Tehnika

Elon Musk teatab akupäeval maailmale "ajusid sodiks laskva" uudise

22.09.20 ... Tesla omanik Elon Musk teatab akupäeval ehk 22. septmebril maailmale "ajusid sodiks laskva" uudise. Oletatavasti ütleb ta, et Tesla hakkab edaspidi ise oma elektrisõidukite akusid tootma. Arendatav uut tüüpi aku langetab elektriauto hinda ning võib raputada kogu maailma elektriturgu, arutleb R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Tehisintellekt ulatab tulevikus arstidele abikäe

11.09.20 ... Tehisintellekt võiks tuua meditsiinis kaasa revolutsiooni, aidates kaasa ravitulemuste, patsientide ravikogemuste ning raviteenustele ligipääsu parendamisele, samuti tõstaks tehisintellekt teenuste tõhusust, selgub värskest raportist. Siiski on oluline tervishoiutöötajate koolitamine, et tulevikus tehisintellekti tundvatest spetsialistidest puudust ei oleks.

Hiigelkaamera tegi brokolist maailma suurima digifoto

10.09.20 ... SLACi riikliku kiirendilabori teadlased tegid maailma esimesed 3200 megapikslilise lahutusvõimega digifotod. Kasutatud kaamerast loodetakse tulevikus suurt abi astronoomias.

Facebooki kolinud Eesti nõiad ennustavad GIFide abil tulevikku

09.09.20 ... Ühismeediaajastul kolivad oma tegevuse Facebooki ka end nõiana määratlevad inimesed. Ehkki ekraani vahendusel ei saa nad osutada klientidele näiteks energiaravi, löövad Facebookis õitsele kiired ennustused pendli või GIFide abil, kirjutavad Tallinna Ülikooli meediauurijad Berit Renser ja Katrin Tiidenberg.

Lugeja küsib: mille poolest on ralliauto kütus eriline?

08.09.20 ... Nädalavahetusel toimunud Rally Estonia valguses hakkas Novaatori lugejat huvitama, mille poolest on ralliauto kütus eriline võrreldes tavalise kütusega. Selgitab Tallinna Tehnikaülikooli keemia professor Allan Niidu.

Doktoritöö aitab paremini Läänemere punavetikaid väärindada

04.09.20 ... Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Mihkel Saluri uuris oma väitekirja raames Läänemere punavetikates sisalduvaid biomakromolekule ja nende potentsiaalseid rakendusi erinevates valdkondades.

Puust ja punaseks: mida närvigaasid inimesega teevad?

14.03.18 ... Saksamaa valitsus teatas sel nädalal, et augustis mürgistusnähtudega Berliini ravile toimetatud Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi mürgitati närvimürgiga Novitšok. Avaldame sel puhul uuesti eksspiooni Sergei Skripali mürgistamisjuhtumi järel koostatud ülevaate.

Uut tüüpi plasti saab korduvalt ümber töödelda

03.09.20 ... Maailm hakkab plasti täis saama, kuid üha rohkem toodetakse seda juurde, sest materjalina on ta väga sobivate omadustega.

Seentest putukateni: inimesed keetsid Eestis värvi kõigest ettejuhtuvast

28.08.20 ... Ajalooliste tekstiiliesemete uuringul ja taastamisel, aga ka näiteks kriminalistikas ja uute materjalide tootmisel on sageli vaja kindlaks määrata mõne materjali koostis või värv. Tartu Ülikooli keemik arendas oma doktoritöös välja meetodid, mis võimaldavad hõlpsalt teha kõike eelnimetatut Eesti oma laborites.

Kosmoseteleskoop hakkab ulguplaneete avastama

24.08.20 ... Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuris NASA kavandatav uus kosmoseteleskoop Roman võib avastada meie galaktikast sadu üksikult ilmaruumis hulkuvaid planeete, mis ei tiiruta ühegi tähe ümber.

Teadlased nuputavad, mida teha punase mudaga

21.08.20 ... Alumiiniumi tootmisel tekib söövitav ja muldmetallirohke jääkaine ehk punane muda. Viimast kuhjub planeedi jäätmehoidlatesse üha rohkem. Sestap otsivad teadlased üle maailma praktilisi lahendusi, kuidas punast muda uuesti kasutusse suunata, vahendab Science.

Uus tehiselundite kattematerjal avab tee küborgimeditsiinile

17.08.20 ... Kehasse paigaldatavad küberelemendid võivad aidata leida varakult ajukasvaja või asendada kahjustatud kudesid. Paraku on elektroonikat ja inimkudet kokku viia sageli keeruline. Nüüd valmistasid Ameerika keemiaühingu teadlased uue kattematerjali, millega kaetud küberelund peab inimkehas paremini vastu.

Miks terav nuga muutub pehmeid asju lõigates nüriks?

10.08.20 ... Paljud žiletid, skalpellid ja noad on tehtud roostevabast terasest. Kui lõikame selle terava asjaga juukseid, mis on terasest lausa 50 korda pehmemad, muutub mingi moment lõiketera nüriks.

Eesti insenerid pürgivad isetehtud päikeseautoga Austraalia rallile

31.07.20 ... Mittetulundusliku tudengiprojekti Solaride liikmed ehitavad päikesepaneelide jõul sõitvat autot. Sõiduki valmides plaanivad tudengid osaleda tuleval aastal Austraalias päikeseautode rallil ja tuua Eesti taastuvenergiasõidukite valmistamises maailmakaardile.

Uus tarkvara muudab arvutimängudes valguse realistlikumaks

31.07.20 ... Dathmouthi Ülikooli teadlased lõid tarkvara, mis muudab arvutimängudes kuvatava valguse loomutruumaks. Kui praegu püsib valgus mängudes paigal, siis tulevikus reageeriks see mängija tegevusele mängumaailmas. Avastust saab rakendada ka filmitööstuses ning liitreaalsuse seadmetes.

Koroonakriis näitas kätte taastuvenergia kitsaskohad

30.07.20 ... Elektrinõudluse vähenemise tõttu kerkis taastuvelektri osakaal tarbitavas energias mitmel pool maailmas rekordilistesse kõrgustesse. Kuigi Eestis ei toonud see kaasa suuremaid probleeme, näitas kriisiaeg kätte mitmed kitsaskohad, sh vajaduse lõimida eri riikide elektrivõrke senisest veelgi tihedamalt.

Euroopa meretuulepargid tasuvad end peagi riigitoetusteta ära

28.07.20 ... Analüüs näitab, et avamere tuuleparkide ülalpidamiskulud ja -toetused langevad järsult, mistõttu on võrku jõudva elektri hind võrreldav paremate fossiilkütustel töötavate jaamade omaga.

Tulevikus võib ravimeid kokku segada molekulide tasandil

23.07.20 ... Bathi Ülikooli teadlastel õnnestus esimest korda ajaloos mõõta ära üksik nanoosake ja see laboritingimustel ära kirjeldada. Avastus viib teadlasi sammukese lähemale ajale, mil ravimeid saab toota ja kokku segada mikroskoopilisel tasandil.

Pagulasi algoritmi abil ümber paigutades tekib uus sotsiaalne ebavõrdsus

21.07.20 ... Pagulaste ümberpaigutamine algoritmide kaudu tagab tööhõive, kuid võib kaasa tuua nende võimaliku sotsiaalse eraldatuse. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlaste avaldatud värske uuring soovitab algoritmipõhisel valitsemisel arvestada ümberpaigutatavate inimeste suhtlusvõrgustike ja positsiooniga.

Euroopa Komisjoni vesinikustrateegia õnnestumist on vara prognoosida

16.07.20 ... Möödunud nädalal käis Euroopa Komisjon välja vesinikustrateegia, eesmärgiga investeerida vesinikutehnoloogia arendamiseks, et seda kasutades võiks tulevikus vähendada Euroopa süsinikuheidet. Kuigi plaan on üllas, on tehnoloogia veel nii toores, et selle reaalset õnnestumist on vara prognoosida.

Arvustus | "Seks ja sotsiaalmeedia" köidab eluterve avameelsusega

13.07.20 ... Äsja ilmunud monograafia "Seks ja sotsiaalmeedia" (originaalis "Sex and Social Media") pakub midagi mistahes kogemustepagasiga lugejale. Sotsiaalmeediauurija Katrin Tiidenberg ja tema Austraalia kaasautor Emily van der Nagel kirjutavad inimese (virtuaalse) seksuaalelu kirevusest toetavalt ja kedagi sildistamata. Kui raamatus üldse kohtab antikangelasi, on need hingetud sotsiaalmeediakorporatsioonid.

Itaalia mäe all võidi näha kuuma tumeainet

06.07.20 ... Itaalias Gran Sasso mäe all asuva eksperimendiga XENON võidi märgata saladuslikku tumeainet. Eesti teadlaste osalusel valminud töö viitab, et enda olemasolust vaid kaudselt märku andvad osakesed pidid liikuma äärmiselt kiiresti.

Mikrokiibitud töötajad peavad oluliseks lojaalsust ja uuendusmeelsust

03.07.20 ... Inimeste mikrokiipimine on tekitanud vastakaid arvamusi nii Eestis kui kaugemal. Paraku napib teadmisi selle kohta, mis on motiveerinud töötajaid nahaaaluse mikrokiibi kasuks otsustama: millist kasu sellest on loodetud ning milliseid riske tajutakse. Just neid küsimusi lahkaski Marleen Otsuse Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö, mis on üks maailma esimestest mikrokiibi kasutajavaadet lahkavatest uurimustest. Marleen Otsus andis töö tulemustest ülevaate Vikerraadio saates Huvitaja.

Doktoritöö aitab anda Eesti paneelmajade uuendamisele tööstusliku mõõtme

01.07.20 ... Lähikümnenditel vajab Eestis põhjalikku rekonstrueerimist enam kui 14 000 kortermaja. Värske doktoritöö aitab anda levinud kortermajade tüübi puhul ehitustöödele tööstusliku mõõtme ja kasvatada parimal juhul aastas renoveerivate elamute arvu mitmekordselt.

CERN kavandab sajakilomeetrise osakestepõrguti rajamist

22.06.20 ... Euroopa Tuumauuringute Keskus CERN, mille 27 kilomeetri pikkuses ringtunnelpõrgutis avastati kaheksa aasta eest Higgsi boson ja mille assotsieerunud liikmeks Eesti reedel sai, soovib hakata rajama uut ja veel võimsamat osakestepõrgutit.

Eesti allkirjastas liitumisleppe CERNiga

19.06.20 ... Eesti on Euroopa Tuumauuringute Keskusega CERN koostööd teinud juba enam kui kakskümmend aastat. Reedel allkirjastatud kokkulepe võimaldab lisaks ühisele teadustööle avada uksed ka ettevõtlusele.

Teadlased hakkavad otsima Eesti maasikate sõrmejälge

17.06.20 ... Eesti teadlased otsivad võimalusi, kuidas teha kindlaks turul ja poes müüdavate maasikate tegelik päritolu. Appi võetakse sarnane aparaat, mida kasutakse haiglates liigeste ja muude siseorganite uurimiseks.

Materjaliteadlane: tulevikus on päikesepaneelid juba ehitusmaterjalide sees

17.06.20 ... Ehkki päikesepaneelid on iseenesest keskkonda säästvad, ei saa sama öelda nende tootmise kohta. Kui praegu valmistatakse paneele ränist, siis Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad uusi materjale, kus päikest neelav element oleks juba eos ehitusmaterjali osa, rääkis "Naised teaduses" auhinna pälvinud materjaliteadlane Maarja Grossberg.

Nutikad täiendused teevad päikesepaneeli tõhusamaks

15.06.20 ... Päikesepaneeli saab teha tõhusamaks, kui kasutada korraga kahte kavalat nippi.

Tartu Ülikooli teadlased muutsid sidrunhappe uudseks bioplastiks

10.06.20 ... Sidrunhappest saab valmistada läbipaistvat, jäika ja kuumuskindlat bioplasti, mis võiks leida rakendust nii ketšupipudelites kui ka kõrgtehnoloogilisemas tööstuses.

Analüüs: Eesti hoonefondi kaasajastamine nõuab 24 miljardit eurot

10.06.20 ... Järgmise 30 aasta jooksul vajaks Eestis rekonstrueerimist ligikaudu 141 000 elamut ja hoonet, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud analüüsist. Nende energiatõhususe parandamine nõuab aga riigilt lisaraha ja mitmeid toetusmeetmeid.

Doktoritöö täiustas sadamaehituses murdlainete mudeldamist

09.06.20 ... Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö aitab mõista paremini rannikumere murdlainete dünaamikat. Tulemustest võib tõusta kasu sadamaehitiste planeerimisel ja rajamisel.

Uus DNA analüüsimeetod võimaldab tuvastada toidu päritolu ja võltsinguid

08.06.20 ... Eesti teadlased arendavad DNA-põhist analüüsimeetodit, mille abil saab tuvastada toidu koostisosi ja määrata kindlaks toidu päritolu.

Tuleviku kosmosesondid võiksid liikuda grafeenpurjede jõul

03.06.20 ... Eesti e-residendi tehtud katsed viitavad, et päikesepurjede massi annaks vähendada oluliselt grafeeni, ühe aatomkihi paksuste süsinikulehtede abil. Kaugemas tulevikus võiksid kanda need uurimisaparaate ka teistesse planeedisüsteemidesse.

TTÜ teadlased arendavad kosmosetehnika jaoks vajalikke supekondensaatoreid

02.06.20 ... Arendatavaid superkondensaatoreid plaanitakse kasutada näiteks tugeva lühiajalise vooluimpulsi andmiseks raketimootorite stardi- ja juhtimisseadmetes, ent neist võib kasu olla ka eakate inimeste terviseuuringutes.

Karjakesi teevad inimesed rumalamaid otsuseid

29.05.20 ... Kuigi võiks arvata, et mitu pead on ikka mitu pead, näitasid Carnegie Melloni Ülikooli teadlased vastupidist. Praktikas tähendab see, et karjamentaliteet pärsib ohuolukordades kiirete elutähtsate otsuste langetamist.

Tehisintellekt aimab selfitajate iseloomuomadusi inimesest paremini

22.05.20 ... Tehisintellekt suudab kirjeldada fotol kujutatud inimese iseloomu inimhindajast paremini, selgub Vene teadlaste uuringust. Sealjuures on arvuti jaoks lihtsam lugeda naiste näoilmeid ja tunda fotol ära meelekindlad inimesed.

Sotsiaalmeedia kasutamine mõjutab Eesti laste magamisharjumusi

21.05.20 ... Värskest laste heaolu uuringust Children's Worlds selgub, et igapäevaselt sotsiaalmeediat kasutavate Eesti laste arv kahekordistub kaheksanda ja kaheteistkümnenda eluaasta vahel. Lisaks sotsiaalmeedia kasutamisele selgub 2018. aastal läbi viidud uuringust ka see, kui palju aega kulub lastel koolitööle, televiisori vaatamisele, perega aja veetmisele ja muule.

Õngitsuskirja tunneb ära nende kolme tunnuse abil

28.04.20 ... Ühes nädalas saabub meie postkasti keskmiselt kümme e-kirja, mille eesmärk on raha välja pressida või saajat ähvardada. Petukirja tunneb ära tundmatust saajast, vigasest keelekasutusest ja läbivatest suurtähtedest pealkirjas, selgub Tartu Ülikooli teadlaste artiklist.

Lugeja küsib: kas maailmas leidub senini avastamata maavarasid?

17.04.20 ... ERR Novaatori lugejat huvitas, kas leiduda võib ka selliseid maavarasid, mille kasulikkust pole veel seni mõistetud. Küsimusele vastab Rutt Hints, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadur ja maapõueressursside programmijuht.

Tallinna Tehnikaülikooli allveerobot hõlbustab kalakasvatajate tööd

15.04.20 ... Kalakasvatajad peavad tõhusaks kalatootmiseks aeg-ajalt oma hoolealuste käekäiku seirama. Kõige loomutruuma pildi farmikalade elust saab väikese kilpkonnaroboti abil, selgus äsjases uuringus.

Lapsevanemad panevad digivahenditega ohtu lapse privaatsuse

08.04.20 ... Vanemate kinnisideeks on saanud jälgida oma last emaüsast kuni ülikoolini välja. Rasedaäpid, beebimonitorid ja jälitusseadmed on tänapäeval levinud vahendid, mis paraku hoopis suurendavad oluliselt vanema ärevust ja ohustavad lapse privaatsust, selgub sotsioloog Andra Siibaku artiklist.

Kriisi ajal õitseb küberkuritegevus

02.04.20 ... Haiglad, laborid, sotsiaalteenuste pakkujad ja omavalitsused on koroonakriisi ajal sattunud küberkurjategijate tule alla. Asutused pole paraku küberrünnakuteks valmis ja eelistavad aja kokkuhoiule mõeldes vaikides lunaraha maksta, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Ehitusteadlased selgitavad, miks on talvel siseruumides liiga kuiv õhk

31.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteadlased koos Kanada kolleegidega uurisid elamute siseõhu temperatuuri ja niiskust mõjutavaid tegureid. Teadlased soovitavad, et talvel peaks õhuniiskuse suurendamiseks vältima ülekütmist ja kaasaegsetes hoonetes peaks õhuniisutajaid kasutama.

Eesti füüsik hakkab Euroopa rekordgrandi toel ülijuhtivust uurima

31.03.20 ... Girš Blumberg kavatseb rajada Euroopa Teadusnõukogu 2,5 miljoni suuruse uurimistoetuse toel Tallinnasse KBFI-sse uue labori ülijuhtivates materjalides kvantnähtuste uurimiseks. Teadustööst võib tõusta kasu muu hulgas meditsiinitehnoloogiate vallas ja kvantarvutite loomisel.

Aeg võib olla pöördumatu ka väga lihtsas süsteemis

27.03.20 ... Kui lihtne on teha munast omletti, aga omletti tagasi munaks teha on seevastu märksa keerulisem, et mitte öelda võimatu. Portugali, Madalmaade ja Soome teadlased on nüüd avastanud, et samasugust ajalist pöördumatust esineb tegelikult juba palju lihtsamates protsessides kui omletipraadimine.

Akadeemik selgitab, kuidas käitada haiguspuhangu ajal ventilatsioonisüsteeme

18.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski jagab erialaühenduse REHVA uute juhiste valguses näpunäiteid, kuidas tõkestada tehnosüsteemide õige käitamisega koroonaviiruse levikut.

Süsiniku püüdmine aitaks vähendada Eesti CO2 heitmeid, kuid kergitab elektrihinda

11.03.20 ... Esialgse analüüsi põhjal saaks vähendada süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiatega Eesti põlevkivitööstuse CO2 heitmeid märkimisväärselt. Samas puudub selge arusaam, palju see maksma läheb, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Tumeaine võib koosneda kuuekvargilistest osakestest

06.03.20 ... Mõistatuslik tumeaine, mida leidub universumis lademete viisi, kuid mida keegi pole seniajani otse ja teadlikult näinud, võib koosneda eriskummalistest osakestest, mida on nüüd hiljaaegu väidetavalt vilksamisi nähtud.

Uudne narkotester leiab Eesti enim levinud uimastid veerand tunniga

05.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste arendatud kaasaskantava narkotestriga on võimalik leida süljest enamikke Eestis laialt levinud uimasteid, selgub värskest doktoritööst. Proovide sündmuskohal uurimine võimaldaks säästa raha ja tuvastada narkojoovet senisest tõhusamalt.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: