Tervis

Enneaegselt sündinud poisid vananevad meestena kiiremini

17.05.21 TERVIS ... Võrreldes normaalkaalus sündinud suguvendadega, ent ka enneaegsete tüdrukutega vananevad äärmises alakaalus sündinud poisslapsed suureks saades kiiremini, leidsid McMasteri Ülikooli teadlased.

Segadus "parim enne" kuupäevaga viib endiselt toiduraiskamiseni

17.05.21 TERVIS ... Inimestel kipuvad sageli sassi minema tootetähistused "parim enne ja "kõlblik kuni". Toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul tuleb tähelepanelik olla just "kõlblik kuni" tähistuse osas, sest selle kuupäeva kukkudes võivad toidus elutseda ohtlikud mikroorganismid.

Graafik: koroonavaktsineeritute osakaal langes Eestis alla EL-i keskmise

15.05.21 TERVIS ... Saksamaal ja Hispaanias hoogu kogunud vaktsineerimiskampaaniate mõjul oli saanud nädala lõpuks vähemalt ühe süsti ligi 31 protsenti Euroopa Liidu elanikest. Eestist rohkem on jõudnud oma elanikkonnast ühe doosiga hõlmata 11 liikmesmaad.

Reoveeuuring kinnitab: viirus annab tasapisi järele

14.05.21 TERVIS ... Reoveeuuringu kohaselt on koroonaviirus Eestis küll endiselt laialt levinud, aga võrreldes nädal varasemaga on olukord veidi paremaks läinud ja viiruse levik natuke tagasi andnud, ütles ERR-ile reovee seireuuringu juht ja Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson.

Inimese soolestik oli aastatuhande eest elurikkam

13.05.21 AJALUGU ... Ükski inimese söödud toit ei seeduks ilma rikkaliku bakterikoosluseta tema soolestikus, mis peegeldub ka tema fekaalides. Tuhatkonna aasta eest elanud inimeste väljaheiteid uurinud teadlased leidsid nüüd, et toonane mikrobioom oli praegusest oluliselt mitmekesisem.

Mesilastest võib saada uus koroonaviiruse kiirtest

13.05.21 TERVIS ... Hollandi Wageningeni Ülikooli teadlased teatasid esmaspäeval, et nad on koolitanud meemesilased koroonaviiruse ainulaadset lõhna tundes keeled välja sirutama, toimides omamoodi kiirtestina.

Ninast leitud antikehad annavad lootust koroonaviiruse leviku pidurdumiseks

13.05.21 TERVIS ... mRNA-põhist koroonavaktsiini saanud inimeste ninas ja suus leidub viirust tõrjuda aitavaid antikehi. Uuring lisab lootust, et peale haigestumise ära hoidmise vähendab vaktsiin vähemalt noorte seas ka võimalust viiruse levitamiseks.

Liikuvad lapsed on vaimselt võimekamad

12.05.21 TERVIS ... Kehaliselt aktiivsed lasteaialapsed on aasta hiljem koolis vaimselt võimekamad, leidsid Tartu Ülikooli teadlased.

Koroonavaktsiinikatsetused laste ja noorte seas on andnud häid tulemusi

11.05.21 TERVIS ... USA-s läbiviidud katsete põhjal andis hiljuti sealne toidu- ja ravimiamet loa 12–15-aastaste noorte vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiiniga. Katsed olid väga edukad ja annavad lootust, et sama lubatakse ka Euroopas, kommenteeris Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg.

KKK: peaaegu kõik, mida võiksid teada koroonavaktsiinide kohta

10.03.21 TERVIS ... Maailma tabanud koroonapandeemia seljatamiseks loodi rekordkiirusel erinevaid vaktsiine. Nõnda on mõistetav, et nende kohta on tekkinud ka ohtralt küsimusi, mille oleme kokku koondanud käesolevale lehele.

Sigade vaktsineerimine jätab olulise antibiootikumi inimeste jaoks

11.05.21 TERVIS ... Kolibakterivastane antibiootikum kolistiin võeti algselt kasutusele nii inimeste kui ka loomade raviks. Kõrvaltoimete tõttu jäi see aga aastakümneteks vaid veterinaaride kasutada, kuid hiljutised teadusarengud lubavad ainega taas inimesi ravida. Eesti Maaülikooli teadlased leidsid äsjases uuringus, et Eesti seakasvatajad tõmbavadki juba kolistiinikasutust koomale.

Uuring: ibuprofeen ei raskenda koroonaviiruse kulgu

10.05.21 TERVIS ... Kui mõni lugeja muretses, kas käsimüügiravimid nagu ibuprofeen annavad COVID-19 viirusele hoogu juurde, võib ta nüüd Ühendkuningriigi teadlaste uuringu valguses kergemalt hingata. Nimelt selgus, et uue koroonaviirusega haiglasse sattunud patsientide tervist ei mõjuta kuidagi nende varem tarvitatud valuvaigistid.

Minutiloeng: kuidas kodukontoris tervist hoida?

10.05.21 TERVIS ... Tööst kodukontoris on saanud argipäev ja karta on, et ega me endisel kujul kontoritööl käima hakkagi. Mida teha selleks, et ka kodukontoris püsiks vaim virge ja selg sirge, räägib Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala lektor Raivo Hein.

Pilguheit minevikku – 19. sajand muutis meditsiini teaduseks

08.05.21 AJALUGU ... Ülemöödunud, 19. sajand oli kaasajastumise protsessi alus ja muutis läänemaailma ajaloos peaaegu kõiki ühiskonna tahke, seal hulgas arstiteadust. Oma roll oli selle juures mängida ka baltisaksa teadlastel.

Graafik: EL-i riikide vaktsineerimistempo erineb kordades

07.05.21 TERVIS ... Kui Malta ja Ungari oli vaktsineerinud selle nädala lõpuks vähemalt korra enam kui 43 protsenti oma elanikkonnast, siis Bulgaarias jääb nende osakaal endiselt alla kümne protsendi. Eestist möödusid sel nädalal mitu lääneriiki.

Oodatava eluea langus läänes oli 2020 suurim alates teisest maailmasõjast

07.05.21 TERVIS ... Koroonaviiruse pandeemiast tingitud oodatava eluea langus oli eelmisel aastal paljudes arenenud riikides suurim alates teisest maailmasõjast või Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. Samas jäi see Eestis teistega võrreldes palju väiksemaks.

Tenson: koroonaviiruse hulk reovees on hakanud taas kasvama

07.05.21 TERVIS ... Võrreldes möödunud nädalaga on reovees leiduva koroonaviiruse hulk pea üle kogu terve Eesti veidi kasvanud, nendib reovee seireuuringu juht ja Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson.

Uuring: Pfizeri vaktsiin pakub Lõuna-Aafrika koroona vastu ülitõhusat kaitset

06.05.21 TERVIS ... Kuigi Lõuna-Aafrika variandil õnnestub nakatada Pfizer-BioNTechi vaktsiini saanud inimesi sagedamini kui algsel koroonaviirusel, kaitseb see endiselt väga tõhusalt haiguse raskelt läbi põdemise ja surma eest. Teise värske uuringu kohaselt aitab vaktsiin ülihästi ka Briti variandi vastu.

TÜ uuring: kanepit proovitakse esimest korda üha enam enne 16. eluaastat

06.05.21 EESTI ... Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuring näitab, et kanepi esmakordne tarvitamine leiab Eestis aset üha nooremates vanuserühmades – järjest enam proovitakse kanepit enne 16. eluaastat, osad ka juba enne 13. eluaastat.

Vähijuhtumite arv kasvab Eestis hoogsalt, kuid suremus langeb

05.05.21 TERVIS ... Vähki suremus Eestis ning laiemalt Euroopas on jätkuvalt langustrendis, samal ajal kui haigestumus aga kasvab, tingituna elanikkonna vananemisest. Kuigi tänu uutele meetoditele on võimalik haigusele jälile saada üha varem, tähendab see siiski paratamatult riigile lähiaastail täiendavaid väljaminekuid.

Vaktsineerimine hävitas rõuged

01.05.21 TERVIS ... Rõuged vaevasid inimkonda tuhandeid aastaid. Tänu vaktsineerimisele on haigus aga täielikult kadunud. Vaktsineerimine ise ongi tihedalt seotud just rõugetevastase võitlusega, jutustab Eesti Tervisemuuseumi külastusjuht Kent Joosep podcastis taskuhäälingus "Sünaps".

Koroonaviiruse sisaldus väheneb reovees visalt

30.04.21 TERVIS ... Koroonaviiruse sisaldus reovees püsib viimaste nädalate võrdluses üsna stabiilne, selgub Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu värsketest tulemustest.

Graafik: EL-is ületas koroonavaktsineeritute arv 100 miljoni piiri

30.04.21 TERVIS ... Selle nädala seisuga oli saanud vähemalt ühe koroonaviiruse eest kaitsva süsti enam kui 100 miljonit Euroopa Liidu elanikku. Üle 30 protsendi küündib vaktsineeritute osakaal kolmes riigis.

Külm kontor teeb paksuks ja annab meestele eelise

30.04.21 TERVIS ... Pärast pikka kodukontoris viibimist on tavapärane kontorirutiin kehale harjumatu ning kohanemine võib mõjutada töölenaasja tervist ja vormi. Muu hulgas võib inimese kehakaalu kergitada liiga jahe kontor, mis aeglustab eriti just istuva töötaja ainevahetust.

Koroonast viidud lõhnataju aitab taastada kodune lõhnateraapia

28.04.21 TERVIS ... Kui praegu haaravad paljud COVID-19 läbipõdemise järel lõhnataju kaotanud inimesed steroidide järele, siis värskes ülevaateuuringus soovitab rahvusvaheline teadlasrühm lõhataju taastamiseks hoopis oma nina erinevate lõhnadega uuesti harjutada.

Koroonaviirus hävib kuuma käes vähem kui sekundiga

28.04.21 TERVIS ... Teadlased on avastanud koroonaviirusel SARS-CoV-2 uue nõrga koha. Ameerika Ühendriikides tehtud katse näitas, et see kogu maailma enam kui aasta jooksul pinge all hoidnud haigusetekitaja muutub mõõdukas kuumuses peaaegu silmapilkselt ohutuks.

Merits: vaktsiinid annavad tõhusa kaitse ka uute viirusetüvede vastu

27.04.21 EESTI ... Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et ühiskonnas liigub ekslik arusaam sellest, et olemasolevad vaktsiinid ei anna uute koroonatüvede vastu kaitset. Tema sõnul ei tähenda antikehade väiksem hulk ilmtingimata väiksemat kaitset ja kui näiteks vaktsiin LAV-i tüvega nakatumist ära ei hoia, siis piirdub haigus kergema köha või nohuga.

Vastsündinu eristab hääle kõrgust sama hästi kui täiskasvanu

27.04.21 PSÜÜHIKA ... Ehkki väikelaste kuulmist on uuritud põhjalikult, polnud teadlastel seni aimu, kuidas kuuleb suulist keelt paaritunnine imik. Kas oskus eristada kõne moodustavaid helisid on kaasasündinud või võtab selleks tarvilike närvivõrgustike areng aega? Nüüd lõid Hispaania teadlased uue metodoloogia, mille abil küsimusse selgust tuua.

Uus vaktsiin annab lootust malaaria seljatamiseks

27.04.21 TERVIS ... Poolt tuhandet väikelast haaranud uuring näitab, et Oxfordi Ülikooli teadlaste juhtimisel loodud malaariavaktsiini tõhusus küündib 77 protsendini. Ehkki vaktsiin tuleb enne selle kasutuselevõttu panna proovile täiendavates kliinilistes katsetes, annavad tulemused arengumaadele lootust pärast aastakümneid kestnud viljatuid otsinguid.

Tšornobõli veteranide lapsed võivad kergendatult hingata

26.04.21 TERVIS ... Tšornobõli tuumakatastroofi järel piirkonda saastest puhastama saadetud inimeste lastel ei esine tavapärasest rohkem uusi geenimutatsioone. Avariiga seostavate kilpnäärmevähijuhtumite taga olevates mutatsioonides pole aga midagi eriskummalist, mistõttu saab kasutada nende raviks end juba tõestanud võtteid, selgub kahest värskest uuringust.

Lugeja küsib: kas sääsed levitavad koroonat?

22.04.21 LUGEJA KÜSIB ... Kui putukateadlaste sõnul algab Eestis peagi sääsehooaeg, tekkis Novaatori lugejal küsimus, kas sääsed kannavad uut koroonaviirust edasi ja süvendavad seeläbi pandeemiat. Vastab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.

Graafik: Euroopa Liidus on vaktsineeritud koroona vastu pea iga viies

21.04.21 TERVIS ... Selle nädala teisipäevaks oli saanud Euroopa Liidus vähemalt ühe koroonaviiruse eest kaitsva vaktsiinisüsti enam kui 86 miljonit inimest ehk peaaegu iga viies. Riigiti võib näha hõlmatuses aga endiselt suuri lõhesid.

Kaugsõiduastronaute ähvardab äärmusliku eraldatuse tõttu masendus

21.04.21 PSÜÜHIKA ... Nii kosmoseavarus kui ka jäised poolused on seal töötavale inimesele äärmuslikud keskkonnad. USA teadlaste uuring annab Antarktika uurimisjaamade näitel aimu, kuidas inimeste vaimne tervis äärmuslikus eraldatuses enesetunne halveneb ja mida astronaudid tulevikus selle allakäigu aeglustamiseks teha saavad.

Uute koroonatüvede hävitamiseks on vaja rohkem antikehi

20.04.21 TERVIS ... Brasiilia ja Lõuna-Aafrika koroonatüve neutraliseerimiseks läheb tarvis oluliselt rohkem antikehi kui praegu Euroopas laialt levinud viirustüvede puhul, vahendab ravimiamet. Seejuures pole suurt vahet, millise vaktsiini tagajärel kaitsvad antikehad tekkisid.

Loomaarst: lemmikut võiks vaktsineerida regulaarselt

20.04.21 TERVIS ... Kevadel viivad inimesed oma lemmikloomi rohkem õue, kus paraku ootavad loomi lisaks päikesele ka haigustekitajad. Loomade kiirabikliiniku veterinaar Kristina Taukul soovitab kasse-koeri vaktsineerida regulaarselt ja küülikuid kindlasti kevadel.

Baltikumis kinnitab kanda sääskedega koeralt inimesele leviv ümaruss

20.04.21 TERVIS ... Kui soojeneva kliima mõjul muutub Euroopa põhjapoolsete riikide õhk soojemaks, saavad siin edukamalt levida soojalembesed parasiidid. Nüüd kaardistas Eesti teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline uuring koeralt inimesele leviva parasiidi Dirofilaria repens üha laiemat levikut Eestis, Lätis ja Leedus.

Zoomi-väsimust tekitab iseenda peegelpildi vahtimine

19.04.21 TERVIS ... Rohkete videokõnede ajastul on aina enam juttu sellega kaasnevast kurnatusest. Hiljutisest uuringust selgus, et Zoomi-väsimuse oluline põhjus on tundidepikkusest iseenda peegelpildi vaatamisest tekkiv ärevus. Eriti vastuvõtlikud on sellele just naised.

Nõukogude kosmonaute turgutanud mikroobiravist võib olla kasu ka tänapäeval

19.04.21 TERVIS ... Tänapäeva kosmosemeditsiinis on hakatud otsima viise, kuidas soolestiku mikrobioota turgutamisega tugevdada astronautide tervist pikkade kosmoselendude ajal. Vähem on teada asjaolu, et sellesama küsimusega tegeleti Tartu Riiklikus Ülikoolis juba pool sajandit tagasi. Teadlased usuvad, et tollase uurimistöö tulemustest võib kasu olla ka tänapäeval.

Mis ikkagi on vaktsiini sees?

17.04.21 EESTI ... Vaktsiini koostis infolehel võib silme eest kirjuks võtta, valdav osa neist ainetest on siiski vanad tuttavad ravimitööstusest või lausa köögikapist. Teaduse jaoks on uus tõepoolest COVID vaktsiinide toimeaine ehk see aine, mis vaktsiinis haiguse vastu kaitse annab. ERR avab ravimiameti töötajate Pille Sääliku, Triin Suvi, Kristiina Karro ja Reet Rumvolti abil nelja Eestis kasutusel oleva vaktsiini koostise.

Kuuldused pimesoole tarbetusest on liialdatud

17.04.21 TERVIS ... Pimesoolest kuuleme tavaliselt siis, kui keegi ütleb, et tal seda enam pole: tekkis põletik ja lõigati ära. Ja tavaliselt palju rohkem ei osatagi lisada. Tegelikult on pimesoolel põnev ajalugu ja oluline roll meie kõigi elus. Seda kõike Tervisemuuseumi värske podcast lahkabki.

Teadlased lõid ahvi ja inimese kimäärembrüod

16.04.21 TERVIS ... Kui ristata omavahel ahv ja inimene, siis mis on tulemus? Rahvusvaheline teadlasrühm jõudis vastusele sammu lähemale, sest ristas omavahel ahvi ja inimese rakke. Kimäär-embrüote eluiga ulatus laboris vähemalt 19 päevani.

Reoveeuuring näitab viiruse kerget taandumist

16.04.21 EESTI ... Reovee seireuuringu tulemuste kohaselt on koroonaviiruse levik suuremates linnades paar viimast nädalat kerges languses, ent siiski kõrgel tasemel.

Meestearst: armastavas suhtes mehed on tervemad

15.04.21 TERVIS ... Eesti mehed pöörduvad tervisemurega arsti poole üha julgemalt, leiab meestearst Kristjan Pomm. Oma tervist aitaks meestel paremini hoida aga tasakaalus toitumine, hea vaimne tervis ning armastavad suhted lähedastega.

Koroonavaktsineeritute osakaal erineb EL-i riikides ligi viis korda

14.04.21 TERVIS ... Kui Maltal ja Ungaris oli selle nädala alguseks saanud vähemalt ühe koroonasse haigestumise eest kaitsva vaktsiinisüsti enam kui 30 protsenti elanikkonnast, siis Bulgaarias jäi nende osakaal veel alla seitsme protsendi.

Puust ja punaseks: mida võiks teada Jansseni koroonavaktsiinist

13.04.21 TERVIS ... Sel neljapäeval jõuab Eestisse esimene kogus Jansseni ehk Johnson&Johnsoni COVID-19 vastast vaktsiini. Novaator tegi sel puhul ülevaate peamisest, mida Jansseni vaktsiini kohta teada võiks.

Plastimolekulid häirivad ajus närviimpulsse

13.04.21 TERVIS ... Plastist veepudel on klaaspudelist märksa kergem, kuid keskkonnale ja tervisele võib plast olla ohtlikum. Saksa teadlased on nüüd kindlaks teinud, et plastpudelite koostises laialt kasutatavad ained bisfenool A ja bisfenool S häirivad närviimpulsside edastamist ajus.

Uuring: krooniline ninakinnisus viitab muutustele ajuaktiivsuses

12.04.21 TERVIS ... Alatasa ummistunud põskkoopad võivad USA teadlaste äsjase uuringu järgi kuulutada uusi eesootavaid tervisemuresid. Uurimisrühm leidis nimelt võimaliku seose kroonilise põskkoopapõletiku ja kahjulikuks muutunud ajuaktiivsuse vahel. Kahe nähtuse seos vajab aga täiendavat uurimist.

Reoveeuuring: koroonaviiruse levik on veidi vähenenud

09.04.21 TERVIS ... Üle-Eestilise reoveeseire uuringu tulemused näitavad, et viimase nädalaga on suuremates linnades koroonaviiruse levik veidi vähenenud, kuid on endiselt laialdane.

Arst: psüühikahäirega inimeste arv pole veel massiliselt kasvanud

08.04.21 PSÜÜHIKA ... Oxfordi Ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et igal kolmandal COVID-19 läbipõdenul esineb neuroloogilisi või vaimse tervise probleeme. PERHi statsionaarse ravi ülemarst-psühhiaater Merit Kudeviita tõdes, et Eestis tohutut psühhiaatriliste probleemidega inimeste lisandumist ta Eestis ei nänud pole, kuid põhjapanevaid järeldusi teha on veel vara.

Gaasplasma võib aidata tulevikus vähktõbe ravida

08.04.21 TERVIS ... Vähk on Eestis surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja seetõttu on uute tõhusamate ravimeetodite leidmine väga oluline. Üks paljutõotav võimalus on madalatemperatuurilise gaasplasma kasutamine, kirjutab Tartu Ülikooli inimese füsioloogia kaasprofessor Sirli Raud.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: