Inimene saab vanematelt juhusliku geenikombinatsiooni ammu enne sündi. See olukord annab teadlastele ainulaadse loodusliku eksperimendi, mis laseb uurida põhjuslikke seoseid geenide, iseloomu ja igapäevaste valikute vahel.

"Meil on ütlus, et käbi ei kuku kännust kaugele. Kõik, kes ühest perest on natuke sarnased, aga mis geenid seal taga on, see on siiamaani suuresti teadmata ja tuleb välja, et selleks on vaja kokku koguda paljude inimeste andmed," märkis Tartu Ülikooli käitumisgeneetika professor Uku Vainik saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega".

Teadlased kaasasid oma hiljutisse töösse üle 40 geenivaramu andmed ja ühendasid isiksuse genoomi kaardistamiseks ligi miljoni inimese info. "Ei ole olemas ühte isiksuse geeni nagu näiteks agressiivsuse geen või lahkuse geen, et pigem need omadused on polügeneetilised ehk on palju geene, mis natukene seostuvad meie isiksusega," nentis Vainik.

Geeniloterii laob vundamendi

Tartu Ülikooli tervisekäitumise geneetika nooremteadur Kerli Ilves selgitas, et vanemate geenid jagunevad lapsesse ettearvamatult. "Kuna me saame kõik oma vanematelt juhusliku kombinatsiooniga neid geneetilisi variante, siis see toimib nagu geneetiline loterii," tõdes Ilves.

Kaasasündinud geenid laovad iseloomule põhja ammu enne seda, kui elusündmused inimest päriselt mõjutavad. Inimesed ei saa elu tagasilöökides siiski vaid esivanemaid süüdistada. "Pigem on nii, et isiksus ja meie käitumine on keeruline kombinatsioon nii geneetilisest eelsoodumusest kui ka keskkonnateguritest ja geneetika meil siin eelkõige siis tööriistaks, mis aitab meil neid seoseid uue nurga alt uurida," rääkis Ilves.

Uued avastused aitavad teadlastel tulevikus luua isikupärasemaid ja tõhusamaid tervisesoovitusi, mis ei sihi enam pelgalt abstraktset keskmist inimest.