Inimliku mälu puudused ja vead
"Inimeste mälu on äärmiselt lühike. Ebameeldivaid sündmusi armastatakse kiiresti unustada. Kui see on seotud raha kulutamisega, siis kohe eriti kiiresti. Läheme kaasa pigem mingisuguse lainega ja millegi ennetamiseks teeme äärmiselt vähe. Veel vähem selleks, et seda lõpuni mõista," nentis Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor.

Vähenenud huvist annab aimu biomeditsiini vallas tehtavaid uuringuid koondav andmebaas PubMed. Mida rohkem aega möödub eelmisest suurest haiguspuhangust, seda vähem Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul erilist tähelepanu väärivaid haigustekitajaid uuritakse. Teadlaste ja avalikkuse ette jõudnud uurimuste tegelik arv võib olla suurem. Andmebaas pole ammendav ja otsingu tegemiseks kasutati vaid ingliskeelseid otsisõnu. Samas annab ülalolev graafik aimu üldistest trendidest.

Oma jälje 2013. aastal vallandunud Ebola epideemia maailmale siiski jättis, sedastas USA-s asuva Johns Hopkinsi Ülikooli tervisekaitse keskuse vanemteadur Amesh Adalja. "WHO-d kritiseeriti Ebola epideemia ajal väga tugevalt. Nad nägid end varem pigem tehnilist tuge pakkuva organisatsiooni kui millegi muuna. Haigus jõudis levida kolm kuud, enne kui see isegi puhanguks liigitati," laiendas Adalja.

Zika epideemia ajaks oli reformitud organisatsiooni juba piisavalt palju, et Zika epideemia kuulutati 2016. aastal peagi pärast puhkemist üleilmseks hädaolukorraks. 

Hirm moondunud aju ja arenguhäiretega laste sünni ees oli millekski muuks liiga suur. Mikrotsefaalia juhtumite arv kasvas Brasiilias haiguspuhange ajal tavapärasest 20 korda kõrgemaks. Rangelt võttes ei saa seostada kõiki juhtumeid otseselt Zikaga. Arstide juurde võis jõuda paranenud seire tõttu lihtsalt rohkem arenguhäiretega lapsi.

"Mõistsime Lääne-Aafrika epideemia järel, et haiguspuhangud laienevad kiiremini, kui eraldatakse nende piiramiseks raha. Asutasime tervist ohustavate hädaolukordade programmi raames fondi, kust puhangute korral seda kohe võtta. Sel aastal Kongo DV-s puhkenud Ebola puhangute ajal panime sellega tegelemiseks kõrvale miljoneid dollareid juba loetud tundidega," märkis Tarik Jasarevic, Maailma Terviseorganisatsiooni pressiesindaja.

Siiani on lähenemine töötanud. Range karantiini ja eksperimentaalse vaktsiiniga suudeti uus puhang summutada isegi aastavahetuse hakul toimunud üldvalimiste ajal.

Hulk amatööridest jalgpallureid
Kõike pole võimalik aga rahaga asendada, ükskõik kui palju seda n-ö lennukilt külvata. Lääne-Aafrika epideemia vältel suri Guineas, Sierra Leones ja Libeerias ebolasse enam kui 500 arsti, õde ja ämmaemandat. Sierra Leones vähenes riigi võimekus pakkuda tavapäraseid tervishoiuteenuseid neljandiku võrra. Järgmistel aastatel võivad seetõttu Ebola kaudse mõju tõttu surra läkaköhasse, leetritesse ja lastehalvatusse veel tuhanded inimesed. Vaktsiinidega kaitstud laste arvu vähenemine teeb oma töö.

Tugevaid emotsioone tekitavatele sündmustele reageerimise kõrval tuleks vaadata seetõttu kaugemasse tulevikku, sedastas Erasmuse Ülikooli Meditsiinikeskuse viroloogia osakonna juht Marion Koopmans. "Zika ja mikrotsefaalia vahelise seose leidmise järel tekkis kohe nõudlus diagnostika, alusuuringute ja ravi järele. See meenutab veidi seda, kuidas mängivad algajad jalgpalli. Kõik jooksevad sinna, kuhu parasjagu pall veereb. Sarnaselt jookseme meie praegu alles pead tõstvate haiguste järel," viitas professor.

Kui veab, näitab tõhusa vaktsiini või ravimise loomise ajaks haiguspuhang juba vaibumismärke. Vaktsiini nullist looma hakates kestavad isegi paljutõotava kandidaadi leidmisel kliinilised katsed reeglina enam kui aasta. Protsessi iseloomustab Ladina-Ameerikat tabanud Zika epideemia.

Haiguse levik oli sedavõrd kiire, et sellega jõudis kokku puutuda suur osa elanikkonnast. Neist suurem osa põdes Zika läbi nii kergelt, et seda tõenäoliselt ise ei märganudki. Tekkinud karjaimmuunsus hakkas piirama viiruse edasist levikut. Vahetu äriline huvi vaktsiini järele kadus.

Teiste seas tegelesid Zika vaktsiini arendamisega koostöös Austraalias asuva Griffithi ülikooliga Tartu Ülikooli viroloogid. Vaid paari kuuga loodud käputäiest vaktsiinikandidaatidest töötas üks piisavalt hästi, et see patenteerida. Zika puhangu vaibumine ei pannud edasisele arendustööle piiri vaid majandusloogika tõttu. "Võime praegu kogu Brasiilia ära vaktsineerida, aga haigusjuhtumite puudumise tõttu ei saaks me öelda selle kaitsva mõju tõttu mitte midagi. Sellest katsest tuleks nullteadmist," nentis Andres Merits.

Nii on praegu vaid teada, et loodud vaktsiinikandidaat on ohutu, tekitab antikehi ja kaitseb väikeloomi. Sarnases seisus on teised töörühmad mujal maailmas. Inimesi haaranud katseid on läbiviidud või parasjagu käimas maailmas 14. Kokku haaravad need ligikaudu 3700 inimest. Laiapõhjaliste järelduste tegemiseks on seda liiga vähe.

Epideemia ajal vaktsiini arendamiseks eraldatud miljonitest dollaritest on tõusnud siiski mõningast kasu. "Selle toel tekkinud teadmine ei lähe kuhugi kaduma. Iga tõuge aitab meid edasi, aga sellega on tarvis tegeleda süstemaatilisemalt ja proaktiivselt," leidis Koopmans. Lihtsamalt öeldes, enne kui mõni uus taud muutub laieamks probleemiks.

Lisaks humanistlikele kaalutlustele jagub siinkohal mõtlemisainest majandusinimestele. Eelmise kümnendi alguses vähem kui tuhat inimelu nõudnud SARS tekitas Maailmapanga arvestuste kohaselt Hiinale, selle lähinaabritele ja tihedamatele kaubanduspartneritele 40–54 miljardi dollari suuruse majanduskahju.

Sellest suurema osa ei saa kanda mitte kasvanud tervishoiukulutustele, vaid inimeste hirmu tõttu muutunud käitumismustritele. Kannatada sai epideemiast puudutatud riikide turismisektor ja vähenes riikidesse tehtavate välisinvesteeringute arv.

Karda, aga mitte liiga palju
Mõnikord võib tõusta kasu aga ka põhjendamatuna tunduvast hirmust. Eksperimentaalne Ebola vaktsiin ei sündinud tühjalt kohalt. Sellele aluse pannud teadustööd olid finantseerinud bioterrorismi hirmus pikalt USA kaitseministeerium.

"Tegelikult soovis valitsus enne 2014. aastat selle rahastamist vähendada või isegi täielikult lõpetada. Ses mõttes saabus ajaloo ohvriterikkaim Ebola epideemia ja tervet maailma vallanud massihüsteeria õigel ajal," meenutas Amesh Adalja. Sama teadustöö raames oli katsetatud vaktsiini varem inimeste peal.

Epideemia puhkemise ajastus võib tunduda liiga elava kujutlusvõimega inimestele isegi liiga hea. Andres Meritsa sõnul tegi see vaktsiini arendamisega tegelevate viroloogide elu aga hoopis mõneti keerukamaks.

Hädaolukorras ja kiirkorras vähegi kliinilisi katseid meenutavate katseprotokollide välja töötamine nõuab kiiret mõtlemist ja vähendab saadavate tulemuste usaldusväärsust.

"Üldiselt ei meeldi sellised puhangud kellelgi. Midagi me neist siiski õpime, Ebolaga tegime kõik valesti, Zikaga veidi vähem, kuigi me ei kontrollinud ka seda puhangut," mõtiskles professor.

Eksperimentaalse vaktsiini katsetamine kaasnesid omad riskid. "Inimesed ei usalda Ebola jäetud trauma tõttu enam tervishoiuasutusi, tervishoiutöötajate moraal on madal ja nad pelgavad teenuste pakkumisega uuesti algust teha. Kogukonnad leinavad, on vaesunud ja suhtuvad (välismaailma) kahtlusega," kirjutas organisatsioon Piirideta Arstid (MSF) oma 2015. aastal ilmunud ülevaates. Vaktsiiniga potentsiaalselt kaasnevad kõrvaltoimed oleks võimendanud ühiskonnas valitsevaid meeleolusid veelgi.

"MSF poleks saanud hakata vaktsineerima inimesi omapäi ja omal vastutusel. Kui midagi oleks kõrvaltoimete tõttu juhtunud, oleks olnud organisatsiooniga selleks korraks kõik," sõnas Marion Koopmans. Piirideta Arstid ravisid hinnanguliselt kolmandikku Aafrika Ebola epideemia ohvritest. Organisatsiooni tagasitõmbumine oleks toonud kaasa hukkunute arvu hüppelise kasvu.

Lõpuks otsustasid vaktsiini kasutamise üle mõjutatud riigid iseseisvalt. Koopmans lisas, et ennetavat lähenemist rakendades oleks olnud sellised vaidlused peetud juba ammu enne epideemia puhkemist.

"Teame praeguseks mitmete uuringute põhjal, et eksperimentaalne vaktsiin on ohutu ja kaitseb tõhusalt Ebola viiruse Zaire tüve vastu. Ent selle litsentseeritult tootmiseks on vaja veel rohkem teaduslikku tõestust. Vaktsineerimine tundub n-ö kaastunde põhimõttel. Ka kõige suuremas ohus olevatel inimestel on õigus igal ajal sellest keelduda," rõhutas Tarik Jasarevic

Vaatamata laiema heakskiidu leidnud ravimite ja vaktsiinide puudumisele pole maailm eksootiliste haiguste tõttu hukule määratud. Pigem hakatakse kuulma Meritsa hinnangul tulevikus üha rohkem eelpool mainitud kaastundel põhinevast kasutusest. "Uute ja ohtlike haigustega kaasnev immuunvastus on reeglina väga tugev. Tugevat immuunreaktsiooni esilekutsuva vaktsiini valmistamine pole seetõttu eriti keeruline," lisas professor. Zika näitel piisas vaid paarist kuust.

Põhjalike kliiniliste katseteta veereb samas üksikisikute kaela üha suurem vastutus. Sama hea on sõita autoga, mille turvapatju pole põhjalikult testitud.

Tõhusa Ebola vastu aitava ravimi loomisse Merits ei usu. Väliste sümptomite põhjal saab diagnoosida Ebolat veriste haavandite põhjal alles kaks nädalat pärast haigestumist. Selleks ajaks on viirusosakeste leviku pidurdamine väliste vahenditega organismi koormamata juba raske. Eelnevaid väliseid tundemärke saaks kirjutada mitmete erinevate haigustekitajate arvele.

Meedia võlud ja vaevad
Nii Tarik Jasarevic, Marion Koopmans kui ka Amesh Adalja rõhutasid, et eriti epideemia hakul mängib meedia selle kõigis vormides müütide kummutamisel ja rahvamasside rahustamisel kriitilist rolli. Riskikommunikatsioonile pühenduvate teadlaste hinnangul ei sobitu need ülesanded uudisloogika ja 24-tunnise uudistsükliga alati kuigi hästi.

Teiste seas on uurinud ja analüüsinud viimase Ebola epideemia ajal kogutud andmeid Rootsis asuva Karolinska Instituudi epidemioloogia doktorant Maike Winters. Haigust käsitlenud meediasisuga kokku puutunud inimesed kaitsesid end tõesti haiguse eest paremini. Samas pole võimalik andmetest välja lugeda, kas seos on põhjuslik. Veel vähem seda, kas ja kui palju aeglustas raadiosaadete vahendusel kuuldav info haiguse levikut. (Sierra Leones oskab lugeda rahvastikust umbes 50 protsenti).

Samal ajal edastati raadio nagu ka kõigi teiste meediakanalite vahendusel väärinfot ja müüte. Epideemiale võisid Wintersi sõnul hoogu anda isegi tõesed väited. Näiteks rõhutati raadiosaadetes, et Ebola viirus on surmav ja sellel puudub ravi Oma vältimatule hukule mõelnud nakatunud otsustasid seejärel tervisekeskusse minemise asemel veeta oma viimased päevad lähedaste keskel.

Nigeerias julgustas enda pesemist ja hügieeniharjumusi mõjukas usuliider. Inimesed arvasid saadud SMS-i peale, et seebi ja soolvee pakutav kaitse võimaldab neil pesta ohutult oma Ebolasse surnud sugulasi.

Eelnevalt ajakirjaniku tööd teinud Winters nentis, et epideemiate vindudes muutub teema värskena hoidmiseks mõneti meeleheitlikumaks läänemaailma meediakajastus.

Selle hea näide pärineb Zika puhangute ajast. Uurimus, mis käsitles Zika sugulisel teel levimise võimalust, pani äkitselt uuesti kihama terve meediaruumi. Kuigi teema oli meelierutav, rõhutasid uurimuse autorid üldistuste tegemise eest. USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse hilisematel andmetel nakatus 2016. aasta esimesel poolel USA-s sel viisil 2382 inimest vaid 23.

Eluterve kriitikameelega võiks suhtuda Andres Meritsa sõnul ikka ja jälle meediasse ilmuvatesse teadetesse Eesti lähiriikides leitud võimalikest eksootilistest haigustest. Nende alla liigitub teade jaanuari alguses Rootsis ebolakahtlusega haiglasse toodud patsiendist.

"Inimeste reaalsete probleemide eest hoiatamine on kõigi püha kohustus, aga sellised juhtumid pole reaalne probleem. Mitu inimest on Eestis Ebolasse surnud? Kui palju suri neid eelmisel aastal grippi? Ametlikult 94, aga võib-olla saime ikka juubeli-sada täis," viitas professor.

Isegi kinnitatud Ebola juhtumi korral on võimalik ohjeldada Ebolat ringvaktsineerimisega Euroopas võrdlemisi hästi. Haigus on küll äärmiselt nakkav, kuid vaid teatud tingimustel, näiteks haige eest kaitsevarustuseta hoolitsedes või hiljem põletusmatust korraldades. Arenenud tervishoiusüsteemiga riikides on riskid maandatud.

"Haiguspuhangute ulatuse piiramise võti peitub tugevas tervishoiusüsteemis. Paljudes Aafrikas riikides pole see sellest sajandist," laiendas Amesh Adalja. Paremal järjel Nigeeria suutis piirata erinevalt Guineast, Sierra Leonest ja Libeeriast Ebola levikut suhteliselt kiiresti.

Uued ja vanad vaenlased
Tervishoiusüsteemi tugevdamise ja teada-tuntud haigustekitajate uurimise kõrval on viroloogide hinnangul vaja tegeleda jätkuvalt uute inimest ohustavate haigustekitajate otsimisega. Neid tähistab Maailma Terviseorganisatsiooni prioriteetsete haiguste nimekirjas täht X. "Kui tahame nautida kaasaegse maailma mugavusi, nagu mandritevahelisi lennureise ja osta poest maailma igast otsast pärit söögikraami, pole meil pikemat plaani vaadates muud valikut," sõnas Marion Koopmans. Inimeste ja metsloomade üha tihedam kokkupuude troopikaaladel kasvatab epideemiate puhkemise riski aasta-aastalt.

Võimalike haigustekitajate tuvastamine võimaldaks teha vähemalt esialgseid alusuuringuid ja luua esialgseid vaktsiinikandidaate. Viroloogide ees seisnev väljakutse pole kerge. Hinnanguliselt elab planeedil iga ruutmeetri kohta 800 miljonit viirust.

Möödunud aasta keskel väljakäidud üleilmse viroomi projekt näeb ette esialgu 1,67 miljoni senitundmatu loomi ja linde nakatava viiruse pärilikkusaine järjestamist. Nii palju leidub neid hinnanguliselt perekondades, millesse kuuluvad viirused on nakatanud inimesi minevikus. Järgmise kümne aasta vältel neist 70 protsendi tuvastamine läheb plaani autorite arvutuste kohaselt 1,2 miljardit dollarit. Kõigi pärilikkusaine järjestamine aga kuni seitse miljardit dollarit.
.
Amesh Adalja pidas nii mahukat ettevõtmist vähemalt esialgu liiga ambitsioonikaks. Keskkonnast niisama viirusi otsima minnes jääks teadlastele silma mitmeid haigustekitajaid, mis on loomadele täiesti ohutud. "Eeskätt keskenduksin ma seetõttu seletamatutel põhjustel ajukelmepõletikku või entsefaliiti põdevatele inimestele või septilise šoki saanud patsientidele," spekuleeris vanemteadur. Näiteks on nakatanud USA-s alates 2014. aastast pea 500 inimest, enamasti last sümptomitelt lastehalvatust meenutavasse haigusesse AFM. Tõbe ei ole suudetud seostada seni ühegi konkreetse haigustekitajaga.

Varasemate pandeemiate ja kõneainet leidnud haigupuhangute põhjal kuulub järgmise epideemia tekitav haigustekitaja RNA viiruste sekka. Taoliste viiruste pärilikkusaine muutub kiiremini, misläbi tekib rohkem ka nende erinevaid variante. Samasse rühma kuuluvad näiteks SARS, MERS, Zika, Ebola ja lastehalvatust põhjustav polioviirus.

Enamike viroloogide ohtlike haigustekitajate nimekirja tipus on tema hinnangul aga "vana hea" pandeemiline linnugripp. "Sellele annab eelise võimalus levida piisknakkusena. Kõige vastikumad ja kiiremini tapvad viirused ei jõua reeglina väga kaugele," selgitas Andres Merits.

Professor rõhutas, et troopikalade täielikult ära unustamine oleks aga rumalus. Uus haigustekitaja hakkab sealse liigilise mitmekesisuse ning inimeste ja loomade tiheda kokkupuute tõttu inimeste seas levima just seal. "Eestis võiks tavainimene mõelda ja tegeleda aga sellele, millele saab. Ebola ei suuda eales siinmail 94 inimest tappa. Küll aga gripp, mis oleks olnud enamasti täiesti välditav," järeldas professor.