Enne sündi on iga neljas närvirakk inimese ajukoores tõsiste geenivigadega. Ometi sünnib enamik inimesi terve ajuga. Siin tuleb mängu piltlikult öeldes aju suurpuhastus: sünni eel ja järel käivitub seal range kvaliteedikontroll, mis praagib vigase pärilikkusainega rakud lihtsalt välja.

Ameerika Ühendriikide ja Jaapani teadlased uurisid, kuidas kujuneb inimese aju geneetiline ülesehitus. Nad kasutasid uut tehnoloogiat, mis võimaldas üksikasjalikult analüüsida enam kui kahe tuhande üksiku närviraku geeniandmeid.

Võrdluse all olid looteeas, imikueas ja eri vanuses täiskasvanutelt kogutud ajuproovid. Seejures jälgisid uurijad rakkude pärilikkusaines leiduvaid suuri muutusi ehk puuduvaid või topelt kopeeritud DNA-lõike.

Ilmnes, et looteeas leidub laiaulatuslikke geenivigu keskmiselt 26 protsendis ajukoore närvirakkudest. Pärast sündi kukub see näitaja aga neli ja pool korda, langedes umbes kuuele protsendile. Vanuse kasvades vigaste rakkude osakaal üha kahaneb, jõudes vanurieas alla viie protsendi.

Nähtus on seotud meie aju otsustava arenguetapiga. Vead võivad tekkida ajal, mil tulevased närvirakud loote ajus alles hoogsalt paljunevad. Sünni eel ja vahetult peale seda hakkavad rakud aga omavahel suhtlema ja looma tuhandeid närviühendusi ehk sünapseid.

Teadlased selgitasid välja, et vigastel rakkudel on just närviühenduste tekkeks vajalike geenide töö häiritud. Kuna nad ei suuda tervete rakkudega võistelda ega korralikku võrgustikku lülituda, kõrvaldatakse nad programmeeritud rakusurma käigus. See näitab, et aju kõrvaldab eelkõige selliseid vigu, mis võiksid soodustada näiteks autismi või epilepsia teket.

Tulemused on avaldatud teadusajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.