22.09.23 ELU ... Ornitoloog Tarvo Valker rääkis "Terevisioonis" otseülekande teel Põhja-Pärnumaalt, milliseid rändlinnud end seal näole annavad, lisades, et käesolev rändeaeg on väga mitmekesine.

21.09.23 LOODUS ... Suurlinna tuled ei meelita ainult inimesi, vaid mõnikord ka loomi ja linde. Nüüd on teadlased tähele pannud, kuidas linnatuled võivad ka lindude evolutsioonilist arengut suunata.

20.09.23 LOODUS ... Autraalia ja ameerika teadlased tahavad moodsa geenitehnoloogia abil taaselustada tasmaania tiigri ja seejärel teisi väljasurnud liike. Kui pooldajate sõnul avab katse ukse päris elu Jurassic Park'ile ja annab looduskaitsele täiesti uue mõõtme, peavad teised seda sõgedaks raha raiskamiseks, mis teeb looduskaitsele hoopis karuteene.

20.09.23 LOODUS ... Rootsi teadlastel õnnestus järjestada enam kui saja aasta eest surnud kukkurhundi nahast ja lihastest eraldatud valgusünteesiks tarvilike molekule. Tegu on ühtlasi esimese korraga, kui geneetikutel on õnnestunud üksikasjalikult uurida ammu väljasurnud loomalt pärit RNA-d.

20.09.23 LOODUS ... Mesilaste arvukuse turgutamiseks on Euroopa Liit viimasel ajal hakatud toetama lillepõldude rajamist. Hiljutine uuring viitab, et võimalikult suure liigirikkuse taotlemise asemel tuleks tolmeldajate elu hõlbustamiseks piirduda käputäiest liikidest koosneva lilleseguga.

19.09.23 LOODUS ... Käes on aeg, mil loodusesõbrad saavad nautida ühte uhkemat sügisest vaatemängu ehk sookurgede rännet.

19.09.23 LOODUS ... Sahara ei ole alati kõrb olnud. Eelajaloolistel aegadel on praeguse kõrbe asemel laiunud savannid ja metsad, voolanud jõed ja sillerdanud järved.

15.09.23 LOODUS ... Nii nagu inimesi on parema- ja vasakukäelisi, kohtame emma-kumma kehapoole eelistusi ka mujal loomariigis. Nüüd on teadlased uurinud seda nähtust lähemalt lindude seas, täpsemalt suuladel.

14.09.23 LOODUS ... Mitu pead on ikka mitu pead ja see võib kehtida ka tihaste puhul. Eesti teadlase osalusel valminud uuring viitab, et kui mingis piirkonnas on kiskjaid palju, moodustavad eri liiki tihased turvakaalutlustel suuremaid linnusalku.

13.09.23 LUGEJA KÜSIB ... Tänavu jäi õunasaak paljudes Eesti aedades väikeseks. Miks niimoodi läks ja miks õunapuud võivadki mõnel aastal anda vähem saaki kui teisel? Novaatorile jagas selgitusi Polli aiandusuuringute keskuse õunviljaliste spetsialist Matis Moks.

13.09.23 LOODUS ... Hävitavaid vulkaanipurskeid tuleb aeg-ajalt ikka ette nii nagu hävitavaid maavärinaidki, kuid ette teada, millal kuskil purskama hakkab, ei ole mõnikord kuigi palju lihtsam kui maavärinat prognoosida.

12.09.23 LOODUS ... Käsnad imavad endasse vett, aga koos veega ka mitmesugust keskkonnainformatsiooni, mis jääb neisse ka pidama ja mida võime neist kätte saada.

11.09.23 LOODUS ... Marokot raputas reede õhtul tugev maavärin, milles hukkus üle 2000 inimese ning vigastatuid oli vähemalt sama palju. Eesti geoloogiateenistuse seismoloog Heidi Soosalu sõnul oli maavärin väga maapinna lähedal, ent purustuste ulatusse andis panuse ka kohalik ehitusstiil.

07.09.23 EESTI ... Möödunud kuu sajused ilmad kinkisid erakordselt hea seeneaasta ning mükofiilide rõõmuks avati loodusmuuseumis ka traditsiooniline seenenäitus. Eelkõige tasub tänavu tundma õppida mürgiseeni, sest neidki leidub metsades tavapärasest enam.

08.09.23 LOODUS ... Nii nagu kaelkirjakul ja luigel, oli ka dinosaurustel tihtilugu pikk kael, kusjuures mitmesugustel maa-, vee- ja õhusaurustel kujunes pikakaelsus välja üksteisest sõltumatult.

06.09.23 KESKKOND ... Kui ookeani veetase kliimamuutuse mõjul tõuseb, jõuab rannajärvedesse ja jõesuudmetesse senisest soolasem vesi. Soolasemaks muutunud järves elurikkus väheneb ja võib muutuda ökokatastroofidele kergesti haavatavaks, osutavad Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja Eesti Maaülikooli molekulaarse ökoloogia teadlased.

06.09.23 LOODUS ... Lima on miskit, mis on mõnegi jaoks natuke vastik, aga samas ka natuke põnev. Teadlastel on nüüd põnevus vastikusest võitu saanud ja nad on lähemalt uurinud, millist mitmekesist lima eritab tigu.

05.09.23 LOODUS ... Rahvusvaheline teadlasrühm tegi kassidel kindlaks maitseretseptorid, mis tekitavad hiirekeldritel lihaisu. Eriti meelsasti söövad kassid nende tõttu tuunikala.

05.09.23 LOODUS ... Maakeral elab teadusliku hinnangu järgi umbes seitset kuni kümmet miljonit liiki loomi, taimi ja seeni. Mõned neist liikidest on väga laialt levinud — neid kohtame peaaegu üle kogu Maa, piltlikult öeldes igal sammul, teised on haruldasemad ja kolmandad haruldasest haruldasemad.

04.09.23 EESTI ... Eesti keskkonnaregistris on kirjas umbes 1500 allikat, kuid allikate tegelik arv on ilmselt kuni kümme korda suurem. Kuigi hüdroloogide sõnul võib paljudesse lätetesse olla sattunud mürgist taimekaitsevahendit ja nitraate, käib osa inimesi endiselt pudeliga allikalt joogivett toomas.

04.09.23 LOODUS ... Ehkki paljud makaagid mängivad kividega, patsutasid ühe jaava maakaakide asurkonna esindajad kividega oma genitaale. Rahvusvaheline teadlasrühm jägis nende pärdikute käitumist ja sai osalist kinnitust oletusele, et kivid olid makaakide jaoks masturbeerimislelud.

01.09.23 LOODUS ... Kui hästi mingi taim põuastes oludes vastu peab, sõltub selle lehe pinnal paiknevatest tillukestest õhulõhedest. Eesti taimefüsioloogid uurisid sõnajalgade õhulõhede käitumist eostest kasvatatud taimedel. Kasvukeskkonna mõju välistav töö näitas, et eri liiki sõnaljalgade põuakindlus on juba vana omadus, mitte hiljutine areng.

31.08.23 LOODUS ... Jahimehed on Baierimaa metsades elavate metsasigade liha söömisse suhtunud umbusuga juba alates Tšornobõli tuumakatastroofist saadik. Värske analüüs näitab aga, et sigade toiduallikaks olevatesse trühvlitesse kuhjus suurel hulgal radioaktiivseid metalle juba atmosfääris korraldatud tuumakatsetuste ajal.

29.08.23 LOODUS ... Kes muretseb, et tema tomatid ei lähe piisavalt punaseks, võiks korjatud vilja asetada küpse banaani lähedusse, soovitab Maaelu teadmuskeskuse teadur Ingrid Bender. Siiski soovitab ta korjata viljad ära võimalikult hilja, sest taimelt nopitud tomat on järelküpsenust alati maitsvam.

29.08.23 LOODUS ... On üldteada, et toidu nappus ja kehv kvaliteet nooruspõlves pidurdavad organismi kasvu ja arengut, vähendavad vastupanuvõimet haigustele ning suurendavad varast suremust. Kuid kas kehvapoolne toit varases eas mõjutab sugupooli ühtviisi? Selgub, et vähemasti putukatel on emaste-isaste vahel selge erinevus, kirjutab Tartu Ülikooli entomoloogia kaasprofessor Tiit Teder.

23.08.23 LOODUS ... Rahvusvahelise ekspeditsiooni käigus tõid Eesti geoloogid Soome lahe põhjast välja setteproove. Proovide edasine analüüs näitab, kus ja kui palju võiks Läänemere põhjas leiduda väärtuslikke ja väheuuritud raua-mangaani mugulaid.

22.08.23 LOODUS ... Vurrud on hüljestele tähtsad, sest just nende pikkade tundlike karvade abil tajuvad hülged väikesi veevõbinaid, mis osutavad sogaseski vees, kus on ja kuhu liigub nende saakloom.

18.08.23 LOODUS ... Bioloogid on ammuilma tähele pannud, et ookeanisaartel kasvab tihtilugu ebatavaliselt rohkesti puittaimi. Rahvusvaheline teadlasrühm pakub nähtusele nüüd uudse selgituse: põhjuseks on vulkaanid.

14.08.23 LOODUS ... Rahvusvaheline teadlasrühm varustas raadiosaatjaga 14 auli, kellest uuringu lõpuks oli teada vaid seitsme linnu käekäik. Nende põhjal nägi töörühm aga ära, et emaste aulide rändetee on isaste omast sadu kilomeetreid lühem.

11.08.23 LOODUS ... Šveitsi teadlased arvutasid välja, kui suur osa Maa elustikust vajab oma elutegevuseks mulda. Ilmnes, et muld on elutähtis ligi 60 protsendile liikidest.

10.08.23 LOODUS ... Kaitsealune eremiitpõrnikas elab vaid vanades lehtpuistutes, puisniitudel ja parkides. Tänavu juuli lõpus leidsid Eesti loodusteadlased Abruka saarel liigi ühe isendi. Leid annab uut teadmist, kuidas paremini vanu puisniite kaitsta.

09.08.23 LOODUS ... Seakatku levik Euroopas hoogustub. Paar nädalat tagasi jõudsid meediasse uudised, et sigade aafrika katk on jõudnud Põlvamaal asuvasse suurde seakasvatusse ja seetõttu tuleb 9000 siga hukata.

07.08.23 LOODUS ... Pikemat aega soe ilm muudab rasvatihase loiumaks ja seetõttu ohu suhtes usaldavamaks, leidsid Prantsuse teadlased. See tõotab eriti suurt ohtu linnalindudele, kelle rohelusevaene elukeskkond on maapiirkondadest soojem.

02.08.23 LOODUS ... Nädal-paar tagasi hakkas ühismeediasse ilmuma massiliselt pilte seenekorjamisest. Selle peale elavnesid teisedki korilased ja tormasid metsa. Seeneteadlane Tõnu Ploompuu rääkis "Vikerhommikus", et seeni on peaaegu alati, iseasi kas need üles leitakse.

31.07.23 EESTI ... Presidendi kantselei roosiaias on juba seitse aastat peetud mesitarusid. Presidendi mesiniku sõnul võib tänavu oodata keskmisest paremat meesaaki.

31.07.23 LOODUS ... Tänavu juulis on Urugay randadest leitud umbes 2000 surnud patagoonia pingviini. Neist 90 protsenti olid noored isendid.

28.07.23 LOODUS ... Umbrohumürk glüfosaadi mõjul ei suuda kimalased enam õppida ohte vältima, leidsid Saksa teadlased. Seetõttu vähendab aine kaudselt kimalaste arvukust.

27.07.23 LOODUS ... Viie hariliku hallhai populatsioon on viimase poole sajandi jooksul märkimisväärselt kahanenud, seda suisa 60-73 protsenti. Sellise järelduseni jõudis 150-liikmeline teadlaste rühm ja tulemused on nende sõnul hirmutavad.

25.07.23 LUGEJA KÜSIB ... Puhas õhk on täiesti lõhnatu ning mistahes lõhn viitab õhku sattunud saasteosakestele. Kui hästi või halvasti aitavad aga seejuures õhust saasteosakesi neelata kodused toataimed? Küsimusele vastavad Tartu Ülikooli kopsukliiniku juhataja Rain jõgi ja Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets.

24.07.23 LOODUS ... Kuna Eesti äikesehooaeg jääb kitsalt suvekuudesse, on äikeselöökide sagenemine näiline, ütleb äikeseteadlane Sven-Erik Enno. Küll aga peaks inimene tema sõnul äikese ajal varju otsima ning vältima koduski elektriseadmeid ja vett.

22.07.23 EESTI ... Viimaste aastate pehmed talved on katnud ilvestele rikkaliku söögilaua ja nii on ilveste populatsioon kiiresti kasvanud. Seetõttu satuvad n-ö iseseisvat elu alustavad noored ilvesed oma kodukohta otsides linnadesse või koduõuedesse.

20.07.23 EESTI ... Saialill, naistepuna ja kummel on vaid mõned Eestis levivatest ravimtaimedest. Kokku kasutavad Eesti inimesed aktiivselt 80 ravimtaime.

18.07.23 EESTI ... Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit, mis on ligikaudu 10 protsenti karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule. Kõige rohkem – 16 isendit – on lubatud küttida Lääne-Virumaal.

18.07.23 LOODUS ... Isalt päritud geen aitab lootel oma ema verest rohkem glükoosi saada. Nii leiavad hiirtega tehtud katsete põhjal Ühendkuningriigi teadlased.

14.07.23 KESKKOND ... Viimase 20 aastaga on enam kui pooled maailma ookeanidest muutunud värvilt rohekamaks. Ilmselt on muutuse taga kliimasoojenemine, kirjutavad USA ja Ühendkuningriigi teadlased.

13.07.23 LOODUS ... Viimase jääaja lõpus elanud ürghunte (Aenocyon dirus) ja mõõkhambulisi kaslasi smilodone vaevasid sarnased luuhaigused, kui tänapäeval järjepideva sugulusaretuse teel saadud tõuloomi. USA-st La Brea tõrvaaukudest päevavalgele tulnud luud vihjavad, et see võis anda hoogu ka nende väljasuremisele.

13.07.23 LOODUS ... Maakera ajaloos on suuremaid elurikkuse puhanguid olnud keskmiselt iga 36 miljoni aasta tagant, ja põhjuseks võib olla mandrite triiv.

12.07.23 TERVIS ... Ravimtaimi tasub korjata ennelõunal, enne päeva kõige palavamat aega, ütleb Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal. Kõige paremate raviomadustega on tema sõnul taim, mille õied on kohe-kohe avanemas.

12.07.23 LOODUS ... Mõnikord juhtub, et mõni loomaliik on paljudele maailma inimestele ammu tuttav, aga teadlased ei ole teda veel liigina kirjeldanud ega arvele võtnud; nüüd siis jälle.

11.07.23 LOODUS ... Käpalised ehk orhideelised on oma mitmekümne tuhande teadusele tuntud liigiga korvõieliste kõrval üks suuremaid taimesugukondi tänapäeva kiirustavas kuid üksluistuvas maailmas.