Uudised

Eesti loodusteadlased: inimtegevus toob loodusesse väga suuri muutusi

19.01.20 ... Saates "Hommik Anuga" olid Eesti looduse hetkeolukorda kaardistamas botaanik Meeli Mesipuu, terioloog Tiit Maran ja ornitoloog Renno Nellis.

Tallinna botaanikaaias on aukohal inimkonna ajalugu mõjutanud taimed

18.01.20 ... Tallinna botaanikaaias on kahe nädala jooksul võimalik tutvuda inimkonna ajaloos tähtsat rolli mänginud taimedega.

Loodus on täis kevade märke

17.01.20 ... Kuigi väljas peaks olema talv, on loodus täis kevade märke. Tihased laulavad talve kohta harjumatult kevadiselt ning paljud taimed näitavad esimesi õienuppe. Metsloomad elavad siiski oma seesmise, bioloogilise kella rütmis, mis tähendab, et need, kes peaks magama, magavad ja ülejäänud saavad nautida tavapärasest kergemat elu.

Uuring osutab inimeste keskmise kehatemperatuuri langusele

17.01.20 ... Enam kui 650 000 mõõtetulemusel põhinev uuring vihjab, et vähemalt USA-s on langenud inimeste kehatemperatuur alates 19. sajandi algusest kümnendi kohta kraadi murdosa võrra. Töö autorid seostavad langust meditsiini vallas tehtud edusammudega.

Euroopa pääseks jääajast isegi Golfi hoovuse seiskumisel

17.01.20 ... Maailm on soojenenud viimasel sajandil piisavalt palju, et Põhja-Euroopa temperatuur ei lange kuigi palju isegi Euroopasse troopikasoojust toova veemassi täielikul seiskumisel. Ühtlasi kiputakse Golfi hoovuse mõju ülehindama, leiavad mereteadlased.

Teadlased järjestasid hiidkalmaari genoomi

17.01.20 ... Kuidas saab hiidkalmaar ometi nii hiigelsuur olla? Teadlased loodavad saada peagi vastusele jälile, sest neil on korda läinud järjestada selle salapärase ja harva nähtava limuse genoom.

Ülikoolid püüavad ahistamiskaebusi lahendada asutuse sees

16.01.20 ... Eesti ülikoolides on viimaste aastate jooksul ahistamisjuhtumeid menetletud rohkem, kui seni avalikkuseni on jõudnud. Tõsi, kriminaalasju enamasti algatatud pole, vaid süüdistused lahendati õppeasutuse sees.

Tehnikaülikooli teadlaste uus meetod aitab täpsustada rannikumere prognoosimudeleid

16.01.20 ... Merepinna uurimise üks eesmärk on kaardistada võimalikult täpselt merevee kvaliteedinäitajaid ning analüüsida kliima ja ökosüsteemi muutuseid.

Lähimal naabertähel võib olla teinegi planeet

16.01.20 ... Astronoomid annavad teada, et meie kõige lähemal naabertähel Proxima Centauril võib olla veel teinegi planeet.

Euroopa Liit võtab suuna kõigile seadmetele sobiva laadija juurutamiseks

16.01.20 ... Euroopa Komisjon soovib, et tulevikus saaks ühe laadijaga laadida nii sülearvutit, mobiiltelefoni, lugereid kui tahvelarvuteid. Universaalne laadija aitaks aastas ära hoida miljoneid tonne tehnikajäätmeid.

Maailm leekides: suurpõlengutele annab hoogu inimlik jaanalindlus ja jumalakompleks

15.01.20 ... Suurpõlenguid võimendab nii kliimamuutus kui ka inimeste iha kontrollida ühte loodusnähtust, millele nende jõud minevikus peale hakkas. Paradoksaalselt tuleb õppida tuleajastul põlengute lihtsa kustutamise asemel nendega taas koos elama, leiavad tuleökoloogid.

Sajandite vanune hõlmikpuu on endiselt nooruslik

15.01.20 ... Hõlmikpuu on liigina üks vanemaid puid, niiöelda elav fossiil, mille taolised on maamunal kasvanud juba oma 270 miljonit aastat. Isenditena elavad hõlmikpuud samuti väga kõrge eani — tuhande aastani ja kauemgi.

Teadlased tegid linnalinde peletades teadust

14.01.20 ... Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele. Seda, kas linnud arvestavad ohuolukorras kiskja kiirust ja liikumissuunda, uuriti Tartu ja Tallinna hakkidel, künnivarestel ja hallvarestel.

Eestlastel on nüüd taevas oma täht Koit ja eksoplaneet Hämarik

14.01.20 ... Möödunud aastal algatas rahvusvaheline astronoomiaühing (IAU) kampaania, mille käigus sai iga maailma riik anda nime ühele eksoplaneedile ja tema ematähele. Aasta lõpus valisid eestlased tähele nimeks Koit ja selle ümber tiirlevale planeedile Hämarik.

Kooliõed vajavad õpilaste ülekaalulisuse ennetamiseks lapsevanemate tuge

14.01.20 ... Ülekaalulisus on kiiresti kasvav terviseprobleem, millega seistakse silmitsi üha varasemas eas. Seepärast on selle teema käsitlemisel, sealhulgas ülekaalulisuse ennetamisel, tähtis koht koolitervishoiuteenusel. Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös uuriti esmakordselt Eestis kooliõdede kogemusi seoses õpilaste ülekaalulisuse ennetamisega.

Maalt leiti seitsme miljardi aasta vanust tähetolmu

14.01.20 ... Teadlased on avastanud Austraaliasse kukkunud meteoriidist seitsme miljardi aasta vanust tähetolmu. Nii iidset materjali ei ole Maakeral kunagi varem tuvastatud.

"Huvitaja": kvantarvutite tulek muudab põhjalikult küberturvalisust

13.01.20 ... Kvantarvutite tulek muudab praeguse interneti ja krüpteerimismaailma alustalasid, pakkudes samas võimalust teha suuri arvutusi ja analüüse, et leiutada näiteks uusi materjale või pakkuda ligipääsu seni kättesaamatute teadusavastusteni.

HIV ekspert: Eestis levib HIV ennekõike seksuaalkontakti kaudu

13.01.20 ... Eestis on aastate jooksul HIV diagnoosi saanud üle 7000 inimese, kellest igal aastal käib arsti juures umbes 5500. Arvestades, et Eesti rahvaarv on veidi enam kui 1,3 miljonit ja HIV levib üle Eesti, võib selle levikut nimetada epideemiaks. Epideemia leevendamiseks ja ennetuseks on oluline teada, kuidas HIV edasi kandub.

Silmikdelfiinid on hakanud kaheks liigiks eristuma

13.01.20 ... Silmikdelfiin on maailma delfiiniliikidest üks kõige laiemalt tuntud ja levinud, kuid nüüd selgub, et see liik võib hakata kaheks jagunema. Nii väidab oma uuringu põhjal rühm teadlasi eesotsas Ana Costaga Šotimaalt Glasgow Ülikoolist.

Vanemate üle uhkust tundev teismeline on edukam

13.01.20 ... Kui noor inimene usub, et tema vanemad on ühiskonnas kõrgelt hinnatud, siis on tal endalgi paremad väljavaated saavutada edu ja heaolu. Tähtis ei ole seejuures mitte ainult perekonna sotsiaalne staatus ise, vaid teismelise usk sellesse. Nii väidab rühm Ameerika ja Briti teadlasi.

Kutseõpetajad, kes teevad koostööd, suhtuvad haridusmuutustesse positiivsemalt

13.01.20 ... Hariduses on koostöö ja koos õppimine muutunud üha olulisemaks ja ka efektiivsemaks muutustele reageerimise ja kohanemise viisiks, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kutsehariduse lektor Meidi Sirk.

Teadlased taastavad põlevkivitööstuse jääkidest mürgiseks muutunud Virumaa jõgesid

13.01.20 ... Põlevkivitööstus Ida-Virumaal on aidanud kaasa Eesti arengule, kuid on samas jätnud suure jalajälje meie loodusele. Praeguseni pole me lahti saanud mineviku taagast, mis on jäänud Virumaa vetesse. ERR jälgib, kuidas teadlased ja keskkonnahoiuorganisatsioonid asuvad puhastama Virumaa jõgesid.

"AK. Nädal" tegi tutvust tänavuse aasta looma ja linnuga

12.01.20 ... Tänavune aasta loom on nahkhiir ja lind tuttpütt. Miks just nahkhiir ja tuttpütt ning kellega on õigupoolest tegu, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Teadlane selgitab, millal saab silikaattellisest tõeline kultuuriväärtus

11.01.20 ... Möödunud sajandil ehitatud hoonete puhul on kerge teha eelarvamuslikke restaureerimisotsuseid. Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise erialal doktoritöö kaitsnud Maris Mändel annab näpunäiteid, kuidas vältida tõelise kultuuripärandi kaotsiminekut.

Galerii ja video: aasta esimene kuuvarjutus

10.01.20 ... Reede õhtul libises esimest korda sel aastal üle Kuu Maa poolvari. Varjutust sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel.

Tallinna loomaaed aitab Austraalia tulekahjus kannatanud loomi

10.01.20 ... Tallinna loomaaed aitab koos paljude teiste loomaaedadega Austraalia tulekahjus kannatada saanud loomi. Selleks on loomaaed ja Tallinna linn raha kogunud. Annetusi saab teha jaanuari lõpuni.

Suuruuring: hirm CO2 tõttu hulluvate kalade ees on ülepaisutatud

10.01.20 ... Vee süsihappegaasi sisalduse tõus mõjutab korallrahudel elavate kalade käitumist imevähe või üldse mitte, viitab värske analüüs. Suuruuring seab kahtluse alla viimasel kümnendil populaarsust kogunud uurimissuuna vundamendi.

Suri akadeemik Ilmar Koppel

10.01.20 ... Neljapäeval, 9. jaanuaril suri 79-aastasena keemik ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Ilmar Koppel.

Kasvuhoonegaasidest saab valguse kaasabil tähtsat toorainet

10.01.20 ... Teadlased on avastanud uue tõhusa meetodi, kuidas võiks toota sünteesgaasi, tähtsat tööstuslikku toorainet, millest saab valmistada kütuseid.

Professor: Austraalia põlengutes on hukkunud rohkem kui miljard looma

09.01.20 ... Sydney Ülikooli professor Chris Dickman ütles, et septembrist saadik on Austraalia maastikupõlengute tulemusena hukkunud rohkem kui miljard looma.

Möödunud aasta oli taas üks ajaloo soojemaid

09.01.20 ... Alates regulaarsete ilmavaatluste algusest on olnud 2019. aastast soojem vaid üks aasta. Kõige soojemate aastate esiviisiku moodustavad viimased viis aastat, selgub Copernicuse kliimamuutuste teenistuse analüüsist.

Kuidas tulla toime talviselt kuiva nahaga?

09.01.20 ... Praeguste ilmadega süveneb paljude inimeste mure naha kuivuse pärast. Kuiv nahk on probleem, mis võib häirida igapäevast elukvaliteeti ja enesetunnet, samuti võib hooldamata kuiv nahk muuta selle vastuvõtlikumaks uutele nahaprobleemidele. Teadlane selgitab, miks kuiva nahka hooldada ja kuidas seda teha.

Linnuteel on hiigelsuur tähetekkepiirkondade vöönd

09.01.20 ... Astronoomid on avastanud meie Linnutee galaktikast suure tähetekkepiirkondade kogumi.

Kuidas tekib ülilevi, mis lähipäevil raadioid ja televiisoreid segab

09.01.20 ... Lähipäevil on ilmaolude tõttu taas võimalik, et mõnel pool Eestis ei kuule raadiot või näe telepilti, mis tuleb antenni vahendusel. Või kuuleb raadiost hoopis raadiojaamu, mida siin muidu ei kuuleks. Selle tingib ülilevi. Kuidas ülilevi tekib, selgitab ERRi vaneminsener Lembit Karind.

Tartu mutantrotid aitavad päästa kümneid lapsi haruldase geenihaiguse küüsist

08.01.20 ... Tartu Ülikooli mutantrottide abil leitud ravi aitas päästa kümneid Wolframi sündroomi põdevaid lapsi igapäevastest süstidest. Pikas plaanis loodavad teadlased pidurdada ka sündroomiga seotud vananemist ja ravida teisigi raskeid aju närvirakke hävitavaid haigusi.

Kobra geeniuuring annab lootust leida maohammustusele vastumürki

08.01.20 ... Kobra hammustus ei ole naljaasi, sest kobra on üks maailma mürgisemaid madusid. India ja Ameerika teadlased on nüüd aga järjeldanud kobra genoomi ja saanud senisest rohkem jälile põhjustele, miks kobra mürk nii kange on.

Nobelist tegi tumeenergias kahtleva uuringu pihuks ja põrmuks

07.01.20 ... Tumeenergia olemasolu kahtluse alla seadev uuring on sügavalt ekslik ja ebaoluline, leiab universumi kiireneva paisumise tõestamise eest Nobeli preemia saanud astrofüüsik Adam Riess.

Semiootik selgitab, kuidas takistada loomingulist paljaksvarastamist

07.01.20 ... Kas mõni kaubamärk või kunstiteos on teise pealt kopeeritud või see ainult tundub meile nii ning kuidas sellesse suhtuda semiootiku vaatepunktist, selgitab kohtukaasustega tegelev semiootik Tiit Kuuskmäe.

Samsung esitles tehisintelligentset digiolendit

07.01.20 ... Lõuna-Korea elektroonika Samsungi labor esitles teisipäeval digiavatari, mida see kirjeldas tehisintellekti käitatud tehisinimesena, mis väidetavalt oskab vestelda ja on kaastundlik.

Rändlinnu lend üle kõrbe – vahepeatusega või ilma?

07.01.20 ... Rändel ületavad linnud nii suuri vetevälju kui ka kõrbeid. Eesti teadlaste osalusel tehtud uuring lükkas ümber senise teadmise ja näitas, et hoolimata vaenulikust keskkonnast teevad linnud ka kõrbeid ületades vahepeatuseid.

SpaceX saatis orbiidile 60 Starlinki minisatelliiti

07.01.20 ... USA ettevõtte SpaceX kanderakett Falcon 9 toimetas esmaspäeval orbiidile 60 Starlinki minisatelliiti.

Kulla-aatomid moodustavad korrapäraseid tetraeedreid

07.01.20 ... Kui meil on kakskümmend aatomit kulda ja me paneme nad kokku ja laseme neil vabalt olla, siis moodustavad nad üheskoos korrapärase tetraeedri, kolmnurkse põhja ja kolmnurksete külgedega püramiidi. Sellise, nagu vanasti olid piima- ja keefiripakid.

Veenus võib olla vulkaaniliselt aktiivne

06.01.20 ... Värske teadusuuringu järgi on planeet Veenusel nähtud kivistunud laavavood ainult mõne aasta vanused, mistõttu on arvata, et Veenus on tänase päevani vulkaaniliselt aktiivne.

Lunnid kasutavad enda sügamiseks tööriistu

06.01.20 ... Briti ja Islandi teadlased annavad teada, et märkasid esimest korda tööriistu kasutavaid merelinde.

Mäng, millega keskaja inimesed meelt lahutasid

06.01.20 ... Arheoloogilistel kaevamistel leitakse muu hulgas esemeid, mis on seotud mängu ja meelelahutusega. Sellisteks leidudeks on näiteks luust ja sarvest täringud, mis annavad tunnistust hasartmängude mängimisest keskaegses linnas, selgitab Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koguhoidja Heidi Luik.

Milline näeb välja selle aasta lind tuttpütt?

03.01.20 ... 2020 on Eestis tuttpüti aasta. Martin Vesberg jälgis tuttpüttide elu kevadisest pulmamängust poegade koorumiseni.

Suusatajatel esineb oluliselt harvem depressiooni

03.01.20 ... Rootsis toimuval Vasaloppeti maratonil osalenud inimeste risk haigestuda depressiooni oli sellele järgnenud aastatel pea poole väiksem, selgub ligi 200 000 suusatajat hõlmanud tööst. Järeldus vihjab taas, et kehaliselt aktiivsus aitab ennetada mõningaid vaimseid probleeme.

Heather Grabbe: eesootava kliimamuutuse õppetunnid 1989. aastast

03.01.20 ... Kolmkümmend aastat pärast seda, kui Berliini müüri langemisega algas üleminek postkommunistlikule, seisab maailm taas silmitsi tohutu süsteemse muutusega. Euroopa on põhjapanevaks muutuseks valmis, kirjutab Heather Grabbe algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.

Kliima soojenedes kaob jää ka jõgedelt

03.01.20 ... Kui kliima soojeneb, jääb jääd vähemaks muu hulgas ka jõgedel. See on iseenesest loogiline, kuid nüüd on Ameerika teadlased täpsemalt välja selgitanud, kui palju jääd jõgedel vähemaks jääb.

Uuring: leetrite juured ulatuvad 2400 aasta taha

02.01.20 ... Leetrid hakkasid laiemalt levima ligikaudu 2400 aasta eest, leiavad viiruse genoomi uurinud teadlased. Ühe kõige nakkavama inimesi ohustava haiguse pealetungi saab seostada tõenäoliselt rahvastiku ja eeskätt linnade kasvuga.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: