Loodus

DNA aitab tuvastada mürkaineid tootvaid mikrovetikaliike

15.10.19 ... Mikrovetikad on toit kaladele ja teistele veeorganismidele ning toiduahelat pidi jõuavad ka inimese söögilauale. Paljud mikrovetikad aga toodavad mürkaineid ning võivad põhjustada mürgistust. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi nooremteaduri Sirje Sildeveri juhtimisel määrati Jaapani põhjaosas Ohhoota meres DNA abil mürke tootvaid mikrovetikaid.

Teadlased muutsid linnupoja peas laulu

14.10.19 ... Teadlased on töödelnud linnupoegade ajurakke ja muutnud sellega nende laule.

Narva jõkke asustati 5000 tuurakala

11.10.19 ... Reedel asustati Narva jõkke 5000 tuurakala. Teadlased loodavad, et tuurad tunnistavad Narva jõge oma kodupaigana ning hävinud tuurapopulatsioon taastub.

Kuidas 2005. aasta jaanuaritorm Rootsi metsalinde mõjutas?

08.10.19 ... 2005. aasta jaanuaritorm murdis Rootsis metsa ja nüüd on teadlased teinud järeldusi, kuidas see metsalindudele mõjus.

Maailma vanimate olendite fossiilid said tõendust juurde

07.10.19 ... Nüüd on peaaegu kindel, et Austraaliast leitud ligi kolme ja poole miljardi aasta vanused kivistised on tõepoolest kunagised mikroorganismid. Ja kui see on tõesti nii, siis on nad kõige vanemad teada olevad elusolendid Maal.

Eestist leiti sel aastal juba teine uus kiililiik

07.10.19 ... Juulis leitud suur sinikiil, hiljutine palvetajaritsikas ja nüüd väike-punasilmliidrik – uusi putukaliike on lähiajal Eestisse jõudnud omajagu. Teadlaste sõnul on kliimamuutused oluliseks teguriks lõunapoolsete liikide leviku soodustamisel.

Hai iidne sugulane nägi välja nagu angerjas

04.10.19 ... Haide ja raide iidne sugulane Phoebodus, keda ujus rohkesti ringi Devoni ajastu meredes ligi 400 miljonit aastat tagasi, oli pikliku kehaga nagu angerjas.

Kabli linnujaama juubeliks näitas end üks siinmail haruldane lind

03.10.19 ... Sügis on käes ja see tähendab, et paljud linnud valmistuvad lõunasse lennuks. Suleliste rändamist on Eestis uuritud üle 100 aasta ja igal aastal näevad vaatlejad üht või kaht haruldast lindu. Kabli linnujaama juubeliks otsustas üks haruldus end kohale tulnud huviliste rõõmuks ka näidata.

Valvas lind ei ole argpüks

01.10.19 ... Loomad kulutavad aktiivsest ajast enam kui kolmandiku ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna - Tartu Ülikooli osalusel tehtud uuring seadis selle seose kahtluse alla.

Mitmekülgne toit andis vaaladele suure aju

30.09.19 ... Vaalad on suured loomad, ja ka aju on neil suur. Kaks Briti teadlast väidab nüüd, et suure aju arenemisele võisid kaasa aidata muutused vaalade toitumises.

Raadiokiirgus aeglustab prussaka elurütmi

29.09.19 ... Kas ja kuidas mõjuvad raadiolained elusolenditele? Tšehhi teadlaste uuringust ilmneb, et nõrgad raadiolained võivad panna prussakate bioloogilise kella aeglasemalt käima.

Kassid kiinduvad inimestesse sama palju kui väikelapsed

27.09.19 ... Kassid ei pruugi seda küll pidevalt välja näidata, kuid on kiindunud lähituttavatest inimestesse ligikaudu sama palju kui koerad või väikelapsed.

Ameerika soolajärves elab arseeni taluvaid usse

27.09.19 ... Teadlased on avastanud erakordselt soolase, aluselise ja kohati ka mürgise veega järvest olendeid, keda seal enne ei teatud elavat.

Valgusreostatud õhuruumi läbivad rändlinnud kõrgemalt

24.09.19 ... Kuigi õige lennusuuna leidmine on osaliselt talletunud lindude geenidesse, on orienteerumiseks olulised hulk tegureid nagu maamärgid, öine tähistaevas, Maa magnetväli ja teatud puhkudel ka lõhn. On teada, et ka tehisvalgustus raskendab lindudel tähekaardi "lugemist".

Nimetalgud: 18 taime ootab rahvalt eestikeelseid nimesid

23.09.19 ... Tartu ülikooli botaanikaaias kasvab omajagu taimi, millel pole veel eestikeelset nime. Nüüd on otsustatud neile nimed siiski panna ja seda kõigi soovijate abiga.

Elektriangerjaid on kolme liiki

23.09.19 ... Elektriangerjas on eriline kala, kes suudab kostitada tugeva elektrilöögiga nii saaklooma kui ka ründajat. Nüüd selgub, et elektriangerjaid võib olla mitu liiki.

Kammtundlate mõistatus on lahenemas

20.09.19 ... Liblikas on tore värviline elukas, aga mis toimub tema pisikeses peas? Mida saab välja lugeda tema pilgust? Ja tunnaldest? Miks mõned liblikad on lihtsameelsed ja teised "teravad pliiatsid"?

Eesti sookured on geneetiliselt sarnased Euroopa liigikaaslastega

17.09.19 ... 26 Eesti sookurge osales suures üle-euroopalises geeniuuringus. Lindude levikut ja geneetiliste populatsioonide eristumist mõjutavad mitmed tegurid - teadlased vaatasid Euroopa sookurgedele tõsisemalt otsa.

Eestisse jõudis uus lõunamaine loom – palvetajaritsikas

16.09.19 ... Eestist leiti esimest korda palvetajaritsikas. Selle välimuse poolest äärmiselt atraktiivse looma leidsid Pärnumaalt Uulu külast kohalikud lasteaialapsed Heisi Borisova ja Madis Suvisild.

Doktoritöö: kuhu lendab päevaliblikas, kui kaovad poollooduslikud niidud?

14.09.19 ... Kuivõrd sobib majandatav metsamaastik, näiteks raiesmik elupaigaks päevaliblikatele – nii neile, kes vajavad avatud elupaiku, kui ka neile, kelle elu on tihedamalt metsaga seotud, uuris Mari-Liis Viljur, kes kaitses sel teemal doktoritöö Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.

Lõuna-Aafrikast on leitud äsja koorunud kilpkonnapoegade iidseid jälgi

13.09.19 ... Niipea, kui merekilkpkonnapoeg rannaliival munast koorub, asub ta kohe mere poole loivama. Võib arvata, et nii on käitunud kilpkonnapojad paljude põlvede ja tuhandete aastate jooksul.

Süvameres elutseb senitundmata vaalaliik

11.09.19 ... Jaapani rannikult on leitud teadusele uus vaalaliik. Jaapani vaalapüüdjate jaoks liik siiski uus ei tundu olevat, neil on tema jaoks nimigi olemas, Kurotsuchikujira ehk ligikaudses tõlkes must vaal.

Kliima soojenedes võib banaanisaagikuse kasv pöörduda kahanemiseks

10.09.19 ... Kliima soojenemine on seni banaanikasvatajatele kasuks tulnud, kuid tulevikus võib saagikuse kasv pidurduda ja mõnel pool võib saagikus koguni kahanema hakata.

Orkaan Dorian pühkis tõenäoliselt maa pealt ohustatud linnuliigi

09.09.19 ... Orkaan Dorian pole katastroofiline mitte ainult Bahama saartel elavatele inimestele, vaid võimalik, et see tappis ka Bahama puukoristaja viimased isendid, mis tähendab, et see liik on nüüd välja surnud. Kadunud võivad olla ka mitmed teised linnuliigid, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Teadlased järjestasid Loch Nessi järves leiduva DNA

06.09.19 ... Loch Nessis ei ela hiiglaslikku juuraajastu koletist, küll aga suuremal hulgal angerjaid, selgub järvest kogutud veeproovides leidunud pärilikkusainet uurinud teadlaste tööst.

Rohesäuts: arva ära, kes see on lüü-türr, nõmme-ämm, nahklapp

06.09.19 ... Kas oskate aimata, mis linnuliigile kuuluvad rahvapärased nimed nagu ööketraja, päevapetis, sääsekull ja kaeratsura, küsib Vikerraadio rubriik "Rohseäuts".

Arahnoloog: ämblike välimäärajas on peamiselt pildid ämblike suguelunditest

05.09.19 ... Läänemaa loopealsetel on suviti valgete taldrikute read, mis ei ole sugugi mõne matkalise loodusesse unustatud prügi, vaid hoopis Eesti ainsa ämblikuteadlase tööpõld. Arahnoloog Mart Meriste märkis ka, et kui vilunud teadlane tunneb enamasti liigi ära ämblikule näkku vaadates, siis on terve hulk ka selliseid liike, mille tuvastamiseks tuleb uurida suguelundeid.

Maaülikool ja keskkonnaamet asustavad ümber umbes 3000 jõevähki

04.09.19 ... Keskkonnaamet ja Maaülikooli teadlased viivad nädala jooksul 3000 jõevähki ümber nende uutesse kodudesse teistes veekogudes. Eesmärk on luua uusi vähipopulatsioone kohtades, kus vähki ei ole, ja taastada neid veekogudes, kus vähikatk on varem jõevähi võtnud.

Aretustöö muutis lisaks koerte välimusele ka nende aju ehitust

03.09.19 ... Mõnesaja aasta eest tõsisema hoo sisse saanud aretustöö tõttu erinevad eri koeratõud lisaks välimusele ka aju poolest, selgub enam kui 30 koeratõu aju võrrelnud teadlaste tööst.

Millest kägu kukub?

03.09.19 ... Loomade suhtlemine helide abil on selgroogsete seas laialt levinud. Selle parimaks näiteks on linnud, sest nende laulu või muid häälitsusi võib kuulda igal ajal.

Tartu Ülikooli doktoritöö toetab teaduspõhise kliimapoliitika arengut

29.08.19 ... Kaie Kriiska kaitses eile Tartu Ülikoolis doktoritöö, mis täpsustab peenikeste juurte, okaste ja teepuru abil Eesti kasvuhoonegaaside raporti metsandussektori andmeid ja toetab seeläbi teaduspõhise kliimapoliitka arengut. Eesti kuusikutes ja männikutes süsinikuringet uurides põrkus Kriiska nii jahimeestega kui ka pulmameeleolus sokuga.

Linnavareste kolesteroolitase on kõrgem

28.08.19 ... Linnas elavatel varestel on veres rohkem kolesterooli kui nende maal elavatel liigikaaslastel. Põhjuseks on toit, mida linnavaresed söövad.

Inimese tulek Euroopasse sai koopakarudele saatuslikuks

26.08.19 ... Iidsete koopakarude DNA uus analüüs annab senisest veelgi enam põhjust pidada inimest nende suurte loomade kadumises süüdi.

Suled paljastavad illegaalse linnukaubanduse

21.08.19 ... Kuigi illegaalset loomakaubandust piiravad rahvusvahelised seadused, sealhulgas CITES-i konventsioon, on seda keeruline takistada. Näiteks on konfiskeeritud loomade või nende saaduste põhjal keeruline öelda, millise riigi millisest piirkonnast need pärinevad, kuid see teave oleks oluline illegaalse tegevuse peatamiseks.

Tartu Ülikooli lihhenoloogid panid Eesti suursamblikud kaante vahele

19.08.19 ... Samblikud kasvavad nii kividel, puudel kui ka maapinnal ning on seejuures kõik isenägu- ja tegu. Sellest kirevast maailmast annab põhjaliku ülevaate Eesti suursamblike triloogia, mille viimane osa – "Eesti maapinna suursamblikud" – äsja trükist saabus. Varem on ilmunud "Eesti puudel kasvavad suursamblikud" (2011) ja "Eesti kividel kasvavad suursamblikud" (2015).

Kas põlde külastavad linnud toovad maasikasaagile rohkem kasu või kahju?

13.08.19 ... Värske teadusuuring näitab, et maasikasaagile on põlde külastavate lindude kasu ja kahjulikkus tasakaalus.

Arutelu: võitleks kliimamuutuste vastu puiduga?

10.08.19 ... Puit on tõeline 21. sajandi materjal: see on loodussõbralik, taaskasutatav ning oma kasvamise ajal süsinikku siduv. Kõike, mida toodetakse täna fossiilsetest materjalidest, on võimalik teha puidust. Juba praegu osatakse puidust toota pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane.

Maailma suurimad konnad kaevavad endale ise tiigi

09.08.19 ... Kamerunis ja Ekvatoriaal-Guineas elavad koljatkonnad (Conraua goliath) kaevavad oma järeltulijate kudust väikesteks konnadeks kasvatamiseks väikesi tiike.

Uus-Meremaal elas suure koera suurune papagoi

08.08.19 ... Papagoid on värviküllased ja valjuhäälsed linnud, kuid kasvult enamasti mitte väga suured. Omal ajal aga elas Uus-Meremaal hiidpapagoi, kes oli suur nagu bernhardiin. Ta oli umbes meetrikõrgune.

Linnud mõjutavad tugevalt taimede saagikust ja viljade suurust

07.08.19 ... Taimed kasvatavad tõhusamaks levimiseks lindudega rohkem ja suuremaid vilju, selgub värskest teadustööst.

Tööriista kasutades läheb varese tuju paremaks

07.08.19 ... Nii nagu inimestel võib mõni teatav tegevus tuju paremaks teha, näiteks sportlik mäng, selge eesmärgi püüdlemine või heategevuslik annetamine, nii võib see olla ka teistel loomadel.

Uuring: liigirikas mets on ökoloogiliselt tõhusam ja majanduslikult tulusam

05.08.19 ... Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanikud ja Eesti Maaülikooli metsateadlased uurisid sajas Lõuna-Eesti looduslikus metsas sealsete elustikurühmade vahelisi seoseid. Uuringu tulemused näitavad muu hulgas seda, milline mets pakub suurimat majanduslikku tulu ja põhjendab, miks oleks mõistlik vältida monokultuursete metsaistanduste rajamist. Tulemused avaldas äsja ka rahvusvaheline ökoloogiatemaatiline teadusajakiri Oikos.

Võõrad sammalloomad laiendavad Soomes leviala

30.07.19 ... Paarikümne aasta eest Vuoksi jõgikonnast leitud sammalloomaliik on levinud soodsa veetemperatuuri mõjul ka mitmetesse Soome järvedesse.

Kliima soojenemine võib peagi Eestisse tuua ka mesilasenäpid

30.07.19 ... Kui kliima samas tempos edasi soojeneb, võib lähiajal ka mesilasenäpp Eestisse pesitsema jõuda. Liigi põhja suunas levimine on juba praegu nende rändeteid suuresti muutnud.

Pärnumaalt leiti Eestile uus kiililiik – suur sinikiil

29.07.19 ... Mõned päevad tagasi, 21. juulil oli Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi jalutuskäigul Pärnumaal Tali küla lähistel, et kosutada vaimu lindude vaatlemisega. Viljapõldude kohal tiirlesid hiire- ja herilaseviu, mööda lendas kanakull. Ajaviiteks pildistas Mägi ka kraavipervel lendavaid kiile.

Anija mõisa mesilased ehitasid kärje elupuu oksale

25.07.19 ... Kuigi tavaliselt leiavad mesilassülemid uue elupaiga vanadest tarudest eemal, siis mõnikord läheb ka teisiti. Näiteks Anija mõisaõuel valis sülem uueks elupaigaks mesitarude juures asuva elupuu.

Söögiseened on metsades valmis

24.07.19 ... Eesti metsades on alanud kukeseenehooaeg ja mitmel pool on kübarad maapõuest välja pistnud ka puravikud, pilvikud, sirmikud ja männiriisikad. Seente rohkuse põhjus on olnud piisavalt soe ja niiske ilm.

Läänemere riigid tahavad tuurapopulatsiooni taastada

24.07.19 ... Eesti loodushoiu keskuse eestvedamisel lasti Narva jõkke 20 000 tuuramaimu. Läänemere-äärsed riigid on võtnud eesmärgiks taastada tuurapopulatsioon.

Loodusteadlane Tiit Maran: karudest on saamas nuhtlusloomad

24.07.19 ... Karud on Eestis ja ka mujal Euroopas kujunemas nuhtlusloomadeks, keda paratamatult peab senisest enam küttima, tõdes loodusteadlane, Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran. Eestis kujundab karude ja teiste liikide arvukust tema sõnul viimastel aastatel toimuv suurem metsaraie.

Selge taeva korral näeb eeloleval ööl osalist kuuvarjutust

16.07.19 ... Teisipäeva hilisõhtul algab Eestiski selge ilma korral nähtav osaline kuuvarjutus, järgmine taoline võimalus avaneb alles 2023. aastal.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: