Tervis

Jaanipäeva eri: mida jaanilõke tervisega teeb?

20.06.18 ... Jaanipäevalõkkes prügi põletamisel tasub meeles pidada, et prügilõkkest eraldub puhtast lõkkest suurusjärgu võrra rohkem vähkitekitavaid ühendeid ja peenosakesi. Teisalt pole täiesti ohutu ka ainult puidust koosnev lõke.

Geneetikud vaagivad igipõlist küsimust – mida teha mahakukkunud lutiga?

19.06.18 ... Eelmisel nädalal Tartus toimunud rahvusvaheline Geenifoorum tõi kohale hulga geenitehnoloogia eksperte. Mitmekesiste, samas kohati väga spetsiifiliste ettekannete seas leidus ka üldhuvi pakkuvaid – nii panigi kulme kergitama Hollandi teadlaste uuring igipõlisel teemal: kas maha kukkunud väikelapse lutti tohib lapsevanema suust läbi tõmmatuna lapsele tagastada või mitte?    

Vaid väikelastele mõeldud ravimitest on suur puudus

18.06.18 ... Tartu ülikooli teadlased loovad ravimeid, mis sobiksid vastsündinutele ja väikelastele. Kuna just väikelastele mõeldud arstimitest on suur puudus, tuleb neid ravida täiskasvanutele mõeldud ravimitega, mis ei pruugi aga lastele alati sobida.

Ülevaade: sport ja taimne toit sobivad kokku küll

18.06.18 ... Täistaimetoitlust on võimalik kavandada nii, et see rahuldab enamike sportlaste toitumisvajadusi. Esmajoones on selleks vaja piisavalt toiduenergiat ja valke. Tähelepanu tuleb pöörata ka raua, tsingi, kaltsiumi, joodi ja D vitamiini tarbimisele.

Füsioterapeut: valu tuleks mõista laiemalt kui vigastusena

18.06.18 ... Valu võib esineda koos vigastusega, aga vigastus võib esineda ka ilma valuta ja valu ilma vigastuseta. See annab märku, et valu teke on keerulisem, kui esialgu arvatakse. Põhja-Eesti Regionaalhaigla füsioterapeut Taavi Metsma rääkis ERR Novaatorile antud intervjuus sellest, miks valu tekib ja kuidas seda ravida.

Geenide kohta on saanud tagasisidet üle 500 geenidoonori

13.06.18 ... Viimase EMORi uuringu järgi toetavad Geenivaramu doonoriprojekti ligikaudu 80 protsenti eestimaalastest. Geeninõustaja Liis Leitsalu kinnitas, et geeniandmetel põhinevat kasulikke teadmisi oma tervise kohta on saanud juba sajad inimesed.

Kirikuõpetaja Annika Laats sai aasta seksuaaltervise edendajaks

13.06.18 ... Eesti Seksuaaltervise Liidu liikmed valisid oma aastakoosolekul 2017. aasta seksuaaltervise edendajaks Risti koguduse õpetaja ning hingehoidja Annika Laatsi.

Tartu Ülikooli teadlased arendavad väikelastele sobivaid ravimeid

13.06.18 ... TÜ teadlased töötavad välja vastsündinutele ja väikelastele sobivaid ravimeid ning uurivad olemasolevate ravimite sobivust, sest väikestele patsientidele mõeldud ravimpreparaatidest on suur puudus.

Lapse sünniaega saab ennustada lihtsa veretestiga

12.06.18 ... Lapse sünniaega saab leida ema veres ringlevate biomolekulide põhjal, selgub ajakirjas Science ilmunud uurimusest. Kuigi veretest ei asenda traditsioonilisi ultraheliuuringuid veel nii pea, aitaks see tulevikus paremini valmistuda enneaegsete laste sünniks.

Nahaarst: inimene ei tohiks tahta saada pruuniks

09.06.18 ... Sel aastal on juba ära olnud esimesed päikeselised ilmad, mis tõid inimesed õue päevitama. Mida aga päevitamisel ja päikese juures üldiselt tähele panna, räägib nahaarst Maire Karelson Tartu Ülikooli nahahaiguste kliinikust ajakirjas Universitas Tartuensis.

Prantsusmaal algas riigi esimese Alzheimeri-küla rajamine

07.06.18 ... Prantsusmaa edelaosas on alanud nn Alzheimeri-küla ehitamine.

Autosõit säästab kopse

05.06.18 ... Ainuüksi kopsude heaolule mõeldes on Euroopa keskmise suurusega linnades mõtet eelistada autot jalgsi käimisele või bussisõitudele, selgub Suurbritannias tehtud uuringust. Seega peaks keskkonna- ja inimesõbralikemate liikumisviiside propageerimise kõrval otsima ühiskondlikku kokkulepet autosõidu ulatuslikumaks vähendamiseks.

Valulikku menstruatsiooni on võimalik ravida

05.06.18 ... Düsmenorröa ehk valulik menstruatsioon on sagedaseim günekoloogiline kaebus viljakas eas naiste seas. See piirab nende igapäevaseid tegevusi ning mõjutab negatiivselt naiste elukvaliteeti.

Lugeja küsib: miks ananassi söömine suu katki teeb?

05.06.18 ... Ananassilembest ERR Novaatori lugejat Rutti hakkas huvitama, miks tundub suu pärast ananassi söömist selline, nagu oleks sellest justkui keegi liivapaberiga üle käinud. Võti peitub kahe ananassis leiduvas ensüümis, millel on valke lagundav toime.

Toitumise tervislikkus sõltub aju ehitusest

05.06.18 ... Selleks, et suuta järjekindlamalt valida tervislikumat toitu, on sõna otseses mõttes abi aju ehitusest. Nii selgub Prantsuse, Ameerika, Kanada ja Šveitsi teadlaste uurimistööst, kes analüüsisid varem ilmunud uurimusi.

WHO: Euroopa kõige ülekaalulisemad lapsed elavad Vahemeremaades

01.06.18 ... Rasvunud ja ülekaaluliste 6–9aastaste laste osakaal on kasvanud eeskätte Vahemere-äärsetes riikides. Samas on ülekaalulised või rasvunud ka 40 protsenti Eesti poistest ja pea iga kolmas samasse vanuserühma kuuluv tüdruk, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülevaatest.

Varane suguküpsus toob kaasa kiire ja lühema elu

31.05.18 ... Kas varane suguküpseks saamine võib olla kohastumus kiireks, aga võib-olla ka lühikeseks eluks? Professor Peeter Hõrak leiab, et see võib tõesti nii olla ning põhjuseks on hea elu, mis teeb tüdrukud kiiremini suguküpseks, kuid lühendab korraga ka inimeste eluiga.

Inimese-kana kimäärid avavad võimaluse inimese varajase arengu uurimiseks

30.05.18 ... Kana embrüosse inimrakkude siirdamine aitab paremini mõista, miks hakkavad kehaosad, organid ja koed arenema just seal, kus need seda teevad ja mis pidi organism üleüldse kasvada võiks.

Tõnu Esko: head geenid ei tähenda, et võid loorberitele puhkama jääda

30.05.18 ... Võimekus elus edasi jõuda sõltub nii geenidest kui ka keskkonnast. Tartu Ülikooli eetikakeskus arutles koos geeniteadlase Tõnu Eskoga, kuivõrd sõltub inimeste intelligentsus tema geenidest.

Multivitamiinid ja toidulisandid ei vähenda enamiku lubatud haiguste riski

29.05.18 ... Enamikul multivitamiinidel ei ole tegelikku tervisemõju, kuigi nad ei tee ka kahju. Lihtne soovitus on ikkagi mitmekülgne täisväärtuslik toit, mis on seda kasulikum, kui seda süüa toorena.

Argipäeval tekkinud unevõlga saab nädalavahetusel leevendada

29.05.18 ... Argipäevadel liiga vähe magamisest tingitud terviseriske saab mõistlikkuse piirides maandada nädalavahetusel kauem tukastamisega, viitab Rootsi teadlaste uurimus.

Geenikaartidest saadava info jõudmine arstideni seisab juriidika taga

25.05.18 ... Eesti 52 000 geenidoonorist on seni tagasisidet saanud umbes 600. See, et geenikaartidega kogutud info ka arstideni ja reaalsesse meditsiinisüsteemi jõuaks, seisab praegu eelkõige juriidika taga.

Riskikalkulaator: seitse näitajat, mis viitavad kopsuvähiohule

25.05.18 ... Norra teadlased analüüsisid 16 aasta andmeid 65 000 erinevas vanuses norralase kohta ning tõid välja seitse riskifaktorit, mis loovad soodsa pinnase kopsuvähi tekkimiseks.

Süsinikdioksiidi taseme tõus kahandab riisi vitamiini- ja toitainesisaldust

24.05.18 ... Mida rohkem on õhus süsinikdioksiidi ehk CO2, seda vähem sisaldab riis erinevaid B-vitamiine, valku rauda ja tsinki. Selle teadmise alusel hoiatavad teadlased, et käimasoleva sajandi jooksul võib ainuüksi see mõju tähendada tühja kõhtu ja halvenevat tervist kümnetele miljonitele inimestele arengumaades.

Vaktsiiniskeptiku juhitud patsientide esindusühing lõpetas tegevuse

23.05.18 ... Eesti Patsientide Esindusühing, mida juhtis Pille Ilves, kes tuli sügisel "Pealtnägijas" välja kui vaktsiiniskeptik, kaotas sotsiaalministeeriumi rahastuse ja oli sunnitud uksed sulgema.

USA ravimiamet kiitis heaks uudse migreeniravimi, Euroopas luba taotlemisel

21.05.18 ... USA ravimiamet andis möödunud nädalal müügiloa esimesele profülaktilisele migreeniravimile, mis vähendab miljoneid inimesi vaevava tõsise terviseprobleemi sümptomeid. Euroopas loodab ravimifirma saada müügiloa veel selle aasta jooksul.

Graafik: kus elavad Eesti kõige kurjemad puugid?

19.05.18 ... Kõige sagedamini kohtab käesoleva ja eelmise aasta statistika põhjal haigusi levitavaid puuke Lääne-Eestis, eriti Saare- ja Hiiumaal.

5. osa: kuidas leida motivatsiooni diivanilt tõusmiseks

18.05.18 ... Õues on kehv ilm. Ma vaatan veel ainult selle saate telekast lõpuni. Tossud nagu natuke hõõruvad. Vabandusi, miks mitte minna end liigutama, leiab üsna kergesti, kas pole? Maijooksuks valmistudes otsime esmalt motivatsiooni, et diivanilt püsti saada ja siis vaatame, kuidas hoida motivatsiooni võistluse vältel.

Suur analüüs: HPV vaktsiin on ohutu ja tõhus

17.05.18 ... HPV-vaktsiin ennetab rakkudes tõhusalt emakakaelavähini viivate muutuste teket, selgub kümneid tuhandeid naisi ja tüdrukuid haaranud uuringute kokkuvõttest. Parima kaitse saamiseks tuleks naisi vaktsineerida aga enne aktiivse suguelu algust.

4. osa: hamburger, pasta või puder enne jooksuvõistlust

17.05.18 ... Masin, milles pole kütust, ei tööta. Selleks, et pidada vastu treeningul, on vaja oma kehasse panna kütust ehk toitu. Kas joosta tühja kõhuga? Kumb, kas hamburger või puder, on enne võistlust parem söök? Kui palju vedelikku ja millal juua enne rajale minemist? Küsisime nõu ERRi saatejuhilt Eeva Esselt, kes paneb end proovile väga pikkadel jooksu- ja suusavõistlustel.

3. osa: milliseid harjutusi peaks tegema enne ja pärast jooksudistantsi?

16.05.18 ... ETV saatejuht Reet Linna harrastab kepikõndi, teadustoimetaja Marju Himma käib aegajalt jooksmas. Kuna sel nädalavahetusel on Maijooks, kus saab nii joosta kui läbida distantsi keppidega kõndides, tekkis neil küsimus, milliseid harjutusi oleks hea teha enne ja milliseid pärast distantsi läbimist. Videost näeb, milliseid harjutusi on mõistlik jooksjal ja keppikõndijal teha.

Miks peaks tegema päevas just 10 000 sammu?

15.05.18 ... Sammulugejaid tootnud ettevõtte turunduskampaania ühest elemendist on saanud tervisliku eluviisi üks läbivaid märksõnu. Kuigi tõsiteaduslikus võtmes pole soovitusel siiani head alust, näib see täitvat oma eesmärki piisavalt hästi.

"Suud puhtaks" eellugu: lapsed rasvuvad erakordselt kiiresti

15.05.18 ... 1) Iga kolmas Eesti laps on ülekaaluline. 2) Iga kolmandat maailma täiskasvanut kimbutavad kehakaaluga seotud terviseprobleemid. 3) 2015. aasta andmetel oli maailmas 2,2 miljardit inimest, kel kehakaalu rohkem kui peaks.

Valmistumas jooksuvõistluseks 2. osa: aktiivsusmonitor kui abimees või eksitaja

15.05.18 ... Kas Maijooksule peaks minema aktiivsusmonitori, pulsikella, terviseäpiga või tasuks kõik tehnikavahendid hoopis koju jätta?

Valmistumas jooksuvõistluseks: testime liikumise mõju tujule

14.05.18 ... Laupäeval on Maijooks ning ERR Novaatori toimetajad otsisid välja rea teadusuuringuid, mis seostuvad jooksmise ja füüsilise aktiivsusega. Maijooksu nädalal ilmub iga päev üks videolugu, kus pannakse teadusuuringute tulemused praktikas proovile.

Doktoritöö: Kas inimembrüo hinnaga loodud leiutused on patenditavad?

11.05.18 ... Kujutage ette, et meil on tulevikus võimalik kasvatada enda kahjustunud organi asemele uus või ravida selliseid raskeid haigusi nagu diabeet, Alzheimeri või Parkinsoni tõbi. Neile hädadele loodetakse tulevikus leevendust leida inimese tüvirakkudega seotud uuringutest ja leiutistest. Kas ja kuidas aga patentida inimese rakkudest loodud leiutisi?

Maailma tuliseima pipra söömine viis arterite ahenemiseni ja tekitas pöörase peavalu

07.05.18 ... Maailma kõige tulisemat pipart söönud mees pöördus New Yorgis väljakannatamatute äkkpeavalude tõttu haiglasse. Kuigi vürtsika toidu söömine võib teaduskirjanduse põhjal ka tervisele kasu tuua, pole see siiski üheselt tõestatud.

Lugeja küsib: millised tervislikud omadused on kasemahlal?

07.05.18 ... Kevaditi muutub populaarseks juua kasemahla. ERR Novaatori lugeja Mirjam uuris meilt, kas kasemahl on kasulik ning milline mõju on sel tervisele?

Vähiliidu kampaania keskendub tänavu kaugelearenenud rinnavähile

03.05.18 ... Maikuu on rahvusvaheline rinnavähi varajase avastamise kuu ning vähiliit ja haigekassa tuletavad meelde, et jälle käib rinnavähi sõeluuring. Rinnavähk on kõige sagedamini esinev naiste pahaloomuline kasvaja, mida viimastel andmetel diagnoositi alates 2015. aastast 750 uut juhtu.

Esimese kuuga andis geeniproovi ligi 11 000 inimest

02.05.18 ... Aprillis loovutas Geenivaramule oma geenide uurimiseks vereproovi 10 654 inimest, digitaalselt allkirjastanud nõusoleku oma DNA uurimiseks on andnud 36 344 inimest.

Nahaarstid kontrollisid tasuta saarlaste sünnimärke

28.04.18 ... Üheksa Eesti dermatoloogi ehk nahaarsti käis laupäeval Saaremaal Teeme Ära talgutel. Arstid ei käinud siiski koristamas või riisumas, vaid saarlaste sünnimärke tasuta kontrollimas.

Kuidas parandada immuunsust? Immunoloogid jagavad praktilisi soovitusi

27.04.18 ... Unustage kallid toidulisandid! Parima tervise tagavad tervislikud eluviisid, kinnitavad spetsialistid rahvusvahelise immunoloogia päeva eel. 

Suhkruasendajad võivad kasvatada diabeediriski

24.04.18 ... Mõned karastusjookides kasutatavad suhkruasendajad võivad kergitada II tüüpi diabeedi tekkimise riski, viitavad rottidega tehtud katsed.

Naiste seas on blonde rohkem kui meeste seas

23.04.18 ... Kas olete tähele pannud, et heleda peaga naisi on rohkem kui heleda peaga mehi? See ei tulene ainult sellest, et naised blondeerivad end rohkem kui mehed, selgub värskest teadusuuringust.

Sage sukeldumine ja looduslik valik kasvatas saarerahva põrna suurust

20.04.18 ... Kagu-Aasias elavate sama-bajau inimeste harukordne sukeldumisvõime taandub vähemalt osaliselt mujal maailmas haruldasele geenimutatsioonile.

TTÜ teadlased uurisid geeni, mille toimimist närvirakkudes mõjutab aju aktiivsus

17.04.18 ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuring näitab, et teatud harva esinevate vaimse arenguga seotud haiguste kujunemises mängib rolli geen TCF4, mille toimimist närvirakkudes mõjutab aju aktiivsus. Just selle teadustöö valis TTÜ 2017. aasta parimaks teadusartikliks loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnas.

Eluiga lüheneb juba kahe klaasi viina peale

16.04.18 ... Oodatav eluiga hakkab märgatavalt vähenema juba nädalas enam kui 12,5 alkoholi ühiku tarbimisel. See vastab umbes 1,5 klaasile viinale või 1,2 pudelile veinile.

Läkaköhaga puutub kokku 500 korda rohkem inimesi, kui näitab riiklik statistika

16.04.18 ... Läkaköhaga puutuvad inimesed kokku ligi 500 korda enam kui see kajastub riiklikus statistikas, selgub Piia Jõgi doktoritööst, mida ta kaitseb täna Tartu Ülikoolis. See võib tunduda ehmatav, kuid selle doktoritöö uuringute põhjal võib välja tuua ka hea külje: vaktsineerimine on andnud oodatud tulemused.

Katri-Evelin Kalaus | Depressioonist nii, nagu ta on

12.04.18 ... Oluline on igapäevast meeleolukõikumist mitte pidada depressiooniks ja depressiooni tavapäraseks meeleolukõikumiseks. Lisaks pole ravimid ainuke depressiooniravi ning alati ei ravita antidepressantidega depressiooni, kirjutab kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus.

Riik tahab elusid päästa ja tellis uuringu. Nüüd vajavad teadlased sinu abi

12.04.18 ... See on väga valus, aga me peame sellest rääkima ja teadlased peavad seda uurima, sest see võib päästa minu, sinu ja meie lähedase elu.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: