Loodus

Hiigelpuukide rünnaku oht Eestis või Saksamaal sai infomüras ülepaisutatud

17.08.18 ... Sel nädalal hakkas Saksamaa meediast kulutulena paljunema uudis, et levimas on hiigelpuugid, kes levitavad troopilist haigust. Uudis jõudis nii Soome ajakirjandusväljaannetesse kui Eestis Delfisse.

Liikidevaheline ristumine aitab avastada lindude rändesaladusi

17.08.18 ... Liikidevaheline ristumine ehk hübridiseerumine on linnuriigis laialt levinud fenomen, mille ilmekaks näiteks Eestis on väike-konnakotkas ja suur-konnakotkas. Kuna kahe linnuliigi rändestrateegiad on täiesti erinevad, aitab nende järglaste ehk hübriidide uurimine ornitoloogidel avastada hulga rändesaladusi.

Teadlased järjestasid 13 aasta järel nisu genoomi

17.08.18 ... Suur hulk teadlasi on näinud kaua aega vaeva ja nüüd on tulemus käes – valmis on kõigi aegade kõige põhjalikum nisu genoomi kaart. Ettevõtmises osales enam kui 200 teadlast 20 maa 73 teadusasutusest ja aega kulus selleks 13 aastat.

Inimese jõudmine Vaikse ookeani saartele on mõjutanud sealset linnustikku

14.08.18 ... Milline see mõju on olnud ja kuidas suur küttimissurve linnud väiksemaks muudab, selgitab Linnuvaatlejas Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi.

Kuum suvi tõi Eestisse uue liblika

12.08.18 ... Kuum suvi on Eestisse toonud uue liblika.

Eesti õpilane tutvustas NASA teadlastele raba ja tõi Muttikale turvast süüa

09.08.18 ... 13-aastane Roosi Ahas õpib Tartu Katoliku Hariduskeskuses ja käis hiljuti Iirimaal NASA teadlastele oma koolitööd ning Eesti raba tutvustamas.

Muundatud siidiuss teeb ämblikuniiti

08.08.18 ... On ikka nii olnud, et siidiussid teevad siidiniiti, ämblikud aga ämblikuniiti. Nüüd aga on nutikad Hiina teadlased pannud siidiussid ämblikuniiti tegema. Selleks ei läinud vaja muud, kui muuta siidiussidel mõned geenid.

Koprad aitavad veelindudele soodsaid elupaiku luua

07.08.18 ... Kobras on inimese järel teine maismaaökosüsteemide ümberkujundaja: tammidega veetaset reguleeriv kobras muudab kohalikku loomastikku ja mitmekesistab maastikku.

Rebase metsikus ja alandlikkus on ta genoomis näha

07.08.18 ... Rebased on toredad loomad, ja nüüd saame nende toredust veel paremini tundma õppida, sest teadlased on täielikult ära järjeldanud rebase genoomi. Juba on õnnestunud jälile saada ka mitmele geenipiirkonnale, mis on seotud taltsaste ja agressiivsete rebaste käitumiserinevustega.

Enamikke leemuriliike ähvardab väljasuremine

02.08.18 ... Enam kui 95 protsenti Madagaskaril elavast 111 leemuriliigist ootab praeguse olukorra jätkudes ettenähtavas tulevikus väljasuremine, selgub Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu primaatide töörühma raportist.

Tartu Ülikooli teadlased aitasid avastada mullas käiva globaalse sõja

02.08.18 ... Mullas käib sõda, näitab esimene üleilmne mullagenoomika uuring. Seente ja bakterite vahelisest madistamisest ning selle tundma õppimisest võib tulu tõusta nii põllumeestele kui ka ravimitööstusele.

Teadlased: Peipsi kalad päästab vaid tuul ja ilma jahenemine

01.08.18 ... Peipsi äärde puhkama sõitnud inimesed on leidnud viimastel päevadel järve kaldalt massiliselt surnud kalu. Järve uurivate teadlaste sõnul on piltidel nähtav massihukk kuumalaine ajal paratamatu ja kalade olukorra leevendamiseks midagi ära teha ei anna.

Maailma suurimast kuningpingviinide kolooniast on alles vaid riismed

31.07.18 ... Maailma suurimas kuningpingviinide koloonias elab pingviine ligi kümme korda vähem kui 30 aasta eest. Allakäigu täpse põhjuse osas jäävad Prantsuse teadlased vastuse võlgu.

Lindude ja inimeste sigimiskäitumine on sarnane

31.07.18 ... Lindude paarumiskäitumine, partnerlussuhted ja kaasade kvaliteet on teadlasi huvitanud juba ammustest aegadest.

Algaval karujahihooajal tohib küttida 61 looma

30.07.18 ... Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahihooajal küttida kuni 61 pruunkaru, mis on viie isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Kuna tegemist on kaitsealuse liigiga, on jaht karule lubatud vaid kahjustuste piirkonnas kahjude vältimiseks.

Tartu Ülikooli doktoritöö pakub Arktika kliima kohta uusi teadmisi

30.07.18 ... Teadlased ennustavad, et püsiv jääkate võib Põhja-Jäämerelt kaduda juba mõnekümne aasta pärast ning see loob täiesti uued klimaatilised ja ökoloogilised olud kogu lähis-arktilises vöötmes, tõdeb TÜ Tartu observatooriumi nooremteadur Liisi Jakobson, kes kaitses tänavu juunis Arktika kliimat puudutava doktoritöö.

Paljulapselistel putukaperedel napib tänavu toitu ja vett

27.07.18 ... Kuum suvi on kiirendanud putukate elutsüklit ja näiteks kimalased on jõudnud ühe põlvkonna asemel juba kaks üles kasvatada, aga samas ei pruugi kõigile piisavalt toitu ja vett jätkuda.

TÜ laboris ärkas ellu Eestis seni väljasurnuks peetud samblaliik

27.07.18 ... Tartu Ülikooli teadlased kogusid Lääne-Virumaal Äntu maastikukaitsealalt turbaproovi, millest kasvasid Eestis seni väljasurnuks peetud samblaliigi harjaka tahuksambla võsud.

Saaremaa karud pandi esimese praami peale ja toodi mandrile metsa

26.07.18 ... Möödunud nädalast Saaremaal koduhoovides inimesi külastamas käinud kaks karupoega elavad neljapäevast mandrimaa metsas. Inimsõbralikud karupojad tuli metsa viia, sest ei varjupaikades ega lähiriikide loomaaedades pole karupoegadele ruumi.

Galerii: looduses võib silmata juba sügise märke

26.07.18 ... Sellesuvine kuumalaine ja kuivus on endaga kaasa toonud kolletavad ja kuivanud puulehed, punavad pihlakad ja kibuvitsapõõsad juba enne juuli lõppu.

Läänemere pinnatemperatuur ületab keskmist viie kraadiga

25.07.18 ... Läänemere pinnavee temperatuur on praegu keskmisest viis kraadi kõrgem, ületades normi rohkem kui ükski teine meri maailmas, teatas Taani meteoroloogiainstituut kolmapäeval.

Soomere NASA veekeerise fotost: kui Maa oleks lapik, poleks keerised võimalikud

24.07.18 ... NASA avaldas kosmosest tehtud foto Saaremaa lähistel olevast veekeerisest. Mereteadlase Tarmo Soomere sõnul on Läänemeri selliseid keeriseid täis. Tema kinnitusel on sellised keerised võimalikud selle tõttu, et Maa ei ole lapik.

Pool miljonit kaadrit tutvustab väike-konnakotka pesaelu saladusi

24.07.18 ... Interneti ülekanded, rajakaamerad ja GPS-seadmed pakuvad lindude, sealhulgas vähearvukate liikide, näiteks kotkaste, pesitsuse üksikasjade kohta teavet mahus, mille kogumine varem ei olnud võimalik. Enne seda oli ainus viis andmete kogumiseks töömahukas ja ebaefektiivne pesa jälgimine varjest.

Päästjad viisid end talu terrassil sisse seadnud Saare karupojad metsa

23.07.18 ... Nädalavahetusel meediastaarideks saanud Saaremaa karupojad, kes taluõuedel ja ka ühe maja terrassil uudistamas käisid, viidi päästjate ja jahimeeste abiga kaugemale metsa.

Enesetapp on inimliigile ainuomane ja see eristab meid teistest loomadest

21.07.18 ... Enesetapp on inimliigile küllaltki ainuomane probleem ja põhjusi tulebki otsida meie eripärast võrreldes teiste loomaliikidega, kirjutab Sirbis loodusteadlane Tuul Sepp.

Myanmari turult saadud vaigutükist tuli ilmsiks teadaolevalt vanim maopoeg

20.07.18 ... Merevaiguturult saadud vaigutükist tuli ootamatult välja nastiku sarnane maopoeg, kelle abiga kirjutavad teadlased uue peatüki madude evolutsiooni ja levikusse.

Miks vananeva linnu sigimisedu langeb? Võimalik seletus peitub munas

17.07.18 ... Lindude vananemise uuringud on näidanud, et pikaealistel lindudel vananedes sigimisedukus väheneb.

Galerii: President Kersti Kaljulaid võttis kantselei mesitarude mett

12.07.18 ... President Kersti Kaljulaid kogus mesinike abiga presidendi kantselei mesitarudest saaki.

Soomlased kirjeldasid esimest ainult Läänemeres elavat kalaliiki

12.07.18 ... Läänemeres elavad lestad tuleks jagada kahte erinevasse liiki, järeldavad Helsingi ülikooli bioloogid. Tehtud tähelepanek võib sundida riike muutma juba kehtestatud püügikvoote.

Uuring: vaalade ulatusliku küttimisega tehti algust juba Vana-Roomas

11.07.18 ... Gibraltari väina kallastelt leitud vaalaluud viitavad, et vaalade küttimisega teeniti elatist juba Vana-Roomas. Roomlaste vaalahimu võis olla ka üks põhjustest, mis viis piirkonnas hall- ja lõunavaalade arvukuse vähenemise ning nende leviala kahanemiseni.

Lükati ümber müüt sebra triipude kohta

11.07.18 ... Üks selgitus selle kohta, miks sebral on triibud, ütleb, et sebra tumedad triibud jahutavad looma keha kuuma päikese käes. Nii tore kui see müüt ka ei tunduks, lükkasid Lundi Ülikooli teadlased selle oma katsetega ümber.

Iidsed linnud olid munade haudumiseks liiga rasked

10.07.18 ... Esimesed linnud olid liiga kogukad ja nende munad liiga väikesed, et tibud oleks saanud kooruda tänapäeval elavaid linde iseloomustava haudumise teel.

Ameerika põliskoerad elavad edasi sugulisel teel leviva vähina

06.07.18 ... Euroopa sisserändajad võisid küll Ameerika põliskoerad välja suretada, kuid osa kunagiste koerte DNA-st jätkab enda paljundamist koerte seas sugulisel teel leviva vähina, viitab uus teadustöö.

Kaks noort sookurge annavad Maaülikoolis teadusesse oma panuse

05.07.18 ... Teisipäeva varahommikul püüdsid Eesti Maaülikooli ornitoloogid Aivar Leito, Ivar Ojaste ja Uko Bleive Tartumaal kaks sookurepoega. Teadlased mõõtsid ja kaalusid noored linnud põhjalikult üle ning paigaldasid neile GPS-GSM-saatjad, et jälgida nende edasist eluteed.

Põhja valge-ninasarvikud võib päästa kindlast hukust kunstlik viljastamine

05.07.18 ... Viimane isane põhja valge-ninasarvik võis surra küll selle aasta märtsis, kuid see ei tähenda alamliigi hukku. Teadlased leiavad värskes töös, et valge-ninasarvikud võib päästa väljasuremisest kunstlik viljastamine.

Tšornobõli huntide leviala laieneb keelutsoonist väljapoole

04.07.18 ... Kunagise Tšornobõli tuumajaama ümbruses elavate huntide arvukus on kasvanud sedavõrd palju, et loomade rännakud viivad neid keelutsoonist ka oluliselt kaugemale.

Kari kaputsiinahve jõudis kiviaega

03.07.18 ... Hulk Panama ranniku lähistel asuval saarel elavad valgepea kaputsiinahve hakkas kasutama pähklite ja merikarpide purustamiseks algelisi kivitööriistu. Enne inimesi on teinud sama teadaolevalt veel ainult kolm primaadiliiki.

Kiirrongide ees hukkub linde arvatust rohkem

03.07.18 ... Tihedama liiklusega piirkondades võib hukkuda aastas kiirrongi ees kilomeetri kohta enam kui 60 lindu, viitab Hispaanias tehtud uuring.

Teadlased avastasid uue ämblikuliigi

28.06.18 ... Teadlased avastasid Indiana osariigis asuvast koopast uue ämblikuliigi - Islandiana lewisi.

Samasoolisi paare leidub ka värvuliste seas

26.06.18 ... Seksuaalse suunitlusega käitumist samast soost isendite vahel – selga ronimist, kopuleerumist, partneri võrgutamist – on täheldatud mitmel linnuliigil ning enamasti emaslindude puhul. Harvad on aga teated isaslindude ühisest pesitsusüritusest. Loode-Austraalias registreerisid teadlased isaslindude ühise pesitsusjuhu karmiinamadiinidel. 

Positiivne kokkupuude lindudega suurendab inimese üldist heaolu

19.06.18 ... Lindude vilgas tegutsemine, kevadine laul ja toidumaja külastamine talvel tekitavad emotsioone, mille positiivset mõju inimese heaolule on tõendanud mitmed uuringud.

Seismoloog: hea vaatlussüsteemiga leiab ka Eestis maavärinad üles

15.06.18 ... Tänavu on Eestis registreeritud juba kolm maavärinat, mis kogenud seismoloogi Heidi Soosalu sõnul ei pruugi tähendada midagi erakordset, vaid viitab pigem sellele, et geoloogiateenistuse käsutuses on parem vaatlussüsteem.

Lihulas värises kolmapäeval maa

15.06.18 ... Kolmapäeval registreeriti Lihula lähedal Lääneranna vallas tänavu juba kolmas maavärin Eestis.

Pistrikud teenivad kirsiistandustele miljoneid

12.06.18 ... Teadlik bioloogiline kahjuritõrje on tänapäeval harv nähe, pigem pritsitakse üha kasvava inimkonna tarbimisnõudluse rahuldamiseks põllu- ja aiakultuure kiiretoimeliste tõrjevahenditega. Kuidas meelitada oma kirsiaeda kaitsma üks pesueht pistrik?

Mesilased mõistavad nulli tähendust

11.06.18 ... Meemesilaste ajus võib leiduda küll vähem kui miljon ajurakku, kuid putukad suudavad sellele vaatamata hoomata millegi puudumist ja paigutavad nulli arvrea algusesse, viitavad Austraalia teadlaste tehtud katsed.

Pärnu jõest leiti uus kalaliik

07.06.18 ... Pärnu jõest püüti esimene mõrukas - väike kala, kelle siiajõudmist oodati ammu. Nüüd on esimeste püüdjate rõõm suur, sest kala saab ka meie andmebaasidesse kanda.

Linnakalad on arenenud kiiremaks ujujaks

07.06.18 ... Linnas on elutempo kiirem kui maal ja mitte ainult inimestel. Ameerika teadlased on avastanud, et ka linnakalad ujuvad kiiremini kui maakalad.

Valge-toonekure pesa sobib pesitsuseks ka värvulistele

05.06.18 ... Linnupesade esmaseks ülesandeks on järglastele turvalise kasvukeskkonna tagamine. Suurte lindude pesad võivad aga lisaks pakkuda pesitsusvõimalusi väiksematele liikidele.

Haki pesas kasvanud kuldnokapoeg läheb hiljem kosja hakile

05.06.18 ... Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur postitas Instagrami foto hakipesas sirguvast kuldnokapojast. Kuidas selline asi on võimalik ja kelleks peab end hakkide hoole all üles kasvanud kuldnokk? Tutvustame "käopoja fenomeni" teiste linnuliikide näitel.

Ahhaatteost kodukoerani ehk 82 looma, keda võib näitustel ja üritustel Eestis kasutada

04.06.18 ... Riigi Teatajas avalikustati esmaspäeval nende 82 loomaliigi loetelu, kuhu kuuluvaid loomi ja alamliike on lubatud Eestis alates 8. juunist loomanäitustel ja meelelahutusüritustel kasutada.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: