Meelespea täiskasvanule: mille vastu peaks (uuesti) vaktsineerima ({{commentsTotal}})

Täiskasvanud peaksid üle vaatama, mille vastu nad on vaktsineeritud ja millise haiguse vastu tuleks vaktsiinisüsti korrata. Vajadusel saab oma vaktsiinikaitset teada antikehade testiga.

Perearst Diana Ingerainen kirjeldab, kuidas ta lapsena leetreid põdes. Ema kattis tekkidega kinni nari alumise voodi, kus haige tüdruk lamas – kinni tuli voodi katta valguse pärast. Leetritega on igasugune valgus silmadele põletavalt valus. Seda saatis muidugi kõrge palavik ja lööve.

Hiljaaegu levis teade, et Viimsi kooli õpilane nakatus leetritesse. Ta oli tulnud välisreisilt. Samuti sai nakkuse lapse ema, kes aga oli kunagi saanud leetrite vastu vaktsiini. Kui laste vaktsineerimisest kõneldakse üksjagu, siis sellest, milliseid vaktsiine peaksid saama ja milliseid vaktsineerimisi kordama täiskasvanud, ei räägita kuigi palju.

Sageli on lapsepõlves tehtud vaktsiinid kirjas paberkandjal kuskil polikliiniku tervisekaardis, sest e-tervisesse on kantud vaid mõni üksik viimastel aastatel tehtud vaktsiin. Aga kust peaksid täiskasvanud saama infot selle kohta, mille kohta ja millal nad on vaktsiini saanud?

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarst Kersti Kink ütleb, et tuleb otsida üles lapsepõlve vaktsineerimispass.

“Kõik vaktsiinid, mis jäävad lapsepõlvest hilisemaks, on kõik patsiendi või kliendi enda soovil tehtud vaktsiinid. Ja mis seal salata, need peaksid olema siis fikseeritud vaktsiinipassi. Kui inimesel seda vaktsiinipassi ei ole mingil põhjusel või ta on kadunud kuskile, vat siis on tõesti keerulisem lugu,” tõdeb Kink.

Kui inimesel puudub igasugune aim ja ei ole kahjuks võimalik taastada seda, kas ollakse vaktsineeritud või mitte, on mõistlik teha vereproov ja vaadata, kas veres on antikehad, kas teil on kaitse ühe või teise haiguse vastu olemas.

Teeme siinkohal lihtsa ülevaate, mille vastu peaks täiskasvanu end vaktsineerima või revaktsineerima. Mõni vaktsiin tagab eluaegse kaitse, mõne haiguse vastu tuleb vaktsineerimist korrata.

1980ndate aastate alguses seati kahtluse alla mõne vaktsiinipartii tõhusus, mistõttu jäi hulk inimesi vaktsineerimata. Seetõttu peaksid need, kes on sündinud ajavahemikul 1980 kuni 1992 laskma end testida, kas neil on immuunsus näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

Teine lugu on aga difteeria ja teetanuse vaktsiiniga, mida peaks kordama iga kümne aastat tagant.

Keskmiselt teeb igal aastal Eestis difteeria ja teetanuse vastast liitvaktsiini 25 000 inimest. Paraku saab kaks kolmandikku neist selle süsti erakorralise meditsiini osakonnas, pärast seda kui on end vigastanud, näiteks kevadiste aiatööde käigus. See vaktsiin tehakse, kuna on tekkinud teetanuse oht.

Mis haigus see teetanus õigupoolest on?

Tudengina on Diana Ingerainenil õnnestunud näha üht teetanusehaiget. “Üks lehm torkas sarvega ühele talitajale tuharasse ja sellest tekkis haav. See esimene haav, see ei olnud midagist hullu ja ei tehtud vaktsineerimist,” kirjeldab Ingerainen. Paar nädalat hiljem oli seesama naine Tartus Maarjamõisa haigla intensiivravi palatis, kus teda hoiti narkoosis.

“Ta ka suri kahjuks. Inimene ei suuda taluda neid krampe, mis siis üle keha toimuvad.”  

Teetanus tekitab inimesel üle keha selliseid krampe nagu vahel tekivad jalal. Kuna seljalihased on tugevamad kui kõhulihased, on need inimesed kaardus nagu vibud.

Teetanusehaige kaardub lihaskrampide tõttu kaardu nagu vibu. Autor: Sir Charles Bell / Wikimedia Commons

Tegu on seega tõsise haigusega, mille saab vigastuse kaudu mullaga kokku puutudes. Sageli juhtub see näiteks põllu- või aiatöödel. Vigastusega erakorralise meditsiini osakonda jõudes tehakse seesama teetanuse ja difteeria liitvaktsiin.

Nii ongi, et igal aastal laseb Eestis laseb end selle vaktsiiniga süstida keskmiselt 25 000 inimest. Ometi saab kaks kolmandikku neist selle süsti juba siis, kui on saanud vigastuse ja on tekkinud teetanuse oht.

Difteeria, näiteks, kulgeb kiiresti ja mädase kurgupõletikuga ning lõppeb kurvemal juhul lämbumissurmaga. Inimesed pole enamasti neid haigusi lähedalt näinud ega kujutagi ette, kui piinarikkad on tegelikult leetrid või eelmainitud difteeria.

Kuigi difteeriat pole Eestis viimasel kümnendil esinenud, võib selle nakkuse saada näiteks Lätist või Venemaalt.

Difteeria tõttu paistetavad üles hingamisteed, mis omakorda põhjustab lämbumissurma. Autor: Centers for Disease Control and Prevention's Public Health Image Library / Wikimedia Commons
Välismaale õppima minevad noored peavad vaktsineerima

Vaktsineerimine muutub põletavalt oluliseks neile noortele, kes kavatsevad õppima minna välismaale.

Karsti Kink teab rääkida tõsiseid lugusid sellest, kuidas on lapsepõlves jäänud kõik vaktsiinid tegemata.

“Inglismaa ülikoolid, Ameerika ülikoolid on väga konkreetsed ja nõuavad täpselt teatud arv vaktsiini doose, mis kõik peavad siis olema korrektselt tehtud.”

Seega noored, kes kandideerivad välismaa ülikoolidesse, peaksid oma vaktsineerimised üle vaatama juba vähemalt pool aastat varem.

Vaktsiinid e-tervises on puudulikud

Meil Eestis aga puudub hea ülevaade, kes on vaktsineeritud, kes mitte. Kuigi need andmed on kuskil paberil olemas, ei jõua nad e-tervisesse. Miks?

Diana Ingerainen leiab, et digitaalne immuniseerimispass pole päris selline, nagu ta olla võiks. Tuleks leida see raha, et kanda sinna ka paberkandjatel olev info. Nii Kink kui Ingerainen ütlevad, et kindlasti ei hakka seda tegema ükski pereõde oma töö kõrvalt – vaja on selgelt ühekordset lisaressurssi.

Ideaalis võiks e-immuniseerimispass olla nagu praegu on ravimite andmebaas, kus on kirjas kõik inimesele välja kirjutatud ravimid.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber selgitab, et 2016. aastaks sai riik valmis arendustega e-immuniseerimispassi jaoks. “Aga sina ei ole hetkel veel sellist võimalust tekkinud, et inimene saaks ise andmeid sisestada. Need arendused tulevikus kindlasti jätkuvad ja loodetavasti mingist hetkest alates on kõigil võimalik oma immuniseerimisandmeid vaadata.”

Kersti Kink on aga optimistlik: “Immuniseerimispass on tulevikus kindlasti digitaalselt olemas, kus on näha täpselt, mitu doosi te olete saanud, millal te järgmise doosi peate tegema. Kuid ma ei ole kindel, kas sinna jõutakse taastada kõiki vaktsiine, mida te olete eelnevalt saanud.”

Eksperdid on sotsiaalministeeriumile teinud ettepaneku uurida kui paljudel inimestel ja milline vaktsiinkaitse kehtib. Kuni see pole töösse võetud, peab iga inimene ise vaatama, mille vastu ta vaktsineeritud on ja millal tuleks kaitset uuendada.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: