Tervis

Geenitest näitab vähki haigestumise riski

03.03.21 EESTI ... Uued geenitestid näitavad nelja kõige sagedasemasse vähivormi haigestumise riski ning lubavad seetõttu personaalset vähiennetust.

Ülevaateuuring avas platseebo toimimise tagamaid

03.03.21 PSÜÜHIKA ... Valuvaigisti toimib küll oma koostise tõttu, kuid suuresti aitab kaasa ka ravimivõtja usk vaigisti toimesse ehk platseeboefekt. Kui siiani pakkus platseebo olemus teadlastele peamurdmist, siis värske metaanalüüs selgitab nähtuse neuroloogilist poolt. Selgub, et platseeboravimid vähendavad ajus valuga seotud piirkondade aktiivsust.

Ülevaade: COVID-19 uued variandid ja nende levimus

02.03.21 TERVIS ... Ehkki koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on maailmas hoo sisse saanud, hoiavad teadlased viiruse arengul silma peal. SARS-CoV-2 muteerub pidevalt ja iga uue tüvega tekib küsimus, kas vaktsiin selle vastu kaitseb. Novaator tegi uue Euroopas leviva variandi valguses ülevaate murettekitavate viirusvariantide eripäradest ja nende levikust.

Lõunauinak võib eakatel parandada mälu ja erksust

02.03.21 PSÜÜHIKA ... Uuringud viitavad, et keset päeva tukastamine on pigem kasulik kui kahjulik. Lühike lõunauinak muudab inimese erksamaks, pikem tukastus aitab aga uut teavet paremini meelde jätta, vihjab Hiina eakatega tehtud uuring.

Eestis pole kõigi abivajajate jaoks piisavalt psühholooge

01.03.21 EESTI ... Eesootav karmimate piirangutega kuu paneb muretsema ka vaimse tervise spetsialiste, sest juba praegu on psühholoogide järjekorrad erakordselt pikad ja ressurssi kõigi abivajajatega tegeleda napib.

Teadlased leidsid inimese sooltest tuhandeid uusi viiruseid

01.03.21 TERVIS ... Koroonapandeemia sunnib mõtlema viirustele ilmselt rohkem kui kunagi varem. Äsja valminud teadustöö viitab, et neid on arvatust palju rohkem ja ainuüksi meie soolestikus elab üle 140 000 viiruseliigi.

Kaart: koroonavaktsiin jõudis Aafrikasse, EL-is hõlmatuid üle nelja protsendi

26.02.21 TERVIS ... Viimasel nädalal hakati vaktsineerima eesliinitöötajaid mitmes Aafrika riigis. Euroopa Liidus tõusis vähemalt korra vaktsineeritute osakaal üle nelja protsendi ja Eesti on keskmisest mõnevõrra ees.

Reumatoloog: liigesevalu ravi võiks praegu alata kodustest vahenditest

26.02.21 TERVIS ... Niiske ilma korral kurdavad inimesed sageli luu- ja liigesevalu üle. Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogi Karin Laasi sõnul tasub eristada liigesevalu liigesepõletikust. Koroonakriisi ajal soovitab ta proovida liigesevalu esmalt kodus külma või sooja kompressiga leevendada.

Testide ebakõla raskendab koroonapositiivse nakkusohtlikkuse määramist

25.02.21 TERVIS ... Laialt kasutatavad koroonatestid võimaldavad leida organismist pärilikkusainet, mis võib pärineda ka juba surnud viiruselt. Kuigi täiendava testiga saab määrata positiivse proovi andnud inimese nakkusohtlikkust, raskendavad seda testitootjate vahelised ebakõlad ja vereproovi võtmisega seotud probleemid. Katseprojektid on alanud siiski nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Tartu ülikooli uuring: pooled koroonapositiivsed ei pruugi olla nakkusohtlikud

23.02.21 EESTI ... Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapp näitas, et nakatunute hulk on ühtlaselt kõrge kõigis Eesti maakondades. Samas selgus, et ligi pooltel positiivse koroonaproovi andnud täiskasvanutel on tekkinud viirusevastased antikehad ja nad pole tõenäoliselt enam nakkusohtlikud.

Viis asja, mida linnugripi kohta teada võiks

23.02.21 TERVIS ... Viimasel ajal on meediast läbi käinud mitmed murettekitavad uudised seoses taas pead tõstva linnugripiga. Mida tänavu jutuainet pakkuv tüvi H5N8 endast kujutab ja millised on võimalikud tulevikustsenaariumid?

Saksa teadlane: igas riigis töötavad piirangud erinevalt

22.02.21 EESTI ... Tõhusaimad meetmed viiruse leviku takistamiseks on kogunemiste piiramine ja töökohtade ning koolide sulgemine, leidsid 175 riigi andmeid võrrelnud teadlased ajakirjas Nature avaldatud artiklis. Üks autoritest Saksamaa Tööökonoomika Instituudi teadur Nikolaos Askitas ütleb, et iga riik on omalaadne ja näiteks kui kreeklased lähevad välja, siis lähevad nad kindlasti üksteisele liiga lähedale, eestlased suudavad aga lähedust vältida.

Piirangute täpse mõju hindamine on siiski keerukas ülesanne

22.02.21 EESTI ... Kogunemiste piiramine, koolide ja inimkontakte hõlmava äri sulgemine on tõhusaimad viiruse leviku piiramise meetmed, leiab hiljuti teadusajakirjas Science avaldatud artiklis rühm teadlasi. Artikli üks autor Jan Brauner Oxfordi ülikooli arvutiteaduse osakonnast selgitab usutluses ERR-ile, et piirangute täpse mõju hindamine on siiski keerukas ülesanne.

Viirust püüdes: Eesti, Läti, Soome, Leedu ja Rootsi piirangute lugu

22.02.21 EESTI ... Eestil on õnnestunud läbi koroonaaja liikuda Euroopa ühtede leebemate piirangutega, kuid nüüd oleme jõudnud haigestumuse poolest Euroopa esiotsa ja oleme taas võtnud suuna meetmete karmistamisele. Võrdleme, kuidas on siiani õnnestunud epideemiat ohjeldada Eestil ja naabritel.

Saja-aastaste eestlaste mikroobid sillutavad teed teiste paremale tervisele

22.02.21 TERVIS ... Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuringust selgus, et saja-aastaste eestlaste seedetrakti mikrobioota on liigirikkam ja mitmekesisem kui noortel.

Paljudel kevadel koroona läbipõdenutel on antikehad jätkuvalt olemas

21.02.21 EESTI ... Eelmise aasta lõpus viis Kuressaare haigla läbi koroonaviiruse antikehade uuringu. Vabatahtlikus uuringus osales 3611 saarlast ehk enam kui kümnendik saare elanikkonnast.

Uuring: enamikul mitme ravimi kasutajatest esineb probleeme

19.02.21 TERVIS ... Mida sagedamini esineb inimestel kroonilisi haigusi, seda enam kasutavad nad ravimeid. Hulgiravimikasutajate suurim probleem on koos- ja kõrvaltoimed, mis võivad vähendada ravimite tõhusust ja olla ohtlikud. Farmaatsiateadlaste arvates võiksid hulgiravimikasutajatele toeks olla spetsialistid, kes neid nõustaksid. Nüüd katsetati Eestis sel teemal juhtprojekti.

Lihasvalgu puudumine aitab eurooplastel külma taluda

19.02.21 TERVIS ... Ilm on nüüd läinud päris külmaks, kuid õnneks on paljudel meie seast tõenäoliselt olemas geneetiline kohastumus külmaga toime tulekuks.

Professor: letrosooli saab dopinguainena kasutada vähemalt kahel moel

18.02.21 TERVIS ... Heiki Nabi positiivne dopinguproov sisaldas keelatud aine letrosooli kasutamise jälgi. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis spordifüsioloogia professorina töötav Vahur Ööpik selgitas, et letrosooli saab dopingu eesmärgil kasutada vähemalt kahel viisil. Samas võivad dopinguained sportlase organismi sattuda ka toidulisandite kaudu.

Värsked uuringud: koolid mängivad viiruse levikus teisejärgulist rolli

18.02.21 TERVIS ... Koolide sulgemine ja laste distantsõppele saatmine aitab küll uute nakatumiste arvu vähendada, kuid need mängivad viiruse levikus teisejärgulist rolli, nähtub Rootsis ja Inglismaal läbiviidud uuringutest. Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse ülevaates nenditakse aga, et võrreldes teiste piirangute ja meetmega on koolide sulgemise täpse mõju hindamine äärmiselt keerukas.

Igavus soodustab koroonareeglite rikkumist

17.02.21 TERVIS ... Koroonapiirangutest kinnipidamine muutub inimestele aina kurnavamaks. Hiljuti läbi viidud uuringutest selgub, et pandeemia ohjeldamiseks seatud piirangute rikkumisel on oluline roll igavustundel.

Koroonavaktsineerimine kaardil: Eesti püsib jätkuvalt keskmike seas

17.02.21 TERVIS ... Ehkki Eestis ületab koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimeste osakaal Euroopa Liidu keskmist, jääb see alla nii Põhjamaadele kui ka mitmetele Kesk-Euroopa riikidele.

Briti teadlased: uus koroonaviiruse variant võib olla oluliselt surmavam

15.02.21 TERVIS ... Ühendkuningriigist alguse saanud COVID-19 variant B.1.1.7 on ilmselt algsest variandist 30–70 protsenti surmavam, kirjutavad Briti valitsuse teadlased oma äsjases analüüsis. Täpsema hinnangu andmist takistab andmete nappus.

Iisraeli massiuuring: Pfizeri vaktsiini tõhusus on 94 protsenti

15.02.21 VÄLISMAA ... Iisraeli värske 1,2 miljonit inimest hõlmanud uuringu kohaselt on Pfizeri koroonavaktsiini tõhusus 94 protsenti, edastasid pühapäeval tervishoiuametnikud.

Merits: uued koroonatüved on pärit sealt, kus viiruse levik läks käest

14.02.21 TERVIS ... Viimasel ajal tuleb üha enam teateid koroonaviiruse uutest tüvedest, mida seostatakse viiruse kiirema levikuga. "AK.Nädal" uuris, milliseid koroonaviiruse tüvesid on leitud Eesti inimeste seast ning kuidas mõjutab viiruse muteerumisvõime vaktsiinide tootmist ja võitlust pandeemiaga.

Diagnoos "armastus" – meditsiiniteadlased avavad tugevaima tunde olemust

14.02.21 TERVIS ... Meie elust käib läbi palju inimesi, kes tekitavad meis erinevaid tundeid ja emotsioone, nende hulgas ka armastust. Kuidas armastust ära tunda ja kas see võib olla petlik? Miks valida väga hoolikalt seda inimest, kelle peale meie süda kiiremini põksuma hakkab? Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avavad, mis peitub diagnoosi "armastus" taga.

Geeniandmetest kasu lõikamist võivad hõlbustada tehisgenoomid

12.02.21 TERVIS ... Kuigi maailmas on järjestatud viimase 20 aastaga miljonite inimeste genoome, pidurdab pärilikkusaine mõtestamist ja sellele tuginevaid teadusuuringuid mure geenidoonorite isikuandmete paljastamise ees. Rühm teadlasi on loonud nüüd probleemi lahendamiseks Eesti biopanga andmetele toetudes terve rea päris genoomile sarnanevaid digitaalseid DNA-lõike.

Eesti laste ülekaaluga aitab võidelda viie lihtsa põhimõtte järgimine

12.02.21 TERVIS ... Tartu teadlased ja arstid rõhutavad lihtsaid põhimõtteid, mille igapäevane järgimine aitab tuua soodsaid muutusi ülekaalu ja rasvumisega kimpus olevate laste elus. Päev alaku süsivesikurikka hommikusöögiga, õhtusööki söödagu koos perega, nälga peletab juurvili ja janu kustutab vesi, vähem aega ekraani taga istumisele ning rohkem aega aktiivsele liikumisele.

Eesti teadlased püüavad multiskleroosi varakult avastada

11.02.21 TERVIS ... Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogid lõid uue meetodi multipleksskleroosi diagnostika arendamiseks. Kuna sageli algab hulgiskleroos noorel inimesel nägemisnärvi põletikuga, otsivad teadlased skleroosi märke viimase mõjul tekkinud immuunvastusest.

Vaktsineerimine graafikul: Euroopa kombib visalt kolme protsendi piiri

10.02.21 TERVIS ... Viimasel nädalal keskendus suurem osa Euroopast inimeste teistkordsele vaktsineerimisele, misläbi ei kerkinud koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimeste osakaal elanikkonnast nädalaga kuigi palju. Kokku oli teisipäevaks vaktsineeritud 2,74 protsenti Euroopa Liidu elanikest.

Magistritöö: Eesti lapsi nuumab liigne ekraaniaeg ja vähene liikumine

10.02.21 TERVIS ... Ülekaaluliste ja rasvunud laste arv kasvab maailmas ning ka Eestis. Seda mõjutab muu hulgas istuv eluviis, mis on suurel määral seotud laste vähese liikumise ja üleliigse ekraaniajaga.

Uue koroonaviiruse sugulased levivad nahkhiiretiivul üle Aasia

10.02.21 LOODUS ... Teadlased avastasid Tai idaosas asuva looduskaitsekeskuse nahkhiirtel viiruse, mis on väga sarnane COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viirusega. Nad oletavad, et SARS-CoV-2 sugulasviirused võivad olla levinud paljudes Aasia piirkondades.

Doktoritöö: tulevikus saab tugivalkude abil Alzheimeri vastu võidelda

09.02.21 TERVIS ... Helen Poska testis Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö raames valkude käitumist äädikakärbeste ajus ning pakub sisendit tulevasteks uuringuteks, mille kaudu valesti pakitud valkude kuhjumisest tekkinud haiguste vastu võidelda.

Pfizeri/BioNTechi vaktsiin kaitseb kolme uue koroonaviiruse variandi vastu

08.02.21 TERVIS ... Pfizeri ja BioNTechi COVID-19 vastane vaktsiin teeb kahjutuks nii algse SARS-CoV-2 viiruse kui ka selle Ühendkuningriigi (N501Y) ja Lõuna-Aafrika (E484K) variandid, leidsid Texase Meditsiiniülikooli teadlased 20 vaktsineeritud inimese vereplasma põhjal. Samas näib olevat viirusest vabanemiseks tarvis rohkem antikehi.

Higi kuulutab läbipõlemist ja nüüd suudavad teadlased seda mõõta

08.02.21 TERVIS ... Kui miski inimeses stressi tekitab, eritub tema neerupealsetel kortisooli. Hormoooni võib seejärel leida nii inimese süljest, uriinist kui ka higist. Nüüd valmistasid Šveitsi teadlased kiibi, mis mõõdab inimese higi põhjal tema stressitaset kogu päeva vältel ja aitab ennetada stressiga seotud haiguste teket.

TÜ uuring: suurel osal põdenutest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem

08.02.21 TERVIS ... Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avaldasid esimesed Eesti andmed koroonaviiruse antikehade püsivuse kohta pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist ning selgus, et 80 protsendil uuritavatest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem.

Eesti vaatab AstraZeneca vaktsiini vanuse ülempiiri märtsis üle

05.02.21 EESTI ... Eesti võib märtsis otsustada tõsta AstraZeneca koroonavaktsiini vanusepiiri, kui selguvad vaktsiinitootja uute uuringute tulemused, kuhu on kaasatud ka üle 70-aastased inimesed. Seni soovitab Eesti üle 70-aastaseid inimesi AstraZeneca preparaadiga mitte vaktsineerida, sest andmeid vaktsiini mõjust vanematele inimestele on veel liiga vähe.

Hiirte seemnerakud mürgitavad oma konkurente

05.02.21 LOODUS ... Seemnerakkude võidujooks munarakuni käib elu ja surma peale ning võitjana väljub vaid üks osaleja. Oma üllatuseks leidsid Saksa teadlased nüüd, et näiteks hiirtel lasevad konkureerivad seemnerakud selleks käiku kõlvatud võtted.

Skisofreenia võib olla üks peamisi koroonasuremuse riskitegureid

04.02.21 PSÜÜHIKA ... Praegu vaktsineeritakse maailmas COVID-19 vastu esmajoones eesliinitöötajaid ja eakaid, sest kõrge vanus on peamine koroonasurmi põhjustav riskitegur. New Yorgi teadlaste uuring osutab, et eakate järel võib koroonaviirus teistest pea kolm korda sagedamini nõuda skisofreenikute elusid. See viitab, et neid võiks vaktsineerida pigem varakult.

Graafik: maailma suurimad vaktsineerimiskampaaniad koguvad hoogu

03.02.21 TERVIS ... Võrreldes möödunud nädalaga paistavad vaktsineeritute osakaalu poolest maailmas silma endiselt samad riigid. Tähelepanuväärsena kogub koroonavastane vaktsineerimine hoogu maailma suurima rahvaarvuga riikides, nagu Hiinas, Indias ja Brasiilias.

"Pealtnägija": ravimiuuringute katseid tehakse 8000 eestimaalase peal

03.02.21 TERVIS ... Igal aastal algatatakse Eestis ligi 70 inimkatseisikutega ravimiuuringut. Praegu on neid käimas 195 ja nendega on seotud 8000 patsienti. "Pealtnägija" ajakirjanik Piia Osula uuris, kes need katseisikud on ja miks nad sellise riskantse ettevõtmisega haakuvad.

Vaktsiinist vähiravimini: TÜ teadlased katsetavad mRNA potentsiaali

03.02.21 TERVIS ... Rakkudes toimuva valgusünteesi infoülekande peenhäälestust tundma õppides soovivad Tartu Ülikooli teadlased panustada veelgi täpsemate ravivõimaluste arendusse. Nende töö on lähedalt seotud tehnoloogiaga, millel põhinevad ka uued COVID-19 vastu loodud mRNA vaktsiinid.

Koroonaviirus võib vähendada ajutiselt meeste viljakust

03.02.21 TERVIS ... Kuigi juba eelmisest kevadest on teada, et uus koroonaviirus võib siseneda ka mehe munanditesse, saab viiruse mõju ses osas selgemaks alles nüüd. Hiina ja Saksa teadlased leidsid, et haiguse läbi põdenud meestel on tervetega võrreldes vähem seemnerakke, mis viitab vähenenud viljakusele.

Uuring: Vene koroonavaktsiini tõhusus küündib ligi 92 protsendini

02.02.21 TERVIS ... Venemaal valminud Sputnik V vaktsiin hoiab kliiniliste katsete põhjal haiguse tekke ära 91,6 protsendil nakatunutest. Ajakirjas Lancet avaldatud vahetulemuste põhjal kaitseb vaktsiin ka haiguse rängalt läbipõdemise eest.

Seireuuring: nakatunuid on vähem, kuid suur osa neist ei pea end haigeks

02.02.21 TERVIS ... Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapp näitab, et kuigi täiskasvanud nakatunute arv on pärast pühi mõnevõrra kahanenud, püsib nakatumise üldine tase jätkuvalt kõrge. Murettekitavad on nii haigustunnusteta nakatunute suur osakaal kui ka arvatavate lähikontaktsete käitumismustrid.

Raseduseaegne diabeet võib suurendada südamehaiguse riski

02.02.21 TERVIS ... Rasedusdiabeediga naistel võivad teistest kaks korda tõenäolisemalt keskealisena südamearterid lupjuda. See viitab omakorda eesootavale südamehaigusele ja võib juhtuda isegi juhul, kui naise veresuhkur püsib pärast rasedust aastaid normi piires, selgub USA teadlaste uuringust.

Kassiparasiit paneb hiired armuma ja vanad mehed käega vehkima

01.02.21 LOODUS ... Lemmikloomad võivad õues liikudes üles korjata mitmeid inimesele nakkavaid haigusi. Näiteks kasutab kassi vaheperemehena toksoplasma. Parasiit kaotab hiirte kassihirmu ja võib mõjutada ka inimeste käitumist, rääkis Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja Lennart Lennuk.

Bakter muudab end ravimi eest kaitstes ümaramaks

01.02.21 TERVIS ... Antibiootikumidest võib olla suurt abi bakterite vastu, kuid mitte alati, sest bakterid saavutavad mõnikord nende suhtes vastupanuvõime ehk resistentsuse.

Puust ja punaseks: kuidas töötab AstraZeneca koroonavaktsiin

29.01.21 TERVIS ... Reede pärastlõunal teatab Euroopa Ravimiamet, kas Euroopa Liidus tohib kasutusele võtta ka Oxfordi Ülikooli ja ettevõtte AstraZeneca koostöös välja töötatud koroonaviiruse vaktsiini. Novaator uuris, mis eristab seda seni käiku lastud vaktsiinidest.

Täiskuu tulek viib inimestelt une

29.01.21 TERVIS ... Mõned õhtud enne täiskuud lähevad inimesed hilisemal ajal magama kui tavaliselt ja magavad neil öil lühemat aega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: