"Puhkama peab sellest, mis töö juures pinget pakub," ütleb Kreegipuu. See tähendab, et füüsilise töö tegija võiks puhkuse ajal rohke suusatamise asemel nautida hoopis muusikat, käia teatris või raamatuid lugeda. Istuva tööga kontorirott peaks aga vastupidi rohkem kõndima, suusatama ja muul moel värskes õhus liikuma. "Mõte on, et sa suudaksid vaheldust oma ellu tuua ja uusi asju ette võtta," osutab professor.

Hea puhkus peaks tema sõnul vastama kahele tingimusele. Esiteks peaks inimene saama puhkuse ajal töömõtetest eemale ja ise oma aja kasutamise üle otsustada. "Tööl on sageli raske, sest ma ei kontrolli oma aega. Inimesed ja kliendid tulevad sisse-välja ja ma ei saa võib-olla lonksu vett võtta või wc-sse minna siis, kui tahan," võrdleb Kreegipuu.

Teiseks peaks hea puhkus pakkuma meeldivat vaheldust ja uusi elamusi. Professori sõnul on keskkonnavahetus hea, sest aitab teravdada inimese meeli. "Kontoris sa iga krõpsu peale ei võpata, sest tead, et see on kolleeg, kes paneb ukse pauguga kinni või see, kes lohistab sussi. Sa lülitad mingid meeled välja," kirjelda ta. Teistmoodi keskkond teeb aga meeled erksamaks ja mõjub sestap kasulikult.

Puhkusi tasub jupitada

Omaette küsimus on seegi, kui pikalt puhata ja kuidas aastas puhkusepäevi jaotada. "Väga pikk puhkus iseenesest ei olegi nii palju abiks," märgib Kairi Kreegipuu. Pigem soovitab ta kuhjunud pingeid maandada väiksemate, kuid sagedasemate puhkustega. "Regulaarselt taastumiseks arvatakse, et umbes kaheksandal päeval on kasu tipp. Siis sa oled tööasjad unustanud," kirjeldab ta. 

Teadlased on puhkeaja mõju ka otseselt uurinud, küsides puhkuselt naasnud inimestelt, millal nad enda sõnul taastuvad ja kui kiiresti neil tööpinged uuesti peale tulevad. "Umbes nelja-viie päevaga hakkavad töömured, tööpinged ja tööstress tagasi tulema. Puhkuse mõju ei pruugi ülipikk olla," sedastab professor. Leid toetab tema sõnul samuti soovitust pigem lühemalt puhata: nii saab inimene sagedamini kätte tunde, et on korrakski töömõtetest välja lülitunud. 

Kes aga kahe nädala kaupa puhata ei raatsi, võib Kreegipuu sõnul proovida sättida ühenädalane puhkus kolmapäevast teisipäevani. See võimaldab puhkust mõtteliselt kahe ümbritseva lühema töönädala võrra pikendada. "Siis on paar päeva tööd, nädalavahetus, puhkus, uuesti puhkus ja siis veel paar päeva tööd ja nädalavahetus. Minu enda puhul on see väga hästi töötanud," jagab professor kogemust.

Väiksemad ootused, suurem rõõm

Et puhkus õnnestuks, soovitab Kairi Kreegipuu planeerida tegevusi pigem tagasihoidlikult. "Puhkusel kurnab kindlasti uus muretsemine," ütleb ta. Organism ei tee nimelt vahet, kas inimest vaevab eraeluline või tööpinge.

See tähendab, et kes planeerib puhkuse jooksul aia üles kaevata, remondi ära teha ja kõik katkised riided ära nõeluda, kindlustab endale eos suure murekoorma. Tõenäoliselt tulevad Kreegipuu sõnul vahele halb ilm ja muud tegevused, mistap naaseb inimene tööle täis muret ja pinget, et asjad jäid tegemata. "Selleks, et rõõmus ja heas tujus olla, on mõistlik hoida ootused puhkusele natuke madalamad: siis on neid kergem ületada," soovitab ta.

Teisalt ei pane professor kätt ette soovile puhkuse ajal tööasjadega tegeleda. Akadeemiliste töötajate seas näeb ta sageli, kuidas pika puhkuse ajal tehakse tegemata jäänud töid. "Ma ei kutsu üles puhkuse ajal töötama, aga mõnes mõttes annab see kindlustunde ja kontrolli selle üle, et ma saan mõned asjad tehtud. Puhkuselt tulemise järel asjade kuhjumine ei ole ka millekski hea," arutleb Kreegipuu.

Meeldivad tunded, mis jäävad

Puhkustevahelisel ajal saab inimene õhtuti ja nädalasisestel puhkepäevadel end aidata vaimse tervise vitamiine järgides. "Isegi kui on rasked tööperioodid, sest päevad ja perioodid ei ole ju vennad, siis ikkagi tasub hoida unerežiimi, füüsilist koormust ja söögirežiimi – see aitab hoida rütmi," loetleb Kairi Kreegipuu.

Eksperdid pole üksmeelel, kas unevaese perioodi järel on mõtet vabadel päevadel n-ö järele magada. Kreegipuu ise soovitab seda pigem ikkagi teha: "Kui on olnud kiiremaid hetki ja une arvelt on natuke läinud töö peale, siis tasub pingutada, et seda vältida. Aga kui on juba juhtunud, siis proovida välja magada."

Vabadel hetkedel telefonis skrollimist ei saa Kreegipuu sõnul samuti üdini halvaks pidada. Kui telefonikasutus tähendab suhtlust teiste inimestega ehk kontakti hoidmist muidu kiirel ajal, on see iseenesest kasulik. "Samuti lõõgastav skrollimine, kui see ei ületa mõistlikke piire, nt pool tunnikest kassivideoid vaadata, ei ole tegelikult halb. Liialdamine on alati probleem, eriti kui sul muid huvisid polegi," sõnab professor.

Olgu puhkeaja pikkus milline tahes, Kreegipuu sõnul on oluline taastada pingelise töö käigus kaduma läinud positiivseid emotsioone. "Puhkuse ajal saab erinevatest kohtadest neid kokku nokida – natuke kassivideoid, sekka vanad sõbrad ja perekond, kellega rohkem koos olla, aga ka millegi uue õppimine. Need on asjad, mis kokkuvõttes panustavad edaspidisesse heaollu ja jäävad sinuga," tõdeb ta.