Tervis

Sport teeb õnnelikumaks kui raha

22.04.19 ... See on selge, et liikumine mõjub ühtviisi hästi nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Kuid Yale'i ja Oxfordi teadlastel õnnestus tõestada, et sporditegemine on inimese vaimse tervise seisukohast olulisem kui tema majanduslik seis, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Kõhubakteritest sõltub inimese pikaealisus ja soodumus rasvumisele

19.04.19 ... Iga inimese soolestikus elab unikaalne bakterikooslus ehk mikrobioom, mis lisaks paljudele muudele asjadele mõjutab rasvumist. Eesti teadlased uurivad mikrobioomi väga erinevate nurkade alt, lisaks rasvumise teemale vaatavad nad ka näiteks kõhubakterite ja pikaealisuse seoseid.

Tartu teadlased muutsid vähiravimi nanonutikaks

18.04.19 ... Tartu Ülikoolis täna kaitstavast doktoritööst selgub, et tarkade nanoosakeste abil saab parandada kõhuõõne kasvajate ravi. Katsed näitasid, et nanoosakeste kasutamine võimendab vähiravimite toimet ja vähendab kõrvalnähtusid.

DNA uuring: kõigi kõrreliste heinaks tembeldamine teeb allergikutel elu raskeks

18.04.19 ... Kevad võib tõsta nii mõnegi inimese tuju. Samas kuulutab kõrgem temperatuur paljudele ka tilkuvat nina ja vesiseid silmi. Briti teadlased märgivad nüüd, et õietolmu allikad muutuvad hooaja vältel arvatust rohkem, mida tuleks võtta arvesse ka allergiarohu valimisel.

Geneetiline täppisrelv ründab vaid kahjulikke baktereid

18.04.19 ... Antibiootikumide puudus on ka see, et nad tapavad kahjulike kõrval ka kasulikke baktereid. Nüüd on Prantsuse ja Hispaania teadlased leiutanud molekulaarse täppisrelva, mis vallandab bakerimürgi ainult kindlat liiki bakterite pihta.

Teadlased äratasid elule neli tundi surnud sea ajurakud

17.04.19 ... Elusa looma ajule iseloomulikke protsesse saab taastada isegi neli tundi pärast loomade surma. Kuigi sigadega katseid teinud töörühm ei täheldanud teadvusest mingeid märke, võib tõsta töö taas rambivalgusesse organite siirdamisega seotud eetikadilemmad.

Uuring: toidulisandid päris toitu ei asenda ja võivad isegi kahju teha

17.04.19 ... Piisavas koguses teatud mineraalide ja vitamiinide söömine seostub küll pikema eluea ja vähenenud haigestumisega südame-veresoonkonna haigustesse, kuid seda vaid juhul, kui neid saadakse toidust, mitte toidulisanditest, viitab pea 30 000 inimest haaranud kümmekond aastat kestnud uuring.

Lihtne nipp muutis teismeliste rämpstoidu tarbimist

16.04.19 ... Sööge rohkem puu ja juurvilju, hoiduge kiirtoidust, magusjookidest ja maiustustest. Kõik teavad neid soovitusi, aga ometi on arenenud lääneriikides üha rohkem ülekaalulisi lapsi ja teismelisi. Järelikult traditsiooniline teavitus tervisliku toitumise kohta ei ole hästi toiminud. Chicago Ülikooli teadlased tegid aga eksperimendi, milles lihtsa nipiga suudeti muuta teismeliste suhtumist rämpstoitu.

Professor Zilmer lihavõttepühade eel: miks ja kui palju süüa muna?

16.04.19 ... Nädala lõpus on lihavõttepühad, mil süüakse tavalisest rohkem mune. Ent mune tasub süüa ka muul ajal. Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professori ja meditsiinidoktori Mihkel Zilmeri sõnul on muna tipptoiduaine, mis võiks oma väga mitmekesise ja ainevahetusele toimivas hulgas sisalduvate toitainete rikkuse tõttu leida tee toidulauale kolm-neli korda nädalas.

Kosmoses käimise mõju on näha ka pool aastat hiljem

15.04.19 ... Pikemat aega Maa orbiidil elamine muudab geenide avaldumist, organismi üldist talitlust ja vaimset võimekust, leiavad astronautidest kaksikvendi uurinud NASA teadlased. Samas on suurem osa muutustest ajutised ja taanduvad poole aastaga.

16 aastat inimgenoomi üleskirjutusest: kaugel oleme personaalmeditsiinist?

14.04.19 ... 14. aprillil 2003 teatati, et pärast kuraditosinat aastat tööd on teadlased suutnud järjestusse seada inimese DNA. Kuhu see teadmine meid praegu, 16 aastat hiljem on viinud ning kuidas see on mõjutanud geneetika kasutamist meie väga personaalseks ravimiseks, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli bioinformaatika professor Olli-Pekka Smolander.

Milline toit teeb meid õnnelikuks ja mida eestlased süüa võiksid?

11.04.19 ... Toitumine ning meie toitumisharjumused on kujunenud viimastel aastatel väga populaarseks teemaks, mille üle tihti kirglikult vaieldakse, kirjutab Tartu Ülikooli geeniteadlane, mikrobioomika vanemteadur Elin Org. Järgnevalt tutvustab ta Novaatori lugejatele emeriitprofessor Selma Teesalu uut raamatut isikupärasest toitumisest.

Paljulubav Parkinsoni tõve ravim on katsetamisjärgus

11.04.19 ... 11. aprill on Parkinsoni tõve päev. Urmas Arumäe, Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent tegi selle puhul ülevaate, mis haigusega on tegu ning kirjutab ka sellest, mis järgus on lootustandev Parkinsoni tõve ravimikandidaat.

Väheliikuvale eluviisile pannakse alus juba kooliminekueas

09.04.19 ... Inimeste üldine kehaline aktiivsus langeb, kuna kaasaegne elukorraldus soosib väheliikuvat eluviisi. Soome teadlasi aga huvitas, mis hetkel elus hakkab inimeste kehaline aktiivsus vähenema, sest lapsed on alati liikuvamad kui täiskasvanud. Lühike vastus nende uuringu põhjal on 7. eluaasta ehk see aeg, kui lapsed hakkavad käima koolis.

Õpilasuurimus: aktsiis vähendab eeskätt viina tarbimist

08.04.19 ... Alkoholi hind mõjutab viina ja kangete alkohoolsete jookide tarbimist küllaltki palju, vihjab Tallinna Reaalkooli õpilase Katri Liis Kaasiku mitmetahuline analüüs. Joodava õlle kogust aktsiiside tõstmine seevastu aga eriti palju ei vähenda.

Suhkru söömine teeb loiuks ja vähendab tähelepanelikkust

06.04.19 ... Enesetunde parandamise ja enda ergutamise lootuses suhkru söömisel on soovitule vastupidine mõju, selgub kõik teemakohased uuringud ette võtnud Saksa ja Briti teadlaste metaanalüüsist.

HPV-vaktsiini mõju on näha juba kümne aastaga

04.04.19 ... Tüdrukute vaktsineerimine papilloomiviiruse vastu vähendas Šotimaal kõige raskemate haigusjuhtumite arvu pea 90 protsenti, viitab värske uurimus. Kuigi selle toel võib väheneda ka emakakaelavähki haigestumine, võtab selle kinnitamine veel aastaid.

Insuldi tagajärjel sureb aastas 800 inimest

04.04.19 ... Eestis on aastas kuni 5000 insuldijuhtu, neist umbes 800 lõppevad surmaga. Ka maailmas on insult üks juhtivatest surma põhjustajatest. Selleks, et surmajuhte ja tüsistusi vähendada, on insudihaige kiire haiglasse toimetamine väga tähtis.

Luukamber veendus, et kooris laulmine on tervisele kasulik

01.04.19 ... Klassikaraadio koorimuusikasaade uuris laulmise mõju inimese tervisele. Teemat avasid saatejuht Marge-Ly Rookääru juhtimisel Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Toomas Kariis, Eesti Muusikaterapeutide Ühingu esimees Kaia Laurik, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Hannes Kuhlbach ning Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Tiit Lukk.

Uuring: aastatega on alkoholi tarbimine ja suitsetamine vähenenud

29.03.19 ... Eestis on viimase kümne aasta jooksul vähenenud alkoholi tarbimine ja viimase kuue aasta jooksul suitsetamine, selgus tervise arengu instituudi (TAI) reedel avaldatud tervisekäitumise uuringust.

Igas kolmandas lihatootes võib leiduda säilimisaja lõpuks liialt baktereid

28.03.19 ... Enamike Eestis müüdavate lihatoodete kvaliteet on kõrge. Igas kolmandas tootes võib leiduda enne säilimisaja lõppu baktereid aga rohkem, kui peetakse üldiselt soovitatavaks, selgub Nõo Reaalgümnaasiumi abituriendi Ketlin Õunapi õpilasuurimusest.

Suur ülevaade: mida leiab Eesti viineritest?

28.03.19 ... Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasteadlane Madis Mäesalu tegi uurimistöö raames ülevaate, mis sorti liha ja lisaaineid leiab Eestis müüdavatest viineritest.

Õpilasteadlane uuris, kes haiglas gripivaktsiinist keeldub

27.03.19 ... Tervishoiutöötajate vaktsineeritust gripi vastu mõjutab eeskätt nende haridustase, amet ja emakeel, selgub enam kui 2200 töötajaga haiglas levinud hoiakuid uurinud õpilasteadlase Anna-Liis Torm-Kriisi tööst.

Uuring: suitsiidide vastu aitab suurem teadlikkus

27.03.19 ... Eestis on aastate jooksul vähenenud nii meeste kui ka naiste enesetappude arv, kuid see on endiselt üks Euroopa suurimaid.

Toidupettuse ABC: meelõhnalisest meest Poola-Peipsi sibulateni

27.03.19 ... Toidupettus pole midagi uut, ehkki kui see juhtub, tuleb see Eesti inimestele jätkuvalt üllatusena. Õigupoolest on toidupettus üsna sage, kuid kuna seda on keeruline ja kulukas tuvastada ning alati pole inimeste tervisele tõsist ohtu, jääb suur osa toidupettuse ja pahatahtliku võltsimise juhtumitest tuvastamata.

Tänapäevane nutikas toit sünnib Eesti ülikoolide laborites

27.03.19 ... Eesti toidutehnoloogid arendavad taimse liha ja piimatooteid, et me saaksime toidust kätte kõik vajaliku ega peaks ebakvaliteetse toiduga oma keha koormama. Teadussaade "Uudishimu tippkeskus" käis uurimas, kuidas areneb Eesti toiduteadus ning uuris, kas vastab tõele ütlus: kui kõht on tühi, on hing täis ja kui kõht on täis, on hing tühi.

Uurimus: õpilastel napib unetunde ja nad tukuvad päeva jooksul ka koolis

26.03.19 ... Vaid kümnendik kooliõpilastest magab öösel nii palju, kui oleks nende vanuses tervislik, näitas Tallinna Reaalkooli gümnasisti Tarmo Pungase uurimistöö. Koolipäeva hilisem algus annaks juurde pool tundi und, kuid üleüldine unenappus ja selle kehv kvaliteet paneb lapsi päeva jooksul tegema unepause.

Kodus õppija tuba on sageli umbne

26.03.19 ... Õhu kvaliteet õpilaste kodus on sageli halb, näitas Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Aksel Bulavs oma uurimistöös.

Väike pärdik annab uut lootust lapsi soovivatele vähihaigetele

22.03.19 ... Tulevikus võivad muretult isaks saamisest unistada ka need vähihaigetest lapsed, kes jääksid muidu täna kasutusele olevate ravimeetodite tõttu viljatuks, viitavad reesusmakaakidega tehtud katsed.

Uni võib peavalusid leevendada, aga ka tekitada

21.03.19 ... Kosutav uni võib olla tõhus peavalude leevendaja ja ennetaja. Samas liialt kaua pikutamine ei pruugi olla kasulik, selgitab neuroloog dr Katrin Põld, miks just uni on tänavuse peavalu päeva fookuses.

Uuring: inimesed suudavad tajuda Maa magnetvälja

19.03.19 ... Muutused Maa magnetväljas võivad muuta inimeste ajuaktiivsust, näitavad mõnekümne vabatahtlikuga tehtud katsed. Teisalt ei viita miski, et inimesed suudavad magnetvälja jõujoonte suunda teadvustada või lõigata sellest kasu mingil muul moel.

DNA järjestamine parandab imikute ravi, kuid tõde võib olla ebamugav

18.03.19 ... Vahetult pärast imikute sündi nende DNA järjestamine aitab panna täpsemaid diagnoose ja pakkuda neile mõnel juhul tõhusamat ravi, leiavad mõndsadat intensiivravi osakonda sattunud last uurinud Cambridge'i Ülikooli teadlased. Eestlastest kuulus töörühma Helen Dolling.

Guugeldavad vanemad peavad end sageli arstidest targemaks

15.03.19 ... Ehkki arstiteadus on arenenum kui iial varem, puutuvad Tallinna lastehaigla arstid üha enam kokku lapsevanematega, kes umbusaldavad meditsiini. See paradoks tuleneb asjaolust, et internetis vohab info üleküllus, mis jätab guugeldavatele vanematele tunde, et sealt saab tõesemat infot kui raviarstilt.

Politsei uurib imiku elu ohustamist vegani peres

13.03.19 ... Politsei alustas jaanuaris kriminaalasja paragrahvi järgi, mis käsitleb inimese ohtu asetamist, uurides, mis põhjustas veganist naise väikelapsel tervisekahjustused.

Mida kauem on toit soolestikus, seda rohkem tekib seal "aeglasi" baktereid

09.03.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurisid, kuidas muutub inimese väljaheite bakterikooslus vastavalt toidu seedimiskiirusele. Tulemused kinnitavad, et toit mõjutab seda, kas meie soolestikus elavad "kiired" või "aeglased" bakterid.

Professori soovitused tugeva tervise ja immuunsüsteemi säilitamiseks

07.03.19 ... Vaktsineerimine on üks väga vähestest, tegelikult ainus toimingutest, mis tõestatult aitab immuunsüsteemi tugevdada, toovad välja immunoloog Raivo Uibo ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Kül aga on veel terve rida viise, kuidas oma tervist hoida ja tugevdada.

Seitse fakti sauna ja viha mõjust tervisele

07.03.19 ... Saun aitab tervist tugevdada, aga kuidas? ERR Novaator koos Vikerraadioga kogus kokku rea fakte, mida iga saunasõber võiks teada.

Briti mees tervenes HIV-st, ravi massidesse jõudmine kaheldav

05.03.19 ... Kaugelearenenud lümfoomi põdenud patsiendile luuüdi siirdanud teadlased leidsid, et doonori luuüdi aitas mehel jagu saada ka HI-viirusest. Viirusest ei nähtud jälge poolteist aastat pärast seda, kui mees loobus HIV-ravimite võtmisest.

Suur uuring tõestas taas leetrivaktsiini ohutust

06.03.19 ... Leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vaktsiiniga kaitstud lastel esineb autismi sama sageli kui vaktsineerimata lastel, viitab enam kui 650 000 Taanis sündinud last haaranud suur uuring.

Viiendiku geenide otstarve on jäänud mõistatuseks

06.03.19 ... Inimese genoom on juba ammu järjeldatud, aga ikka veel ei ole kaugeltki kõigi geenide kohta teada, miks neid üldse vaja on.

Hommikune jalutamine alandab vererõhku

04.03.19 ... Liikumine on terviseks, ja värske teadusuuringu järgi ka vererõhu vallas. Selgub, et pool tundi igahommikust liikumist võib vererõhu alandamisel olla mõnikord sama tõhus kui tablett.

Kristiina Ojamaa: vähiravi peab olema laiemalt kättesaadav

01.03.19 ... Igal aastal saab Eestis vähidiagnoosi 200 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Vähiravi laiendamine ei tähendaks seega süsteemi lõhkumist (nagu aeg-ajalt väidetakse), vaid selle inimestele kättesaadavamaks tegemist. Ka Tallinna Haiglasse on vaja kiiritusravi seadmeid, kirjutab Kristiina Ojamaa.

Nädalavahetusel unevõla leevendamine on lootusetu üritus

01.03.19 ... Nädalavahetusel kauem magamisest jääb nädalaga tekkiva unepuudusega seotud tervisehädade ennetamiseks vajaka, vihjab noorte täiskasvanutega tehtud lühiajaline uuring.

Tehnikaülikooli nutirakendus aitab vältida haiglaõdede ravivigu

28.02.19 ... Tallinna Tehnikaülikoolis valmis magistritöö, milles uuriti Eestis loodud nutirakenduse, mis häälkäsklustega salvestab haiglaõdede õendustegevusjuhiste jälgimist ning aitab vähendada ravivigade hulka ning parandada patsiendiohutust.

Austraalias tulid ilmale osaliselt identsed kaksikud

28.02.19 ... Austraalias tulid samast rasedusest ilmale kaks last, kelle emalt saadud DNA on täpselt samasugune, kuid jagavad vaid osa isalt saadud pärilikkusainest. Teaduskirjanduses on kirjeldatud osaliselt identseid kaksikuid vaid korra.

Viis soovitust, kuidas suhelda vaktsiinide kasulikkuses kahtlejaga

25.02.19 ... Inimeste jaoks on eelnevad uskumused ja tunded vähemalt sama olulised kui faktid. Nõnda tuleks varuda vaktsiinide mõjus kahtlejatega suheldes kannatust ja hoiduda sildistamisest, leiavad kommunikatsioonieksperdid.

Jalgpalluritel esineb rohkem vigastusi kui 20 aastat tagasi

25.02.19 ... Inglismaa jalgpalli kõrgliigas jõustub järgmisest hooajast talvevaheaeg, mille eesmärk on osaliselt vähendada mängijate vigastusi. Seda õigustab ka värske uuring, mis näitab, et tänapäeval esineb jalgpalluritel rohkem vigastusi kui 20 aastat tagasi, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Vaktsineerimine graafikutel: tõsiseid kõrvaltoimeid esineb, kuid üliharva

20.02.19 ... Võimalikke ravimi võtmisega või vaktsineerimisega kaasnenud kõrvaltoimeid kirjeldavate teatiste arv on Eestis aasta-aastalt kasvanud, kuid nende üldarv moodustas 2018. aastal vaktsineeritute arvust vaid murdosa.

Geeniproovist müüdavate andmeteni on väga pikk tee

20.02.19 ... Tuntud e-riigi ja maailmas ühe esinduslikuma geenipangaga riigina võiks Eestil olla suur võimekus teha raha andmete müügiga. Jah, see on võimalik, kuid just vastutus e-riigina tähendab, et peame olema ka eeskujuks selles, kuidas andmetega ümber käiakse. "Uudishimu tippkeskus" milliste teadlaste tööd on vaja, et meie geeniprooviks antud verest saaksid lõpuks andmed arsti töölaual.

Eestis paranes imikute kaasasündinud ainevahetushaiguste diagnoosimine

20.02.19 ... Tartu Ülikoolis arendati välja Eesti jaoks sobivaim uus diagnoosimeetod, mis aitab avastada kaasasündinud ainevahetushaigusi varem ja tõhusamalt, kui see seni võimalik on olnud. Lisaks võimaldab uus meetod avastada vastsündinutel ühe sõeltestimisega ka rohkem haigusi.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: