Tervis

Parkinsoni tõve diagnoosimisel kasutati uut meetodit

14.10.19 ... Parkinsoni tõbi on sageduselt teine liigutushäire maailmas ning seda on keeruline diagnoosida ja ravida. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Toomas Toomsoo tegi oma doktoritöö raames esmakordselt Eestis ulatusliku aju-ultraheli uuringu, mis võimaldab näha keskajus toimuvaid muudatusi.

Praktilised näpunäited tarbijale ja tootjale listeeriabakterist hoidumiseks

13.10.19 ... Sel nädalal kutsus kalatootja M.V.Wool Veterinaar- ja toiduameti (VTA) nõudel poodidest tagasi 200-grammised viilutatud graaviforelli pakid. Listeeriabakteri levikust on räägitud palju, kuid kui ohtlik või ohutu see mikroob on ning mida inimesed sellest teadma peaksid, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal" Eesti maaülikooli toiduhügieeni professorilt Mati Roastolt.

ITK-s on lülisamba operatsioonidel ametis Põhja-Euroopa ainus robotkäsi

13.10.19 ... Juba mitu nädalat on Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) lülisamba lõikustel ametis robotkäsi. Kui tavaliselt jõuavad uued kallid seadmed Eestisse mitu aastat hiljem, siis Põhja-Euroopa ainuke robotkäsi ongi Tallinnas tööl.

Otse: personaalmeditsiini konverents

11.10.19 ... Kuidas on personaalne meditsiin ajas muutunud ja milliseid võimalusi haiguste diagnoosimisel ja ravis on avanud personaalmeditsiini areng, arutletakse täna Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teemakonverentsil "100 aastat personaalset meditsiini".

Terviseminut selgitab, millest sõltub ravimi hind

10.10.19 ... Ravimid on kallid. Õnneks on ravimite ostmisel sageli abiks haigekassa, võimaldades paljusid ravimeid osta soodushinnaga. Kuidas kujuneb ravimite hind ja mille järgi valitakse, millistele ravimitele kehtib soodustus, selgitab terviseminuti loengus haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Argo Aug.

Platsenta geenid on eduka raseduse võtmeks

08.10.19 ... Platsenta on ainulaadne organ, mis ühelt poolt ühendab loodet emaga ning teiselt poolt hoiab kahte erineva genoomiga organismi ka lahus. Raseduse mõjutajana on selle tähtsust raske alahinnata.

Uuringu tulemus: eestlaste loodud mobiilimäng aitab lastel vähiga võidelda

08.10.19 ... Teaduslik uuring näitab, et eestlaste idufirma Triumf Health loodud uudne mobiilimäng toetab vähihaigete laste ravi. Tegemist on tõsielul põhineva mänguga, mis toimib justkui digitaalne ravim.

Usutlus tõenduspõhise meditsiini ristiisaga: kehva teadust pole mõtet poputada

07.10.19 ... Teadusuuringute kvaliteedi suhtes tuleks olla armutult aus isegi juhul, kui see ei aita veenda inimesi järgima parasjagu õigena tunduvaid tervisesoovitusi, leiab Gordon Guyatt, liha söömise vähendamise kasulikkuse kahtluse saanud analüüsi kaasautor ja tõenduspõhise meditsiini ristiisa.

Terviseminut: millal helistada perearsti nõuandetelefonile?

03.10.19 ... Igaühel meist võib vahel tervisega probleeme tekkida. Mõnikord on probleemi tõsidust ise keeruline hinnata ja tekib küsimus, kuhu abi saamiseks pöörduda – kas minna kohe EMO-sse, panna aeg perearstile või piisab perearsti nõuandeliinile helistamisest ja apteegis käimisest?

Samm lähemale rinnavähi ja südame- veresoonkonnahaiguste ennetamisele

03.10.19 ... Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi eestvedamisel uuritakse, mil määral rakendatakse rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetuses personaalmeditsiini põhimõtteid. Teadlaste eesmärk on töötada personaalse geneetilise eelsoodumuse põhjal välja rinnavähi õigeaegse avastamise mudel ning südame-veresoonkonnahaiguste riskipõhine ennetusplaan. Mõlemast saab tulevikus perearsti töövahend.

Vastuoluline analüüs seab kahtluse alla liharikka dieedi kahjulikkuse

02.10.19 ... Ainult tervisele mõeldes pole inimeste toidulauale jõudva liha koguse vähendamiseks erilist põhjust, viitab hea mainega terviseajakirjas ilmunud koondanalüüs. Kriitikute sõnul on tehtavad järeldused ühiskonna jaoks ohtlikult eksitavad ja neid tuleks eirata.

Tulekul on uue põlvkonna ravimid

02.10.19 ... Kaasaegse ravimiarenduse üks suuremaid ülesandeid on luua ravimid, mis sisenevad valitud rakkudesse – näiteks vähirakku. Tartu Ülikooli teadlased on selle valdkonna eestvedajad, kasutades ravimite rakku viimisel süstikpeptiide.

Doktoritöö aitab mõista ja prognoosida raviainete imendumist seedetraktis

02.10.19 ... Tartu Ülikooli keemia instituudis kaitstud doktoritöö tulemused aitavad paremini mõista, kuidas seedetrakti aluselised ja happelised tingimused mõjutavad raviainete läbitavust. Selle teada saamiseks uuriti raviainete läbitavust seedetraktis nii eksperimentaalsete kui ka keemiainformaatika meetoditega.

Nutika elu taskusaade: 5 soovitust nutirakenduste lõksust pääsemiseks

02.10.19 ... Nutivahendil ja külmkapil on palju ühist: sealt saab meelepärast, mis küll kiirelt rahuldab isu, kuid võib pikas perspektiivis soodustada ka "ülesöömist". Nutirakendused on justkui kaubad poes, mis kutsuvad end tarbima. Nutika elu podcast ehk taskusaade käsitleb sel korral viise, kuidas end neist sõltuvust tekitavatest rakendustest tervislikult mööda hiilida.

Rahvusvaheline eakate päev: võidab see, kes oskab vanaks saada

30.09.19 ... Homme, 1. oktoobril tähistatakse üle maailma eakate päeva ja pööratakse tähelepanu eakate tervisele ning tunnustatakse nende panust ühiskonda. Ida-Tallinna Keskhaigla psühhiaater ja kohtupsühhiaatriaekspert Jüri Ennet arvustab sel puhul Tartu Ülikooli geriaatria dotsendi Kai Saksa äsjailmunud raamat "Avameelselt vananemisest".

Doktoritöö uuris, kuidas kaitsta hapnikupuuduses kudesid

27.09.19 ... Doktoritöö aitab paremini mõista, kuidas vähendada praegu ajukahjustuse või infarktiga kaasneva hapnikupuuduse raviks kasutatavate võtete kahjulikku mõju.

Hannes Kuhlbach: kas ärevus on häire või märguanne?

27.09.19 ... Ärevus on psüühika tööriist, mis räägib automaatsete, teadvustamata tasakaaluprotsesside häiritusest ning vajadusest "midagi ette võtta". Analüütilises mõttes on ärevus signaal, mis viib kaitsete rakendumisele, et algne konflikt ei tõuseks teadvusesse ega ujutaks seda üle talumatu hirmu, abituse, õudusega, kirjutab psühholoog Hannes Kuhlbach.

Terviseminut: kuidas püsida terve kõrge vanuseni?

26.09.19 ... Vananeva ühiskonna üks suurimaid väljakutseid on aidata inimestel hoida enda tervist ja ennetada haiguseid. Mida teha selleks, et võimalikult kõrge eani tervisliku ja vitaalsena püsida? Küsimusele leiab Terviseminutite loengus vastused Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse õppejõud Liis Rooväli.

Doktoritöö tuvastas Eesti mesindussaadustes 17 erineva taimemürgi jääke

26.09.19 ... Meemesilasi ja tolmeldajaid jääb järjest vähemaks ning ei ole selge, mis on selle täpne põhjus. Üks oletatav põhjus on põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite ja nende segude kasutamine, mis kahjustab mesilasi ning tekitab põhjendatult küsimuse, kas mürgijääke võib sisaldada ka mesi. Eesti Maaülikooli värske doktoritöö aitab vastata sellele küsimusele.

Personaalmeditsiin areneb kiiresti, kuid tavaravimid ei kao kuhugi

26.09.19 ... Ravimitööstus peab liikuma personaalsema ravimiarenduse poole, sest meil kõigil on oma eripärad ja isesugused vajadused. Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlased töötavad selle nimel, et arendatavad ravimid oleksid patsiendile ohutud ja võimalikult tõhusa toimega. Uue tehnoloogia ja uudsete ravimite kõrval jäävad aga alati alles tavapärased ravimid ning otsesuhtlus arsti ja apteekriga, arvab TÜ farmatseutilise tehnoloogia dotsendi Urve Paaver.

Viirused toovad inimorganismi uusi geene

23.09.19 ... Evolutsiooni käigus uute oludega kohastumiseks muutuvad organismid geneetiliselt – muuhulgas tekib ka uusi geene. Oma panuse elusorganismide geneetilisse mitmekesisusse annavad eluta looduse alla rühmitatud viirused.

Kas tugev käepigistus näitab tugevat tervist?

23.09.19 ... Käehaardetugevuse mõõtmine on lihtne, odav ja objektiivne meetod. Selle abil on võimalik varakult prognoosida vanadusega seotud terviseprobleeme ja hinnata vananemise kulgu. Seepärast on esmatasandi tervishoius soovitatav seda tervisenäitaja mõõtmise viisi rohkem rakendada, kirjutab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi vilistlane Ragnar Vaiknemets.

Terviseminut: miks mehed arsti juures ei taha käia?

19.09.19 ... Arsti juurde minekut seostatakse tihti haiguse või mõne muu tervisemurega, kuid tegelikult on arstil käimine kohustuslik, et vältida soovimatuid terviseprobleeme. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhataja dr Margus Punab selgitab Terviseminuti loengus, miks mehed arsti juures käia ei taha.

Lapsed vajavad radioloogilise kiirguse eest paremat kaitset

18.09.19 ... Radioloogia on kaasaegse meditsiini lahutamatu osa ja radioloogilised uuringud moodustavad järjest suurema osa elanikkonna meditsiinikiiritusest nii Eestis kui ka kogu maailmas. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilvese sõnul tuleb elanikkonna kiirguskaitses erilist tähelepanu pöörata lastele ja rasedatele, et vähendada nende radioloogilistest uuringutest saadavaid kiirgusdoose.

Näitus õpetab bakteritega koos elama ja neid oma tervise kasuks tööle panema

17.09.19 ... Kui seepide ja puhastusvahendite reklaamid ärgitavad baktereid tapma nii palju kui võimalik, siis Tallinnas tervishoiu muuseumis avatud näitus "Mina, superorganism" õpetab bakteritega koos elama ja neid oma tervise kasuks nii-öelda tööle panema. Inimese kooselu bakteritega pole kunagi varem nii oluliseks peetud ja mikrobioomiuuringutest saab tulevikuteadus.

"Suud puhtaks": ärevushäired on varjatud probleem

17.09.19 ... ETV saade "Suud puhtaks" võttis sel nädalal luubi alla vaimse tervise teema ja rääkis lähemalt ärevushäiretest.

Patsiendiohutuse päev: ka haige ise vastutab enda ravi eest

17.09.19 ... Tänu kaasaegsele meditsiinile saab paljude inimeste jaoks võimalikuks pikem ja täisväärtuslikum elu. Siiski tuleb mõnikord ette olukordi, kus tulemus ei vasta ei patsiendi ega arsti ootustele ning oodatud paranemise asemel patsiendi tervis hoopis halveneb või inimene sureb.

Terviseminut Jaan Arult: aju mõtleb kehale välja tervisehädasid

13.09.19 ... Kas väsimus võiks olla märk raskest haigusest? Aga üliaktiivsus? Info ülekülluse ajastul kimbutab terviseärevus üha rohkemaid inimesi. Millest see tuleb, et inimesed endale tervisehädasid ise välja mõtlevad, selgitab Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli neuroteadlane Jaan Aru.

Rohelise ja valge kärbseseene mürgistuse raviks on vastumürki kahes haiglas

12.09.19 ... Terviseameti mürgistusteabe infoliin on sel aastal saanud 26 teadet seentega seotud tervisehädadest. Ühel korral on mürgist seent söönud inimese aitamiseks kasutatud esmakordselt Eestisse toodud amatoksiini antidooti, mis on mõeldud kasutamiseks rohelise või valge kärbseseene mürgistuse korral.

Terviseminut Jaan Arult: miks on rohkem liikuda ja vähem süüa ikka nii raske?

12.09.19 ... Liigu rohkem, söö mitmekesiselt ja tarvita vähem alkoholi – kõik teavad neid lihtsaid soovitusi, aga ometi on neid siiski raske järgida. Miks inimesed tervislikult ei käitu, kuigi teavad, et peaks, selgitab Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli neuroteadlane Jaan Aru.

Seljavigastusega pereisa loodab kalli eksperimentaalravi abil käima hakata

11.09.19 ... Ratastoolis nelja lapse isa Argo loodab 80 000 eurot maksva eksperimentaalraviga uuesti käima hakata ja korraldab selleks korjanduse. "Pealtnägija" küsis, kas see, et raskes olukorras patsiendid peavad ravi saamiseks kampaaniaid korraldama, on uus normaalsus.

Teadlastel õnnestus vähendada inimeste bioloogilist vanust

11.09.19 ... Kolmest ravimist koosnev kokteil võib noorendada inimeste DNA-d vähemalt paari aasta võrra, viitab kümnekonna vabatahtlikuga tehtud katse. Kuigi tulemused annavad alust ettevaatlikuks optimismiks, tuleb kontrollida nende paikapidavust suuremahulisemates katsetes.

Doktoritöö: suremust südame-veresoonkonnahaigustesse on võimalik vähendada

11.09.19 ... Selleks tuleb tõhustada nii ravi kui ka ennetust. Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt suurem Euroopa keskmisest. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõve riskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.

Mida ma sööma peaks, et kõhubakterid rõõmsad oleks?

11.09.19 ... Lihtne vastus on, et sööma peaks kiudaineterikast toitu, mis jõuab jämesoolde ja toidab seal kasulikke kõhubaktereid. Ent kuidas tervislikud kiudained meie sooles lagunevad?

Autistidele pole Eestis kõikehõlmavat hooldusmudelit

10.09.19 ... Autismihäiretega inimestele puudub Eestis kõikehõlmav hooldusmudel ning selleks toimus Tallinnas Euroopa Liidu ja autismifondi Toetan Erilist Elu koostöös autistide toimetuleku mudeli loomiseks töötuba. Lähiaastatel on plaanis selle mudeli alusel riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd praktikas järele proovida.

Viis soovitust lapsevanemale – kuidas oma lapsed liikuma saada?

10.09.19 ... Eesti lapsed liiguvad koolipäeva vältel nii vähe, et see võib ohustada nende tervist nii täna kui ka tulevikus, näitavad Tartu Ülikooli liikumislabori uuringud.

Rohesäuts: liigirikas linnaruum turgutab vaimset ja füüsilist tervist

09.09.19 ... Igal aastal kattub Eestis ehitiste ja teedega umbes 350 hektari jagu põllu- ja metsamaad. Inimeste vaimse ja füüsilise tervise tagamiseks tuleb luua kaduvale elurikkusele koht ka linnaruumis, leiab Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm Vikerraadio rubriigis "Rohesäuts".

Taimetoitlus tõstab ajurabanduse ohtu

09.09.19 ... Lihast loobumine on mitme otsaga asi. Briti teadlaste uuring näitab, et taimetoitlaste seas esineb lihasööjatega võrreldes küll vähem südame isheemiatõbe, kuid seevastu tuleb neil rohkem ette insulti ehk ajurabandust.

Haruldase mutatsiooniga inimestele piisab neljast unetunnist

09.09.19 ... Suurem osa inimesi vajab öösel vähemalt seitse-kaheksa tundi und, kuid on ka neid, kellele täiesti piisab näiteks neljast. Nüüd on teadlased leidnud geeni, mille teatav versioon sellise lühiunelisuse kaasa toob.

Vietnamlane parandab eestlaste abiga kodumaal kaasasündinud väärarengu ravi

06.09.19 ... Huule-suulaelõhe on maailmas üks enim esinevaid kaasasündinud arenguanomaaliaid. Vietnamis saab selle diagnoosi iga 677. elusalt sündinud laps. Kuna probleem on suur, vajab see terviklikku käsitlust. Vietnamist pärit Tartu Ülikooli doktorant tegi kodumaal esimese huule-suulaelõhega patsientide ravitulemuste uuringu, et parandada väärarenguga seotud tervisekäitumist ning ravi korraldamist ja jälgimist.

Insuldi korral vananeb aju iga ravita jäänud tunniga enam kui kolm aastat

04.09.19 ... Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja. Tänu viimaste aastakümnete läbimurdele on insult muutunud ravitavaks haiguseks. Siiski on tähtsal kohal kiire tegutsemine, millest oleneb aju närvirakkude säilimine. Insuldi uurimisele on kogu oma karjääri pühendanud Janika Kõrv, kes alustas äsja tööd Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kliinilise neuroloogia professorina.

Tartu Ülikooli uuring aitab paanikahäirega patsiente personaalsemalt ravida

04.09.19 ... Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis on valminud doktoritöö, kus kirjeldatakse paanikahäirega patsientide isiksuseomadusi ja uuritakse nende seoseid ravitulemusega.

Mustamäe õpilased eelistavad kooli sõiduks ühistransporti

03.09.19 ... Rain Alvar Kõllamaa Tallinna Mustamäe gümnaasiumist leidis oma uurimistöös, et tema kooli õpilased eelistavad koolis käimiseks ühistransporti.

Gluteenivaba dieedi kasulikkus seati taas kahtluse alla

30.08.19 ... Gluteeni sisaldava jahu söömine ei avalda tervete inimeste seedeelundkonnale mitte mingisugust mõju, näitab esimene topeltpime juhuslikustatud kliiniline katse. Uuring viitab taaskord, et gluteenitundlikkuseta inimestel pole mõtet valgu tarbimist vähendada.

Doktoritöö pakub lahenduse geenidoonorite info jõudmiseks arsti töölauale

29.08.19 ... Meditsiin on alati personaalne, sest arsti ja patsiendi vaheline suhe ongi personaalne. Personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin tähendab, et raviotsused, näiteks ravimikogus, sõltub täpselt selle inimese terviseolukorrast ja geeniinfost. Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö loob võimaluse see seni teoorias olnud täppismeditsiini arendus tuua praktikasse ehk arsti töölauale.

Lastele mõeldud ravimid ei ole sageli läbinud põhjalikke uuringuid selles vanuserühmas

27.08.19 ... Vastsündinutele ja väikelastele sobivaid ravimeid ei ole maailmas palju. Kaht kolmandikku neist ei ole neis vanuserühmades uuritud. Nii võivad paljud ravimid tekitada kõrvaltoimeid või ei pruugi nende toime olla piisavalt tõhus. Seetõttu tegelebki professor Tuuli Metsvaht laste ravimite uuringutega.

Eesti teadlaste arendus aitab loote kromosoomhaigusi leida

26.08.19 ... Eesti bioinformaatikud koostöös geeniteadlastega töötasid välja võimeka andmeanalüüsi meetodi, mis tuvastab nüüd lisaks loote kromosoomhaigusele ka vea päritolu. See tähendab, et uus uurimisviis näitab, kas loote kromosoomhaigus pärineb emalt või isalt.

Kas tahad teada, mida sa embrüona oma emale ütlesid?

22.08.19 ... Me kõik oleme pidanud suvisel ajal taluma tüütuid sääski ja mõelnud, milline nuhtlus see putukas küll on. Aga kui paljud meist teavad, et meil on sääsega midagi ühist? Nimelt oleme kõik teatud ajal oma elust olnud "parasiidid" ja sõltunud oma kehaliste vajaduste rahuldamisel täielikult kellestki teisest. Nii kirjeldab Tartu Ülikooli kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor Alireza Fazeli ligikaudu üheksat kuud, mille veedame oma ema üsas.

Spermi kiiruse muutmine võimaldab valida järeltulija soo

19.08.19 ... Uus meetod võimaldab jagada hiirte spermid kaheks nendes leiduva sugukromosoomi alusel. Kui sama suudetakse teha inimeste sugurakkudega, võib võimendada see mitmetes riikides juba olemasolevaid rahvastikuprobleeme.

Ainult rinnapiima saab üha vähem imikuid

17.08.19 ... Kuigi ämmaemandad rõhutavad rinnaga toitmise tähtsust nii lapse kui ema tervisele, on täielikult rinnapiimatoidul olevaid imikuid üha vähem.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: