Kahe aasta eest tekkis Kuu pinnale uus kraater
Kui vaatame selgel ööl taevas säravat Kuud, tundub see meile igavese ja muutumatuna, justkui oleks see kivistunud muuseum. Ometi tabavad meie looduslikku kaaslast alatasa kosmosekivid, mis jätavad selle pinnale uusi arme.
Värske uuring näitab, et 2024. aasta kevadel tekkis Kuu pinnale Päikesesüsteemi viimaste aastate suurim, lausa 222-meetrise läbimõõduga uus kraater. See paiskas pinnase enam kui saja kilomeetri raadiuses segi.
Ameerika Ühendriikide teadlased avastasid selle haruldase nähtuse, kui võrdlesid Kuu ümber tiirleva sondi varasemaid ja hilisemaid fotosid ning soojuskaamerate andmeid.
Analüüs tõi esile, et tegemist on harukordse sündmusega. Teadaolevate mudelite põhjal juhtub niivõrd suur kokkupõrge Kuul keskmiselt vaid korra 132 aasta jooksul. Kuigi McGetchini nime saanud kraater on 43 meetrit sügav ning lennutas oma servale lausa 13 meetri pikkuse kivimüraka, ulatub tabamuse tegelik mõju nähtavast august märksa kaugemale.
Otse tabamuskoha ümber tekkis seitsme kilomeetri laiune niinimetatud külm laik, mis on öösiti ümbritsevast pinnasest kaheksa kuni üheksa kraadi võrra jahedam. Ühtlasi tabas keha täpselt vana laavavälja ja mägise ala piiri: see tõi maapõuest välja erinevat tooni materjale ning hävitas oma teelt paljud varasemad väiksemad kraatrid.
Külmal laigul on lihtne seletus, mis on seotud tohutu energia vabanemisega kokkupõrke ajal. Täpsemalt on nähtuse taga Kuu pealmise tolmukihi ehk regoliidi kohevaks kündmine mitme sentimeetri sügavuselt. Kohevam materjal toimib parema isolaatorina ega suuda päeva jooksul kogutud soojust hästi salvestada. Sestap jahtubki see öö saabudes kiiremini.
Lisaks paiskus kokkupõrke esimeses faasis peenikest materjali laiali nii suurel kiirusel, et see lendas üle lähedalasuvate mäeharjade ning karestas Kuu pinda isegi enam kui 120 kilomeetri kaugusel. Siit nähtub, et ka väikesed kokkupõrked on Kuu pinnase kujundamisel arvatust palju olulisema kaaluga.
Uurijad kirjutavad oma tulemustest kahes artiklis, mis on avaldatud ajakirjas Science Advances.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik


















