Ameerika Ühendriikide Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased katsetasid uudset vooluallikat sigade sees, pannes selle tööle kahes seadmes. Üks neist saatis edukalt signaale looma kehast välja ja teine stimuleeris elektriliselt magu, et vallandada näljatunnet reguleerivat hormooni.

Teadlased valisid voolu salvestavateks elektrijuhtideks magneesiumi ja molübdeeni. Meie keha vajav mõlemat metalli väikestes kogustes elutegevuseks niikuinii. Elektrolüüdina kasutas teadlasrühm tavapärase füsioloogilise lahuse asemel biolagunevat ioonset vedelikku, mis tagas seadmele piisava pinge ja parema jõudluse.

Nutikaks pakendamiseks said teadlased inspiratsiooni riisipaberisse mähitud maiustustest. Nad ümbritsesid patarei tselluloosil põhineva kattega, mis lahustub aja jooksul sarnaselt kommiümbrisele. Seejärel kastsid nad kogu süsteem mesilasvahasse, mis kaitses elektroonikat äärmiselt happelises maakeskkonnas liiga kiire lagunemise eest.

Andmed näitasid, et simuleeritud maovedelikus hakkasid patareid lagunema kahe nädala möödudes ja kadusid täielikult paari kuuga. Loodud lahendus aitab tulevikus pakkuda leebemat alternatiivi keerulistele operatsioonidele ja püsivatele maostimulaatoritele. Samuti saab uut patareid kasutada, et jälgida, kas patsiendid õigeaegselt ravimeid võtavad, mis on eriti oluline näiteks Parkinsoni tõve puhul või elundi siirdamiste järel.

Teadlased tegid vooluallika meelega väga väikese ning patareid ümbritsev geelkapsel oli 75 protsendi ulatuses tühi. See võimaldab sinna tulevikus hõlpsalt vajaliku ravimidoosi. Uue laguneva patareiga loodavad nad esimesi patsiente aidata juba vähem kui kahe aasta pärast.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Nature Chemical Engineering.