Oleme kõik kuulnud, et tervise hoidmiseks peaksime mitmekesiselt toituma ja sööma iga päev vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju, kehaliselt aktiivsed olema ja tegema vähemalt 10 000 sammu, meelemürkidest loobuna ning korralikult puhkama. Millegipärast ei jõua need lihtsad käitumisjuhised sageli praktikasse ning paljude terviseprobleemide taga on istuv eluviis, rämpstoidu söömine ja üleliigne stress.

Meie käitumist juhib aju. Aju koosneb paljudest erinevatest võrgustikest, millel kõigil on pisut erinevad eesmärgid. Üks nendest võrgustikest vastab meie teadlikule mõtlemisele ja seab teadlikke eesmärke ("ma jooksen iga päev kolm kilomeetrit, ma ei söö enam magusat, vähendan alkoholi tarbimist). Kuid see võrgustik on vaid üks paljudest.

Meile tundub, et just see teadliku mõtlemisega seotud võrgustik on kõige tähtsam, aga see on vaid illusioon.

Tegelikult juhivad aju tööd paljud võrgustikud, mille töö on suuremal või vähemal määral teadvuseväline. Nendel teistel võrgustikel on omad eesmärgid – süüa palju magusat, istuda samal ajal nutiseadmes ja juua kõrvale üks õlu. Jooksma need võrgustikud kindlasti ei viitsi minna. Meie teadlik mõtlemine ja tema ratsionaalsed eesmärgid peavad nende teiste võrgustikega võitlema ja vaidlema ning tihtipeale jäävad kaotajaks.

Kuidas oma aju paremini juhtida, nii et teadlikult vastu võetud eesmärgid võidaksid?

Esimene ja peamine soovitus on hästi magada – kui olete maganud, siis teadlikud eesmärke seadvad ajupiirkonnad suudavad teiste ajupiirkondade tööd paremini kontrollida. Unisena ei suuda inimesed oma teadlikke eesmärke nii hästi hoida ja näpud kipuvad magusa ja muu järele.

Teiseks: ärge minge poodi ja ärge tehke toidutellimust siis, kui teil on kõht tühi, muidu nälg kontrollib teie aju otsuseid ja nii saavadki poekotti ka krõpsud, kommid ja õlu. Ostke siis, kui olete söönud ja maganud, siis saate oma ostmiskäitumist paremini juhtida. Ja jätke siis täitsa teadlikult kommid, krõpsud ja alkohol ostmata! Kui neid kodus pole, ei saa ka unine aju teid neid sööma panna!