude linnuliikide levila koosneb teineteisest eraldiasuvatest pesitsus- ja talvitamisaladest. On linnuliike, kes püsivad aastaringselt samas piirkonnas, kuid ka neid, kelle pesitsus- ja talvitamisalasid lahutab paarsada või ka tuhat kilomeetrit nagu parasvöötmest troopikasse rändajatel.

Kuidas mesilassülem ühtsena käitub

29.09.18 ... Mesilased on ühed targad linnukesed. Või õieti on nad küll putukad, ja kas nüüd just targad, aga üsna keeruka käitumisega igal juhul. Aga mesilased nad on, ja kui pereheitmiseks läheb, siis moodustavad nad näiteks mõne sobiva puuoksa alla sülemi.

Ökoloog: kass roti vastu ei aita, kuid tapab süütuid kõrvalseisjaid

27.09.18 ... Sügis on käes ja peagi asuvad tungima majadesse paremat elupaika otsivad hiire- ja rotihordid. ERR Novaatorit lugevat Triinu huvitas, kas näriliste sissetungi on võimalik ennetada ühtlasi talveõhtutel seltsi pakkuva kassi võtmisega või on tegu enesepettusega.

Üle Eesti lendab praegu kümneid miljoneid rändlinde

26.09.18 ... Praegu on rände kõrgaeg ja linde on palju näha, kuid see pole midagi erakordset, selgitas Meelis Uustal Eesti ornitoloogiaühingust.

Valgussaaste teeb kalad julgeks

26.09.18 ... Öine tehisvalgus teeb kalad julgemaks – ka päevasel ajal.

Miks kullid just praegu kanu ründavad?

25.09.18 ... Nii sotsiaalmeedias kui ka kanu kasvatavate tuttavate seas on viimase paari nädala jooksul kuulda olnud arvukalt juhtumeid kanu rünnanud kullidest. Ka minul endal ründas väikest konnakotkast meenutav röövlind kohe koduõue peal suurt kana ja jäi sinnasamasse roosipõõsa kõrvale seda sööma. Miks just nüüd? Kas noored kullid õpivad toitu otsima, on tegu rändel olevate lindudega või on söök metsast otsa saanud?

Varastamine aitab linnaeluga kiiremini kohaneda

25.09.18 ... Toidu hankimiseks kasutavad linnud mitmeid strateegiaid – kes otsib ise saagi, kes jälgib teisi ja tegutseb teiste tulemuse alusel.

Geenimuundus hävitab malaariat levitavad sääsed

25.09.18 ... Hallasääsed levitavad plasmoodiume, kes on malaariat tekitavad algloomad, mis põhjustab palavikuhooge, millesse sureb igal aastal mitu tuhat inimest. Briti teadlased on muundanud hallasääskede geene, nii et nende sigivus väheneb ja laborisääskede populatsioon hävineb 7–11 põlvkonna järel.

Maailma esimese looma tiitel vahetas omanikku

22.09.18 ... Maailma esimeseks loomaks saab hetkeseisuga pidada enam kui 550 miljoni aasta eest merepõhjast toitu otsinud ovaalset elukat Dickinsonia, järeldavad iidses kivistises talletunud kolesteroolimolekule uurinud Austraalia ja Venemaa teadlased. Oma roll oli avastuse ilmsiks tulekul mängida ka Eestil.

Aleksei Turovski: noore põdra ettevaatlikkus on väga veider asi

21.09.18 ... Hannes Hermaküla otsis vastust küsimusele, miks põdrad autode ette jooksevad ja proovis vahendit, mis neid teest eemal hoiaks. Hermakülale oli nendele küsimustele vastamiseks abis zooloog Aleksei Turovski.

Ecstasy teeb üksiklasest kaheksajala ülisõbralikuks

21.09.18 ... Kui anda kaheksajalale psühhoaktiivset ainet nimega MDMA, mis on tuntud ka ecstasy nime all, muutub kaheksajalg palju sotsiaalsemaks kui tavaliselt ja kipub kangesti teisi kaheksajalgu kallistama.

Eesti teadlaste juhtimisel avastati 20 uut sääseliiki

20.09.18 ... Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli vanemteaduri Olavi Kurina juhtimisel avastati juba varem loodusliku mitmekesisuse poolest tuntud Brasiilia vihmametsadest 20 uut sääseliiki.

Sääsed levitavad mikroplasti

20.09.18 ... Plastsaaste levib looduses veel ulatuslikumalt kui seni arvatud, sest tuleb välja, et seda võivad levitada ka putukad.

Eestis avastati uus kiililiik

19.09.18 ... 02. augustil 2018 lisandus Eesti kiilide nimestikku uus liik, paju-lõunakõrsik. Karula lähistelt kobraste poolt ülespaisutatud veekogu kaldalt leitud isane kiil oli Eestisse jõudes ilmselt paarilise otsingul.

Röövlindude arvukuse täpne hindamine eeldab spetsiaalset seiret

18.09.18 ... Võimalikult täpne teave liigi arvukusest aitab haruldaste või vähearvukate liikide puhul kaitsemeetmeid paremini planeerida, suure arvukusega liikide puhul aga prognoosida või vältida võimalikke majanduslikke kahjusid. Millised on parimad meetodid arvukuse teada saamiseks?

Veider kooselu: sipelgad kasvatavad oma pesas liblikaröövikuid

18.09.18 ... Kas teie usaldaksite oma lapsed sipelgate kasvatada? Ilusad väikesed liblikad, tähniksinitiivad, usaldavad ja nii on evolutsiooni käigus välja kujunenud üks kummastavamaid liikide kooselu vorme – siinsamas Eestis.

Metsas on seeni valikuliselt, seente tippaeg võib veel ees olla

17.09.18 ... Kui nüüd sajab ja on soe, siis on oodata, et seeni tuleb veel küll ja küll, rääkis "Ökoskoobi" saates Eesti Loodusmuusemi bioloog Loore Ehrlich.

Loomaökoloog: 100-protsendilist homoseksuaalsust ei olegi leitud

17.09.18 ... Eelmisel nädalal tõstatunud teema, kas homoseksuaalsus on bioloogias normist hälbimine või mitte, käivitas bioloogidega arutelu selle üle, kas see tõesti nii on. Loomaökoloog Raivo Mänd selgitas, et normid on omased inimkultuurile, kuid selle määratlemine normina või mitte normina on keeruline, kuna täielikult homoseksuaalset käitumist polegi leitud.

Puulehtede äravedu on tarbetu ja lausa kahjulik

13.10.16 ... Teadlaste arvates tuleks puulehed maha jätta või vajadusel kohapeal purustada, aga mitte ära vedada.

Mida teha, kui torkad noka õide, aga seal on juba keegi ees?

12.09.18 ... Lõuna-Kalifornia linnastunud aladel toituvad koolibrid meelsasti võõramaiste taimede õitel, konkureerides sealse invasiivse argentiina sipelgaga. Juhtub üsna sageli, et koolibri torkab noka õide, kuhu on pugenud ka putukas. Kas viimane tekitab koolibrile muresid? Mille järgi saavad koolibrid aru, kas õies on keegi veel ning kas nad kohandavad vastavalt oma toitumiskäitumist?

Niitmine hävitas Kuressaares haruldaste sarvikpüttide pesapaiga

10.09.18 ... Haruldased ja kaitsealused sarvikpütid punusid endale Kuressaare vallikraavi pesa. Tavaline ja hooletu niitmine aga hävitas lindude pesapaiga, raporteerib "Osooni" toimetaja Martin Vesberg.

Reportaaž: midagi on juhtunud – haruldased linnud on pesa hüljanud

10.09.18 ... Mustsaba-viglesid jääb kõikjal Euroopas aina vähemaks. Tuleb uurida, miks see nii on ja just seda Eesti Maaülikooli doktorant Miguel Monteiro teebki. "Osoonil" oli võimalus käia kaasas Pärnumaal mustsaba-viglesid püüdmas ja uurimas.

Kala tunneb end peeglist ära

10.09.18 ... Harilik sanitarkala (Labroides dimidiatus) on selle poolest üsna ebaharilik, et sööb teiste kalade nahal nugivaid parasiite. Nüüd tuleb välja, et see India ja Vaikse ookeani soojades vetes elutsev kalake on tähelepanuväärne veel sellegi poolest, et tunneb end peeglist ära.

Röövlindude hea nägemine põhineb värvide eristamisel

10.09.18 ... Röövlindudel on ülihea nägemine, ja peabki olema, sest kuidas muidu oleks võimalik suurtelt kõrgustelt väikesi saakloomi märgata.

Papagoid mõtlevad majanduslikult

07.09.18 ... Papagoide erilisus ei piirdu üksnes võimega inimkõnet jäljendada. Värskest teadusuuringust selgub, et mõnda liiki papagoid oskavad teha ka majanduslikus mõttes nutikaid otsuseid.

Mis teeb samblast ideaalse pesamaterjali?

04.09.18 ... Valdava osa tihaste pesast moodustab sammal. Sammal kogub enesesse vett ja aitab reguleerida pesaõõnsuse niiskusrežiimi, jättes munad või pojad kuivaks. Samblal on ka antibakteriaalsed omadused. Kas tõesti ideaalne materjal üheks linnupesaks, ja kas iga sammal sobib?

Kuidas Eesti meres sukeldudes teadust teha?

31.08.18 ... Suvi on bioloogide jaoks tihe välitööde periood ning Eesti niidud, metsad, järved ja mered on täis loodusteadlasi, kes midagi mõõdavad või koguvad. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli keskkonnauurijad võõrustasid sel suvel kaks nädalat briti sukeldujaid ja merebiolooge – külastasime Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse mererohuväljasid.

Teadlased avastasid, et jääaegne koopakaru polegi täiesti väljasurnud

27.08.18 ... Väljasuremine on lõplik – sellega nõustuvad tõenäoliselt paljud. Ehkki tehakse jõupingutusi, et kunagi kadunud liike taas ellu äratada, pole neid eksperimente siiani edu saatnud. Küll aga leiavad Potsdami Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased ühises uuringus, et osa koopakarudest, täpsemalt osa nende geenidest, elab edasi tänapäeva pruunkarudes.

Reportaaž: kasvamine tuttpütiga – munast teismeliseni

27.08.18 ... Martin Vesberg filmis varakevadel tuttpüttide pulmamängu ning jätkas tuttpüttide jälgimist terve suve vältel. Järgnevas loos kirjeldab ta kogu lugu lähemalt.

Surikaat usaldab kogenud vahti enim

27.08.18 ... Keda usaldada? Loogika ütleb, et kõige enam tasub usaldada eelkõige neid, kes on kõige usaldusväärsemad. Värskest teadusuuringust ilmneb, et sedalaadi loogiline lähenemine ei ole võõras ka surikaatidele, väikestele toredatele Lõuna-Aafrika loomakestele.

Tallinna botaanikaaias saab imetleda viinamarjasorte, flokse ja elulõngu

24.08.18 ... Eestis kasvatatud kümneid viinamarjasorte võib sel nädalavahetusel imetleda Tallinna botaanikaaias. Lisaks viinamarjadele on välja pandud üle 70 sordi flokse ja elulõngu.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: