Tervis

Ahvirõugete puhangu põhjused jäävad veel selgusetuks

20.05.22 TERVIS ... Vähemalt seitsmes riigis on viimastel nädalatel tuvastatud mitukümmend ahvirõugete juhtumit. Tegu on haruldase ja tavaliselt raskesti leviva nakkushaigusega, mille uue puhangu põhjuseks peavad teadlased selle levikut sugulisel teel või õhu kaudu, aga ka inimkonna kaduvat rõugeimmuunsust.

Teadlased astuvad suuri samme, et paljastada ravimi kõrvaltoimete põhjuseid

19.05.22 TERVIS ... Sama ravim võib ühel inimesel toimida nõnda, nagu peab, teisel aga tekitada tõsiseid kõrvalmõjusid. Missugused on selle taga peituvad põhjused ja kuidas saaks tulevikus neid vältida, kirjutab Tartu Ülikooli farmakogeneetika teadur Kristi Krebs.

Koroonat põdenud eakad surevad eakaaslastest sagedamini kuni aasta hiljem

12.05.22 TERVIS ... Koroonaviirusega nakatuvad teistest sagedamini raskete kaasuvate haigustega ja rasvunud inimesed. Haigust põevad aga kordades raskemalt vanemad inimesed ja nende suremusrisk püsib Eestis eakaaslastest kõrgemana ka aasta pärast nakatumist, osutab sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs.

Seireuuring: nakatumine väheneb jõudsalt, kuid koroonalaine pole läbi

10.05.22 TERVIS ... Koroonasse nakatumine on tuntavalt vähenenud, kuid viiruselaine pole veel läbi, viitavad Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu seekordsed tulemused. Täiskasvanud elanikkonna hõlmatus viirusevastaste antikehadega püsib üsna muutumatu.

Seasüdame saanud mehe võis tappa seaviirus

09.05.22 TERVIS ... David Bennett seenior suri 57-aastasena kaks kuud peale seda, kui talle siirati esimese inimesena maailmas geenmuundatud seasüda. Nüüd leiti tema kehast jälgi sigade tsütomegaloviirusest. Bennetti kirurg ja paljud teisedki oletavad uues raportis, et viirus võis olla mehe surmaga seotud.

Geneetilised eripärad võivad mõjutada sissetulekut ja haridustaset

09.05.22 TERVIS ... Koostöös Šveitsi kolleegidega uurisid Tartu Ülikooli teadlased, kuidas mõjutavad inimese tervist ja muid omadusi DNA-s paiknevad geneetilised muutused, mida nimetatakse koopiaarvu variatsioonideks. Selgus, et muu hulgas on nende keskmisest suurem hulk inimese DNA-s seotud suurema terviseriski, väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega.

Inimesed liiguvad vaatamata nutiabilistele vähem kui kunagi varem

06.05.22 TERVIS ... Muu hulgas pulssi, päevaseid samme ja kulutatud kaloreid mõõtvate tehnikaseadmete populaarsus on viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud. Hoolimata aktiivsusmonitoride massilisest kasutamisest liiguvad viimasel paarikümnel aastal inimesed omal jõul järjest vähem, selgub hiljutisest uuringust.

Teadlased: põhjamaises kodus toetab elanike heaolu loomulik valgus

29.04.22 TEHNIKA ... Meeldiva loomuliku valgusega kodus on elanikul hea viibida igal aasta- ja kellaajal ning pandeemia tingimustes on sellises kodus mugav töötada. Kuna kodude loomulikku valgustust pole palju uuritud, lõid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased selleks meetodi, mis toetuks elanike tegelikele kogemustele.

Loote õlgade kasv aeglustub sünni ajaks

28.04.22 TERVIS ... Loote rangluu kasv aeglustub mõni kuu enne sündi, et hiljem varajases lapsepõlves taas kiireneda. Niisuguse nähtuse on tuvastanud rühm Jaapani, Šveitsi ja Belgia teadlasi, eesotsas Naoki Moromotoga Kyoto Ülikoolist.

"Pealtnägija": haruldane geenihäire seab vanemad keerulise valiku ette

27.04.22 TERVIS ... Kuigi võimalus selle juhtumiseks on väike, saavad mõnikord looduse loteriis kokku kaks sarnase geenirikkega inimest, mille tulemusel võib avalduda lastel raske pärilik haigus, näiteks glükosüülimishäire. Potentsiaalselt invaliidistavale haigusele ravi otsimises osalevad ka eestlased.

Teadus 3 minutiga: kust kasvaja endale energiat saab?

27.04.22 TERVIS ... Veebruaris toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" viie parema loengutest on valminud videoklipid, mille seast saavad nüüd vaatajad valida oma lemmiku. KBFI doktorant-nooremteadur Leenu Reinsalu selgitab, kuidas kasvajarakud meie kehast sedavõrd masendavalt suure energia saavad.

Inimeste loomulik toiduvalik on tasakaalukas

26.04.22 TERVIS ... Inimesed on toiduvalikult targemad, kui arvata võiks. Rahvusvaheline teadusuuring osutab, et inimeste loomulikus toiduvalikus on vajalikud toitained päris hästi tasakaalus.

Eesti lapsed liiguvad kehva linnaruumi tõttu järjest vähem

25.04.22 TERVIS ... Kõigest veerand Eesti lastest liigub päevas piisavalt ja nad näevad seda üha harvem päeva loomupärase osana. Kuna lapsed veedavad suure osa päevast koolis, tuleks teadlaste ja õpetajate sõnul mõelda, kuidas koolipäev rohkem liikumist soodustaks.

Kiire kõnd hoiab telomeerid pikad

22.04.22 TERVIS ... Mida kiiremini inimene kõndida tavatseb, seda nooruslikum ta on. Nii võib järeldada Briti teadlaste uuringust, milles selgus, et kiiremini kõndijatel on vere valgelibledes telomeerid pikemad kui aeglasema kõnniga inimestel.

Äsja leitud bakterid võivad kuulutada edasiminekut eesnäärmevähi ennetuses

21.04.22 TERVIS ... Ühendkuningriigi teadlased leidsid bakterid, mis näivad olevat seotud kiiresti areneva eesnäärmevähiga. Ehkki põhjuslik seos vajab veel tõestamist, võib avastus tulevikus viia tõhusama vähiravini või aidata vähemalt seda paremini ennetada.

Uuring: liikide vananemiskiiruse määravad geenmutatsioonid

18.04.22 TERVIS ... Loomade eluiga näib olevat seotud sellega, kui kiiresti muutub nende geneetiline kood. Ühendkuningriigi teadlased leidsid, et eri liiki imetajatel on vanadussurma ajaks umbes ühepalju mutatsioone, ükskõik kui pikk nende eluiga on.

Eestis sureb iga viies emakakaelavähki haigestunud naine

11.04.22 TERVIS ... Igal aastal sureb Eestis emakakaelavähki umbes 60 naist. Samas ei osale naised sõeluuringus, mis aitaks vähki varakult avastada.

Ühendkuningriigi teadlased noorendasid naise naharakke 30 aasta võrra

11.04.22 TERVIS ... Ühendkuningriigi teadlased noorendasid 53-aastaselt naiselt võetud naharakke niivõrd palju, et need on nüüd võrdväärsed 23-aastase naise rakkudega. Kuigi meetodi argimeditsiinis rakendamine on aastate kaugusel, loodab töörühm jõuda samade tulemusteni ka teiste keharakkudega ja luua tulevikus seeläbi noorendavaid ravimeid.

Mikroplast jõuab ka inimese kopsude sügavustesse

07.04.22 TERVIS ... Kui varem on teadlased leidnud mikroplasti inimese veenidest ja näiteks laipade kopsukoest, siis nüüd leidsid Ühendkuningriigi teadlased mikroplasti osakesi ka elusate inimeste kopsudest. Uurijaid üllatas kopsu sügavamasse ossa jõudnud plastiosakeste suurus.

TAI analüütik: Eesti inimeste rasvumine on riigi arenguloo muster

07.04.22 TERVIS ... Tervise Arengu Instituut uuris Eesti täiskasvanud rahvastiku viimase kümne aasta tervisekäitumise andmeid. Uuringu põhjal selgus Eesti 25–64-aastase rasvunud mehe ja naise tüüpiline profiil. TAI analüütiku Elisa Kenderi sõnul on eestlaste rasvumine küll märk ühiskonna paranenud majanduslikust olukorrast, kuid kätkeb endas suuri terviseriske.

Teadlased leidsid inimese kopsudest senitundmatu rakutüübi

06.04.22 TERVIS ... USA teadlased leidsid inimese kopsudest uue rakutüübi. Lisaks selgus, sedalaadi rakud on olulised hingamisteede normaalseks talitluseks ja võivad kannustada teadlasi looma uusi viise suitsetamisega seotud haiguste raviks.

Uuring: diabeediohtu võib suurendada isegi kergelt kulgenud koroona

04.04.22 TERVIS ... Isegi leebete sümptomitega kulgenud koroona võib suurendada järgneval aastal inimesel ohtu suhkruhaiguse tekkeks, osutab mahukas uuring. Seos puudutab eriti neid inimesi, kellel on niigi suurem oht suhkruhaigeks jääda.

Reovee koroonaviiruse sisaldus langes sellelgi nädalal

01.04.22 TERVIS ... Terviseameti reoveeuuringu tulemused kinnitavad, et inimeste nakatumine koroonaviirusega on langustrendis. Enamikus uuritud Eesti linnades on viirusekandjaid nüüd mõõdukal hulgal.

Teadlased järjestasid esimest korda inimese täieliku genoomi

01.04.22 TERVIS ... Rahvusvaheline teadlasrühm avaldas sel nädalal inimese DNA täieliku järjestuse. Uue info kõrval annab täielik genoom uurijatele lootust, et tulevikus on inimestel hõlpsam leida haigusi tekitavaid mutatsioone ja geenivariatsioone.

Mikroobivastaste pindade katsetused jäävad ohtlikult eluvõõraks

31.03.22 TEHNIKA ... Tervishoius, toidutööstuses ja ühiskasutatavatel pindadel on mikroobide tõrjumine vajalik, et ennetada haiguste levikut. Tallinna Tehnikaülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi doktoritöö osutab aga, et mikroobivastaste pinnakatete efektiivsust testitakse sageli liiga leebetes tingimustes. Samuti esitletakse töös uusi pinnakatteid, mis võitlevad mikroobidega mitmel rindel.

Doktorante aitab edasi jõuda üheskoos murede murdmine

30.03.22 PSÜÜHIKA ... Kui koolilapsi ja tudengeid ümbritsevad klassi- ja kursusekaaslased, siis doktorandid kirjutavad oma tööd sõltuvalt erialast sageli üksi. Tallinna Ülikooli teadlased katsetasid doktorantide toetamiseks uut sorti töötube ja leidsid, et õppuritel oli abi nii enda edusammude tunnetamisest kui ka teiste doktorantide murede mõistmisest.

Geenimuundus tõotab teha kassid allergiaohutuks

29.03.22 TERVIS ... Kassid on ju enamjaolt täitsa toredad loomad, aga inimestele, kellel on kassiallergia, ei tarvitse nende toredate loomadega kohtumine alati igas mõttes siiski kõige meeldivam olla.

Uuring: antibiootikumid võivad pärssida naiste vaimseid võimeid

28.03.22 PSÜÜHIKA ... Ameerika teadlaste mahukas uuringus tuli välja uurijate jaoks ootamatu seos. Nimelt said keskeas vähemalt kahe kuu pikkuse antibiootikumikuuri läbinud naised mõni aasta hiljem vaimset võimekust mõõtvas testis varasemast kehvema tulemuse.

Koroonaviiruse sisaldus väheneb reovees jätkuvalt

25.03.22 TERVIS ... Kui Eesti suuremates linnades levib koroonaviirus veel laialdaselt, siis enamikus Ida- ja Lõuna-Eesti väikelinnades on vähenenud viirusekandjate arv mõõdukale tasemele, selgub terviseameti iganädalasest reoveeuuringust.

Teadlased astusid kunstpeensoole kasvatamisele sammu lähemale

25.03.22 TERVIS ... Rasked haigused võivad nõuda aeg-ajalt peensoole osalist eemaldamist, mille tõttu ei pruugi saada aga inimene piisavalt toitaineid. Rühm teadlasi, kuhu kuulus ka Eesti teadlane, on saanud nüüd parema aimduse, kuidas arenevad soole peamised tööhobused – toitaineid imendavad hatud, mis sillutab teed eemaldatud sooleosade asendamisele.

Meeste eostamisvastaste tablettide katsed võivad alata sel aastal

24.03.22 TERVIS ... Minnesota Ülikooli teadlased katsetasid esialgses uuringus isastel hiirtel mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit. Uurijate sõnul hoidis vahend rasestumise ära 99 protsendil juhtudest, kuid selle täielik töökindlus peab selguma inimuuringutes.

Hea õhutussüsteem vähendab õpilaste koroonasse haigestumist mitu korda

23.03.22 TERVIS ... Sel nädalal avaldatud Itaalia teadlaste uuring osutab, et tõhus ventilatsioonisüsteem võib vähendada koolides koroonasse nakatumist enam kui 80 protsenti.

Covid-19 põdemisega kaasneb mitmeid pikaaegseid vaimse tervise probleeme

23.03.22 TERVIS ... Vähemalt nädal aega raskelt koroonat põdenud inimestel esineb võrreldes kergemalt haigestunutega järgneva 16 kuu jooksul 50–60 protsenti sagedamini depressiooni või ärevust, selgus Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvahelises uuringus.

Mitokondrite allakäik nõrgestab lihaseid

23.03.22 TERVIS ... Vanemas eas võivad lihased väiksemaks ja nõrgemaks jääda, nii et kahanevad inimese heaolu ja toimevõime. Mõnedki teadusuuringud on osutanud, et seda lihaste atroofiat ehk sarkopeeniat võib põhjustada krooniline põletik.

Koroonaravimeid on töös sadu, aga raha jagub vähestele

22.03.22 TERVIS ... Euroopas on kasutusloa saanud seitse koroonaravimit ja maailmas käib arendustöö veel mitmesaja kallal. Asjatundjate sõnul on investorid uute arendajate toetamisel varasemast kitsimad. Samuti osutavad nad, et ravimid ei asenda vaktsineerimist, vaid need täiendavad üksteist.

Seireuuring: koroonaviiruse antikehad on ligi 90 protsendil täiskasvanutest

22.03.22 TERVIS ... Koroonaviiruse omikronilainega kaasnenud hüppeline nakatumine kasvatas antikehadega täiskasvanute osakaalu seitsme protsendi võrra. Kõigis vanuserühmades on nüüd koroonaviiruse antikehad ligi 90 protsendil inimestest, selgub värskest koroonaviiruse seireuuringust.

Ligi 90 protsenti Eesti inimestest tarbib liiga palju soola

21.03.22 TERVIS ... Soola liigtarbimine võib viia tõsiste terviseprobleemideni. Suur osa eestimaalastest saab aga toidu ja joogiga liiga palju soola, selgub Tervise Arengu Instituudi uuringu vaheraportist.

Reovesi viitab endiselt koroonaviiruse laialdasele levikule

18.03.22 TERVIS ... Nädalaga on Ida- ja Lõuna-Eesti linnade reovees koroonaviiruse sisaldus mõnevõrra vähenenud, kuid tulemused viitavad endiselt viiruse laiemale levikule. Koroonaviirusest polnud terviseameti uuringu põhjal puutumata ükski sellesse kaasatud linn.

Kodulähedane park võib hoida südame tervist

17.03.22 TERVIS ... Rohealadest pole kasu üksnes toreda kohana, kus puhkehetki veeta. Hispaania teadlased leidsid nimelt, et roheluse läheduses elavatel inimestel on teistega võrreldes 16 protsenti väiksem oht insuldiks.

Uuring: keha erinevad osad seostuvad isiksusega isemoodi

16.03.22 TERVIS ... Suurema kaaluga inimesed eelistavad rutiini, kõhnematele inimestele meeldib seevastu rohkem uut ja tundmatut proovida, selgus hiljutisest uuringust.

Koroonaviiruse hulk on reovees nädalaga kasvanud

11.03.22 TERVIS ... Kui möödunud nädalal andsid terviseameti reoveeuuringu tulemused lootust, et koroonaga nakatumine hakkab Eestis lähinädalatel vähenema, siis värskete tulemuste põhjal on eeskätt Lõuna-Eesti linnade reovees leiduva koroonaviiruse hulk taas kasvanud.

Uuring: koroonat põdenud lastel on üllatavalt vähe viirusvastaseid antikehi

11.03.22 TERVIS ... Koroonaviirusega nakatunud lastel kipub tekkima kehas täiskasvanutega võrreldes vähem antikehi, osutab Austraalia teadlaste väikesemahuline uuring. Ühtlasi paistavad lapsed vabanevat viirusest palju kiiremini kui täiskasvanud.

Seasüdame saanud patsient suri

10.03.22 TERVIS ... Esimene inimene maailmas, kellele siirati geenmuundatud seasüda, suri kaks kuud peale operatsiooni, teatas siirdamise korraldanud haigla.

Doktoritöö: lapsi ja hajameelseid eakaid võiks aidata prinditud ravimid

10.03.22 TERVIS ... 3D-prinditud ravimid võivad tulevikus aidata nii lapsi kui ka eakaid. Seda uuris Laura Viidik, kes kaitseb Tartu Ülikoolis farmaatsia erialal oma doktoritööd.

Iga inimese elundid võivad olla erinevas vanuses

09.03.22 TERVIS ... Sageli öeldakse, et mõni inimene näeb välja noorem või vanem, kui tema passis olev vanus arvata lubaks. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm, et bioloogilises mõttes võivad olla ka sama inimese erinevad elundid ja elundkonnad eri vanuses.

Uudne tehnika võimaldab kontrollida heliga hiire ajurakke

08.03.22 TERVIS ... Hiirtega tehtud katsed näitavad, et geneetiliselt muundatud närvirakkude tööd saab kontrollida ultraheli abil. Teadlased loodavad, et tulevikus saaks stimuleerida samal viisil inimaju sügavamaid kihte ning kontrollida ka näiteks insuliinipumpi ja südamestimulaatoreid.

Uuring: koroona põdemine vähendab aju hallaine hulka

08.03.22 TERVIS ... Mahukas uuring andis aimdust, kuidas võib koroona põdemine mõjutada inimese aju. Uurijate sõnul võib ka kerge või mõõdukas haiguskulg seostuda muutustega inimese närvisüsteemis ja hallolluse väikese kaoga. Tegu on samas üldistava tulemusega, mis iga inimese kohta eraldi ei kehti.

Teadlased tuvastasid tuhat vitamiinirohket toidutaime

08.03.22 TERVIS ... Kui tahta tervislikult toituda, tuleb süüa vitamiine, sealhulgas B-grupi vitamiine, mis aitavad toidust energiat kätte saada ja toetavad närvisüsteemi talitlust.

Pikema elu nimel tasub päevas kõndida umbes 8000 sammu

07.03.22 TERVIS ... Ehkki soovitusest käia 10 000 sammu päevas on saanud käibetõde, lükkab uus meta-analüüs lööklause taaskord ümber. Pigem sõltub sammude arv inimese vanusest. Vanemad inimesed võiks teha keskmiselt 7000 ja nooremad 9000 sammu päevas.

Tehisvalgus võib varjata kuufaaside mõju sünnituste arvule

04.03.22 TERVIS ... Kuufaasid on ajaloo vältel olnud paljude inimeste arvates elus olulise tähtsuse ja mõjuga. Eestis aastatel 2018-2019 läbi viidud uuring kuufaaside ja sünnituste arvu vahelist seost ei tuvastanud. Samas ei ole kindel, kuivõrd mõjutas tulemust linnakeskkonna tehisvalgus.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: