Maakera ei ole täiuslik kera, vaid meenutab pigem veidi laiaks litsutud palli, mis on poolustelt lapik ja ekvaatoril punnis. Nüüd selgub, et meie planeet on hakanud seda pikka aega püsinud kuju tasapisi muutma ja piltlikult öeldes pikkupidi pisut välja venima.

Värske uuring osutab, et Maa poolused kerkivad, samas kui ekvaator vajub üha kiiremas tempos allapoole. See muudab tahke planeedi kuju varasemast vähem lapikuks.

Sellise järelduseni jõudis Kreeka Thessaloniki Aristotelese ülikooli teadlane, kes analüüsis sadade satelliitnavigatsiooni ehk GNSS-jaamade andmeid üle kogu maailma. Ta uuris, kuidas on maakoor jaamade asukohtades aastatel 1997–2015 vertikaalselt liikunud. Samuti eraldas ta andmetest tahke Maa kuju muutumise mustrid.

Andmetest nähtus, et kui eelmise sajandi lõpus kerkisid poolused umbes 0,5 millimeetrit aastas, siis aastaks 2015 oli see kiirus kasvanud juba ligi ühe millimeetrini aastas. Samal ajal käib ekvaatori piirkonnas vastupidine protsess ehk maapinna vajumine: see kulgeb pooluste kerkimisega peaaegu samal kiirusel.

Arvutused toovad esile, et planeedi lapikus väheneb kiirenevas tempos ehk ligikaudu 0,4 millimeetrit aastas kümne aasta kohta.

Muutuse taga on suures osas just polaaralade jäämassiivide sulamine. Kui Gröönimaad ja Antarktikat kattev raske jää sulab, vabaneb maakoor tohutust survest ning hakkab tasapisi ülespoole kerkima. Sulavesi voolab aga maailmamerre ja liigub madalamatele laiuskraadidele. Seal suurendab veemass oma raskusega koormust ekvaatori piirkonnale ning sunnib osaliselt seda tekkiva vetruvuse tõttu allapoole vajuma.

Uuringu autor kirjutab ajakirjas Journal of Geophysical Research: Solid Earth, et sellised geodeetilised mõõtmised annavad teadlastele väärtuslikku infot. Need aitavad mõista, kuidas meie planeet jää sulamisele ja veemasside ümberpaiknemisele füüsiliselt reageerib.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.