14.11.19 ... Tänapäeva inimahvid on targemad kui inimese otsene eellane australopiteekus. Nii väidavad Austraalia ja Lõuna-Aafrika teadlased.

12.11.19 ... Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

12.11.19 ... Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 12. novembri küsimused on loodusgeograafia valdkonnast.

09.11.19 ... Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et juba nädalaid mõlgutasin mõtet, kas oleks viisakas köögi akna taha seada üles lindude söögimaja. Seda selleks, et saaksin hommikukohvi juues jälgida sulepallide saginat ja tunda rõõmu nii enda, kui ka nende kõhtude täitumisest, kirjutab humoristlikult Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, kes on uurinud ja avaldanud teadusartikleid lindude toitumiskäitumisest.

07.11.19 ... Kas Eestis on karude elu ikka nii hea kui me arvame? Tartu Ülikooli doktorant, Peeter Anijalg, räägib miks meile on vaja Venemaa karusid, mis juhtus Eesti karudega saja aasta taguse madalseisu ajal, kus asub Eesti karude pelgupaik rasketel aegadel ja miks on tähtis geneetiline mitmekesisus.

05.11.19 ... Mõned loomad liiguvad väga pikki maid ja rändavad kaugele. Rühm teadlasi väidab nüüd, et suurimetajate seas teeb kõige kaugemaid rändeid põhjapõder, kõige pikema maa käib läbi aga hunt.

04.11.19 ... Krabid ei ole sugugi nii rumalad loomad, kui mõni võib-olla arvab. Tuleb välja, et nad suudavad õppida labürindis orienteeruma ja õpitut isegi mitu nädalat meeles pidama.

01.11.19 ... Eesti Maaülikooli doktorant Peeter Padrik uuris, kuidas mõjutavad sperma kvaliteeti pulli vanus, holsteini tõugu pulli veresus ja sperma kogumise aastaaeg, et valida kvaliteeti määravate meetodite seast sobivad seemendusjaama tööprotsessis rakendamiseks.

01.11.19 ... Teadlased on saanud uusi andmeid putukate ja ämblike arvukuse kiire kahanemise kohta Saksamaal.

30.10.19 ... Kliimamuutus ja selle seos metsade majandamisega on oluliseks päevakajaliseks küsimuseks. Viimane ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) teadlaste raport pöörab rõhku säästva metsanduse olulisusele kliimamuutustega võitlemisel. Uurisime teaduskirjandusest, milline roll on siin täita vanadel metsadel.

28.10.19 ... Bioloogid hoiatavad, et Arktika üha äärmuslikum ilm võib ohustada eluslooduse säilimist. Näiteks sadas 2018. aastal sadas lund nii tugevalt, et paljud alad jäid lumega kaetuks veel suve keskpaigani, takistades peaaegu kõigi taimede ja loomade paljunemist.

25.10.19 ... Hiir tegi piimapudelist endale automudeli, ütleb Uno Leiese laulusalm. Nüüd on need sõnad peaaegu täpselt tõeks saanud. Teadlased tegid plastpudelist rottidele automudeli.

24.10.19 ... Igal aastal saadavad teadlased ja amatöörid üle maailma sadu imepäraseid lähivõtteid teadusfotode võistlusele Nikon Small World. Selle aasta võitjate seas leiab nii mitut sorti embrüosid, lilli kui ka putukaid.

23.10.19 ... Mesilased õpivad paremini, kui saavad nii piitsa kui ka präänikut ehk täpsemini nii sukroosi kui ka kiniini. Nii selgus katsetest, mille tegid teadlased eesotsas Scarlett Howardiga Prantsusmaalt Toulouse'i ülikoolist.

22.10.19 ... Kahe taevakeha pinnas sobib mööndustega mitmete Maa põllukultuuride kasvatamiseks, leiavad Hollandi eksobioloogid. Samas hoiatab töörühm värskete katsete põhjal kaugeleulatuvate järelduste tegemise eest.

22.10.19 ... Lindude ränne on evolutsiooni käigus kujunenud kohastumus paremaks hakkamasaamiseks. Ränne kulutab palju energiat ja on ohtlik, samas on lõuna pool rohkem toitu ja väiksem soojakadu. Teadlased uurisid, kuidas läheb laglede populatsioonil, kes rändest loobusid.

22.10.19 ... Sood seovad 20% kogu maismaa muldade süsinikust, seega on kliimamuutuste kontekstis oluline uurida soodes toimuvaid protsesse. Teadlased leidsid kodaamööbe kasutades, et enamike uuritud soode pinnakiht oli viimase mõnesaja aastaga oluliselt kuivenenud.

21.10.19 ... Ökoturistid saavad mägigorilladele järjest lähemale ja riskivad seeläbi neile inimeste potentsiaalselt surmava köha ning nohu edasiandmisega – ja tõendeid selle kohta leiab Instagramist, kus on sadu pilte inimestest, kes on ahvidele lähemal kui soovitatud seitse meetrit, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

18.10.19 ... Olgugi, et siinsamas lähedal, on Põhjameri oma kalastiku poolest midagi Läänemerest hoopis erinevat. Krabid, meritähed, haid ja raid on Põhjamere tavalised asukad ning esimeste traalitäite puhul on raske seda mitmekesisust uskuda. Vaata lähemalt!

18.10.19 ... Kured lendavad kolmnurgas, pardipojad paterdavad reas, ja reas liikusid mõnikord juba trilobiididki, sadade miljonite aastate eest elutsenud lülijalgsed loomad.

17.10.19 ... Sedamööda, kuidas kliima soojeneb, hakkavad linnudki varem pesitsema. Kuid rühm Briti teadlasi taipas küsida, mis asjaolud täpselt õigupoolest linde soojema kevade puhul tavapärasest varem pesitsema ajendavad.

16.10.19 ... Radikaalsed muutused merevee hapnikusisalduses hävitasid suure osa kunagisest Balti ürgmere elustikus – nii selgus Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osalusel valminud uuringust. Sadade miljonite aastate taguste protsesside uurimine aitab meil mõista ka praegu käimasolevat elurikkuse hävimise lainet.

15.10.19 ... Mikrovetikad on toit kaladele ja teistele veeorganismidele ning toiduahelat pidi jõuavad need ka inimese söögilauale. Toiduahelat pidi võivad aga mikrovetikate toodetud mürkained jõuda ka inimese toidulauale. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi nooremteaduri Sirje Sildeveri osalusel määrati Jaapani põhjaosas Ohhoota meres DNA abil mürke tootvaid mikrovetikaid.

14.10.19 ... Teadlased on töödelnud linnupoegade ajurakke ja muutnud sellega nende laule.

11.10.19 ... Reedel asustati Narva jõkke 5000 tuurakala. Teadlased loodavad, et tuurad tunnistavad Narva jõge oma kodupaigana ning hävinud tuurapopulatsioon taastub.

08.10.19 ... 2005. aasta jaanuaritorm murdis Rootsis metsa ja nüüd on teadlased teinud järeldusi, kuidas see metsalindudele mõjus.

07.10.19 ... Nüüd on peaaegu kindel, et Austraaliast leitud ligi kolme ja poole miljardi aasta vanused kivistised on tõepoolest kunagised mikroorganismid. Ja kui see on tõesti nii, siis on nad kõige vanemad teada olevad elusolendid Maal.

07.10.19 ... Juulis leitud suur sinikiil, hiljutine palvetajaritsikas ja nüüd väike-punasilmliidrik – uusi putukaliike on lähiajal Eestisse jõudnud omajagu. Teadlaste sõnul on kliimamuutused oluliseks teguriks lõunapoolsete liikide leviku soodustamisel.

04.10.19 ... Haide ja raide iidne sugulane Phoebodus, keda ujus rohkesti ringi Devoni ajastu meredes ligi 400 miljonit aastat tagasi, oli pikliku kehaga nagu angerjas.

03.10.19 ... Sügis on käes ja see tähendab, et paljud linnud valmistuvad lõunasse lennuks. Suleliste rändamist on Eestis uuritud üle 100 aasta ja igal aastal näevad vaatlejad üht või kaht haruldast lindu. Kabli linnujaama juubeliks otsustas üks haruldus end kohale tulnud huviliste rõõmuks ka näidata.

01.10.19 ... Loomad kulutavad aktiivsest ajast enam kui kolmandiku ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna - Tartu Ülikooli osalusel tehtud uuring seadis selle seose kahtluse alla.

30.09.19 ... Vaalad on suured loomad, ja ka aju on neil suur. Kaks Briti teadlast väidab nüüd, et suure aju arenemisele võisid kaasa aidata muutused vaalade toitumises.

29.09.19 ... Kas ja kuidas mõjuvad raadiolained elusolenditele? Tšehhi teadlaste uuringust ilmneb, et nõrgad raadiolained võivad panna prussakate bioloogilise kella aeglasemalt käima.

27.09.19 ... Kassid ei pruugi seda küll pidevalt välja näidata, kuid on kiindunud lähituttavatest inimestesse ligikaudu sama palju kui koerad või väikelapsed.

27.09.19 ... Teadlased on avastanud erakordselt soolase, aluselise ja kohati ka mürgise veega järvest olendeid, keda seal enne ei teatud elavat.

24.09.19 ... Kuigi õige lennusuuna leidmine on osaliselt talletunud lindude geenidesse, on orienteerumiseks olulised hulk tegureid nagu maamärgid, öine tähistaevas, Maa magnetväli ja teatud puhkudel ka lõhn. On teada, et ka tehisvalgustus raskendab lindudel tähekaardi "lugemist".

23.09.19 ... Tartu ülikooli botaanikaaias kasvab omajagu taimi, millel pole veel eestikeelset nime. Nüüd on otsustatud neile nimed siiski panna ja seda kõigi soovijate abiga.

23.09.19 ... Elektriangerjas on eriline kala, kes suudab kostitada tugeva elektrilöögiga nii saaklooma kui ka ründajat. Nüüd selgub, et elektriangerjaid võib olla mitu liiki.

20.09.19 ... Liblikas on tore värviline elukas, aga mis toimub tema pisikeses peas? Mida saab välja lugeda tema pilgust? Ja tunnaldest? Miks mõned liblikad on lihtsameelsed ja teised "teravad pliiatsid"?

17.09.19 ... 26 Eesti sookurge osales suures üle-euroopalises geeniuuringus. Lindude levikut ja geneetiliste populatsioonide eristumist mõjutavad mitmed tegurid - teadlased vaatasid Euroopa sookurgedele tõsisemalt otsa.

16.09.19 ... Eestist leiti esimest korda palvetajaritsikas. Selle välimuse poolest äärmiselt atraktiivse looma leidsid Pärnumaalt Uulu külast kohalikud lasteaialapsed Heisi Borisova ja Madis Suvisild.

14.09.19 ... Kuivõrd sobib majandatav metsamaastik, näiteks raiesmik elupaigaks päevaliblikatele – nii neile, kes vajavad avatud elupaiku, kui ka neile, kelle elu on tihedamalt metsaga seotud, uuris Mari-Liis Viljur, kes kaitses sel teemal doktoritöö Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.

13.09.19 ... Niipea, kui merekilkpkonnapoeg rannaliival munast koorub, asub ta kohe mere poole loivama. Võib arvata, et nii on käitunud kilpkonnapojad paljude põlvede ja tuhandete aastate jooksul.

11.09.19 ... Jaapani rannikult on leitud teadusele uus vaalaliik. Jaapani vaalapüüdjate jaoks liik siiski uus ei tundu olevat, neil on tema jaoks nimigi olemas, Kurotsuchikujira ehk ligikaudses tõlkes must vaal.

10.09.19 ... Kliima soojenemine on seni banaanikasvatajatele kasuks tulnud, kuid tulevikus võib saagikuse kasv pidurduda ja mõnel pool võib saagikus koguni kahanema hakata.

09.09.19 ... Orkaan Dorian pole katastroofiline mitte ainult Bahama saartel elavatele inimestele, vaid võimalik, et see tappis ka Bahama puukoristaja viimased isendid, mis tähendab, et see liik on nüüd välja surnud. Kadunud võivad olla ka mitmed teised linnuliigid, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

06.09.19 ... Loch Nessis ei ela hiiglaslikku juuraajastu koletist, küll aga suuremal hulgal angerjaid, selgub järvest kogutud veeproovides leidunud pärilikkusainet uurinud teadlaste tööst.

06.09.19 ... Kas oskate aimata, mis linnuliigile kuuluvad rahvapärased nimed nagu ööketraja, päevapetis, sääsekull ja kaeratsura, küsib Vikerraadio rubriik "Rohseäuts".

05.09.19 ... Läänemaa loopealsetel on suviti valgete taldrikute read, mis ei ole sugugi mõne matkalise loodusesse unustatud prügi, vaid hoopis Eesti ainsa ämblikuteadlase tööpõld. Arahnoloog Mart Meriste märkis ka, et kui vilunud teadlane tunneb enamasti liigi ära ämblikule näkku vaadates, siis on terve hulk ka selliseid liike, mille tuvastamiseks tuleb uurida suguelundeid.

04.09.19 ... Keskkonnaamet ja Maaülikooli teadlased viivad nädala jooksul 3000 jõevähki ümber nende uutesse kodudesse teistes veekogudes. Eesmärk on luua uusi vähipopulatsioone kohtades, kus vähki ei ole, ja taastada neid veekogudes, kus vähikatk on varem jõevähi võtnud.