Teaduselu

Abeli auhinna pälvis esimest korda naismatemaatik, eesti juurtega Karen Keskulla Uhlenbeck

20.03.19 ... Karen Keskulla Uhlenbeck on Texase Ülikooli emeriitprofessor ning ta pälvis Abeli auhinna, mida peetakse ka Nobeli preemiaks matemaatika vallas. Karen Keskulla Uhlenbeck on küll USA teadlane, kuid nagu tema keskmine perenimi Keskullagi osundab on tal seos Eestiga - tema vanaisa oli pärit Eestist.

Sotsioloogid rõhutavad teaduse vaieldamatut mõju ühiskonnale

18.03.19 ... Teadlastele heidetakse tihti ette, et nad töötavad ainult enda, teadlaste valitud seltskonna jaoks, kes istub oma elevandiluust tornis. Tartu Ülikooli sotsioloogid lükkavad nüüd selle müüdi ümber, tõendades, et Eesti teadusprojektide mõju ühiskonnale on suurem, kui me hinnatagi oskame.

Tehnikaülikool osaleb Euroopa Ülikooli algatuses

14.03.19 ... Tehnikaülikoolide võrgustik EuroTech koostöös Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ning Praha Tehnikaülikooliga soovivad põhjalikult reformida inseneriõpet Euroopas, et tõsta oluliselt siinse tehnoloogiahariduse konkurentsivõimet. Eesmärk on käivitada ühine Euroopa Ülikooli algatus.

Teadusartikkel ja muinasjutt – mis neid ühendab?

14.03.19 ... Kuigi teadusartikkel esindab tarbeteksti ja muinasjutt ilukirjandusteksti, vastandudes seeläbi oma põhifunktsioonidelt üksteisele, on neil olemas selge ühisosa – narratiiv, lihtsamalt öeldes lugu. Teadusartiklist kui loost kirjutavad Riina Reinsalu ja Ann Veismann Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist.

Indrek Tammeaid: kas teadusriik või riik teadmusmajandusega?

07.03.19 ... Tuline debatt Eesti teadusrahastuse üle räägib paljuski muust kui ainult teadusest. Aeg on küsida, kas tänases Eestis on teaduspõhine innovatsioonipoliitika edukalt rakendatav ja kas on võimalik, et mitmete murede lähtekoht on teaduse mõju radikaalselt erinev tõlgendus teadussüsteemis ja väljaspool seda, arvab innovatsiooniekspert, ettevõtja ja investor Indrek Tammeaid.

Üleilmses edetabelis paistavad Eesti ülikoolid silma kunsti ja põllumajandusega

01.03.19 ... Maailma üks tuntum ülikoole reastav edetabel QS Univeristy Ranking avaldas 2019. aasta tulemused, milles valdkondlikult on esi-500 hulgas esindatud Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Kitsas erialavaldkonnas tõuseb aga esile Eesti Maaülikool.

Soomere on valmis kandideerima uuesti Teaduste Akadeemia presidendiks

27.02.19 ... 2014. aastal Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valitud Tarmo Soomere on valmis sügisel põhimõtteliselt uuesti kandideerima.

Fotod: valitsus andis üle kultuuri, spordi ja teaduse elutööpreemiad

24.02.19 ... Peaminister Jüri Ratas, haridusminister Mailis Reps ning kultuuriminister Indrek Saar andsid vabariigi aastapäeval Teaduste Akadeemia saalis üle riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiad.

Ahhaa keskus on pärast remonti taas avatud

23.02.19 ... Pärast kuudepikkust remonti avati Tartus pühapäeval taas teaduskeskus Ahhaa ja seda piduliku punase vaiba tseremooniaga. Uuenenud maja avamise puhul oli külalisi tervitamas ka üsna harukordne tegelane - robot Oskar.

Video: avalik valimiste-eelne teadusväitlus

22.02.19 ... Neljapäeval toimus Eesti Teaduste Akadeemias teadusteemaline väitlus, milles on osalema kutsutud kõigi kümne riigikokku kandideeriva erakonna esimehed. Nüüd on võimalik vaadata väitluse salvestust.

Poliitikud ja teadlased arutasid esimest korda koos teaduse lisaraha jagamise üle

20.02.19 ... Täna hommikul kogunesid Eesti Teaduste Akadeemiasse teadlased ja poliitikud, et arutada selle üle, kuidas peaks jagunema teadusele antud lisarahastus. Kohal olid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning teiste ministeeriumide esindajad.

Teadlased: alarahastus on tekitanud kitsaskohti, mida lisarahaga enam ei lahenda

17.02.19 ... Kolmapäeval kogunesid teadlased Stenbocki maja ette, et näidata, et nad ei ole rahul sellega, kuidas valitsus on otsustanud jagada teadusesse suunatavat lisaraha. Kuigi lisaraha lahendab ilmselt paljud kiiremad mured, on teadlaste sõnul tekkinud alarahastusest juba ka selliseid kitsaskohti, mida vaid lisarahaga enam lahendada ei saa.

Tudengid toetavad TalTechi kaubamärki

15.02.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus saatis kuratooriumile omapoolse pöördumise seoses lühinime TalTech kasutuselevõtuga. Tudengid on seisukohal, et TalTechi lühinimi on ülikoolile sobilik.

Teaduse elutööpreemia pälvisid Anne Luik ja Peeter Saari

14.02.19 ... Sel aastal said 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Anne Luik ja Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile.

Väikestel teadlasrühmadel tekivad revolutsioonilisemad ideed

14.02.19 ... Väiksemates töörühmades tekib rohkem revolutsioonilisi ideid kui suurtes, kümneid teadlasi koondavates kollektiivides. Teadusmaailmas on aga oma koht mõlemal, järeldavad enam kui 65 miljonit uurimuse, patendi või tarkvaralahenduse elukäiku uurinud teadlased.

Professorid seadsid TalTechi nimemuutuse õiguspärasuse kahtluse alla

14.02.19 ... Rühm nimekaid professoreid, kelle hulgas on ka kaks endist rektorit Olav Aarna ja Andres Keevallik, seadsid kahtluse alla Tallinna Tehnikaülikooli lühinime ja kaubamärgi muutmise TalTechiks. Rektor Jaak Aaviksoo ei usu, et tehtud otsust tagasi pöörataks.

Teadus- ja arendusnõukogu jõudis ajalooliste otsusteni

13.02.19 ... Täna kogunesid teadlased Tallinnas Stenbocki maja juurde plakatitega protestima, et mõjutada Teadus- ja arendusnõukogu (TAN), mis arutas, kuidas teaduse lisaraha peaks jagatama. Tulemus oli ootamatu.

Erkki Karo: teaduse ilus vale eitab selgete sihtide seadmise olulisust

13.02.19 ... Aeg on mõelda võimalusele, et teaduse vähene avaliku sektori rahastamine ei ole mitte niivõrd Eesti teaduspoliitika läbikukkumine, vaid teaduse "ilusa vale" läbikukkumine laiemalt, leiab Erkki Karo, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadus- ja tehnoloogiapoliitika professor.

Valimisprogrammid: teadus peab ettevõtlusega koostööd tegema, siis tuleb ka raha

13.02.19 ... Pea kõigi erakondade valimisprogrammide ühisosa on idee, et teadus ja ettevõtlus peavad olema senisest tihedamalt seotud, sest see kasvatab majandust. Selleks tuleb eelisarendada just olulisi valdkondi, ehkki alati pole selgitatud, mille alusel valitakse välja olulised ning mis saab "ebaolulistest" teadusvaldkondadest. Samuti lubatakse raha, ehkki lubaduste alusel, mis pidanuksid olema täidetud juba lõppeva valimistsükli jooksul.

Mart Min: Eesti teadus on liigestest lahti

09.02.19 ... Teadus on viimastel aastatel Eestimaa pinnal kõvasti kolki saanud. Pole küll tapetud, aga viga saanud ometi ning asjatundlik ravi kipub hiljaks jääma.

Teaduste Akadeemias selgusid konkursi "Teadus 3 minutiga" parimad

08.02.19 ... Noored teadlased võtsid reede õhtul neljandat korda mõõtu populaarteaduslike ettekannete pidamises, oma teadustöö tutvustamiseks oli neil vaid kolm minutit.

Tuul Sepp: arusaam alusteaduste ebavajalikkusest on sügavalt ekslik

08.02.19 ... Suured läbimurded teaduses – röntgenkiirguse avastamine, antibiootikumid, DNA struktuur – on kõik alusteadustega tegelenud, uudishimu poolt juhitud teadlaste poolkogemata tehtud avastused, tuletab Vikerraadio päevakommentaaris meelde Tuul Sepp.

Mainori tegevjuht: ettevõtlusvaenulikele teadlastele ei tohiks maksumaksja raha anda

06.02.19 ... Seoses teadlaste avaliku pöördumisega teaduse lisaraha jagamise osas leiab ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad, et teadlastele, kes eraettevõtlusest aru ei saa, ei tohikski raha anda.

Andi Hektor: ministrid sõidavad teadusraha jagamisel üle analüüsidest ja kokkulepetest

06.02.19 ... Teadusele lubatud ligikaudu 140 miljonist eurost lisarahast jõuab ministeeriumide plaanide kohaselt otse teadlasteni vaid kümnendik. Teaduskoja liikme Andi Hektori sõnul ei ministeeriumide rahajagamise üle otsustamine olnud teaduspõhine ega kaasav.

Eesti teadus linnulennult: teaduse mõjukus kasvab vaatamata rahanappusele

05.02.19 ... Eesti jõudmine maailma viie kõige mõjukama teadusriigi sekka on realistlik, kui Eesti teadust ei taba mõni suurem katastroof. Teisalt meenutab teaduse rahastamine Eestis eksperimenti, mille eesmärk on uurida, kas maailmatasemel teadust on võimalik teha ilma mingisuguse rahata, kirjutatakse ülevaates "Eesti teadus 2019".

Erkki Karo: lihtsalt teaduse kasulikkusest rääkimisest enam ei piisa

05.02.19 ... Teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamiseks tuleks rõhuda senisest rohkem võimalusele lahendada sellega konkreetseid väljakutseid, leiab Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor Erkki Karo.

Viljar Lubi: Eesti majandus vajab teaduse abi

05.02.19 ... Ilma hästi funktsioneeriva baasteaduseta ei teki Eestisse arvestatavat rakendusuuringute võimekust, ilma milleta ei edene lõpuks ka majandus teaduspõhisuse ja kasvu suunas, leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantlser Viljar Lubi.

Teadlased pole rahul poliitikute plaanidega teaduse lisaraha jagamise osas

04.02.19 ... Pärast aastaid kestnud teadlaste nõudmisi andsid poliitikud eelmise aasta lõpul lubaduse, et teadusrahastus kasvab. Nüüd aga ilmneb, et teadlasteni võib lisarahastusest jõuda vaid kümnendik.

Nina Hobbhahn: teadlasi kuulatakse, kui nad omavahel koostööd teevad

04.02.19 ... Teadusel põhinevatel nõuannetel on potentsiaali jõuda laiema avalikkuseni ja mõjutada seadusandlust isegi Euroopa Liidu tasandil, leiab Euroopa Akadeemiate Teadusliku Nõuandekogu teaduspoliitika eest vastutav ametnik Nina Hobbhahn.

Teaduse lisarahast plaanitakse akadeemiliseks teadustööks anda vaid kolmandik

02.02.19 ... Teadusele on lubatud lisarahastus ning teadlaskonna eesmärk oli jagada see raha lähtuvalt eesmärkidest, kuid ministeriumid on paralleelselt koostanud plaanist, mille kohaselt jääks teadlaskonnale akadeemilise teaduste tegemiseks vähem kui kolmandik sellest rahast.

Ülo Niinemets: teaduse alarahastamise mõju on selgelt näha

02.02.19 ... Reedel esitleti Eesti teaduse olukorrast ülevaate andvat raamatut "Eesti teadus 2019". Ülevaate kaasautori Ülo Niinemetsa hinnangul pole lähitulevik kuigi helge ja aastaid kestnud teaduse alarahastamine on jätnud oma jälje.

Maive Rute: teaduspublikatsioonid ei tohiks olla teadlase ainus edu mõõt

02.02.19 ... Kuni teadlaste edukust mõõdetakse vaid nende avaldatud teadustööde arvu põhjal, napib neil ka tahtmist kulutada aega saadud tulemuste poliitikatega lõimimiseks, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja Maive Rute.

Mida uurivad teadlased, kes saavad tänavu presidendilt teenetemärgi?

29.01.19 ... Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva eel annab president Kersti Kaljulaid riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Teiste hulgas saab presidendilt ordeni mitu teadlast. ERR Novaator annab ülevaate, mida nad uurivad ja kuidas see Eestit paremaks aitab muuta.

Suri akadeemik Eve Oja

28.01.19 ... Pühapäeval, 27. jaanuaril suri 70-aastasena pärast rasket haigust Eesti Teaduste Akadeemia liige, matemaatik Eve Oja.

Noorte teaduste akadeemia uued liikmed rääkisid oma teadustööst

24.01.19 ... Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) valis aasta lõpus enda ridadesse viis uut liiget. Mida nad uurivad, sellest rääkisid nad reedel 25. jaanuaril Eesti Teaduste Akadeemias toimunud konverentsil. ERR Novaator soovitab võtta aja ja nautida Eesti teaduse tulevikutegijate ettekandeid videos.

Teadusajakiri Nature: Eesti teadus arenes imeliselt, kuid tulevik on ebakindel

23.01.19 ... Teadusmaailma üks olulisemaid ajakirju Nature kirjutas pika artikli Eesti teaduse arengust, kus toob välja meie maailmataseme, kuid ka liigse sõltuvuse Euroopa Liidu rahastusest, mis omakorda seab kahtluse alla Eesti teaduse kestlikkuse tulevikus.

Inimeste geene muutnud hiina teadlane lasti lahti

23.01.19 ... Shenzheni Teadus- ja Tehnoloogia Lõunaülikoolis teatas kahe tüdruku geenide muutmist kirjeldanud hiina teadlase Jiankui He vallandamisest. Juurdluse tulemuste kohaselt tegutses He omapäi ja rikkus uurimistöö käigus riiklikult kehtestatud keelde.

Eesti teaduskeelt ohustab eestikeelsete kursuste vähenemine rohkem kui ingliskeelne õpe

22.01.19 ... Välistudengeid on rohkem, rohkem on ka ingliskeelseid õppekavasid magistriastmes. Samas väheneb eestikeelsete õppeainete hulk kiiremini kui kasvab ingliskeelsete õppeainete hulk ning see ohustab eestikeelset kõrgharidust rohkem kui ingliskeelne õpe tervikuna, toodi välja saates "Suud puhtaks".

Teatud ajurakkude vaigistamine muudab hiired valu suhtes ükskõikseks

21.01.19 ... Stanfordi ülikooli teadlased Californias tegid hiljuti oma uuringus järelduse, et valu ei pea olema üldsegi valus ja tuvastasid uuringus närvirakkude kogumi, mis lisab hiirte ajus valusignaalidele emotsionaalse sisu ehk tekitab valukogemuse, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Neli stsenaariumit, mis juhtub teadusraha kasvamisel või valesse kohta suunamisel

15.01.19 ... Eesti teaduse kvaliteeti tõstaks kindlasti see kui teadusrahastus jõuab ühe protsendi SKPst, kuid seejuures on oluline vaadata üle ka see, millele ja kuidas see raha jagatakse. Tartu Ülikooli majanduse doktorandid analüüsisid, millistesse kohtadesse ja kuidas oleks mõistlik raha suunata, et see teaduse kvaliteeti ja kestlikkust toetaks.

ERR Novaator kutsub: tulge tähistama Eesti teaduselus kolme olulist sündmust

09.01.19 ... Täna pärastlõunal on põhjust tähistada kolme Eesti teaduse populariseerimises olulise tegevuse märgilist päeva, teiste hulgas ka ERR Novaatori sünnipäeva ja teadussaate "Uudishimu tippkeskus" ekraanile naasmist.

Graafikud: mida hakkavad Eesti teadlased uurima 8,7 miljoni euro eest?

05.01.19 ... Haruldaste geneetiliste haiguste põhjused, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine, piimalehmade eluiga – need on mõned teemadest, mida 2019. aastal personaalsete uurimistoetuste toel uurima hakatakse. Rahastuse saanud projektide puhul torkab silma nende rakenduslik suunitlus.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia valis viis uut liiget

01.01.19 ... Reedel, 28. detsembril, kogunes Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) üldkogu, et valida esmakordselt enda ridadesse uusi tegevliikmeid. Viis uut ENTA liiget valiti välja 42 kandidaadi hulgast neljas hääletusvoorus.

OECD prognoos: järgmise kümnendi vajalikem amet on andmeteadlane

28.12.18 ... Meie ümber on järjest rohkem andmeid, millest on tehisintellekti ja masinõppe abil võimalik välja võtta üha rohkem ja rohkem, kuid mõistagi on selles kitsaskohad: näiteks andmeteadlaste nappus ja lahendamata küsimused andmetega ümberkäimise kohta.

Lili Milani ebateaduse levikust: inimesed usuvad seda, millesse neile uskuda meeldib

28.12.18 ... Ebateaduse levikut soodustab vähene allikakriitilisus, leiab Eesti Geenivaramu vanemteadur Lili Milani ja nendib, et isegi teadlased peaksid pidevalt jälgima, mida täpselt nende sõbrad ja sugulased ühismeedias jagavad.

Teateid teaduselust: eetikakomisjoni otsus J. Vana laste ja noorte käitumisuuringu osas

25.12.18 ... Isehakanud eetikakomitee kogunes 24. detsembril 2018, et arutada käitumisuurija J. Vana (kohati publitseerib nime all J. Taat) taotlust tema pikaajalise uuringu jätkamise osas. Eetikakomitee avaldab oma otsuse ERR Novaatoris följetonina*.

Teadmistekontroll: mis jäi meelde lõppevast teadusaastast?

22.12.18 ... ERR Novaator pani kokku lühikese viktoriini, millega tuletada meelde aasta olulisemaid või populaarsemaid teadussündmusi.

Ülikoolid ootavad kolledžitega jätkamiseks riigilt lisaraha

22.12.18 ... Kui selle osas, milline ülikool millise õppe eest Eestis vastutab, on jõutud kokkuleppele, siis peamine vaidlus jätkub halduslepingutes hoopis piirkondaliku arengu kohustuse üle, millega ülikoolid küsivad juurde raha, et pidada üleval regionaalseid kolledžeid.

Vanimast joonistusest GMO-lasteni: teadusmaailma 10 tähtsat lugu aastal 2018

21.12.18 ... Kliimamuutuste paratamatus, esimesed muudetud geenidega lapsed ja punasel planeedil laiuv tulisoolane järv on vaid mõned näited lugudest, mis panid sel aastal ERR Novaatori toimetajaid esmalt ahhetama ja seejärel sügavalt järele mõtlema.

Tartus peeti Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva konverentsi

21.12.18 ... 22. detsembril tähistati Tartus omaaegse tuntud riigimehe ja Postimehe väljaandja Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva. Ka rahvusülikooli ajalooga tihedalt seotud Tõnissoni auks toimus ülikooli aulas laupäeval kell 14 konverents "Jaani kood".
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: