Tehnika

Kunstnik ja füüsik panevad tartlased Vesuuvi põhjustatud võnkeid tundma

25.01.20 ... Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan ja selle põhjustatud võnkeid saab nüüdsest omal nahal tajuda ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumis. Selle harukordse kogemuse tegid võimalikuks kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikker.

"Huvitaja": Satelliidiparved kosmoses toovad kaasa uusi riske

22.01.20 ... Mitmed ettevõtted soovivad pakkuda pea kogu maakerale kiiret internetti, saates kosmosesse kümneid tuhandeid nanosatelliite. Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja", kuidas uus idee tekitab lisaks uutele võimalustele ka mõningaid probleeme.

Tänaku ilmaennustaja selgitab, kuidas autoralli teadust arendab

20.01.20 ... Autoralli mõjul teadusesse suunatav raha aitab kaasa teaduse arengule ja muutnud sellega keskkonnasõbralikumaks ka tavaautod, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli vanemteadur, Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson.

Tehnikaülikooli teadlaste uus meetod aitab täpsustada rannikumere prognoosimudeleid

16.01.20 ... Merepinna uurimise üks eesmärk on kaardistada võimalikult täpselt merevee kvaliteedinäitajaid ning analüüsida kliima ja ökosüsteemi muutuseid.

Euroopa Liit võtab suuna kõigile seadmetele sobiva laadija juurutamiseks

16.01.20 ... Euroopa Komisjon soovib, et tulevikus saaks ühe laadijaga laadida nii sülearvutit, mobiiltelefoni, lugereid kui tahvelarvuteid. Universaalne laadija aitaks aastas ära hoida miljoneid tonne tehnikajäätmeid.

"Huvitaja": kvantarvutite tulek muudab põhjalikult küberturvalisust

13.01.20 ... Kvantarvutite tulek muudab praeguse interneti ja krüpteerimismaailma alustalasid, pakkudes samas võimalust teha suuri arvutusi ja analüüse, et leiutada näiteks uusi materjale või pakkuda ligipääsu seni kättesaamatute teadusavastusteni.

Teadlane selgitab, millal saab silikaattellisest tõeline kultuuriväärtus

11.01.20 ... Möödunud sajandil ehitatud hoonete puhul on kerge teha eelarvamuslikke restaureerimisotsuseid. Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise erialal doktoritöö kaitsnud Maris Mändel annab näpunäiteid, kuidas vältida tõelise kultuuripärandi kaotsiminekut.

Kasvuhoonegaasidest saab valguse kaasabil tähtsat toorainet

10.01.20 ... Teadlased on avastanud uue tõhusa meetodi, kuidas võiks toota sünteesgaasi, tähtsat tööstuslikku toorainet, millest saab valmistada kütuseid.

Kuidas tekib ülilevi, mis lähipäevil raadioid ja televiisoreid segab

09.01.20 ... Lähipäevil on ilmaolude tõttu taas võimalik, et mõnel pool Eestis ei kuule raadiot või näe telepilti, mis tuleb antenni vahendusel. Või kuuleb raadiost hoopis raadiojaamu, mida siin muidu ei kuuleks. Selle tingib ülilevi. Kuidas ülilevi tekib, selgitab ERRi vaneminsener Lembit Karind.

Samsung esitles tehisintelligentset digiolendit

07.01.20 ... Lõuna-Korea elektroonika Samsungi labor esitles teisipäeval digiavatari, mida see kirjeldas tehisintellekti käitatud tehisinimesena, mis väidetavalt oskab vestelda ja on kaastundlik.

Kulla-aatomid moodustavad korrapäraseid tetraeedreid

07.01.20 ... Kui meil on kakskümmend aatomit kulda ja me paneme nad kokku ja laseme neil vabalt olla, siis moodustavad nad üheskoos korrapärase tetraeedri, kolmnurkse põhja ja kolmnurksete külgedega püramiidi. Sellise, nagu vanasti olid piima- ja keefiripakid.

1 000 000 mulli ja tuleb üha juurde: teadus šampanja taga

30.12.19 ... Nüüdisaegsed teadusinstrumendid on paljastanud pika ajalooga joogi ja selles leiduvate miljonite mullide kohta paljugi uut. Aasta lõpus paukuvate pudelite taustal aitas mõista selle salapära Gérard Liger-Belair, Reims Champagne-Ardenne'i Ülikooli keemilise füüsika professor.

TTÜ energeetikud arendavad Eesti esimest energiasalvestit

20.12.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli energeetikud arendavad esimest Eesti energiasalvestit. See võimaldab lokaalselt toodetud taastuvenergiat kasutada kodumajapidamises ja väikeettevõtetes. Esimesed prototüübid on valminud, kuid turule võiksid need jõuda mõne aasta pärast.

Jaapan hakkab vanu inimesi kauem tööturul hoidma eksoturviste abil

16.12.19 ... Vanemad inimesed Jaapanis on hakanud kasutama eksoskelette ja -turviseid, mis aitavad neil vastata paremini oma töö füüsilistele nõudmistele ja püsida kauem töövõimeline, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Flirt surematusega võib viia talumatu igavuseni

13.12.19 ... Teadus jõuab inimeste eluea märkimisväärselt pikendamisele üha lähemale. Samas pole sugugi selge, kuidas inimesed ja ühiskond surematusega toime tuleb, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

TTÜ teadlased tõstsid uue põlvkonna päikesepaneelide tõhusust

10.12.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlastel õnnestus asendada päikesekiirgust neelavas materjalis osa vasest hõbedaga, mis võimaldab tõsta uue põlvkonna päikesepatareide tõhusust.

Internetikaabel aitab maavärinat mõõta

09.12.19 ... Merealused kiudoptilised kaablid, mis toovad meile kiire interneti, võivad aidata mõõta ka maavärinaid.

Kasvav konkurents võib muuta inimesed küborgiks

06.12.19 ... Tihenev konkurents majanduslike ja sotsiaalsete hüvede nimel võib survestada üha suuremat hulka inimesi täiustama end tehnoloogiliselt hoolimata isiklikest tõekspidamistest, hoiatab esti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Poorne materjal saab saasteaine heitgaasist kätte

06.12.19 ... Teadlased on välja mõelnud uue hea võtte, kuidas auto heitgaasidest lämmastikdioksiid kätte saada.

Tartu Ülikooli teadlased arendavad koos Mozillaga Firefoxi tõlkeprogrammi

06.12.19 ... Hiljuti levis rahvusvahelistes tehnoloogiauudiste portaalides uudis Mozilla uuest tõlkeprogrammist Bergamot. Vähesed teavad, et kõrgetasemelises meeskonnas aitavad masintõlget paindlikumaks ja kvaliteetsemaks teha ka Tartu Ülikooli keeletehnoloogid. Arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia professor Mark Fišel avab koostöö tagamaid.

Teadlased: puidu osakaalu suurendamine fossiilkütustes on üks lahendus

05.12.19 ... Üha kasvavat keskkonnaohtu kujutavat fossiilsete kütuste kasutamist saab keskkonnasõbralikumaks muuta neile puidu lisamise teel – sellise vahekokkuvõtteni jõudsid oma aasta väldanud uurimuses Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud.

Robotexil saab näha leiutisi Tallinnast New Delhini

29.11.19 ... Suurim robootikafestival Robotex toimub Tallinnas Saku Suurhallis 19. korda. Lisaks tavapärasele isetehtud robotite võistlusele saavad eelkõige noored huvilised näha, milliseid vigureid valmistatakse Tallinnast New Dehlini välja.

Nanorobotite laiem levik võib päästa elusid, kuid tuua ka uue võidurelvastumise

29.11.19 ... Nanoskaalal askeldavad robotid võivad muuta maailma senisest võrdsemaks ja säästa ka lootust, kuid kasvatavad ühtlasi võimalust relvastatud konfliktideks, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Tartu tudengid viivad sünteetilise bioloogia maailmakaardile

27.11.19 ... Tartu Ülikooli loodusteaduste ja tehnoloogia õppekaval moodustatakse igal sügisel võistkond esimese aasta tudengitest, kelle kireks on sünteetiline bioloogia ning selle poolt pakutavad võimalused maailma parandamiseks. Hiljuti USA-s aset leidnud sünteetilise bioloogia lõppvõistlusel tunnistati üle 6000 osaleja seas Tartu tudengite võistkond kuldmedali vääriliseks.

Uuring: inimesed jagavad valeuudiseid ka siis, kui nad teavad, et need on valed

25.11.19 ... Valeuudiste levik sotsiaalmeedias on olnud probleem juba aastaid. Kanadas Regina ülikoolis tegutsev Gordon Pennycook ja tema kolleegid leidsid, et inimesed on võimelised valeuudiseid hõlpsalt tuvastama, kuid võivad tahtmatult jagada sotsiaalmeedias väärinfot, kuna nad ei mõtle analüütiliselt, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Viienda põhijõu olemasolu kohta leiti uusi tõendeid

25.11.19 ... Ungari teadlased on leidnud uut tõendust, seni ikkagi veel esialgset, et looduses esineb ka viies, senitundmata põhijõud.

Oliver Laas: kas robotid võiksid olla evolutsiooni järgmine etapp?

22.11.19 ... Kuigi lihast ja luust kerede tehiselu vastu vahetamisel võib olla mitmeid eeliseid, ei pruugi olla selle lõpptulem inimestele sugugi mitte meelt mööda, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Uuring: liikluse sujuvus sõltub neljast tegurist

20.11.19 ... Kui linnas sõidab liiga palju autosid, tekivad ummikud ja liiklus jääb seisma. Millest sõltub see, kui palju autosid ühe või teise linna tänavatele mahub, nii et ummikut ei teki?

Iseliikuvat bussi saab uudistada Lääne-Virumaal

20.11.19 ... Terevisiooni uudiste teatel tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikoolis arendatava Iseauto ehk iseliikuva elektrilise minibussi projekti lisaks pealinnale ka teistes Eestimaa paikades. Neil päevil ollakse Lääne-Virumaal, kus iseliikur on pakkunud palju elevust.

Füüsikud lõid vahukübemest puudutava ja muusikat mängiva 3D-ekraani

19.11.19 ... Ultraheli ja väikese polüstüreenist koosneva graanuli abil saab luua kolmemõõtmelisi ning käega puudutavaid hologramme, mis mängivad soovi korral ka inimkõrvale kuuldavat muusikat.

Üksilduse-epideemiat ei pruugi leevendada isegi kõige andunum android

15.11.19 ... Maailma mattev üksilduseepideemia võib sundida otsida leevendust robotitest. Lisaks eetilistele küsitavustele ei pruugi pakkuda see probleemile aga jätkusuutlikku lahendust, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Teadlased: maailm pole elektriautode ümbertöötlemiseks valmis

12.11.19 ... Ennustuste kohaselt lisandub järgmise kümnendi lõpuks teedele enam kui sada miljonit elektriautot. Briti teadlaste ülevaateartikkel viitab, et uute akude ümbertöötlemiseks kasutatavad tehnikad ei pea revolutsiooniga sammu. See võib viia nii materjalide nappuse kui ka tekkivate jäätmete hüppelise kasvuni.

Tehnikaülikooli doktoritöö tõhustas robotijuhtimist virtuaalkaksikuga

12.11.19 ... Tööstusroboti virtuaalne digikaksik aitab programmeerida uut operatsiooni ja seda simulatsioonis juba katsetada. See kõik muudab tööstusrobotite töö kiiremaks ja tõhusamaks, selgub Vladimir Kutsi Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Jää teeb libedaks õlijas vesi

12.11.19 ... Miks on jää libe? Paljud meist on kuulnud teaduslikuna esitatavat seletust, et näiteks uisk libiseb jää peal hästi seetõttu, et uisu all moodustub jää pinnale õhuke veekiht, mille peal uisk tegelikult libiseb. Samamoodi, õhukese veekihiga seletatakse ka suusa libisemist lumel.

Robotitest võivad saada Maa esimesed tõeliselt vastutusvõimelised olendid

08.11.19 ... Inimesed pole võimelised oma valikuid täielikult läbi mõtlema, sest nende ajus pole loogilist teoreemitõestajat. Tulevikus võivad esimesteks tõeliselt vastutusvõimelisteks olenditeks osutuda seega meie loodud robotid, märgib Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Ülitark tehisintellekt võib muutuda inimkonnale eksistentsiaalseks riskiks

04.11.19 ... Kuigi suur osa inimesest nupukama tehisintellekti loomisega seotud hirmudest pole põhjendatud, võivad selle kasutatavad ootamatud meetodid ja vahendid meile siiski saatuslikuks saada, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur ja filosoof Oliver Laas.

Tehisintellekt seljatas inimesed esimest korda ülikeerukas e-spordi mängus

31.10.19 ... Ettevõtte DeepMind algoritm AlphaStar suutis lüüa populaarses reaalaja strateegiamängus Starcraft II suuremat osa inimestest tipptasemel mängijaid. Saavutus aitab kaasa päris maailmas erilise vaevata otsuseid teha suutvate tehisintellektide loomisele.

Juhuslikult pildile jäänud registrimärk võib reeta elukoha ja telefoninumbri

30.10.19 ... Google'i ja Facebooki otsimootorid suudavad leida veebi jõudnud piltidelt ka autonumbreid. Potentsiaalselt võimaldab see omakorda tuvastada juhuslike möödujate nime, telefoninumbri, elukoha ja hankida nende kohta halvimal juhul veelgi isiklikumat infot.

Lai tehisintellekt tõotab muuta inimeste moraalseid väärtusi

25.10.19 ... Inimestele omaste ja võrdväärsete võimetega masinate tõttu võivad muutuda inimeste moraalsed väärtust ja teatavat vastutust tuleb hakata omistama ka tehislikele agentidele, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur Oliver Laas.

Google kinnitas ametlikult kvantüleoleku saavutamist

24.10.19 ... Tehnoloogiahiiu Google insenerid kirjeldasid värskes töös kvantarvutit, mis suudab lahendada ühte kindlat ülesannet miljardeid kordi kiiremini kui maailma kiireim superarvuti. Ettevõtte peamine rivaal IBM seadis väite küsimärgi alla.

Teadvuse arvutisse laadimine võib luua igavese elu asemel uue inimese

18.10.19 ... Tehnoloogia arenedes ei pruugi olla kaugel aeg, kus inimteadvuse saab laadida arvutisse. Paraku ei kindlusta miski, et emulatsioonina edasi elava isiku näol on tegu tõepoolest sama inimesega, nendib Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur Oliver Laas.

Eesti füüsikud Šveitsis: kvantarvuti pole kaugel, aga praegu pole seda kellelgi

16.10.19 ... Kvantarvuti on miski, mida teadlased ühelt poolt ootavad, teiselt poolt kardavad. Sellega oleks võimalik minutitega teha arvutusi, mis praegustel arvutitel võtab aastatuhandeid. Aga sellega on sekundiga võimalik lahti murda ka kogu krüptograafia, mis meie e-riiki kaitseb. "Pealtnägija" käis Šveitsis külas kahel eesti doktorandil, kes tõenäoliselt on tulevase kvantarvuti loojate nimekirjas.

Superarvuti simuleerib reaalajas ajukoort

16.10.19 ... Aju on ikka võrreldud arvutiga ja arvutit ajuga, kuid teada on, et need kaks asja on mõnes mõttes ka üsna erinevad. Nüüd on Inglise teadlased ehitanud valmis superarvuti, mis suudab reaalajas simuleerida ühe väikese ajukooretükikese tegevust.

Esimesed teadustulemused Eesti-Soome FinEstBeAMS kiirekanalilt

15.10.19 ... Hiljuti avaldati esimene teadustöö, mis põhineb Rootsis, Lundis asuvasse MAX IV sünkrotronkiirguse keskusesse ehitatud uuel kiirekanalil tehtud eksperimentidel. Tartu Ülikooli füüsikute töö käsitleb kolme ioonse vedeliku keerukat elektronstruktuuri. Kiirekanal on aga valmis kasutamiseks nii kõikide akadeemiliste kui ka rakenduslike teadusteemade uurimiseks.

Lugeja küsib: kui palju säästab toiduõlist kütus loodust?

11.10.19 ... ERR Novaatorit lugevat Tõnu huvitas, kui mõttekas on Euroopasse kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt kasutatud toiduõli ja muude toidujäätmete toomine, et sellest siin keskkonna säästmise nimel kütust valmistada. Küsimusele vastab seda Hollandis asuva Neste rafineerimistehase näitel uurinud Utrechti ülikooli geoteaduste dotsent Ric Hoefnagels.

Veetilk püsib kauem, kui arvata võiks

11.10.19 ... Kui lauale potsatab veetilk ja me teda ära ei pühi, siis aurab ta lõpuks ära ikkagi. Aga kui kiiresti?

Nobeli keemiapreemia pälvisid liitium-ioonakude loojad

09.10.19 ... Nobeli auhinna keemias said sel aastal John B. Goodenough, M. Stanley Whittingham ja Akira Yoshino liitium-ioonakude vallas tehtud arendustöö eest.

Nutipõlvkond kirjutab telefoniga üha kiiremini, kuid harvem

03.10.19 ... Nutipõlvkond kirjutab telefoniga minutis keskmiselt ligi 40 sõna, edestades oluliselt oma eelkäijaid. Samas hoolivad noored oma mõtete teksti teel edastamisest ka üha vähem, viitab enam kui 37 000 osalisega uuring.

Teadus vastab igipõlisele küsimusele: kuhu parkida?

26.09.19 ... Auto on mõnelgi pool maailmas staatuse sümbol. Kuid tihti tõuseb küsimus, kuhu see sümbol parkida.

Suured molekulid olid kahes kohas korraga

25.09.19 ... Kvantmehaanika võimaldab asjadel olla kahes kohas korraga, niiöelda superpositsioonis.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: