Tervis

Terviseuudiste täpsus hakkab kannatama juba pressiteates

18.06.19 ... Värskete teadustulemuste olulisuse hindamiseks tarvilik info kipub kaduma juba teadusasutuste pressiteadetes. Uuringu puudustele tähelepanu juhtimisest võidaks nii meedia kui ka laiem avalikkus, leiavad Rootsi teadlased.

Psoriaasi diagnoosimine ja ravi jõuab uuele tasemele

18.06.19 ... Psoriaasi ja atoopilist dermatiiti põeb 2–3% rahvastikust ja ligikaudu 4% täiskasvanud inimestest. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas välja töötatud masinõppemudelitega leiti esmakordselt markerid, mida varem ei ole nende haigustega seostatud. Uus teadmine aitab haigusi paremini diagnoosida ja ravi kulgu jälgida.

Väikese Annabeli haiguses on süüdi mutatsiooniga geeniperekond

15.06.19 ... Kolmekuusel Annabelil on spinaalne lihasatroofia, lühidalt SMA. Selle geenihaigusega lapsed ei ela tavaliselt pikalt. Mis see on, miks see tekib ning kuidas maailma kalleimaks geeniraviks peetav ravim toimib - ERR Novaator ja "Aktuaalne kaamera" uurisid seda lähemalt.

Doktoritöö: viljakuse langus kimbutab just kõhukaid mehi

14.06.19 ... Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös leidis kinnitust tõsiasi, et meeste vööpiirkonna rasvumine mõjutab negatiivselt nende viljakusnäitajaid. Viljatusmurede leevendamiseks peavad mehed pöörama tähelepanu oma eluviisile: magama, piirama alkoholitarvitamist, liikuma ja sööma rohkem juur- ja puuvilju.

Inimesed söövad nädalas pangakaardi jagu plasti? Täit tõde ei tea mitte keegi

13.06.19 ... Inimesed võivad igal aastal tahtmatult sisse süüa ja hingata enam kui 250 grammi jagu mikroplasti, selgub Maailma Looduse Fondi tellitud raportist. Ekspertide sõnul napib sedavõrd täpse hinnangu andmiseks kvaliteetseid alusandmeid ja selgus puudub ka plasti tervistkahjustava toime osas.

Täies jõus inimesed kubisevad mutatsioonidest

11.06.19 ... Suurema osa inimeste väliselt tervetes kudedes leidub mutatsioone, millest osa võivad viia halbade asjaolude kokkulangemisel vähi tekkeni, leiavad uuel meetodil tuhandeid koeproove uurinud teadlased.

Tehnikaülikooli mudel aitab ennetada diabeedihaigel jala amputeerimist

11.06.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) IT-teaduskonna tudeng lõi magistritöös mudeli, mis aitab ennustada 90-protsendilise täpsusega diabeedi patsientide jalahaavandite paranemise tõenäosust ja seda, kas diabeedi tüsistus võib lõppeda amputeerimisega.

Rahutute jalgade sündroomi võib põhjustada teatud kõhubakterite vohamine

11.06.19 ... Kihelus ja pakitsus jalgades ning lihaste kontrollimatud tõmblused, mis segavad uinumist ja und. Seda nimetatakse rahutute jalgade sündroomiks, mis on neuroloogiline häire ning seni pole päris täpselt teada, mis seda põhjustab. Stanfordi Ülikooli uneuurijad pakuvad aga välja ühe võimaliku põhjuse.

Inimeste toidulauale jõuab suurel hulgal mikroplasti

10.06.19 ... Inimeste toidulauale ja hingamisteedesse satub igal aastal kümneid tuhandeid tillukesi plastitükke, selgub värskest uuringust. Mikroplasti mõju inimeste tervisele jääb veel ebaselgeks.

Kooliõdede argipäev: kadunud vaktsineerimisandmete tagaajamine

10.06.19 ... Asjaolu, et vaktsineerimisandmete peamiseks talletamiskohaks on jätkuvalt paberpass, on viinud olukorrani, kus kooliõed ajavad enamiku oma tööajast taga laste vaktsineerimisandmeid, sest ilma õige infota ei saa ka kaitsepookimist teha. Nõusoleku küsimine keeldumise küsimise asemel on aga kasvatanud aasta-aastalt laste vaktsineerimisest keelduvate lapsevanemate hulka.

Teadlased pakuvad uue ja täpsema meetodi mehe viljakuse hindamiseks

10.06.19 ... Birminghami Ülikooli teadlaste meetod võimaldab mehe viljakust hinnata uut moodi ja täpsemalt kui senised meetodid. Väljatöötatud meetodi tarkvara on vabavarana kättesaadav kliinilisteks katsetusteks üle maailma ning pärast 70 aastat seniste "silma järgi" meetodite kasutamist võiks see olla tulevikumeetod mehe viljakuse hindamisel.

Teadlased leidsid inimeste vastupidavuse piiri

07.06.19 ... Inimesed võivad küll väita, et nende võimetel pole piire, kuid värske uuringu põhjal pole võimalik siiski alusbioloogiast kõrvale hiilida. Pikaajalise pingutuse korral hakkab keha oma sisemisi energiavarusid ammendama tüüpiliselt juba pärast 4000 kilokalori põletamist, leiavad ultramaratoni jooksnud sportlasi uurinud teadlased.

Ka küünlavalgus on une häirimiseks piisavalt ere

05.06.19 ... On üldteada, et ere valgus enne magamaminekut võib häirida inimese und. Kuid selgub, et mõned inimesed on selle mõju suhtes tundlikumad kui teised. Uue uuringu järgi võib inimeste lävi, mil määral õhtune valgus nende bioloogilist rütmi häirib, erineda kuni viiekümnekordselt, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Uuring: tervetel rasedatel pole otsest vajadust võtta toidulisandeid

05.06.19 ... Millised lapseootel naised üldjuhul kindlasti apteegist endale rasedusaegseid toidulisandeid ostavad ja kas see aitab ennetada näiteks enneaegset sündi? Seda uurisid Tartu Ülikooli arstiteadlased ning tulemused ütlevad, et tervetel rasedatel pole üldjuhul tarvis vitamiine ja mineraale lisaks võtta. Lugu ilmub ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude sarjas "Mis kasu on teadusest Eestile?"

TalTechi teadlaste prinditud luu päästis noore naise jala amputeerimisest

04.06.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadlased printisid 29-aastasele neiule titaanist uue kontsluu ning aitasid nii poolteist aastat karkudel olnud neiu taas omal jalal kõndima. Mis kasu on teadusest Eestile? Sellele küsimustele vastab ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude sari, millest üks on nüüd teie ees.

Bakterite seas levib resistentsus kange antibiootikumi suhtes

29.05.19 ... Bakterite seas on kiirelt levimas vastupanuvõime võimsale niinimetatud viimase valiku antibiootikumile tigetsükliinile. Teadlased on avastanud, et bakterid levitavad omavahel resistentsust andvaid geene.

Mitu minutit liiga valju muusikat kontserdil võib kahjustada kuulmist?

27.05.19 ... Müra või vali muusika võib kahjustada tervist. Aga kui palju on palju, seda seletab Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.

Naised töötavad paremini soojemas, mehed jahedamas

24.05.19 ... Küllap puhkeb nii mõneski kontoris aegajalt vaidlusi, kas keerata termostaat soojema või külmema peale. Inimeste mugavusvööndid on ju erinevad. Nüüd tuleb välja, et temperatuurieelistustes on erinevusi ka sugude vahel.

Levinud naistehaiguse tekkepõhjuste väljaselgitamisel astuti suur samm edasi

23.05.19 ... Endometrioos on naistehaigus, mis kimbutab 10–15% viljakas eas naisi. Kuigi endometrioosile pole siiani ravi leitud, teevad teadlased järjepidevat uurimistööd, et selgitada välja, miks osa naisi haigestub endometrioosi ja milline võiks olla selle ravi. Tartu teadlastel on valminud uuring, mis aitab jõuda haiguse tekkepõhjuste leidmisele lähemale.

Teismeliste ülekilod on südamele sama ohtlikud kui rasvunud olemine

22.05.19 ... Nii nagu rasvunud, nii ka ülekaalulistel teismelistel on kõrgem risk haigestuda südamehaigustesse, selgub Brasiilias asuva São Paulo Riikliku Ülikooli teadlaste uuringust.

Teadlased mõõdavad Ida-Virumaal põlevkivi saasteaineid inimeste organismis

21.05.19 ... Terviseamet ja Tartu Ülikool alustavad uuringuga, mille eesmärk on selgitada välja biomarkerid, mis aitaksid näidata kui suurel hulgal jõuavad põlevkivisektorist pärinevad saasteained elanikkonna organismi.

Uuring: teadustulemuste üleskiitmine on tulutu tegevus

21.05.19 ... Ülikoolide turundusosakonnad võivad kergemalt hingata. Uudisväljaanded avaldavad ettevaatliku sõnastusega pressiteadetel põhinevaid lugusid sama sageli kui ülespuhutud uudiseid. Puuduste väljatoomine tuleb isegi kasuks, selgub Briti teadlaste kahe aasta jooksul tehtud katsetest.

Koeralembus on inimesel geenides

21.05.19 ... Mõni inimene kohe on koera-inimene. Rootsi ja Briti teadlased on nüüd välja selgitanud, et kalduvus endale koera võtta on geneetiliselt pärilik.

Minutiloeng: kuidas valida tervist toetavat toitu?

20.05.19 ... Ei mingit eridieeti, muutma tuleb toiduvalikut nii, et see on püsivalt tervist toetav, leiab Tallinna Ülikooli teadlane Sirje Vaask.

Eksperdid: Euroopa suurriigid peaks kaaluma leetrivaktsiini kohustuslikuks muutmist

17.05.19 ... Vabatahtlikest vaktsineerimisprogrammidest jääb leetripuhangute ennetamiseks vajaka ja kaaluda tuleks algkoolilaste vaktsineerimise kohustuslikuks muutmist, leiavad Itaalia teadlased. Eesti terviseameti hinnangul tuleb olla karmimate meetmete rakendamisel ettevaatlik ja need ei pruugi anda soovitud tulemusi.

Arstitudeng: kumb ravib mind tulevikus – kas arst või tehisintellekt?

14.05.19 ... Arstiteaduse üliõpilaste väljaõpe algab sageli ajaloolise ülevaatega meditsiiniajaloo olulistest pöördepunktidest. Vähem on juttu sellest, mida võib tulevik meditsiinis tähendada näiteks tehisintellekti arengu kontekstis. Kas tulevikus on üldse arste tarvis - sel teemal arutleb Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane Nikita Umov.

Professor Tambet Teesalu tutvustas nanomeditsiini väljavaateid

14.05.19 ... Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu rääkis ülikooli aulas peetaval inauguratsiooniloengul nanomeditsiini valdkonnast, rakendusviisidest ja lahendamist vajavatest probleemidest. Loengu salvestust näeb ERR Novaatorist.

Joogieelistus ei ole maitseasi

11.05.19 ... Miks inimene joob, mida joob? Tuleb välja, et mitte üldse maitse pärast – kui näiteks viin purju ei teeks, ei läheks paljudel arvatavasti tilkagi alla.

Geneetiliselt muundatud viirus päästis teismelise tapva bakteri käest

10.05.19 ... Kolmest viirusest koosnevat kokteili kasutanud teadlastel õnnestus vabaneda teismelise peaaegu tapnud nakkusest. Kuigi tegu on üksikjuhtumiga, annab saavutus lootust, et sarnaselt saab tõrjuda teisigi antibiootikumide suhtes vastupanuvõime omandanud baktereid.

Tudengieksperiment: unepuudus takistab uute mälestuste ja teadmiste talletamist

09.05.19 ... Kevade saabudes jõuab kätte eksamisessioonide aeg, millega kaasneb suurem õppekoormus, ärevus ning vähesed unetunnid. Tartu Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala magistri tudengid Kertu Punger ja Karl Gustav Adamsoo proovisid ergutite abil kolme päeva jooksul kaua ärkvel ja ärksad olla, et teha ära võimalikult palju õppetööst.

Uuring: tüdrukud on netisuhtlusest suuremas sõltuvuses kui poisid

07.05.19 ... Tüdrukud on internetisuhtlusest suuremas sõltuvuses kui poisid, selgub teisipäeval avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemustest.

Uuring näitab kooliõpilaste tervisekäitumise paranemist

07.05.19 ... Kooliõpilaste tervisekäitumine on paranenud - nad alustavad suitsetamisega hiljem, vähenenud on vesipiibu tõmbamine ning kasvanud nende õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi tarvitanud alkoholi - selgub teisipäeval avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemustest.

Teadus 3 minutiga: noorteadlane juurib kasvajat välja nagu umbrohtu

06.05.19 ... Kogenud aednik teab, et parim viis umbrohust vabanemiseks on selle väljajuurimine. "Haigustega on samamoodi," nendib Ljudmila Klepinina, kes nooremteadurina uurib vähki Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis.

Parkinsoni tõvega elatakse kauem kui varem

04.05.19 ... Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav kesknärvisüsteemi haigus, mis esineb vähemalt ühel protsendil üle 60-aastastest inimestest. Doktoritöö uuris Parkinsoni tõve levimust ja haigestumust Tartumaal.

Kevadväsimust saab vältida

03.05.19 ... Miks me just kevadel nõnda väsime ja kuidas end valgusvaesest talvest üles turgutada? ERR Novaator otsis sellele küsimusele vastust koos Vikerraadioga ning sai paar päris head ja lihtsat soovitust.

Suur ülevaade: hommikusöögi kasulikkust varjutab kahtlasevõitu teadus

30.04.19 ... Päeva kõige tähtsama söögikorra kasulikku mõju lahkav teaduskirjandus on vastuoluline ning tulemused teadlaste ja ajakirjanike telefonimängu tõttu sageli ülespuhutud, nendivad epidemioloogid. Kuigi tegu on pigem kasuliku kui kahjuliku tegevusega, ei tasu liigselt muretseda ka hommikusöögi söömata jätmise pärast.

Tööstress koos unetusega on seniarvatust tõsisem probleem

29.04.19 ... Tööstress suurendab 1,6 korda riski surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse, koos unehäiretega suureneb see risk veelgi ning kui tööstressi ja unehäirete all kannataval inimesel peaks olema ka veel kõrgvererõhutõbi suureneb risk surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse suisa kolm korda.

Minutiloeng: pikaajalises mälus salvestub paremini mõtestatult kogutud info

29.04.19 ... Paremini jääb meile meelde info nendest sündmustest, mida kogeme tähelepanelikult ja mõtestatult. Mida teeb selle juures lühimälu ja mida pikaajaline mälu, selgitab Tallinna Ülikooli üldpsühholoogia dotsent Kristjan Kask.

Immuunrakkude aktiveerimine on vähkkasvajate ravis erakordselt tõhus

29.04.19 ... Täna, 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist immunoloogia päeva. Sel puhul on põhjust vaadata, kuidas on teadlaste jõupingutused immuunsüsteemi aktiveerimisel viinud uute kasvajaravimiteni, kirjutab Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson.

Kevadväsimus: kuidas seljatada müüti?

13.04.15 ... ERR Novaatori lugejad on taas uurinult meilt, kuidas saad jagu kevadväsimusest. Selle puhul tõstame taas esile Tartu Ülikooli teadlase Margus Lemberi artikli sellest, kas kevadväsimus on reaalne nähtus või pelgalt müüt ning kuidas oma organismi pärast talve turgutada.

Sport teeb õnnelikumaks kui raha

22.04.19 ... See on selge, et liikumine mõjub ühtviisi hästi nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Kuid Yale'i ja Oxfordi teadlastel õnnestus tõestada, et sporditegemine on inimese vaimse tervise seisukohast olulisem kui tema majanduslik seis, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Kõhubakteritest sõltub inimese pikaealisus ja soodumus rasvumisele

19.04.19 ... Iga inimese soolestikus elab unikaalne bakterikooslus ehk mikrobioom, mis lisaks paljudele muudele asjadele mõjutab rasvumist. Eesti teadlased uurivad mikrobioomi väga erinevate nurkade alt, lisaks rasvumise teemale vaatavad nad ka näiteks kõhubakterite ja pikaealisuse seoseid.

Tartu teadlased muutsid vähiravimi nanonutikaks

18.04.19 ... Tartu Ülikoolis täna kaitstavast doktoritööst selgub, et tarkade nanoosakeste abil saab parandada kõhuõõne kasvajate ravi. Katsed näitasid, et nanoosakeste kasutamine võimendab vähiravimite toimet ja vähendab kõrvalnähtusid.

DNA uuring: kõigi kõrreliste heinaks tembeldamine teeb allergikutel elu raskeks

18.04.19 ... Kevad võib tõsta nii mõnegi inimese tuju. Samas kuulutab kõrgem temperatuur paljudele ka tilkuvat nina ja vesiseid silmi. Briti teadlased märgivad nüüd, et õietolmu allikad muutuvad hooaja vältel arvatust rohkem, mida tuleks võtta arvesse ka allergiarohu valimisel.

Geneetiline täppisrelv ründab vaid kahjulikke baktereid

18.04.19 ... Antibiootikumide puudus on ka see, et nad tapavad kahjulike kõrval ka kasulikke baktereid. Nüüd on Prantsuse ja Hispaania teadlased leiutanud molekulaarse täppisrelva, mis vallandab bakerimürgi ainult kindlat liiki bakterite pihta.

Teadlased äratasid elule neli tundi surnud sea ajurakud

17.04.19 ... Elusa looma ajule iseloomulikke protsesse saab taastada isegi neli tundi pärast loomade surma. Kuigi sigadega katseid teinud töörühm ei täheldanud teadvusest mingeid märke, võib tõsta töö taas rambivalgusesse organite siirdamisega seotud eetikadilemmad.

Uuring: toidulisandid päris toitu ei asenda ja võivad isegi kahju teha

17.04.19 ... Piisavas koguses teatud mineraalide ja vitamiinide söömine seostub küll pikema eluea ja vähenenud haigestumisega südame-veresoonkonna haigustesse, kuid seda vaid juhul, kui neid saadakse toidust, mitte toidulisanditest, viitab pea 30 000 inimest haaranud kümmekond aastat kestnud uuring.

Lihtne nipp muutis teismeliste rämpstoidu tarbimist

16.04.19 ... Sööge rohkem puu ja juurvilju, hoiduge kiirtoidust, magusjookidest ja maiustustest. Kõik teavad neid soovitusi, aga ometi on arenenud lääneriikides üha rohkem ülekaalulisi lapsi ja teismelisi. Järelikult traditsiooniline teavitus tervisliku toitumise kohta ei ole hästi toiminud. Chicago Ülikooli teadlased tegid aga eksperimendi, milles lihtsa nipiga suudeti muuta teismeliste suhtumist rämpstoitu.

Professor Zilmer lihavõttepühade eel: miks ja kui palju süüa muna?

16.04.19 ... Nädala lõpus on lihavõttepühad, mil süüakse tavalisest rohkem mune. Ent mune tasub süüa ka muul ajal. Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professori ja meditsiinidoktori Mihkel Zilmeri sõnul on muna tipptoiduaine, mis võiks oma väga mitmekesise ja ainevahetusele toimivas hulgas sisalduvate toitainete rikkuse tõttu leida tee toidulauale kolm-neli korda nädalas.

Kosmoses käimise mõju on näha ka pool aastat hiljem

15.04.19 ... Pikemat aega Maa orbiidil elamine muudab geenide avaldumist, organismi üldist talitlust ja vaimset võimekust, leiavad astronautidest kaksikvendi uurinud NASA teadlased. Samas on suurem osa muutustest ajutised ja taanduvad poole aastaga.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: