Uudised

SpaceX-i kosmoselaev maandus edukalt, kuid plahvatas sellegipoolest

04.03.21 TEHNIKA ... SpaceX teatas kolmapäeval, et nende SN10 Starship kosmoselaeva prototüüp maandus edukalt püstises asendis, ent plahvatas mõni minut hiljem.

Tindikala läbis edukalt "vahukommikatse"

04.03.21 LOODUS ... Limustel on inimestega veel rohkem ühist kui seni arvatud, ja seda täiesti heas mõttes.

Kauplustel on toiduainete õigel temperatuuril säilitamisel paranemisruumi

03.03.21 TEHNIKA ... Toidupakendil olev kõlblikkuse kuupäev kehtib vaid juhul, kui toodet on hoitud õigel temperatuuril. Tallinna Tehnikaülikooli uurimus väidab, et selles on Eesti kauplustel veel parandamise võimalust.

Geenitest näitab vähki haigestumise riski

03.03.21 EESTI ... Uued geenitestid näitavad nelja kõige sagedasemasse vähivormi haigestumise riski ning lubavad seetõttu personaalset vähiennetust.

Põhja-Jäämeri võis kunagi olla mage

03.03.21 AJALUGU ... Saksa teadlased leidsid võimalikku uut tõendust, et Põhja-Jäämeri oli viimase 150 000 aasta jooksul vähemalt kahel korral paksu jääkihi all ja täis magevett. Hüpotees võib aidata selgitada ka toonaste jääaegade kliimaanomaaliaid.

Ülevaateuuring avas platseebo toimimise tagamaid

03.03.21 PSÜÜHIKA ... Valuvaigisti toimib küll oma koostise tõttu, kuid suuresti aitab kaasa ka ravimivõtja usk vaigisti toimesse ehk platseeboefekt. Kui siiani pakkus platseebo olemus teadlastele peamurdmist, siis värske metaanalüüs selgitab nähtuse neuroloogilist poolt. Selgub, et platseeboravimid vähendavad ajus valuga seotud piirkondade aktiivsust.

Eestisse luuakse kondijahul töötav katlamaja

03.03.21 KESKKOND ... Aprillis plaanib loomsete jäätmete käitlemisega tegelev riigifirma AS Vireen hakata oma tööprotsesside energiavajadusi rahuldama uue katlamaja abil, mille kütuseks saab kohapeal toodetud kondijahu.

Platvormitöö ümarlaud: vastutusega seonduv tuleks täpsemini paika panna

03.03.21 ÜHISKOND ... Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased tõid 3. veebruaril virtuaalse ümarlaua äärde platvormitöötajad, platvormide esindajad, teadlased, riigiametnikud ja ametiühingute esindajad. Seminari eesmärk oli kaardistada platvormitöö hetkeolukorda Eestis.

Neandertallase kõrv tajus inimkõnele omaseid häälikuid

03.03.21 AJALUGU ... Kuidas neandertallased omavahel suhtlesid, kas puhusid viisakalt juttu nagu nii mõnedki nüüdisinimesed või pigem urahtasid ja mõurasid nagu mingid paadunud primitiivid? Rühm Hispaania teadlasi väidab, et tõenäoliselt suutsid neandertallased kuuldavale tuua enam-vähem samasuguseid häälikuid kui meie, tänapäeva inimesed.

Lõpuklassid saavad kuni kaheks päevaks nädalas kontaktõppele

02.03.21 EESTI ... Valitsuskabinet otsustas teisipäeva õhtul, et lubab lõpuklasside õpilased alates 15. märtsist kuni kaheks päevaks nädalas kontaktõppele.

Eesti suurjärvi muserdavad nii inimmõju kui ka tuule muutus

02.03.21 KESKKOND ... Järsud muutused siseveekogude elustikus toimuvad nii inimmõju kui ka loomulike tegurite tagajärjel. Looduslike muutuste taustal inimmõju eristamine on suur väljakutse teadusele, mis eeldab kvaliteetsete seireandmete järjepidevat kogumist. Eesti suurjärvi mõjutavad looduslikest teguritest enim veetaseme kõikumine ja tuule tugevuse muutus.

Ülevaade: COVID-19 uued variandid ja nende levimus

02.03.21 TERVIS ... Ehkki koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on maailmas hoo sisse saanud, hoiavad teadlased viiruse arengul silma peal. SARS-CoV-2 muteerub pidevalt ja iga uue tüvega tekib küsimus, kas vaktsiin selle vastu kaitseb. Novaator tegi uue Euroopas leviva variandi valguses ülevaate murettekitavate viirusvariantide eripäradest ja nende levikust.

Eesti vajab maavärinate tuvastamiseks rohkem seirejaamu

02.03.21 LOODUS ... Praegu on Eestis kolm alalist seismojaama. Neist aga siinsete maavärinate tuvastamiseks ei piisa, mistõttu Eesti Geoloogiateenistus soovib rajada veel viis ning tihendada ka piirideülest koostööd. Ilma nende kahe komponendita ei saa tõsiselt kaaluda ülisuuri tulevikuprojekte, nagu näiteks Tallinn-Helsingi tunnel.

Lõunauinak võib eakatel parandada mälu ja erksust

02.03.21 PSÜÜHIKA ... Uuringud viitavad, et keset päeva tukastamine on pigem kasulik kui kahjulik. Lühike lõunauinak muudab inimese erksamaks, pikem tukastus aitab aga uut teavet paremini meelde jätta, vihjab Hiina eakatega tehtud uuring.

Eesti Teadusagentuuri hakkab juhtima Anu Noorma

02.03.21 ÜHISKOND ... Eesti Teadusagentuuri uueks juhiks valiti füüsikaprofessor Anu Noorma, kes on aastaid juhtinud Tartu observatooriumi ning juhendanud paljusid üliõpilasi ja noorteadlasi. Anu Noorma asub Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe kohale 1. aprillist, ametiaeg kestab viis aastat.

Suurte ulukite häving oli seotud inimeste aju arenguga

02.03.21 LOODUS ... Inimese aju on nii erakordselt suur ja võimekas sellepärast, et meie kauged esivanemad kahandasid erakordselt tõhusalt suurte imetajate nagu elevantide ja mammutite arvukust. Nii väidavad Iisraeli teadlased, kes on analüüsinud nüüdisinimese eellaste ajusuuruse sõltuvust nende kütitud loomade kogukusest.

Väävelkakaduu säilib komodo varaani kaitsva tiiva all

02.03.21 LOODUS ... Ühe liigi kaitse võib tahtmatult kaitsta teisigi liike. Näietks loodi Komodo saarele rahvuspark suure roomaja komodo varaani kaitseks. Samas pesitseb saarel ka üle 1000 väävelkakaduu, kelle arvukus mujal looduses langeb.

Anna-Kaisa Oidermaa: inimesed võiksid osata anda vaimse tervise esmaabi

02.03.21 ARVAMUS ... Kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa rääkis "Plekktrummi" saates, et vaimse tervise teemasid ei tohiks häbimärgistada ja kõik inimesed võiksid osata anda vaimse tervise esmaabi.

Eestis pole kõigi abivajajate jaoks piisavalt psühholooge

01.03.21 EESTI ... Eesootav karmimate piirangutega kuu paneb muretsema ka vaimse tervise spetsialiste, sest juba praegu on psühholoogide järjekorrad erakordselt pikad ja ressurssi kõigi abivajajatega tegeleda napib.

Arheoloogid leidsid maailma teadaolevalt vanima lemmikloomade surnuaia

01.03.21 TEADUSELU ... Punase mere ääres asuv iidne Egiptuse meresadam Berenice varjab endas ligi kaks tuhat aastat tagasi rajatud loomade surnuaeda. Värsked arheoloogilised leiud osutavad, et tegemist on vanima lemmikloomadele mõeldud matmispaigaga.

Teadlased leidsid inimese sooltest tuhandeid uusi viiruseid

01.03.21 TERVIS ... Koroonapandeemia sunnib mõtlema viirustele ilmselt rohkem kui kunagi varem. Äsja valminud teadustöö viitab, et neid on arvatust palju rohkem ja ainuüksi meie soolestikus elab üle 140 000 viiruseliigi.

Ülevaade: tulnukad Eesti järvedes ohustavad kohalikke ökosüsteeme

01.03.21 KESKKOND ... Invasiivsed võõrliigid Eesti sisevetes tõrjuvad välja kohalikke liike ja ohustavad ökosüsteemide tasakaalu. Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse teadlased Arvo Tuvikene, Henn Timm ja Paul Teesalu uurivad sisevete tulnukliikide levikupotentsiaali erinevate seadmete ja katsetega ning andsid neist ülevaate AHHAA teaduskohvikus.

Mammutid oleksid hävinud ka inimese sekkumata, kuid aastatuhandeid hiljem

01.03.21 LOODUS ... Kunagi tammusid maamunal mammutid, nüüd juba ammu enam mitte. Selle üle, kas neile said saatuslikuks ürgsete küttide odad või jääajajärgsed soojemad kliimaolud või lausa mõlemad, on peetud tuliseid vaidlusi.

Kõrgel taevas möllas kosmiline orkaan

01.03.21 UNIVERSUM ... Orkaane ehk taifuune või troopilisi tsükloneid tuleb aeg-ajalt ikka ette. Kõik need orkaanid, millest kunagi kuulda oleme võinud, on toimunud atmosfääri alumises osas vastu maa- või veepinda. Just seetõttu võib kõva tormituulega kaasneda ka ulatuslikke purustusi. Nüüd on teadlased avastanud, et orkaanid võivad möllata ka atmosfääri ülaosas, ehk üsna vastu kosmost.

Aleksei Turovski: ei leidu ühtegi suurt eluaspekti, kus inimene ei peaks olema koerale tänulik

26.02.21 MUUSEUMID ... "OP" vestles Zooloog Aleksei Turovskiga Ajaloomuuseumi näituse "Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu" taustal inimese ja koera suhetest. Turovski tõdes, et ei leidu ühtegi suurt eluaspekti, kus inimene ei peaks olema koerale tänulik, kuid nentis, et inimene on teinud koerte aretamisel mitmeid saatuslikke vigu.

Kaart: koroonavaktsiin jõudis Aafrikasse, EL-is hõlmatuid üle nelja protsendi

26.02.21 TERVIS ... Viimasel nädalal hakati vaktsineerima eesliinitöötajaid mitmes Aafrika riigis. Euroopa Liidus tõusis vähemalt korra vaktsineeritute osakaal üle nelja protsendi ja Eesti on keskmisest mõnevõrra ees.

Reumatoloog: liigesevalu ravi võiks praegu alata kodustest vahenditest

26.02.21 TERVIS ... Niiske ilma korral kurdavad inimesed sageli luu- ja liigesevalu üle. Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogi Karin Laasi sõnul tasub eristada liigesevalu liigesepõletikust. Koroonakriisi ajal soovitab ta proovida liigesevalu esmalt kodus külma või sooja kompressiga leevendada.

Kodukontorist tingitud Zoomi-stressi saab leevendada mitmel moel

26.02.21 R2 PORTAAL ... Koroonapandeemia tõttu kodukontorisse sunnitud töölistele võivad tunduda muu loomariigi igapäevased mured tühiasjana. Õnneks on taas tõepärasema perspektiivi taastamiseks mõndagi, mida saavad inimesed enda heaks ära teha, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Aafrika leopardi geenid on üllatavalt mitmekesised

26.02.21 LOODUS ... Elurikkuse üleüldise ohustatuse taustal on Taani teadlased teinud toreda avastuse: aafrika leopardide geneetiline mitmekesisus on osutunud palju suuremaks kui oleks võinud arvata.

Asteroidi tolm kinnitab dinosauruste väljasuremise põhjust

25.02.21 TEADUSELU ... Levinud hüpoteesi järgi põhjustas dinosauruste väljasuremise asteroidi kokkupõrge Maaga, mis tõi kaasa radikaalse kliimamuutuse ja hävitas enamiku tollal eksisteerinud elusorganismidest. Teadlased usuvad, et uued tõendid vaigistavad ka viimased selles teoorias kahtlevad kriitikud, vahendab phys.org.

Testide ebakõla raskendab koroonapositiivse nakkusohtlikkuse määramist

25.02.21 TERVIS ... Laialt kasutatavad koroonatestid võimaldavad leida organismist pärilikkusainet, mis võib pärineda ka juba surnud viiruselt. Kuigi täiendava testiga saab määrata positiivse proovi andnud inimese nakkusohtlikkust, raskendavad seda testitootjate vahelised ebakõlad ja vereproovi võtmisega seotud probleemid. Katseprojektid on alanud siiski nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Veatut maakaarti pole võimalik teha

25.02.21 TEHNIKA ... Hiljaaegu valmistasid Princetoni Ülikooli teadlased uue kettakujulise maakaardi, kus ükski riik pole loomupärasest suurem. Arvestades, et Maad kujutavaid kaarte leidus juba enne kümneid erinevaid, uuris Novaator Eesti geograafidelt, mille poolest need erinevad ja kuidas neid koostatakse.

Läänemere riimvesi on veeorganismidele keeruline, kuid talutav elupaik

25.02.21 KESKKOND ... Teadlased teadsid aastakümneid, et põhjaloomastik tunneb end madala sooslusega Läänemeres halvasti ja on liigivaene, kuid arvasid, et plankton on liigirikas ja riimveega hästi kohanenud. Hiljutiste uuringute valguses on selgunud, et riimvesi on keeruline elupaik ka mere toiduahela aluseks olevale fütoplanktonile.

Ülisuured mustad augud võisid tekkida tumeainest

25.02.21 UNIVERSUM ... Suurte galaktikate keskmes on suured mustad augud. Levinud ettekujutuse järgi on need moodustunud galaktika tekkel keskmealadele kokku koondunud ja üha tihenenud ainest, kas otse algsest gaasist, paljudest juba sest gaasist tekkida jõudnud tähtedest või paljudest väiksematest mustadest aukudest. Kuid on veel üks võimalus.

Tartu ülikooli uuring: pooled koroonapositiivsed ei pruugi olla nakkusohtlikud

23.02.21 EESTI ... Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapp näitas, et nakatunute hulk on ühtlaselt kõrge kõigis Eesti maakondades. Samas selgus, et ligi pooltel positiivse koroonaproovi andnud täiskasvanutel on tekkinud viirusevastased antikehad ja nad pole tõenäoliselt enam nakkusohtlikud.

Lutsar teenetemärgist: koroonaviirus ei lase mul õnnelik olla

23.02.21 EESTI ... Presidendilt Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi saanud meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ütles, et kuna olukord koroonaviirusega on Eestis praegu väga halb, ei saa ta tunnustusest täit rõõmu tunda.

Test: pane proovile oma rööprähklemise võimed

23.02.21 PSÜÜHIKA ... Tänapäeva töökeskkond sunnib inimesi rööprähklema ehk tegelema korraga mitut sorti ülesannetega. Psühholoogiateadus on paljudes klassikalistes eksperimentides näidanud, et rööprähklemine viib halvemate tulemusteni, kui ülesannete jadamisi lahendamine. Värske testiga saab igaüks aimduse, kas sama kehtib ka tema kohta.

President annetab teenetemärgi 17 teadlasele

23.02.21 TEADUSELU ... President Kersti Kaljulaid annetab tänavu 152 teenetemärki, iga kümnes president Kersti Kaljulaidilt teenetemärgi saanu on tegevteadlane.

Viis asja, mida linnugripi kohta teada võiks

23.02.21 TERVIS ... Viimasel ajal on meediast läbi käinud mitmed murettekitavad uudised seoses taas pead tõstva linnugripiga. Mida tänavu jutuainet pakkuv tüvi H5N8 endast kujutab ja millised on võimalikud tulevikustsenaariumid?

Hariduslik arvutimäng parandab probleemilahendusoskusi

23.02.21 HARIDUS ... Teadlaste loodud arvutimäng AutoThinking aitab arendada arvuti võimekusi matkivat algoritmilist mõtlemist. Eesti kooliõpilaste seas läbiviidud eksperiment näitas, et esialgu prototüübi faasis olev hariduslik arvutimäng võib saada oluliseks õppevahendiks.

Vana olija saab pesitsedes koduväljaku eelise

23.02.21 LOODUS ... Suur-ühiskägudel pesitsevad mitu linnupaari üheskoos. See tähendab, et emased munevad munad ühte pessa, mida kõik salga linnud koos valvavad. Nüüd leidsid Princetoni Ülikooli teadlased, et suur-ühiskäod rüüstavad turvalisuse nimel ka liigikaaslaste pesi.

Ukraina elanikud peavad valima kodukoha ja emakeele vahel

23.02.21 ÜHISKOND ... Pärast nõukogude aega leidus Ukrainas nii ukraina, vene kui ka mõlemat keelt kõnelevaid inimesi, kes määratlesid end seni pigem kodukoha järgi. Pärast 2013. ja 2014. aasta ärevaid poliitilisi sündmusi sunnib riik vene- ja kakskeelseid elanikke pooli valima ja end hoopis emakeele järgi määratlema, leiti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös.

Merede ja mandritega planeete võib ilmaruumis olla rohkesti

23.02.21 UNIVERSUM ... Et planeedil oleks elu, peaks seal olema vett. Küsimus on selles, millistel neist paljudest kivise pinnaga planeetidest, mis Linnutee tähtede ümber tiirlevad, leidub ka märkimisväärseid veekogusid.

Eesti teadlased proovivad koledat raha biogaasiks muuta

22.02.21 TEHNIKA ... Kui paberrahatähed lähevad sedavõrd katki või kortsu, et neid enam kasutada ei kõlba, saab neist keskkonnale ohtlik ja väga aeglaselt lagunev jääde. Nüüd leidis Eesti teadlaste osalusel rahvusvaheline teadlasrühm viisi, kuidas väärindada rahajäätmed bioetanooliks ja -gaasiks.

Viirust püüdes: Eesti, Läti, Soome, Leedu ja Rootsi piirangute lugu

22.02.21 EESTI ... Eestil on õnnestunud läbi koroonaaja liikuda Euroopa ühtede leebemate piirangutega, kuid nüüd oleme jõudnud haigestumuse poolest Euroopa esiotsa ja oleme taas võtnud suuna meetmete karmistamisele. Võrdleme, kuidas on siiani õnnestunud epideemiat ohjeldada Eestil ja naabritel.

Saksa teadlane: igas riigis töötavad piirangud erinevalt

22.02.21 EESTI ... Tõhusaimad meetmed viiruse leviku takistamiseks on kogunemiste piiramine ja töökohtade ning koolide sulgemine, leidsid 175 riigi andmeid võrrelnud teadlased ajakirjas Nature avaldatud artiklis. Üks autoritest Saksamaa Tööökonoomika Instituudi teadur Nikolaos Askitas ütleb, et iga riik on omalaadne ja näiteks kui kreeklased lähevad välja, siis lähevad nad kindlasti üksteisele liiga lähedale, eestlased suudavad aga lähedust vältida.

Piirangute täpse mõju hindamine on siiski keerukas ülesanne

22.02.21 EESTI ... Kogunemiste piiramine, koolide ja inimkontakte hõlmava äri sulgemine on tõhusaimad viiruse leviku piiramise meetmed, leiab hiljuti teadusajakirjas Science avaldatud artiklis rühm teadlasi. Artikli üks autor Jan Brauner Oxfordi ülikooli arvutiteaduse osakonnast selgitab usutluses ERR-ile, et piirangute täpse mõju hindamine on siiski keerukas ülesanne.

Saja-aastaste eestlaste mikroobid sillutavad teed teiste paremale tervisele

22.02.21 TERVIS ... Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuringust selgus, et saja-aastaste eestlaste seedetrakti mikrobioota on liigirikkam ja mitmekesisem kui noortel.

Kvantfüüsikas toimus arenguhüpe üliturvalise interneti suunas

22.02.21 TEHNIKA ... Madalmaades Delfti Tehnikaülikoolis läbi viidud katse käigus loodi sidemed kolme kvantpõimitud punkti vahel, mis sillutab teed üliturvalise interneti poole.

Minutiloeng: miks tähistavad riigid rahvuspühi?

22.02.21 ÜHISKOND ... Veebruari lõpus tasub endalt küsida, mis on Eesti iseseisvuspäeva tähendus. Mis ajast pärineb rahvuspüha tähistamise komme nii Eestis kui kaugemal ja kuidas üldse saab ühest ajaloosündmusest riiklik tähtpäev? Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

vaata saadet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: