Tervis

KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest?

31.01.20 ... ERR Novaator pani sagedamini laekunud lugejaküsimuste põhjal Eesti ja välismaiste viroloogide abil kokku ülevaate uue koroonaviiruse minevikust, tulevikust ja ohtlikkusest.

Tammaru: tallinlased liiguvad koroonakriisi mõjul riskirühmade juurde

27.03.20 ... Haiguspuhangu tõttu liiguvad linnaelanikud tavapärasest varem maapiirkondadesse. See võib kasvatada omakorda riigisiseselt haiguse levimise riski, hoiatab Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.

Meditsiinifüüsika professor selgitab, miks on intensiivravi kohti raske juurde tekitada

27.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli meditsiinifüüsika tenuuriprofessor Ivo Fridolin selgitab, kuidas on seotud viirushaigus COVID-19 ja meditsiinitehnika haiglates ning milliste vahenditega aitavad Tallinna Tehnikaülikoolis meditsiinitehnika eriala lõpetanud insenerid arste võitluses COVID-19-ga.

Graafikud: teadlaste prognoos koroonapuhangu levikule Eestis lähinädalatel

26.03.20 ... Mustema stsenaariumi korral võivad vajada Eestis lähinädalatel koroonaviiruse tõttu korraga intensiivravi sajad inimesed. Samas võib epideemiast võitu saada, järgides eeskujulikult juba kehtestatud meetmeid.

Eesti firma alustas koroonaviiruse kiirtestide ja vaktsiini arendamist

23.03.20 ... Eesti biotehnoloogiafirma Icosagen alustas SARS-CoV-2 viiruse kiirtestide, antikehapõhiste ravimikandidaatide ja vaktsiini loomisega. Esimesed diagnostilised testid valmivad kavakohaselt selle aasta sügiseks.

"AK. Nädal": kuidas koroonaviirus organismi jõuab, seal paljuneb ja mõjub?

22.03.20 ... "Aktuaalne kaamera. Nädal" selgitas, kuidas jõuab uus koroonaviirus inimese organismi, kuidas seda seal paljundatakse ja mida viirus tervisega teeb.

Mart Ustav: inimkatsetesse saab kiiresti viia ainult geneetilised vaktsiinid

20.03.20 ... Teated, mis meedia vahendusel koroonaviiruse vaktsiini kiirkorras valmimise kohta levivad, on poliitilised avaldused, kuna kõik peavad näitama, et tegutsetakse kiiresti ja efektiivselt, rääkis Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav Vikerraadio saates "Uudis+".

Koroonaviiruse kiirtestid on hädavajalikud, kuid neil on varjupool

20.03.20 ... Odavate kiirtestide väljatöötamine on peaaegu sama tähtis, kui koroonaviiruse eest kaitsva vaktsiini loomine. Samas on nende kasutusalad piiratud ja võivad uinutada nende valel kasutamisel inimeste valvsust, leiavad eksperdid.

Uuring: Itaalias surnud patsientidest oli 99 protsenti varasemate haigustega

19.03.20 ... Itaalias tehtud uuringu väitel on riigis koroonaviirusega COVID-19 seotud surmajuhtumitest 99 protsenti sellised, mille puhul surnud patsiendil on olnud mingi varasem haigus.

KBFI füüsik: kodust väljudes eelda, et kõik su ümber on nakatunud

18.03.20 ... Eestis on nädala lõpuks 1000 koroonaviiruse diagnoosiga haiget. Tegelikult on nakatunuid viis kuni kümme korda rohkem, ennustab arvutustele tuginedes füüsik Mario Kadastik.

Akadeemik selgitab, kuidas käitada haiguspuhangu ajal ventilatsioonisüsteeme

18.03.20 ... Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski jagab erialaühenduse REHVA uute juhiste valguses näpunäiteid, kuidas tõkestada tehnosüsteemide õige käitamisega koroonaviiruse levikut.

Immuunvastus uuele koroonaviirusele sarnaneb immuunvastusega gripile

18.03.20 ... Austraalia teadlased teatavad, et nad on tuvastanud, kuidas inimese immuunsüsteem asub võitlusse uue koroonaviirusega, mis praegu maailmas plahvatuslikult levib.

Professor: Saaremaa haiguspuhangul võib olla positiivne mõju

18.03.20 ... Kui seni on Milano võrkpalluritest alguse saanud haiguspuhangust räägitud kui suurest fiaskost, siis rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul võis Saaremaa haiguspuhang päästa Eestis hoopis hullemast. "Poleks seda Saaremaa fiaskot olnud, oleks Filipp Kirkorovi kontsert olnud suurem fiasko. Üks viga võib vältida järgmist suuremat viga," tõdes ta "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Sümptomiteta nakatunud võivad levitada koroonaviirust arvatust edukamalt

17.03.20 ... Uuel koroonaviirusel aitavad end riigisiseselt ja üle ilma levitada ka nakatunud, kelle enda sümptomid on kerged, või kellel puuduvad need sootuks, viitavad uued teadustööd.

USA-s katsetati esimest korda inimese peal koroonaviiruse vaktsiini

17.03.20 ... Koroonaviiruse vaktsiiniga jõudis ravimifirma Moderna koostöös USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudiga üsna kiiresti inimkatseteni, kuid vaktsiini turule jõudmine on pikk ja aeganõudev protsess.

Meenutades seagrippi: kuidas pandeemia Eestit külastas

17.03.20 ... Maailmas 2009. aastal umbes miljard inimest nakatanud seagripp jäi Eestis suurema tähelepanuta iga-aastase hooajalise gripilaine tõttu. Sellegipoolest oleks ametnikel ja tavainimestel kriisist nii mõndagi õppida.

Suurlinnad kasvatavad drastiliselt immuunvahendatud haiguste sagedust

17.03.20 ... Immuunvahendatud haiguste levik on kiiresti kasvanud ning tegemist on tõsise sotsiaal-majandusliku probleemiga kogu maailmas. Epideemia põhjuseid pole siiani teada, kuid kindlasti on väliskeskkonna teguritel nendes keskne roll.

USA ja Prantsuse ravimifirmad alustasid koroonaravimi katsetamisega

16.03.20 ... Prantsuse ravimihiid Sanofi ja Ameerika ravimitootja Regeneron teatasid, et alustasid uue ravimi katsetamisega COVID-19 viirusesse nakatunud haiglapatsientide peal.

Soovitused, kuidas koroonaviiruse ajal nelja seina vahel istudes ellu jääda

16.03.20 ... Kodus karantiinis istudes on inimeste stressitase kerge tõusma. Eriti haavatavad on siin vaimse tervise murega inimesed. Oma vaimset heaolu saab igaüks meist kaitsta, olles lähedastele toeks ning hoidudes liigsest infotulvast, kirjutab MTÜ Peaasjad.

Doktoritöö: luu- ja lihaskonna haigusi saab senisest odavamalt seirata

16.03.20 ... Ise tehtud soodsad elektromüograafid ei jää toimivuselt oma kallimatele suguvendadele alla, selgub Märt Reinvee värskest doktoritööst.

Irja Lutsar: koroonaviiruse ajal ei tohi unustada teiste haiguste ravi

16.03.20 ... Sepsis ehk veremürgitus ohustab väikelapsi rohkem kui täiskasvanuid, ütleb mikrobioloog Irja Lutsar. Ta paneb inimestele südamele, et sepsise ja teiste haiguste ravi ei tohi koroonapuhangu ajal tähelepanuta jätta.

Maailm on sel sajandil olnud hädas mitme laastava haiguspuhanguga

15.03.20 ... Epideemia pole midagi uut. Kas või selle sajandi esimese 20 aasta jooksul on maailma rahvad olnud kimpus õige mitme laastava haiguspuhanguga. Millistega, meenutas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Terviseamet: enam pole eesmärk leida üles iga üksikjuhtumit

13.03.20 ... Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles, et kuna koroonaviirus on hakanud nüüd riigisiseselt inimeselt inimesele levima, otsustas amet muuta oma senist strateegiat. Selle järgi ei ole oluline enam testimise abil iga üksikjuhtumini jõuda, vaid keskenduda rasketele haigusjuhtumitele.

Arstid on tõenäoliselt terveks ravinud juba teise HIV-haige

11.03.20 ... Londonis elav HIV-diagnoosiga mees pole tüvirakkude siirdamise järel juba kaks ja pool aastat ilmutanud mingeid sümptomeid, selgub värskest uuringust.

Elu nuhtlusisendiga: hästi kohanevad täid paljunevad paranevate olmetingimuste kiuste

11.03.20 ... Koolivaheaeg ei soosi üksnes viiruste levikut - ka täid kipuvad koolides ja lasteaedades levima just pärast koolivaheaegu.

Siseparasiite levitab pea iga kümnes Eesti linnakoer

10.03.20 ... Ligi kümnendik Eesti linnakoertest on nakatunud inimeste tervist kahjustavate siseparasiitidega, viitab hiljuti ilmunud Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Kuigi sooleparasiitide levikut mõjutavad ka ilmastikutingimused, sõltub see eeskätt koeraomanike vastutustundlikkusest.

Terviseameti videonõu: mida koroonaviiruse puhul silmas pidada?

10.03.20 ... Terviseamet on teinud lühikesed videod, kus jagab soovitusi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üldiselt, ürituste korraldajatele, turistidele ja ettevõtjatele, samuti nõuandeid, mida teha nakkuskahtluse korral või kuidas lapsi kaitsta.

Juba väike kogus nõudepesuvahendit tõstab naharakkudes stressigeeni taset

10.03.20 ... Isegi miljonikordselt lahjendatud Fairy vähendab laboritingimustes kasvavates naharakkudes olulise stressi reguleeriva valgu avaldumist. Suurem nõudepesuvahendi osakaal naharakkudes kutsub esile rakumuutuseid ja stressi, selgub Võru Kreutzwaldi koolis õppiva Kert Raudnõmme uurimistööst.

Tartu teadlaste uuring aitab mõista, miks immuunsüsteem vananedes alla käib

10.03.20 ... Osa eakamate inimeste valgetest verelibledest ei suuda geenide avaldumises toimunud muutuste tõttu toota sama palju energiat kui noorte inimeste rakud, vihjab Tartu Ülikooli teadlaste värske uuring.

Analüüs: üksildasel inimesel tekib kergemini põletik

09.03.20 ... Üksildane inimene kannatab haigestudes tõenöolisemalt pikaajalise ägeda põletiku käes, selgub värskest meta-uuringust.

Koroonaviirusega nakatunute täpne suremus ei selgu veel niipea

09.03.20 ... Möödunud nädalal teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et maailmas sureb koroonaviiruse tõttu ligikaudu 3,4 protsenti nakatunutest. Epidemioloogide hinnangul on tegu jämedakoelise hinnanguga ning see erineb riikide ja vanuserühmade lõikes märkimisväärselt.

Viroloogiaprofessor: üllataval kombel on Eesti kõik õigesti teinud

08.03.20 ... Eestis kümme haigestunut, 156 inimest terviseametnike jälgimise all, ligi 900 last peab olema kaks nädalat kodus karantiinis, selline on hetkeseis koroonaviiruse kodusel rindel. Aga millised on olnud viiruspuhangu senised õppetunnid Eestile ja kui hästi on kriisiolukorraga hakkama saadud, uuris "AK.Nädal".

Lastepsühholoog selgitab, kuidas rääkida lapsega koroonaviirusest

06.03.20 ... Lastele võiks selgitada konkreetselt, mida ta saaks teha, et ennast haiguste eest kaitsta. Ühtlasi peaks koroonaviiruse tõttu tekkinud suurt infotulva lapsele filtreerima, rääkis "Terevisioonis" lastepsühholoog Triinu Tänavsuu.

Uus materjal võimaldab printida kolmemõõtmelisi veresooni

05.03.20 ... Rahvusvaheline teadlasrühm avastas uue materjali, mis võimaldab 3D printida veresooni meenutavaid torukujulisi vorme.

Uus koroonaviirus lahknes kaheks tüveks

05.03.20 ... Hiinas ja mitmel pool mujal maailmas epideemia põhjustanud koroonaviirus SARS-CoV-2 on jõudnud areneda kaheks eristatavaks tüveks. Praegu rakendatavad ennetusmeetmed näivad andvat eelise viiruse leebemale vormile, vihjab värske töö.

Hambaarst: seitse küsimust, millega määrata igemehaiguse riski

05.03.20 ... Igemehaigused tekivad ennekõike puuduliku suuhügieeni tagajärjel. Juba ilmnenud igemeprobleemi ravist moodustab õige suuhügieen 75 protsenti ning arstiabi vaid 25 protsenti.

Tartu Ülikooli teadlased aitavad kaitseväelastel vigastusi ennetada

04.03.20 ... Eestis, nagu mujal maailmaski, on relvajõudude levinuim terviseprobleem ülekoormusest tingitud haigused ja vigastused skeleti-lihassüsteemis. Tartu Ülikooli teadlased koos Eesti Kaitseväega koostavad selliste haiguste ennetusprogrammi.

Kalaõli sisaldavad toidulisandid ei kaitse vähi eest

03.03.20 ... Omega-3 rasvhappeid sisaldavad toidulisandid võivad südamehaigusi pisut vähendada, kuid eesnäärmevähki haigestumise riski võib toidulisand veidi suurendada.

Strandberg ja Idla: koroonapaanikaks pole põhjust, aga Eesti ei ole eriline

03.03.20 ... Koroonaviiruse levikumuster on ka Eestis sama, mis mujal. Meist igaühest, meie teadlikust ja teisi hoidvast käitumisest sõltub see, kuidas haigus Eestis levima hakkab, kirjutavad Marek Strandberg ja Katrin Idla.

Näo näppimise vähendamiseks leiab küllaga põhjusi ka koroonaviiruseta

03.03.20 ... Inimesed võivad puudutada eneselegi teadvustamatult oma nägu tunni jooksul kümneid kordi. Ülejäänud loomariigis haruldane komme aitab kergemini levida mitmetel raskemaid ja kergemaid haigusi tekitavatel viirustel.

Haiguse üle kurtmine võib sõltuda inimese kultuuritaustast

02.03.20 ... Inimese majanduslik seisund ja kultuuritaust võivad mõjutada seda, kuivõrd ta oma haiguse üle kurdab. Sotsiaalteadlased nimetavad seda "sotsiaalselt sobilikuks haigestumismääraks". Selgub, et vaesemad, enda hinnangul rahulikud ning ilmsete depressiooninähtudega inimesed julgevad oma haiguse üle rohkem kurta.

Graafik: kui edukas on koroonaviirus võrreldes teiste tuntud viirustega?

27.02.20 ... ERR Novaator pani kokku kompaktse graafilise ülevaate, kui palju inimesi on jõudnud nakatada uus koroonaviirus SARS-CoV-2 võrreldes levinud haigustekitajate ja varem epideemiaid tekitanud viirustega.

Uus tehnoloogia võimaldab varem tuvastada lapsel autismi

25.02.20 ... Uus silma võrkkesta skaneerimise seade võimaldab tuvastada varem lastel autismi.

Koroonaviirust võivad levitada ka nähtavate sümptomiteta nakatunud

25.02.20 ... Hiina teadlaste sõnul nakatas 20-aastane naine koroonaviirusega oma pereliikmeid, kuid põdes ise haiguse läbi väliste sümptomiteta. Kuigi viiruse sel viisil levik jääb tõenäoliselt harvaks, raskendab see haiguse levikule piiri panemist.

Magistritöö: suur osa õendustegevustest võivad jääda Eesti haiglates tegemata

25.02.20 ... Ligi 90 protsendil kirurgiaosakondade õdedel jäi viimase valve jooksul osa õendustegevustest tegemata, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst. Enamasti oli seotud tegemata jätmised töökorraldusega.

Margus Punab: mehe tervisele pannakse alus juba enne viljastumist

21.02.20 ... Alates veebruarist Tartu Ülikooli androloogia professuuri juhtiv Margus Punab on paljude eestlaste jaoks tuntuim meestearst. Uurime temalt, kuhu areneb androloogia teadussuunana ja mida me teame Eesti mehe tervise kohta.

Sotsiaalkomisjon lubaks uued tubakatooted turule

20.02.20 ... Tuleval neljapäeval naaseb riigikogu suurde saali hääletamisele pikalt peetud vaidlus uute suitsuvabade tubakatoodete pärast. Riigikogu sotsiaalkomisjon soovitab ühehäälselt niisuguseid tooteid lubada, ühtlasi soovitab komisjon müügile tagasi lubada mentoolimaitselised e-sigaretid.

Tänavune gripp nõudis möödunud nädalal esimesed ohvrid

19.02.20 ... Grippi haigestumine kasvas möödunud nädalal kõigis vanusegruppides. Intensiivravi vajanud grippi haigestunutest suri kolm, neist üks oli vaid 9-kuune imik.

Hiina statistika: koroonaviirus tapab eeskätt eakaid

18.02.20 ... Enam kui 80 protsenti koroonaviirusega nakatunud inimestest põeb haiguse läbi kergelt ja tõsisemate kaebusteta, leiavad seniseid haigusjuhte uurinud Hiina teadlased. Suremus kasvab järsult vanemaealiste või kroonilisi haigusi põdevate patsientide hulgas.

Eesti kasutab antibiootikume eeskujulikult, kuid oht ootab ukse taga

14.02.20 ... Kui kaugelt vaadata, paistab Eestis antibiootikumide kasutamisega kõik hästi olevat. Euroopas kasutab meist vähem antibiootikume ainult Holland. "Ent kui kätte võtta luup ja muidu tagasihoidlikke numbreid lähemalt vaadata, ei ole see pilt enam sugugi nii ilus," tõdeb antibiootikumide kasutamist uurinud Jana Lass ja lisab: "saatan peitub detailides".
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: