Loodus

Rähni õõnsus pakub teistele elupaika kümnekonnaks aastaks

04.06.20 ... Laanerähni pesaõõs on teiste liikide käsutuses keskmiselt kümme aastat, selgub Lõuna-Soomes läbiviidud uurimusest.

Öine sinine valgus ajab hiired masendusse

04.06.20 ... Hiina teadlased on avastanud, et kui hiirtele korduvalt öösiti sinist valgust näidata, siis võivad neil peagi ilmneda depressiooni nähud.

Viirustest võib olla abi kahjulike bakterite ja vähi vastu

03.06.20 ... Kuigi enamik seni inimestele teadaolevatest viirustest on patogeensed, saab neist mitmeid inimeste heaks tööle panna, muu hulgas kasutada neid näiteks vähivastases võitluses, kirjutab Tartu Ülikooli geenitehnoloogia tudeng Signe Parts.

Märgistatud kala leidmisest tuleb teavitada Põlula kalakasvandust

03.06.20 ... Selleks, et saada kalade kohta infot, tähistatakse RMK Põlula kalakasvanduses loodusesse lastavaid noorkalu ning märgisega kala püüdnud või ostnud inimestelt oodatakse, et nad sellest kalakasvandusele teada annaks.

Koer päästaks omaniku, kui ta vaid oskaks

02.06.20 ... Omaniku hädakisa kuuldes tõttaks koer talle appi ühel juhul kolmest. Kui koer juba teaks, kuidas hädas omanikku aidata, teeks ta seda kaheksal juhul kümnest. Koera motivatsioon jääb aga segaseks, kirjutavad Arizona Osariigi Ülikooli teadlased oma uuringus.

Meremees nägi Kopli lahes delfiine

02.06.20 ... Loots Indrek Sülla märkas teisipäeva ennelõunal Tallinna lähedal Kopli lahes delfiine, kes õnnestus ka fotole saada.

"AK" operaatori kaamera ette jäi vimbade tee kudemisalale

28.05.20 ... ERR-i Pärnu operaator Verner Vilgas sattus kodukandis vaatepildile, kuidas vimmad Sindi kärestikust üles kudema ronivad.

Reportaaž maoekspeditsioonilt: hoiatav hammustus võib olla ka mürgita

28.05.20 ... "Osooni" saatejuht Sander Loite jagab muljeid võttepäevast, mille eesmärk oli kohata ja filmida nii rästikuid kui nastikuid. Rästik on Eesti ainus mürkmadu ja võimalik, et just selle pärast kiputakse teda kartma. Aga kas hirmuks on põhjust?

Vana harakas tunneb käo muna

26.05.20 ... Mida aasta edasi, seda sagedamini viskavad harakad pesast välja neil parasiteerivate kägude mune. Teisisõnu õpivad harakad elu jooksul võõraid mune tundma.

Inimesed annetavad meelsamini suurte ja kirjukarvaliste loomade päästmiseks

25.05.20 ... Varemgi oli teada, et inimestele läheb nunnuks peetud loomaliikide käekäik keskmisest rohkem korda. Nüüd selgus Londoni Royal Holloway Ülikooli teadlaste uuringust, et kukrut kergendatakse ka suurte, värvikirjute või sinakas toonis nahaga loomade päästmiseks, kirjutab ajakiri Science.

Kimalased hammustavad taimi, et need varem õitsema hakkaksid

25.05.20 ... Kui kimalane tahab taimelt õietolmu korjata, aga taim veel ei õitse, mida siis kimalane teeb? Hammustab taime lehest! Just sellise kummalise, kuid tegelikult üllatavalt tõhusa käitumise avastasid kimalastel ehk metsmesilastel Šveitsi teadlased.

Põgenev rästik loob enda kaitseks optilise illusiooni

25.05.20 ... Miks on rästikul siksak seljas? Soome teadlased on tuvastanud, et selle mürkmao iseloomulik seljamuster teenib korraga lausa kolme eesmärki — varjab, hoiatab ja külvab segadust.

Keskkonnakuu filmisoovitus: "Megapõlengud"

22.05.20 ... Dokumentaalfilm "Megapõlengud. Globaalse ohu uurimine" räägib maailmas aset leidvatest suurtest metsa- ja looduspõlengutest. Arutletakse selle üle miks need üldse tekivad, kuidas on neid võimalik kustutada ja kui suureks ohuks nad meile tulevikus olla võivad. Filmi kommenteerib Keila päästekomando meeskonnavanem Priit Orusalu.

Tomateid võib säilitada igal moel: maitse määrab sort

21.05.20 ... Kas tomateid tuleks hoida külmikus või toatemperatuuril? Ammune debatt selle küsimuse üle sai Göttingeni Ülikooli teadlaste uuringu tulemusel vastuse. Selgus, et säilitamisviis tomati maitseomadusi ei mõjuta – maitse sõltub ainult tomati sordist.

Orkaanid on läinud tugevamaks

20.05.20 ... Kõikjal maailmas, kus orkaane möllab, nimetatagu neid ka taifuunideks või troopilisteks tsükloniteks, on nad viimastel aastakümnetel ajapikku vähehaaval tugevnenud.

Viroloog: saared on puugiparadiis

19.05.20 ... Kõige rohkem puuke leidub Eesti saartel, ütles tervise arengu instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller, kes uurib puukide levikut.

Sügamine on nakkav orangutanide seas

18.05.20 ... Nii nagu haigutamine võib nakata inimeselt inimesele, võib orangutanilt orangutanile nakata sügamine. Kui üks orangutan näeb teist end sügavat, siis tihtipeale hakkab ta ka ise end sügama

Teadlane avastas Twitterist uue seeneliigi

18.05.20 ... Interneti avarused ja võimalused on peaaegu lõputud. Nüüd on teadlased avastanud sellest üleilmsest arvutivõrgust lausa uue seeneliigi.

Botaanikaaed avab rändnäituse "Mürktaimed"

18.05.20 ... Botaanikaaed avab esmaspäeval, 18. mail Solaris keskuse aatriumis rändnäituse "Mürktaimed". Näitus tutvustab Eestis enamlevinud mürktaimi, kirjeldab nende mürgisust ja võimalikke mürgistusnähte ning esmaabivõtteid mürgistuse korral. Vastvalminud näitusel saab teada, millised on mürktaimedega valearvamused.

Viljandi lossimägede nõlvu pügavad lambad rõõmustavad linlasi

15.05.20 ... Mis on kokkuvõttes odavam, kas palgata töömehed Viljandi lossimägede nõlvu niitma või usaldada töö lammaste hooleks? Viljandis leitakse juba neljandat suve, et lammaste töö on vähemalt sama tõhus, pealegi ei vaja nad masinaid ega kütust. Lisaks pakuvad linnas suvitavad lambad emotsiooni, mida viljandlased ja linna külalised saavad nautida tasuta.

Eesti karude elu on meelakkumisest kaugel

15.05.20 ... Kuigi Eesti karude süngeim tund on möödas, on jäänud nende elupaiku sedavõrd väheks, et terve riigi peale ei suuda end ilmselt rohkem alal hoida kui 700–800 isendit.

Kibeta võib jääda viimaseks Tallinnas sündinud ninasarvikuks

15.05.20 ... Suve hakul kolmeseks saav must ninasarvik Kibeta kolib peagi Inglismaale Twycrossi loomaaeda. Tema ema Kibibi ja isa Kigoma jäävad Tallinnasse. Ehkki mõlemad on hea tervise juures, ei pruugi nad enam kunagi järeltulijaid saada, kuna haruldaste liikide paljundamise otsuseid loomaaiad ise ei langeta.

Aleksei Turovski Haabersti karudest: inimesi on linnas vähem ja nad julgevad liikuda

14.05.20 ... Tallinna Haabersti linnaosas liigub neljapäeva hommikust saadik ringi emakaru pojaga. Zooloog Aleksei Turovski selgitas "Ringvaates", et kuivõrd inimesi on linnas nädalaid olnud järgu võrra vähem, siis said karud enesekindlust ja julgevad linnas liikuda.

Ornitolooge ehmatas Audru poldri veetaseme ootamatu langus

14.05.20 ... Ornitoloogid ehmusid, kui Audru poldri veetase ootamatult langes, sest nii võivad linnupesad kuivale jäädes röövloomade saagiks langeda. Kellegi kurja kätt siiski mängus ei olnud, vaid veetase langes tagasi pärast ehitustööde valmimist.

Karud võisid linna sattuda mööda roheala serva liikudes

14.05.20 ... Neljapäeval Haaberstisse sattunud karud liikusid linna ilmselt mööda metsaserva ja suudavad omal jalal ka koju tagasi minna.

Kuuse-kooreürask vallutab järk-järgult Eesti kuusikuid

14.05.20 ... Kuuse-kooreürask on üsna tilluke, umbes viie millimeetri pikkune mardikas. Kui selliseid tegelasi liiga palju on, tekitavad nad metsas paksu pahandust. Ilmastiku muutustest tingitud varasem kevad ja soojemad suved soodustavad üraski massilist levikut.

Ninasarvik Kibetat saab Tallinna loomaaia avanedes veel viimaseid kordi näha

13.05.20 ... Tallinna loomaaed valmistub ninasarvik Kibeta reisiks. Pandeemiaga seotud piirangute tõttu lükkus tema minek Inglismaale ajutiselt edasi.

Uuring: kasside ökoloogiline mõju ületab looduslike kiskjate oma kordades

13.05.20 ... Kuigi ühe kassi mõju kohalikule loomastikule on võrreldav ühe loodusliku kiskja omaga, on nende asustustihedus samas looduslike kiskjate omast kordades suurem, viitab värske uuring.

Riik tõrjub tänavu karuputke enam kui 2000 hektaril

11.05.20 ... Praegu on parim aeg alustada karuputke ohtlike võõrliikide tõrjet ning riik tellib tänavu hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet rohkem kui 2000 hektaril.

Tee-ehitus ohustab tiigreid

11.05.20 ... Tiigri möire on vali, kuid maanteemüra on valjemgi veel. Värskest teadusuuringust ilmneb, et üha hoogustuv teede-ehitus ohustab üha enam tiigrite asurkondi.

Õige linnuvaatleja haarab binokli juba hommikul kell viis

08.05.20 ... Käesoleval nädalal tähistab Eesti Rahvusringhääling linnunädalat. Novaator käis sel puhul uurimas, kuidas näeb välja professionaalse linnuvaatleja argipäev.

Eestikeelsed linnunimetused sünnivad vaevaga

08.05.20 ... Maailmas on umbes 18 000 linnuliiki, kuid eestikeelsed nimetused on seni antud neist vaid murdosale. Kuidas sünnivad eestikeelsed linnunimed, rääkis Novaatorile Eesti linnunimetuste komisjoni filoloog ja folklorist Mall Hiiemäe.

Heliviktoriin: kui hästi tunned Eesti linnuhääli?

07.05.20 ... Mai esimene nädal on pühendatud rahvusringhäälingus lindudele. Novaatori toimetus pani kokku lühikese viktoriini, et meenutada ikoonilisi Eesti linnuhääli.

Teadur: mesilasteta jääks hommikusöögiks vaid veega tehtud kaerahelbepuder

05.05.20 ... Mesilased ja teised tolmeldajad on olulised olendid meie ökosüsteemis. Ilma mesilaste ja teiste tolmeldajateta muutuks inimese elu keeruliseks ja sisuliselt võimatuks.

Sookurgede laulu saladus peitub sünkroonsuses

05.05.20 ... Sookurgede eriskummaliselt kajava laulu kohta on vanarahvas mitmeid sõnu välja mõelnud: kruuksub, kluuksub, turlutab. Erakordse helipildi taga on aga üsna ootamatu põhjus. Maaülikooli teadur Ivar Ojaste on sookure spetsialist ning räägib siin pesitsevate isendite kummalistest harjumustest ja avaldab ka põhjuse, miks me sookurgi ainult kevadel tulles ja sügisel minnes kohtame, ehk kus nad end suvel peidavad.

Merepõhja kaevandamine lööb vee-elustiku pooleks sajandiks sassi

04.05.20 ... Veerand sajandit peale merepõhja kaevandustöid taastus vaid viiendik merepõhjas elavatest mikroobidest. Praegused kaevandusmeetodid võiksid seada seega ohtu terve mere ökosüsteemi, selgub Norra teadlaste uuringust.

Novaatori viktoriin: kui hästi tunned linnumaailma?

04.05.20 ... Esmaspäeval algab rahvusringhäälingus lindudele pühandatud nädal. Novaatori toimetus pani sel puhul kokku mitmeid teadusharusid hõlmava viktoriini. Proovi järele!

Väikseim dinosaurus meenutas koolibrisarnast lindu

30.04.20 ... Birma põhjaosast leitud saja miljoni aasta vanuses merevaigutükis peitus tiivuline saurus, mille pikkus jäi alla kuue sentimeetri.

Soojenev kliima ajab alligaatorite soosuhte paigast

30.04.20 ... Kui kliima soojeneb, siis võib krokodillide ja alligaatorite sooline tasakaal kõvasti paigast nihkuda. Tulemuseks võib olla nende teravhambuliste loomade sigimisedukuse järsk langus.

Tugev rauasurumine näitab, milline on Maa tuum

29.04.20 ... Milline on meie maakera sügavaim sisemus, ei saa otseselt kuidagi vaadata, kuid nüüd on Jaapani teadlased teinud katseid, mis aitavad paremat pilti ette saada.

Putukate viimnepäev saabub vargsi ja valikuliselt

27.04.20 ... Maismaal elavate putukate arvukus väheneb kümnendi kohta keskmiselt üheksa protsenti. Samas on mageveeputukate arvukus mitmel pool maailmas tõusuteel ja põhjapanevate järelduste tegemiseks napib andmeid isegi vanades tööstusriikides, viitab uus metaanalüüs.

Nahkhiir võib õppida heli jäljendama

27.04.20 ... Loomi, kes oskaksid kuuldud hääli järele teha, ei ole tegelikult palju — linnud nagu papagoi või kuldnokk ja mõned imetajad nagu delfiin, vaal, hüljes ja elevant.

Türi tehisjärve tagune ilukirsside allee puhkes õide

24.04.20 ... Türi tehisjärde taga olev kirsiallee on õide puhkenud, kuid läheb veel paar-kolm sooja päeva, et puud saaks kõik oma õied täies ilus lahti ajada.

Merede elurikkus pole kasvanud sadu miljoneid aastaid

24.04.20 ... Maailma merede elurikkus ei ole viimase poole miljardi aasta jooksul laias laastus sugugi suurenenud, vastupidiselt seni enamasti eeldatule. Teadlaste värske ülevaateuuringu järgi on mereelu rikkus olnud tegelikult üsna muutumatu.

Teadlased näevad kliimamuutustes ohtu metsade säilimisele

22.04.20 ... Kõrgemad temperatuurid, vähem sademeid ja tugevamad tuuled – kõige sellega tuleb hakata arvestama parasvöötmelistes metsades, tõdevad teadlased. Kliimamuutuste tõttu võime tulevikus näha ka Eesti metsades senisest sagedamini nii metsapõlenguid kui ka tormide laastamistööd.

Lindudel on oluline osa puukborrelioosi levitajatena

21.04.20 ... Kuna linnud on loomade seas ühed liikuvaimad, võivad nad haiguseid levitada kiiresti ja kaugele. Rändel mitmetes paikades peatudes võivad nad nakatuda või sinna haigusetekitaja viia.

Nahkhiired on tõenäoliselt koroonaviiruste üks looduslik reservuaar

20.04.20 ... Koroonaviiruse üks looduslikke reservuaare on tõenäoliselt käsitiivaliste, sealhulgas nahkhiirte, seas. See ei tähenda, et nahkhiired oleksid muutunud meile kuidagi ohtlikumaks, rääkis Vikerraadio saates "Ökoskoop" nahkhiirte uurija Oliver Kalda.

Merevees olev mikroplast võib jõuda ka inimese toidulauale

20.04.20 ... Mereloomad võivad alla neelata prügi, sest seda leidub merevees niivõrd palju. Samuti ei jää prügist, sealhulgas mikroplastist puutumata ka need kalad ja selgrootud, keda me toiduks tarbime.

Ahve saabus Ameerikasse kahel korral

20.04.20 ... Ahvid on pärit Aafrikast, kuid neid elab ka mujal, näiteks Ameerikas. Nüüd on selgunud, et ahve on Aafrikast Ameerikasse rännanud tõenäoliselt vähemalt kahel korral.

Mullalõhn aitab bakteritel levida

20.04.20 ... Kevadel, pärast vihmasadu hakkab muld jälle lõhnama. Aga miks muld lõhnab? Teadlased on nüüd sellele küsimusele vastuse leidnud.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: