Loodus

"Osooni" video: Kose metsakoosolek

27.01.20 ... Kaks nädalat tagasi toimus Kose kogukonna ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) esindajate vahel metsa ääres kõnekoosolek, kus arutleti ja vaieldi asulalähedaste metsade edasise majandustegevuse ja raievalikute üle. Koosolekut filmis "Osooni" saate meeskond.

Soome lahest leiti Mehhiko päritolu karp

24.01.20 ... Möödunud aasta suvel ADRIENNE projekti raames tehtud välitööde käigus leidsid Eesti, Vene ja Soome teadlased Soome lahest kaks uut liiki, sh Mehhiko merekarbi.

Seeneriik sai alguse arvatust varem

23.01.20 ... Esimesed seened võisid maamunale ilmuda mitusada miljonit aastat varem, kui seni arvatud.

Rühm haisid hakkas üheksa miljoni aasta eest uimedel käima

22.01.20 ... Uimedel käia suutvate haide ühine esivanem lahknes oma lähisugulatest ligikaudu üheksa miljoni aasta eest, selgub Austraalia teadlaste värskest analüüsist.

Miljonid kõrbetirtsud ähvardavad Ida-Aafrika nälga jätta

21.01.20 ... Ida-Aafrikat on tabanud viimase 25 aasta suurim tirtsunuhtlus, mis ähvardab miljonid inimesed jätta toiduta ning häirib lennuliiklust. Keenia idaosas mõõdeti ühe kõrbetirtsuparve suuruseks lausa 60x40 kilomeetrit.

Eesti loodusteadlased: inimtegevus toob loodusesse väga suuri muutusi

19.01.20 ... Saates "Hommik Anuga" olid Eesti looduse hetkeolukorda kaardistamas botaanik Meeli Mesipuu, terioloog Tiit Maran ja ornitoloog Renno Nellis.

Tallinna botaanikaaias on aukohal inimkonna ajalugu mõjutanud taimed

18.01.20 ... Tallinna botaanikaaias on kahe nädala jooksul võimalik tutvuda inimkonna ajaloos tähtsat rolli mänginud taimedega.

Loodus on täis kevade märke

17.01.20 ... Kuigi väljas peaks olema talv, on loodus täis kevade märke. Tihased laulavad talve kohta harjumatult kevadiselt ning paljud taimed näitavad esimesi õienuppe. Metsloomad elavad siiski oma seesmise, bioloogilise kella rütmis, mis tähendab, et need, kes peaks magama, magavad ja ülejäänud saavad nautida tavapärasest kergemat elu.

Teadlased järjestasid hiidkalmaari genoomi

17.01.20 ... Kuidas saab hiidkalmaar ometi nii hiigelsuur olla? Teadlased loodavad saada peagi vastusele jälile, sest neil on korda läinud järjestada selle salapärase ja harva nähtava limuse genoom.

Sajandite vanune hõlmikpuu on endiselt nooruslik

15.01.20 ... Hõlmikpuu on liigina üks vanemaid puid, niiöelda elav fossiil, mille taolised on maamunal kasvanud juba oma 270 miljonit aastat. Isenditena elavad hõlmikpuud samuti väga kõrge eani — tuhande aastani ja kauemgi.

Teadlased tegid linnalinde peletades teadust

14.01.20 ... Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele. Seda, kas linnud arvestavad ohuolukorras kiskja kiirust ja liikumissuunda, uuriti Tartu ja Tallinna hakkidel, künnivarestel ja hallvarestel.

Silmikdelfiinid on hakanud kaheks liigiks eristuma

13.01.20 ... Silmikdelfiin on maailma delfiiniliikidest üks kõige laiemalt tuntud ja levinud, kuid nüüd selgub, et see liik võib hakata kaheks jagunema. Nii väidab oma uuringu põhjal rühm teadlasi eesotsas Ana Costaga Šotimaalt Glasgow Ülikoolist.

"AK. Nädal" tegi tutvust tänavuse aasta looma ja linnuga

12.01.20 ... Tänavune aasta loom on nahkhiir ja lind tuttpütt. Miks just nahkhiir ja tuttpütt ning kellega on õigupoolest tegu, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Tallinna loomaaed aitab Austraalia tulekahjus kannatanud loomi

10.01.20 ... Tallinna loomaaed aitab koos paljude teiste loomaaedadega Austraalia tulekahjus kannatada saanud loomi. Selleks on loomaaed ja Tallinna linn raha kogunud. Annetusi saab teha jaanuari lõpuni.

Suuruuring: hirm CO2 tõttu hulluvate kalade ees on ülepaisutatud

10.01.20 ... Vee süsihappegaasi sisalduse tõus mõjutab korallrahudel elavate kalade käitumist imevähe või üldse mitte, viitab värske analüüs. Suuruuring seab kahtluse alla viimasel kümnendil populaarsust kogunud uurimissuuna vundamendi.

Kobra geeniuuring annab lootust leida maohammustusele vastumürki

08.01.20 ... Kobra hammustus ei ole naljaasi, sest kobra on üks maailma mürgisemaid madusid. India ja Ameerika teadlased on nüüd aga järjeldanud kobra genoomi ja saanud senisest rohkem jälile põhjustele, miks kobra mürk nii kange on.

Rändlinnu lend üle kõrbe – vahepeatusega või ilma?

07.01.20 ... Rändel ületavad linnud nii suuri vetevälju kui ka kõrbeid. Eesti teadlaste osalusel tehtud uuring lükkas ümber senise teadmise ja näitas, et hoolimata vaenulikust keskkonnast teevad linnud ka kõrbeid ületades vahepeatuseid.

Lunnid kasutavad enda sügamiseks tööriistu

06.01.20 ... Briti ja Islandi teadlased annavad teada, et märkasid esimest korda tööriistu kasutavaid merelinde.

Milline näeb välja selle aasta lind tuttpütt?

03.01.20 ... 2020 on Eestis tuttpüti aasta. Martin Vesberg jälgis tuttpüttide elu kevadisest pulmamängust poegade koorumiseni.

Kliimasoojenemine: lühiajaline eksperiment ei anna täpseid vastuseid

30.12.19 ... Kliima soojenemine ühe kraadi võrra põhjustab pikas perspektiivis ökosüsteemide muutust, mida sageli simuleeritakse lühiajaliste katsete abil. Äsja teadusajakirjas Nature Ecology & Evolution ilmunud analüüs seab aga kahtluse alla ökosüsteemide kohanemise kohta tehtavad prognoosid, mis on tehtud lühiajaliste eksperimentide põhjal.

Eestis leitud uus kiililiik osutus siiski varem avastatud harvaesinevaks liigiks

19.09.18 ... 02. augustil 2018 saime teate, et Eesti kiilide nimestikku lisandus uus liik, paju-lõunakõrsik. Paraku osutus see info ennatlikuks.

Ilutulestik häirib lisaks lemmikloomadele ka lindude elu

29.12.19 ... Aastavahetuse ilutulestik ei põhjusta probleeme ainult koduloomadele, vaid ka lindudele. Asulates elavatele lindudele võib nii füüsiliselt kui ka vaimselt kurnava tulemüra tagajärg olla arvukuse vähenemine ning ettearvamatu käitumine.

Alutaguse rahvuspargil kulub tuntuse kogumiseks veel mitu aastat

29.12.19 ... Ida-Virumaal asuva Alutaguse rahvuspargi esimene tegevusaasta näitas, et läheb veel mitu aastat enne, kui loodusturistid Eesti noorima ja Euroopa Liidu ühe idapoolsema rahvuspargi avastavad.

Metsatukkade vahelised ronimissillad aitavad ohustatud loomi

23.12.19 ... Kus metsa raiutakse, seal läheb loomadel raskeks. Teadlased on nüüd leidnud võimaluse, kuidas Indoneesias Jaava saarel aidata väikesi esikloomi loorisid, kelle elupaik mets on hoogsate raiete tagajärjel paljudeks eraldiasuvateks tukakesteks killustunud.

Kiskjaoht ärgitab uute ajurakkude teket

23.12.19 ... Kiskjaoht võib ergutada saakloomadel aju ja ajutegevuse arengut. Nüüd on teadlased saanud tõendeid, et see ajuergutus olla ka pärilik, vähemalt Trinidadi saare siseveekogudes elaval killikalal.

Ahvidele näib meeldivat kividega puid loopida

20.12.19 ... Miks loobib ahv kive vastu puutüve? Ei tea, aga võib-olla meeldib talle see heli, mida kivi vastu puud lennates teeb.

Elu tekkel edenesid sidusus ja koostöö käsikäes

19.12.19 ... Keegi ei tea, kuidas elu tekkis. Üheks tõenäoliseks võimaluseks on peetud, et kõigepealt, umbes neli miljardit aastat tagasi ilmusid noore maakera soojade vete niinimetatud ürgsuppi erilised molekulid, replikaatorid, mis suutsid toota teisi omataolisi molekule.

Geoinformaatik pani end proovile ja tegi 30 päevaga 30 uut kaarti

19.12.19 ... Umbes kuu aega tagasi võttis Tartu Ülikooli geoinformaatik Evelyn Uuemaa vastu põneva katsumuse ja postitas Twitterisse 30 päeva jooksul 30 enda tehtud Eesti kaarti. Sotsiaalmeediakeskkonnas levinud katusmust tuntakse teemaviite järgi #30DayMapChallenge.

Koeral on inimkeele häälikutele terav kõrv

18.12.19 ... Koerad jälgivad inimesi veel palju tähelepanelikumalt kui seni arvatud.

Metsade vanuse muutus muudab pesarüüste ettearvamatuks

17.12.19 ... Linnu pesitsusedukus sõltub turvalise pesakoha valikust. Eelistatult tuleks pesitseda piirkonnas, kus on vähem nii konkurente kui ka kiskjaid, sest pesarüüste on üks peamistest pesitsemise nurjumise põhjustest. Samuti on oluline pesa asukoht, mis peab asuma kas näiteks puul või varjatud kohas maapinnal. Paraku on paljude metsalindude elupaigad viimastel kümnenditel oluliselt muutunud ning koos sellega on tõenäoliselt teisenenud ka metsades elavate pesarüüstajate arvukus või levik.

Stressis taimed häälitsevad inimkõrvale kuulmatult

16.12.19 ... Taimed ei ole tuntud just kuigi valjuhäälsete olenditena. Kuid Iisraeli teadlased väidavad nüüd, et inimkõrvale kuuldamatut häält võivad taimed eriti stressiolukorras teha küll.

Maaülikooli teadlased otsisid Valgevene soodes suur-konnakotkaid

13.12.19 ... Eesti soodes enam suur-konnakotkaid ei leidu, kuid siinsetel teadlastel on palju teadmisi selle liigi kohta ning nii aitasidki Eesti Maaülikooli teadlased seda üliharuldaseks muutunud liiki otsida ja hoida Valgevene soodes.

Vanad põldudevahelised metsatukad on ökohüvede allikad

07.12.19 ... Värskelt avaldatud rahvusvahelisest uurimusest selgub, et põllulappide vahel olevad juba mõne-hektari suurused metsatukad võivad pakkuda nii rohemeeli kõditavat elurikkust kui ka märkimisväärset valimit ökohüvesid praktikutele. Tingimuseks on aga metsatuka ajalooline järjepidevus.

Kliimamuutus jaotab pingviinid võitjaiks ja kaotajaiks

05.12.19 ... Muutub kliima, muutuvad ka pingviinid. Kuid mitte kõik pingviiniliigid ei muutu ühte moodi ja ühepalju.

Merihobukesed aitavad Tartu teadlastel uurida raseduse evolutsiooni

05.12.19 ... Merihobukesed on imelised kalad. Isane kala kasvatab arenevaid embrüoid oma kõhupaunas platsenta sarnase elundi abil – merihobukese raseduse uurimine võimaldab paremini mõista ka raseduse kohastumuslikke protsesse inimestes. Tartu Ülikooli teadlastega teeb koostööd merihobukeste ekspert Kanaari saartelt.

Papagoid on suured toiduraiskajad ja sel on head tagajärjed

03.12.19 ... Kui inimeste seas on raiskamine üsna tavaline nähtus, siis loomade seas ei kohta seda just sageli, sest toiduraiskamisest saamata jäänud energia võib halvemal juhul tähendada hukkumist. Seepärast tarbivad paljud kiskjad kogu murtud saagi, jättes söömata vaid seedimatu, ning peidavad saagi hilisemaks tarbimiseks vaid vajadusel.

Satelliit mõõdab väikeste mereloomade pendelrännet

03.12.19 ... Teadlased on kaugseire kaudu saanud enneolematult tervikliku globaalse ülevaate väikeste mereloomade ööpäevasest vertikaalsest pendelrändest.

Sinivaal paneb söögi ajaks südame peaaegu pausile

02.12.19 ... Kui sinivaal sukeldub sööma, siis lööb ta suur süda mõnikord ainult kaks lööki minutis.

Suurtel kilpkonnadel on hea mälu

02.12.19 ... Suured kilpkonnad on aeglase liikumisega loomad, kuid neil on pikk mälu. Kord õpitu püsib neil meeles aastaid, ja kui õpitud on mitmekesi koos, siis seda paremini.

Koprapere ehitas Järvamaal 100 meetri pikkuse tammi

30.11.19 ... Järvamaal Esna mõisa tagusel allikajärvel elutsev koprapere ehitas 100 meetri pikkuse tammi, mida käivad nüüd uudistamas loodusehuvilised lähedalt ja kaugelt. Reedel käisid seda imet vaatamas kobrastest luuletusi kirjutanud koolinoored üle Eesti.

Paleoökoloogid "rändasid" Saaremaa allikasoos ajas tagasi 9200 aastat

26.11.19 ... Viimasest tehnikaülikooli paleoökoloogide uurimusest selgub, et allikasoode kõrge bioloogilise mitmekesisuse võti peitub nende aastatuhandete pikkuses stabiilses ajaloos. Seal siiani säilinud liigirikkus on siiski kahjuks vastuolus meie ülejäänud keskkonna globaalsest maakasutuse intensiivistumisest põhjustatud liigirikkuse kahanemise trendiga.

Närvilisel rasvatihasel on vähem poegi

26.11.19 ... Kuigi rahulikud ja närvilised emased munevad sama palju mune ja sarnane on ka nende koorumisedukus, sirgub rahulike emaste munadest lennuvõimeliseks oluliselt rohkem poegi.

Taimelehtede mitmekesisuse saladus peitub lehepungas

22.11.19 ... Lehti on taimedel mitmesuguse kujuga: on nooljaid, odajaid, ümaraid, ovaalseid, munajaid ja koguni äraspidimunajaid. Nüüd on teadlased välja selgitanud, kuidas kõik need erisugused lehekujud geenide tegevuse toimel kujunevad.

Eestis on lumikattega päevi oluliselt vähemaks jäänud

21.11.19 ... Vaatamata viimase aja kehvadest sportlikest saavutustest suusarajal, peavad eestlased end siiski suusarahvaks – Tartu Maratoni läbimine on sadadele iga-aastane rutiin, suusa- ja kelgumõnusid naudib eestlane talve jooksul vähemalt korra.

Loorkaku hele sulestik pimestab saagi

20.11.19 ... Teadlased leidsid põhjuse, miks langeb tumedat värvi kakkude jahiedukus täiskuuöödel märkimisväärselt, kuid heledamad linnud püüavad sama palju hiiri.

Üleilmne soojenemine seab pingviinid hädaohtu

18.11.19 ... Kui kliimamuutusele piisavalt pidurit ei tõmmata, siis võivad Antarktika keiserpingviinid sajandi lõpuks jääpuudusel peaaegu välja surra. Nii hoiatavad Ameerika ja Prantsuse teadlased.

Inimahvid võivad olla targemad kui inimese lähemad eellased

14.11.19 ... Tänapäeva inimahvid on targemad kui inimese otsene eellane australopiteekus. Nii väidavad Austraalia ja Lõuna-Aafrika teadlased.

Batumis loendati herilaseviusid rohkem, kui neid teati üldse olevat

12.11.19 ... Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Geograafiaviktoriin loodusgeograafias: maavärinad ja vulkaanid

12.11.19 ... Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 12. novembri küsimused on loodusgeograafia valdkonnast.

Följeton: kas viisakas oleks hakata juba linde toitma?

09.11.19 ... Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et juba nädalaid mõlgutasin mõtet, kas oleks viisakas köögi akna taha seada üles lindude söögimaja. Seda selleks, et saaksin hommikukohvi juues jälgida sulepallide saginat ja tunda rõõmu nii enda, kui ka nende kõhtude täitumisest, kirjutab humoristlikult Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, kes on uurinud ja avaldanud teadusartikleid lindude toitumiskäitumisest.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: