Tervis

Vanaisa külluslik toidulaud võib kergitada lapselaste suremusriski

13.12.18 ... Isapoolse vanaisa lapsepõlves söödud toit võib mõjutada isegi nende lapselaste suremust. Omal ajal rohkem süüa saanud vanaisade järeltulijad surid teistest varem ja haigestusid ka sagedamini vähki, leiavad Rootsi teadlased.

Doktoritöö: puudega inimesed ei saa Eestis aru, kust abi otsida

27.06.18 ... Kuigi puuetega inimeste probleemid igapäevaeluga toimetulekul on keerukad ja mitmetahulised, peavad inimesed ise peamiseks probleemiks ebastabiilset terviseolukorda, selgub Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Karin Hanga väitekirjast, mis pälvis riiklikul üliõpilastööde konkursil peapreemia.

TÜ teadlasi üllatas suur ümberkorralduste hulk inimese platsenta genoomis

16.02.15 ... Platsenta genoomis toimub raseduse ajal tohutul hulgal muutusi, mis teadlaste üllatuseks sarnanevad muutustega vähi geneetilises materjalis. Laura Kasak pälvis selle uuringu eest riiklikul üliõpilastööde konkursil preemia.

Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas

11.12.18 ... Krooniliste psühhootiliste haiguste seas on nii heaoluriikides kui ka arengumaades kõige sagedasem igapäevaeluga toimetulekut raskendav häire skisofreenia. See puudutab kogu maailmas 26 miljonit inimest ja Eestis umbes 13 000 peret. Skisofreeniat uuris oma bakalaureusetöös ka Tartu Ülikooli psühholoogiatudeng Triin Kesküla.

Mamilite uuring: keskealiste spordimeeste kõva treening kipub jääma vaid nädalavahetusse

10.12.18 ... Keskeas kipub teatud hulk mehi otsima uusi väljakutseid, teiste hulgas näiteks püüdma jalgrattaspordis harrastajate tipptulemusi kallil treeningvarustusel. Austraalia teadlased uurisid seda nähtust lähemalt ja kaardistasid selle negatiivseid, aga ka positiivseid kõrvalmõjusid.

Teadlased selgitasid välja "Troonide mängu" tegelaste suremusriskid

10.12.18 ... Ajakirjas Injury Epidemiology ilmus esimene verist menusarja käsitlev epidemioloogiline uuring. Kuigi tulemuste põhjal kaugeleulatuvate ennustuste tegemine on raskendatud, annavad tulemused aimduse, keda näeb elusana "Troonide mängu" viimase hooaja lõpus.

Kiirtest leiab verest vähirakkude DNA kümmekonna minutiga

05.12.18 ... Vähirakkude DNA-l peitub ainulaadne sõrmejälg, mille põhjal saab märgata vereringes ringlevat vähi pärilikkusainet vähem kui kümmekonna minutiga, leiavad Austraalia teadlased. Elusate inimestega veel katseid tehtud pole.

Eesti õpilased liiguvad päevas värskes õhus vähem kui vangid vanglas

04.12.18 ... Kuigi see võrdlus võib tunduda meelevaldne, on see ometi tõsi: vangidel on iga päev võimalus liikuda tund aega värskes õhus, Eesti õpilased liiguvad aga nädalas värskes õhus keskmiselt neli tundi. Miks see nii on, annab vastuse Tallinna Ülikooli terviseteadlaste värske uuring.

Tartu Ülikooli teadlased uurivad, kuidas kanep noore inimese aju mõjutab

04.12.18 ... Tartu Ülikooli teadlased hakkasid uurima noorte vaimse tervise seisundi, isiksuseomaduste ja eluviiside seoseid uimastitega. Uurijad soovivad eelkõige teada saada, kuidas mõjutab arenevaid ajusid kanep. Nende hinnangul on see üks peamistest mõnuainetest, mis Eestis noortele suuri probleeme tekitab.

Kas glüfosaat tekitab vähki ehk kuidas külvata segadust ja levitada valeinfot

03.12.18 ... Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri otsus kuulutada populaarne taimekaitsevahend glüfosaat vähki tekitavaks ühendiks vallandas enneolematu ulatusega tööstusepoolse laimukampaania.

Mitokondreid võib saada mõlemalt vanemalt

03.12.18 ... Kooliõpikutes on kirjas, et mitokondrid, rakkude sees töötavad pisikesed energiageneraatorid, on kõik pärit meie emalt, mitte aga isalt.

Uuring: HIV-nakatunute arvu on ülehinnatud, kuid rõõmustamiseks pole põhjust

30.11.18 ... Eestis elab üle 2500 HIV-sse nakatanud inimese, kes pole oma nakatumisest teadlik või ei saanud möödunud aastal järjepidevat ravi, selgub värskest uuringust. Ühtlasi viitab andmekogu, et HIV-d võiks ohjeldada senisest nutikamalt.

Kunstlik viljastamine kergitab jõudsalt laste saamise vanusepiiri

28.11.18 ... Eestis tekitavad poleemikat surrogaatemadus, kunstviljastamine ja eripärased peremudelid, kuid Indias on kunstviljastamise abil laste saamise vanusepiir lükatud uskumatusse kõrgusesse. Lapsi toovad ilmale üle 70-aastased naised.

Hiina teadlased teatasid kahe tüdruku geenide muutmisest

26.11.18 ... Hiina teadlased väidavad, et riigis sündis kaks muudetud genoomiga tüdrukut. Teaduslikus võtmes pole aga avastust veel kirjeldatud ning teaduskogukond suhtub eksperimenti isegi tulemuste paikapidavuse korral hukkamõistuga.

Tsitrusviljades leiduv ühend võib pärssida vähiravi tõhusust

26.11.18 ... Eestis tehtud eelkliiniline uuring näitab, et aktiivse vähiravi ajal tuleb taimseid toidulisandeid tarbida ettevaatlikult, sest see võib tuua kasu asemel hoopis kahju.

Teed või kohvi? Geenid mõjutavad joogieelistust

24.11.18 ... Võite vabalt valida tee või kohvi, aga mõnes mõttes teevad valiku teie eest ära teie geenid. Mängus on ka tundlikkus mõru maitse suhtes.

Läänemere kala söömine on uutest soovitustest hoolimata ohutu

23.11.18 ... Euroopa Toiduohutusamet vähendas uute teadusuuringute valguses toiduga saadava dioksiinide ohutut kogust seitse korda. Kuigi eestlaste jaoks on peamine dioksiini allikas Läänemerest püütavad kalad, ei tähenda soovitus kalasöömise keeldu.

Eestist tuule tiibadesse saanud geneetika superstaarid kohtuvad Viljandis

23.11.18 ... Eesti Inimesegeneetika Ühing kutsus oma 20. sünnipäevale kolm maailma paremikku kuuluvat ja väljaspool Eesti geneetikut, keda võib nimetada ka kodumaalt tuule tiibadesse saanud teaduse superstaarideks.

Tartu Ülikooli uuring kinnitab: ravimi toime sõltub geneetikast

22.11.18 ... Tartu Ülikooli geeni- ja arvutiteadlaste uurimus lisas kindlust väitele, et ravimi toime sõltub geneetilistest markeritest.

Perearstid tegid lapsevanematele haigustehooajaks juhendi

21.11.18 ... Igasügisese haigusetehooaja alates pöördub perearstikeskusesse üha enam lapsevanemaid küsimusega, millal on laps valmis pärast ülemiste hingamisteede viiruse läbipõdemist lasteaeda minema. Seetõttu koostasid perearstid juhendi, mis lapsevanemaid otsustamisel aitaks.

Geenitestiga saaks varakult reageerida mitmele keerulisele pärilikule haigusele

20.11.18 ... Kuna geenitestiga on võimalik varakult teada saada, kas teil on defektiga geen, mille tagajärjel kindlasti ilmneb raske pärilik haigus, siis oleks nõnda võimalik keerulisi haigusi varakult avastada ja ravida, leiab Tartu Ülikooli geneetika professor Maris Laan.

VIDEOLUGU | Senised võimed ei taga tippspordis enam soovitud tulemusi

17.11.18 ... Kogu rattaspordimaailm muutub päev-päevalt teaduslikumaks ja Eesti ei saa siinkohal maha jääda. Oma õla on rattasportlastele alla pannud Tallinna Ülikooli teadurid Indrek Rannama ja Karmen Reinpõld, kes alustasid teisipäeval jalgratturite testimist. Kolme päeva jooksul vaadatakse üle 11 sportlast ning neli tundi kestvat testi korratakse ratturitega 4-5 korda aastas. Selline protsess võimaldab tulevikus sportlastel ja treeneritel tõhusamalt treeninguid juhtida ja planeerida paremate tulemuste saavutamiseks.

TÜ arvutiteadlaste rakendus aitab märgata haigustega seotud geene

16.11.18 ... Tartu Ülikooli arvutiteadlastel on valminud veebirakendus, mille abil on võimalik tuvastada näiteks kasvajatega seotud geene. Uus rakendus lihtsustab geeniteadlaste tööd ja säästab nende aega.

Tudengid leidsid, kuidas toota vetikatest loodusele kahjutut päikesekreemi

15.11.18 ... Tartu Ülikooli loodusteaduste ja tehnoloogia õppekava üliõpilased töötasid välja loodusliku UV-kaitsevahendi tootmise viisi. Naha vastupanuvõimet tugevdava ja põletikuvastase toimega kreem on veemaailmale ohutu.

TÜ arstiteadlased: Eesti riik ei väärtusta arstiteadust piisavalt

15.11.18 ... Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale teeb meelehärmi, et peaaegu neli aastat tagasi valminud tervishoiustrateegias kokku lepitud eesmärgid on suuremas osas ellu viimata või pole nende elluviimist alustatudki.

Kesine uni kallutab lapsed sööma kiirtoitu ja maiustusi

14.11.18 ... Värske uuring seob napiks jääva uneaja laste ja noorte kehvade toitumisharjumuste ja ekraaniajaga. Mõistagi on tegu mõneti suletud ringiga, sest ka kehva ja lühikese une taga on omakorda ebakvaliteetne toit ja liigne ekraaniaeg.

Antibiootikumide vähendamisel loomade ravis on Eestil veel arenguruumi

14.11.18 ... Veterinaarravimite müügiandmed näitavad, et loomade ravis kasutatavate antibiootikumide kogus Eestis kasvas kuni 2014. aastani. Eelmiseks aastaks oli see langenud kaheksa aasta taguse aja tasemele, kuid siiski on Eestil selles valdkonnas kõvasti arenguruumi.

Tartu teadlaste uudne arvutusmeetod tuvastab superbakterite "pahad" geenid

12.11.18 ... Tartu Ülikooli teadlased töötasid välja arvutusmeetodi, mis aitab kiiresti tuvastada bakteritel ravimresistentsust põhjustavad geenid. Uus meetod võimaldaks täpsemalt määrata patsientidel infektsiooni tekitavate bakterite omadusi ja teha selle kaudu ravi personaalsemaks.

Päevitada on parem ülepäeva

07.11.18 ... Päevitamised on selleks aastaks päevitatud, vähemalt Eestis, aga järgmiseks aastaks ja talvisteks soojamaareisideks tasub kõrva taha panna üks Iisraeli teadlaste äsjane avastus.

Ülitõhusa gripivaktsiini võti võib peituda laamades

06.11.18 ... Laamade abil loodud hiidantikehad kaitsesid hiiri 59 gripitüve vastu, pakkudes uut lootust universaalse ja laiapõhjalist kaitset pakkuva gripivaktsiini loomiseks.

Lugeja küsib: mis Tartu sügelised eriliseks muudab?

02.11.18 ... Tartu Ülikooli kliinikum teatas neljapäeval 44 haiglatöötaja nakatumisest sügelistega. Puhang sai alguse ühest, sügeliste koorikulist vormi põdenud patsiendist. ERR Novaator uuris, mis muudab nn norra sügelised eriliseks.

Elekter aitas aastaid halvatud mehed paari nädalaga taas jalule

31.10.18 ... Šveitsi teadlased taastasid seljaaju elektrilise stimulatsiooni abil mõne päevaga enam kui neli aastat halvatud meeste võime oma jalgu liigutada. Lahendus pakub uut lootust patsientidele, kelle selgrookahjustust peeti pöödumatuks.

Tunnustatud ortopeed rääkis sajandi operatsioonist

31.10.18 ... Tartu Ülikooli ortopeedia professor Aare Märtson pidas kolmapäeval ülikooli peahoone aulas inauguratsiooniloengu liigest asendavate proteeside paigaldamisest. ERR Novaator näitas loengust "Liigese endoproteesimine – sajandi operatsioon" otseülekannet.

Ekspert: see, kui vanemad ei anna lapsele õigeid suuhügieeni harjumusi, on kuritegelik

30.10.18 ... ETV saade "Suud puhtaks" keskendus sel nädalal hambaravile ja Eesti elanike hammaste tervisele. Ekspertide hinnangul tuleneb hammaste tervise eest hoolitsemine hoiakutest, mida täiskasvanud annavad edasi ka lastele.

TÜ uuring: raua tarvitamine aitab aneemiaga rasedatel riske vähendada

30.10.18 ... Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane Karina Luik uuris Eesti rasedaid ja leidis, et rasedusaegne aneemia seondub mitmete rasedustüsistustega. Tema uuring näitab, et rauapreparaatide tarvitamine aitab tüsistuse tekkeriski vähendada, kuid ravist on kasu vaid neil rasedatel, kellel on aneemia. Kui aneemiat ei ole, siis rauapreparaatide tarvitamine loodetud tulu ei too.

Inimkonna tervislikuks toitumiseks napib puu- ja köögivilju

29.10.18 ... Toitumisspetsialistid soovitavad, et toitumaks tervislikult, tuleb süüa palju puu- ja köögivilju. Ka keskkonnakaitsjad on hakanud rääkima, et inimkond peaks vähem liha tarbima.

Teadlane selgitab, kuidas sport tervist kahjustab

29.10.18 ... Uisapäisa tehtud treening võib päädida tervise turgutamise asemel hoopis selle kahjustamisega. Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port toob välja kolm levinud eksimust.

Turtsuv lugeja küsib: miks ma end nohu vastu vaktsineerida ei saa?

28.10.18 ... Maailm on nohu vastu püsiva kaitse loomisele lähemal kui kunagi varem ajaloos. Universaalse vaktsiini loomist pidurdab aga lihtne majandusloogika ja külmetushaiguste 200-tahuline nägu.

Tervete inimeste rakud kubisevad mutatsioonidest

26.10.18 ... Rakkudel oma naabritest kiiremini jaguneda võimaldavaid ja potentsiaalselt vähi tekkeni viivaid geenimutatsioone leidub suurel hulgal ka tervete inimeste kudedes. Teadlased pole värske tähelepaneku valguses kindlad, miks pole vähk levinud haigusena praegusest laiemalt.

Kaarel Krjutškov: kui tahta, siis viljatusravi kvaliteeti saab parandada

26.10.18 ... Hiljuti eetris olnud "Suud puhtaks" rääkis paljusid Eesti peresid puudutavast teemast – kunstlikust viljastamisest. See on tänuväärne teemapüstitus, mis edulugude kõrval paneb mõtlema ka nende peale, kellel kunstlik viljastamine korduvalt ebaõnnestunud. Paratamatult tekib küsimus, kas ja mida oleks saanud teisiti teha? – tõstatab küsimuse Kaarel Krjutškov, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhtivteadur.

Kummel ja punane päevakübar võivad aidata HIV-i vastu võitlemisel

25.10.18 ... Kummelist ja punasest päevakübarast valmistatud alkoholitõmmised pärsivad laboritingimustes loodud HI-viiruse nakatamisvõimet. Sellele tulemusele jõudis oma uurimistöös Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Martti Vanker.

Tehisintellekt ravib veremürgitust arstist paremini

24.10.18 ... Tuhandete patsientide haiguslugusid analüüsinud tehisintellekt annab veremürgituse korral sageli paremaid ravijuhiseid kui aastatepikkuse kogemusega arstid. Nende asendamise asemel pakub lahendus Briti teadlaste sõnul vähendada arstide töökoormust.

Tants D-vitamiini ümber: odav turundustrikk või põhjamaine paratamatus?

23.10.18 ... Akna taga on võtmas maad iga-aastane põhjamaine kaamos ja toidulisandimüüjate tööpäevad pikenevad. Teaduskirjanduse põhjal võib Eesti laiuskraadil küll talvisel ajal D-vitamiini võtta, kuid sellega tuleks piiri pidada ja meeles pidada, et tegu pole imerohuga.

Tehnikaülikoolis näidati, kuidas maja sisekliima tervist mõjutab

22.10.18 ... Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) näidati, kuidas mõõta hoone sisekliimat, et teada saada, millised on maja füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused ning kuidas need mõjutavad inimeste tervist.

Tiine hiire toit mõjutab järglasi mitu põlve

22.10.18 ... Kui anda hiirele poegade saamise ajal rasvarikast toitu, siis tõuseb ülekaalulisuse ja sõltuvushäire tõenäosus tema poegadel, pojapoegadel ja veel poja-pojapoegadelgi.

Geenidoonori projekti eesmärgist on 40 000 proovi puudu

22.10.18 ... Kui selle aasta aprillis alustati 100 000 geenidoonori projekti raames proovide kogumist, olid projekti läbiviijad optimistlikud - suur oli usk, et juba enne 31. detsembrit on 100 000 geeniproovi olemas. Oktoobrikuu keskpaiga seisuga on geeniproovi andnud aga ligi 60 000 inimest. Aasta lõpuni on vähe aega, kuid koerasaba ületamisest puuduolevate proovide mõttes veel rääkida ei saa.

Pea kõik Eesti elanikud vajaksid mõne ravimi puhul tavapärasest erinevat annust

17.10.18 ... Tartu Ülikooli teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8 protsenti Eesti inimestest kannab vähemalt ühte sellist geenivarianti, mille tõttu oleks mõnda ravimit tarvis võtta tavapärasest erinevas annuses. Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast.

Ülevaade suurt suremust põhjustavast lihasööjabakterist

18.10.18 ... Lihasööjabakterist rääkis Tartu Ülikooli kirurgia professoriks valitud Urmas Lepner. Avalik inauguratsiooniloeng toimus täna ülikooli muuseumi valges saalis.

"Suud puhtaks": kunstliku viljastamise osas on Eestis asi paranemas

16.10.18 ... Eesti Televisiooni saates "Suud puhtaks" osalenud külalised tõdesid, et kunstliku viljastamise osas on Eestis lähiaastata jooksul asjad palju paremaks läinud ja sellega seonduv valehäbi on taandumas.

Suur graafikulugu: hiired saavad poegi juba vastassoo abita

16.10.18 ... Ajaks, mil Eestis vaieldakse homopaaride õiguse üle kasutada laste saamiseks laenatud naiseüsa, on teadlased suutnud ilmale tuua juba terve rodu bioloogiliselt kahe isa või kahe emaga hiirepoegi. ERR Novaator teeb kiire ülevaate, kuidas teadus eetikaprobleemide selgeks vaidlemisest sageli ette ruttab.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: