Tehnika

Arvustus | "Seks ja sotsiaalmeedia" köidab eluterve avameelsusega

13.07.20 ... Äsja ilmunud monograafia "Seks ja sotsiaalmeedia" (originaalis "Sex and Social Media") pakub midagi mistahes kogemustepagasiga lugejale. Sotsiaalmeediauurija Katrin Tiidenberg ja tema Austraalia kaasautor Emily van der Nagel kirjutavad inimese (virtuaalse) seksuaalelu kirevusest toetavalt ja kedagi sildistamata. Kui raamatus üldse kohtab antikangelasi, on need hingetud sotsiaalmeediakorporatsioonid.

Itaalia mäe all võidi näha kuuma tumeainet

06.07.20 ... Itaalias Gran Sasso mäe all asuva eksperimendiga XENON võidi märgata saladuslikku tumeainet. Eesti teadlaste osalusel valminud töö viitab, et enda olemasolust vaid kaudselt märku andvad osakesed pidid liikuma äärmiselt kiiresti.

Mikrokiibitud töötajad peavad oluliseks lojaalsust ja uuendusmeelsust

03.07.20 ... Inimeste mikrokiipimine on tekitanud vastakaid arvamusi nii Eestis kui kaugemal. Paraku napib teadmisi selle kohta, mis on motiveerinud töötajaid nahaaaluse mikrokiibi kasuks otsustama: millist kasu sellest on loodetud ning milliseid riske tajutakse. Just neid küsimusi lahkaski Marleen Otsuse Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö, mis on üks maailma esimestest mikrokiibi kasutajavaadet lahkavatest uurimustest. Marleen Otsus andis töö tulemustest ülevaate Vikerraadio saates Huvitaja.

Doktoritöö aitab anda Eesti paneelmajade uuendamisele tööstusliku mõõtme

01.07.20 ... Lähikümnenditel vajab Eestis põhjalikku rekonstrueerimist enam kui 14 000 kortermaja. Värske doktoritöö aitab anda levinud kortermajade tüübi puhul ehitustöödele tööstusliku mõõtme ja kasvatada parimal juhul aastas renoveerivate elamute arvu mitmekordselt.

CERN kavandab sajakilomeetrise osakestepõrguti rajamist

22.06.20 ... Euroopa Tuumauuringute Keskus CERN, mille 27 kilomeetri pikkuses ringtunnelpõrgutis avastati kaheksa aasta eest Higgsi boson ja mille assotsieerunud liikmeks Eesti reedel sai, soovib hakata rajama uut ja veel võimsamat osakestepõrgutit.

Eesti allkirjastas liitumisleppe CERNiga

19.06.20 ... Eesti on Euroopa Tuumauuringute Keskusega CERN koostööd teinud juba enam kui kakskümmend aastat. Reedel allkirjastatud kokkulepe võimaldab lisaks ühisele teadustööle avada uksed ka ettevõtlusele.

Teadlased hakkavad otsima Eesti maasikate sõrmejälge

17.06.20 ... Eesti teadlased otsivad võimalusi, kuidas teha kindlaks turul ja poes müüdavate maasikate tegelik päritolu. Appi võetakse sarnane aparaat, mida kasutakse haiglates liigeste ja muude siseorganite uurimiseks.

Materjaliteadlane: tulevikus on päikesepaneelid juba ehitusmaterjalide sees

17.06.20 ... Ehkki päikesepaneelid on iseenesest keskkonda säästvad, ei saa sama öelda nende tootmise kohta. Kui praegu valmistatakse paneele ränist, siis Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad uusi materjale, kus päikest neelav element oleks juba eos ehitusmaterjali osa, rääkis "Naised teaduses" auhinna pälvinud materjaliteadlane Maarja Grossberg.

Nutikad täiendused teevad päikesepaneeli tõhusamaks

15.06.20 ... Päikesepaneeli saab teha tõhusamaks, kui kasutada korraga kahte kavalat nippi.

Tartu Ülikooli teadlased muutsid sidrunhappe uudseks bioplastiks

10.06.20 ... Sidrunhappest saab valmistada läbipaistvat, jäika ja kuumuskindlat bioplasti, mis võiks leida rakendust nii ketšupipudelites kui ka kõrgtehnoloogilisemas tööstuses.

Analüüs: Eesti hoonefondi kaasajastamine nõuab 24 miljardit eurot

10.06.20 ... Järgmise 30 aasta jooksul vajaks Eestis rekonstrueerimist ligikaudu 141 000 elamut ja hoonet, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud analüüsist. Nende energiatõhususe parandamine nõuab aga riigilt lisaraha ja mitmeid toetusmeetmeid.

Doktoritöö täiustas sadamaehituses murdlainete mudeldamist

09.06.20 ... Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö aitab mõista paremini rannikumere murdlainete dünaamikat. Tulemustest võib tõusta kasu sadamaehitiste planeerimisel ja rajamisel.

Uus DNA analüüsimeetod võimaldab tuvastada toidu päritolu ja võltsinguid

08.06.20 ... Eesti teadlased arendavad DNA-põhist analüüsimeetodit, mille abil saab tuvastada toidu koostisosi ja määrata kindlaks toidu päritolu.

Tuleviku kosmosesondid võiksid liikuda grafeenpurjede jõul

03.06.20 ... Eesti e-residendi tehtud katsed viitavad, et päikesepurjede massi annaks vähendada oluliselt grafeeni, ühe aatomkihi paksuste süsinikulehtede abil. Kaugemas tulevikus võiksid kanda need uurimisaparaate ka teistesse planeedisüsteemidesse.

TTÜ teadlased arendavad kosmosetehnika jaoks vajalikke supekondensaatoreid

02.06.20 ... Arendatavaid superkondensaatoreid plaanitakse kasutada näiteks tugeva lühiajalise vooluimpulsi andmiseks raketimootorite stardi- ja juhtimisseadmetes, ent neist võib kasu olla ka eakate inimeste terviseuuringutes.

Karjakesi teevad inimesed rumalamaid otsuseid

29.05.20 ... Kuigi võiks arvata, et mitu pead on ikka mitu pead, näitasid Carnegie Melloni Ülikooli teadlased vastupidist. Praktikas tähendab see, et karjamentaliteet pärsib ohuolukordades kiirete elutähtsate otsuste langetamist.

Tehisintellekt aimab selfitajate iseloomuomadusi inimesest paremini

22.05.20 ... Tehisintellekt suudab kirjeldada fotol kujutatud inimese iseloomu inimhindajast paremini, selgub Vene teadlaste uuringust. Sealjuures on arvuti jaoks lihtsam lugeda naiste näoilmeid ja tunda fotol ära meelekindlad inimesed.

Sotsiaalmeedia kasutamine mõjutab Eesti laste magamisharjumusi

21.05.20 ... Värskest laste heaolu uuringust Children's Worlds selgub, et igapäevaselt sotsiaalmeediat kasutavate Eesti laste arv kahekordistub kaheksanda ja kaheteistkümnenda eluaasta vahel. Lisaks sotsiaalmeedia kasutamisele selgub 2018. aastal läbi viidud uuringust ka see, kui palju aega kulub lastel koolitööle, televiisori vaatamisele, perega aja veetmisele ja muule.

Õngitsuskirja tunneb ära nende kolme tunnuse abil

28.04.20 ... Ühes nädalas saabub meie postkasti keskmiselt kümme e-kirja, mille eesmärk on raha välja pressida või saajat ähvardada. Petukirja tunneb ära tundmatust saajast, vigasest keelekasutusest ja läbivatest suurtähtedest pealkirjas, selgub Tartu Ülikooli teadlaste artiklist.

Lugeja küsib: kas maailmas leidub senini avastamata maavarasid?

17.04.20 ... ERR Novaatori lugejat huvitas, kas leiduda võib ka selliseid maavarasid, mille kasulikkust pole veel seni mõistetud. Küsimusele vastab Rutt Hints, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadur ja maapõueressursside programmijuht.

Tallinna Tehnikaülikooli allveerobot hõlbustab kalakasvatajate tööd

15.04.20 ... Kalakasvatajad peavad tõhusaks kalatootmiseks aeg-ajalt oma hoolealuste käekäiku seirama. Kõige loomutruuma pildi farmikalade elust saab väikese kilpkonnaroboti abil, selgus äsjases uuringus.

Lapsevanemad panevad digivahenditega ohtu lapse privaatsuse

08.04.20 ... Vanemate kinnisideeks on saanud jälgida oma last emaüsast kuni ülikoolini välja. Rasedaäpid, beebimonitorid ja jälitusseadmed on tänapäeval levinud vahendid, mis paraku hoopis suurendavad oluliselt vanema ärevust ja ohustavad lapse privaatsust, selgub sotsioloog Andra Siibaku artiklist.

Kriisi ajal õitseb küberkuritegevus

02.04.20 ... Haiglad, laborid, sotsiaalteenuste pakkujad ja omavalitsused on koroonakriisi ajal sattunud küberkurjategijate tule alla. Asutused pole paraku küberrünnakuteks valmis ja eelistavad aja kokkuhoiule mõeldes vaikides lunaraha maksta, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Ehitusteadlased selgitavad, miks on talvel siseruumides liiga kuiv õhk

31.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteadlased koos Kanada kolleegidega uurisid elamute siseõhu temperatuuri ja niiskust mõjutavaid tegureid. Teadlased soovitavad, et talvel peaks õhuniiskuse suurendamiseks vältima ülekütmist ja kaasaegsetes hoonetes peaks õhuniisutajaid kasutama.

Eesti füüsik hakkab Euroopa rekordgrandi toel ülijuhtivust uurima

31.03.20 ... Girš Blumberg kavatseb rajada Euroopa Teadusnõukogu 2,5 miljoni suuruse uurimistoetuse toel Tallinnasse KBFI-sse uue labori ülijuhtivates materjalides kvantnähtuste uurimiseks. Teadustööst võib tõusta kasu muu hulgas meditsiinitehnoloogiate vallas ja kvantarvutite loomisel.

Aeg võib olla pöördumatu ka väga lihtsas süsteemis

27.03.20 ... Kui lihtne on teha munast omletti, aga omletti tagasi munaks teha on seevastu märksa keerulisem, et mitte öelda võimatu. Portugali, Madalmaade ja Soome teadlased on nüüd avastanud, et samasugust ajalist pöördumatust esineb tegelikult juba palju lihtsamates protsessides kui omletipraadimine.

Akadeemik selgitab, kuidas käitada haiguspuhangu ajal ventilatsioonisüsteeme

18.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski jagab erialaühenduse REHVA uute juhiste valguses näpunäiteid, kuidas tõkestada tehnosüsteemide õige käitamisega koroonaviiruse levikut.

Süsiniku püüdmine aitaks vähendada Eesti CO2 heitmeid, kuid kergitab elektrihinda

11.03.20 ... Esialgse analüüsi põhjal saaks vähendada süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiatega Eesti põlevkivitööstuse CO2 heitmeid märkimisväärselt. Samas puudub selge arusaam, palju see maksma läheb, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Tumeaine võib koosneda kuuekvargilistest osakestest

06.03.20 ... Mõistatuslik tumeaine, mida leidub universumis lademete viisi, kuid mida keegi pole seniajani otse ja teadlikult näinud, võib koosneda eriskummalistest osakestest, mida on nüüd hiljaaegu väidetavalt vilksamisi nähtud.

Uudne narkotester leiab Eesti enim levinud uimastid veerand tunniga

05.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste arendatud kaasaskantava narkotestriga on võimalik leida süljest enamikke Eestis laialt levinud uimasteid, selgub värskest doktoritööst. Proovide sündmuskohal uurimine võimaldaks säästa raha ja tuvastada narkojoovet senisest tõhusamalt.

Neutroni mõõtmine aitab mõista, miks koosneb maailm ainest

03.03.20 ... Füüsikud on mõõtnud elementaarosakese neutroni elektrilisi omadusi täpsemini kui keegi kunagi varem, ja ei ole leidnud midagi. See on aga tähtis tulemus, sest aitab natukenegi suuremat selgust tuua küsimusse, miks on meie maailmas ainet.

Soolas karastunud mikroobid säilitaksid kultuuripärandit miljoneid aastaid

28.02.20 ... Äärmuslikke keskkonnatingimusi trotsivad mikroobid võiksid talletada inimkonna kultuuripärandit kümneid miljoneid aastaid pärast inimeste kadumist ja kanda seda ka teiste planeetideni.

Uus meetod muudab ajud ja organid läbipaistvaks

20.02.20 ... Teadlased muutsid kemikaalikokteili ja masinõppega läbipaistvaks inimese neeru, silma ja aju. Osalised loodavad, et uus meetod aitab printida tulevikus päris elundeid meenutavaid tehisorganeid.

Oliver Laas: digitaalse surematuse tööstus

18.02.20 ... Surm on inimelu konstant ja seega on kõigil kultuuridel mingisugused surmaga seotud rituaalid ja praktikad, mis kohati erinevad üksteisest märkimisväärselt. Hiljutised tehnoloogilised arengud muudavad pildi senisest veelgi kirjumaks ja tõstatavad samal ajal uusi moraalseid küsimusi, mille jaoks meil hetkel veel selgeid vastuseid ei ole, arutleb Oliver Laas Vikerrraadio päevakommentaaris.

"Pealtnägija": lähisuhterobotit arendav Eesti filosoof avaldas armastuse retsepti

12.02.20 ... Eesti filosoofiaprofessor Tõnu Viik arendab koos jaapanlastega tehisintellektiga lähisuhterobotit, keda suudaks inimesed siiralt armastada. Kui inimese moodi rääkiv, liikuv ja hingav robot valmis saab, võiks ta aidata ravida ühte selle sajandi suurimat probleemi – üksindust.

Uuring: Eesti liginullenergiahooned on Põhjamaade kõige säästlikumad

11.02.20 ... Põhjamaades ehitatud liginullenergiahoonetest on kõige väiksema energiakulu ehk suurima energiatõhususega Eestis valminud ehitised, selgub värskest võrdlusest.

Miljonite inimeste kasutatavad vaimse tervise äpid rikuvad privaatsusreegleid

06.02.20 ... Kõige populaarsematest vaimse tervise edendamiseks kasutatavatest mobiilirakendustest vastas eurooplaste andmekaitse määrustele vaid neli äppi, selgub Tallinna Tehnikaülikooli tudengi Olga Vovki magistritööst.

Läbimurre osakestefüüsikas sillutab teed maailma võimsaimale põrgutile

06.02.20 ... Elektronide raskemate kaksikvendade kallal töötavad füüsikud leidsid võimaluse müüonite jahutamiseks. Saavutusest võib tõusta kasu nii senisest odavamate osakestepõrgutite ehitamisel kui ka meditsiinis ja materjaliteaduses.

Õige suurusega kohvipuru võib säästa miljardeid eurosid

03.02.20 ... Kuidas teha head espressot, aga seejuures ka raha säästa? Matemaatikud, füüsikud, keemikud ja materjaliteadlased on ulatanud kokkuhoidlikele kohvikupidajatele ja kodukohvitajatele abikäe.

"Huvitaja": Kuidas Kalevipojast virtuaalreaalsuse tegelaskuju sai?

27.01.20 ... Virtuaalreaalsus on seni endiselt mõnevõrra nišitoode ning igasse majapidamisse pole lahendus jõudnud peamiselt seadmete kvaliteedi, hinna ja kättesaadava sisu vähesuse poolest, tõdes virtuaalreaalsuse režissöör ning mängusaate "Puhata ja mängida" saatejuht Rein Zobel Vikerraadio saates "Huvitaja".

Baktereid sisaldavad tellised võiksid ise pragusid parandada

27.01.20 ... Mõnikord räägitakse targast majast, aga varsti võidakse rajama hakata lausa elavaid maju — maju, mis on ehitatud elus baktereid sisaldavatest materjalidest.

Kunstnik ja füüsik panevad tartlased Vesuuvi põhjustatud võnkeid tundma

25.01.20 ... Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan ja selle põhjustatud võnkeid saab nüüdsest omal nahal tajuda ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumis. Selle harukordse kogemuse tegid võimalikuks kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikker.

"Huvitaja": Satelliidiparved kosmoses toovad kaasa uusi riske

22.01.20 ... Mitmed ettevõtted soovivad pakkuda pea kogu maakerale kiiret internetti, saates kosmosesse kümneid tuhandeid nanosatelliite. Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja", kuidas uus idee tekitab lisaks uutele võimalustele ka mõningaid probleeme.

Tänaku ilmaennustaja selgitab, kuidas autoralli teadust arendab

20.01.20 ... Autoralli mõjul teadusesse suunatav raha aitab kaasa teaduse arengule ja muutnud sellega keskkonnasõbralikumaks ka tavaautod, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli vanemteadur, Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson.

Tehnikaülikooli teadlaste uus meetod aitab täpsustada rannikumere prognoosimudeleid

16.01.20 ... Merepinna uurimise üks eesmärk on kaardistada võimalikult täpselt merevee kvaliteedinäitajaid ning analüüsida kliima ja ökosüsteemi muutuseid.

Euroopa Liit võtab suuna kõigile seadmetele sobiva laadija juurutamiseks

16.01.20 ... Euroopa Komisjon soovib, et tulevikus saaks ühe laadijaga laadida nii sülearvutit, mobiiltelefoni, lugereid kui tahvelarvuteid. Universaalne laadija aitaks aastas ära hoida miljoneid tonne tehnikajäätmeid.

"Huvitaja": kvantarvutite tulek muudab põhjalikult küberturvalisust

13.01.20 ... Kvantarvutite tulek muudab praeguse interneti ja krüpteerimismaailma alustalasid, pakkudes samas võimalust teha suuri arvutusi ja analüüse, et leiutada näiteks uusi materjale või pakkuda ligipääsu seni kättesaamatute teadusavastusteni.

Teadlane selgitab, millal saab silikaattellisest tõeline kultuuriväärtus

11.01.20 ... Möödunud sajandil ehitatud hoonete puhul on kerge teha eelarvamuslikke restaureerimisotsuseid. Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise erialal doktoritöö kaitsnud Maris Mändel annab näpunäiteid, kuidas vältida tõelise kultuuripärandi kaotsiminekut.

Kasvuhoonegaasidest saab valguse kaasabil tähtsat toorainet

10.01.20 ... Teadlased on avastanud uue tõhusa meetodi, kuidas võiks toota sünteesgaasi, tähtsat tööstuslikku toorainet, millest saab valmistada kütuseid.

Kuidas tekib ülilevi, mis lähipäevil raadioid ja televiisoreid segab

09.01.20 ... Lähipäevil on ilmaolude tõttu taas võimalik, et mõnel pool Eestis ei kuule raadiot või näe telepilti, mis tuleb antenni vahendusel. Või kuuleb raadiost hoopis raadiojaamu, mida siin muidu ei kuuleks. Selle tingib ülilevi. Kuidas ülilevi tekib, selgitab ERRi vaneminsener Lembit Karind.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: