"Kaheksanda planeedi avastamine tõstab Kepler-90 samale pulgale meie enda Päikesüsteemiga, milles leidub kõige rohkem planeete," teatas NASA astrofüüsik Paul Hertz planeedi Kepler-90i-le pühendatud pressikonverentsil. Esmakordselt võrreldi planeedisüsteemi Päikesesüsteemiga 2013. aastal, kui teatati seitsmenda planeedi leidmisest.

Asjade loomulik käik
"Üks asi, mida (Brian Cox) raamatus ("Human universe") mainis, oli see, et astronoomia vallas kasvab meie võimekus andmeid koguda palju kiiremini, kui meie võimekus käsitsi andmeid analüüsida," märkis avastust teha aidanud Google'i tarkvarainsener Christopher Shallue.kiirelt arenev lähenemisviis võimaldab eristada muu hulgas Facebookil ja Google'il süsteemi laetud piltidel kasse, koeri ja inimnägusid.

Veel mõne aasta eest kujutas eksoplaneetide otsimine suuresti käsitööd. Ka 100 000 tähte jälginud Kepleri kosmoseteleskoobi kogutud andmete töötlemine oli poolautomaatne. Süsteem võimaldas kõrvale heita pildid, kus polnud näha selgelt ühtegi signaali. Sealt edasi pidid neid analüüsima aga astronoomid ise. Näiteks ei võimaldanud automaatsüsteem eristada eksoplaneetidest isegi teineteise ümber tiirlevaid tähti. Nii tuli luua nende täiendavaks sorteerimiseks keerukaid algoritme või vaadata tuhandeid pilte oma silmaga.

Vilunud inimsilm suudab näha mustreid isegi näiliselt juhuslikult paiknevatest täppidest koosneval pildil. Sama suudavad teha närvivõrgud, kui need teavad, mida otsida. Antud juhul söödeti programmile selleks esmalt ette 15 000 pilti. Need kujutasid nii eksoplaneetidele viitavaid signaale kui ka juhtumeid, kus süsteemist Maale jõudva tähevalguse vähenemist ei põhjustanud tegelikult eksoplaneet. Treeningu tulemusel suutis see eristada päris eksoplaneete valepositiivsetest signaalidest 96-protsendise täpsusega.

Kepler-90 süsteemi planeetide võrdlus Päikesesüsteemiga. Autor: NASA

Julgust saanuna otsustas töörühm otsida eksoplaneete juba eelnevalt põhjalikult uuritud 670 tähe lähistelt. Selle käigus jäi sõelale ka Kepler-90i. Sarnaselt Maale lahutab kivist planeeti oma ematähest veel kaks planeeti. Samas ulatub selle pinnatemperatuur 425 °C Celsiuse järgi ja on seeläbi sama kuum kui Merkuur.

Tähe ümber jõuab teha planeet tiiru 14,4 päevaga. Isegi planeedisüsteemi välisplaneedil Kepler-90h kulub selleks vaid 331,6 päeva. "On väga võimalik, et planeedid tekkisid kaugemal, kuid liikusid aja jooksul süsteemi siseossa. Igal juhul on süsteem praegu vaatamata planeetide tihedusele stabiilne," märkis töö kaasautor Andrew Vanderburg, Texase ülikooli astronoom. Täiendavate analüüside käigus võib tema hinnangul selguda, et Päikesesüsteemi planeedirikkuses pole midagi ebatavaliselt.

Lisaks leidsid teadlased uut tehnikat rakendades eksoplaneedi Kepler-80g. See kergitas Kepler-80 süsteemis leiduvate teadaolevate planeetide arvu kuueni. Maast asub süsteem 1160 valgusaasta kaugusel.

Kokku on leitud 2017. aasta detsembri keskpaigaks 3618 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat planeeti. Neist 3504 olemasolu on jõutud ka kinnitada.

Uurimus ilmus ajakirjas The Astronomical Journal.