Vabamu haridusprogrammide juht Ede Schank Tamkivi nentis saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega", et puhas õpikutekst jätab noored sageli külmaks. Püsivamat kasu tõuseb põlvkondadeülesest suhtlusest. "Oleme iseenda jaoks seadnud eesmärgi, et jutustame suurt ajaloo lugu inimeste lugude kaudu. Meil on kogudes üle 45 000 eseme ja valdav osa neist ei jõua tõenäoliselt mitte kunagi ühegi vitriini sisse. Me ei pea tooma välja kümmet samasugust rege selleks, et rääkida lugu, kuidas inimesed regedega sõitsid," rääkis ta.

Programm "Põlvkondade kohtumised" pakub aga noortele võimalust küsida küsimusi otse minevikusündmuste pealtnägijatelt. Siberis kasvanud inimesed räägivad selle raames kooliõpilastele oma lapsepõlve raskustest ja toonastest katsumustest. Vahetud vestlused loovad tugeva emotsionaalse sideme ja aitavad tajuda diktatuuride tegelikku hinda.

"Selle asemel, et lugeda seda kõike ajalooõpikust tuima teksti, saab kohtuda inimesega ise, kes räägib sulle kuidagi hämmastavalt positiivselt kõikidest nendest raskustest ja kuidas elu lapsena Siberis oli. See lugu muutub noorte jaoks elavaks ja nad saavad aru, mida repressioonid päriselt inimestega teevad," märkis Schank Tamkivi.

Isiklike mälestuste abil avaneb ka laiem pilt kunagiste riigi juhtorganite manipulatsioonidest. Muuseum toob noorteni kolme erineva okupatsiooni näited, mis paljastavad võimude süstemaatilisi valesid ja mille analüüs treenib õpilaste kriitilist meelt ja andmepädevust.

Õpilastel on võimalik tundides appi võtta isiklikud nutitelefonid, et võrrelda eilse ja tänase päeva infomustreid. "Toome õpilased tänapäeva, kus nad nutiseadmete abiga saavad tuvastada väärinformatsiooni. Julgustame õpilasi endid arutlema ja märkama, mil viisil riigid valesid inforelvana käiku lasevad," täpsustas Schank Tamkivi.

Samas nentis ta, et digiajastu infouputus muudab noorte tähelepanu püüdmise keeruliseks. Vabamu toetub noorteni jõudmisel koolimajade ja õpetajate abile.

Kui Ukrainas algas täiemahuline sõda, kasvas Vabamu külastajate arv märgatavalt. "Nägime, et perede kaupa inimesed tulid Vabamusse just sellepärast, et oli väga palju keerulisi küsimusi, mida lapsed kodus küsivad ja vanemad ei oska ise vastata. Muuseum ongi ju see koht, kust need vastused kõik kätte saab," nentis Schank Tamkivi.

Vabamu asutaja Olga Kistler-Ritso lõi muuseumi visiooniga, et noored õpiksid ajaloost ja mineviku koledused jääksid kordumata. Augustis muuseumi tegevjuhi ameti maha pannud Ivo Lille sõnul tegutseb asutus sama eesmärgi nimel ka praegu. "Me teeme kõik selleks, et mineviku inimsusevastased kuriteod ei saaks korduda. Me saame õppida mineviku vigadest, et kujundada paremat tulevikku," sõnas Lille.