Liigu peamenüü juurde 11.09.26 TEADUSELU ... Värske analüüs näitab, et kõigist muusikutest on akadeemilist maailma enim inspireerinud legendaarne Briti ansambel The Beatles, kelle lugusid ja laulusõnu on teadustööde pealkirjades tsiteeritud või sõnamänguna ümber tehtud tuhandeid kordi.
06.09.26 TEADUSELU ... Eesti teadust ootavad lähiaastatel ees keerulised valikud. Rahastus võib väheneda, konkurents tiheneb ja noorteadlaste karjäärivõimalused on ebakindlad. Eesti Teadusagentuuri juhi Kristiina Tõnnissoni hinnangul tuleb leida tasakaal vaba teaduse ja riigi prioriteetide vahel ning teha teaduse mõju ühiskonnale paremini nähtavaks.
06.09.26 TEADUSELU ... Novaatori toimetus proovis järele, kui lihtne on osta artiklivabrikute mustalt turult teadusartikli autorlust. Samuti vestlesime Maaülikooli teadlase Lauri Laanistoga, kes avastas juhuslikult, et tema osalusega teadustöö sattus pisut muudetud kujul artiklivabrikute turule.
04.09.26 TEADUSELU ... Tänavune Ig Nobeli auhinnagala toimus esmakordselt väljaspool Ameerika Ühendriike, leides uue kodu Šveitsis Zürichi ülikoolis. Satiirilise teaduspeo Euroopasse kolimise taga seisid suuresti USA karmimad viisanõuded, mistõttu poleks olnud võimalik paljudel teadlastel galal osaleda.
01.09.26 TEADUSELU ... Turundajad ja idufirmad üritavad endiselt müüa eeskätt probiootikumide ning teiste mikroobsete rakenduste potentsiaali, mitte seda, mida on teadusringkonnad juba käegakatsutavalt tõestanud, nendib San Diegos asuva California Ülikooli pediaatria, bioinseneriteaduste ja arvutiteaduse professor Rob Knight. Pikas plaanis võiks tõusta aga mikroobidest kasu nii tervise kui ka keskkonna turgutamisel.
28.08.26 EESTI ... Haridus- ja teadusministeerium taotles järgmiseks Euroopa Liidu rahastusperioodiks teadusele 195 miljonit eurot, kuid rahandusministeeriumi esialgse ettepaneku järgi võiks HTM saada selleks vaid 30 miljonit eurot. Rektorite nõukogu hinnangul tähendaks see võrreldes praegusega teadusraha enam kui seitsmekordset vähenemist.
28.08.26 ARVAMUS ... Esimest korda pika rektoriaja jooksul tuleb mul akadeemilise aasta alguses nentida midagi, mis veel mõni aasta tagasi oleks kõlanud kummaliselt: inimeste maailm on võimalik ka tehisaru ajal. Meie ülesanne on teha kõik, et see nii jääkski, kirjutab Tiit Land.
24.08.26 ARVAMUS ... Ühiskonnal on vaja institutsioone, kus saab esitada ebamugavaid küsimusi ilma hirmuta, et juba enne uurimise algust on poliitiliselt või moraalselt määratud, milline vastus peab olema. Nii nagu ühiskond vajab vaba ajakirjandust, vajab ta ka vaba teadust, nendib Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.
21.08.26 TEADUSELU ... Biomeditsiini valdkonnas sisaldab 89 protsenti uutest avatud juurdepääsuga teadusartiklitest keelemudelite abil kirjutatud või toimetatud teksti, osutab Belgia ja Saksa teadlaste uuring. Leiu paikapidavust pole aga veel hinnanud sõltumatud teadlased.
08.08.26 TEADUSELU ... Eestis alakasutatud teadmussiirdedoktorantuur toob kokku akadeemia ja ettevõtluse potentsiaali, ent paljudele on see vorm veel tundmatu. Osalejad arutlevad laupäevasel arutelul, miks see mudel on kasulik, kuidas see tõstab ettevõtete konkurentsivõimet ja muudab doktoriõpet praktilisemaks.
07.08.26 TEADUSELU ... Tehisintellekt kiirendab andmete analüüsi ja artiklite valmimist enneolematu tempoga. Samal ajal ohustavad masinloodud tekstid teaduspublikatsioonide usaldusväärsust ja sunnivad uurijaid seniseid töömeetodeid fundamentaalselt ümber hindama.
18.07.26 TEADUSELU ... Geneetiku ja hobi-paleontoloogi Erik Abneri sõnul ei ole ükski teine hulkrakne planeedil nii hästi kohanenud, kui inimene, mistõttu pole kosmosevallutamise plaanid pelgalt ulme. Samas jääb surematus ikkagi kättesaamatuks ja suvel rannal huvitava kujuga kivistisi korjates tasub leppida teadmisega, et igal asjal on lisaks algusele ka lõpp, leidis ta raadiosaates "Reedene intervjuu"
15.07.26 TEADUSELU ... Harrastusteadlased soovivad rahuldada uudishimu, panustada teadusesse ja mõjutada looduskaitselisi otsuseid. Kuna enamik neist panustab harva ja põgusalt, vajab nende motivatsioon uuesti panustada hoolt, kirjutab Eesti Maaülikoolis bakalaureusetöö kaitsnud Triin Korv.
10.07.26 TEADUSELU ... Teaduskirjandusse imbub üha rohkem kahtlase taustaga artikleid, millele viidatakse vähiteaduse tippajakirjades mitu korda rohkem kui päris teadustöödele. Samas ei vaevu keegi neid artikleid tegelikult lugema ega alla laadima, osutab Prantsuse ja Austraalia teadlaste uuring.
07.07.26 TEADUSELU ... Tänavusel loodusvaatluste maratonil leiti Eestile kaks uut liiki. Üks neist on männioksa koorel elutsev pisike kottseeneliik, kogujaks Ave Suija. Teine on Tõnu Ploompuu kogutud hanemaltsa ebajahukaste ehk üks oomütseedi liik.
30.06.26 TEADUSELU ... Saksa teadlased ja ülikoolid kardavad, et paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) võib valimisvõidu järel hakata piirama nende akadeemilist vabadust. Eriti pingsalt jälgitakse olukorda Saksi-Anhaltis ja Mecklenburg-Vorpommernis, kus AfD-st võib sügisestel liidumaavalimistel saada suurim poliitiline jõud.
16.06.26 EESTI ... Tartu Ülikooli senat otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026/27. akadeemilisel aastal kindral Martin Herem.
12.06.26 TEADUSELU ... Eesti teaduste akadeemia kuulutas välja valimised kuue uue liikme leidmiseks. Kandidaatide saab esitada 1. oktoobrini 2026.
12.06.26 ÜHISKOND ... Eesti majanduse käekäiku ohustab üha kasvav riigivõlg. Ühe õlekõrrena aitaks majanduse taas tõusule viia lisainvesteering teadusmahukasse ettevõtlusesse, osutavad Eesti eksperdid. Seejuures on aga oluline, et riigiametnikud suhtuksid uuenduslikesse ideedesse senisest avatumalt.
03.06.26 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma tegi ettepaneku rahastada akadeemiat alates järgmisest aastast eraldi eelarverealt ning siduda selle maht 0,01 protsendiga SKT-st. Saarma sõnul tagaks muudatus akadeemia sõltumatuse ja võimaldaks teadlastel riigijuhte senisest tõhusamalt nõustada.
25.05.26 LOODUS ... Eesti Maaülikooli seenekogus on üle 1200 limaku ehk limaseene eksemplari. Praegu on eestikeelsed nimed ainult kolmel liigil: hundipiim, puugipask ja limasarvik. Lase allolevas rakenduses fantaasia valla ja aita veel 20 liigile eestikeelne nimi panna.
23.05.26 TEADUSELU ... Eesti pagulasest Viktor Mutist sai Rootsis bioaktiivsete peptiidiuuringute pioneer, kelle avastused muutsid arusaama aju, soolestiku ja närvisüsteemi keemilisest suhtlusest ning viisid ta korduvalt Nobeli auhinna kandidaatide sekka.
22.05.26 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli raamatukokku jõudis Torontost maailmakuulsa mälu-uurija ja ühe tuntuma eesti soost teadlase Endel Tulvingu pärand. Selle hulgas on nii raamatuid ja töömaterjale kui ka isiklikke esemeid ja autasusid.
15.05.26 TEADUSELU ... Tehisaru on üles leidnud ka teadlased, tekitades uue murekoha: teaduskirjandusse ilmub üha enam väljamõeldud ehk hallutsineeritud allikaid. USA uurimisrühm leidis neljast suurest teadusandmebaasist ainuüksi 2025. aastast pea 147 000 sellist viidet. Leidude paikapidavust pole hinnanud veel teised teadlased.
13.05.26 TEADUSELU ... Eesti Teadusagentuuri (ETAg) värskest raportist selgub, et viimastel aastatel on kasvanud nii doktoriõppesse vastuvõetute kui ka kaitstud väitekirjade arv. Murepilved ei ole aga eestikeelse kõrghariduse kohalt kadunud, sest Eesti päritolu noorte doktorite arvu suurenemine ei pruugi olla piisav akadeemilise järelkasvu ja emakeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.*
13.05.26 ARVAMUS ... Tänapäeva teadusel pole inimese uurimiseks alati valget kitlit või laborit vaja. Sageli piisab geeniproovist või andmereast mõnes registris. Just seetõttu pole eetikakomitee pelgalt bürokraatlik väravavaht, vaid koht, kus kaalutakse, kuidas otsida uut teadmist nii, et inimese õigused ja ühiskonna usaldus jääks kaitstuks, kirjutavad Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu endised liikmed.
08.05.26 TEADUSELU ... Nooremad teadlased teevad oma staažikamatest kolleegidest rohkem murrangulisi avastusi, osutab USA teadlaste mahukas analüüs. Kogenud teadlased kipuvad seevastu takerduma oma karjääri algusaastate ideedesse, mistõttu raputavad nad oma valdkonda harvemini.
08.05.26 TEADUSELU ... Akadeemiline vabadus tähendab üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste võimalust väljendada vabalt enda mõtteid ning tagab ülikoolide sõltumatuse. Värske aruande kohaselt on Eestis akadeemiline vabadus endiselt suur, kuid ülemaailmselt teeb see vähikäiku, sh USA-s.
04.05.26 EESTI ... Ülikoolid on valmis rohkem tudengeid vastu võtma, kui riik selleks lisaraha annab. Järgmise nelja aasta jooksul lisandub kõrgharidusse suurusjärgus 15 000 üliõpilast.
01.05.26 TEADUSELU ... Euroopa Teadusnõukogu (ERC) hiljuti avalikuks saanud plaan muuta grantide taotlemise korda sai teaduskogukonnalt nii tulist kriitikat, et muudatustest loobuti. Põhiprobleem jäi aga lahendamata: nõukogule saadetakse liiga palju taotlusi.
25.04.26 TEADUSELU ... Akadeemia ei tohi olla väärikas kõrvaltvaataja, vaid koht, kus olulised teemad arutatakse läbi enne, kui poliitikud teevad halbu või lühinägelikke otsuseid, leiab Teaduste Akadeemia president Mart Saarma
22.04.26 TEADUSELU ... Tartus Ahhaa teaduskeskuses algas 22. aprillil kahepäevane õpilaste teadusfestival. Tänavu 12. korda toimunud festivalil tutvustasid parimad õpilasteadlased oma töid postrivormis. Novaator käis noorte uurijatega vestlemas.
15.04.26 TEADUSELU ... Eestist alguse saanud üle-euroopaline nurmenukkude kogumise kampaania võimaldas lisaks uute ökoloogiaalaste teadmiste kogumisele heita pilgu ka harrastusteadusele endale. Kampaania kaaskorraldajatega tehtud intervjuude analüüsist selgus, et komistuskiviks võivad saada nii ajapuudus, jäigad rahastusreeglid kui ka piirkondlikud kultuurierinevused.
08.04.26 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli arheokeemia professor Ester Oras lahkab Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi plenaarettekandes biomolekulaarhumanitaaria kasvuraskusi. Loeng otsib vastust küsimusele, kas loodusteaduste ja humanitaaria piire lõhkudes teadusidentiteet pigem kaob või rikastub.
02.04.26 TEADUSELU ... Mahukas teadusprojekt vihjab, et sotsiaal- ja käitumisteaduste vallas avaldatud uuringuid korrata üritades jõuavad teised teadlased samadele tulemustele vaid umbes pooltel puhkudel. Saadud tulemusi varjutas lisaks tõdemus, et enamik teadlasi ei jaga oma lähteandmeid ega -koodi, mis teeb teadustööde sõltumatu ja võimalikult ligilähedase kontrolli faktiliselt võimatuks.
30.03.26 TEADUSELU ... Pärast esimese lapse sündi lahkub akadeemilisest maailmast iga kolmas naine, samas kui mehi puudutab see probleem märgatavalt vähem. See tekitab teadlaste karjäärirajal sügava soolise lõhe, millest on väga raske taastuda.
24.03.26 EESTI ... 21. märtsil suri 86 aasta vanusena Saaremaal sündinud ajakirjanik, merendustegelane ja polaaruurija Enn Kreem.
21.03.26 EESTI ... Eesti Ornitoloogiaühing teatas oma auliikme Raivo Männi surmast. Mänd oli zooloog, kes juhatas kuni 2021. aastani Tartu Ülikoolis loomaökoloogia õppetooli.
20.03.26 TEADUSELU ... Kuigi teadlased üritavad konverentsil ettekandes nalja teha, jätavad need enamasti publiku külmaks, osutab rahvusvaheline uuring. Mõõdetav eelis on meessoost ja inglise keelt emakeelena kõnelevatel esinejatel.
19.03.26 TEADUSELU ... Vabariigi Presidendi noore inseneri preemia sai sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži teadur Karolina Kudelina-Zhang ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla biomeditsiinitehnikainsener Annika Kaalep.
11.02.26 EESTI ... Tallinna Ülikooli (TLÜ) valimiskogu valis kolmapäeval uueks rektoriks Priit Reiska, kes juhib praegu TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituuti. Reiska leiab, et lisaks tippspetsialistide koolitamisele on oluline koolitada Eesti ülikoolides ka mõtlejaid, kes suudaksid tulevikus ühiskonda suunata.
11.02.26 ARVAMUS ... Teadust peetakse tihti objektiivseks ja neutraalseks tegevuseks, kuid tegu on sügavalt sotsiaalse protsessiga, leiab Tallinna Ülikooli vanemteadur Maaris Raudsepp. Kui selles domineerib üks vaatenurk, jäävad olulised teemad varju ehk probleem pole pelgalt esindatuses, vaid teaduse kvaliteedis.
05.02.26 TEADUSELU ... Põllumajanduse valdkonnas pälvisid preemia Evelin Loit-Harro ja Liina Talgre Eesti Maaülikoolist keskkonnasõbralike viljelusviiside uurimise eest, mis aitavad tagada stabiilse saagi ja hoida mullaviljakust.
05.02.26 TEADUSELU ... Loodusteaduste valdkonnas riikliku teaduspreemia pälvinud Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski töörühm tahab kütuseelementides asendada haruldase plaatina odavama rauaga ja muuta keskkonnasäästliku transpordi kättesaadavamaks.
05.02.26 TEADUSELU ... Riikliku teaduspreemia humanitaarteaduste vallas eesti keele kasutuspõhise mitmekesisuse uurimise eest pälvis tänavu Tartu Ülikooli professor emeriitus Helle Metslang. Tema juhtimisel valmis uus ja põhjalik "Eesti grammatika", mis peegeldab tänapäeva keelekasutuse muutusi.
05.02.26 TEADUSELU ... Riikliku teaduspreemia tehnika ja tehnoloogia valdkonnas pälvis tänavu Tallinna Tehnikaülikooli professor Targo Kalamees, kelle tööd keskenduvad hoonete renoveerimisele.
05.02.26 TEADUSELU ... Teaduse elutööpreemia sai sel aastal Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor Martin Zobel.
04.02.26 EESTI ... Kolmapäeval toimus Tallinna Ülikooli rektorikandidaatide valimisdebatt. Tallinna Ülikooli rektori ametikohale kandideerivad professor Indrek Ibrus, professor Katrin Niglas ja professor Priit Reiska.
02.02.26 TEADUSELU ... Eesti riiklikus keskkonnaseires on palju lünki ja kuigi vajadus ajakohaste andmete järele kasvab, ei kasutata inimeste tehtud loodusvaatlusi sageli otsuste tegemisel, ilmneb Eesti teadlaste värskest uuringust. Keskkonnaametnike hinnangul oleks vaja loodushuvilistele täpsemaid juhiseid, et andmed oleksid kasutatavad.
02.02.26 TEHNIKA ... Haruldaste muldmetallidest on saanud riikliku julgeoleku nurgakivi. Euroopa ja Eesti strateegilist sõltumatust Hiinast pärsivad killustunud regulatsioonid ja poolik tootmisahel, mis sunnib ka siinse toorme lõplikuks väärindamiseks ikkagi Aasiasse saatma, leiab keemia- ja metallurgiatööstuse insener Jane Paju.