Aastal 1991 asutatud Ig Nobeli preemiatega tunnustatakse uuringuid, mis panevad inimesi esmalt naerma ja seejärel mõtlema. Paljud teadlased näevad algusaastatel solvanguks peetud preemiat nüüd tugeva karjääritõukena, mis viib nende teadustöö laiema avalikkuseni. Tseremoonia nägu jäi samaks ka uues toimumispaigas: publik lennutas paberlennukeid ja päris nobelistid andsid võitjatele kätte seenekujulised karikad.

Asukohavahetuse taga olid praktilised põhjused. Eelmisel aastal jätsid USA piiripoliitika ja viisapiirangute tõttu tseremooniale tulemata pea pooled autasu pälvinud teadlasrühmad. Süveneva rändekriisi tõttu otsustasid korraldajad märtsis pidada gala maha sõbralikumas keskkonnas. Auhinna asutaja ja tseremooniameister Marc Abrahams pidas kolimist ainuvõimalikuks lahenduseks. Abrahams nentis ajakirja Nature veebiuudistele, et välisteadlastel pole võimalik enam USA-d turvaliselt külastada.

Võimalusest haaras kinni Zürichi ülikool ja pakkus üritusele institutsionaalset rahastust, mida varasemad USA võõrustajad ei teinud. Auhinnasaajad üle maailma suhtusid asukohavahetusse soojalt, sest muutus peegeldab teaduse piirideülest olemust. Näiteks poleks Saksamaa neuroteadlane Ilona Croy muidu galale ilmselt sõitnudki. Brasiilia zooloog João Miguel Alves Nunes tegi aga tänu sündmuse Euroopasse kolimisele oma elu esimese välisreisi ja lendas esimest korda lennukiga.

Ig Nobel jääb Euroopasse pikemaks ajaks. Järgmisel aastal koguneb teaduskogukond Belgiasse Antwerpeni linna, misjärel naaseb gala 2028. aastal taas Zürichisse. Abrahamsi nägemuse kohaselt hakkab tseremoonia edaspidi roteeruma Zürichi ja teiste Euroopa linnade vahel, võrreldes uut süsteemi Eurovisiooni lauluvõistlusega, millel on Euroopas turvaline kandepind.

2026 Ig Nobeli preemia võitjad

Kümme välja antud preemiat puudutasid muu hulgas nii argiseid inimlikke harjumusi, eksootiliste loomade käitumist kui ka tualetihügieeni.

Biomehaanika auhinna pälvinud Oxfordi ülikooli bioloog Matilda Brindle uuris kolleegidega suudlemise evolutsioonilist tausta. Uurimisrühm sõnastas suudluse kui rahumeelse suult-suule kontakti, millega ei kaasne toidu üle andmist. Bioloogid märkasid sellist käitumist nii sipelgate, jääkarude kui ka suuremate ahvide seas. Inimeste kauged eellased musitasid teadlaste hinnangul ilmselt isegi neandertallasi.

Majanduspreemia võitnud sotsiaalpsühholoog Paul Piff tegi oma katseseeriaga kindlaks, et kõrgema sissetulekuga inimesed eiravad reegleid teistest altimalt. Jõukamad uurimisalused käitusid liikluses agressiivsemalt, valetasid sagedamini tööl ja petsid teisi raha hõlmanud mängudes. Laborisse jäetud maiustustekausiga tehtud katses võtsid jõuakamad inimesed isegi lastelt oluliselt rohkem komme kui nende vaesemad kaaskodanikud.

Keemiapreemia teeninud Sanchari Banerjee juhitud rühm avastas, kuidas teatud Vaikse ookeani prussakaliigi (Diploptera punctata) toodetavad piimakristallid annavad järeltulijatele lehmapiimast kolm korda rohkem energiat. Tihedalt pakitud kristallvõre võimaldab putukatel äärmiselt tõhusalt toitaineid talletada ja kiirendada sellega väikeste prussakate arengut. Tulevikus võib leid pakkuda uusi lahendusi vedelate toitainete hoiustamiseks.

Meditsiiniauhinna postuumselt pälvinud Jaapani teadlane Tokuji Unno leidis, et hingamisteede haigusi ennetamiseks tasub nina nuusata lühidalt ja tugevalt. Unno mõõtis juba 1970. aastatel põhjalikult nina puhastamise aerodünaamikat. Kiirem õhuvool eemaldab lima kitsastest käikudest tõhusamalt. Uurija järeldas tollal, et hoogne nina puhastus ei kergita kõrvakanalis rõhku ohtliku piirini.

Bioloogiapreemia läks teadlastele, kes uurisid maohammustuste tagamaid üsna äärmuslikul meetodil. Brasiilia zooloog João Miguel Alves Nunes astus turvasaapaid kandes tahtlikult 75 mürgisele jararaka-rästiku peale. Noored emased ja väikesed isased maod salvasid zooloogi palju sagedamini. Oht rünnakuks kasvas hüppeliselt soojade ilmadega ja siis, kui inimene astus roomajale otse pähe.

Füüsikapreemia pälvinud teadustöö lahendas igipõlise probleemi pritsivate pissuaaridega. Zhao Pan ja Tadd Truscott töötasid uriinijoa langemisnurki arvutades välja teokarpi meenutava "Nauti-loo" valamu. Kui vedelik tabab portselani 30-kraadise nurga all, kaovad pritsmed peaaegu täielikult ja juga voolab sujuvalt mööda seina alla. Varasemate lahendustega võrreldes kahanes pritsmete hulk enam kui 50 korda.

Tehnoloogiapreemia leidis uudse kasutusvõimaluse surnud sääskedele. Changhong Cao kasutas 3D-printimisel mikroskoopiliste otsikutena emassääskede kärssi. Looduslikud prindipead maksavad vähe ja nendega on võimalik saavutada seadmetes 18–22-mikronilist lahutusvõimet. Cao hinnangul tõestab "nekroprintimise" tehnoloogia, kuidas ebameeldivatele asjadele on võimalik mõnikord leida täiesti ootamatu kasulik rakendus.

Lõhnataju auhind kinnitas teaduslikult paljude lapsevanemate argikogemusi. Ilona Croy uuris 235 ema-isa eelistusi ja märkas, et laste kasvades naudivad vanemad nende kehalõhna ühe vähem. Imikute aroom aitab kogutud andmete põhjal luua vanemaga tugevat sidet. Teismeliste iseseisvumisel kaob organismil aga sedavõrd tugeva keemilise seotuse järele vajadus.

Rahuauhinna pälvinud töö vaatles inimeste sõprussuhete pahupoolt. Jaimie Arona Krems tegi tuhande osalejaga Ameerika Ühendriikides ja Indias mitu psühholoogiaalast uuringut. Kuigi üldiselt ootavad inimesed sõpradelt lahkust, teiseneb see ootus konfliktolukordades. Inimesed hindavad sõprade õelust kõrgelt just siis, kui rünnak tabab nende isiklikke vaenlasi.

Mullateaduse auhinna taga seisis ulatuslik ülemaailmne kodanikuteaduse projekt. Franz Bender ja Marcel van der Heijden palusid vabatahtlikel 25 riigis matta 1000 paari meestepesu. Kahe kuu pärast üles kaevatud kangaste seisukord peegeldas otseselt mulla bioloogilist aktiivsust. Pesu lagunes kõige kiiremini eramaa aedades, samas kui tavalised muruplatsid jäid elurikkuselt vaeseks.