Tervis

Sumisevas baaris kaaslase mitte kuulmine võib olla seotud dementsusega

03.08.21 TERVIS ... Kuulmine on miski, mida enamik meist peab enesestmõistetavaks. Uus uurimus näitab aga, et täiskasvanud peaksid tähele panema muutusi kuulmises, sest kuulmisraskused võivad olla seotud dementsuse ehk nõdrameelsuse tekkega vanemas eas.

Lutsar: Inglismaa langenud näite on vara piirangute kaotamisega seostada

26.07.21 VÄLISMAA ... Nädal tagasi kaotati Inglismaal pea kõik koroonapiirangud, misjärel asusid Suurbritannia nakatumisnumbrid langema. Eesti teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütleb, et seoste tõmbamine nende kahe sündmuse vahele on veel ennatlik.

Graafik: koroonavaktsiini on saanud ligi 250 miljonit EL-i elanikku

21.07.21 TERVIS ... Nädala keskpaigaks oli saanud Euroopa Liidus vähemalt ühe koroonaviiruse vastu aitava vaktsiinisüsti peaaegu 247 miljonit inimest ehk üle 55 protsendi ühenduse elanikest. Eesti jääb liidu keskmisele endiselt alla.

Jäärade kastreerimine pikendab nende eluiga

21.07.21 TERVIS ... Kastreeritud isalammastel ehk oinastel kulgeb geenidest sõltumatu vananemine aeglasemalt. Asi võib olla selles, et kastreeritud loomadel eritub kehas vähem androgeeni hormooni, mis kiirendab epigeneetilist vananemist, selgus rahvusvahelisest uuringust.

Halvatud mehe ajulained muudeti esimest korda kõneks

19.07.21 TERVIS ... Ameerika teadlased töötasid esimestena maailmas välja seadme, mis teisendas halvatud mehe ajulained terviklikeks lauseteks.

Koroonavaktsineerimine kaardil: lõhe EL-i riikide vahel laieneb

15.07.21 TERVIS ... Kui suurem osa Lääne- ja Kesk-Euroopa riikidest on jõudnud vaktsineerida vähemalt korra enam kui 55 protsenti oma elanikest, siis enamikes Euroopa Liiduga hiljem liitunud maades on nende osakaal enam kui kümme protsendi võrra väiksem.

Elavaist malaarianugilistest vaktsiin on paljulubav

13.07.21 TERVIS ... Võidujooks malaaria eest kaitsva vaktsiini leidmiseks jätkub. Siiani on ametliku heakskiidu saanud vaid üks vaktsiin, mille tõhusus on samas võrdlemisi madal.

Koroonaviirus suudab kahjustada aju mitmel erineval viisil

12.07.21 TERVIS ... Koroonasse haigestumisega kaasnevad aeg-ajalt kesknärvisüsteemiga seotud sümptomid, nagu pikaajaline loidustunne või peaajupõletik. Värske ülevaade vihjab, et lisaks aju tugirakkude nakatamisele võib vähendada viirus organisse jõudva vere hulka ja viia aju kahjustava immuunvastuseni.

Suuruuring annab aimu koroonasse nakatumisega seotud geeniriskidest

09.07.21 TERVIS ... Ligi 50 000 koroonapatsienti haaranud geeniuuring annab aimu, kellel on suurem risk koroonaviirusega nakatuda, koroonat raskemalt põdeda ja võib juhatada uute ravimikandidaatideni. Uuringusse kaasati ka sadu Eesti geenidoonoreid.

Pfizer tahab uute koroonatüvede vastu välja töötada lisadoosi

09.07.21 VÄLISMAA ... Ravimitootja Pfizer otsib võimalust, kuidas oma koroonavaktsiini kaitset suurendada. Firmal on plaanis välja arendada lisaannus, mis kaitseks inimesi uute tüvede eest, vahendab CNN.

Kasulike mikroobide hankimiseks hügieenilatti langetama ei pea

07.07.21 TERVIS ... Esmakordselt 1980. aastatel sõnastatud arusaama järgi suurendab vähene kokkupuude mikroobidega varajases lapsepõlves immuunsusega seotud terviseriske. Hiljutises uurimuses väidavad teadlased, et vajaliku mikroobitaseme saavutamiseks igapäevase puhtuse arvelt kompromisse tegema siiski ei peaks.

Taimne ja loomne liha ei ole toitainete koostiselt samaväärsed

07.07.21 TERVIS ... Taimset liha, mis jäljendab pärisliha maitselt, lõhnalt, tekstuurilt ja välimuselt, pakutakse tänapäeval juba mõnegi toiduasutuse menüüs.

Leige vaktsineerimishuviga on hädas suurem osa endise idabloki maadest

06.07.21 TERVIS ... Ungarit kõrvale jättes jääb vähemalt ühe koroonavaktsiini doosi saanute osakaal endistes idabloki riikides alla Euroopa Liidus keskmise. Seejuures on vahe liidu vanemate riikidega viimastel nädalatel kasvanud.

Lutsar: tulevikus võiks koroona- ja gripivaktsiine koos teha

02.07.21 EESTI ... Inglise ülikooli University College London haigla on alustanud uuringut, vaatamaks, kas gripi- ja koroonavaktsiine on võimalik samal ajal manustada. Irja Lutsari arvates on ideel jumet.

Reoveeuurija: viirusleidude näit võiks kiiremini nullile läheneda

02.07.21 EESTI ... Koroonaviiruse hulk reovees on küll stabiilselt alanenud, ent viirusleidude hulk praeguse puhangu viimases faasis võiks kiiremini väheneda, osutas Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson murekohale.

Tuntud geenimuutmistehnika annab lootust eluohtliku päriliku haiguse raviks

30.06.21 TERVIS ... Geenide täppismuutmist võimaldavat tehnikat CRISPR saab kasutada esialgsete tulemuste põhjal ohutult ka inimkehas. Käputäie inimestega tehtud katses vähendas teraapia ohtliku valgu hulka rohkem, kui parim praegu kasutuses olev ravim, andes täiendavat lootust vähemalt mõningate pärilike haiguste ravimiseks.

Kaart: koroonavaktsiini on saanud iga teine Euroopa Liidu elanik

29.06.21 TERVIS ... Käesoleva nädala alguseks oli vaktsineeritud Euroopa Liidus koroona vastu vähemalt korra üle 220 miljoni inimese ehk pooled selle elanikud. Nakatunute arv on hakanud kasvama samal ajal mitmetes arengumaades, mis kasutavad Hiina vaktsiine.

Happelisem jämesool aitab bakteritel tervist turgutada

29.06.21 TERVIS ... Jämesoole happeline keskkond soodustab õunapektiinist võihappe tootmist, mis aitab omakorda varustada energiaga soolestikku katvat epiteelkude, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Stressi vähendamine aitab hallidele juustele kohati värvi anda

25.06.21 TERVIS ... Kui inimene pole veel loomuliku halliksminemise eas, võib stressi maandamine selle tõttu halliks värvunud salgud mõnikord taas värviliseks muuta.

Koroonaviirus tõstis nädalaga pead paaris Eesti asulas, kuid olukord on hea

25.06.21 TERVIS ... Reoveeuuringu sellenädalaste tulemuste kohaselt on viirusekandjaid Eestis üldiselt väga vähe. Samas leiab viirusnäite peegeldavalt kaardilt ka paar asulat, kus on viiruse levik uuringu põhjal laialdane.

Viirus taandub: reoveeuuringu kaart on valdavalt roheline

18.06.21 TERVIS ... Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse jätkuvat taandumist.

Jalgpalli MM-i ajal kasvab Saksamaal infarktide arv

18.06.21 TERVIS ... Brasiilias 2014. aastal toimunud jalgpalli meistrivõistluste ajal sattus Saksamaal infarkti tõttu haiglasse sadu patsiente enam kui sellele eelnenud ja järgnenud aastatel. Tulemused vihjavad, et haiglavõrk peaks arvestama oma tegevuste planeerimisel ka üleilmsete spordisündmustega.

Koroonavaktsineerimine graafikul: riigid kompavad karjaimmuunsuse piiri

17.06.21 TERVIS ... Esimesed maailma riigid hakkavad jõudma kokkuleppelise piirini, mille ületades hakkab tekkima ühiskonnas koroonaviiruse vastu karjaimmuunsus. Enamikul Euroopa riikidel, sh ka Eestil on selleni jõudmiseks aga veel pikk tee käia.

Eesti arstid vahetasid suitsumehe prestiiži tervema elu vastu

15.06.21 TERVIS ... Arstid on rahvatervise seisukohast omal moel suunanäitajad: nad korjavad mõne harjumuse enne teisi üles ja annavad varajast eeskuju harjumusest loobumiseks. Eesti arstid suitsetavad alates 1982. aastast üha vähem ning suhtuvad patsientide suitsetamisse samuti üha rangemalt, selgub Tartu Ülikoolis valminud doktoritöös.

Koroonaviiruse sisaldus reovees langes nädalaga veelgi

11.06.21 TERVIS ... Eesti eri piirkondade reoveeproovide keskmist koroonaviiruse sisaldust kirjeldavad indeksid on kõikjal languses, viitab Tartu Ülikooli juhitav uuring.

Teadlane: vaktsineeritutel on antikehad läbipõdenutest tugevamad

10.06.21 EESTI ... Antikehade püsivust pärast COVID-19 vastast vaktsineerimist uurinud teadlased leidsid, et vaktsineeritud inimestel on antikehad tugevamad, kui neil, kes on haiguse läbi põdenud. Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni kinnitusel on see väga positiivne uudis.

Vahe EL-i riikide koroonavaktsiiniga hõlmatuses ulatub üle 40 protsendi

09.06.21 TERVIS ... Pühapäeval ületas Eesti vähemalt ühe koroonaviiruse eest kaitsva süsti saanud inimeste arv 500 000 piiri. Euroopa Liidus tervikuna ületab vaktsineeritute osakaal 41 protsenti, kuid riigiti erineb hõlmatus märkimisväärselt.

USA-s anti roheline tuli esimesele Alzheimeri ravimile 20 aasta jooksul

09.06.21 TERVIS ... Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet kiitis esmaspäeval esimest korda ligi 20 aasta jooksul heaks uue paljutõotava Alzheimeri tõve ravimi ning saatis otsusega ravimiettevõtte aktsia kõrgustesse.

Euroopa ravimiamet otsustab teismeliste vaktsineerimise Modernaga juulis

09.06.21 VÄLISMAA ... Euroopa Ravimiamet (EMA) teatas, et loodab juulis langetada otsuse, kas USA biotehnoloogiafirma Moderna koroonavaktsiini võib kasutada 12-17-aastaste noorte kaitsepookimiseks.

Imikud võivad karta ka kõhubakterite tõttu

08.06.21 PSÜÜHIKA ... Ohu peale tugevalt hirmunud väikelaste soolestikukooslus on teistsugune kui tagasihoidlikuma hirmureaktsiooniga lastel, leiavad Michigani Osariigiülikooli ja Põhja-Carolina Ülikooli teadlased.

Eestlased tarbivad liiga palju soola

07.06.21 TERVIS ... Eesti inimesed söövad liiga palju soola, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) pilootuuringust. TAI toitumisuuringute osakonna vanemteadur Anu Aaspõllu sõnul võib liigne soolatarbimine endaga kaasa tuua kõrge vererõhu ning kujuneda võivad ka neeruhaigused.

Reoveeuuringu järgi pole Eestis enam kõrge viirustasemega kohti

04.06.21 EESTI ... Tartu Ülikooli koroonaviiruse reovee seireuuringu järgi nähtub, et viirus on Eestis jõudsalt taandunud: kõrge viiruslevikuga kohti enam pole.

Kolmandiku kuumast tingitud surmajuhtumite taga on kliimasoojenemine

01.06.21 KESKKOND ... Rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu kuuluvad ka Tartu Ülikooli teadlased, tõestas 732 linna ja 43 riigi andmete põhjal, et üle kolmandiku kuumast tingitud surmajuhtumitest on seostatavad inimeste põhjustatud kliimamuutustega.

Minutiloeng: mida vajab meie lihaskond toonuses püsimiseks?

31.05.21 TERVIS ... Sellel talvel väga palju treenida ei saanud. Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži TERE Kompetentsikeskuse ekspert taastusarst Varje-Riin Tuulik selgitab, kuidas oma lihaste eest hoolt kanda, kui on olnud palju istumist ja lamamist.

Kaart: Eesti vaktsineerimistempo jääb alla EL-i keskmise

28.05.21 TERVIS ... Nädala lõpuks oli vaktsineeritud Euroopa Liidus koroona vastu ligi 37 protsenti selle elanikest. Eestis jääb vaktsineeritute osakaal alla EL-i keskmise, kuid vahed on liidusisese järjestuse keskel väikesed.

Koroonaviiruse hulk väheneb reovees peaaegu üle kogu Eesti

28.05.21 TERVIS ... Viirusekogus väheneb reovees jätkuvalt peaaegu üle terve Eesti, viitab Tartu Ülikooli reoveeseireuuring. Üldpildist eristub märkmisväärselt vaid Ida-Virumaa, kus ületab viirusetase Eesti keskmist viis korda.

Uudne geeniteraapia tegi pimeda mehe osaliselt nägijaks

26.05.21 TERVIS ... Uut tüüpi silma närvirakke ümber ühendav geeniteraapia taastas osaliselt pimeda mehe nägemise.

KKK: peaaegu kõik, mida võiksid teada koroonavaktsiinide kohta

10.03.21 TERVIS ... Maailma tabanud koroonapandeemia seljatamiseks loodi rekordkiirusel erinevaid vaktsiine. Nõnda on mõistetav, et nende kohta on tekkinud ka ohtralt küsimusi, mille oleme kokku koondanud käesolevale lehele.

Enesehävituslikud mutantsääsed võivad säästa maailma putukamürkidest

25.05.21 TERVIS ... Ameerikas Florida osariigis lasid teadlased loodusse lahti geneetiliselt muundatud isased sääsed, et vähendada inimese jaoks ohtlikke nakkushaigusi kandva sääseliigi arvukust. Teadlased loodavad, et lähenemine aitab tulevikus piirata mürkide kasutamist.

Ecstasy põhitoimeaine MDMA võib leevendada traumajärgset stressihäiret

25.05.21 TERVIS ... Ecstasy narkootikumi peamine koostisosa MDMA võib korralikult leevendada trumajärgset stressihäiret ehk posttraumaatilist stressihäiret (PTSD), leidsid ameerika teadlased esialgses uuringus.

Uus psühhedeelikum päästis hiired depressioonist hallutsinatsioonideta

24.05.21 TERVIS ... Teadlased avastasid psühhedeelikumile sarnase aine, mis aitab hiiri depressiooni vastu hallutsinatsioonideta.

Koerad suudavad välja nuuskida üle 90 protsendi koroonajuhtudest

24.05.21 TERVIS ... Koeri saab välja koolitada tuvastama üle 90 protsendi koroonaviiruse juhtudest isegi siis, kui patsiendil pole sümptomeid. Nii selgub esmaspäeval Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Ülikooli avaldatud eelretsenseerimata uuringust.

Minutiloeng: mis aitab hingeldamise vastu?

24.05.21 TERVIS ... Kas olete bussile joostes end hingetuna tundnud? On see märk kehvast vormist või veab tervis alt? Selgitusi ja nippe annab Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse koostööpartner taastusarst Annelii Jürgenson.

Koroonaviiruse hulk väheneb reovees aeglaselt, kuid järjekindlalt

21.05.21 TERVIS ... Reovees leiduva koroonaviiruse kogus kahanev reovees jätkuvalt, kuid väga aeglaselt, selgub Tartu Ülikooli värskest uuringust. Samuti on jäänud vähemaks väga suure viirusesisaldusega proove.

Graafik: Euroopa Liidus ületas koroonavaktsineeritute arv 150 miljoni piiri

21.05.21 TERVIS ... Selle nädala lõpuks oli saanud vähemalt ühe koroonaviiruse eest kaitsva süsti Euroopa Liidus enam kui 150 miljonit inimest. Eesti langes vaktsineeritute osakaalu poolest liidu riikide seas keskmike sekka.

Kroonilised istujad peavad liikuma surmariski vähendamiseks arvatust enam

21.05.21 TERVIS ... Päevas üle 11 tunni istuvatele inimestele ei piisa tervise hoidmiseks ainult 30 minutist trennist päevas, leidis rahvusvaheline teadlasrühm. Lisaks rohkem pingutust nõudvale trennile tuleks päevas ka mõne tunni jooksul mõõdukalt liikuda: näiteks jalutada, koristada või aiatöid teha.

Valgelibled aitavad inimestel nanohõbeda mürgisust taluda

21.05.21 TERVIS ... Antibakteriaalsete omadustega nanomeetri suuruses hõbe võib inimkehasse jõuda läbi selle kasutuse meditsiinis, desovahenditega ja töödeldud tekstiilide kaudu. Inimkehasse jõudes ei põhjusta nanohõbe erilisi vaevusi. Kehas liikvele minnes muundub see kiiresti mõneks orgaaniliseks kompleksiks ja seejärel raskesti lahustuvaks sulfiidiks, selgus Eesti teadlase osalusel valminud uuringust.

Linnugrippi surnud luikedel olid ilmselt kaasuvad haigused

20.05.21 LOODUS ... Linnugripp on ohtlik eeskätt kodulindudele ja metslinnud levitavad taudi sageli ise haigestumata. Eestis tänavu linnugrippi surnud luikedel võisid niisiis olla muudki tervisemured, osutab põllumajandus- ja toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.

Imetajad saavad soolestikuga hingata

18.05.21 TERVIS ... Närilised ja sead suudavad mõnede vee-loomade kombel oma soolestiku abil hingata, leidsid Jaapani ja USA teadlased. Tuli välja, et hingamisraskuste korral päästaks pärasoole kaudu liikuv gaasiline hapnik või hapnikurikas vedelik vähemalt nende imetajate elu.

Lugeja küsib: miks on halb magada soojas toas?

18.05.21 TERVIS ... Suvehooaja lähenedes tekkis Novaatori lugejal küsimus, miks ei ole soodne magada soojas toas. Küsimusele vastab erahaigla Fertilitas kõrva-nina-kurgu- ja unearst Heisl Vaher, kes soovitab muuta oma magamiskeskkonna koopasarnaseks.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: