Loodus

Maaülikooli teadlased otsisid Valgevene soodes suur-konnakotkaid

13.12.19 ... Eesti soodes enam suur-konnakotkaid ei leidu, kuid siinsetel teadlastel on palju teadmisi selle liigi kohta ning nii aitasidki Eesti Maaülikooli teadlased seda üliharuldaseks muutunud liiki otsida ja hoida Valgevene soodes.

Vanad põldudevahelised metsatukad on ökohüvede allikad

07.12.19 ... Värskelt avaldatud rahvusvahelisest uurimusest selgub, et põllulappide vahel olevad juba mõne-hektari suurused metsatukad võivad pakkuda nii rohemeeli kõditavat elurikkust kui ka märkimisväärset valimit ökohüvesid praktikutele. Tingimuseks on aga metsatuka ajalooline järjepidevus.

Kliimamuutus jaotab pingviinid võitjaiks ja kaotajaiks

05.12.19 ... Muutub kliima, muutuvad ka pingviinid. Kuid mitte kõik pingviiniliigid ei muutu ühte moodi ja ühepalju.

Merihobukesed aitavad Tartu teadlastel uurida raseduse evolutsiooni

05.12.19 ... Merihobukesed on imelised kalad. Isane kala kasvatab arenevaid embrüoid oma kõhupaunas platsenta sarnase elundi abil – merihobukese raseduse uurimine võimaldab paremini mõista ka raseduse kohastumuslikke protsesse inimestes. Tartu Ülikooli teadlastega teeb koostööd merihobukeste ekspert Kanaari saartelt.

Papagoid on suured toiduraiskajad ja sel on head tagajärjed

03.12.19 ... Kui inimeste seas on raiskamine üsna tavaline nähtus, siis loomade seas ei kohta seda just sageli, sest toiduraiskamisest saamata jäänud energia võib halvemal juhul tähendada hukkumist. Seepärast tarbivad paljud kiskjad kogu murtud saagi, jättes söömata vaid seedimatu, ning peidavad saagi hilisemaks tarbimiseks vaid vajadusel.

Satelliit mõõdab väikeste mereloomade pendelrännet

03.12.19 ... Teadlased on kaugseire kaudu saanud enneolematult tervikliku globaalse ülevaate väikeste mereloomade ööpäevasest vertikaalsest pendelrändest.

Sinivaal paneb söögi ajaks südame peaaegu pausile

02.12.19 ... Kui sinivaal sukeldub sööma, siis lööb ta suur süda mõnikord ainult kaks lööki minutis.

Suurtel kilpkonnadel on hea mälu

02.12.19 ... Suured kilpkonnad on aeglase liikumisega loomad, kuid neil on pikk mälu. Kord õpitu püsib neil meeles aastaid, ja kui õpitud on mitmekesi koos, siis seda paremini.

Koprapere ehitas Järvamaal 100 meetri pikkuse tammi

30.11.19 ... Järvamaal Esna mõisa tagusel allikajärvel elutsev koprapere ehitas 100 meetri pikkuse tammi, mida käivad nüüd uudistamas loodusehuvilised lähedalt ja kaugelt. Reedel käisid seda imet vaatamas kobrastest luuletusi kirjutanud koolinoored üle Eesti.

Paleoökoloogid "rändasid" Saaremaa allikasoos ajas tagasi 9200 aastat

26.11.19 ... Viimasest tehnikaülikooli paleoökoloogide uurimusest selgub, et allikasoode kõrge bioloogilise mitmekesisuse võti peitub nende aastatuhandete pikkuses stabiilses ajaloos. Seal siiani säilinud liigirikkus on siiski kahjuks vastuolus meie ülejäänud keskkonna globaalsest maakasutuse intensiivistumisest põhjustatud liigirikkuse kahanemise trendiga.

Närvilisel rasvatihasel on vähem poegi

26.11.19 ... Kuigi rahulikud ja närvilised emased munevad sama palju mune ja sarnane on ka nende koorumisedukus, sirgub rahulike emaste munadest lennuvõimeliseks oluliselt rohkem poegi.

Taimelehtede mitmekesisuse saladus peitub lehepungas

22.11.19 ... Lehti on taimedel mitmesuguse kujuga: on nooljaid, odajaid, ümaraid, ovaalseid, munajaid ja koguni äraspidimunajaid. Nüüd on teadlased välja selgitanud, kuidas kõik need erisugused lehekujud geenide tegevuse toimel kujunevad.

Eestis on lumikattega päevi oluliselt vähemaks jäänud

21.11.19 ... Vaatamata viimase aja kehvadest sportlikest saavutustest suusarajal, peavad eestlased end siiski suusarahvaks – Tartu Maratoni läbimine on sadadele iga-aastane rutiin, suusa- ja kelgumõnusid naudib eestlane talve jooksul vähemalt korra.

Loorkaku hele sulestik pimestab saagi

20.11.19 ... Teadlased leidsid põhjuse, miks langeb tumedat värvi kakkude jahiedukus täiskuuöödel märkimisväärselt, kuid heledamad linnud püüavad sama palju hiiri.

Üleilmne soojenemine seab pingviinid hädaohtu

18.11.19 ... Kui kliimamuutusele piisavalt pidurit ei tõmmata, siis võivad Antarktika keiserpingviinid sajandi lõpuks jääpuudusel peaaegu välja surra. Nii hoiatavad Ameerika ja Prantsuse teadlased.

Inimahvid võivad olla targemad kui inimese lähemad eellased

14.11.19 ... Tänapäeva inimahvid on targemad kui inimese otsene eellane australopiteekus. Nii väidavad Austraalia ja Lõuna-Aafrika teadlased.

Batumis loendati herilaseviusid rohkem, kui neid teati üldse olevat

12.11.19 ... Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Geograafiaviktoriin loodusgeograafias: maavärinad ja vulkaanid

12.11.19 ... Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 12. novembri küsimused on loodusgeograafia valdkonnast.

Följeton: kas viisakas oleks hakata juba linde toitma?

09.11.19 ... Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et juba nädalaid mõlgutasin mõtet, kas oleks viisakas köögi akna taha seada üles lindude söögimaja. Seda selleks, et saaksin hommikukohvi juues jälgida sulepallide saginat ja tunda rõõmu nii enda, kui ka nende kõhtude täitumisest, kirjutab humoristlikult Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, kes on uurinud ja avaldanud teadusartikleid lindude toitumiskäitumisest.

Eesti karude taastumine sajanditagusest madalseisust kestab endiselt

07.11.19 ... Kas Eestis on karude elu ikka nii hea kui me arvame? Tartu Ülikooli doktorant, Peeter Anijalg, räägib miks meile on vaja Venemaa karusid, mis juhtus Eesti karudega saja aasta taguse madalseisu ajal, kus asub Eesti karude pelgupaik rasketel aegadel ja miks on tähtis geneetiline mitmekesisus.

Põhjapõder ja hunt on kõige liikuvamad suurimetajad

05.11.19 ... Mõned loomad liiguvad väga pikki maid ja rändavad kaugele. Rühm teadlasi väidab nüüd, et suurimetajate seas teeb kõige kaugemaid rändeid põhjapõder, kõige pikema maa käib läbi aga hunt.

Krabi saab keerdkäigud selgeks ja jätab meelde

04.11.19 ... Krabid ei ole sugugi nii rumalad loomad, kui mõni võib-olla arvab. Tuleb välja, et nad suudavad õppida labürindis orienteeruma ja õpitut isegi mitu nädalat meeles pidama.

Doktoritöö: sperma varumise aastaaeg ja pulli vanus mõjutab seemenduse kvaliteeti

01.11.19 ... Eesti Maaülikooli doktorant Peeter Padrik uuris, kuidas mõjutavad sperma kvaliteeti pulli vanus, holsteini tõugu pulli veresus ja sperma kogumise aastaaeg, et valida kvaliteeti määravate meetodite seast sobivad seemendusjaama tööprotsessis rakendamiseks.

Putukate allakäik Saksamaal on arvatust hullem

01.11.19 ... Teadlased on saanud uusi andmeid putukate ja ämblike arvukuse kiire kahanemise kohta Saksamaal.

Vanad metsad on olulised süsinikusidujad

30.10.19 ... Kliimamuutus ja selle seos metsade majandamisega on oluliseks päevakajaliseks küsimuseks. Viimane ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) teadlaste raport pöörab rõhku säästva metsanduse olulisusele kliimamuutustega võitlemisel. Uurisime teaduskirjandusest, milline roll on siin täita vanadel metsadel.

Pikalt püsinud lumikate takistas Kirde-Gröönimaa loomade ja taimede paljunemist

28.10.19 ... Bioloogid hoiatavad, et Arktika üha äärmuslikum ilm võib ohustada eluslooduse säilimist. Näiteks sadas 2018. aastal sadas lund nii tugevalt, et paljud alad jäid lumega kaetuks veel suve keskpaigani, takistades peaaegu kõigi taimede ja loomade paljunemist.

Autojuhtimine teeb rottidel tuju paremaks

25.10.19 ... Hiir tegi piimapudelist endale automudeli, ütleb Uno Leiese laulusalm. Nüüd on need sõnad peaaegu täpselt tõeks saanud. Teadlased tegid plastpudelist rottidele automudeli.

Galerii: mikrofotovõistluse Nikon Small World parimad

24.10.19 ... Igal aastal saadavad teadlased ja amatöörid üle maailma sadu imepäraseid lähivõtteid teadusfotode võistlusele Nikon Small World. Selle aasta võitjate seas leiab nii mitut sorti embrüosid, lilli kui ka putukaid.

Mesilased vajavad õpieduks nii piitsa kui ka präänikut

23.10.19 ... Mesilased õpivad paremini, kui saavad nii piitsa kui ka präänikut ehk täpsemini nii sukroosi kui ka kiniini. Nii selgus katsetest, mille tegid teadlased eesotsas Scarlett Howardiga Prantsusmaalt Toulouse'i ülikoolist.

Marsi ja Kuu pinnases saaks kasvatada köögi- ja teravilju

22.10.19 ... Kahe taevakeha pinnas sobib mööndustega mitmete Maa põllukultuuride kasvatamiseks, leiavad Hollandi eksobioloogid. Samas hoiatab töörühm värskete katsete põhjal kaugeleulatuvate järelduste tegemise eest.

Kuidas läheb rändest loobunud lagledel?

22.10.19 ... Lindude ränne on evolutsiooni käigus kujunenud kohastumus paremaks hakkamasaamiseks. Ränne kulutab palju energiat ja on ohtlik, samas on lõuna pool rohkem toitu ja väiksem soojakadu. Teadlased uurisid, kuidas läheb laglede populatsioonil, kes rändest loobusid.

Soode kuivenemine muudab need süsihappegaasi allikaks

22.10.19 ... Sood seovad 20% kogu maismaa muldade süsinikust, seega on kliimamuutuste kontekstis oluline uurida soodes toimuvaid protsesse. Teadlased leidsid kodaamööbe kasutades, et enamike uuritud soode pinnakiht oli viimase mõnesaja aastaga oluliselt kuivenenud.

Turistid kannavad gorilladele nendega selvepilte tehes üle eluohtlikke haigusi

21.10.19 ... Ökoturistid saavad mägigorilladele järjest lähemale ja riskivad seeläbi neile inimeste potentsiaalselt surmava köha ning nohu edasiandmisega – ja tõendeid selle kohta leiab Instagramist, kus on sadu pilte inimestest, kes on ahvidele lähemal kui soovitatud seitse meetrit, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Kalateadlaste välitööd tõid Põhjamerest välja uskumatuid liike

18.10.19 ... Olgugi, et siinsamas lähedal, on Põhjameri oma kalastiku poolest midagi Läänemerest hoopis erinevat. Krabid, meritähed, haid ja raid on Põhjamere tavalised asukad ning esimeste traalitäite puhul on raske seda mitmekesisust uskuda. Vaata lähemalt!

Trilobiidid liikusid korrapärases reas

18.10.19 ... Kured lendavad kolmnurgas, pardipojad paterdavad reas, ja reas liikusid mõnikord juba trilobiididki, sadade miljonite aastate eest elutsenud lülijalgsed loomad.

Puhkevad pungad annavad tihastele märku pesitsemisaja saabumisest

17.10.19 ... Sedamööda, kuidas kliima soojeneb, hakkavad linnudki varem pesitsema. Kuid rühm Briti teadlasi taipas küsida, mis asjaolud täpselt õigupoolest linde soojema kevade puhul tavapärasest varem pesitsema ajendavad.

Geoloogid: hapnikupuudus hävitas Balti ürgmeres elurikkuse

16.10.19 ... Radikaalsed muutused merevee hapnikusisalduses hävitasid suure osa kunagisest Balti ürgmere elustikus – nii selgus Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osalusel valminud uuringust. Sadade miljonite aastate taguste protsesside uurimine aitab meil mõista ka praegu käimasolevat elurikkuse hävimise lainet.

DNA aitab tuvastada mürkaineid tootvaid mikrovetikaliike

15.10.19 ... Mikrovetikad on toit kaladele ja teistele veeorganismidele ning toiduahelat pidi jõuavad need ka inimese söögilauale. Toiduahelat pidi võivad aga mikrovetikate toodetud mürkained jõuda ka inimese toidulauale. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi nooremteaduri Sirje Sildeveri osalusel määrati Jaapani põhjaosas Ohhoota meres DNA abil mürke tootvaid mikrovetikaid.

Teadlased muutsid linnupoja peas laulu

14.10.19 ... Teadlased on töödelnud linnupoegade ajurakke ja muutnud sellega nende laule.

Narva jõkke asustati 5000 tuurakala

11.10.19 ... Reedel asustati Narva jõkke 5000 tuurakala. Teadlased loodavad, et tuurad tunnistavad Narva jõge oma kodupaigana ning hävinud tuurapopulatsioon taastub.

Kuidas 2005. aasta jaanuaritorm Rootsi metsalinde mõjutas?

08.10.19 ... 2005. aasta jaanuaritorm murdis Rootsis metsa ja nüüd on teadlased teinud järeldusi, kuidas see metsalindudele mõjus.

Maailma vanimate olendite fossiilid said tõendust juurde

07.10.19 ... Nüüd on peaaegu kindel, et Austraaliast leitud ligi kolme ja poole miljardi aasta vanused kivistised on tõepoolest kunagised mikroorganismid. Ja kui see on tõesti nii, siis on nad kõige vanemad teada olevad elusolendid Maal.

Eestist leiti sel aastal juba teine uus kiililiik

07.10.19 ... Juulis leitud suur sinikiil, hiljutine palvetajaritsikas ja nüüd väike-punasilmliidrik – uusi putukaliike on lähiajal Eestisse jõudnud omajagu. Teadlaste sõnul on kliimamuutused oluliseks teguriks lõunapoolsete liikide leviku soodustamisel.

Hai iidne sugulane nägi välja nagu angerjas

04.10.19 ... Haide ja raide iidne sugulane Phoebodus, keda ujus rohkesti ringi Devoni ajastu meredes ligi 400 miljonit aastat tagasi, oli pikliku kehaga nagu angerjas.

Kabli linnujaama juubeliks näitas end üks siinmail haruldane lind

03.10.19 ... Sügis on käes ja see tähendab, et paljud linnud valmistuvad lõunasse lennuks. Suleliste rändamist on Eestis uuritud üle 100 aasta ja igal aastal näevad vaatlejad üht või kaht haruldast lindu. Kabli linnujaama juubeliks otsustas üks haruldus end kohale tulnud huviliste rõõmuks ka näidata.

Valvas lind ei ole argpüks

01.10.19 ... Loomad kulutavad aktiivsest ajast enam kui kolmandiku ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna - Tartu Ülikooli osalusel tehtud uuring seadis selle seose kahtluse alla.

Mitmekülgne toit andis vaaladele suure aju

30.09.19 ... Vaalad on suured loomad, ja ka aju on neil suur. Kaks Briti teadlast väidab nüüd, et suure aju arenemisele võisid kaasa aidata muutused vaalade toitumises.

Raadiokiirgus aeglustab prussaka elurütmi

29.09.19 ... Kas ja kuidas mõjuvad raadiolained elusolenditele? Tšehhi teadlaste uuringust ilmneb, et nõrgad raadiolained võivad panna prussakate bioloogilise kella aeglasemalt käima.

Kassid kiinduvad inimestesse sama palju kui väikelapsed

27.09.19 ... Kassid ei pruugi seda küll pidevalt välja näidata, kuid on kiindunud lähituttavatest inimestesse ligikaudu sama palju kui koerad või väikelapsed.

Ameerika soolajärves elab arseeni taluvaid usse

27.09.19 ... Teadlased on avastanud erakordselt soolase, aluselise ja kohati ka mürgise veega järvest olendeid, keda seal enne ei teatud elavat.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: