Tartu viroloogid levitavad agaralt Zikat, tõhus ravimikandidaat on leitud
“Zika levitamises oleme maailmas praegu sääskede järel teisel kohal,” naerab Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits rahulolevalt, “teadusringkondades oleme arvatavasti lausa esimesed.”
Täpsemalt käib jutt sellest, et tänaseks kasutavad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis kokku pandud Zika viiruse pöördgeneetikat ja markeeritud viiruseid 11 riigi teadlased 27 laboris: Rootsist Hispaaniani ja Singapurist Brasiiliani.
“Võib-olla oleme neid tööriistu liigagi lahkesti paremale ja vasakule jaganud ning mõnel juhul jätnud iseenda teaduslikud huvid tagaplaanile. Oleme lähtunud Wellcome Trusti, Bill ja Melinda Gates’i fondi ning juhtivate teaduskirjastuste ülekutsest kriisi kiireks lahendamiseks uusi teadmisi ja tehnoloogiad jagada nende valmimise, mitte publitseerimise rütmis,” selgitab Merits töörühma otsuseid.
Üks Meritsa juhtimisel loodud tööriist – viiruse pöördgeneetikasüsteem – on Zika viiruse sünteetiline koopia, mille omadusi ehk geenijärjestusi saab vastavalt vajadusele hõlpsasti muuta. See on oluline tehnoloogia, et leida ja arendada tõhus Zika vastane vaktsiinikandidaat võimalikult kiiresti.
Lisaks on nad valmis teinud markeeritud viirused, mida võib nimetada ka “lipukestega” viirusteks. Selliste viiruste puhul mängib “lipu” rolli fluorestseerimine või kemoluminestsents.
Lihtsamalt öeldes on tegemist valgust kiirgava viirusega, mis aitab ravimikandidaatide tõhusust testida. Rakud, kus pärast ravimi manustamist viirus edasi “särab”, on märk sellest, et preparaat ei toimi. “Kustunud” rakkudes on ravim viiruse maha surunud ja see annab arendajatele põhjuse tööd jätkata.
Leiti tõhus ravimikandidaat
Üks selline aine, mis Eestis kokku pandud sünteetilise ja markeeritud Zika viiruse peaaegu kõik rakud “kustutab” on Obatoclax. Tartu ja Helsingi ülikooli viroloogid avastasid selle, kui testisid mitmeid ühendeid, mille puhul oli varem kirjeldatud toimet teiste viiruste vastu.
Niisiis on kahe naaberriigi teadlased leidnud ratsionaalselt kavandatud ühendi Obatoclaxi näol lootustandva ravimikandidaadi, mis pidurdab väga tõhusalt Zika viiruse paljunemist. “Selle toime on niivõrd võimas, et see oleks tõenäoliselt potentsiaalne pidur veel väga paljudele teistelegi viirustele,” sõnab Merits.
Need tulemused avaldas möödunud aasta 19. detsembril ajakiri Antimicrobial Agents and Chemotherapies ning sama ravimikandidaadi tõhusat Zika vastast mõju on hiljem näidanud veel teinegi töörühm.
Nüüd on Meritsal ja tema kolleegidel kavas edasi minna ratsionaalselt valitud ja kavandatud ühendite viirusvastaste efektide uurimisega. Ratsionaalselt kavandatud ühend on keemikute poolt kokku pandud preparaat, mille puhul on alust arvate, et see võiks viiruse paljunemist pärssida.
Tänu markeeritud viirustele näevad viroloogid, milline ühend toimib ja mida see viirusega kokku puutudes täpselt teeb. See omakorda annab keemikutele võimaluse ühendit muuta nii, et see töötaks veelgi paremini.
“Järgmises etapis võiks seni leitud ühendeid katsetada juba in vivo ehk elusorganismides, kuid selleks läheb väga palju raha vaja,” rääkis Merits. “Obatoclaxi kõrval oleme paralleelselt uurinud ka mitmeid teisi ühendeid. Teeme koostööd nii prantslaste, belglaste, austraallaste kui ka mitmete teistega.”
Lisaks sellele on Meritsal käimas koostöö ka Singapuris, kus 2016 sügisel toimunud puhangus leidis aset umbes 40 uut Zika haigusjuhtu nädalas. See tähendab, et iga päev tuli analüüsimiseks värsket materjali ehk nakatunud patsientide verd. Tartus loodud Zika vastased antikehad osutusid seal tänuväärseteks abivahenditeks patsientide diagnoosi määramisel.
“Näitasime sellega, et meie toodetud antikehadega on võimalik määrata viiruse antigeenide olemasolu nakatanud inimese vererakkudes. Saime väga head teadmisi, kui palju ja millised vererakud nakatuvad,” lausub Merits.
Zika vaktsiini ei tule kunagi?
Paradoksaalne, kuid vaatamata edusammudele arvab Merits, et Zika viiruse vastast vaktsiini ei tule kunagi.
“Seda on lihtne teha, aga küsimus on selles, kas meil on seda vaja,” sedastab ta.
“Muidugi ei saa me viirust kontrollimata jätta ja meil võib seda vaktsiini isegi vaja minna. Seda juhul kui epideemia ei näita vaibumise märke ja lööb välja üha uutes piirkondades.
Ent juba praegu on olemas ligi 20 tõhusat vaktsiinikandidaati, seal hulgas Tartu ülikoolis välja töötatud. Valikuid seega on. Kuid puudus on inimestest ja firmadest, kes tahaksid panna miljard dollarit selleks, et korraldada kliinilised katsed ja vaktsiin lõpuni valmis teha ning siis seda tõenäoliselt mitte kellelegi mitte kunagi müüa. See on probleem.”
Seda enam väärtustab Merits mitte niivõrd valmiskujul vaktsiine vaid eelkõige just tehnoloogiliste lahenduste, nagu näiteks viiruse pöördgeneetika ja markeeritud viiruste, välja töötamist. Need lahendused võimaldavad ka uute viiruste ilmnemisel luua tõhusad ravimikandidaadid väga kiiresti.
“See on tähtis, sest järgmine viirus, mis tuleb, võib olla hoopis karmim kui Zika või Chikungunya ja siis on vaja kiirelt reageerida,” siinkohal viitab Merits ka maailma mõjukaimate inimeste sekka kuuluvale Bill Gates’ile. Nimelt on Gates hoiatanud, et õhus leviv nakkus – mis saab alata nii iseeneslikult kui ka pahatahtliku inimkäe abiga – võib vähem kui aastaga tappa rohkem kui 30 miljonit inimest. “Ja öeldakse, et on arvestatav tõenäosus, et maailm kogeb sellist puhangut järgmise 10–15 aasta jooksul,” tsiteerib viroloog Gates’i.
Meritsa sõnul suudavad Tartu teadlased tänu teadustööle Zika ja Chikungunyaga tekitada loomadelt ja putukatelt inimestele leviva viiruse vastu töötava vaktsiinikandidaadi juba mõne nädalaga. Ta rõhutab sõna vaktsiinikandidaat.
Ja mida paremini teadlased teavad, kuidas vaktsiinikandidaadid käituvad, seda suurem on tõenäosus, et valmistatud preparaate vajadusel ka kiiresti kasuta saab.
Samas tuletab Merits meelde, et putukatelt inimesele leviva viiruse peatamisel on endiselt nõrgim lüli putukas.
“Kui me saame aru, mida viirus putukas teeb, miks tema tüved putukas paljunevad ja kuidas, saame sellesse protsessi ka sekkuda,” sõnab Andres Merits, kes on neilegi küsimuste vastamiseks Inglismaa teadlastega juba koostööd alustanud.