Uusi akadeemikuid otsitakse astrofüüsika, elektroonika, filosoofia, geomaatika, haridusuuringute ja keemia valdkonnas. Akadeemia presidendi Mart Saarma selgitusel lähtusid nad uute kohtade avamisel riikliku teadusnõustamise vajadust. Tema sõnul on akadeemia valitsuse, riigikogu ja teiste asutuste sõltumatu teadusnõustaja. See tähendab, et teadlased koostavad tõenduspõhiseid ettepanekuid sellistel kaalukatel teemadel nagu kliimamuutused, tehisintellekt, maapõuevarad, geenitehnoloogiad ja rahvatervis.

Keeruliste teemade käsitlemine nõuab laiapõhjalist pädevust erinevates distsipliinides. Samas märgib tiitel teadlase elutöö kõrgeimat tunnustamist. "Akadeemia tunnustab silmapaistvaid teadussaavutusi akadeemikuks valimisega – see on üks kõrgemaid tunnustusi Eesti teaduses," nentis Saarma.

Kandidaadiks saab esitada Eesti kodanikest teadlasi, kes on andnud oma valdkonna arengusse olulise panuse. Samuti on oodatud Eesti vaimukultuuri arendanud väljapaistvad kirjandus- ja kunstitegelased. Uusi liikmeid saavad esitada praegused akadeemikud, Eesti ülikoolid, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, rakenduskõrgkoolid, teadusseltsid ning loomeliidud.

Pärast kandidaatide esitamist e-keskkonnas kinnitab akadeemia eestseisus nimed ja avalikustab need oktoobrikuu jooksul. Novembri keskel toimuval konverentsil saavad kõik kandidaadid oma senist uurimistööd lähemalt tutvustada. Valimisprotsess kulmineerub 9. detsembril 2026 akadeemia üldkogu istungil, kus hääletusõigus on kõigil praegustel akadeemikutel.

Praegu kuulub Eesti teaduste akadeemiasse 77 liiget ja 22 välisliiget.