Tervis

Neli soovitust lastes ja noortes seksuaalteadlikkuse kasvatamiseks

15.02.19 ... Seksuaalkasvatuses vajavad teadlikku õpet nii lapsed kui ka täiskasvanud, leiavad Tartu Ülikoolis pornograafiat uuriv Anett Männiste ning koolilapsi õpetav kogemusnõustaja Epp Kärsin.

Tehnikaülikooli magistritöö: sularaha on täis mikroobe

15.02.19 ... Kui võrrelda paberraha mikroobidega saastatust polümeerraha saastatuse tasemega, kuid selgus, et raha materjal ei mängi siin rolli: mõlemat tüüpi rahad on samal tasemel mikroobidega kaetud.

Uurijad: pornograafilist meediasisu peab tarbima teadlikult

14.02.19 ... Eestis on tehtud mitu uuringut, milles analüüsitakse pornograafilise meediasisu tarbimist. Küll pole need uuringud otseselt pornograafilise materjali tarbimist uurinud, pigem sidunud selle negatiivsete nähtustega, näiteks seksuaalse väärkohtlemisega. Ühte nad kinnitavad: paljudel noortel on kokkupuuteid pornograafilise sisuga.

Lugeja küsib: kas geene on võimalik varastada?

13.02.19 ... Kas geene on võimalik varastada või vahetada? - esitab Tiit küsimuse ERR Novaatori toimetajatele. Kas on võimalik tekitada James Bondi filmidest tuntud olukord, kus geenide manipuleerimisega muudetakse tundmatuseni inimese välimust, rassi, vanust.

Inimeste soolestikust leiti sadu senitundmatuid mikroobe

12.02.19 ... Tuhandete inimeste kõhust võetud DNA proove uuel viisil uurinud teadlased leidsid peaaegu 2000 uut bakteriliiki. Töö autorite sõnul võib tõusta tähelepanekutest tulevikus kasu nii haiguste diagnoosimisel kui ka sellele järgneval ravil.

Uuring: naiste ajud on meeste omadest aastaid nooremad

11.02.19 ... Uuringus, kus sünnikuupäeva asemel võeti aluseks aju ainevahetus ehk hapniku ja glükoosiga varustatus, leiti, et naiste ajud on meeste omast keskmiselt 3,8 aastat nooremad. Avastus võib aidata selgitada, miks naiste mõistus püsib vanemas eas suurema tõenäosusega terav kui meestel, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Teadlane õpetab, kuidas ohutult suuskadega mäest laskuda

11.02.19 ... Pisutki lumerohkem talv toob Eestimaa inimesed suuskadele. Selle juures on tähtis meeles pidada, et iga lihtsamgi liikumine vajab kindlasti vaimu ja keha koostööd, leiab Kaarel Zilmer, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse lektor ja suusaõpetaja.

Eestis on tänavu juba neli inimest leetritesse haigestunud

08.02.19 ... Eestis on tänavu leetritesse haigestunud juba neli täiskasvanut, kellest kolm tõid nakkuse kaasa reisilt, lisaks nakatusid eelmise aasta lõpus leetritesse ka Tais käinud vaktsineerimata ema ja laps.

Kaalujälgimisrohud vähendavad sääskede verejanu

08.02.19 ... Inimeste söögiisu vähendamiseks loodud ravimid aitavad kärpida ka sääskede verenälga. Avastuse teinud teadlased loodavad, et see avab tulevikus võimaluse suuremate riskide sääsepopulatsiooni vähendamiseks.

Uuring: vanaemadest oli lastele evolutsiooniliselt kasu, kuid teatud piirini

08.02.19 ... Loomariigis ei lõpeta elujõulised emased sigimist just väga sageli. Kaks värsket uuringut pakuvad tuge hüpoteesile, mille kohaselt parandab menopaus väljavaateid oma järeltulijate laste ellu jäämiseks. Samas näis olevat kasulikul mõjul vähemalt minevikus selged piirid.

Eakate alakaalulisust põhjustab järjest enam üksildus

08.02.19 ... 50 protsenti taani eakatest, kes haiglasse sisse võetakse, on alakaalulised - kas ei tundu ootamatu? Heaoluühiskonnas ja alakaalulised? Aga nii on ning ERR Novaator koos Vikerraadioga uuris selle põhjusi ning seda, kas sama probleemi võib täheldada ka Eestis.

Puu- ja köögivili teevad õnnelikuks

06.02.19 ... Puu- ja köögivilju on ammu tervislikuks toiduks peetud, kuid Briti teadlaste uuringust selgub, et need toiduained tugevdavad peale füüsilise tervise ka vaimset heaolu ehk õnnelikkuse tunnet.

Abielus inimestel on parem tervis

04.02.19 ... Abielus mehed ja naised haaravad objekte tugevamalt kui nende vallalised sookaaslased. Abielus olevate meeste hulgas on kõige tugevam haare just neil, kellel on olnud rohkem kui üks naine, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Kõige aktiivsemad geenidoonorid on olnud saarlased

03.02.19 ... Eestis on kogutud juba üle 150 000 geeniproovi. Veel sel aastal tahetakse jõuda 200 000 geeniproovini, mis annab geenivaramu juhi Andres Metspalu sõnul Eesti elanike geenidest juba analüüsimiseks täieliku pildi. Kõige aktiivsemad geenidoonorid on seni olnud saarlased.

Hommikusöögi söömisega siiski kaalu ei langeta

01.02.19 ... Hommikusööki peetakse päeva kõige tähtsamaks söögikorraks. Värske metaanalüüsi põhjal pole mõtet aga loota, et see aitab inimestel kaalus alla võtta või isegi seda säilitada.

Uuring: e-sigaretid aitavad suitsetamisest loobuda, kuid vaid neist ei piisa

31.01.19 ... E-sigaretid aitavad jätta suitsetamist maha edukamalt kui teised nikotiini asendavad vahendid. Soovitud tulemuste saavutamiseks peab kaasnema sellega aga ka järjepidev nõustamine, viitab värske uuring.

Mineviku tippvorm aitab hiljem kiiremini lihaseid kasvatada

30.01.19 ... Kasuta või kaota – lipukiri peab paika nii aju- kui ka lihastoonuse säilitamise puhul. Värske ülevaade viitab aga, et mineviku tippvormist on kasu isegi pärast lihaste kõhetumist ja võib anda eelise ka dopingut kasutanud sportlastele.

Kõhuviiruse põdemise järel võib inimene teisi nakatada veel terve nädala

29.01.19 ... Nn kõhugripp ehk noro- ja rotaviirused on keskkonnatingimustele väga vastupidavad, mistõttu tasub teada, et haiguse läbi põdenud inimene võib teisi nakatada veel mitu päeva pärast tervenemist ning viirus püsib nakkusohtlikuna pindadel, näiteks laudadel ja ukselinkidel, veel päevi.

Inimese eluiga sõltub elustiilivalikuid mõjutavatest geenidest

29.01.19 ... Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri on nimeste eluea andmetega viinud kokku tema peamine uurimisvaldkond biostatistika. Uurimistulemustest selgub, et inimese eluea pikkust mõjutavad põhitegurid on seotud tema elustiiliga, kusjuures kõige tähtsam riski suurendav tegur on suitsetamine.

Nõudlik töö kasvatab naiste kehakaalu

28.01.19 ... Uued kohustused, pidev nõue uusi asju õppida ja vastutuse kasv on see, mis võib ühtlasi panna suurenema ka naiste kehakaalu. Ja siinkohal on oluline rõhutada just mõju naistele, sest meestele sellist mõju ei näi olevat.

Saledus ei sõltu ainult toitumisest, vaid ka DNA-st

28.01.19 ... Paljudel inimestel on saledaid sõpru, kes väidavad, et nad ei võta kaalus juurde isegi siis, kui nad toituvad ebatervislikult. Neil võib õigus olla. Hiljutisest uuringust selgub, et mitmed tükid DNA-st on seotud väiksema kehakaaluga, mis omakorda viitab sellele, et saledus on geneetiliselt määratud. Tulemused viitavad ka sellele, et saledus võib olla pärilik, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

TÜ teadlased aitavad kokku viia kolme maailmajao inimeste geeniandmed

25.01.19 ... 18 teadusorganisatsiooni alustavad ühisprojekti, millega jagatakse teadlaste vahel esmakordselt üle miljoni Aafrika, Kanada ja Euroopa geeniandme. Projektiga seotud Tartu Ülikooli arvutiteadlased loovad suuremahuliste geeniandmete analüüsimiseks vajalikud tööriistad.

Tööstressi tekitab 120 tegurit, teiste hulgas suhted tööl ja kehv juhtimine

25.01.19 ... Paljud tööandjad ei teagi, et alates tänavu jaanuarist on neil kohustus kaardistada töökohal tööstressi põhjustavaid tegureid. ERR Novaator koos Vikerraadioga uuris, mis peaks selle seadusemuudatuse tulemusena hakkama meie töökohtades muutuma ning mida saavad inimesed ise teha, et tööstressiga toime tulla.

Teadlased esitlesid planeedisõbralikku toidusedelit

24.01.19 ... Ühtaegu planeedi kasvava elanikkonna ära toitmiseks ja Maa ökosüsteemide säilitamiseks on inimeste toidusedeli radikaalselt muutmine möödapääsmatu, järeldab 37 teadlasest koosnev rahvusvaheline töörühm.

Inimeste geene muutnud hiina teadlane lasti lahti

23.01.19 ... Shenzheni Teadus- ja Tehnoloogia Lõunaülikoolis teatas kahe tüdruku geenide muutmist kirjeldanud hiina teadlase Jiankui He vallandamisest. Juurdluse tulemuste kohaselt tegutses He omapäi ja rikkus uurimistöö käigus riiklikult kehtestatud keelde.

Miks tekib kontoritöötajatel väsimus ja kuidas luua ergonoomiline töökoht?

23.01.19 ... 68% Eesti kontoritöötajatest tunnevad alaseljas valusid, on selgunud Tartu Ülikooli doktorandi teadustööst. Selle autor Triinu Sirge tutvustas "Terevisioonis", kuidas luua ergonoomilisi töökohti, et selliseid probleeme oleks vähem.

Lapsepõlve kasvutingimused mõjutavad vaimse võimekuse muutust keskeas

22.01.19 ... Haridusel, ameti keerukusel ja harivatel tegevustel on vaid üks väike roll meie vanuriea vaimse võimekuse määramisel, selgub värskest San Diego meditsiinikooli uuringust. Oluline on hoopis pöörata tähelepanu lapsepõlve kasvutingimustele, kuid intellektuaalseid tegevusi ei tasu unarusse jätta ka keskeas.

Teadlased said teada, kuidas palavik terveneda aitab

21.01.19 ... Mida head teeb palavik? Hiina teadlased selgitasid välja, et kui kehatemperatuur tõuseb, käivitub teatavates immuunsüsteemi rakkudes mehhanism, mis paneb nad kehasse tunginud haigustekitajate poole liikuma.

Teadlased suutsid panna rinnavähi rakud muutuma rasvkoeks

18.01.19 ... Pole ühtainsat täielikult ja universaalselt toimivat vähiravimit, kuid järjest tuleb avastusi, mis on paljulubavad erinevat tüüpi vähi vastu võitlemisel. Baseli Ülikooli teadlased suutsid pilootkatses näidata, et rinnavähirakke on võimalik meelitada muutuma rasvkoe rakkudeks. Seegi on samm lähemale ühele vähiravi võimalusele.

Tartu Ülikooli teadlased tegid elu alusprotsesse uurides tähtsa avastuse

17.01.19 ... Tartu Ülikooli molekulaarbioloogid lõid uue meetodi, et uurida valku tootva molekulaarse masina – ribosoomi – tööd. Edaspidi saab seda kasutada ka ravimite toime uurimiseks.

Sportimisel vabanev hormoon võib kaitsta Alzheimeri tõve eest

14.01.19 ... Sportimisel vabanev hormoon võib kaitsta aju Alzheimeri tõve eest. See võib selgitada ka kehalise aktiivsuse teada-tuntud head mõju vaimsele võimekusele.

Viis aastat Ebolat: tapva troopikahaiguse vastu puudub huvi ja tõhus ravi

13.01.19 ... Kolm Aafrika riiki kokkuvarisemise äärele viinud Ebola on tagasi löödud. Enam kui viie miljardi dollari suurusele majanduskahjule ja 10 000 ohvrile pole aga teadlaste sõnul näha, et maailm teeb järgmise epideemia vältimiseks tõsiseid pingutusi.

Suhkruasendajate kasulikkuse kohta napib tõendeid

08.01.19 ... Suhkru asemel selle kunstlike asendajate kasutamine ei paranda inimeste tervist. Samal ajal napib tõendeid ka nende tervistkahjustava mõju kohta, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni tellitud analüüsist.

Toidulisa-fosfaadid võivad vähendada kehalist aktiivsust

08.01.19 ... Inimesed liiguvad tänapäeval üha vähem. Põhjus ei ole mitte ainult nutitelefonide levikus, sest nutitelefonist saab ka ringi liikudes näiteks klappide kaudu Vikerraadiot kuulata.

Kas toidulisandid parandavad sooritust? TÜ doktoritöö annab vastuse

07.01.19 ... Mitmed sportlased tarbivad toidulisandeid, sest usuvad, et see muudab nende treeningud tõhusamaks ja parandab võistlustulemusi. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös testiti kolme toidulisandi tõhusust.

Joller: vaktsineerimise sund soodustaks valeinfo levikut veelgi

05.01.19 ... Perearst Karmen Joller ei leia, et vaktsineerimine tuleks kohustuslikuks teha, sest vaktsineerimisvastasus võib selle tõttu veelgi hoogustuda.

Tartu Ülikooli teadlased otsivad ravimisõltuvuse vastu toimivaid lahendusi

05.01.19 ... Ainuüksi Tallinnas tehti mullu häirekeskusele narkootikumide üledoosi tõttu 1396 väljakutset, mida on 193 võrra enam kui 2016. aastal. Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul näitab statistika, et narkootikumide üledoosist põhjustatud surmades ei ole langussuundumust saavutatud.

Rahvatarkus vs teadus – mida teha, et sünniks just poiss või tüdruk?

03.01.19 ... Rahvatarkus ja terve mõistus on ikka tervitatavamad kui ülemõtlemine. Seda ka laste saamisel. Samas on meie pärimuses ringi liikumas rahvatarkust, mida jagatakse ka tänapäeval erinevates foorumites ja artiklites. Kuivõrd need üleüldse paika pidada saavad uurisime teadlaselt, viljatusravi ja viljakuse teemadega lähemalt kokku puutub.

Alkoholivaba jaanuar mõjub hästi veel augustiski

31.12.18 ... Kui Eestis on kampaania "Septembris ei joo", siis Austraalias ja USAs tehakse alkoholivaba kuu hoopis jaanuaris ning see kannab nimetust "Kuiv jaanuar". Tuleb aga välja, et lisaks alkoholist hoidumisega kaasnevatele heade tervisemõjudele on sellel ka pikaajalisem mõju: jaanuaris alkoholipaastu pidajad joovad vähem ka augustis.

Suitsetamise mahajätmist hõlbustab alkoholist loobumine

28.12.18 ... Kui plaanite suitsetamisest loobuda, siis on abi, kui lõpetate ka alkoholi tarvitamise, selgub Oregoni osariigi ülikooli teadlaste uuringust.

Joobes äädikakärbsed aitasid mõista, mida alkohol ajuga teeb

28.12.18 ... Uue aasta saabumine päädib keskööl mitmete inimeste jaoks šampanjaklaasist kihiseva vedeliku rüüpamisega. Rühm teadlasi on saanud nüüd parema ülevaate, mis põhjustab kerge joobega seotud eufooriat ja näilist erksust.

Vaidlus inimeste surelikkuse üle kogub hoogu

27.12.18 ... Kõik surevad või nii see paistab. Täiskasvanuikka jõudes kahekordistub risk hinge heita iga üheksa aasta tagant, hakates elu lõpus taas langema. Nähtus võib taanduda inimlikele eksimustele ja soovmõtlemisele, järeldab sellele selgitust otsinud Austraalia demograaf.

Kas mul on gripp ja teised korduma kippuvad küsimused

19.12.17 ... Kui möödunud nädalal oli Eestis ja Euroopas grippi nakatunute arv veel suhteliselt väike, siis pikkade pühade järel on hakanud nii mõneski töökollektiivis read hõrenema. Gripi vastu vaktsineerimiseks pole aga veel hilja.

Aknet võivad põhjustada karvanääpsugeenid

27.12.18 ... Vistrikud ja vinnid ehk peenemalt öeldes akne on nahahäda, mis vaevab või on vaevanud teismeeas või 20. eluaastates nelja inimest viiest. Briti ja Prantsuse teadlased on nüüd avastanud aknega seonduvaid geenivariante ja loodavad, et avastus aitavad leida akne vastu uut ja paremat ravi.

Vanimast joonistusest GMO-lasteni: teadusmaailma 10 tähtsat lugu aastal 2018

21.12.18 ... Kliimamuutuste paratamatus, esimesed muudetud geenidega lapsed ja punasel planeedil laiuv tulisoolane järv on vaid mõned näited lugudest, mis panid sel aastal ERR Novaatori toimetajaid esmalt ahhetama ja seejärel sügavalt järele mõtlema.

Geenivaramu sai kokku rohkem kui 100 000 uut geenidoonorit

20.12.18 ... Täna hommikuks oli oma geeniproovi andnud 100 895 uut geenidoonorit, mis tähendab, et Eestis on nüüdseks oma geeniinfo andnud teaduse ja tervishoiu kasutusse enam kui 152 000 inimest.

Laste allergiariski langetab iga täiendav lemmikloom

20.12.18 ... Iga täiendav kass ja koer, kellega imik lapseeas regulaarselt kokku puutub, vähendab hilisemas elus riski allergiate tekkeks, selgub Rootsis läbiviidud uuringust.

Uus geneetiline meetod suurendab kunstliku viljastamise edukust

18.12.18 ... Eesti teadlased lõid uue geenianalüüsi meetodi, mille abil määratakse RNA molekulide tase, et leida viljatusravi saavale naisele embrüo siirdamiseks õige aeg. TAC-seq`i meetod, mida hakatakse uuel aastal kasutama viljatusravikliinikutes, võimaldab odavalt ja valutult tuvastada ka mitmeid haigusi.

Pisike kiip aitab ohjeldada suurt söögiisu

18.12.18 ... 2017. aasta andmetel oli maailmas üle 700 miljoni lapse ja täiskasvanu, kes on ülekaalulised ning ülekaalulisuse pandeemia ei näi raugevat. Wisconsin-Madisoni Ülikooli teadlased on aga välja töötanud lahenduse, mis võiks seda probleemi aidata leevendada.

Infomüra moonutab maailmapilti ja tekitab stressi

17.12.18 ... Mida rohkem on meie ümber infot, seda rohkem stressi see meis tekitab ning lõpuks saame ümbritsevast keskkonnast oluliselt vähem meile olulist infot, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: