04.09.23 HARIDUS ... Eestis on kaasava hariduse põhimõtet rakendatud õppetöös juba üle kümne aasta. Siiski käib kaasava hariduse ümber jätkuvalt kirgiküttev arutelu. Seejuures ringleb endiselt mitmeid müüte, nendib Ühe minuti loengus Tallinna Ülikooli kaasava hariduse ja eripedagoogika professor Piret Soodla.

18.05.23 ARVAMUS ... Elatustaseme tõus ning ootused paremale elustandarditele kasvatavad tarbimist igas valdkonnas. Ennekõike energeetikas ja töötlevas tööstuses, aga ka näiteks tekstiili- ning toidutööstuses. Kas see on vältimatu või toodab maailm liiga palju, küsib Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.

02.05.23 ÜHE MINUTI LOENG ... Rohealade ja teiste keskkonnahüvede pelga olemasolu kõrval tuleb kindlustada, et neile pääsevad võrdselt ligi kõik linlased, rõhutab Ühe minuti loengus Tallinna Ülikooli keskkonnasotsioloogia vanemteadur Bianka Plüschke-Altof.

17.04.23 HARIDUS ... Õpetajad jätkavad võimaluste piires enda väärtuste järgimist iga ühiskonnakorra ajal, leiab Tallinna Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Mare Sadam. Samas võivad kohanemismehhanismid inimeseti märgatavalt erineda.

03.04.23 PSÜÜHIKA ... Füüsiline aktiivsus, harjumuspärased tegevused ja liigutuste rutiin annab noorele juhile suurema eelise liikluses toime tulemisel, leiab Tarmo Vanamõisa, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava kuraator Ühe Minuti Loengus.

09.01.23 PSÜÜHIKA ... Ehkki patsientide ravimise edukus ja nende taastumine sõltub suuresti arstide ning ülejäänud tugipersonali oskustest, ravib inimesi teatud määral ka targalt kujundatud keskkond, leiab Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse teenuste juht Mari-Liis Ööpik-Loks.

22.12.22 ÜHISKOND ... Aasta kõige pimedama aja üleminekul tähistab suur osa maailmast jõulupühi. Talvise pööripäevaga seonduvad siirderiituste kompleksi tuleks pidada jõulupärimuse tuumikuks. Oluliselt on seda kujundanud maaviljelus ja karjakasvatus, märgib Tallinna Ülikooli antropoloogia lektor Joonas Plaan.

12.12.22 HARIDUS ... Mida rohkem inimene ülesande kallal pusib ja eksib, seda tugevamad ja mitmekülgsemad õppimise käigus tekkivad seosed, leiab Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Heli Aomets.

11.10.22 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuigi Hiina kasutab ümbritseva maailma mõjutamiseks valdavalt pehmet jõudu, ei erine selle strateegilised tegevused ja eesmärgid mitte kuidagi Venemaa omadest, leiab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi külalislektor Leslie Leino.

03.10.22 ÜHISKOND ... Ühistransport on küll tavaline ja igapäevane, kuid samas on sellel märkimisväärne ühiskondlik mõju. Nõnda tuleb võrgustikku arendades hoolitseda, et see ei tekita süstemaatilist ebaõiglust, leiab Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene Ühe Minuti Loengus.

12.09.22 PSÜÜHIKA ... Teise keele omandamine nõuab mugavustsoonist väljumist. Kiiremate tulemuste saavutamiseks on aga palju võimalusi, märgib Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika lektor Kristiina Bernhardt.

06.06.22 AJALUGU ... Tänu hobiotsijate avastustele on muutunud mitmed arusaamad Eesti minevikust. Kui lähiajal ei muutu uute muististe kaitse alla võtmine kiiremaks ja hobiotsimist nähakse aardejahina, tuleb tunda üha suuremat muret oma minevikupärandi säilimise pärast, nendib Tallinna Ülikooli teadur Tuuli Kurisoo.

20.05.22 PSÜÜHIKA ... Vaba aja veetmiseks pole ühte universaalset "õnne valemit", mis kõigil ühtselt stressi maandaks. Küll tasub aga meeles pidada, et see peaks olema tegevus tegevuse enda pärast, leiab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Karel Kulbin.

02.05.22 ÜHISKOND ... Koloniseerimiskampaaniate käigus kuju võtnud mõtteviis kannustab nii riike endiselt agressioonile kui ka pidurdab kliimakriisi lahendamist. Lahendus võiks peituda teadmiste dekoloniseerimises, leiab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor Benjamin Klasche.

21.03.22 KESKKOND ... Ebavajalikud e-kirjad, kasutuna seisvad rakendused ja dokumendid võtavad ootamatult palju ruumi ja elektrit ning tulevikus ähvardab nende keskkonnamõju veelgi paisuda. Digitaalse koristuspäeva tuules oleks seeläbi aeg ka enda postkast kriitilise pilguga üle vaadata, leiab "Ühe Minuti Loengus" Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.

14.03.22 ÜHISKOND ... Tänapäeva maailmas ei ole sõda kuhugi kadunud, kuigi pommid on Eesti inimestest kaugel, toimub sõda meie kõigi kodudes teisel moel – infosõja näol. Lähemalt kirjutab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna.

21.02.22 AJALUGU ... Eesti riigi vapp on küll vaid alla saja-aastane, kuid lõvisid kasutati riigi sümboolikas juba palju varem. Tallinna Ülikooli vanemteadur ja Eesti ajaloomuuseumi teadur-kuraator Ivar Leimus kirjutab, miks on Eesti vapil lõvid.

07.02.22 ÜHE MINUTI LOENG ... Veebruari viimasel päeval tähistatakse maailmakuulsa teadlase Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva. Kuidas mõelda muutustest nagu tema, mõtiskleb Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu juhataja Merit Rickberg.

24.01.22 PSÜÜHIKA ... Kui inimene tunneb oma tööga seoses, et on juba kõike teinud ja näinud, kadunud on elevus ja uudishimu ning initsiatiiv, võib ta olla sattunud karjääriplatoole. Mis on karjääriplatoo ning kuidas seda seni uuritud on, räägib Tallinna Ülikooli karjäärinõustamise külalislektor Piret Jamnes.

10.01.22 TERVIS ... Kõik ei jõua pimedal ja külmal aastaajal sooja päikese alla D-vitamiini varusid täiendama. Mida peaks inimene tarbima, et saada piisavalt D-vitamiini, aga ka kõiki teisi vitamiine piisavalt ning miks me neid üldse saama peaksime? Sellele vastab Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor Tagli Pitsi.

20.12.21 ÜHE MINUTI LOENG ... Võlumetsad ja kuningalossid, printsessid ja suudlemist vajavad konnad – me kõik oleme üles kasvanud muinaslugude keskel. Kes on aga tänapäevased jutuvestjad, sellest räägib Tallinna Ülikooli doktorant ja antropoloogia lektor Polina Tšerkassova.

06.12.21 ÜHISKOND ... Tuleviku ja selle ennustamisega tegeleb igasuguseid inimesi, alates selgeltnägijatest ja igasuguste muudest arvajatest, lõpetades teadlastega. Tõele lähema jõudmise pant peitub jäikadest eeldustest loobumises, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Erik Terk.

22.11.21 ÜHISKOND ... Riigikogu liikmed teevad suuri otsuseid, jagavad miljoneid, edendavad Eesti elu ja teinekord ka eksivad. Nii selgus näiteks eelmise aasta riigikontrolli aruandest. Kuidas tugevdada riigikogu, vastab Tallinna Ülikooli riigiteooria professor Leif Kalev.

18.10.21 PSÜÜHIKA ... Enamik inimesi tahab elada rahus ja üksteisemõistmises, aga vaidlused, tülid ja sõjad on siiski meie igapäevased kaaslased. Optimistid arvavad, et rahulike aegade vahepeal on tülisid ja vaidlusi. Pessimistid arvavad vastupidi – tülide ja sõdade vahepeal on pisut rahuaega. TLÜ läbirääkimiste psühholoogialektor Arno Baltin räägib, miks tekib tüli ja kuidas leida rahu.

04.10.21 KESKKOND ... Mõnikord tajume, et muld lõhnab eriti hästi. Seda juhtub tavaliselt suvel pärast vihmasabinat ja samuti sügisel. Mullale erilise lõhna andvast ühendist räägib lähemalt Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.

24.05.21 TERVIS ... Kas olete bussile joostes end hingetuna tundnud? On see märk kehvast vormist või veab tervis alt? Selgitusi ja nippe annab Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse koostööpartner taastusarst Annelii Jürgenson.

10.05.21 TERVIS ... Tööst kodukontoris on saanud argipäev ja karta on, et ega me endisel kujul kontoritööl käima hakkagi. Mida teha selleks, et ka kodukontoris püsiks vaim virge ja selg sirge, räägib Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala lektor Raivo Hein.

19.04.21 PSÜÜHIKA ... Kuigi stressivaba elu pole olemas võib ülemäärane stress halvendada oluliselt inimese meeleolu ja halvata tegutsemisvõime. Stress kipub üle pea kasvama just rasketel aegadel, kui inimesele tundub, et tal on vähe võimalusi oma olukorda mõjutada. Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask selgitab, kuidas stressiga hakkama saada.

22.03.21 TERVIS ... Ravimuda on Eestis kaevandatud ja mudaraviks kasutatud juba paarsada aastat, kuid mis teeb ravimuda väärtuslikuks ja kas ravimuda võib pidada Eesti kullaks? Küsimusele vastab Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Siiras naeratus kaunistab inimest, kuid mitte ainult – teadlased on välja selgitanud, et naeratamine võib leevendada ka füüsilist valu. Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping kirjutab sellest lähemalt.

22.02.21 ÜHISKOND ... Veebruari lõpus tasub endalt küsida, mis on Eesti iseseisvuspäeva tähendus. Mis ajast pärineb rahvuspüha tähistamise komme nii Eestis kui kaugemal ja kuidas üldse saab ühest ajaloosündmusest riiklik tähtpäev? Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

08.02.21 ÜHISKOND ... Kõigest aasta tagasi muutus maailm. Ootamatult palju hakati aega veetma kodudes ja sellevõrra rohkem sõltuma infost, mis tuleb arvutitest ja telefonidest. Tallinna Ülikooli inimõiguste professor ja Globaalse digitaalsete inimõiguste võrgustiku esimees Mart Susi selgitab, kuidas pandeemia sotsiaalmeediat mõjutas.

25.01.21 ÜHE MINUTI LOENG ... Ajaloolane David Vseviov on ühes oma artiklis öelnud, et lihtsate lahenduste soov keerulistele olukordadele võib lõppeda katastroofiga. Miks 21. sajandil, pinnapealsete otsuste ajastul, siiski süveneda? Sellest räägib Tallinna Ülikoolis mullu sügisel doktoritöö kaitsnud Airi Mitendorf.

11.01.21 PSÜÜHIKA ... Uus aasta, uued lubadused ja mõtted. Selleks, et oma elus juhtuvaid põnevaid sündmusi meeles pidada ja talletada, võib pidada päevikut. Kas päevikupidamine on ka hea hingele ja tervisele, selgitab Tallinna Ülikooli vilistlane, kirjandusterapeut ja -teadlane Berit Kaschan Ühe Minuti Loengus.

21.12.20 KESKKOND ... Sel aastal sai Eesti looduskaitse 110-aastaseks ja selle tähistamiseks kutsuti üles tegema loodusele pai. Mitmed loodussõbralikuna näivad muudatused käitumises võivad aga tegelikult loodust kahjustada, nendib Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur minutiloengus. Tihti oleks targem tarbimist vähendada.

30.11.20 TERVIS ... Sageli on arvatud, et migreen on põhiliselt naistel esinev haigus, kuid ka meestel esineb migreeni, seejuures mehed tihtipeale migreeniga arsti juurde ei pöördu, selgitas Tallinna Ülikooli neuroloogia külalisprofessor Toomas Toomsoo.

19.11.20 KESKKOND ... Head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik, et selles on hea elada nii kahekuusel lapsel, 36-aastasel kui ka 80-aastasel inimesel. Mis teeb linna meie tervisest hoolivaks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping.

09.11.20 KESKKOND ... Liivaterade abil on võimalik saada aimu viimase 8000 aasta jooksul Eesti rannikut tabanud tormide tugevusest ja sagedusest, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Tiit Vaasma minutiloengus.

26.10.20 HARIDUS ... Kohati tundub, et tänapäeva lapsed on nutikate ekraanide hoida ning digimäng kestab hommikust õhtuni. Kas nutimängud võivad ka olla last arendavad ja kuidas digimängu juhendada, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Elyna Nevski.

12.10.20 LOODUS ... Eesti 1500 looduslikku järve, millest 90 seisundit peab seirama. Järvede ökoloogiline seisund on meile teada, kuid enamiku kohta puuduvad sügavuskaardid, tõdeb Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Egert Vandel.

28.09.20 ÜHE MINUTI LOENG ... Miks on nii, et mõned inimesed toovad metsast välja seeni kilode kaupa, aga teised ei saa näiliselt sarnasest metsast midagi? Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektor Tõnu Ploompuu selgitab minutiloengus lähemalt, millest see täpsemalt sõltub, missugusest metsast leiab palju seeni ning millisest mitte.

14.09.20 AJALUGU ... Üritusturundus kuulub vanimate tegevusalade hulka maailmas ja selle alguseks võib lugeda Vana-Rooma ühiskonda umbes 300 aastat eKr, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi külalislektor Olavi Ruhno.

01.06.20 ÜHISKOND ... Mitmed põlise kõlaga eesti nimed on rahvusvahelised ja laenatud mujalt siin kõneldud alamsaksa keele vahendusel, märgib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar.

11.05.20 ÜHISKOND ... Ühiskondlikel struktuurideel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik. Samas ei saa teha sotsiaalseid innovatsioone inimeste jaoks, vaid ainult nendega koos, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.

27.04.20 ÜHISKOND ... 5G võimaldab tõenäoliselt detailideni ära kirjeldada kogu meid ümbritseva füüsilise ruumi, tekitades päris maailmast digitaalse koopia, ennustab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus

20.04.20 PSÜÜHIKA ... Hiljuti linastunud filmis ütleb Fred Jüssi, et inimene peab regulaarselt laisklema ning kui ta seda teha ei oska, siis peaks ta seda õppima. Tallinna ülikooli teadur Grete Arro selgitab, kas molutamine tuleb kuidagi õppimisele kasuks.

06.04.20 AJALUGU ... Hirmul on suured silmad, teadis hästi juba Eesti vanarahvas. Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent, folklorist Marju Kõivupuu selgitab mida õppida lähiajaloost, hoidmaks kriisiolukorras pea selge.

30.03.20 PSÜÜHIKA ... WC-paberi otsa lõppemisest oleks palju hullem see, kui poest lõppeks otsa toit, ometi tabas Eesti rahvast hiljuti WC-paberi paanika. Miks kipuvad inimesed tegema ootamatutes olukordades ebaratsionaalseid otsuseid, räägib Tallinna Ülikooli psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro.

16.03.20 KESKKOND ... Paljud inimesed on kindlasti kuulnud, et allikavesi on puhas ja seda võib juua. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa selgitab minutiloengus lähemalt, miks ei peaks allikavett siiski tarbima.

09.03.20 ÜHISKOND ... Eestlastele kuulunud kirjadega hauatähiste kasutuselevõtu aeg ja hulk näib olevat võrdelises seoses eestikeelsete trükiste arvu kasvuga 17. sajandil ja ühtlasi lugemisoskuse edenemisega, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktor Pille Arnek.