Teaduselu

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

22.01.18 ... Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Tüli teadusraha üle: riiklikult oluline vs teaduslikult kvaliteetne

22.01.18 ... Lähipäevil saab otsuse, millised riiklikult olulised teadusprojektid saavad kokku 9,5 miljonit lisaraha RITA rakendusuuringute programmist. Terav arutelu on aga tõstatunud selle ümber, mida soovitab Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) - mis siis ikkagi lõpuks on riiklikult oluline ja milline on nende projektide teaduslik tase?

Professor tahab teadus- ja arendusnõukogusse sookvoote

22.01.18 ... Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees, professor Rainer Kattel tahab, et valitsust nõustavas Teadus- ja Arendusnõukogus (TAN) peaks kehtestama sookvoodid. TAN-i nõukogu liige, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere põhjendab naiste vähesust nõukogus aga sellega, et ajaloolistel põhjustel on Eestis tipptasemel naiseksperte vähe.

Jüri Allik: Eesti teadusest on saanud Nokia vaatamata häbiväärsele alarahastatusele

21.01.18 ... Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel teadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sõnades tihti ka poliitikud, ei peegeldu see riigieelarves.

Asekantsler: avalikkus peab nägema teadustöö tulemusi

21.01.18 ... Teadusvaldkonnas keskendus eesti EL-i eesistumise ajal teaduse rahastamise vahendite korrastamise ettepanekutele. Mis oli selle töö tulemus, uuris Sirp, intervjueerides haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerit Indrek Reimandit teaduselu ja -rahastuse teemadel.

Tartu ülikool valib uue rektori aprilli lõpus

19.01.18 ... Tartu ülikooli nõukogu otsustas reedel erakorralisel istungil, et uue rektori valimispäev on 26. aprillil.

Bürokraatia ja määramatus pigistavad teadlastest elumahla välja

15.01.18 ... 80-tunnised töönädalad, kus tööd jagub ka ööseks ja nädalavahetuseks, doktorikraadiga tööta noorteadlased ja bürokraatia suur koormus iseloomustavad Eesti teadlaste igapäeva. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere analüüsis, miks on asjad nii ja mida annaks muuta.

Vana probleem uues kuues – teadlaste sugu mõjutab IQ-taset ja valuvaigistite toimet

12.01.18 ... Katsete korratavus või õigemini samadele tulemustele jõudmisega seonduvad raskused on kütnud teadusmaailmas viimastel aastatel rohkelt kirgi. Hiljuti ilmunud metaanalüüs viitab, et osaliselt saab selle kanda katsetegija soo arvele. Näiteks mõjutab see uuritavate mõõdetud IQ-taset kui ka seda, kui hästi toimivad mõned valguvaigistid.

Ratas teaduse rahastamisest: ühe protsendi eesmärgist pole taganetud

11.01.18 ... Valitsus pole taganenud lubadusest tõsta teaduse- ja arendustegevuse (TA) riigipoolset rahastamist ühe protsendini SKP-st, kinnitas peaminister Jüri Ratas kolmapäeval riigikogule antud ülevaates. Samas nappis kõnes konkreetseid ettepanekuid, kuidas kavatsetakse eesmärgini Euroopa Liidu tõukefondidest saadavate toetuste vähenemise tingimustes jõuda.

Ülikooli ajakiri avaldas viimase intervjuu rektor Volli Kalmuga

08.01.18 ... Tartu ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar on lubanud ootamatult lahkunud Volli Kalmu algatatud protsesse ja plaane edasi viia. Aastalõpuintervjuus Tartu ülikooli ajakirjale Universitas Tartuensis rääkis Volli Kalm, mis on aastaga juba saavutatud ja mida ta sooviks saavutada.

Välismaal tegutsevad Eesti noored teadlased esitlevad oma uuringuid

05.01.18 ... Putukamürkide resistentsus kui üleilmne toidujulgeolekuprobleem, geneetilise info tõlgendamine kui 21. sajandi suurim väljakutse meditsiinis, energiasalvestamise probleemid energianäljas maailmas - need on vaid mõned teemad, millele lahenduste otsimisest räägivad täna Tallinnas kohtuvad Eesti noored välisteadlased.

TÜ õppeprorektor Anneli Saro: kunstil on meie psühhohügieenis oluline roll

02.01.18 ... Suure osa oma elust teatriteadusega tegelenud Anneli Saro ei lase end ühte lahtrisse paigutada. Õppeprorektori roll võib avalduda kodus ja kodune emaroll sulandub sujuvalt tööellu.

Ja aasta kõige rohkem säutsutud teadustöö on...

27.12.17 ... Kas mõjukas teadustöö on pigem see, millele viitavad teised teadlased, või see, millest räägitakse ühismeedias ja ajakirjanduses? Veebileht Altmetrics pani viiendat aastat järjest ritta sada artiklit, mis pälvisid viimase aasta jooksul vähemalt internetis kõige rohkem tähelepanu.

Aaviksoo: Kalm oli Eesti akadeemilise maailma üks silmapaistvamaid juhte

23.12.17 ... Laupäeval surnud Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm oli viimaste aastate Eesti akadeemilise maailma üks silmapaistvamaid juhte, sõnas Tallinna Tehnikaülikooli rektor, kunagine Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo.

Portree: rektor Volli Kalm, sihikindel Jäämees

23.12.17 ... Tema kompromissitu juhtimisstiil ei pruukinud sugugi kõigile meeldida. Seda aga põhjusel, et nii mõnigi kriitik pidi tagantjärgi tõdema, et selle juhtimise taga oli eesmärk raputada üles stagnatsioonist, olles sealjuures mõnel puhul kümnendi jagu oma ajast ees. See iseloomustab Volli Kalmu juhi ja teadlasena.

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

23.12.17 ... Laupäeval suri ootamatult, vaid 64-aastasena Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Marju Himma: teadus on poliitika

22.12.17 ... 2017. aasta teaduses paistis mulle n-ö äratusaastana: teadlastele hakkas kohale jõudma, et teadus on poliitika, kus enda seisukohtade kuuldavaks tegemiseks on vaja kõvemini karjuda.

Suri akadeemik Arno Köörna

21.12.17 ... Eesti Teaduste Akadeemia teatas oma pikaajalise liikme ja endise presidendi Arno Köörna surmast. ERR.ee avaldab akadeemia järelehüüde.

Akadeemik: kõik Euroopa riigid on hädas teaduse mõju mõõdupuu leidmisega

18.12.17 ... Selleks, et otsustada, millisele teadusprojektile anda raha, on oluline teada, milline on selle teadustöö mõju ühiskonnale. Kuidas seda mõju mõõta, uuris ERR Novaator Soome Akadeemia presidendilt Heikki Mannilalt.

Tartu ülikooli võrguteenused sattusid pahatahtliku rünnaku alla

15.12.17 ... Täna lõuna ajal olid häiritud Tartu ülikooli võrguteenused pahatahtliku rünnaku tõttu. Praeguseks on ligipääs kõigile võrguteenustele taastatud, kuid rünnaku ajastus sattus mitmes mõttes erakordsele hetkele.

Teadusajakirjanikud: teadlastelt ei tohi nõuda seisukohtade ühtlustamist

15.12.17 ... Eesti Teadusajakirjanike Selts avaldab nördimust Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti maaülikooli rektori novembris sõlmitud kokkuleppe üle tegevuspõhimõtetest riiklikult tähtsate küsimuste lahendamisel.

Konverentsiülevaade: kui suur on teaduse mõju ja milles see väljendub?

14.12.17 ... Kui suur on teaduse mõju ja milles see väljendub? Milline on humanitaarteaduste ühiskondlik väärtus ja kuidas seda hinnata? Kuidas peaks teadlane oma uurimistööd ühiskonnale tutvustama ja kas see on lisakohustus niigi suurele töökoormale või teadustöö üks osa? Neil teemadel arutatai foorumil teadusEST 2017.

Noorteadlane: EL-i teadusraha haldab hulk ebapädevaid ametnikke

14.12.17 ... Noored teadlased ei ole konkurentsivõimelised, kuna peavad võrdsetel alustel kandideerima vanemate ja kogenumate kolleegidega. Kui aga saada Euroopa Liidult teadusraha, kaasneb sellega tohutu hulk aruandlust, mis raiskab teadusele ette nähtud raha ning sageli otsustavad teaduse üle ebapädevad ametnikud, sedastas noorteadlane Leho Tedersoo.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad? – Vale puha

14.12.17 ... Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

Ainult teadlastele: sild teaduse ja ühiskonna vahel on ajakirjandus

14.12.17 ... Kui maksumaksja raha eest tehtud teaduseuuringu mõju pole alati võimalik mõõta, siis kas sellist teadust peaks üldse tegema? Ja mida teha teadustöö tulemustega, mille mõju avaldub alles aastakümnete pärast? Mul pole neile küsimustele vastust, kuid on lahendus, kuidas teaduse mõju ühiskonnas ajakirjanikuna suurendada.

Riigieelarvest eraldatakse viis miljonit kuni 100 000 geenikaardi loomiseks

13.12.17 ... Tuleva aasta riigieelarvest eraldatakse viis miljonit eurot kuni 100 000 geenidoonori geenikaardi koostamiseks. Geenikaardi põhjal saab öelda, kui suur risk on inimesel näiteks diabeeti haigestuda või milline ravim talle kõige paremini sobib. Tõenäoliselt hakkab geenikaarte koostama Tartu Ülikooli Geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 50 000 Eesti inimese geeniproovi.

Rektorite pöördumine: uus riigieelarve paneb kõrghariduse surve alla

13.12.17 ... Täna vastu võetud riigieelarve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks, seisab Eesti ülikoole ühendavas Rektorite Nõukogu seisukohavõtus.

Noorteadlaste neli ettepanekut Eesti tippteaduse probleemide leevendamiseks

11.12.17 ... Teaduse vähene riigipoolne rahastamine seab kahtluse alla Eesti teaduse jätkusuutlikkuse ajal, mil ka Euroopa Liidust on loota vähem toetusraha. Kõige raskemas seisus on Eesti ülikoolide doktoriõpe. Noored teadlased pakuvad viise, kuidas Eesti teadust kõige efektiivsemalt edendada.

Videod: Stockholmis ja Oslos anti üle Nobeli preemiad

10.12.17 ... Rootsi pealinnas Stockholmis anti pühapäeval kätte Nobeli teadus- ja kirjanduspreemiad ning Norra pealinnas Oslos anti üle rahupreemia.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

09.12.17 ... Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Aaviksoo: teadlased võivad oma teaduslikke ja poliitilisi seisukohti väljendada

08.12.17 ... Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul on teadlaste valulik reaktsioon ülikoolide kokkuleppele üllatav. Tema kinnitusel võivad teadlased alati oma isiklikke teaduslikke ja ka poliitilisi seisukohti väljendada.

Rektor teadlaste hirmust: on hakatud tonti kartma ja siis ta suureks tehtud

08.12.17 ... Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu hinnangul pole omavahelise kokkuleppe teinud kolmel rektoril mitte mingit soovi ühegi teadlase mõttevabadust või ka teaduslike positsioonide üksteisele vastandamist piirata.

Tartu teadlased kardavad väljendusvabaduse piiramist

07.12.17 ... Kolm suurt ülikooli hakkavad tegema koostööd tselluloositehase võimalike mõjude hindamisel. Mitmed teadlased aga kardavad, et ühise kommunikatsiooni kõrval hakatakse piirama teiste teadlaste eriarvamusi ja väljendusvabadust.

Otse: digitehnoloogiate väljakutsed teaduses ja ühiskonnas

07.12.17 ... Täna arutatakse Brüsselis probleemide üle, mis on tekkinud digiteemade integreerimisel ELi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) raamprogrammi, programmi Horisont 2020 kui ka järgmise raamprogrammi ühiskondlikesse väljakutsetesse ning püütakse leida koostööpartnereid.

Mida sina muudaksid kõrgharidusseadustikus?

07.12.17 ... Juba eelmise aasta suvel teatas haridus- ja teadusministeerium kõrgharidusseadustiku uuendamisest. Uuendusprotsessil on praeguseks läbitud mitu järku ja nüüdseks on nii üliõpilased kui ülikoolide juhtkonnad saanud omapoolsed ettepanekud teha.

Diskussioon USA-s: looduskaitse on sentimentaalne ja kasutu ettevõtmine?

06.12.17 ... Kaks nädalat tagasi avaldasid Washington Post, The Independent ja Chicago Tribune artikli, mis pärines George Washingtoni ülikooli bioloogiaprofessori Alexander Pyroni sulest. Artikli põhiidee oli, et ohustatud liikide kaitsmine ei ole vajalik, sest väljasuremised on evolutsiooni loomulikuks osaks.

Üliõpilasteaduse preemiad: nõukogude aja mäletamine ja keemia alusuuringud

05.12.17 ... Kuidas mäletati hilist nõukogudeaega Eestis 1990. aastatest kuni 2000. aastate esimese kümnendi lõpuni - seda uuris tänavuse parima üliõpilastedustöö autor Kirsti Jõesalu. Teise samaväärse preemia pälvis Indrek Kalvet maailmatasemel keemiavaldkonna alusteadusliku uuringu eest.

Volli Kalm: koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus eesmärk

02.12.17 ... Ülikooli suurim murekoht näib olevat bürokraatia ning sellega võitlemine, selgub intervjuust Volli Kalmuga. Positiivne on aga rahvusülikooli koht rahvusvahelistes edetabelistes, mis rektori sõnul ei peaks siiski olema ülikooli arendamise juures omaette ja peamine eesmärk.

Eesti täitis eesistumise lubaduse teadusrahastuse osas

02.12.17 ... Eesti võttis Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajaks vastu ambitsioonika eesmärgi: teha ettepanek, kuidas korrastada teadsrahastuse vahendid Euroopa Liidus. Eile sai see eesmärk täidetud.

Marju Lauristin: ülikoolis võiks olla vabade teaduste professor

01.12.17 ... Selleks, et ülikoolis jaguks hullumeelseid mõtteid ning teadlased ei kapselduks silotornidesse, võiks rahvusülikoolis olla vabade teaduste professor, leiab professor Marju Lauristin, kes täna pidas akadeemilise loengu “Rahvusülikool digiühiskonnas“.

TTÜ uuring: kolm tegurit, mille abil jõuab teadus ettevõtlusse

29.11.17 ... Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste osalusel valminud uuringust selgub, et on teatud kriteeriumid, mille täitmisel on osa maailma ülikoole edukamad oma teadustöö viimisel ettevõtlusesse. Mis need on?

Tartu ülikooli kiirendi taltsutab valgust

27.11.17 ... Üks viimaste aastate Eesti suurimaid teadustaristu projekte jõudis märgilise tulemuseni – esimene elektronide poolt tekitatud kiirgus läbis vastvalminud kiirekanalit. Teadlaste sõnul alustatakse Rootsi Lundi teaduskeskusesse ehitatud MAX IV kiirendis reaalsete eksperimentidega tööle juba järgmisel aastal – uurimisteemad nanotehnoloogiast kuni vähiravimite arenduseni.

The Economistis ilmunud Eesti teadlase uuring jõuab miljoniteni

27.11.17 ... Mainekas rahvusvaheline nädalaleht The Economist avaldas Tartu ülikooli teaduri Tuul Sepa uuringu aed-karmiinleevikese sulestiku värvusest. Noore teadlase uuring jõuab seeläbi enam kui 1,5 miljoni lugejani.

SUUR LUGU | Eurorahadele ehitatud Eesti – tugev vundament tulevikuks?

25.11.17 ... Mõelge mõnele viimasele renoveeritud teelõigule, millel sõitsite, või uuele viaduktile, mida ületasite. Või muuseumile, mida külastasite. Võib-olla sõitsite Pärnumaal rattamatkal mööda rannikut ja märkasite rannaniidul mägiveiseid. Ehk saite maakonna arenduskeskusest nõu, kuidas tööd leida. Kõik need hüved on suuresti Euroopa Liidu rahadele rajatud. Kui palju me tegelikult tajume, kuhu on Euroopa Liidust saadud miljardeid eurosid* paigutatud? Mis saab, kui toetused peaks vähenema?

Noored teadlased eurorahadest: meile anti õnged, aga me ei kasuta neid

24.11.17 ... Kui meil pole tulevikus piisavalt raha inimeste jaoks, siis pole ka sellest eurotoetuste eest hangitud tipptasemel teadusaparatuurist suurt midagi kasu, kommenteerivad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed eurorahade mõju Eesti teaduses. Meile anti õnged, aga me ei kasuta neid.

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost

24.11.17 ... Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s.

ERR-i teadusuudised pälvisid aasta teaduse populariseerimise auhinna

22.11.17 ... Kolmapäeval anti üle 2017. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ning aasta parimaks teaduse ja tehnoloogia populariseerijaks audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil tunnistati ETV-s ekraanil olnud teadusuudiste saade "Novaator".

Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab akadeemik Maarja Kruusmaa

22.11.17 ... Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saab tänavu Tallinna tehnikaülikooli biorobootika professor, akadeemik Maarja Kruusmaa.

Surid akadeemikud Ülo Lumiste ja Karl Siilivask

21.11.17 ... Möödunud laupäeval, 18. novembril suri 90-aastasena ajaloolane ja akadeemik Karl Siilivask, teisipäeval, 20. novembril suri 88-aastasena matemaatik ja akadeemik Ülo Lumiste.

Seitse Eesti teadlast valiti maailma mõjukaimateks

20.11.17 ... Värskelt ilmunud Clarivate Analytics firma edetabel loetleb enam kui 3000 mõjukaimat loodus- ja sotsiaalteadlast maailmas. Eestist on edetabelisse jõudnud seitse teadlast – neist kuus töötavad Tartu ülikoolist ning üks Eesti maaülikoolis.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: