Loodus

Veekogu puhastab fosforist taimedega kaetud tehismärgala

21.05.22 KESKKOND ... Eestis kipub praegusjalgi liiga palju toitaineid intensiivse põllumajanduse tõttu veekeskkonda jõudma ning paljude siseveekogude veekvaliteet on just seetõttu kesises või halvas seisus. Üks võimalus põllumajandustegevuse tõttu vette sattunud taimetoitaineid kätte saada on rajada tehismärgala. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring osutab, et selline märgala peaks olema taimedega kaetud ja soovitavalt sügavama veetasemega.

Video: janu korral võib rüübata südamerahuga ka raba- ja merevett

19.05.22 LOODUS ... Kuigi Eestis ei ole praegu joogivee kättesaadavusega probleeme, tasub sellegipoolest teada, kust leida vett, kui peaks juhtuma midagi erakordset ja kraanid jäävad tilgatuks.

Šimpansite häälitsusjadad on keerukad ja reeglipõhised

18.05.22 LOODUS ... Teadlased on õppinud paremini tundma ahvide keelt. Nad uurisid šimpansite häälitsusi ja avastasid mitmeid korduvalt kasutatavaid häälitsuste jadasid.

Avalik arvamus jätab jälje suurkiskjate arvukusele

17.05.22 LOODUS ... Paarikümne aasta eest suhtusid eestlased ilvesesse ja karusse lõunanaabritest märksa tolerantsemalt. Ühiskondlikud muutused kipuvad mõjutama aga ka ulukite asurkondade seisundit, misläbi oleks vaja nende teaduspõhiseks majandamiseks pilti hädasti kaasajastada.

Kotkauurija: harrastusteadus võiks sagedamini teadustööks vormuda

16.05.22 LOODUS ... Tavainimeste kaasamine teadustöösse ehk harrastusteadus on Eestis, nagu mujalgi maailmas, üha populaarsem. Eesti Maaülikooli teadlased analüüsisid kotkakaamerate teemaliste foorumite sisu. Nad tõdesid, et kodanikuteadus töövõttena toimib ja võiks praegusest sagedamini päädida teaduslike avaldamistega.

Kiilil on enda õigetpidi pööramiseks kaval nipp

16.05.22 LOODUS ... Mis juhtub kiiliga, kui ta keerata tagurpidi? Õige vastus – ta keerab end kohe õigetpidi tagasi ja lendab edasi. Võiks ju lihtsalt öelda, et just selle tähtsa tõiga ongi teadlased nüüd välja selgitanud, kuid kui nii öelda, siis ei oleks see päris lõpuni täielik.

Linnuvaatlejad kogunesid Eesti liigirikkaimat vaatlustorni selgitama

14.05.22 ELU ... Laupäeval oli rahvusvaheline rändlindude päev ning sel puhul kogunesid linnuvaatlejad erinavatesse linnuvaatlustornidesse, et välja selgitada kõige liigirikkam vaatlustorn.

Peipsi vetikasupi võib muuta mürgiseks vaid üks geenijupp

13.05.22 LOODUS ... Mida rohkem jõuab veekogudesse toiteaineid, seda soodsamad on seal tingimused kiiresti kasvavatele sinivetikatele. Kuigi sinivetikad võivad põhjustada inimesel nahaärritust, on nende mürgisuse tuvastamiseks vaja ühendada keemilisi ja molekulaarseid meetodeid, osutab Eesti Maaülikoolis peagi kaitstav doktoritöö.

Video: konverents elurikkuse andmete kättesaadavusest

13.05.22 LOODUS ... Laupäeval toimub Eesti kolmanda taksonoomia päeva raames konverents "Elurikkuse digiteenused". Seekord võetakse luubi alla elurikkuse andmete kättesaadavus.

Nihkesse läinud kevad paneb proovile Eesti looduse konservatiivsuse

11.05.22 LOODUS ... Aastaajad on Eestis nihkes ja näiteks varakevad algab siin 70 aasta taguse ajaga võrreldes kuu aega varem. Loodusteadlaste sõnul võib muutus anda mõnele liigile võimaluse turvalisemalt sigida, kuid teiste vahel konkurentsi teravdada. Samuti on Eestisse tulevikus oodata üha uusi lõunapoolseid liike.

Ämblikuvõrku kleepunud mikroplast aitab linnaõhku seirata

11.05.22 LOODUS ... Mikroplastiosakesi leidub tänapäeval — võib peaaegu liialdamata öelda — kõikjal. Ei ole siis imestada, et neid satub ka ämblikuvõrku.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia tänavune laureaat on Hendrik Relve

10.05.22 ELU ... Eerik Kumari looduskaitsepreemia tänavune laureaat on Eesti loodust ja selle väärtusi nii sõnas, pildis kui ka muusikas tutvustanud Hendrik Relve.

Linnuliike jääb järjest vähemaks

09.05.22 LOODUS ... Maailma linnustik on languse teel. Meie sulissõprade arvukus kahaneb kõikjal.

Ookeaniniidud pulbitsevad suhkrust

06.05.22 LOODUS ... Uus rahvusvaheline uuring viitab, et maailma ookeanid peidavad endas meriheina näol tohutuid seni avastamata jäänud suhkruallikaid.

Kodurott vallutas Euroopa kahel korral

05.05.22 AJALUGU ... Rahvusvaheline DNA-uuring andis uut aimdust koduroti levikust Euroopas. Katkuepideemia patuoinaks loetud näriline vallutas Euroopa kahe suurema lainega Rooma ajal ja keskajal.

Kala süües võime ampsata ka tüki mikroplasti

04.05.22 LOODUS ... Toiduahela alumise otsa moodustavate tillukeste elusolendite käitumist mõjutab juba väike kogus mikroplasti, viitab värske uuring. Neist toituvate kalade vahendusel võib jõuda mikroplast ka inimeste toidulauale, rääkis Randel Kreitsberg Raadio 2 saates "Puust ja punaseks".

Käest toidetud delfiinidel nõrgeneb suhtlus kaaslastega

04.05.22 LOODUS ... Delfiinid on üldiselt sõbralikud loomad, nii omavahel kui ka inimeste vastu. Nüüd selgub, et teatavat laadi läbikäimine inimestega võib delfiinid üksteise vastu ükskõiksemaks teha.

Uudne katse toob kajakatele toidu taldrikul kätte

03.05.22 LOODUS ... Teadlased uurivad, kuidas mõjutab toidu puhtus veel sündimata linnupoegi. Selleks teevad nad katse, milletaolist ei ole varem tehtud.

Teadlased ühendasid pärmi ja sinivetika üheks olendiks

03.05.22 LOODUS ... Ameerika teadlased annavad teada, et neil on korda läinud ärgitada omavahel tihedat koostööd tegema kaks täiesti erisugust väikest olendit — pärmiseene ja tsüanobakteri.

Primatoloog Frans de Waal: soo tühistamise asemel tuleb tegeleda ebavõrdsusega

02.05.22 ÜHISKOND ... Hollandi juurtega Ameerika primatoloogi Frans de Waali uus raamat "Different" ("Erinev") kätkeb endas arutlusi inimahvide soolisuse üle. Mida ütlevad isasekesksete šimpansite ja emasekesksete bonobote ühiskonnad meie soorollide kohta? Novaator vestles de Waaliga nii uuest raamatust kui ka soolisusest laiemalt.

Mesilased eristavad paaris- ja paarituid arve

02.05.22 LOODUS ... Tuleb välja, et mesilinnud on veelgi nutikamad, kui me seni arvanud oleme.

Uuring: koera tõug mõjutab tema käitumist arvatust vähem

29.04.22 LOODUS ... Koeratõuge on pikk aega iseloomustatud teatud käitumise ja temperamendi kaudu. Nüüd osutab USA teadlaste uus geeniuuring, et tõug üksi ütleb koera käitumise kohta pigem vähe.

Vetikatelt õpitud võttega saaks kiirendada taimekasvu

29.04.22 LOODUS ... Väikestel üherakulistel vetikatel on suuremate hulkraksete taimede ees suur eelis: nad suudavad palju hoogsamalt kasvada. Nüüd on teadlased paremini aru saanud, millise molekulaarse mehhanismi abil vetikad sellist tulemust saavutavad.

"Osoon": kormoranid on asunud Pärnu jõel kalavarusid laastama

25.04.22 LOODUS ... Plahvatuslikult kasvanud arvukusega merelinnud on avastanud toitumisalana Pärnu jõe ja selles kevadeti kudemas käivad meritindi parved. Nii kalamehed kui ka teadlased on seisukohal, et kuidagi peab süvenevasse konflikti sekkuma.

Putukate kadumisele annab hoogu kliimamuutuse ja põllumajanduse koosmõju

25.04.22 KESKKOND ... Mõnes maailmanurgas on putukate arvukus järsult poole võrra vähenenud. Väljasuremislaine ulatust võimendab kliimamuutuse ja intensiivse põllumajanduse koosmõju, osutab Ühendkuningriigi teadlaste uuring.

Ahvid tajuvad oma südamelööke nagu inimesedki

25.04.22 LOODUS ... Ahvid tajuvad oma siseelu sama hästi kui väikesed inimlapsed, selgub Ameerika ja Briti teadlaste äsja avaldatud tööst.

Maailmas leidub enam kui 17 000 soost puuseeni

22.04.22 LOODUS ... Uued geenijärjestamise tehnoloogiad võimaldavad teadlastel lähemalt uudistada puuseente paljunemissüsteemi geneetilist mitmekesisust. Rahvusvaheline teadlasrühm leidis nüüd, et mõnel levinud seeneliigil võib olla üle 17 000 erineva soo.

Karulauk meelitab esimesi korjajaid

21.04.22 EESTI ... Eestlaste seas armastatud maitsetaim karulauk on saavutanud korjamiseks just paraja kõrguse.

Usaldus seente vastu aitab säästa nii väetise kui ka mürkide pealt

21.04.22 KESKKOND ... Mulla viljakusest ja tervisest annavad hea ülevaate seal elutsevad seened, kelleta ei seo muld süsinikku ega saa taimed mullast kätte toitaineid. Tartu Ülikooli teadlaste juhitud uuring osutab, et kuigi Eestis toetavad viljapõldude mulla elurikkust põlde ümbritsevad looduslikud maastikuelemendid, võivad mõned laialtlevinud maaharimise võtted viia mulla vaesestumise teed.

Hävinuks peetud lilleke ilmus pilvemetsatukas välja

19.04.22 LOODUS ... Kust sa lilleke siia said, oleksid Ameerika teadlased võinud tsiteerida Eesti filmiklassikat, kui said rõõmuga tõdeda, et juba väljasurnuks peetud taimele Gasteranthus extinctusele on nimi pandud mõnevõrra enneaegselt.

Uuring: liikide vananemiskiiruse määravad geenmutatsioonid

18.04.22 TERVIS ... Loomade eluiga näib olevat seotud sellega, kui kiiresti muutub nende geneetiline kood. Ühendkuningriigi teadlased leidsid, et eri liiki imetajatel on vanadussurma ajaks umbes ühepalju mutatsioone, ükskõik kui pikk nende eluiga on.

Tugev trenn teeb käbilinnu suled punasemaks

18.04.22 LOODUS ... Isased kuuse-käbilinnud lähevad kõva trenni tehes punasemaks.

Segametsa lageraie ja kuusekultuuri rajamine vaesestab linnustiku

18.04.22 LOODUS ... Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogide uuringust selgus, et küpse segametsa lageraiumine muudab sealse linnustiku oluliselt vaesemaks.

Kormoranid võivad Pärnu jõe kalast tühjaks süüa

17.04.22 EESTI ... Pärnu jõel Tindisaarte juures võib kevadel, kui kala kõige rohkem liigub, näha tuhandeid pidusöögile kogunenud kormorane. Nende arvukus kasvab aasta-aastalt ja kui midagi ette ei võeta, söövad nad jõe kalast tühjaks, kardavad loodusvaatelejad ja kalateadlased.

Üraskid kahjustavad Suure Munamäe jalamil põlispuid

14.04.22 EESTI ... Suure Munamäe torni jalamil kasvavaid kuuski on eelmisel aastal kahjustanud üraskid, kuid sihtkaitsevööndis olevaid puid ei lubata raiuda ega nende asemele uusi istutada.

Eesti geoloogid otsivad maapõuest keeruka elu tekke jälgi

13.04.22 KESKKOND ... Kaarel Mänd uurib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis koos Eesti ja väliskolleegidega iidse Maa keskkonda. Kaudselt seostub tema teema ka bioloogiaga, täpsemalt päristuumse elu tekkega Maal. Äsja ilmus ajakirjas Earth and Planetary Science Letters järjekordne peatükk hapniku tekkest Maal, mis andis põhjuse vestelda Männiga elust ja geoloogiast.

Aasta lind metskurvits näitas keskaegsel toidulaual pererahva jõukust

12.04.22 LOODUS ... Eesti Ornitoloogiaühing valis tänavuseks aasta linnuks metskurvitsa (Scolopax rusticola). Tartu Ülikooli arheoloogia nooremteadur Freydis Ehrlich annab ülevaate, mida räägib metskurvitsate kohta zooarheoloogiline materjal.

Põua rolli Süüria kodusõja ajendina on üle hinnatud

12.04.22 LOODUS ... Süürias jätkub enam kui kümnendi väldanud kodusõda, sõjale eelnes mitmeaastane tõsine põud. Uue teadusuuringu järgi ei olnudki põud aga sõja vallandumisel tõenäoliselt nii otsustavaks teguriks, nagu varem on tihtilugu väidetud.

Imetajate keha kasvas algul kiiremini kui aju

11.04.22 LOODUS ... Imetajate aju on keha kui tervikuga võrreldes suurem kui muudel loomadel. Värske teadusuuring osutab, et see ei ole alati nii olnud.

Koera aju töötleb naeru ja haugatusi erinevalt

08.04.22 LOODUS ... Ungari teadlaste uuring näitas, et koerte ajudes tekivad inimese ja teise koera häälitsusi kuuldes erinevad ajulained. See tähendab, et koerad võivad olla kohastunud inimese häält muudest häältest eristama.

Ämblikke on nüüd teada 50 000 liiki

08.04.22 LOODUS ... Ämblikuliike on nüüd maailmas teada viiskümmend tuhat. Just täpselt nii pikaks on tänaseks päevaks kasvanud Maailma Ämblike Kataloogi sissekannete nimekiri.

Geenikohendus tõstab maisi- ja riisisaaki

07.04.22 LOODUS ... Mais ja riis on maailma mõõtmeis tähtsad teraviljad. Nad võiksid olla veelgi tähtsamad, kui õnnestuks nende saagikust veelgi suurendada.

Lõunamaa linnud on parasvöötme tiivulistest värvikamad

06.04.22 LOODUS ... Pingviin on mustvalge, papagoi värvikirev. Vähegi põhjalikumal vaatlusel on kerge tähele panna, et soojadel maadel on lindude sulestik värvikam kui jahedamais paigus.

Linnud ja mesilased aitavad üheskoos kohvi kasvatada

05.04.22 LOODUS ... Selle eest, et meie kohvitassis oleks maitsvat kohvi, hoolitsevad teiste seas ka meie tiivulised sõbrad: linnud, kes nokivad kohvitaimedelt kahjureid, ja mesilased ning muud putukad, kes tolmeldavad kohvitaimede õisi.

Vampiirnahkhiired loobusid tarbetutest geenidest

04.04.22 LOODUS ... Kesk- ja Lõuna-Ameerikas tegutsevatel vereimejatest nahkhiirtel on ajapikku kaduma läinud nii mõnedki geenid, mida neil oma eluviisi tõttu enam vaja ei ole.

Inimese kuulmisgeen korraldab meriroosil veevoolutaju

04.04.22 LOODUS ... Taaskasutus on levinud nähtus ka geenide maailmas. Nüüd on rahvusvahelises teadusuuringus ilmsiks tulnud, et geen, mis meil, inimestel, on seotud kuulmismeelega, korraldab ainuõõssete hõimkonda õisloomade klassi kuuluvatel meriroosidel hoopis kombitsate puutetaju.

Nurmenukukampaania annab aimu teaduse köögipoolest

01.04.22 TEADUSELU ... Sel kevadel algab neljandat korda kampaania, mille eesmärk on kaardistada eestimaalaste abiga päikesekollaste nurmenukkude käekäiku Eestis. Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma kuuluvad Iris Reinula ja Marianne Kaldra selgitavad sel puhul, mis toimub teaduse köögipoolel.

Ahvid armastavad alkoholi sisaldavaid puuvilju

01.04.22 LOODUS ... On tänapäeva paratamatu tõsiasi, et paljusid inimesi ahvatleb alkohol, liiga paljusid paraku liigagi palju. Nüüd on uut teaduslikku tuge saanud teooria, et asi võib olla alguse saanud juba ahvidest, kellest me, nagu Darwin õpetas, põlvneme.

Räusktiiru isa näitab noorlinnule rändetarkused ette

28.03.22 LOODUS ... Mõistatus, kuidas rändlinnud oma tuhandete kilomeetristel retkedel enamasti ikka õigesse paika õige tee leiavad, on saanud jälle natuke selgemaks.

Tõhus looduskaitseala on kas suur või range

25.03.22 LOODUS ... Kui tahame elurikkust hästi kaitsta, siis peavad kaitsealad olema kas pindalalt suured või meetmetelt ranged, väidavad teadlased, kes on analüüsinud maailma looduskaitsealade tõhusust.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: