Loodus
Kilomeetrite sügavusel maapõues peitub hiiglaslik ökosüsteem
14.12.18 ... Kilomeetrite sügavusel maapõues peitub mitmetahuline ökosüsteem, mille moodustavate mikroobide kogumass ületab planeedil elavate inimeste massi sadu kordi.
Kes on meie kõige karvasemad linnud?
13.12.18 ... Kas teate, mille poolest on erilised porr, pöialpoiss, musttihane ja käblik. Lisaks sellele, et nad kõik on ühed suhteliselt pisikesed linnud, on nad ka talvistesse oludesse eriti hästi kohastunud "kasukaga".
Läänemere kalade arvukus kahaneb reostuse, mitte hüljeste tõttu
11.12.18 ... Läänemere tursa- ja räimevarude vähenemise taga on hüljeste arvukuse kasvule pöördumise asemel toitainete üleküllus, muutuv kliima ja teised keskkonnamuutused, selgub värskest analüüsist.
Looduskaitse selts valis aasta loodusesõbraks Joosep Matjuse
10.12.18 ... Eesti looduskaitse selts valis aasta loodusesõbraks filmimiees Joosep Matjuse ja aasta keskkonnasündmuseks Alutaguse rahvuspargi loomise.
Papagoid on targad, sest nende ajud arenesid sarnaselt inimeste omadele
10.12.18 ... Papagoid on arukad linnud, kes on arenenud kognitiivsete võimetega, ja selgub, et geenid, mis mängivad nende aju arengus rolli, on sarnased nendele, mis arenesid välja inimestele suurte ajude andmiseks, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.
Costa Rica mustad möiraahvid on inimtegevuse tõttu kollaseks muutumas
10.12.18 ... Kui mustad möiraahvid (Alouatta palliata) Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika põhjaosa metsades on peale üksikute oranžide laikude peamiselt kaetud musta karvaga, siis Costa Rica puhul toimub midagi kummalist – viimase viie aasta jooksul on selle piirkonna möiraahvidel hakanud tekkima kollane karvkate, vahendab R2 teadus- ja tehnikauudistes Merit Maarits.
09.12.18 ... Ämblikud ja imetajad on üsna erinevad loomad. Kuid tuleb välja, et vähemalt ühel ämblikuliigil on vägagi imetajalik omadus: Kagu-Aasia hüpikämblik Toxeus magnus toidab poegi piimasarnase vedelikuga.
Siniraag - kadunud Eestist, kas peagi ka Lätist?
04.12.18 ... Kes on see troopilise välimusega siniraag, kes veel 50 aastat tagasi meie kultuurmaastikel elas? Praegu veel Lätis leitav efektne lind võib varsti kaduda ka lõunanaabrite juurest. Mida teha?
Masinõpe aitab ohustatud taimi tuvastada
04.12.18 ... Paljud maismaataimed kuuluvad ohustatud liikide sekka, kuid millised täpselt, ei ole kaugeltki teada. Maailma Looduskaitseliit on oma punase raamatu reeglite järgi ohustatusehinnangu andnud ainult viiele protsendile teadaolevatest taimeliikidest.
Kotkauurijad võtavad merikotka jälgimiseks appi droonid
04.12.18 ... Merikotkaste käekäigu kaardistamiseks, panevad teadlased neile külge GPS-saatjad ja paigaldatakse pesakaameraid. See annab meile ülevaate merikotkaste elu privaatseimatest hetkedest, kuid ka näiteks sellest, et pärast kotkapojale GPS-seadme paigaldamist tulevad vanalinnud pessa tagasi alles 15 tunni pärast.
Vaata: tõsielusarja "Loomaarstid" viies osa
01.12.18 ... Kodumaine tõsieluseriaal "Loomaarstid" räägib Eesti Maaülikooli loomakliiniku arstide ja nende abiliste pingelisest ning lõbusast tööst. Siin saab vaadata sarja viiendat osa.
Vaata: tõsielusarja "Loomaarstid" neljas osa
01.12.18 ... Kodumaine tõsieluseriaal "Loomaarstid" räägib Eesti Maaülikooli loomakliiniku arstide ja nende abiliste pingelisest ning lõbusast tööst. Siin saab vaadata sarja neljandat osa.
Vaata: tõsielusarja "Loomaarstid" kolmas osa – haige jalaga veis saab kinga
01.12.18 ... Kodumaine tõsieluseriaal "Loomaarstid" räägib Eesti Maaülikooli loomakliiniku arstide ja nende abiliste pingelisest ning lõbusast tööst.
Tõsielusari "Loomaarstid" teine osa: mida teha, kui hobusel kukub saba küljest?
01.12.18 ... Kodumaine tõsieluseriaal "Loomaarstid" räägib Eesti Maaülikooli loomakliiniku arstide ja nende abiliste pingelisest ning lõbusast tööst.
Vaata: uus Eesti tõsielusari "Loomaarstid", esimene osa
01.12.18 ... Uus kodumaine tõsieluseriaal räägib Eesti Maaülikooli loomakliiniku arstide ja nende abiliste pingelisest ning lõbusast tööst. "Loomaarstid" jõuavad ETV eetrisse kümnel järjestikusel laupäeva hommikul. Portaalis ERR.ee näeb aga pärast avaosa kohe ka nelja järgmist.
Uus leid: kobras levitab ohtlikke parasiite
30.11.18 ... Novembri alguses püüdsid Kose jahimehed Ago ja Mait Tint kopra, kelle kõhuõõnes ja siseelundites oli valkjat mullikilet meenutav mass. Tegu oli 3,5 kilogrammi kaaluva paelussi tsüstikogumikuga. Epp Moks ja Ants Tull Tartu Ülikooli terioloogia õppetoolist selgitavad, mis loom see alveokokk-paeluss on ja kas inimestel on põhjust ka nakkust karta.
Vaalad jäid hambutuks enne kiuste saamist
30.11.18 ... Sinivaal on suur loom, isegi maailma suurim, aga hambaid tal ei ole. Nagu ei ole hambaid ka teistel kiusvaalalistel, kelle sekka sinivaal kuulub. See-eest on kiusvaalalistel suus kiused, sarvainest ribad, millega on hea veest zooplanktonit, hiilgevähke ja muud head-paremat toidupoolist välja filtreerida.
Viimased "ükssarvikud" elasid stepis koos inimestega
29.11.18 ... Suur, kolme ja poole tonnine loom, kelle laubal kõrgus uhke sarv, Elasmotherium sibiricum elas Euraasia steppides veel üllatavalt hiljutisel ajal.
Geneetiline mitmekesisus on elurikkuse säilimise kindlustuspoliis
27.11.18 ... Looduslike elupaikade ulatuslik kadumine ohustab paljude liikide püsimajäämist kogu maailmas. Elupaikade taastamine on üks peamisi viise, kuidas heas seisus ökosüsteeme säilitada ning liike väljasuremise eest kaitsta. See on oluline ka inimkonnale, kelle heaolu sõltub suurel määral nende ökosüsteemide antavatest hüvedest.
Aasta hiie sõber on Eesti pühapaikade kaardirakenduse loonud metsahoolekogu
24.11.18 ... Eesti rahva muuseumis tunnustati laupäeval hiiesõbralikke inimesi ja tegusid. Aasta hiie sõbra tiitli pälvis tänavu rahvusvaheline organisatsioon Forest Stewardship Council (FSC) ehk metsahoolekogu.
Vaalad loovad iga mõne aasta järel uue laulu
23.11.18 ... Küürvaalad on suured laululoomad. Vähemalt kasvult on nad suured, ja laulda võivad nad tundide kaupa. Igas maailmamere piirkonnas on küürvaaladel oma laulud.
Kalakajakad leidsid viisi vananemise vältimiseks
21.11.18 ... Isendi bioloogilise edukuse mõõduks on elu jooksul sigimisvõimeliseks sirgunud järglaste arv. Seega tundub loogiline, et loodusliku valiku tulemusel peaks liigid arenema järjest pikaealisemaks ning viljakamaks, kuid loomariigis on erineva viljakuse ning elueaga liike ning "Darwini deemonit" ehk piiramatult sigivat ja lõputult elavat organismi looduses ei esine.
Plastsaaste on jõudnud ka piraajade kõhtu
21.11.18 ... Plastsaaste jätkab maailmas oma võidukäiku. Nüüd on teadlased leidnud seda ollust isegi niivõrd ürglooduslikust paigast kui Amasoonase jõgikond.
Kummaline mikroob võib lisada evolutsioonipuusse uue haru
19.11.18 ... Sadakond aastat tagasi leitud mikroobid erinevad loomadest, seentest ja teistest päristuumsetest piisavalt palju, et väärida omaette evolutsioonipuu haru, leiavad olendite DNA-d uurinud Kanada teadlased.
Eestis saab kasvatada kvaliteetseid laua- ja veiniviinamarju
16.11.18 ... Eestis on võimalik kasvatada viinamarju, mille magusus on piisav, et kasutada marju nii söömiseks kui ka veini valmistamiseks. Sellele tulemusele jõudis oma uurimistöös Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Helen Riisalu.
Külmal ajal vajavad metskurvitsad kosumiseks rohkem aega
13.11.18 ... Talvitav lind peab oskama energiat säästa, kuna ilma halvenedes võib energiat kuluda rohkem, kui toiduga on võimalik saada. Lisaks külmale võib rasva põletamist kiirendada inimhäiring, kuna pagemine nõuab lisaenergiat.
Teadlased veetsid haruldase linnu loendamiseks öid üksildastes soodes
12.11.18 ... Mudanepp on kurvitsaline haudelind, Eestis väga haruldane. Selleks, et loendada kui palju neid siin on, veetsid looduskaitsjad ohtralt magamata öid soode kõige üksildasemates osades.
Aasta looma luulevõistlusele laekus töid ka räpi vormis
12.11.18 ... Eesti Loodusmuuseumi, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee korraldatud aasta looma luulekonkursil osales tänavu kokku üle 250 võistlustöö ja rohkem kui 40 koolist üle Eesti. Tihedast konkurentsist valis žürii välja 18 kirjatööd, mille autoreid ootab preemiareis loodusfotograaf Remo Savisaarega ilvese elupaikadesse.
Värvilised linnumunad on dinosauruste pärand
10.11.18 ... Paljudel linnuliikidel on ilusad värvilised munad, aga kogu see värviküllus sai alguse juba dinosaurustest.
Kes on see loom, kes praegu kõrrel paaritub?
09.11.18 ... Lastejuttudest tuntud "puruvanad" ehk õige nimega ehmestiivalised, on kirju loomarühm. Tähelepanelikuma pilguga novembrikuises looduses ringi vaadates võib neid leida külmast ilmast hoolimata järeltulevat põlve loomas.
Laevad teevad lõpu vaalade laulule
09.11.18 ... Kui laev sõidab mööda, lõpetavad vaalad laulmise, või vähemalt laulavad vähem.
Ka koerad ohustavad kohalikku loomastikku
06.11.18 ... Kohalikke looduslikke liike võib mõjutada kodu- ja lemmikloomade omapäi tegutsemine. Kuigi enim on tähelepanu pälvinud kasside "kuritööd", põhjustavad kahju ka sead, rotid ja koerad, ohustades kokku ligikaudu 600 loomaliiki üle maailma.
Eesti sai rikkamaks uue linnuliigi võrra
05.11.18 ... Nädalavahetusel täienes Eesti linnuliikide nimekiri uue liigiga – linnuvaatleja Marco Purovesi pildistas Saaremaal Salme aleviku lõunaservas Eestis seni vaatlemata veisehaigrut.
Kliimasoojenemine sunnib metsaraiet vaatama teise pilguga
05.11.18 ... Kliimamuutustega paratamatult kaasa tulevad soojad ja lumevabad talved nõuavad ka seda, et metsa tuleb raiuda teistmoodi, sest muidu ohustab kogu metsa juuremädanik. Kuidas toimida, kirjutavad Eesti Maaülikooli teadlased.
Ürgsed selgroogsed mitmekesistusid rannikumadalikel
05.11.18 ... Selgroog on tähtis, sest kellel on selgroogu, see saab ka selja sirgeks lüüa. Nüüd on teadlased selgemaks saanud, kuidas selgroogsete lugu üleüldse hargnema hakkas.
Teadlased koguvad allkirju Euroopa Kohtu GMO-otsuse vastu
01.11.18 ... Kolme kuu eest võttis Euroopa Kohus vastu otsuse, millega määratleb geenide toimetamise meetodiga ehk CRISPR-iga täppisaretatud taimed geneetiliselt muundatud organismideks ehk GMO-deks. See, CRISPR-metoodika kohta tehtud otsus mõjutab uuringute rahastamist, ajab teadlased protestima ja otsuse ülevaatamist nõudma.
"Pealtnägija": ennenägematule karunuhtlusele annab hoogu jahiturism
31.10.18 ... Sel aastal tohtis lasta Eestis 61 karu, kuid mitmete põllu- ja jahimeeste ning ka zooloogide sõnul tuleks piiri kergitada ja jahiaega pikendada, sest Eesti talusid tabas tänavu seninägematu karunuhtlus. Osaliselt saab süüdistada tekkinud olukorras jahiturismi.
Arvutisimulatsioon vastab Darwini küsimustele saareelustiku levimise kohta
31.10.18 ... Vulkaanilised saared kerkivad ookeanist elututena. Alates Charles Darwini aegsetest uurimisretkedest on teadlased püüdnud kindlaks teha, kuidas toimub selliste saarte asutamine taime- ja loomaliikide poolt – ja miks on saarte elustik mandri omast niivõrd erinev. Tartu Ülikooli botaanikud võtsid mõistatuse lahendamiseks appi arvutisimulatsioonid.
Raport: metsloomade arvukus kahanes poole sajandiga 60 protsenti
31.10.18 ... Suur hulk loomi on läinud kaduma. Inimeste hulk planeedil kasvab, aga muidu selgroogsete loomade arv looduses väheneb.
Inimesed nautisid kakaoube juba 5000 aasta eest
30.10.18 ... Inimesed hakkasid kasvatama kakaopuid põllukultuurina juba enam kui 5000 aasta eest, arvatust vähemalt 1500 aastat varem ja tuhandeid kilomeetreid lõuna pool, vihjavad uued arheoloogilised leiud.
Konnade keeruline ja mürgine elu
30.10.18 ... Tartu Ülikooli zooloogid Elin Soomets ja Riinu Rannap selgitavad hiljutise konnamürgiseansi surmajuhtumi valguses, kas ka meie kärnkonnade mürki peaks kartma. Mida head või halba kärnkonna limpsimisest juhtuda võib ja kuidas meie konnadel üleüldse läheb?
Plii jõuab linnu organismi peamiselt toidu kaudu
30.10.18 ... On teda, et peaaegu 100% õhu kaudu inimorganismi sattunud pliist talletub ja võib mõjutada tervist. Kahjustuste ulatus sõltub organismist ja mürgistuse määrast, kuid sõltumata kontsentratsioonist on plii ohtlik kõikidele.
Maaülikooli teadlased järjestasid ahvena genoomi
29.10.18 ... Eesti Maaülikooli teadlased järjestasid koostöös Turu Ülikooli kolleegidega ahvena genoomi. Teadustöö tulemused võimaldavad teadlastel üle kogu maailma mõista paremini loodusliku valiku mõju.
27.10.18 ... Isasel paabulinnul on uhke kirju saba, kuid tema lauluhääl ei ole kaugeltki linnuriigi kauneimate seas. Nüüd selgub, et tegu on lausa laiema seaduspära ilminguga.
Fotod: Oktoobri lõpp andis Järvamaal uhke vaarikasaagi
26.10.18 ... Kui hiljuti kirjutasime metsmaasikatest, mida keset oktoobrit põske sai pista, siis Järvamaa perekonda vapustas oktoobri lõpus uhke vaarikasaak.
Reportaaž doktoritöö kaitsmiselt: millised geenid aitavad tihasel ellu jääda
26.10.18 ... Täna kell 10.15 kaitseb Tartu Ülikooli zooloogia osakonnas Killu Timm doktoritööd, mis keskendub küsimusele, kas varasemalt uuritud nii inimese kui imetajate ärevust, uurivat käitumist või riskijulgust mõjutavad geenid teevad seda ka lindudel.
Meremüra sunnib delfiine häälitsusi lihtsustama
26.10.18 ... Inimene ei reosta maailmamerd mitte ainult plasti ja muu ainelise prügiga, vaid üha rohkem ka mürasaastega.
Varesed oskavad tööriistu valmistada
25.10.18 ... Varesed on üsna targad linnud, aga et lausa nii targad, et oskavad mitte ainult tööriistu kasutada, vaid ka tööriistu valmistada, seda teadlased enne ei teadnud. Nüüd teavad.
Sindi paisu lammutustööd avasid tugevamatele kaladele liikumistee
24.10.18 ... Oktoobri alguses alanud töödega on pool Sindi paisust lammutatud ja Pärnu jõe veetase meetri võrra alanenud, lammutusega loodetakse valmis saada kolme kuu pärast.
Suur Põhja-Euroopa rabalindude uuring vaatles kuivendamise mõjusid
23.10.18 ... Rabade kuivendamise negatiivsest mõjust on räägitud juba aastakümneid. Sellest hoolimata ei olnud teaduslikku tõestust selle kohta, kuidas mõjutab see kohalikku linnustikku. Eesti teadlased osalesid suures Põhja-Euroopa rabalindude uuringus.
meie kõigi maailm
lugejate lemmik
hüpe teise maailma
ajatu klassika
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
