Tehnika

Eesti teadlaste loodud materjal peidab sõdurid kaasaegse tehnikaime eest

18.06.18 ... Laialt levinud kaitseväe maskeerumisvahendid on muutumas tehnika arengu tõttu iganenuks. Eesti teadlased esitlevad nüüd uut materjali, mis suudab edukalt ära petta isegi inimsilmale nähtamatut valgust registreerivaid kaameraid. Materjali vastu tunneb huvi ka NATO.

Hiigeltuum on kummalise kujuga

16.06.18 ... Millise kujuga on aatomituum? Tuum kujutab endast prootonite ja neutronite kobarat ning tundub üsna loogiline, et vähegi suurem tuum kobardub ikka enam-vähem ümmarguseks kokku. Nii oleme harjunud tuumi nägema vähemalt joonistuste peal – prootonid ja neutronid ilusasti eri värvi pallikesed, ümaras kobaras koos.

Töökindel põiming ühendab kvantarvutid võrku

15.06.18 ... Kvantarvutid on juba mõnda aega päriselt ka olemas ja oskavad teha lihtsamaid arvutusi. Kuid kui õnnestuks mitu kvantarvutit veel omavahel võrguks ühendada, siis saaksime juba võimsamaid arvutusi teha.

Arvutiteadlane: tehisintellekti ohtude pärast tuleb muretseda enne, kui on liiga hilja

14.06.18 ... Kui tehisintellekt on juba valmis, on selle ohtude pärast muretsemiseks liiga hilja. Ohutuse kindlustamiseks võib vaja minna 20-30 aasta jagu teadustööd. Louisville'i Ülikooli arvutiteadlane Roman Yampolskiy rääkis ERR Novaatorile antud intervjuus, mis teda tehisintellekti arendamise puhul kõige rohkem muretsema paneb ja milles tehisintellekti ohtude skeptikud eksivad.

TTÜ doktoritöö aitab tõhusamalt sademeveest energiat ammutada

12.06.18 ... Värske doktor Moniko Kollo esitles oma väitekirjas mudelit, mille abil saab leida hõlpsamalt muu hulgas sooja tarbevee tootmiseks tarviliku sademevee koguse.

Kahte raskeimat elementaarosakest nähti omavahel suhtlemas

11.06.18 ... Füüsikud on ära mõõtnud, kuidas kaks kõige suuremat teadaolevat elementaarosakest teineteist mõjutavad. Saavutus, milleni jõudmises osales ka Eesti füüsikuid, annab lootust maailma põhialuseid senisest paremini mõista.

Tehisintellekt silub vihakõne siivsaks

10.06.18 ... Vihakõne ja kolesõnad häirivad paljusid võrgulugejaid. Nüüd on Ameerika teadlased leidnud lahenduse.

Krüptodetektiiv jändab surnutega ja neid on palju

09.06.18 ... Kvantarheoloogia väidab, et tuginedes objektide praegustele olekutele on võimalik välja arvutada iga inimese täielik olek minevikus.

Port: tehisintellekti arengul peab pöörama rohkem tähelepanu väärtustele

08.06.18 ... Kuigi inimkond pole suutnud veel luua ideaalset sünteetilist inimmõistust, on Raadio 2 tehnikasaate "Portaal" autori Kristjan Pordi hinnangul praegu võimalus ennetada alles areneva laia tehismõistuse varjukülgi, kaasates tehisintellekti uurimisse filosoofe, kes suudaksid anda efektiivsuse vaimus arendatavale iseõppivale tarkvarale väärtusruumi, kus uusi teadmisi arendada.

Ülevaade: tehisintellekti ohtude uurimiseks kulutatakse liiga vähe raha

08.06.18 ... Inimtasemel või isegi võimekama tehisintellekti loomise osas on palju ebakindlust. Sellest hoolimata muretsevad mõned teadlased selle võimalike ohtude pärast.

Superarvuti leidis kuuest veidrast kvargist osakese

30.05.18 ... Jaapani teadlased on teoreetiliste arvutuste kaudu avastanud võimaliku uue aineosakese, mis on kaks korda suurem kui prooton või neutron ja koosneb kuuest kvargist.

Tehnikauudised: pane oma teadmised proovile

28.05.18 ... Nii nagu Margus Kamlat ja Karl-Andreas Kalmet lähevad mai lõpust suve nautima, jäävad ka sel esmaspäeval Raadio 2 hommiku programmis olnud tehnikauudised kevade viimasteks. Sel puhul kutsusime appi portaali Geenius.ee kaasautori Jakob Rosina ning panime saatejuhtide teadmised proovile.

IT-ettevõtte direktori unenägu, milles maailm on üks suur arvuti

23.05.18 ... Reaalsus ei olegi kuigi kaugel IT-ettevõtete juhtide nägemusest, kus arvutid on pilve abil ühendatud kõik üheks suureks arvutiks, arutleb R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

TTÜ teadlaste muundur aitab päikesepaneelist energia välja ka pilvise ilmaga

21.05.18 ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste artiklis kirjeldatakse esimeste korda uudset alalispingemuundurit, mis suudab päikesepaneelist kätte saada energiat ka kehvades päikesevalgusoludes.

Intervjuu tiigrihüppe taassünni arhitektidega

19.05.18 ... E-riik on saavutanud teatud küpsuse, sellist plahvatuslikku kiiret arengut ja teenuseid, nagu toodi turule aastatel 2000–2010, lähiajal tulekul ei paista selgub Sirbis ilmunud intervjuust.

Prootonis valitseb hiigelsuur rõhk

18.05.18 ... Kõikide asjade sees on aatomid, iga aatomi sees on tuum, tuuma sees on prootonid, ja prootoni sees on suur rõhk. Nüüd on teadlased saanud jälile, kui tohutu hiigelsuur see rõhk seal prootoni sees tegelikult on.

TTÜ vineerilabor meelitab siia Soome tudengeid ja ettevõtteid

16.05.18 ... Tallinna Tehnikaülikooli puidumajas on labor, kus puidutootmise ettevõtted saavad arendada oma tooteid ja küsida nõu oma tootmisprotsessi tõhustamiseks. Kuna Soome ülikoolide juures taolisi laboreid enam pole, siis vaatavad sealsed ettevõtted spetsialistide ja teadmiste saamiseks üha enam Tallinna poole.

TTÜ töötas välja tehnoloogia kortermaja soodsamaks renoveerimiseks

15.05.18 ... Tallinna Tehnikaülikool töötas välja liginullenergiaga seinamoodulite tehnoloogia, mis muudab vana kortermaja soojustamise senisest märksa lihtsamaks ja tulevikus ka soodsamaks.

Tehnikauudis: omapäi kõndivad robotid ja narkomeeter

14.05.18 ... Robootika on viimastel aastatel meeletu kiirusega arenenud, sest vaid mõne aasta eest pidid inimkõndi imiteerivad tehiskaaslased olema ühendatud juhtpuldiga, kuid nüüd õpivad nad juba sörkima.

Kvantmaailma veidrus sai uut tõendust tuhandete arvutimängurite abiga

11.05.18 ... Kvantmaailm on veider, väga veider. Üks kvantmaailma suuri veidrusi on kvantpõiming. Nüüd on teadlased koos 100 000 arvutimänguriga kvantpõimingu nähtust senisest veelgi tugevamalt tõendanud.

ID-kaardi nõrkuse avastanud teadlane: ühele lahendusele ei tohi lootma jääda

09.05.18 ... Eesti näitas end ID-kaardi kriisi lahendamisel tugevast küljest, kuid loorberitele ei saa puhkama jääda, leiab muuhulgas Eesti ID-kaarte puudutava turvariski leidnud Masaryki ülikooli krüptograaf Petr Švenda ERR Novaatorile antud usutluses. Praegu kasutatavale turvalahendusele tuleb otsida alternatiive juba praegu.

ID-kaardi riske saab hajutada, kuid vaja on ka varuvarianti

09.05.18 ... ID-kaardi kriisi puhkemisest möödus hiljuti kaheksa kuud. Kolmapäeval toimus Kultuurikatlas konverents, kus esines ka turvariski avastanud Tšehhi krüptograaf Petr Švenda. Arvutiteadlane soovitas küll riiki usaldada, kuid ka survestada seda pidevalt riske hajutama. 

Tehnikauudised: droonid pahalaste käes ja vankumatu usk Facebooki

07.05.18 ... Kuigi tehnoloogiat rakendatakse üldjuhul positiivsete muutuste saavutamisel, on progress andud kurjategijatele innovatiivsed töövahendid. Sellegipoolest näitavad uuringud, et tehnoloogia varjuküljed ja sellega seotud skandaalid ei pane inimesi oma harjumusi muutma.

Tehnikauudised: võltsuudiste pisendamine ja kultustelefoni teine tulek

30.04.18 ... Ilu peitub lihtsuses ja see reegel kehtib ka tehnoloogiamaailmas. Lihtsad lahendused nagu näiteks võltsuudiste pisendamine või genealoogia andmebaaside kasutamine külmunud juhtumite lahendamisel on vaid mõned näiteid tehnoloogia valdkonna lollikindlatest lahendustest.

TTÜ teadlased töötasid välja uue veefiltri

26.04.18 ... Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased töötasid välja uue veefiltri, mis põhineb nanokomposiidil ja suudab veest välja filtreerida tervisele kahjulikke raskemetalle.

Kristjan Korjus: tehnoloogia areng teeb loodusele kahju, aga muud inimühiskonna näitajad paranevad

24.04.18 ... "Plekktrummi" saatekülaline oli informaatikateadlane ja tehisintellekti ekspert Kristjan Korjus, kellega arutleti tehnoloogia arengu ja sellega kaasnevate riskide üle. Kristjan Korjus rääkis, et tehnoloogia arenguga seoses on esile kerkinud mitmeid hirme, kuid enamasti on need põhjendamatud.

TÜ tudengid loodavad robottudengi semestri lõpuks eesti keelt rääkima panna

18.04.18 ... Tartu ülikoolis alustas õpinguid humanoidrobot Pepper, kellele hakkavad uusi teadmisi ja oskusi süstima tehnoloogia instituudi üliõpilased. Semestri lõpuks loodetakse muidu inglise keeles kõnelev Pepper ka eesti keelt rääkima õpetada.

Algoritm tuvastab sotsiaalmeedia libakontod

18.04.18 ... Tänapäeval, infosõja ajastul, on ausatel inimestel vaja ära tunda sotsiaalmeedia libakontod. Iisraeli ja Ameerika teadlased on nüüd välja töötanud uue meetodi, kuidas Facebookis, Twitteris ja mujal pahatahtlikuks tegevuseks loodud kasutajakontosid tuvastada.

Tehnikauudised: konfidentsiaalsuse tõus ja langus

16.04.18 ... Privaatsus on 21. sajandil suhteline mõiste – ühelt poolt on saamas konfidentsiaalsusest virtuaalteenuste põhiline müügipunkt, kuid teisalt täiustub näiteks näotuvastustehnoloogia hirmutava kiirusega, mistõttu pole ühe isiku leidmine inim-heinakuhjast mitte mingisugune probleem.

Kvantpõiming aitab saada tõeliselt juhuslikke arve

14.04.18 ... Ameerika teadlased kirjutavad ajakirjas Nature, et neil on õnnestunud kvantmehaanika abiga genereerida arve, mis on palju juhuslikumad kui ühegi muu senituntud meetodiga genereeritud juhuslikud arvud.

Enn Tõugu: ma õpetaksin koolis aurumasinate asemel arvuteid

13.04.18 ... Eesti arvutiteaduse üks esiisadest, akadeemik Enn Tõugu avaldas äsja raamatu “Arvutid, küberruum ja tehismõistus”, mille peaks läbi lugema iga inimene, kes kasutab arvutit ja tahab teada, kuidas see kõik toimib. ERR Novaator usutles Enn Tõugut arvutite, interneti ja küberruumi teemadel.

TÜ magister ähvardab hirmkalli vesinikauto taskukohasemaks teha

12.04.18 ... Tartu Ülikooli magister Sander Ratso on loonud uudse tehnoloogia, mille kasutusele võtmine lööks hirmkallite kütuseelementide hinna alla ning muudaks need kõigile taskukohaseks laiatarbekaubaks.

Parim õpilasteadus: kuidas tõrjuda liigeshaigusi ja renoveerida 1930. aastate korterit?

09.04.18 ... Neljapäeval ja reedel võib näha Eesti Rahva Muuseumi seinte vahel Eesti saja parima õpilasteadlase töid. Muu hulgas saab nendest teada, kas kuldsõrmust kandes saab ennetada liigeshaigusi ja mida tuleks silmas pidada 1930. aastate stiilis korterite renoveerimisel.

Tehnikauudised: sõidujagamine tekitab ummikuid ja boikott tapjarobotitele

09.04.18 ... Sel nädalal küsime, kas sõidujagamine kui personaalse ühistranspordi liik on vähendanud liikluskoormust tänavatel või hoopis põhjustab inimeste võõrdumine bussiliiklusest rohkem ummikuid. Omamoodi tupikusse on sattunud Korea teadusinsitituut KAIST, keda 50 teadlast enam kui 30 riigist süüdistavad tapjarobotite arendamises.

Teadlane selgitab, kuidas masinad meid tundma õpivad

09.04.18 ... Tänapäeval on arvutid võimelised koguma, organiseerima ja töötlema suurel hulgal andmeid. Andmed on mahult ja keerukuselt tervikuna ületanud selgelt arusaadavuse piiri traditsioonilise andmeanalüüsi tegemiseks. Kuidas masinõpe toimib, selgitab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi tarkvaratehnika õpetaja Romil Rõbtšenkov.

Video: eestlaste leiutatud lihastoonuse mõõtja lennutati kosmosesse

03.04.18 ... Esmaspäeval õhtul veidi enne südaööd pandi rahvusvahelise kosmosejaama ISS poole teele Eestis arendatud ja valmistatud seade, millega hakatakse kosmoses mõõtma astronautide lihastoonust.

Tõhusa alumiiniumpatarei saab ehitada kodus juba paari euroga

02.04.18 ... Suhteliselt tõhusa alumiinium-õhk patarei on võimalik ehitada lihtsate ja odavate vahenditega kodustes tingimustes, selgub Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilase Alex Savolaineni uurimusest.

Eestis valmistatud nanoliiges viib sammu lähemale nanorobotite loomisele

02.04.18 ... Nanorobotite loomisest on kirjutatud ulmeromaanides, tegelikkuses on praegu olemas vaid üksikud üsna lihtsad katseekemplarid. Nanorobotite abil loodetakse kunagi aga ravida inimesi. Nagu elusuuruses robotitel, on ka nanorobotitel vaja osiseid, näiteks liigeseid, ja just viimaste väljatöötamisele ongi Tartu Ülikooli füüsikud astunud suure sammu lähemale.

Tehnikauudised: revolutsioonilised patendid ja kuidas sulgeda salasilmi

02.04.18 ... Sel nädalal räägime kahest suurest visioonist, mis peaks aitama leevendada 20. sajandi inimese põhjustatud kahjusid. Nii esitasid Lockheed Martini teadlased avalduse kompaktse termotuumasünteesi reaktori tehnoloogia patendile, mis tulevikus võiks anda energiat 80 000 kodule. Seevastu USA kaubanduskett WalMart soovib tagada värskete puuviljade kättesaadavuse robot-mesilaste abil.

Doktoritöö aitab vältida IT-s jalgratta leiutamist

29.03.18 ... Ilja Šmorguni välja töötatud disainimustrite kogumik dokumenteerib rakenduste disainimise valdkonnas esinenud oskusteabe. See hõlbustab seadmeüleste rakenduste loomist, pakkudes võimalust töötada välja uusi rakendusi toetudes juba olemaolevale teadmisele.

Doktorant koostas juhendi inimkeskseks disainiks tarkvaraarenduses

28.03.18 ... Arvutitele tarkvara arendades peab võtma arvesse ka seda, kuidas inimene ja arvuti omavahel suhtlevad, leiab Tallinna Ülikooli doktorant Abiodun Afolayan Ogunyemi, kes täna kaitseb oma doktoritööd.

Tehnikauudised: tehisintellekti hingeelu ja unistus uudsest nutiekraanist

26.03.18 ... Üha rohkem mõjutavad e-arengut reaalselt toimuvad õnnetusjuhtumid. Nii keelab YouTube relvaentusiastidel enda kätetöö eksponeerimise ning Uber otsib endiselt viga, mistõttu pidi enda elu jätma 49-aastane naisterahvas. Samas ei pea kõik teadlased kohanema ajastuvaimuga, vaid saavad hoopis tehisintellekti toel kinnitada tõdemust, et tuupimisest ei ole kasu, sest arenemiseks tuleb osata üldistada.

TTÜ emeriitprofessor selgitab, miks Abeli preemiast hoolima peaks

23.03.18 ... Tallinna tehnikaülikoolis küberneetika instituudi emeriitprofessor Peeter Puusemp annab ülevaate, mida saatis korda sellel aastal Abeli preemia pälvinud Robert Phelan Langlands ja miks auhind tavainimesele üleüldse korda peaks minema.

Nanopuit on väga hea soojusisolaator

23.03.18 ... Teadlased on välja mõelnud uue võimaluse, kuidas puitu rafineerida: kui kõrvaldada puidust kõik muu peale tema kiudainetest sõrestiku, siis saame materjali, mis isoleerib soojust paremini kui peaaegu kõik muud soojusisolaatorid.

Facebooki kasutajaandmete allatõmbamine oli jõukohane ka TTÜ magistrandile

21.03.18 ... Kuigi Facebookist kasutajate andmete kättesaamine nõuab tehnilisi teadmisi, pole see ületamatult keeruline, selgitas TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet. Ta on seda õppe- ja teadustöö eesmärgil ka oma magistrandiga proovinud, kuid mitte reaalselt andmeid alla laadinud.

Matemaatikute Nobeli pälvis "suure ühendteooria" looja

21.03.18 ... Selleaastase Abeli preemia, nn matemaatikute Nobeli pälvis Kanada matemaatik Robert Phelan Langlands. Princetoni fundamentaaluuringute instituudi emeriitprofessorit tunnustati „suure ühendteooria“ raamistiku loomise eest, mis seostas omavahel teineteisest täiesti eraldiseisvaks peetud matemaatika valdkonnad.

TTÜ professori 3 soovitust, kuidas panna robotid kiiremini eesti keelt rääkima

20.03.18 ... Teksti ja kõnet mõistvad robotid tõotavad teha inimeste elu kergemaks mitmes eluvaldkonnas. Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi sotsiotehniliste süsteemide laboratooriumi professor Kuldar Taveter pakub nüüd kolm lahendust, kuidas kiirendada eesti keelt mõistvate robotite kasutuselevõttu.

Tehnikauudised: Hiina küberarmee ja vandenõuteooriaid lastele

19.03.18 ... Üldjuhul on hirmul suured silmad, kuid tehnoloogia vallas tasub üllatusmomendi vältimiseks olla teadlik ka kõige absurdsematest turvariskidest. Sestap räägime sel nädalal teiste muu hulgas ulmeliste mõõtmetega Hiina küberarmeest ja sellest, kuidas YouTube õpetab lastele vandenõuteooriaid.

Naine naeratab teisiti kui mees

15.03.18 ... Naeratab aeg-ajalt nii naisi kui ka mehi, kuid naeratuse dünaamika erineb sugude vahel märgatavalt. Seda on nüüd märganud tehisintellekt, mis suudab puhtalt näolihaste liikumise järgi ära arvata, kas naerataja on mees või naine.

Puust ja punaseks: mida närvigaasid inimesega teevad?

14.03.18 ... Tallinna tehnikaülikooli professor akadeemik Margus Lopp kinnitas Vene eksspiooni Sergei Skripali mürgitamisjuhtumi valguses, et kuigi esimesed tugeva mõjuga närvigaasid loodi juba aastate eest, suudavad neid omal käel valmistada endiselt vaid kogenud spetsialistid.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: