Mitte küll inimese jaoks elukõlblikud, pigem võiks neil planeetidel valitsevaid olusid võrrelda sügava merepõhja oludega, kus aga teame, et nende oludega kohastunud eluvorme leidub.

Alessandro Patruno Hollandist Leideni ülikoolist ja Mihkel Kama Inglismaalt Cambridge'i ülikoolist kirjutavad ajakirjas Astronomy & Astrophysics, et pulsari ümber võib olla koguni sama lai elukõlblikkuse vöönd kui tavaliste tähtedegi ümber.

Nad analüüsisid kosmoseteleskoobi Chandra kogutud andmeid pulsari P1257+12 röntgenkiirguse kohta. Selle meist umbes 12 300 valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkujus asuva pulsari ümber tiirlevad planeedid on muide kõige esimesed eksoplaneedid, mille astronoomid üleüldse avastasid.

Patruno ja Kama arvutused näitavad nüüd, et pulsari kaks suure maakera-tüüpi planeeti tiirutavad justnimelt selles vööndis, kus neil võiks leiduda vedelas olekus vett. Kui neil planeetidel juhtub olema atmosfäär, mis on maakera omast palju kordi tihedam, siis kaitseb see planeedi pinnal elavaid olendeid pulsarikiirguse eest.

Kuid planeet peab olema ka piisavalt suur, et selle raskusjõud seda paksu atmosfääri vähemalt miljard aastat enda juures hoiaks, nii et elu jõuaks ka üldse tekkida ja areneda. Väiksemat sorti planeetide juurest võib pulsari kiirgus juba umbes tuhande aastaga atmosfääri minema pühkida.