21.03.25 TEHNIKA ... Ehkki Ukraina rindel pole Starlinki satelliitsidesüsteemile praegu häid alternatiive, tõotavad konkurentide lahendused nagu Euroopa Liidu Iris2, lähikümnendil monopoli murda. Praeguse USA administratsiooni avantüürid julgustavad nende arendusse rohkem panustama nii riike kui ka erainvestoreid.

18.03.25 TEHNIKA ... Ettevõtte OpenAI teadlased proovisid oma tehisarul põhinevat keelemudelit valetamise ja petmise eest karistada. Selgus, et kurjustamise tõttu jätkas mudel pättustega, tehes seda varjatumal kujul. Tegu on siiski esialgse järeldusega, mida pole teised teadlased veel hinnanud.

17.03.25 TEHNIKA ... Kevadine tänavatolm tekib peamiselt naastrehvide tõttu, mis kraabivad teekattest peenosakesi ning paiskavad need õhku. Kui kasutada vähem naastrehve, tekib ka vähem tolmu.

15.03.25 TEHNIKA ... Harjumaal Jõgisool katsetati sel nädalal ligi 1,3 miljonit maksva teadusprojektiga uut tehnoloogiat, mis kosmilise kiirguse ja tehisintellekti abil peaks andma ülevaate silla tehnilisest seisukorrast ilma purustavaid katseid tegemata.

14.03.25 TEHNIKA ... Tehisarul põhinevad suured keelemudelid vastavad enesekindlalt ka siis, kui need tegelikult vastust ei tea. Tartu Ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kulli sõnul töötavad Eesti teadlased selle nimel, et mudelid tunnistaksid oma ebakindlust. Samuti loodab ta, et tulevikus põhjendavad masinad oma vastuseid tagantjärele senisest paremini.

10.03.25 KESKKOND ... Üleilmastunud kiires tarbekultuuris räägitakse üha enam toodete keskkonnajalajäljest. Tallinna Tehnikaülikooli ühes magistritöös uuriti, milline on see jälg kaardimakseterminalidel. Selgus, et eeskätt saastab keskkonda terminali tootmisetapp. Terminalid saaksid olla energiatõhusamad.

04.03.25 TEHNIKA ... Rahvusvaheline teadlasrühm lõi elektroonikaseadme, mis jäljendab keele peal toitude ja jookide maitset. Vidinat suus hoides saab inimene aimdust veebis pildil nähtud toidupoolise mekist. Seade võib anda uut hoogu netikaubandusele, aga see võib kasulik olla ka kaalujälgimisel ning maitsetestides.

25.02.25 TEHNIKA ... Tehisaru toimetab inimeste maailma infoga juba päris vabalt, aga kui hästi saab tehisaru loomadest aru? Kas võiksime tehisaru abiga paremini mõista näiteks seda, mida tunnevad loomad? Taani teadlaste uuringust ilmneb, et võiksime küll.

21.02.25 TEHNIKA ... Tartu Ülikooli pehmerobootikute uus robot valmistab võrku nagu looduses elav ämblik. Iga võrk on ainulaadne, arvestab robotit ümbritsevate oludega ning võimaldab robotil paindlikult liikuda. Robotist võiks olla tulevikus abi inimeste rusude alt päästmiseks, aga ka viljakoristusel, kirjutab pehme robootika kaasprofessor Indrek Must.

18.02.25 TEHNIKA ... Kui Eesti otsustab rajada tuumajaama, on selle käitamiseks vajalikke töötajaid mõistlikum koolitada ilmselt välismaal, kui avada Eestis eraldi tuumaenergeetika õppekava, leiab Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. Sama arvab Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.

17.02.25 TEHNIKA ... Kui inimene on liftis üksi, seisab ta ilmselt lifti keskel või uksele lähemal, selgus Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteadlaste uuringust. Mitmekesi sõites püütakse leida koht, kust näeb hästi infotablood. Korduvalt sõites eelistab inimene võimalusel aga seista alati samas kohas. Teadmine aitab edaspidi luua inimeste käitumisega kokkusobivat avalikku ruumi.

12.02.25 TEHNIKA ... Tartu Ülikooli plasmafüüsikutel õnnestus koos oma välismaa kolleegidega mõõta laservälgetega tuumasünteesireaktori seintesse ladestuva kütusesegu hulka. Tegu on olulise verstapostiga tuleviku reaktorite ohutuse suurendamiseks, mis on tähtede energiaallika maistesse tingimustesse toomiseks vältimatu.

12.02.25 TEADUS 3 MINUTIGA ... 3D-printimine ajaloolisest puitprügist annab võimaluse säilitada materjalide väärtust ning jutustada põnevaid lugusid tuleviku põlvkondadele. Heal juhul saaks niimoodi tulevikus valmistada saja aasta vanusest puitmaterjalist Eesti talve suhtes vastupidavaid 3D koopiad.

11.02.25 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad ja arendavad raamistikku, mis muudab tehisarukad süsteemid igale kasutajale isiklikumaks, arusaadavamaks ning usaldusväärsemaks. Süsteem õpib iga vestlusega paremini tundma oma kasutaja eelistusi ja väärtusi.

10.02.25 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tartu teadlased arendavad bakteritel põhinevat tehnoloogiat elektroonikajäätmete ümbertöötlemiseks, mille tööstuslik rakendamine võimaldab jäätmeid keskkonnasõbralikumalt taaskasutada ning parandada kriitiliste toormete kättesaadavust.

08.02.25 TEHNIKA ... Kuigi Eesti arvutiteadlased võivad olla oma kitsastes niššides maailma tipus, napib omakeelse laiatarbe-tehisaru loomiseks vahendeid ja võimekust. Eesti keele köögikeeleks muutumise vältimiseks on seetõttu teatav koostöö IT-hiidudega paratamatu, nentis "Reedeses intervjuus" Tallinna Tehnikaülikooli professor Tanel Tammet.

06.02.25 TEHNIKA ... Liivas sisalduvast ränist on võimalik teha pehmendusmaterjale näiteks lennukiistmetesse. Sellised silikoonvahud on kerged, vastupidavad ning00 õige koostise korral pärsivad ka mikroobide paljunemist, leidis Tartu Ülikooli jätkusuutlike materjalide tehnoloogia teadur Ingrid Rebane oma doktoritöös.

31.01.25 TERVIS ... Praegu saab vähki diagnoosida kaudsete tunnuste põhjal vereproovist või ohtra röntgenkiirguse valgel. Tartu Ülikooli doktoritöö käsitles võimalust diagnoosida kasvajat edaspidi vaid vereproovi põhjal. Ehkki melanoomi näitel on mõttel jumet, vajab meetod veel palju tööd ja uuringuid.

30.01.25 TEHNIKA ... Asfaltkatte vastupidavus sõltub bituumeni ja täitematerjali sidususest. Paraku on bituumeni kvaliteet viimastel aastatel halvenenud, nendib Tallinna Tehnikakõrgkooli teadlane.

29.01.25 TEHNIKA ... Eesti tehisintellekti uurijad märgivad, et palju kõneainet tekitav Hiina päritolu DeepSeek-R1 keelemudel on võimekuselt võrreldav kõige paremate saadaval olevate mudelitega, eesotsas ChatGPT lipulaevadega. Sealjuures paistab, et hiinlased saavutasid enda tulemused märksa väiksema rahalise ja ajalise kuluga ning seda kõike USA kiibipiirangute tingimuses.

29.01.25 TEADUS 3 MINUTIGA ... Globaalsest transpordist toimub tänapäeval 99 protsenti sisepõlemismootorite jõul, kasutades sisuliselt 150 aastat muutumatuna püsinud tehnoloogiat. Eesti Maaülikooli laborites otsitakse alternatiivi nii kütustele kui ka traditsioonilistele kolbmootoritele, et inimesed ja kaubad saaksid liikuda senisest keskkonnasõbralikumalt.

29.01.25 TEHNIKA ... Tüvirakuteadlastel õnnestus luua hiirepoegi, kellel on kaks isa ja mitte ühtegi ema, ning mõned neist isegi täiskasvanuks kasvatada.

24.01.25 TEHNIKA ... Veebruari alguses lahutavad Eesti, Läti ja Leedu enda elektrivõrgud Venemaa sagedusalast, muutudes ajutiselt oma energiavarustuse nii-öelda saareks. See tähendab, et laias laastus tuleb kogu elektritarbimine ära katta enda tootmisvõimsustega. Muretsemiseks pole siiski põhjust ning elektrikatkestuste esinemise võimalus jääb väga väikseks.

20.01.25 EESTI ... Tallinna tehnikaülikooli professor Tanel Tammet ütles "Terevisioonis", et USA presidendi Joe Bideni administratsiooni kehtestatud kiibipiirangud Eesti ja laiemalt Euroopa tehisintellekti arendamise võimekust ei mõjuta. Tammeti sõnul on hea, et USA püüab sellisel viisil sõjanduses Hiina ees säilitada eelist tehisintellektiga.

17.01.25 TEHNIKA ... USA kehtestatud graafikakiipide ekspordipiirang võtab Eesti digi- ja tehnoloogiaarengul tuule tiibadest ning toob kaasa tagajärjed, mida keegi ei oska praegu veel ettegi näha, usuvad mõned Eesti arvutiteadlased. Veelgi enam näib nende hinnangul piirangute taga olevat teadlik soov nõrgestada Euroopa Liidu konkurentsivõimet.

15.01.25 TEHNIKA ... Põlevkivist toodetakse praegu pürolüüsi teel mitmeid õlisid ja kasulikke kemikaale. Sellele biomassi lisades, saaks valmistada paremaid ja puhtamaid kütuseid, kui kummagi toorainet üksinda väärindades, selgub Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.

13.01.25 TEHNIKA ... Kaitsevägi ja kaitseliit katsetavad koos mitmete teiste riikide kaitsevägedega Eestis toodetud kaasaskantavaid vesinik-kütuseelementidel töötavaid generaatoreid, millel on rindel diiselgeneraatorite ees mitmed eelised. Taoliste seadmetega saab näiteks jooksvalt droone laadida ja sidetehnikat käimas hoida.

27.12.24 TEHNIKA ... USA teadlaste rühmal õnnestus teadaolevalt esimestena maailmas edastada valguse kvantolekut piki enam kui 30-kilomeetist valguskaablit ehk teostada praktilist kvantteleportatsiooni. Saavutus avab uusi võimalusi kvantarvutite- ja võrkude arendamiseks, kuid sel on praeguses vormis omad piirangud.

23.12.24 TEHNIKA ... Ehkki suurtel keelemudelitel põhinevad tehisaru-rakendused on piltlikult öeldes keeleliselt väga andekad, on nendegi võimetel piirid. Rühm Iisraeli teadlasi lasi keelemudelitel teha inimeste vaimse võimekuse hindamiseks kasutatud teste. Mudelite skoor jäi testides normaalseks peetavast punktisummast väiksemaks.

21.12.24 TEHNIKA ... Eesti teedel liigub ligikaudu 8000 elektriautot ja kliimaministeerium prognoosib, et viie aasta pärast on neid juba 30 000. Elektriautode eluea lõppedes tuleb aga praegu suur osa nende akudest piltlikult öeldes prügimäele saata. Eesti teadlased on nüüd jõudnud sammu lähemale sellele, kuidas akudes leiduvaid materjale täielikult taaskasutada.

13.12.24 LOODUS ... Laborites käib arendustöö ühendite kallal, mille käelisus erineb vabas looduses kohatavate omast. Lõppkokkuvõttes võiks see päädida paljunemisvõimeliste uute bakterite loomisega. Mitme maailma tippteadlase hinnangul kujutavad oma elutegevuses ebaharilikke molekule kasutavad n-ö peegelbakterid endast loodusele eksistentsiaalset ohtu. Kriitikute hinnangul oleks arendustöö keelamine aga ennatlik.

12.12.24 TEHNIKA ... Teadlastel õnnestus põimida rekordiline hulk kvantbitte, mis märgib olulist sammu edasi veakindlate kvantarvutite arendamisel.

10.12.24 KULTUUR ... Pildid on inimkonda saatnud koopajoonistest saati ja pildil on igal ajal vaatajale mõju. Tänapäevases pildikülluses võib inimene aga selle mõju suhtes tuimaks muutuda, arutlesid visuaalkultuuri uurija Katrin Tiidenberg ja fotokunstnik Annika Haas.

09.12.24 TEHNIKA ... Eesti on langenud keskmise sissetuleku lõksu ja endisel viisil jätkates pole riigis suuremat lisandväärtuse kasvu oodata. Sellest lahti rabelemine eeldab aga teatud fookusvaldkondades ettevõtete innovatsiooni turgutamist, leiab Metroserdi biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede.

09.12.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Nutitelefonid ja Tiktok on vaid mõned näited inimesekeskse disaini rakendustest. Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi dotsent Sonia Sousa selgitab, mida see mõiste tähendab ja miks see üldse ühiskonnale oluline on.

09.12.24 TEHNIKA ... Teemant on väärt materjal. Inglise teadlased on leidnud uudse võimaluse seda ülikõva materjali veelgi väärindada.

06.12.24 TEHNIKA ... Infot tuleb maailma mühinal juurde, aga tänapäevased digitaalsed andmekandjad ei pea kaugeltki nii kaua vastu kui mõned kiilkirjadega savitahvlid on vastu pidanud. Nüüd aga tõotab tulla sel alal suuri muutusi, kui andmeid kandva materjalina võidakse kasutusele võtta teemant.

03.12.24 TEHNIKA ... Kuigi põlevkivi osatähtsus elektri tootmisel on Eestis juba aastaid vähenenud, moodustavad põlevkivitööstusega seotud heitmed riigi süsinikuemissioonidest endiselt kõige suurema osa. Väikesel skaalal tehtud katseuuring viitab, et põlevkivi hapnikus põletamise tehnoloogiaga saab vähendada põlevkivitööstusest eralduvat CO₂ heitmeid kuni 90 protsenti.

28.11.24 TEHNIKA ... Novaator käis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) uudistamas, kuidas töötavad kohtueksperdid. Tehnikaosakonnas sai teha tiiru maa-aluses lasketiirus ja näha EKEI relvakogu. Selgeks sai seegi, milliste uute relvaliikidega on eksperdid praegu enim kimpus.

27.11.24 R2 PORTAAL ... Elon Musk lubas saata 2026. aastal Marsile viis mehitamata Starshipi raketti. Ajaaken sellise missiooni õnnestumiseks avaneb iga 26 kuu tagant. Aeg näitab, kas missioon jääb vaid ilusaks fantaasiaks või mitte, mõtiskleb R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

27.11.24 TEHNIKA ... Novaator käis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) uudistamas, kuidas töötavad kohtueksperdid. Biomeetriaosakonnas sai näha, kuidas võetakse ning töödeldakse sõrmejälgi ja näokujutisi. Samuti tuli jutuks, milline inimene sobib hästi päevast päeva kümneid sõrmejälgi ja näokujutisi võrdlema.

26.11.24 R2 PORTAAL ... Inimkond on aastatuhandeid püüdnud loodusnähtusi seletada mõne kõikvõimsa jõu abil. Nüüd on uue võimsa jõuna inimkonna käsutuses tehisaru. Šveitsi kirik proovis järele, kuidas sobib tehisaru usutõdesid seletama, tutvustab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

26.11.24 TEHNIKA ... Novaator käis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) uudistamas, kuidas töötavad kohtueksperdid. DNA osakonnas sai selgeks, kuidas ammutada kõige paremini infot riietele jäänud vere- või süljeplekkidest, ning näha tehisarul põhinevat spermituvastit, mis lihtsustab tulevast aastast vägistamiskuritegude uurimist.

25.11.24 TEHNIKA ... Šveitsis vahetas Luzerni linna Peetri kirik kaheks kuuks pihiisa pihikambris arvuti ja juhtmete vastu. Tehisarul põhinev Jeesuse avatar suutis vestelda sajas keeles, ent pakkus ebaühtlase kvaliteediga vastuseid.

25.11.24 TEHNIKA ... Kuigi käre pakane ei ole veel kohale jõudnud, siis kütteperiood on sellegipoolest alanud. Talvel ei tasu aga tuba liiga soojaks kütta, sest statistika näitab, et liiga palavas kodus elavad inimesed võtavad sagedamini haiguspäevi.

25.11.24 R2 PORTAAL ... Inimliigi puhul loob sünkroonis tegutsemine usaldust ja ühistunnet. Tulevikus hakkab inimene tegema aga üha enam koostööd robotitega. Sestap tasub arendajatel mõelda, kuidas robot hea koostöö nimel inimesega sünkroonis liikuma panna, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

25.11.24 TEHNIKA ... Novaator käis Eesti kohtuekspertiisi instituudis (EKEI) uudistamas, kuidas töötavad kohtueksperdid. Põhja-Eesti kohtuarstlikus osakonnas sai selgeks, kuidas käib laiba lahkamine ilma surnu naha alla pugemata ja milliseid uusi meetodeid katsetatakse surmaaja täpsemaks määramiseks.

22.11.24 TEHNIKA ... Uued pooljuhtmaterjalid võimaldavad valmistada piisavalt õhukesi ja painduvaid päikesepaneele, et nendega saaks katta osaliselt elektriautode energiavajadust.

19.11.24 TEHNIKA ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlased lõid tehnoloogia, mis võimaldab põlevkivi töötlemisel tekkivast fenoolveest toota keskkonnasõbralikult ja soodsalt kõrge lisandväärtusega kemikaale, näiteks roosiõli.

19.11.24 LOODUS ... Peale eripärase looma- ja taimeriigi on maailma eri riikides ka sellele iseloomulik pärmiseente kooslus. Tartu teadlaste loodud meetod hõlbustab kohaliku pärmirikkuse kaardistamist, mis aitab omakorda leida nende seast nii põllumajandusele kui ka biotehnoloogiatööstusele kasulikke liike.