Tervis

Dementsusega vanurid päästab enesetapumõtetest arstide tähelepanu

22.09.20 ... Pea kuuendik kodus elavatest dementsusega eakatest mõtleb suitsiidist, selgus Tartu Ülikooli teadlaste osalusel kaheksas Euroopa riigis tehtud uuringust. Suitsiidimõtete olemasolust on teadlaste hinnangul vaja kindlasti teada saada, et pakkuda haigele sobivat ravi ja tema hooldajatele abi.

Kas harjutamine teeb meistriks või on see üks mõttetu sõnakõlks?

22.09.20 ... Ütlust "harjutamine teeb meistriks", on kuulnud ilmselt paljud. Põhjus, miks ühe tegevuse kordamine meid osavaks teeb, seisneb lihasmälus. Teadlased on tõestanud, et inimese lihasmälu toimib aga hoopis teisiti kui need mälu osad, kuhu talletuvad teadmised faktidest või sündmustest.

Teadlased asuvad uurima kooliaasta alguse mõju COVID-19 levikule

21.09.20 ... Esmaspäeval algab Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel koroonaviiruse levimuse uuringu üle-eestiline seirelaine, mille tulemused näitavad, kuidas on viiruse levikut mõjutanud kooliaasta algus.

Inimesed saatsid TAI teadlastele uurimiseks üle 6000 puugi

20.09.20 ... Tervise arengu instituut (TAI) palus tänavu esmakordselt saata endale puuke. Kampaania "Pane puuk posti" osutus erakordselt menukaks ja teadlastele uurimiseks laekus 6199 puuki.

Puue on diabeedihaigele lapsele sageli ainus võimalus tugiteenusele ligi pääseda

20.09.20 ... Puuetega laste vanemad on mures, sest sotsiaalkindlustusamet on jätnud just viimasel ajal paljud lapsed puudeastmeta või vähendanud endist puude astet. Ent puude olemasolu on enamasti ainus võimalus ligi pääseda sotsiaaltoetustele ja tugisüsteemile.

Suitsejatel tekib sagedamini surmav ajuverejooks

17.09.20 ... Soome kaksikute võrdlemisel tehtud uuring kinnitab, et suitsetajatel esineb sagedamini tihti surmaga lõppevat insuldivormi.

Viirus levib lauldes, eriti klusiilide tõukel

16.09.20 ... Rääkimine hõbe, vaikimine kuld, ütleb vanasõna. Laulmine pronks, võiks lisada Rootsi teadlaste värske uuringu põhjal.

Koroonapandeemia ajal sündis varasemast rohkem lapsi surnult

15.09.20 ... Kuna eriolukorra ajal polnud rasedate hoolekandeteenused alati kättesaadavad, sündis mitmel pool maailmas senisest rohkem lapsi surnult. Teadlaste sõnul peab sünnituseelne arstiabi olema rasedatele kättesaadav eriolukorrast hoolimata.

Viie riigi teadlased seavad Vene koroonavaktsiini kahtluse alla

15.09.20 ... Viie riigi teadlased tegid pöördumise, milles seadsid kahtluse Venemaa väited toimiva koroonavaktsiini väljatöötamisest.

Doktoritöö aitab hinnata jooksvalt neerudialüüsi tõhusust

15.09.20 ... Dialüüsraviga eemaldatakse kergesti väikese molekulaarmassiga veeslahustavaid ühendeid, keskmise suurusega molekulid võivad nõuda aga eriaparatuuri, selgub Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst. Neerudialüüsi tõhusust oleks võimalik hinnata jooksvalt optilise monitoriga.

Teadlased: koroonaviirust ei huvita meie soovmõtlemine karvavõrdki

15.09.20 ... Alates koroonaviiruse pandeemia puhkemisest selle aasta alguses on kirjeldatud enam kui 12 000 erinevat SARS-Cov-2 viiruse mutatsiooni, millest edukamad on jõudnud levida üle terve maailma. Seni kogutud andmetele toetudes on teadlaste sõnul vara loota, et viirus on muutunud nende tõttu vähem surmavaks, küll näib see aga levivat endisest paremini.

Viie aastaga on uue südame saanud 13 Eesti inimest

14.09.20 ... Viie aasta eest hakkasid Eesti arstid koostöös Soome arstidega tegema südamesiirdamisi. Selle aja jooksul on uue südame saanud 13 Eesti inimest.

Tulemusliku treeningu võti on trennivaba päev

14.09.20 ... Aktiivselt oma kehalise vormi parandamisega tegelevad inimesed võiksid vähemalt ühel päeval nädalas trenni vahele jätta. Lihased vajavad pingutusest taastumiseks mitu tundi ehk puhkepäeva vahele jätmine võib hea vormi saavutamist hoopis pidurdada, vahendab The Conversation.

Hiina kasutas koroonavaktsiini katsetamiseks sõdureid

14.09.20 ... Hiina sõjaväe teadlased aitasid välja arendada koroonaviiruse vaktsiini, mis on esimesena saanud heakskiidu piiratud kasutamiseks. Siiski on jäänud selgusetuks, kas vaktsiiniuuring on läbi viidud eetilistel põhimõtetel.

Ida-Viru koroonaviiruse uuring tõi välja haigustunnusteta nakatunud

11.09.20 ... Hiljuti lõppes Ida-Virumaale keskendunud seirelaine, mille tulemused kinnitasid, et koroonaviiruse varjatud levik on olemas. Uuringu käigus tehti kindlaks kolm nakatunut, kellel haigustunnused puudusid või olid väga tagasihoidlikud.

Paratsetamool muudab inimese käitumist riskantsemaks

09.09.20 ... Kui paratsetamool aitab leevendada näiteks peavalu, siis ühtlasi võib see sageli kasutatav ravim muuta inimese käitumist rohkem riskantsemaks, selgus värskest teadusuuringust.

Uuring: mesi aitab külmetust paremini leevendada kui tavaline ravim

07.09.20 ... Mesi on rahva seas tuntud kui köha ja külmetuse vastane ravim. Teaduspõhise selgituse saamiseks uurisid Oxfordi Ülikooli teadlased, kas mesi on parem köha ja nohu leevendaja kui tavalised käsimüügi ravimid.

Doktoritöö annab vihjeid, kuidas viirusega melanoomi ravida

07.09.20 ... Enamasti liigselt päikese käes olemise või solaariumis käimise tõttu tekkiv melanoom on maailmas üha kasvav probleem. Tallinna Tehnikaülikooli värske doktor Marina Teras uuris sestap võimalusi, kuidas melanoomi tõhusamalt avastada ja ravida.

Nohu kaitseb gripi eest

07.09.20 ... Teadlased on avastanud, et meil on gripiviiruse vastu olemas väike, aga tubli liitlane – rinoviirus. Tõepoolest, viirus viiruse vastu!

Mehed ja naised magavad isemoodi

07.09.20 ... Inimesed lähevad enamasti ikka õhtul magama ja ärkavad hommikul üles. Millal täpsemalt aga keegi magada või ärkvel olla eelistab, võib muidugi isikuti erineda.

Superarvuti pakkus koroonaviiruse kohta välja uue hüpoteesi

04.09.20 ... Tennessee Oak Ridge'i labori teadlased püstitasid superarvuti abil uue hüpoteesi, mis selgitab, miks räsib COVID-19 nakatunuid mõnikord väga rängalt. Mitmed sümptomid võivad olla seletatavad organismis ühe molekuli – bradükiniini – liiasusega, vahendab Medium.

Suuruuring: COVID-19 antikehad püsivad veres vähemalt neli kuud

03.09.20 ... Koroonaviirusega nakatumise järel ei muutu tekkinud antikehade tase veres kuigi palju vähemalt neli kuud pärast haiguse läbipõdemist, kinnitas ERR Novaatorile antud intervjuus Islandi geenipanga direktor Kari Stefansson. Ühtlasi viitab saareriigis läbiviidud suuruuring, et rohkem antikehi leidub vanemaealiste ja haiguse rängemalt läbipõdenud inimeste veres.

Doktoritöö uuris närvirakkude matemaatilisi mudeleid

02.09.20 ... Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Sander Paekivi kaitses väitekirja, milles uuris närvirakkude mudeleid. Viimaste abil saab leida närviraku käitumismustreid kirjeldavaid valemeid.

Geneetika kergitab ravimite kõrvaltoimetelt saladuseloori

01.09.20 ... Ravimite määramisel inimeste geneetilise eripäradega arvestamisest oleks juba praegu kasu suurele osale Eesti elanikkonnast. Geeni- ja terviseandmete kombineerimine aitab kiirendada ka ravimiarendust ja mõista paremini ravimite kõrvaltoimete geneetilist tausta, kinnitab hiljuti kaitstud doktoritöö.

Arstid: koroonaviirusest on saanud noorte ja tervete inimeste probleem

01.09.20 ... Kuigi koroonaviirusega nakatumine on Eestis kasvanud, jõuab haiglaravile võrreldes kevadise puhanguga palju vähem patsiente, juhitaval hingamisel pole ühtegi. Võrreldes kevadise koroonaviiruse puhanguga haigestuvad nüüd peamiselt nooremad inimesed, kes põevad haiguse ka kergemini läbi.

Lapse paneb liikuma mäng ja eeskuju

01.09.20 ... Lapsevanemad on laste liikumisaktiivsuse kujundamisel nende suurimad mõjutajad. Oma hea eeskuju või ka keeldudega edastavad nad sõnumeid, mis kujundavad terve, eneseteadliku ja kehaliselt aktiivse noore. Parim vahend, mille abil lapse kehalist aktiivsust arendada, on mängulisus, leiti Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös.

Reportaaž: anatoomiaolümpiaadil sai pimesi elundeid katsuda

01.09.20 ... Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilased korraldasid 28. ja 29. augustil Tartus rahvusvahelise anatoomiaolümpiaadi "Anatomy Theatre". Olümpiaadil panid oma meditsiiniteadmised proovile kümme meeskonda kuuest ülikoolist. Novaator käis uurimas, milliste ülesannetega osalejad olümpiaadil rinda pistsid.

Värsked uuringud annavad aimu koroonaviirusega nakatunute suremusriskist

31.08.20 ... Värsked üksikasjalikud uuringud Inglismaal, Hispaanias, Itaalias ja Šveitsis kinnitavad, et koroonaviiruse tõttu surevad kõige sagedamini vanemad inimesed ja mehed.

Borrelioosi vaktsiini testitakse nii laste kui ka täiskasvanute peal

29.08.20 ... Praegu saab end salakavala kulgemisega ohtliku borrelioosi vastu kaitsta vaid puugihammustust vältides. Arendamisel on aga vaktsiin, mis võib edu korral pakkuda kaitset kogu põhjapoolkera inimestele.

Ajutüve neuronid kasvatavad süües isu

28.08.20 ... Öeldakse, et süües kasvab isu. Ja tuleb välja, et päris õigesti öeldakse, sest nüüd on teadlased avastanud ajust närvirakkude kogumi, mis võibki mõnikord söömisega kaasnevat isukasvu tekitada.

Uuring vihjab, kuidas käputäis inimesi HIV-st iseseisvalt võitu saab

27.08.20 ... Murdosa maailma ligi 38 miljonist HI-viirusega nakatunust suudab hoida viirust end paljundamast ka spetsiaalselt viiruse vaos hoidmiseks mõeldud ravimiteta. Värske uurimus aitab paremini mõista, milles peitub nn eliitkontrollijate edu võti.

Eesti geneetik arendab võimalusi pärilike haiguste täpsemaks diagnoosiks

27.08.20 ... Tänapäeval suudavad arstid täpse diagnoosi panna vaid pooltele päriliku haiguse kahtlusega patsientidele. Tartu Ülikooli kliinilise geneetika vanemteadur Sander Pajusalu arendab oma töös geenidiagnostikat, mille abil saaks tulevikus luua Eesti patsientidele täpsemaid ehk just nende vajadustele vastavaid ravivõimalusi.

Puugikampaania tõi välja suured piirkondlikud erinevused

25.08.20 ... Põlvamaal on puukentsefaliidi haigestumiskordaja üheksa korda kõrgem kui Eesti keskmine, borrelioosi edetabelit juhib aga Saaremaa. Nakkusohtlike piirkondade kaardistamiseks käivitatud Tervise Arengu Instituudi kogumiskampaania "Pane puuk posti" on jõudnud lõpusirgele.

WHO kuulutas Aafrika lastehalvatusest vabaks

25.08.20 ... Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kinnitas teisipäeval ametlikult, et Aafrika manner on vabanenud lastehalvatusest.

Eesti sõlmis AstraZenecaga koroonavaktsiini eelostulepingu

25.08.20 ... Eesti sõlmis ravimihiiu AstraZenecaga koroonavaktsiini eelostulepingu, mis peaks nõuetekohase vaktsiini valmimisel tagama Eestile 1 330 000 doosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks.

Mürgistus koliinesteraasi inhibiitoriga - mida see tähendab?

25.08.20 ... Venemaa opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi puhul oletavad Saksa arstid keerulise nimetusega koliinesteraasi inhibiitorite rühma kuuluva ainega mürgitamist. Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna dotsent Vello Tõugu selgitas "Aktuaalsele kaamerale", mida see õigupoolest tähendab.

Geeniuuring: uue koroonaviirusega võivad nakatuda mitmedki loomaliigid

24.08.20 ... Enam kui 400 selgroogseliigi geenivõrdlus näitab, et inimene pole sugugi ainus uue koroonaviiruse kandja. Viiruse võivad külge saada muu hulgas mitmed ohustatud liigid, nende seas inimahvid. Rahvusvaheline uuring võib osutada ka võimalikele viiruse vaheperemeestele.

Avalikus tualetis vett tõmmates võib õhku sattuda koroonaviirust

20.08.20 ... Üldkasutatavas tualetis kas wc-potis või pissuaaris vett tõmmates võib õhku paiskuda viiruseosakesi, nende seas koroonaviirust, selgub Hiina Yangzhou Ülikooli teadlaste uuringust.

Naistearst: 50–70 eluaastat on parim vanus rinnavähi leidmiseks ja raviks

18.08.20 ... Alates 17. augustist kuni 20. septembrini kestab tänavune rinnavähi varajase avastamise kampaania. Sel aastal oodatakse sõeluuringusse paarisarvulise sünniaastaga naisi vanuses 50–70 eluaastat. Just selles vanuses on uuring ja ravi rinnavähi leidmise korral kõige tõhusamad, rääkis naistearst Gabor Szirko.

Kuuldeaparaadi ja laseriga Alzheimeri vastu

18.08.20 ... Erinevalt mitmetest teistest kroonilistest haigustest on Alzheimeri diagnoosimine tõusuteel. Arvatakse, et aastaks 2050 võib selle degeneratiivse tõve all kannatada juba ligi 160 miljonit inimest. Teadlased otsivad ravi ja leevendust mitmel rindel, selgus Vikerraadio saates "Huvitaja".

Uus tehiselundite kattematerjal avab tee küborgimeditsiinile

17.08.20 ... Kehasse paigaldatavad küberelemendid võivad aidata leida varakult ajukasvaja või asendada kahjustatud kudesid. Paraku on elektroonikat ja inimkudet kokku viia sageli keeruline. Nüüd valmistasid Ameerika keemiaühingu teadlased uue kattematerjali, millega kaetud küberelund peab inimkehas paremini vastu.

Teadusnõukoda soovitab karantiini asemel testimist ja piirkondlikku lähenemist

17.08.20 ... Eesti peaks keskenduma elule uute reeglite järgi, mitte uutele piirangutele, leiab koroonaküsimuses valitsust nõustav teadusnõukoda. Välismaal käimisele tuleks aga läheneda paindlikumalt, võttes arvesse piirkondlikke haigusnäitajaid ning asendades võimalusel eneseisolatsiooni nõude koroonaprooviga.

Härma: lapselt lapsele koroonaviirus ei taha levida

12.08.20 ... Koolikeskkonnas levib COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus lapselt lapsele väga harva, samamoodi on teada väga vähe juhtumeid, kus nakkus on levinud õpilaselt õpetajale, ütles terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma.

Analüüs: koolid päästab koroonaviirusest ühiskonna mõistlik käitumine

10.08.20 ... Kuigi lapsed põevad COVID-19 tavaliselt läbi kergemini kui täiskasvanud, leiab nende organismist viirusosakesi võrreldaval hulgal ja tõenäoliselt mängivad nad koroonaviiruse levikus olulist rolli, viitavad hiljuti ilmunud teadustööd. Euroopa riikide seniste kogemuste põhjal ei too koolide taasavamine aga kaasa haiguse leviku kiirenemist.

Eesti ei muuda ka viiruse laiemal levikul maske kohustuslikuks

10.08.20 ... Kuivõrd teadusuuringud on maskide kasutamise asjus vastuolulised ja vale kasutamise korral tekitavad nad rohkem kahju kui kasu, ei muuda Eesti maske kohustuslikuks ka koroonaviiruse laiemal levikul.

Prognoos: koroonaviiruse iga-aastased lained võivad kesta vähemalt viis aastat

10.08.20 ... Kui immuunsus koroonaviiruse vastu kestab vähem kui aasta, võib oodata iga-aastaseid laineid vähemalt aastani 2025, nii selgub teadlaste prognoosist, mis on avaldatud ajakirjas Nature.

Halltõvest tiisikuseni: viis maailma kuulsamat taudi läbi aja

08.08.20 ... Inimkonda on kimbutanud aegade jooksul mitmed haigused. Novaator uuris teadusajaloolaselt Ken Kallingult viie tõsiselt maailma laastanud nakkushaiguse ajaloo kohta.

Teadlased asuvad neandertallaste pärandit muukima tüvirakkude ja miniajudega

05.08.20 ... Teadlased loodavad inimeste rakkudest miniajude ja teiste organoidide kasvatamisega mõista paremini neandertallaste DNA mõju inimeste arengule. Lisaks kahe inimrühma erisuste leidmisele võib tõusta uuringutest kasu mitmete haigusriskide uurimisel.

Üks geenivariant annab teavet preeklampsia päriliku eelsoodumuse kohta

03.08.20 ... Tartu Ülikooli teadlased kirjeldavad värskes töös loote geeni, mille üks variantidest kasvatab märkimisväärselt raseduse ajal preeklampsia tekkimise riski. Mitte kuigi kauges tulevikus saaks määrata variandi olemasolu näiteks geenitestiga.

Uuring: higilõhna tekitab üks kindel ensüüm

03.08.20 ... Higi terava lõhna taga on vaid ühe bakteriliigi eritatav eripärane ensüüm, leidsid Yorki Ülikooli teadlased.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: