Tervis

Muusikafestivalil kõlari kõrval seismine mõjub kõrvale kui reaktiivlennuk

24.05.17 ... Mis oleks suvi ilma kontserdite või muusikafestivalideta? Teadustoimetus tahab, et vaatajad saaksid elamusi nautida ka pikemalt, niisiis uurisime Tallinna Ülikoolist, kuidas mürtsuvatest festivalidest tervete kõrvadega välja tulla.

Soome tüdrukute uuring: HPV vaktsiin ei tekita kõrvaltoimena teisi haigusi

16.08.18 ... Kui Eestis lülitati HPV vaktsiin riiklikku vaktsineerimisprogrammi alles 2018. aastast, siis Soomes pakuti HPV vaktsineerimist 11–13-aastastele tüdrukutele juba 2013. aasta novembrist. Need pea viis aastat vaktsineerimist on nüüd andnud teadlastele võimaluse analüüsida seost vaktsiini ja teatud autoimmuunhaiguste ning kliiniliste sündroomide vahel.

Kasulik podcast: kuidas kaitsta oma aju dementsuse eest

15.08.18 ... Üks murettekitavam vanemate inimeste haigus on dementsus ning see kimbutab lääne ühiskonna inimesi aina rohkem ja aina varem. Selle vältimiseks on äärmiselt olulised noorelt tehtud otsused, et veel 90selt mõistus selge oleks. Kuidas seda teha, uuris Linda Eensaar suvises teaduspõhises podcastis "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha".

Ülevaade umbrohutõrjevahendi glüfosaat ohtudest koduaednikele

14.08.18 ... 11. augustil tehti teatavaks üks lähiajaloo olulisim kohtuotsus taimemürkide osas: California kohus otsustas, et agrokeemiaettevõte Monsato peab maksma ligi 290 miljonit dollarit kahjutasu, kuna ei hoiatanud umbrohutõrjevahendis Roundup sisalduva glüfosaadi vähki tekitava mõju eest. ERR Novaator uuris, mida glüfosaat inimesega teeb ja mida võiksid seda kasutavad inimesed silmas pidada.

Videolugu sellest, kuidas Tartus karsket Eestit edendati

15.08.18 ... 2016. aastal joodi Eestis iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi. 1924. aastal oli see näitaja 3,14 liitrit ja samal ajal tarbiti Prantsusmaal 17, Šveitsis 12 , Rootsis 3,03 ning Saksamaal 2,74 liitrit puhast alkoholi inimese kohta.

Nutiseadmest kiirguv sinine valgus kahjustab nägemist

13.08.18 ... Nutitelefonide, sülearvutite ja mitmete teiste kaasaegsete tehnikaseadmete ekraanidest kiirguv sinise valguse tõttu tekib silmas ühendeid, mis võivad kiirendada pimedaks jäämist, viitab Itaalia teadlaste uuring.

Varsti õpivad geenidoonorid haigusriskide kõrval ka enda päritolu kohta

13.08.18 ... Lennart Meri üks lemmikfraase oli: kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Need on küsimused, mille üle inimesed ikka aeg-ajalt mõtisklevad. Need on ka küsimused, millele saab aina täpsemaid vastuseid anda. Selle teeb võimalikuks geenitehnoloogia kiire areng ning järjest suuremaks paisuv geenivaramu andmebaas.

Eesti laste uni on võrreldes Põhjamaade eakaaslaste unega väga kehv

10.08.18 ... Eesti laste kehv uni võib suuresti tuleneda karmist korrast lasteaedades: range 2,5 tundi lõunauinakuaega on selgelt liiga palju ja selle üle arutlesid psühholoog Kene Vernik, unearst Heisl Vaher ning Viimsi lasteaia psühholoog Lagle Reinup Arvamusfestivalil.

Bokserite kandmine parandab viljakust

10.08.18 ... Tihedalt vastu keha liibuvate aluspükste asemel boksereid eelistavate meeste sperma on parema kvaliteediga ja nende kehavedelikus leidub ka rohkem sperme, viitab Harvardi ülikooli teadlaste uuring.

Kõnevõime tekkimiseks läks tarvis rohkem kui ühte geeni

10.08.18 ... Varasema arusaama kohaselt inimesed teiste loomade seas ainulaadseks muutnud DNA jupp oli küll tähtis, kuid mitte piisavalt, et kulutulena üle terve maailma levida.

Alkoholiga käte pesemine soodustab ülibakterite levikut

08.08.18 ... Alkoholil põhinevad käte sanitarid pidurdavad haiglates küll mõnede ohtlike bakterite kasvu, kuid nende laiem kasutus soodustab alkoholi paremini taluvate ravimresistentsete mikroobide levikut, leiavad Austraalia teadlasd.

Tehnikauuenduse õppimine tekitab tõrksust, sest õpetamine algab tihti hirmutamisega

07.08.18 ... Üle 50-aastaseid peetakse sageli tööturul uuenduste ja muutuste suhtes tõrksateks. Samas neile arvuti ja nutivahendite kasutamist õpetades tehakse palju vigu alates liigsest kiirustamisest, grupiviisilisest lähenemisest, uuega hirmutamisest kuni päris kasutute asjade õpetamiseni, selgitab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum.

Paradoks: kuumalaine tapab Eestis jälgi jätmata

07.08.18 ... Kuigi suuremate haiglate statistika alusel pikalt püsinud kuumalaine raskete tervisehädade hulka ei kasvatanud, võis selle vältel surra Eestis inimesi tavapärasest siiski kuni kolmandiku võrra rohkem.

Uurimus: melanoomi varajane avastamine aitab kokku hoida miljoneid eurosid

07.08.18 ... Melanoomi varajane diagnoosimine aitaks säästa miljoneid eurosid Haigekassa ravikuludelt, sest siis on melanoomi palju lihtsam ravida ja kulud on väiksemad.

Saja tuhande uue geenidoonori kokkusaamine on küsitav

07.08.18 ... Valitsus seadis eesmärgiks koguda selle aasta lõpuks 100 000 uue geenidoonori vereproovid, ometi on Eesti geenivaramu andmetel vereproove andnud veidi üle 27 000 inimese.

Laboris kasvatatud kops hoidis siga elus vähemalt kaks kuud

03.08.18 ... Rühm USA teadlasi kasvatas laboris esimese kopsu, mis võimaldas hingata uue organi saanud seal hingata probleemideta kaks kuud. Inimestele töökindlate asenduselundite kasvatamine on autorite sõnul vähemalt viie kuni kaheksa aasta kaugusel.

Ülevaade: saunaskäik tõstab tuju ja peletab kroonilisi haigusi

02.08.18 ... Lisaks tuju ja toonuse tõstmisele vähendab regulaarselt soome saunas käimine ka mitut sorti krooniliste tervisehädade tekkimise riski, selgub terve sauna mõjusid uurinud teaduskirjanduse ette võtnud teadlaste analüüsist.

Terviseamet jääb kellakeeramise küsimuses seisukoha võlgu

26.07.18 ... Terviseameti hinnangul vajaks kellakeeramise küsimuses seisukoha kujundamine teema põhjalikumat uurimist, mistõttu ei andnud amet selget vastust sotsiaalministeeriumile, kummale poole Eesti Euroopa Liidu kellakeeramisdebatis kalduma peaks.

Hiigeluuring: haridustee pikkust määravad sajad geenid

26.07.18 ... Enam kui miljoni inimese DNA-d uurinud teadlased leidsid 1271 hariduse omandamist mõjutavat geenivarianti. Geenitestidel põhineva düstoopia kuulutamise asemel tõotab uuring hõlbustada sotsiaalteadlaste tööd ja aidata paremini mõista mitmete ajuga seotud haiguste teket.

Tartu ülikooli kliinikumi juhiks saab Priit Eelmäe

25.07.18 ... SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu valis järgmiseks viieks aastaks kliinikumi uueks juhiks Priit Eelmäe, kes praegu töötab Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse SA juhatuse esimehena.

Viis praktilist tervisesoovitust: kahe trennikorra ja 10 000 sammu müüt

24.07.18 ... Liikuge rohkem ja sööge vähem ning mitmekesiselt – need on teooriasoovitused, mis ilma tegevusplaanita on kasutud. Sellepärast küsis ERR Novaator spordipsühholoogilt ja sportlaselt Jorgen Matsilt jõukohaseid praktilisi näpunäiteid, mida igaüks saab kohe kasutada ning millest on rohkem kasu kui eelmainitud käibetõdede kordamisest.

Keha karastamisega talveks on täpselt õige aeg algust teha

23.07.18 ... Praeguse suvesooja kõrvale on täpselt paras lugeda, kuidas karastada oma keha ja vaimu talisuplusega, sest just praegu on kõige õigem aeg otsida kõige külmema veega rand, et hakata endas treenima sitkust talvekülmades vastupidamiseks. ERR Novaator esitas sportlastele rea küsimusi keha ja vaimu karastamise kohta.  

Lootele olulist geenitesti saab peagi teha Eestis

21.07.18 ... Eesti geeniteadlased ja bioinformaatikud on välja töötanud uue meditsiinigeneetika meetodi, mis võimaldab Eestis kohapeal teha lootele ohutut kromosoomide analüüsi ehk mitteinvasiivset sünnieelset geneetilist testimist. Nüüd tuleb teadlastel leida moodus teadusmahuka ja kõrge lisandväärtusega täppismeditsiini teenuse rakendamiseks. ja edasi arendamiseks.

Test võimaldab melanoomi avastada väga varases staadiumis

19.07.18 ... Austraalia teadlased esitlesid testi, mis võimaldab inimese verest avastada melanoomi väga varajases staadiumis, kuid läheb veel paar aastat kuni see jõuab kliinikutesse, sest teadlased peavad testi veel täpsemaks timmima.

Märk hulgiskleroosi väljaarenemisest: teatud tervisehädade koosesinemine

18.07.18 ... Enne seda, kui inimesed saavad hulgiskleroosi diagnoosi, on terve rida higussümptome, mida tavaliselt ei seostatagi selle haigusega, kuid mida esineb 50 protsendise tõenäosusega selle diagnoosi saanud inimestel.

TÜ teadlased tõestasid, et teadust saab teha ka tavaliste sammulugejatega

17.07.18 ... Tartu Ülikooli teadlased mõõtsid koolis õpilaste liikumisaktiivsust ja näitasid oma äsja ilmunud teadusartiklis, et ka lihtsad sammulugejad on tippteaduses kallimate analoogidega võrdväärselt kasutatavad.

Geenivaramu tutvustas Euroopale uudset diabeedikalkulaatorit

17.07.18 ... Diabeedikalkulaator on teadusuuringutel põhinev rakendus, mis ennustab, kui suure tõenäosusega inimene diabeeti haigestub. Geeniandmeid ja elustiili näitajaid kasutades arvutab diabeedikalkulaator haigestumisriski täpsemalt kui varasemad.

Kuumalained langetavad ajutiselt vaimset võimekust

14.07.18 ... Tavatult kõrge õhutemperatuur vähendab ajutiselt inimeste võimekust lahendada vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid, leiavad üliõpilaste sooritusvõimet jälginud teadlased.

Paljajalu käimine arendab laste tasakaalu ja kaugushüpet

12.07.18 ... Lastel, aga ka täiskasvanutel, kes käivad palju paljajalu, arenevad paremini motoorsed oskused. "Paljasjalgsetel" tuleb paremini välja kaugushüpe, tasakaalu hoidmine ja jooksusprint.

Öövahetus paiskab aju ja soolestiku eri ajavöönditesse

11.07.18 ... Teadlased jõudsid paremale arusaamale, miks kergitab öövahetustes töötamine muu hulgas ülekaalulisuse, diabeedi ja teiste ainevahetushäirete tekkimise riski.

Kogu tõde kõhubakteritest: inimene saab oma bakterikokteili juba ema kõhus

10.07.18 ... Kui teie vanaema elas 105-aastaseks, olete te kõhubakterite ehk mikrobioomi ehk mikrobioota uurijatele väga huvitav uurimisalune. Seda põhjusel, et väga paljudest teguritest, mis mõjutavad meie elutee pikkust, on meie kõhus elavad bakterid äärmiselt olulised. Tartu Ülikooli mikrobioloogid, geneetikud ja sotsioloogid on ühendanud jõud, et aru saada, mis on väga eakate kõhubakterites teist moodi kui noorematel.

Vastuolulist geeniajamit katsetati esimest korda imetajate peal

09.07.18 ... Mõne põlvkonna jooksul potentsiaalselt terve liigi DNA-järjestust muuta võimaldavat geeniajami tehnikat (gene-drive, ing k) katsetati esimest korda hiirte peal. Tehtud eksperimentide põhjal on tehnika praegu veel liiga ebatõhus, et see kujutaks endas ohtu või seda saaks kasutada millekski praktiliseks

Teadusavastus viib lähemale gonorröa ravimi ja vaktsiini väljatöötamisele

06.07.18 ... Sugulisel teel levivat bakterit, mis tekitab gonorröad, on võimalik pärssida näiteks vaktsiiniga, sest USA teadlased leidsid mehhanismi, mis taistab bakteril inimese limaskestasid nakatamast.

Uuring: avatud kontor vähendab tööviljakust ja pärsib suhtlust

04.07.18 ... Kahes suurorganisatsioonis tehtavatel ümberkorraldustel silma peal hoidnud psühholoogid nentisid, et üleminek kuubikutelt avatud kontorile vähendas märkimisväärselt näost-näkku toimuvat suhtlust. Kahtlustada saab ka tööviljakuse vähenemist.

40 aastaga on maailma sündinud kaheksa miljonit katseklaasilast

03.07.18 ... Tänavu möödub 40 aastat esimese katseklaasilapse Louise Browni sünnist. Selle aja jooksul on maailma sündinud ligikaudu kaheksa miljonit katseklaasilast.

Taskuhääling: Mis teeb elu mõttekaks?

03.07.18 ... Suvepodcasti "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" teises osas saavad ajakirjanikud Marju Himma ja Linda Eensaar teada, et sajani elamiseks on eluliselt oluline üks asi: elu mõte. Nii esitavadki nad teadlastele küsimuse, mis teeb elu mõttekaks?

Eestlasel on õnneks vaja raha ja negatiivsete tunnete puudumist

03.07.18 ... Riikides, kus on elu raske, piisab õnnetunde saamiseks ka õnnetuse ja negatiivsete tunnete puudumisest. Eestlasegi puhul on see sama moodi: õnnetundeks piisab ka negatiivse puudumisest. Kuid erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest, kus raha ja õnn ei ole omavahel otseselt seotud, on eestlastele majanduslik kindlustatus õnnelik olemisel üks oluline komponent.

HPV vaktsiin on tüdrukutele tasuta, kuid hiljem tasuline vaktsiinist loobujaile

03.07.18 ... Emakakaelavähki põhjustava papilloomviiruse ehk HPV vastane vaktsiin on 12-14 aastastele tütarlastele sellest aastast alates tasuta, kuid seda vaid juhul, kui vanemad vaktsineerimisega nõustuvad.

Vähki põdevaid naisi võiks päästa viljatusest tehismunasari

02.07.18 ... Taani teadlased esitlesid inimeste kudedes ja munarakkudest valmistatud tehismunasarja. Organ võiks aidata saada emaks ka neil vähki haigestunud noortel naistel, kes muutuks muidu kemoteraapia või kiiritusravi tõttu viljatuks.

Teadusülevaade: taimetoitluse mõju lastele

02.07.18 ... Taimetoitlus selle erinevates vormides muutub üha populaarsemaks nii täiskasvanute kui laste hulgas. Seetõttu on vaja ülevaadet taimetoitluse erinevatest mõjudest, et vältida tervise kahjustamist, näiteks vitamiinide või mineraalide puudujääki. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid Kätlin Rikberg ja Olivia Tund tegid oma lõputööna ülevaate erinevatest taimetoitluse teemal tehtud teadusuuringutest.

Vanusel ei ole piire – vaidlus inimeste eluea pikkuse üle muutub üha tulisemaks

29.06.18 ... Inimeste suremus hakkab pärast 80. eluaastat langema, leiavad Itaalia vanureid uurinud teadlased. Kuigi inimeste eluiga paistab seega statistiliselt piiramatu, käib järeldus vastu inimeste ja teiste loomade alusbioloogiale – kõik on surelikud.

Neli inimest nakatus kitse toorpiima joomise järel puukentsefaliiti

28.06.18 ... Juunikuus registreeriti Eestis neli puukentsefaliiti haigestumist, kus nakatumine toimus pärast kitse toorpiima joomist.

Teadlased proovivad luua veresuhkru taset mõõtvat nutikella

28.06.18 ... Vere glükoosisisalduse mõõtmiseks näpuotsast vere võtmine võib jääda minevikku, sest Waterloo ülikooli teadlased teadlased töötavad tehisintellekti ja radarit kombineeriva tehnoloogia kallal.

Doktoritöö: puudega inimesed ei saa Eestis aru, kust abi otsida

27.06.18 ... Kuigi puuetega inimeste probleemid igapäevaeluga toimetulekul on keerukad ja mitmetahulised, peavad inimesed ise peamiseks probleemiks ebastabiilset terviseolukorda, selgub Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Karin Hanga väitekirjast.

Unehäired võivad naistel põhjustada kõrget vererõhku

27.06.18 ... On teada, et krooniline unepuudus võib kahjustada südame-veresoonkonna tervist, kuid Columbia ülikooli meditsiinikeskuse uuringust selgus, et naiste vererõhku võivad tõsta ka mõõdukad uneprobleemid, näiteks raskus uinuda.

Mittevaktsineerijate seas valitseb usaldamatus arstide ja terviseameti suhtes

27.06.18 ... Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitses lõputöö Elisa Kender, kelle uuringust selgub, et veidi üle poole lapsevanematest peab vaktsiine ohutuks, kuid mittevaktsineerijate seas valitseb usaldamatus arstide ja terviseameti soovituste suhtes.

Uuring: noored on nutitelefonide kasutamisel vanematest kriitilisemad

26.06.18 ... Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased uurisid, milliseid muutusi individuaalses ajatunnetuses ja kommunikatsioonis on kaasa toonud nutitelefonide kasutamine ning kas sealjuures esineb olulisi põlvkondadevahelisi erinevusi. Selgus, et "meediapõlvkonnad" tajuvad tõepoolest erinevalt nii nutitelefonide kasutamisega kaasnevaid võimalusi kui ka kitsaskohti.

Vikerraadio uus sari annab vastused, kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha

26.06.18 ... Vikerraadios algab täna, 26. juunil kell 10.05 uus teaduspõhine elustiilisaade, mis selgitab, kuidas elada sajani, aga veel 90-aastaselt olla elujõuline ja tegus.

Enesehüpnoos aitab leevendada valu raseduse ja sünnituse ajal

25.06.18 ... Valu sünnituse ajal on paljude naiste jaoks tõsine probleem ning iga naine tunneb sünnitamisel seda erinevalt. Võimalus on aga kasutada valude leevendamiseks ravimeid või alternatiivseid meetodeid. Viimasel ajal otsivad naised järjest rohkem abi just viimasest, näiteks enesehüpnoosist.

Jaanipäeva eri: mida jaanilõke tervisega teeb?

20.06.18 ... Jaanipäevalõkkes prügi põletamisel tasub meeles pidada, et prügilõkkest eraldub puhtast lõkkest suurusjärgu võrra rohkem vähkitekitavaid ühendeid ja peenosakesi. Teisalt pole täiesti ohutu ka ainult puidust koosnev lõke.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: