"Kui leiame Linnutee galaktikast teisigi sarnaseid planeedisüsteeme, leiduks Maa-sarnaseid planeete galaktikas tohutult – miljardeid. Igaüks võib juba ise mõelda, kuidas mõjutab see väljavaateid neist ühelt elu leida," sõnas uurimuse kaasautor Julien de Wit, Massachusettsi tehnoloogiainstituudi astronoom ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kindlamatel alustel seisvate ennustuste tegemiseks tuleb esmalt kinnitada veel mitme analoogse planeedisüsteemi olemasolu. Juba geomeetria põhjal võib teha aga planeediküttide sõnul ennustuse, et iga astronoomide poolt leitava ja Maa suhtes oma tähe eest mööduva planeedi kohta jääb tabamatuks veel 20 – 100 sarnast planeeti.

Ainulaadne süsteem
Esimesed kolm Maa-suurust planeeti leiti tähe TRAPPIST-1 lähistelt juba 2016. aastal. Täiendavatel vaatlustel kogutud info võimaldas nüüd astronoomidel järeldada, et tähte varjutab korrapäraste ajavahemike tagant veel neli eksoplaneeti. "Tegu on esimese korraga, kui sama tähe ümbert on leitud tiirlemas sedavõrd palju Maa-sarnaseid planeete. Kogu süsteemi ülesehitus meenutab natukene Jupiteri ja selle ümber tiirlevaid kuid," laiendas uurimuse juhtivautor Michaël Gillon Belgias asuvast Liege`i ülikoolist.

Tähele kõige lähemal planeedil kulub selle ümber tiiru tegemiseks 1,5, järjekorras kuuendal 12,4 Maa ööpäeva. Seitsmenda planeedi täpset tiirlemisperioodi astronoomidel veel leida ei õnnestunud. Kuigi planeedid asuvad tähele suhteliselt lähedal, langeb neist kolmele täpselt nii palju tähekiirgust, et neil võiks leiduda teatud tingimustel vedelas olekus vett. TRAPPIST-1 mass moodustab Päikese omast vähem kui kümnendiku. Seeläbi on see Päikesest oluliselt tuhmim ja selle pinnatemperatuur madalam.

Kolmel tähele kõige lähemal asuval planeedil võib leiduda vett, kui see ei pagenud avakosmosesse süsteemi nooruspäevil, mil planeetide pinnatemperatuur oli tänasest kõrgem.

TRAPPIST--1 süsteem kunstniku nägemuses. Autor: ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

TRAPPIST--1 süsteem kunstniku nägemuses. ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

Planeetide tiirlemisperioodide ja omavahelise resonantsi põhjal järeldasid astronoomid, et need tekkisid tähest kaugemal ja sattusid oma praegusesse asukohta hiljem. "See võis neid osaliselt tähe tormilisema noorusaja eest kaitsta. Kuid isegi juhul, kui ultraviolett- ja röntgenkiirgus planeetide atmosfääri laastas, on selle taastumiseks mitmeid võimalusi. Näiteks võisid neid tabada hiljem (veerikkad) komeedid-asteroidid või purskasid nende pinnal vulkaanid," selgitas de Wit.

Tähe ultraviolett- ja röntgenkiirgus võib kosmoseteleskoobiga XMN Newton tehtud mõõtmiste põhjal mõjutada selle ümber tiirlevate planeetide atmosfääri tänase päevani. Kuidas planeetide atmosfäär täpselt tänapäeval välja näeb, peavad näitama aga täiendavad vaatlused. Mõneski mõttes on süsteemi näol tegu katselaboriga, kus saavad planeediteadlased proovile panna erinevaid planeetide arengut kirjeldavaid teooriaid.

Soodsate eelduste korral oleks elul tekkimiseks küllaga võimalusi. Tähe ennustuslik eluiga küündib viie triljoni aastani. Päikese tuumakütus ammendub ligikaudu tuhat korda varem.

Lähitulevik
"Kõige põnevam on muidugi see, et planeedisüsteemi omadused võimaldavad meil uurida seda tulevikus äärmiselt põhjalikult," kinnitas Gillon. TRAPPIST-1 asub Maast kosmilises mõttes äärmiselt lähedal, veidi vähem kui 40 valgusaasta kaugusel. Samal ajal jõuaks Maani ka planeetide võimalikku atmosfääri läbiv tähevalgus.

Teisisõnu saavad atmosfääri koostisosad jätta sellele oma sõrmejälje. Kindlad keemilised ühendid, näiteks metaan ja hapniku molekulid, viitaksid elu olemasolule. Samuti oleks võimalik aimu saada eksoplaneetide ilmastikust. Planeedisüsteemi tutvustaval pressikonverentsil avaldasid teadlased lootust, et elu olemasolu suudetakse uusi kosmoseteleskoope kasutades kinnitada või ümber lükata kümnekonna aastaga.

Järgmise sammuna on astronoomidel plaanis otsida eksoplaneete veel tuhatkonna võrreldavalt tuhmi tähe lähistelt.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.