13.09.24 LOODUS ... Linnud kogunevad parvedesse, sest teavad: tali on tulekul. Nüüd selgub, et juba nii algelisedki olendid nagu sinivetikad suudavad talve tuleku ette ära tajuda.

12.09.24 LOODUS ... Tänapäeva lindudel hambaid ei ole, on ainult paljas nokk, erinevalt paljudest eelajaloolistest lindudest. Üle saja miljoni aasta tagasi elutsenud Longipteryx'il kaunistas pika noka tipuosa terve rida tervaid hambaid.

11.09.24 KESKKOND ... Veebruaris vastu võetud Euroopa Liidu määrus kohustab liikmesriike taastama 2030. aastaks 30 protsenti ökosüsteemidest heasse seisundisse. Põllumajandusmaadel tähendab see alustamist pisiasjadest, nagu taimevagude asendi muutmist ja hekiribade rajamist, leiab Göttingeni Ülikooli professor Catrin Westphal.

10.09.24 LOODUS ... Kust tulevad ja kuhu lähevad millimallikad? Miks neid jätkuvalt ka septembris Eesti vetest nii palju leiab ning kas nende põhjal saab midagi öelda ka vee temperatuuri, ilma või suve pikkuse kohta? Vastab Tartu Ülikooli merebioloog Jonne Kotta.

10.09.24 LOODUS ... Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ja Eesti ornitoloogiaühingu koostöös jälgiti 2020.–2021. aastal 133 kiivitaja pesa. Uuringus sai kinnitust, et kiivitajapoja koorumisedu mõjutavad nii põllupidamise viis kui ka elupaiga liigendatus.

10.09.24 LOODUS ... Kui paljudel inimestel on läbi aegade kullapalavik pea segi ajanud! Nüüd aga on teadlastel uus selgus ammuses küsimuses, miks leidub ihaldusväärselt suuri kullatükke alatihti just kvartsisoontes.

07.09.24 LOODUS ... Hooghännalised on klass väikesi lülijalgseid, kes näevad natuke välja nagu putukad, kuigi viimasel ajal neid enam putukateks ei klassifitseerita. Neil on kõhu all sabataoline jätke, mida tõukevedruna kasutades nad hoogsalt edasi hüplevad.

06.09.24 LOODUS ... Viimastel aastatel ka Eestis pead tõstnud jalakasurm on tõsine puude haigus, mille vastu väga palju teha ei saagi.. Linna planeerides võiks seetõttu mõelda rohkem sellele, et alleesid rajades ei istutatakse ainult ühte liiki puid.

05.09.24 LOODUS ... Kes koduõuntest mahla pressib, peab C-vitamiinist suu puhtaks pühkima. Mahla jõuab õuntest küll südamele häid antioksüdante, ent C-vitamiini leidub õunas juba eos mõni milligramm, ütleb toiduteadlane Rain Kuldjärv.

04.09.24 LOODUS ... Soomet tabas augusti lõpus viimaste aastate suurim keskkonnakuritegu, kui looduskaitsealusest jõest läbi sõitnud Stora Enso metsatöömasin hävitas tuhandeid jõekarpe. Ebapärlikarpide seis pole Eestiski kiita, kuid ilma suurema muutuseta maakasutuses see paranema ei hakka.

02.09.24 LOODUS ... Austraalia teadlaste sõnul mõistavad nad nüüd muutusi Maa magnetväljas veidi paremini. Olulist rolli võib selle juures mängida nende leitud sõrmust või sõõrikut meenutav struktuur, mis paikneb sulametallist koosnevas Maa välistuumas.

02.09.24 LOODUS ... Räägitakse, et liblika tiivalöök võib valla päästa tormi teisel pool maakera. Nüüd aga võib öelda, et liblika tiivamuster on valla päästnud mõttelise tormi katseklaasis. Asi on selles, kuidas liblikas oma tiivale värvid ja mustrid saab.

26.08.24 LOODUS ... Kliimamuutuste tõttu jõuab Eestisse üha enam liike, mis muidu ei oleks siin ellu jäänud. See on probleem, sest nii jääb ruumi kohalikele liikidele vähemaks.

26.08.24 LOODUS ... Pesaparasiidist kägu ja tema sulasliik püüavad teineteist evolutsiooni vaatest pidevalt üle kavaldada. Nii oskab näiteks lepalinnust sulane eristada käo muna selle värvi põhjal. Nüüd osutab Tšehhi teadlaste uuring, et linnu värvitaju ei sõltu pesas valitsevast valgusest.

26.08.24 LOODUS ... Mis on ämbliku elul viga. Punub aga võrgu ja toit lendab ise niiöelda lauale. Pane ainult pudipõll ette ja asu hea maitsma.

22.08.24 EESTI ... Põhjamaade õuntes on rohkem vitamiine kui näiteks Euroopa õunakasvatusmaa Poola omades, ütles maaülikooli aiandusteadlane Ulvi Moor. Kasulikum on õunu otse puu otsast süüa, sest nii säilivad vitamiinid paremini.

21.08.24 ELU ... Augustis Eestit tabanud suured vihmahood on metsad seeni paksult täis kupatanud. Mükoloog Leho Tedersoo rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis, kuidas oleks kõige õigem seeni korjata ning miks hoiduda varem söögiseenena tuntud tavavahelikust.

15.08.24 LOODUS ... Muld on ürgne vahelüli elusa ja eluta looduse vahel – terve omaette maailm, kus mullaosakeste ümber ja vahel elutseb miljardeid väga eriilmelisi mullaasukaid, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi geoloog Karin Truuver.

14.08.24 TERVIS ... Inimkaaslejatest linnud kannavad endas looduses elavate liigikaaslastega võrreldes tõenäolisemalt antibiootikumiresistentseid baktereid, osutab rahvusvaheline uuring. Teadlased oletavad, et linnud korjavad bakterid üles prügilatest ja saastunud jõgedest.

12.08.24 KESKKOND ... Erinevalt teistest liikidest ei esine Tšornobõli tuumajaama vahetus läheduses elavatel ümarussidel kiirguskahjustusi. Teadlaste hinnangul võib leid anda sissevaate, miks on mõned inimesed vähile vastuvõtlikumad kui teised.

09.08.24 PSÜÜHIKA ... Kui majapidamises mõni teine lemmikloom sureb, võivad kassid neid taga leinata, leidsid USA teadlased. Nurrumootorite lein võib laieneda koertelegi.

08.08.24 LOODUS ... Linnade soojussaare efektiks nimetatavat nähtust tuntakse juba mitu sajandit. Et hoida mikrokliimat linnakeskkonnas kontrolli all ning leevendada kuumasaarte palavust, mängivad olulist rolli puud, põõsad ja rohelus, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi vanemkuraator ja botaanik Loore Ehrlich.

08.08.24 LOODUS ... Mõne nädala vanuste hobuste mikrobioomi liigilise mitmekesisuse põhjal saab võrdlemisi täpselt ennustada, kui häid tulemusi saavutab sama hobune aastaid hiljem hipodroomil. Ajakirjas Scientific Reports ilmunud töö viitab, et looma soolestikus elavatel bakteritel on tema tervisele oluline mõju.

06.08.24 LOODUS ... Seenerohkus sõltub väga palju piirkonnast. Nii on Eestis mõnes kohas kukeseeni palju, teises pea üldse mitte. Kukeseenele minnes pole aga nuga vaja, sest seene saab kõige paremini maa seest kätte seda õrnalt keerates.

06.08.24 LOODUS ... Erinevad linnud, eriti käo sugulasliigid reageerivad käo kukkumisele ka talvel, leidsid Poola teadlased. Reaktsioon on bioloogiline, ent mida täpselt linnud kägu kuuldes kardavad, peab selguma edasistes uuringutes.

02.08.24 LOODUS ... Fotosünteesida rohkem, riskides kaotada liiga palju vett, või hoida vett kokku, aga kaotada fotosünteesis? See on taime alaline dilemma, mille lahendamiseks on välja arenenud õhulõhed. TÜ taimebioloogid näitavad, et tulevikus tasuks eelistada pigem väiksema õhulõhede arvuga taimi, sest need kasvavad kiiremini.

31.07.24 AJALUGU ... Rahvusvahelise teadlasrühma teatel leidsid nad märke, et esimesed keerukad eluvormid võisid Maal tekkida 1,5 miljardit aastat seni arvatust varem. Siiski napib oletuse kinnitamiseks veel tõendeid ja kõik teadlased pole leiu paikapidavuses veendunud.

30.07.24 LUGEJA KÜSIB ... Eesti sumedate suveööde juurde kuulub nagu kord ja kohus ritsikate ja tirtsude sirin. Miks need kentsaka välimusega putukad nii sihikindlalt laulu löövad, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli entomoloogia kaasprofessor Tiit Teder.

29.07.24 LOODUS ... Inimesest mõjutatud üleilmne linnukaubandus soodustab oluliselt liikide levikut. Tartu Ülikooli teadlaste uuringust selgub, et võõrliikide levides väheneb linnustiku eripalgelisus kogu maailmas, sest välja surevad pigem erilised liigid, lisanduvad aga sellised, kelle sarnaseid on juba olemas.

26.07.24 LOODUS ... Paljude troopiliste linnuliikide sulestik lausa hämmastab oma kirju ja kirka värvierksusega. Kõrgematel laiuskraadidel kipub lindude sulestik olema keskmiselt tagasihoidlikum.

26.07.24 KESKKOND ... Geneetiliselt muundatud ogakärblased võivad senise orgaaniliste jäätmete käitluse peapeale keerata. Teadlaste hinnangul oleks mutantkärbestest abi ka kliimakriisiga võitlemisel.

26.07.24 LOODUS ... Suvisel rannal paljajalu jalutades pole miski ime endale jalga astuda ogalik. Miks meri kalad just juulikuiste kuumade ajal surnult randadele uhub, rääkis Novaatorile Tartu Ülkooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Špilev.

25.07.24 KESKKOND ... Ehkki puude istutamine võib tunduda kliimakriisiga maadlemisel kulutõhus vahend, on tegelik pilt märksa keerulisem. Oregoni osariigi ülikooli teadlaste uuringust järeldub, et puude suurel hulgal istutamine on parim lahendus vaid mõnes maailma piirkonnas.

25.07.24 TERVIS ... Teadlastel õnnestus hiirte kehas vananedes koguneva valgu väljalülitamisega pikendada katsealuste näriliste eluiga veerandi võrra.

23.07.24 LOODUS ... Inimeste omavahelised argivestlused toimuvad tavaliselt sedavõrd kiiresti, et ühe inimese lauselõpu ja teise inimese vastuse vahele jääb vähem kui sekund. Primatoloogid leiavad nüüd, et taolised kiired mõttepõrgatused iseloomustavad ka šimpansite suhtlust.

22.07.24 LOODUS ... Levinud puuliike uurinud teadlased leidsid, et sarnaselt loomadele on puudel neile ainuomane enam kui triljonist mikroorganismist koosnev mikrobioom. Uuringu autorid loodavad, et teadmisest võib tõusta tulevikus kasu haigustekitajate vastases võitluses.

19.07.24 LOODUS ... Botaanikud otsustasid anda Madridis toimunud kongressil uue nime paarisajale taime-, seene- ja vetikaliigile, sest nende nimi sisaldab valdavalt Aafrika lõunaosas elavate mustanahaliste jaoks solvavat sõna caffra.

17.07.24 LOODUS ... Koerte ja lemmikloomana peetavate sigadega katseid teinud teadlased leiavad, et koerte võime tunda ning peegeldada inimeste emotsioone võib olla neile sajanditepikkuse koos-evolutsiooni ja valikulise aretustöö tulemusel kaasa sündinud.

16.07.24 LOODUS ... Eelmisel nädalal räsis Leedut tugev torm ja mitmes linnas tekkisid üleujutused. Tugevad vihmasajud pole ka Eestis võõrad. Kuna aga linnade sademeveesüsteemid projekteeriti rohkem kui pool sajandit tagasi, ei suuda need uute oludega toime tulla.

12.07.24 LOODUS ... Eesti Maaülikooli teadlastel õnnestus luua hobuse kloonembrüo ning juba aasta pärast võib oodata Eesti esimesi kloonvarssasid. See on algus kodumaisele hobuste kloonimisele, millega praegu tegeleb vaid üks ettevõte kogu Euroopas.

12.07.24 LOODUS ... Linnastumine on paljude loomade ja lindude jaoks üha suurem probleem. Hiljutises teadustöös uurisid teadlased oravaid. Selgus, et linnastumine valmistab oravatele küll stressi, aga samas muudab neist mõned vaimselt võimekamaks.

08.07.24 LOODUS ... Teadlased on avastanud, et sääskede verejanu reguleerivad kaks hormooni, millest üks kasvatab ja teine vähendab isu vere järele.

05.07.24 LOODUS ... Õrn nagu liblika tiivalöök, õhkavad ikka ja jälle kirjanikud ja luuletajad. Nüüd selgub, et need samad õrnad tiivalöögid aitavad kanda harilikke ohakaliblikaid üle Atlandi ookeani Aafrikast Lõuna-Ameerikasse, rohkem kui 4200 kilomeetri kaugusele.

04.07.24 KESKKOND ... Maailma väikseimaid elevante ähvardab väljasuremine. Ohustatud liikide punast nimekirja koostava Maailma Looduskaitseliidu hinnangul on borneo elevantide populatsioon kahanenud tuhande isendini suuresti metsaraie tõttu.

04.07.24 LOODUS ... Kuigi hispaania teeteo levikuala Eestis laieneb, annavad inimesed nende märkamisest üha vähem teada. Nõnda võib kaardirakendustest jääda ekslik mulje, et võõrnälkja probleem on taandumas, nentis keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja zooloog Uudo Timm.

02.07.24 LOODUS ... Muude sulestikukahjuritega võitlemise viiside seas kasutab osa linde ravimtaimi. Näiteks on Vaikses ookeanis asuval Norfolki saarel nähtud papagoisid määrimas sulgedele katkipudistatud taimesegu.

01.07.24 LOODUS ... Hiina teadlaste tehtud katsed näitavad, et muu hulgas Antarktikas ja Mojave kõrbes kasvav sammal suudab taluda vähemalt lühiajaliselt punasele planeedile iseloomulikke tingimusi. Töörühm loodab, et organism võiks aidata muuta elukõlblikumaks Marsi vaenulikku pinnast.

30.06.24 ELU ... Pühapäeval, 30. juunil alustas Klassikaraadios uute osadega Lennart Lennuki möödunud suvel sündinud saatesari "Looduse leksikon". Uue hooaja esimene saade pühendus jäälinnule ja värvidele looduses.

28.06.24 LOODUS ... Inimeste maailmas viivad kõik teed teatavasti Rooma. Ahvena mitokondriaalse genoomi talletatud informatsiooni alusel on aga geneetiliselt väga erinevate emaliinide kohtumispaigaks Läänemere piirkond. Teisisõnu viivad ahvenate puhul kõik (vee)teed Läänemerre, kuhu on saabunud triibulisi uimekandjaid nii idast, läänest kui lõunast.

28.06.24 LOODUS ... Maailma viimasel mõnesajal mammutil olid geenid veel piisavalt mitmekesised, et nende sugu oleks selle poolest küll võinud elada meie päevini välja.