Tervis

Immuunsüsteemi toimimine sõltub kella- ja aastaajast

24.11.20 TERVIS ... Meie immuunsüsteemil on olemas justkui kell ja kalender, mistõttu võime muutuda nakkuste suhtes vastuvõtlikumaks just teatud kellaaegadel või aastaaegadel.

Graafikud: Eesti püsis koroonapiirangute leebuse poolest Euroopas esirinnas

23.11.20 TERVIS ... Oxfordi Ülikooli teadlaste jooksva ülevaate põhjal olid Eestis koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud riiklikud piirangud leebemad vaid vähestes Euroopa riikides. Ehkki peagi kehtima hakkav maskikohustus ja klasside osaline distantsõppele suunamine tõukab Eestit keskmike poole, on ühiskonna üldine avatus siiski suhteliselt suur.

Oxfordi Ülikool tõestas oma koroonavaktsiini tõhusust

23.11.20 TERVIS ... Oxfordi Ülikooli ja AstraZeneca loodud vaktsiin hoiab haiguse tekke ära vähemalt 70 protsendil nakatunutest ja võib olla sobiva doosi kasutamisel veelgi tõhusam. Võrreldes teiste kliiniliste katsete kadalipu läbinud vaktsiinidega on seda odavam toota ja säilitada.

Teadlased peatasid enda sõnul osaliselt inimrakkude vananemise

23.11.20 TERVIS ... Iga kord, kui mõni rakk inimese kehas pooldub, kaotab inimene tükikese oma noorusest. Selle käigus lühenevad meie pärilikkusinfot kandvate kromosoomide otsad ehk telomeerid. Nüüd on Iisraeli teadlased enda sõnul 26 patsiendil selle lühenemise tagasi pööranud

Pfizeri ja BioNTech sõnul töötab nende koroonavaktsiin arvatust tõhusamalt

19.11.20 TERVIS ... Ravimihiid Pfizer ja selle Saksa partnerettevõte BioNTech teatasid pärast täiendavat katseandmete analüüsi, et nende vaktsiini tõhusus küündib 95 protsendini. Varem olid ettevõtted teatanud, et nende vaktsiin hoiab ära haiguse tõttu 90 protsendil inimestest, vahendab Science.

Arvustus | "Replacing Aging" kui inimmasinate remonditöökoja äriplaan

18.11.20 TERVIS ... Igavese nooruse otsingud ei kuulu enam pelgalt mütoloogia ega fantaasia valda. Populaarteaduslikus monograafias "Replacing Aging" esitab neuro- ja geeniteadlasest autor üsna üksikasjaliku kujutluspildi, kuidas elundite, kudede ja rakkude asendamine uutega saaks juba lähitulevikus pikendada inimese kui bioloogilise masina tervena elatud aastaid.

Arvustus | "Ravimitest maakeeles" selgitab, kuidas arukalt ravimeid tarbida

18.11.20 ARVAMUS ... "Ravimitest maakeeles" on lihtsasti loetav raamat, mis käsitleb hästi ravimitega seonduvaid küsimusi olemasolevate teadmiste tasemel, kirjutab Tartu Ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks. Raamat annab aimu, miks ravimeid peaks tarvitama arsti või apteekri soovituste kohaselt, mitte iseenese tarkusest.

Värske seireuuring: koroonaviirusega on nakatunud 0,4 protsenti elanikest

17.11.20 TERVIS ... Koroonaviirus on levinud Eestis laialdasemalt kui kunagi varem, selgub Tartu Ülikooli teadlaste korraldatud seireuuringust. Peremeditsiini professor Ruth Kalda hinnangul on nakatunute arv siiski väiksem, kui võis karta terviseameti ametliku statistika põhjal.

WHO: leetrisurmade arv on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud

17.11.20 TERVIS ... Leetrisurmade arv on kasvanud 2016. aastast kuni 2019. aastani maailmas pea poole võrra. Leetrivaktsiini pole saanud maailmas veel piisavalt inimesi, et haigust kontrolli alla saada ja seejuures on koroonaviiruse pandeemia tõttu vaktsineerimine paljudes riikides vähenenud.

Hea kõhurasv võib kergendada koroonaviiruse kulgu

16.11.20 TERVIS ... Ehkki kõrge kehamassiindeks on COVID-19 läbipõdemisel riskitegur, ei sõltu haiguse kulg ainuüksi inimese rasvaprotsendist. Oluline on hoopis elundeid ümbritseva vistseraalrasva käekäik. Viimane võib selgitada, miks põevad naised COVID-19 läbi kergemini, selgub eestlaste osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

Ravimihiid teatas 95-protsendilise kaitse tagava koroonavaktsiini loomisest

16.11.20 TERVIS ... USA biotehnoloogiaettevõte Moderna sõnul hoiab arendusjärgus olev koroonavaktsiin haiguse tekke ära 94,5 protsendil koroonaviirusega kokku puutunud inimestest. Tulemused on esialgsed ja neid pole avaldatud veel üheski teadusajakirjas.

Rasvumine ohustab Eestis rikkamaid mehi ja vaesemaid naisi

16.11.20 TERVIS ... Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et 2018. aastal oli Eestis ligikaudu neljandik meestest ja viiendik naistest rasvunud. Rasvumisel oli oluline seos nii vanuse, hariduse, sissetuleku, alkoholi tarvitamise, suitsetamise kui ka hinnanguga enda tervisele. Neid seoseid teades saavad teadlased rasvumise levikut tõhusamalt vähendada ja ennetada.

Eesti noormehed on pikkuselt maailmas kolmandal kohal

13.11.20 TERVIS ... Kõige pikemad 19-aastased poisid elavad Hollandis ja kõige lühemad elavad Ida-Timoris. Samavanused Eesti noormehed on pikkuse poolest maailmas kolmandal kohal, selgus ajakirjas The Lancet avaldatud uuringust.

Teadlased uurivad, kuidas saaks süljeprooviga koroonaviirust testida

13.11.20 TERVIS ... Järgmisel nädalal algab terviseameti ja Tartu Ülikooli eestvõttel katseuuring koroonaviiruse testimiseks süljeproovist. Süljeproovist koroonatesti tegemine on eeldatavalt mugavam ja odavam kui senine ninaneelutest.

Professor: liiga kuiv õhk võib teha meid viirustele tundlikumaks

12.11.20 TERVIS ... Külmade ilmade tõttu muutub siseõhk kuivaks. Enamik inimesi harjub kuiva õhuga küll ära, kuid tundlikkus viirustele on pisut suurem, kui kuiva õhu tõttu on limaskestad kuivad ja ärritunud, rääkis "Terevisioonis" Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Popov: lähemad nädalad näitavad, kas olukord läheb käest või rahuneb

11.11.20 EESTI ... "Pealtnägija" küsis neljalt asjatundjalt ja otsustajalt koroonaviirusega seotud põhimõttelisi ja kriitilisi küsimusi. Eksperdid on ühel meelel, et olukord on tõsine ja tuleb sekkuda, aga selle asemel, et ühiskonda täiesti nelja seina vahele sundida, püütakse kasutada täppismeetmeid. Lähemad kaks nädalat on otsustavad, kas olukord läheb käest ära või stabiliseerub, aga see, et koroonalaine enne kevadet vaibuks, oleks ekspertide hinnangul samas ime.

Üksikjuhtudel tekivad koroonaviiruse antikehad juba tavalisest külmetusest

11.11.20 TERVIS ... Väikesel osal populatsioonist on koroonaviiruse vastu tekkinud antikehad nii, et inimene viirusesse SARS-CoV-2 nakatunud ei ole, selgus hiljuti avaldatud uuringust. Teadlased märgivad, et antikehad on tekkinud varasematest külmetushaigustest, mida on põhjustanud koroonaviirusega seotud viirused.

Teadlased: koroonapandeemia suurendas antibiootikumide valet kasutamist

10.11.20 ARVAMUS ... COVID-19 patsientidele on antud liiga kergekäeliselt ja ilma vajaduseta antibiootikume, see aga võimendab antimikroobse resistentsuse levikut, leiavad Tartu Ülikooli molekulaarbioloog Ülar Allas ja antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson.

Arendusjärgus koroonavaktsiin võib tagada 90-protsendilise kaitse

09.11.20 TERVIS ... Pfizeri ja BioNTechi koostöös välja töötatud koroonaviiruse vaktsiin tagab 90-protsendilise kaitse, et ära hoida haiguse COVID-19 teket, selgus kliinilise katse esialgsetest andmetest.

Esimene taimede abil valmistatud gripivaktsiin läbis inimkatsed edukalt

09.11.20 TERVIS ... Kanada ja Soome teadlased valmistasid esimese taimepõhise gripivaktsiini. Geenmuundatud tubakas valmiv vaktsiin läbis kaks kolmanda faasi kliinilist katset ning oli tõhususelt võrreldav praegu turul olevate vaktsiinidega. Tulevikus oleks võimalik uue tehnoloogia abil võimalik toota vaktsiini kiiremini ja suuremates kogustes.

Ultramaratonijooksjate edu võti seisneb meelekindluses

06.11.20 TERVIS ... Ultramaratonide ehk pikemate kui 50-kilomeetriste distantside läbimine nõuab jooksjatelt palju nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Austraalia teadlased leidsid aga, et vaimsed tegurid nagu meelekindlus ja eneseusk loevad sageli kehalistest võimetest rohkem.

Reovee uurimine võimaldab prognoosida koroonaviiruse levikut

04.11.20 TERVIS ... Tartu Ülikooli teadlased teevad reoveepõhist seireuuringut, millega on võimalik umbes nädala jagu varem tuvastada seni ilmsiks tulemata nakkuse levikut.

Geneetikud astusid kasvu mõjutavate geenide leidmisele sammu lähemale

04.11.20 TERVIS ... Rahvusvaheline teadlasrühm leidis enam kui nelja miljoni inimese pärilikkusainet uurides umbes 10 000 markerit, mis seletavad ära lõviosa inimeste kasvuerinevustest. Ehkki leitud on vaid markerid, teeb nende teadmine pikkust reguleerivate geenide leidmise edaspidi hõlpsamaks.

Eesti lapsi kimbutab vitamiinide ja mineraalainete puudus

04.11.20 TERVIS ... 2–9-aastased Eesti lapsed ei saa toidust kõiki vajalikke mikrotoitaineid päevases soovituslikus koguses, selgus Tartu Ülikoolis tehtud uuringust. Mikrotoitainete ehk mineraalainete ja vitamiinide puudus on kogu maailmas levinud probleem, mida seostatakse ka ülemäärase kehakaaluga.

Jalgrattasportlasi ohustavad kehapoolte erinevus ja lihaste ülekoormus

04.11.20 TERVIS ... Jalgrattasport nõuab harrastajalt palju energiat ning kulutab tema luid ja lihaseid. Tallinna Ülikoolis kaitsud doktoritööst selgub, et skeletilihaste kõrvalekallete ja kulumise vältimiseks tasub jalgratturil teha muidki kogu keha arendavaid harjutusi.

Teadlased leidsid nipi, kuidas riisist tõhusamalt arseeni eemaldada

03.11.20 TERVIS ... Riis on üks populaarsemaid toiduaineid maailmas, ent võrreldes paljude teiste toitudega sisaldab see rohkelt arseeni. Nüüd leidsid Sheffieldi Ülikooli teadlased valmistusviisi, mis eemaldaks riisist ohtlikud ühendid, ent säilitaks selle toiteväärtuse.

Positiivne ellusuhtumine tagab eakana parema mälu

02.11.20 TERVIS ... Inimesed, kes tunnevad ennast rohkem innuka ja rõõmsameelsena, kogevad vananedes väiksema tõenäosusega mälu langust, selgus USA-s läbi viidud uuringust.

Laiade massideni võivad koroonavaktsiinid jõuda alles aasta pärast

30.10.20 EESTI ... Kui koroonavaktsiinide väljatöötamisega lõpusirgel olevad ravimitootjad EL-is müügiloa kätte peaksid saama, jõuavad need kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi esimeste Eesti inimesteni veel selle aasta lõpus või järgmise alguses. Ent masside vaktsineerimiseni ei jõua ilmselt enne järgmise aasta teist poolt.

Boliivia põlisasukate kehatemperatuur võis parema elu tõttu langeda

30.10.20 TERVIS ... Boliivia põlisasukate tsimanede keskmine kehatemperatuur on langenud viimase 16 aastaga pool kraadi. Kui 2002. aastal oli Amasoonias elavate korilas-põlluharijate keskmine kehatemperatuur 37 kraadi, siis 2018. aastal juba 36,5 kraadi, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Koroonaviiruse järgmine seireuuring toppab valitsuse rahastusotsuse taga

30.10.20 EESTI ... Viimane koroonaviiruse varjatud levikut mõõtev seireuuring lõppes oktoobri algul. Kuigi teadlaste hinnangul oleks praeguse hoogustunud viiruseleviku tõttu vaja kiiresti uue uuringuga alustada, seisab see valitsuse rahastusotsuse taga.

Võrdlus: millisest kangast mask peab köhimisel pisikud kinni?

29.10.20 TERVIS ... Briti teadlasrühm kõrvutas kõikvõimalikke kangaid, et leida parim maskimaterjal, mis peaks kinni kõige rohkem ülipeeneid viiruseosakesi. Selgus, et kõige paremini filtreerib viirusosakesed välja HEPA filtirga tolmuimejakotist valmistatud mask.

Insult tekitab palju teadmatust ja hirmu

28.10.20 EESTI ... Eestis saab insuldi igal aastal ligi 6000 inimest. Insuldi saanute esimene reaktsioon on teadmatus ja hirm, ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla raviteekonna projektijuht Triin Naudi.

Tartu teadlaste uuring annab vihjeid koroonaviiruse agressiivsuse pärssimiseks

28.10.20 TERVIS ... Tartu Ülikooli molekulaarbioloogide töö aitab selgitada, miks on SARS-CoV-2 nii kiire levikuga ja sedavõrd agressiivne. Uuritud viiruse aktiveerimise mehhanism on ka üks võimalik sihtmärk COVID-19 ravimite arendamisel.

Koroonaviiruse uus vorm soodustab haiguse laialdast levikut

28.10.20 TERVIS ... Värske uuringu kohaselt aitab laialdaselt levinud koroonaviiruse mutatsioon kaasa selle kiirele levikule. Tegemist on olulise leiuga, et mõista koroonaviiruse arengut ja seejuures arendada tõhusamalt vaktsiini.

Vampiirnahkhiired hoiavad haigena samuti sotsiaalset distantsi

28.10.20 LOODUS ... Haigest kaaslasest ei hoia eemale ainult inimesed: sarnast käitumismustrit täheldas rahvusvaheline teadlasrühm ka Ladina-Ameerikas elavatel vampiirnahkhiirtel. Haigestunud loom kohtus vähemate liigikaaslastega ja veetis iga kaaslasega vähem aega.

Eesti teadlaste loodud meetod teeb ravimitootmise keskkonnasõbralikumaks

27.10.20 TERVIS ... Kui traditsiooniliselt toodetakse mitmeid ravimeid keemiatööstuses lahusteid kasutades, mis võivad tekitada mürgiseid jääkaineid, siis mehhanokeemilisi meetodeid kasutades on tootmise protsess keskkonnasõbralikum.

Rohkem õues olevatel lasteaialastel on tugevamad luud

27.10.20 TERVIS ... Kui lasteaialapsele võimaldatakse päevas vähemalt tund mõõduka või suure intensiivsusega kehalist aktiivsust, avaldab see soodsat mõju tema füüsilisele heaolule ka aasta pärast, ühtlasi on seeläbi laste luud tugevamad.

Inglise uuring: koroonaviirust põdenutel jääb antikehi ajas üha vähemaks

27.10.20 TERVIS ... Inglismaal enam kui 365 000 inimesega tehtud uuring näitab, et uue koroonaviiruse vastu tekkivaid antikehi jääb nende veres aja möödudes üha vähemaks. Antikehi kaotavad kiiremini just vanemad inimesed.

Dioksiiniretseptorit lahanud doktoritöö annab vihjeid viljatuse raviks

27.10.20 TERVIS ... Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis doktoritöö kaitsnud Indrek Teino leidis koos kolleegidega võimaluse dioksiini- ehk arüülsüsivesinike retseptori hulga reguleerimiseks. Tulemustest võib tõusta kasu erinevate haiguste, sealhulgas viljatuse ja mitmete vähivormide ravis.

Marek Strandberg: vask suudab hävitada baktereid ja lagundada viiruseid

26.10.20 TERVIS ... Metallide antibakteriaalseid omadusi on palju uuritud, kuid neid on kasutatud märksa vähem. Koroonaepideemia puhkedes on igasugused uued lahendused teretulnud ja inimeste tervist võiks kaitsta näiteks vase abil, leiab materjaliteadlane Marek Strandberg.

Eesti teadlaste uuring aitab leida uut raviviisi luukasvajale

23.10.20 TERVIS ... Luusarkoom on enamlevinud pahaloomuline luukasvaja, mis tabab peamiselt lapsi ja noorukeid. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste osalusel leiti rahvusvahelises uuringus, millised on meie organismis luukasvajast tingitud võimalikud muutused, nii on ka võimalik arendada haiguse raviviise.

Soome lasteaiad parandasid metsalappidega laste immuunsust

23.10.20 TERVIS ... Kui anda lasteaialastele võimalus kuu aega metsa aluspõhja meenutaval rohulapil mängida, võib see parandada lastel võimet haiguste vastu võidelda, selgub Helsingi ülikooli teadlaste uuringust.

Eesti lehmad surevad üha nooremalt

22.10.20 LOODUS ... Eesti veised on ühed paremad piimaandjad Euroopas. Paraku surevad veised nii meil kui ka mujal üha nooremalt. Abi oleks suurfarmides täppismeditsiini rakendamisest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Koroonaviiruse ulatusliku leviku mõistatus hakkab vaikselt lahenema

21.10.20 TERVIS ... Koroonaviirus kasutab rakkude nakatamiseks ja kehas levimiseks teada-tuntud tagaukse kõrval ka teist rakkude pinnal paiknevat valku, näitavad Eesti teadlaste osalusel valminud teadustööd. Avastus võib aidata selgitada Covid-19 eriskummalisemaid sümptomeid ja hõlbustada tõhusate viirusvastaste ravimite loomist.

Covid-19 leviku tõkestamisel võib mängida võtmerolli hea ventilatsioon

20.10.20 TERVIS ... Kui kevadel olid teadlased seisukohal, et uue koroonaviiruse vastu aitab kahemeetrine vahemaa, siis hiljutine ülevaateartikkel kinnitab, et viirust sisaldavad piisad võivad kanduda palju kaugemale, mistõttu aitab viirusega võidelda eeskätt korralik ventilatsioonisüsteem.

Hollandi teadlased leidsid inimkehast uue elundi

20.10.20 TERVIS ... Inimese peas paiknevad süljenäärmed, mille olemasolust polnud arstidel Hollandi meditsiiniteadlaste sõnul varem aimu. Kui varem oli teada, et inimesel eritab sülge kolm suuremat piirkonda, siis vähihaigete uuring paljastas ninaneelu tagant veel ühe suure süljenäärmekogumi.

Teadlased leidsid Alzheimeri tõve ennetamise võtme külmast veest

20.10.20 TERVIS ... Külmas vees ujumine võib kaitsta aju degeneratiivsete haiguste, näiteks Alzheimeri tõve ja dementsuse eest, leidsid Cambridge'i Ülikooli teadlased.

Arst: head tervist pole mõtet otsida ühest imemenüüst ega -vitamiinist

20.10.20 TERVIS ... Tasakaalustatud ja tervislikku toitumist pole võimalik asendada purgivitamiinidega ega erimenüü jälgimisega, leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliinilise toitmise arst-konsultant Hanna-Liis Lepp.

WHO uuringu kohaselt ei ole remdesiviiril koroonaviirusele suuremat mõju

16.10.20 VÄLISMAA ... Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil ilmnes maailma suurimast COVID-19 ravi randomiseeritud uuringust, et remdesiviir, millega muu hulgas raviti USA presidenti Donald Trumpi, on rasketel juhtudel vähetõhus või ei anna üldse mingit tulemust.

Esmased peavalud vaevavad pooli Eesti elanikke

16.10.20 TERVIS ... Esmased peavalud nagu migreen ja pingest tingitud valu kimbutavad pea pooli Eesti elanikke. Peavalu vähendab inimese elukvaliteeti tuntavalt, ent selle levimuse uuring elanikkonnas on ajamahukas ja kallis. Sestap lõi Tartu Ülikooli neuroloog Kati Braschinsky oma doktoritöös veebiküsimustiku, mis võimaldaks peavalusid diagnoosida senisest hõlpsamini.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: