Tehnika

Aeg võib olla pöördumatu ka väga lihtsas süsteemis

27.03.20 ... Kui lihtne on teha munast omletti, aga omletti tagasi munaks teha on seevastu märksa keerulisem, et mitte öelda võimatu. Portugali, Madalmaade ja Soome teadlased on nüüd avastanud, et samasugust ajalist pöördumatust esineb tegelikult juba palju lihtsamates protsessides kui omletipraadimine.

Akadeemik selgitab, kuidas käitada haiguspuhangu ajal ventilatsioonisüsteeme

18.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski jagab erialaühenduse REHVA uute juhiste valguses näpunäiteid, kuidas tõkestada tehnosüsteemide õige käitamisega koroonaviiruse levikut.

Süsiniku püüdmine aitaks vähendada Eesti CO2 heitmeid, kuid kergitab elektrihinda

11.03.20 ... Esialgse analüüsi põhjal saaks vähendada süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiatega Eesti põlevkivitööstuse CO2 heitmeid märkimisväärselt. Samas puudub selge arusaam, palju see maksma läheb, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Tumeaine võib koosneda kuuekvargilistest osakestest

06.03.20 ... Mõistatuslik tumeaine, mida leidub universumis lademete viisi, kuid mida keegi pole seniajani otse ja teadlikult näinud, võib koosneda eriskummalistest osakestest, mida on nüüd hiljaaegu väidetavalt vilksamisi nähtud.

Uudne narkotester leiab Eesti enim levinud uimastid veerand tunniga

05.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste arendatud kaasaskantava narkotestriga on võimalik leida süljest enamikke Eestis laialt levinud uimasteid, selgub värskest doktoritööst. Proovide sündmuskohal uurimine võimaldaks säästa raha ja tuvastada narkojoovet senisest tõhusamalt.

Neutroni mõõtmine aitab mõista, miks koosneb maailm ainest

03.03.20 ... Füüsikud on mõõtnud elementaarosakese neutroni elektrilisi omadusi täpsemini kui keegi kunagi varem, ja ei ole leidnud midagi. See on aga tähtis tulemus, sest aitab natukenegi suuremat selgust tuua küsimusse, miks on meie maailmas ainet.

Soolas karastunud mikroobid säilitaksid kultuuripärandit miljoneid aastaid

28.02.20 ... Äärmuslikke keskkonnatingimusi trotsivad mikroobid võiksid talletada inimkonna kultuuripärandit kümneid miljoneid aastaid pärast inimeste kadumist ja kanda seda ka teiste planeetideni.

Uus meetod muudab ajud ja organid läbipaistvaks

20.02.20 ... Teadlased muutsid kemikaalikokteili ja masinõppega läbipaistvaks inimese neeru, silma ja aju. Osalised loodavad, et uus meetod aitab printida tulevikus päris elundeid meenutavaid tehisorganeid.

Oliver Laas: digitaalse surematuse tööstus

18.02.20 ... Surm on inimelu konstant ja seega on kõigil kultuuridel mingisugused surmaga seotud rituaalid ja praktikad, mis kohati erinevad üksteisest märkimisväärselt. Hiljutised tehnoloogilised arengud muudavad pildi senisest veelgi kirjumaks ja tõstatavad samal ajal uusi moraalseid küsimusi, mille jaoks meil hetkel veel selgeid vastuseid ei ole, arutleb Oliver Laas Vikerrraadio päevakommentaaris.

"Pealtnägija": lähisuhterobotit arendav Eesti filosoof avaldas armastuse retsepti

12.02.20 ... Eesti filosoofiaprofessor Tõnu Viik arendab koos jaapanlastega tehisintellektiga lähisuhterobotit, keda suudaks inimesed siiralt armastada. Kui inimese moodi rääkiv, liikuv ja hingav robot valmis saab, võiks ta aidata ravida ühte selle sajandi suurimat probleemi – üksindust.

Uuring: Eesti liginullenergiahooned on Põhjamaade kõige säästlikumad

11.02.20 ... Põhjamaades ehitatud liginullenergiahoonetest on kõige väiksema energiakulu ehk suurima energiatõhususega Eestis valminud ehitised, selgub värskest võrdlusest.

Miljonite inimeste kasutatavad vaimse tervise äpid rikuvad privaatsusreegleid

06.02.20 ... Kõige populaarsematest vaimse tervise edendamiseks kasutatavatest mobiilirakendustest vastas eurooplaste andmekaitse määrustele vaid neli äppi, selgub Tallinna Tehnikaülikooli tudengi Olga Vovki magistritööst.

Läbimurre osakestefüüsikas sillutab teed maailma võimsaimale põrgutile

06.02.20 ... Elektronide raskemate kaksikvendade kallal töötavad füüsikud leidsid võimaluse müüonite jahutamiseks. Saavutusest võib tõusta kasu nii senisest odavamate osakestepõrgutite ehitamisel kui ka meditsiinis ja materjaliteaduses.

Õige suurusega kohvipuru võib säästa miljardeid eurosid

03.02.20 ... Kuidas teha head espressot, aga seejuures ka raha säästa? Matemaatikud, füüsikud, keemikud ja materjaliteadlased on ulatanud kokkuhoidlikele kohvikupidajatele ja kodukohvitajatele abikäe.

"Huvitaja": Kuidas Kalevipojast virtuaalreaalsuse tegelaskuju sai?

27.01.20 ... Virtuaalreaalsus on seni endiselt mõnevõrra nišitoode ning igasse majapidamisse pole lahendus jõudnud peamiselt seadmete kvaliteedi, hinna ja kättesaadava sisu vähesuse poolest, tõdes virtuaalreaalsuse režissöör ning mängusaate "Puhata ja mängida" saatejuht Rein Zobel Vikerraadio saates "Huvitaja".

Baktereid sisaldavad tellised võiksid ise pragusid parandada

27.01.20 ... Mõnikord räägitakse targast majast, aga varsti võidakse rajama hakata lausa elavaid maju — maju, mis on ehitatud elus baktereid sisaldavatest materjalidest.

Kunstnik ja füüsik panevad tartlased Vesuuvi põhjustatud võnkeid tundma

25.01.20 ... Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan ja selle põhjustatud võnkeid saab nüüdsest omal nahal tajuda ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumis. Selle harukordse kogemuse tegid võimalikuks kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikker.

"Huvitaja": Satelliidiparved kosmoses toovad kaasa uusi riske

22.01.20 ... Mitmed ettevõtted soovivad pakkuda pea kogu maakerale kiiret internetti, saates kosmosesse kümneid tuhandeid nanosatelliite. Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja", kuidas uus idee tekitab lisaks uutele võimalustele ka mõningaid probleeme.

Tänaku ilmaennustaja selgitab, kuidas autoralli teadust arendab

20.01.20 ... Autoralli mõjul teadusesse suunatav raha aitab kaasa teaduse arengule ja muutnud sellega keskkonnasõbralikumaks ka tavaautod, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli vanemteadur, Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson.

Tehnikaülikooli teadlaste uus meetod aitab täpsustada rannikumere prognoosimudeleid

16.01.20 ... Merepinna uurimise üks eesmärk on kaardistada võimalikult täpselt merevee kvaliteedinäitajaid ning analüüsida kliima ja ökosüsteemi muutuseid.

Euroopa Liit võtab suuna kõigile seadmetele sobiva laadija juurutamiseks

16.01.20 ... Euroopa Komisjon soovib, et tulevikus saaks ühe laadijaga laadida nii sülearvutit, mobiiltelefoni, lugereid kui tahvelarvuteid. Universaalne laadija aitaks aastas ära hoida miljoneid tonne tehnikajäätmeid.

"Huvitaja": kvantarvutite tulek muudab põhjalikult küberturvalisust

13.01.20 ... Kvantarvutite tulek muudab praeguse interneti ja krüpteerimismaailma alustalasid, pakkudes samas võimalust teha suuri arvutusi ja analüüse, et leiutada näiteks uusi materjale või pakkuda ligipääsu seni kättesaamatute teadusavastusteni.

Teadlane selgitab, millal saab silikaattellisest tõeline kultuuriväärtus

11.01.20 ... Möödunud sajandil ehitatud hoonete puhul on kerge teha eelarvamuslikke restaureerimisotsuseid. Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise erialal doktoritöö kaitsnud Maris Mändel annab näpunäiteid, kuidas vältida tõelise kultuuripärandi kaotsiminekut.

Kasvuhoonegaasidest saab valguse kaasabil tähtsat toorainet

10.01.20 ... Teadlased on avastanud uue tõhusa meetodi, kuidas võiks toota sünteesgaasi, tähtsat tööstuslikku toorainet, millest saab valmistada kütuseid.

Kuidas tekib ülilevi, mis lähipäevil raadioid ja televiisoreid segab

09.01.20 ... Lähipäevil on ilmaolude tõttu taas võimalik, et mõnel pool Eestis ei kuule raadiot või näe telepilti, mis tuleb antenni vahendusel. Või kuuleb raadiost hoopis raadiojaamu, mida siin muidu ei kuuleks. Selle tingib ülilevi. Kuidas ülilevi tekib, selgitab ERRi vaneminsener Lembit Karind.

Samsung esitles tehisintelligentset digiolendit

07.01.20 ... Lõuna-Korea elektroonika Samsungi labor esitles teisipäeval digiavatari, mida see kirjeldas tehisintellekti käitatud tehisinimesena, mis väidetavalt oskab vestelda ja on kaastundlik.

Kulla-aatomid moodustavad korrapäraseid tetraeedreid

07.01.20 ... Kui meil on kakskümmend aatomit kulda ja me paneme nad kokku ja laseme neil vabalt olla, siis moodustavad nad üheskoos korrapärase tetraeedri, kolmnurkse põhja ja kolmnurksete külgedega püramiidi. Sellise, nagu vanasti olid piima- ja keefiripakid.

1 000 000 mulli ja tuleb üha juurde: teadus šampanja taga

30.12.19 ... Nüüdisaegsed teadusinstrumendid on paljastanud pika ajalooga joogi ja selles leiduvate miljonite mullide kohta paljugi uut. Aasta lõpus paukuvate pudelite taustal aitas mõista selle salapära Gérard Liger-Belair, Reims Champagne-Ardenne'i Ülikooli keemilise füüsika professor.

TTÜ energeetikud arendavad Eesti esimest energiasalvestit

20.12.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli energeetikud arendavad esimest Eesti energiasalvestit. See võimaldab lokaalselt toodetud taastuvenergiat kasutada kodumajapidamises ja väikeettevõtetes. Esimesed prototüübid on valminud, kuid turule võiksid need jõuda mõne aasta pärast.

Jaapan hakkab vanu inimesi kauem tööturul hoidma eksoturviste abil

16.12.19 ... Vanemad inimesed Jaapanis on hakanud kasutama eksoskelette ja -turviseid, mis aitavad neil vastata paremini oma töö füüsilistele nõudmistele ja püsida kauem töövõimeline, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Flirt surematusega võib viia talumatu igavuseni

13.12.19 ... Teadus jõuab inimeste eluea märkimisväärselt pikendamisele üha lähemale. Samas pole sugugi selge, kuidas inimesed ja ühiskond surematusega toime tuleb, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

TTÜ teadlased tõstsid uue põlvkonna päikesepaneelide tõhusust

10.12.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlastel õnnestus asendada päikesekiirgust neelavas materjalis osa vasest hõbedaga, mis võimaldab tõsta uue põlvkonna päikesepatareide tõhusust.

Internetikaabel aitab maavärinat mõõta

09.12.19 ... Merealused kiudoptilised kaablid, mis toovad meile kiire interneti, võivad aidata mõõta ka maavärinaid.

Kasvav konkurents võib muuta inimesed küborgiks

06.12.19 ... Tihenev konkurents majanduslike ja sotsiaalsete hüvede nimel võib survestada üha suuremat hulka inimesi täiustama end tehnoloogiliselt hoolimata isiklikest tõekspidamistest, hoiatab esti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Poorne materjal saab saasteaine heitgaasist kätte

06.12.19 ... Teadlased on välja mõelnud uue hea võtte, kuidas auto heitgaasidest lämmastikdioksiid kätte saada.

Tartu Ülikooli teadlased arendavad koos Mozillaga Firefoxi tõlkeprogrammi

06.12.19 ... Hiljuti levis rahvusvahelistes tehnoloogiauudiste portaalides uudis Mozilla uuest tõlkeprogrammist Bergamot. Vähesed teavad, et kõrgetasemelises meeskonnas aitavad masintõlget paindlikumaks ja kvaliteetsemaks teha ka Tartu Ülikooli keeletehnoloogid. Arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia professor Mark Fišel avab koostöö tagamaid.

Teadlased: puidu osakaalu suurendamine fossiilkütustes on üks lahendus

05.12.19 ... Üha kasvavat keskkonnaohtu kujutavat fossiilsete kütuste kasutamist saab keskkonnasõbralikumaks muuta neile puidu lisamise teel – sellise vahekokkuvõtteni jõudsid oma aasta väldanud uurimuses Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud.

Robotexil saab näha leiutisi Tallinnast New Delhini

29.11.19 ... Suurim robootikafestival Robotex toimub Tallinnas Saku Suurhallis 19. korda. Lisaks tavapärasele isetehtud robotite võistlusele saavad eelkõige noored huvilised näha, milliseid vigureid valmistatakse Tallinnast New Dehlini välja.

Nanorobotite laiem levik võib päästa elusid, kuid tuua ka uue võidurelvastumise

29.11.19 ... Nanoskaalal askeldavad robotid võivad muuta maailma senisest võrdsemaks ja säästa ka lootust, kuid kasvatavad ühtlasi võimalust relvastatud konfliktideks, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Tartu tudengid viivad sünteetilise bioloogia maailmakaardile

27.11.19 ... Tartu Ülikooli loodusteaduste ja tehnoloogia õppekaval moodustatakse igal sügisel võistkond esimese aasta tudengitest, kelle kireks on sünteetiline bioloogia ning selle poolt pakutavad võimalused maailma parandamiseks. Hiljuti USA-s aset leidnud sünteetilise bioloogia lõppvõistlusel tunnistati üle 6000 osaleja seas Tartu tudengite võistkond kuldmedali vääriliseks.

Uuring: inimesed jagavad valeuudiseid ka siis, kui nad teavad, et need on valed

25.11.19 ... Valeuudiste levik sotsiaalmeedias on olnud probleem juba aastaid. Kanadas Regina ülikoolis tegutsev Gordon Pennycook ja tema kolleegid leidsid, et inimesed on võimelised valeuudiseid hõlpsalt tuvastama, kuid võivad tahtmatult jagada sotsiaalmeedias väärinfot, kuna nad ei mõtle analüütiliselt, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Viienda põhijõu olemasolu kohta leiti uusi tõendeid

25.11.19 ... Ungari teadlased on leidnud uut tõendust, seni ikkagi veel esialgset, et looduses esineb ka viies, senitundmata põhijõud.

Oliver Laas: kas robotid võiksid olla evolutsiooni järgmine etapp?

22.11.19 ... Kuigi lihast ja luust kerede tehiselu vastu vahetamisel võib olla mitmeid eeliseid, ei pruugi olla selle lõpptulem inimestele sugugi mitte meelt mööda, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Uuring: liikluse sujuvus sõltub neljast tegurist

20.11.19 ... Kui linnas sõidab liiga palju autosid, tekivad ummikud ja liiklus jääb seisma. Millest sõltub see, kui palju autosid ühe või teise linna tänavatele mahub, nii et ummikut ei teki?

Iseliikuvat bussi saab uudistada Lääne-Virumaal

20.11.19 ... Terevisiooni uudiste teatel tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikoolis arendatava Iseauto ehk iseliikuva elektrilise minibussi projekti lisaks pealinnale ka teistes Eestimaa paikades. Neil päevil ollakse Lääne-Virumaal, kus iseliikur on pakkunud palju elevust.

Füüsikud lõid vahukübemest puudutava ja muusikat mängiva 3D-ekraani

19.11.19 ... Ultraheli ja väikese polüstüreenist koosneva graanuli abil saab luua kolmemõõtmelisi ning käega puudutavaid hologramme, mis mängivad soovi korral ka inimkõrvale kuuldavat muusikat.

Üksilduse-epideemiat ei pruugi leevendada isegi kõige andunum android

15.11.19 ... Maailma mattev üksilduseepideemia võib sundida otsida leevendust robotitest. Lisaks eetilistele küsitavustele ei pruugi pakkuda see probleemile aga jätkusuutlikku lahendust, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Teadlased: maailm pole elektriautode ümbertöötlemiseks valmis

12.11.19 ... Ennustuste kohaselt lisandub järgmise kümnendi lõpuks teedele enam kui sada miljonit elektriautot. Briti teadlaste ülevaateartikkel viitab, et uute akude ümbertöötlemiseks kasutatavad tehnikad ei pea revolutsiooniga sammu. See võib viia nii materjalide nappuse kui ka tekkivate jäätmete hüppelise kasvuni.

Tehnikaülikooli doktoritöö tõhustas robotijuhtimist virtuaalkaksikuga

12.11.19 ... Tööstusroboti virtuaalne digikaksik aitab programmeerida uut operatsiooni ja seda simulatsioonis juba katsetada. See kõik muudab tööstusrobotite töö kiiremaks ja tõhusamaks, selgub Vladimir Kutsi Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Jää teeb libedaks õlijas vesi

12.11.19 ... Miks on jää libe? Paljud meist on kuulnud teaduslikuna esitatavat seletust, et näiteks uisk libiseb jää peal hästi seetõttu, et uisu all moodustub jää pinnale õhuke veekiht, mille peal uisk tegelikult libiseb. Samamoodi, õhukese veekihiga seletatakse ka suusa libisemist lumel.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: