Tehnika

Tehisintellekt tuvastab korruptsiooniohtu

23.01.18 ... Mille kõigega tehisintellekt tänapäeval ka ei tegele! Nüüd on ilmsiks tulnud, et näiteks Hispaanias tegeleb tehisintellekt juba ka korruptsiooniga.

Tehnikauudised: inimene 2.0 ja rasedusvastane mobiilirakendus

22.01.18 ... Visioon "Inimene 2.0" pole enam ulme: riskikapitalistid soovivad tõsta inimaju võimekust kiipidega ning päästedroonid päästavad inimesi murdlainetest. Samas tuleb uusi võimalusi kasutada teadlikult ning mõista, et erinevaid nutirakendusi ja infokanaleid tuleb kasutada kaine mõistusega.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

17.01.18 ... Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Lesothost leiti maailma suuruselt viies teemant

16.01.18 ... Aafrika lõunaosas Lesotho riigis asuva Letšengi kaevanduse kaevurid tõi päevavalgele 910-karaadise teemandi. Hinnanguliselt ulatub vääriskivi turuväärtus 40 miljoni dollarini.

Henrik Roonemaa Facebooki uuendustest: inimesed ei taha oma hommikusöögist rääkida

16.01.18 ... Paar päeva tagasi teatas Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg kavast teha olulisi muudatusi keskkonna uudisvoos. Selle tagajärjel kasvab selles kasutajate endi tehtud postituste osakaal. Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa ei usu aga, et katse juurte juurde tagasipöörduda sujub ladusalt.

Webinar: küberturvalisus ja küberhügieen

16.01.18 ... ERR Novaatori vahendusel sai jälgida Infoühiskonna keskuse veebiseminari, kus arutati küberturvalisuse ja küberhügieeni teemadel.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas vetikatega vihmametsas mobiiliakut laadida

15.01.18 ... Mida teha, kui mobiiltelefoni aku on kohe tühi, asud ise keset vihmametsa ja lähim asustatud punkt on tuhande kilomeetri kaugusel? Kadi Liis Saar astus hiljuti koos Cambridge'i ülikooli kolleegidega sammu lähemale tulevikule, kus peitub lahenduse võti vetikatel põhinevas päikesepatareis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

15.01.18 ... Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

Suurim teadaolev algarv on 23 miljoni kohaline

13.01.18 ... Tähelepanu, kõik matemaatikasõbrad! Eriti aga algarvusõbrad – järjekordselt on avastatud maailma kõige suurem teadaolev algarv ehk arv, mis ei jagu millegi muu kui ainult iseenda ja ühega, andes tulemuseks vastavalt siis ühe või iseenda.

Inimest ületav tehisintellekt – hunnik ajujahu või reaalne võimalus?

08.01.18 ... Ajuteadlane Jaan Aru pani ajalehes Sirp kirja sisemise kahekõne vormis kirja argumendid, mille põhjal tundub olevat inimmõistusest nupukama tehisintellekti tegemine ühtaegu nii kaugemal kui ka lähemal kui kunagi varem.

Tehnikauudised: mida toob 2018 ehk CESi eri

08.01.18 ... Aasta alguses on paslik vaadata, mida võib uus aasta tehnoloogia maailmas tuua. Sellest annab hea aimduse iga aasta alguses Ühendriikides Las Vegases toimuv tarbetehnika mess CES (Consumer Electronics Show), kus nii iduettevõtted kui ka tehnoloogahiiud tutvustavad tootearendus saavutusi.

Kuidas saavad nii Malluka blogi kui ka Ilvese säutsud Eesti digipärandisse?

08.01.18 ... Millise materjaliga hakkavad tööle ajaloolased aastal 2218? Suure tõenäosusega saab nende algmaterjaliks mõni teie säuts, veebileht või mõtteavaldus Reidi tee teemal. Aga mismoodi?

Tehisintellekti buum on sünnitanud müüdi arvutite üliintelligentsusest

07.01.18 ... Arvutite hiljutised muljetavaldavad saavutused inimtegevuse matkimises on viinud selleni, et on tekkinud järjekordne tehisintellekti buum.

Eesti teadlaste tööd kajastav video jõudis ajakirja Science parimate sekka

03.01.18 ... Eesti teadlaste kaasabil lahendati 17. sajandi üks suuri mõistatusi. Prints Ruperti pisarate pea tugevuse ja saba nõrkuse selgitamine osutus sedavõrd populaarseks, et jõudis ajakirja Science Facebooki lehel möödunud aasta vaadatuimate videote sekka.

Väike lääts võtab kõik värvid fookusse

02.01.18 ... Uuel aastal seame fookuse selgeks, tulgu see aasta nii kirev ja värviküllane kui tahes. Ameerika nanotehnoloogid on selleks loonud uudse lameda läätse, mis koondab kõiki värvi valguskiired täpselt ühte fookuspunkti kokku.

Apple tegi telefonid aeglasemaks ja kasutajad peaksid tundma tänulikkust

21.12.17 ... Kui teid aastaid ustavalt teeninud iPhone järsku aeglane tundub, ei pruugi te seda vaid ette kujutada. Apple tunnistas meedias puhkenud pahameeletormi peale, et aeglustab aku ja seadme säästmise huvides protsessori tööd isegi juhul, kui kasutajad ise seda ei soovi.

Tehnikauudised: häkitavad küttesüsteemid ja sotsiaalne tukkumisnupp

18.12.17 ... Eelmisel nädalal teatati mitmest nutiohust: näiteks leidis Briti ettevõte, et Suurbritannia koolide küttesüsteemidele on võimalik äärmiselt kergelt ligi pääseda ja lisaks sellele jätkus vaidlus, kas mobiilid võivad tekitada vähkkasvajaid või mitte.

TTÜ doktoritöö täiustas tehnoloogiat, mis teeb ehituses mõõtmise täpsemaks

14.12.17 ... „Mida väiksem on mõõtemääramatus ehk mõõdistusviga, seda ligemal on mõõdistustulemused pinna tegelikule asukohale, ning seda täpsemalt on võimalik koostada objekti või konstruktsioonielemendi digitaalne mudel,“ selgitas professor Artu Ellmann, vastavalminud doktoritöö juhendaja.

Keemikud leidsid kihilise caffè latte valmistamise võtme

13.12.17 ... Mis on ühist maailmamerel ja caffè lattel? Esmapilgul ehk mitte kuigi palju. Keemikud on aga avastanud, et piima sisse piisavalt kiirelt kohvi soristades moodustub selles samalaadne kihiline struktuur kui meredes ja ookeanides. Tähelepanekust tõotab tõusta kasu ka ülejäänud toidutööstuses ja näiteks sünteetiliste organite valmistamisel.

Tehnikauudiste kokkuvõte: nutikas pissuaar ja odava rakenduse turvariskid

11.12.17 ... Eelmisel nädala tehnikauudistes lõid eelkõige laineid saavutused tehisintellekti arendamisel. Ühtlasi suutsid Princetoni ülikooli teadlased luua uue nutiseadmete turvaaugu, mis mõjutab kõiki nutitelefone ja tahvelarvuteid.

Katastroofipräänik: kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

10.12.17 ... Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

Arvutimängu suudab nelja päevaga valmis teha ka algaja

04.12.17 ... Kuigi Eestit tuntakse maailmas eelkõige IT-riigina, siis arvutimängutööstus on siin alles lapsekingades. Ometi ei ole see kunst sugugi keeruline ja nelja päevaga suudab arvutimängu valmis teha ka täielik algaja.

Tehnikauudiste kokkuvõte: Apple'i vead, Muski unistused ja mõned näpunäited

04.12.17 ... ERR.ee multimeediatoimetaja Allan Rajavee teeb igal esmaspäeva hommikul Raadio 2 hommikuprogrammis ülevaate möödunud nädala tehnikauudistest. Sel nädalal tuli juttu Apple'i lohakast tarkvaraarendusest, Elon Muski hüperprojektidest Austraalias ja USA-s ning nutiseadetest, mis loevad käejooni ja jälgivad südamerütmi. Anname ka mõned praktilised näpunäited, kuidas edukalt puhastada kõrvaklappe.

Tesla võttis kasutusele maailma suurima aku

01.12.17 ... Elektrotehnika firma Tesla võttis kasutusele maailma suurima aku.

Tulnukliku DNA-ga eluvorm sillutab teed uue põlvkonna ravimitele

30.11.17 ... Teadlased on loonud esimese pooltehisliku geenikoodiga eluvormi, mis valmistab valke, mida looduses ei kohta. Ebaloomulikke ühendeid saaks kasutada muu hulgas uute biomaterjalide ja praegusest tõhusamalt töötavate ravimite valmistamiseks.

Foori taga ei ole mõtet kärsitu olla

29.11.17 ... Inimene on ikka kärsitu. Oma kärsitust väljendab ta pahatihti järelemõtlematul viisil, millel ei ole mitte mingisugust teaduslikku alust. Võtame näiteks liikluse. Kui fooris süttib punane tuli, siis võtavad autod end foori taha ritta peaaegu et minimaalselt võimalike vahemaadega, hea kui on meetrike kaitseraudade vahet.

Eestis valmiv iseauto sillutab teed uuenduslike tehnoloogiate levikule

24.11.17 ... Autotootjad ja Google on isesõitvate autode kallal töötanud juba aastaid. Tallinna tehnikaülikool ja Silberauto püüavad koostöös samuti algusest lõpuni valmis ehitada iseauto, mis võiks sõitma asuda tuleval sügisel TTÜ linnakus.

TÜ doktorant püüab ajuliidest panna enda mõtteid lugema

24.11.17 ... Mõttejõul sõitvad ratastoolid. Mõttejõul avanevad haiglauksed. Arvutimängud, mida juhib ainuüksi mõttejõud. See on lahe tulevik, milles me peaaegu elame juba praegu. Kuid samas näivad ideaalselt toimivad ja tõeliselt kasulikud lahendused olevat veel oi-oi kui kaugel.

TTÜ magistrandid ehitasid superkondensaatorite jõul sõitva ratta

23.11.17 ... Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tootearenduse magistrandid valmistasid superkondensaatorite jõul sõitva ratta, millega tahavad sõita algaval Robotexi messil. Neljapäeval proovisid nad oma ratast TTÜ koridorides.

TTÜ teadlased: tuulest elektri tootmine on etteaimamatum kui päikesest

23.11.17 ... Kui traditsioonilised elektrijaamad suudavad toota elektrit nii palju kui parasjagu tarvis läheb, siis taastuvenergialahendused, näiteks päike ja tuul, on ebastabiilsemad. Ja nagu selgub Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste uuringust, on tuuleenergia meie oludes kõikuvama tootlikkusega kui päikeseenergia.

Äikeses võib tekkida antiainet

23.11.17 ... Kes oleks võinud arvata, et kui müristab ja välku lööb, siis tekib atmosfääris antiainet. Nii väidavad aga Jaapani teadlased.

Eesti teadlased panustavad maailma suurima termotuumareaktori käivitamisse

22.11.17 ... Meie füüsikud aitavad Prantusmaale rajatava rahvusvahelise eksperimentaalse termotuumareaktori ITER-i jaoks välja töötada uusi hea kiirgustaluvusega materjale. Samuti arendavad nad tehnoloogiat, kuidas kontrollida lihtsalt ohutult 150 miljoni kraadist plasmat ohjeldava reaktori seinte korrasolekut.

Ettevõtjad saavad tootmise tõhustamiseks abi TTÜ laborist

21.11.17 ... Tehastel on sageli probleem – tootmisliini ümberseadistamine võtab kaua aega ning on kulukas. Täna Tallinna tehnikaülikoolis avatud nutika tootmine labor aitab analüüsida ja välja töötada tootmislahenduse, mis on kõige tõhusam. Tegu on Eesti ühe esimese teaduslikel alustel tugineva laboriga, mis astub sammu lähemale mõistele tööstus 4.0.

Kinnitust ootav kokkulepe: geoblokeering kaob osalt järgmisteks jõuludeks

21.11.17 ... Järgmisteks jõuludeks kaob geoblokeering internetipoodidest. Samas ei kao asukohapiirangud veel vähemalt kaks aastat autoriõigustega kaitstud toodetelt ja teenustelt, näiteks internetivideotelt. Nii leppisid ööl vastu teisipäeva kokku Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindas eesistujana Eesti, ja Euroopa Parlament. Kokkulepe peab veel leidma lõpliku heakskiidu alaliste esindajate komitees.

Uue kompuutertomograafiga saab piiluda mistahes materjali sisemusse

20.11.17 ... Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli koostöös on valmimas nutika tootmise tuumiktaristu. Maaülikoolis avatud kompuutertomograafia labor on osa sellest, pakkudes nii teadlastele kui ka ettevõtetele võimalust uurida mitmesuguste detailide siseehitust, avastada pragusid, tühimikke ja muid puudusi.

Tudengid valmistavad suhkrutest plasti - see ongi sünteetiline bioloogia

16.11.17 ... Maailma parandamiseks tarvilike lahenduste loomiseks ei pea tingimata aastaid ülikoolis õppinud teadlane olema. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis alles eelmisel aastal loodud sünteetilise bioloogia õppekava tudengid püüavad juba sel aastal nafta asemel suhkrutest plasti luua. Asendada keemilise tööstuse bioloogilise tööstusega.

Me ei ehmunud ja pommi ei saa: kvarkide ühinemisel tekib rohkelt energiat

13.11.17 ... Kergeid aatomeid kõrgel rõhul ja temperatuuril kokku pressides saavad need ühineda omavahel suuremaks aatomituumaks. Tuumasünteesi käigus vallandub määratus koguses energiat. Teoreetikud näitavad, et midagi sarnast saab juhtuda ka aine ehituskivideks olevate kvarkidega ja veelgi energeetilisemalt. Leiul pole hetkel aga absoluutselt mitte mingisugust praktilist väärtust.

Kärbse aju aitab otsimootoreid tõhusamaks teha

12.11.17 ... Kes meist ei oleks kasutanud otsimootorit. Lihtne on sellega leida nii tekste kui ka pilte. Kuid looduses on juba miljoneid aastaid oma otsimootor, mis otsib paljuski paremini kui mistahes Google, sealhulgas ka lõhnu. See otsimootor asub kärbse ajus, täpsemalt öeldes isegi toakärbsest veelgi pisema äädikakärbse ajus.

Kuidas teha teemanti?

12.11.17 ... Aafrika läänerannikul asuvast Sierra Leone kaevandusest leiti hiljuti 476-karaadine ehk pea 100 grammi raskune teemant. Ekspertide sõnul on massi poolest tegu suuruselt 29. teemandiga, mis maailmas eales leitud. Särava leiu valguses on kohane meenutada, kuidas teemandid üleüldse looduses tekivad.

TÜ doktoritöö osutab üllatavale tegurile, mis aitab IT-tudengid diplomini

07.11.17 ... Infotehnoloogia (IT) üliõpilased tahavad juba õpingute käigus töötada IT ettevõtetes. Kui varasemalt on levinud dogma, et see pärsib nende õpingute lõpetamist, siis täna Tartu ülikoolis kaitstav doktoritöö kinnitab vastupidist: erialane töö õpingute ajal soodustab kõrgkooli edukat lõpetamist.

Kosmosealasel arendusmaratonil valmisid kasulikud lahendused

05.11.17 ... Euroopa Kosmosenädala avas Tartu ülikooli Physicumis toimuv kosmosealane tark- ja riistvara arendusnädalavahetus. ERR Novaator näitas 48 tundi kestnud programmeerimismaratoni lõpetamisest otseülekannet.

Kas teadlase siirdumine ettevõtlusesse on üheotsapilet?

03.11.17 ... Ivar Kruusenberg on vesinikkütuseelementidel töötavaid elektrigeneraatoreid loova ettevõttega PowerUp astunud olulise sammu Eesti teaduspõhise ettevõtluse maailmakaardile viimisel. Väiketarbijatele, eeskätt purjetajatele suunatud kütuseelemendil põhineva elektrigeneraatori turule jõudmist ootavad pikisilmi huvilised üle maailma. Tartu ülikooli keemik avab oma senise teadlasest-ettevõtjaks teekonna tagamaid.

Eesti teadlane aitab muuta roboteid üha inimlikumaks

01.11.17 ... Robotid vallutavad maailma – kõlab kui Isaac Asimovi raamat või ulmefilmi lööklause, aga see on üha rohkem tegelikkus. Inimkujulised robotid pole tulevikuteadus, vaid neid arendatakse paljudes maailma paigus. Selles võidujooksus osaleb ka eestlane Joan Kangro, selgub "Pealtnägija" androididele pühendatud loost.

Õigusrobootika kergendab juristi tööd ja lihtsustab ka tavakodanike elu

27.10.17 ... Õigusvallas tuleb tegeleda paljude standardsete olukordade, tüüplahenduste ja ka tekstikogude läbitöötamisega. Juristide kallist aega selliste tegevuste juures võiksid kokku hoida automaatlahendused, algoritmid, tehisintellekt.

Kahjurimürgid saab õuntelt maha soodaga

26.10.17 ... Puuvilju tasub enne söömist pesta, mitte lihtsalt varrukasse või särgihõlma suuremast prahist puhtaks pühkida. Värskest teadusuuringust aga ilmneb, et ka kergest loputamisest kraani all ei ole piisavalt kasu, kui soovime puuviljalt eemaldada kahjuritõrjeainete jäägid.

Eestlaste arendustöö aitab asendada saastava diisli kütuseelementidega

21.10.17 ... Tartu ülikooli keemia instituudi teadur Ivar Kruusenberg arendab vesinikkütuseelemendil põhinevat elektrigeneraatorit. See toob uusi tuuli avamerel kasutatavatele jahtidele, pakkudes alternatiivi lärmakatele ja õhku saastavatele diiselgeneraatoritele.

TTÜ paneb doktorandid lahendama tööstusettevõtete probleeme

20.10.17 ... Doktorantidel puudub sageli pärast kraadi kaitsmist töö ülikoolides, kuid ka ettevõtetes. Ettevõtjate jaoks aga ei uuri doktorandid just neile spetsiifiliselt vaja minevat. Sellele probleemile on Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) pakkunud nüüd lahenduse: ülikool hakkab vastu võtma tööstusdoktorante ehk noored teadlased on korraga tööl ettevõttes ning teevad ülikoolis just sellele ettevõttele vajalikku teadus- ja arendustööd.

Tehisintellekt tegi inimliku abita tuule alla maailma parimale go-mängijale

20.10.17 ... Ettevõtte DeepMind loodud tehisintellekt õpetas endale selgeks maailma ühe kõige keerukama strateegiaga lauamängu – go. Programm edestas inimestest maailmameistreid löönud eelkäijat tulemusega 100:0, kasutades selleks nippe, mida polnud suutnud inimesed leida paari tuhande aasta jooksul. Saavutus sillutab teed inimlikest piirangutest vabale tehisintellektile.

Testi, kuidas vihane Eva või rõõmus Tõnu uudiseid loevad

17.10.17 ... Tänu teadustööle saavad kõnepuudega inimesed oma emotsioone lisaks sõnavalikule ka häälega väljendada.

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

13.10.17 ... „See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: