USA teadlased analüüsisid noorukite vaimse võimekuse arengu pikaajalises uuringus (ABCD) enam kui 11 700 lapse ajuandmeid. Valimisse kuulus üle 29 000 magnetresonantstomograafia (MRT) ülesvõtte lastelt, kes olid uuringu alguses 9–10-aastased. Uuringu järelduste paikapidavust pole aga veel hinnanud sõltumatud teadlased.

Lapsepõlves ja noorukieas õheneb ajukoor järk-järgult, mis on osa aju loomulikust arengust ja närvisidemete korrastamisest. Uuringu autorid jälgisid muutusi ajukoore paksuses kuue aasta vältel ja tegid igast osaleja ajust ülesvõtteid mitmel korral. Matemaatilised mudelid võimaldasid seejärel hinnata aju eri osade arengutempot. 

Ärevuse ja masenduse kuulutaja

Ajukoore eri piirkonnad arenevad noorukieas isemoodi tempos. Näiteks nägemismeele kaudu saabuvat infot ja kehaaistinguid töötlevad alad küpsevad võrdlemisi varakult. Seevastu keerukate mõtteprotsesside eest vastutavad alad otsmiku- ja kiirusagaras arenevad välja tunduvalt hiljem. 

Kogu ajukoore areng allub kindlale seaduspärale. Ajukoor õheneb alguses kiiresti, misjärel hallaine kadu aeglustub ja koore paksus jääb aastakümneteks samasuguseks. Varasemad uuringud andsid sel teemal vastuolulisi tulemusi – ilmselt seetõttu, et aju eri osi hinnati ebasobival ajal. 

Uues uuringus kõrvutasid autorid teemas selguse saamiseks ajukoore paksust laste vaimse tervise näitajatega. Nad leidsid, et kui varakult küpsevates piirkondades jääb  ajukoor paksemaks, viitab see suuremale psühhiaatriliste häirete tekkeriskile. Eriti selge seos joonistus välja 9–10-aastaste laste aju ja nende neli aastat hiljem avaldunud murede vahel. 

Ajukoore ehitus kuulutas eeskätt sissepoole elatavate murede, nagu ärevuse ja masenduse teket. Väljapoole suunatud käitumishäireid ja agressiivsust seevastu ajukoore ehituse põhjal ennustada ei saanud. Vaimse tervise riskidest andsid märku üksnes need piirkonnad, mille areng aeglustus noore 16. eluaastaks. 

Uurijate sõnul seovad uued tulemused senised vastandlikud teooriad tervikuks. Teadlased järeldavad, et vaimse tervise murede riski ei kasvata mitte niivõrd anomaalia kindlas ajuosas, vaid paigast nihkunud aju arengurütm. Varasemates uuringutes otsiti häirete algpõhjusi sageli kas ainuüksi tajukeskustest või keerukamat infot töötlevatest ajuosadest. 

Teadlaste sõnul tekib ajus noorukieas laiapõhjaline eelsoodumus mitmesuguste psühhiaatriliste häirete tekkeks. Varajane arenguhälve ei pruugi seejuures vallandada kohe üht kindlat haigust, vaid muudab noore üldiselt haavatavamaks. Täpsemad diagnoosid kujunevad välja alles inimese hilisemas elus.

Millal on õige aeg nooreni jõuda?

Vaimse tervise muresid ennustavad ajuosad kattuvad piirkondadega, mille arengut suunavad juba enne sündi avalduvad geenivõrgustikud. Teisisõnu paneb pärilik eelsoodumus ajukoore arenguviisile aluse juba emaüsas. 

Autorite sõnul laovad looteeas aktiivsed geenid vundamendi hilisematele aju arengu häiretele. Inimene kannab seega seda riski endas aastaid enne esimeste haigusnähtude ilmnemist. Tulemused toetavad seisukohta, et pärilikkus määrab aju arengurütmi juba varakult. Parem arusaam aju arengurütmist ja geneetikast aitab aga arstidel noorteni jõuda õigel ajal. 

Uues uuringus ei saanud autorid siiski kõigi ajuosade arengut lõpuni jälgida, sest kõige aeglasemalt küpsevad piirkonnad arenevad edasi ka pärast 16. eluaastat. Analüüsi tegemise ajal puudus uurijatel ligipääs osalejate hilisema noorukiea andmetele. Uuringu teise kitsaskohana kipuvad lapsed skanneri all nihelema, mis halvendab sageli pildikvaliteeti. 

Uurimistöö esmaversioon on leitav võrguvaramust bioRxiv.