Teadlane selgitab, kuidas sport tervist kahjustab ({{commentsTotal}})

Foto: Alora Griffiths/Unsplash

Uisapäisa tehtud treening võib päädida tervise turgutamise asemel hoopis selle kahjustamisega. Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port toob välja kolm levinud eksimust.

Raske on leida tegevusi, millega inimene ei saaks endale liiga teha. Sportimine pole kindlasti erand. Põhjus on lihtne ja seotud füüsikaseadustega. Iga kord kui tehakse tööd, kulub osa energiast töötava asja korrapärasuse lõhkumisele. Olgu see rakk või terve inimene, põhjustab iga tegevus kehas väikese kaose.

Suures pildis on see kaos vajalik, kuna iga lõhkumise järel stimuleeritakse parandamist ja arengut. Põhimõtteliselt rajaneb kogu sportlik treening kontrollitud lõhkumiste tulemusel struktuuride ülesehitamisele eesmärgiga olla varasema koormuse suhtes vastupidavam.

Juhul, kui ehitamise faasile ei anta aega ega energia ja ehitusmaterjalide ressurssi, ületabki kahju loodetud kasu. Sellest tulenevalt võib välja tuua kolm treeninguga kahju põhjustamise viga.

Esiteks peab koormus vastama treenitusele. Liiga suurte koormustega harjutades kasvab pöördumatu kahju ehk trauma risk. Isegi juhul, kui traumast pääseti, ei ole taastumine piisav ja väikesed probleemid kuhjuvad kuni realiseeruvad mõne aja pärast ikkagi traumana.

Teiseks ohuks on kiirustamine. Keha areneb kahel tingimusel – kui signaal kordub ja kohanemiseks antakse aega. Kiirustades koormusi kasvatades jõuame tagasi esimese probleemi juurde, suurendades traumade riski.

Varjatumaks probleemiks on kogu päeva täitva stressi kombineerumine treeningu koormusega, mille tulemusel kujuneb välja langenud töövõimega krooniline stressiseisund. Selles olukorras kasvab igasuguste haigestumiste risk ja varasemad kroonilised vaevused muutuvad akuutseteks. Enamasti ei saada aru, et hädade põhjuseks on treeninguga liialdamine.

Kolmandaks ohuks on ühekülgsus. Keskendudes lemmiktegevustele, koormatakse keha ebaühtlaselt. Siin peitub kaks võimalikku ohtu. Mõnd struktuuri tabab ülekoormus ja samal ajal mõnd teist vajalikku struktuuri ei arendata piisavalt. Natukene suurema või tugevama pingutuse tulemusel võivad mõlemad struktuurid viga saada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: