Uudised

Tehisintellekt tuvastab korruptsiooniohtu

23.01.18 ... Mille kõigega tehisintellekt tänapäeval ka ei tegele! Nüüd on ilmsiks tulnud, et näiteks Hispaanias tegeleb tehisintellekt juba ka korruptsiooniga.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

22.01.18 ... Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Inimeste kehv lõhnataju võib taanduda kultuurilistele erisustele

22.01.18 ... Inimeste võime eristada ja nimetada erinevaid lõhnu on esimese ja teise maailma riikides pehmelt öeldes nadi. Kagu-Aasias elavate küttide ja korilastega katseid teinud teadlaste sõnul ei pruugi olla selle põhjus mitte niivõrd bioloogiline kui kultuuriline.

Kolme lapse emale keskmise palga tagamine vajab rakenduses läbimõtlemist

22.01.18 ... Kolme või enama lapse emale keskmise palga maksmine võib saata laste saamist julgustava sõnumi. Samuti aitaks perede jõustamine järele Eestit Euroopas, kus erinevate riikide võrdluses oleme peretoetuste rahalises mõõtmes mahajääjate hulgas.

Mine haigena koju! Gripp levib ka pelgalt hingeõhu vahendusel

22.01.18 ... Gripiviirused ei paisku õhku ainult köhimisel või aevastamisel, piisab ka rahulikult sisse ja välja hingamisest. Nii selgub kümnete grippi haigestunud üliõpilaste lähistelt kogutud proove analüüsinud teadlaste tööst.

Tüli teadusraha üle: riiklikult oluline vs teaduslikult kvaliteetne

22.01.18 ... Lähipäevil saab otsuse, millised riiklikult olulised teadusprojektid saavad kokku 9,5 miljonit lisaraha RITA rakendusuuringute programmist. Terav arutelu on aga tõstatunud selle ümber, mida soovitab Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) - mis siis ikkagi lõpuks on riiklikult oluline ja milline on nende projektide teaduslik tase?

Rain Kooli: arvad teisiti – järelikult oled loll, laisk ja halb

22.01.18 ... Suutlikkus aduda, et teistmoodi mõtlevad inimesed võivad siiski samuti arukad ja inimestena head olla, on nagu haruldane kaunis lill, mis harva esineb ja tihtipeale varjatult õitseb. See võiks aga kuuluda ühe kaduma kippuva inimomaduse – väärikuse – peamiste kriteeriumite hulka, leiab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

22.01.18 ... Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

Tehnikauudised: inimene 2.0 ja rasedusvastane mobiilirakendus

22.01.18 ... Visioon "Inimene 2.0" pole enam ulme: riskikapitalistid soovivad tõsta inimaju võimekust kiipidega ning päästedroonid päästavad inimesi murdlainetest. Samas tuleb uusi võimalusi kasutada teadlikult ning mõista, et erinevaid nutirakendusi ja infokanaleid tuleb kasutada kaine mõistusega.

Titani suurtel järvedel on ühesugune pinnatase

22.01.18 ... Kas loeme merepinna tasemeks Kroonlinna nulli või Amsterdami nulli, sellel polegi laias laastus suurt vahet, sest kõigil maailma meredel on enam-vähem üks ja sama tase. Nüüd tuleb välja, et natuke veel laiemas laastus on enam-vähem ühekõrguse pinnaga ka Saturni kaaslase Titani suuremad järved.

Professor tahab teadus- ja arendusnõukogusse sookvoote

22.01.18 ... Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees, professor Rainer Kattel tahab, et valitsust nõustavas Teadus- ja Arendusnõukogus (TAN) peaks kehtestama sookvoodid. TAN-i nõukogu liige, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere põhjendab naiste vähesust nõukogus aga sellega, et ajaloolistel põhjustel on Eestis tipptasemel naiseksperte vähe.

Noorte leidurite programm võib panna aluse kodumaistele nobelistidele

21.01.18 ... Tartus SPARK Makerlabis alguse saanud noorte leidurite ja ettevõtjate programm annab tehnikahuvilistele võimaluse oma teadmised proovile panna ja ka oma kõige pöörasemad inseneriideed päriselt valmis teha. Peagi loodetakse inseneeriahariduse programmi laiendada ka mujale Eestisse.

Jüri Allik: Eesti teadusest on saanud Nokia vaatamata häbiväärsele alarahastatusele

21.01.18 ... Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel teadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sõnades tihti ka poliitikud, ei peegeldu see riigieelarves.

Asekantsler: avalikkus peab nägema teadustöö tulemusi

21.01.18 ... Teadusvaldkonnas keskendus eesti EL-i eesistumise ajal teaduse rahastamise vahendite korrastamise ettepanekutele. Mis oli selle töö tulemus, uuris Sirp, intervjueerides haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerit Indrek Reimandit teaduselu ja -rahastuse teemadel.

Uus veretest paljastab kaheksa vähivormi, lollikindlusest on vara rääkida

20.01.18 ... USA teadlased esitlesid arendusjärgus veretesti, mis võimaldab märgata kaheksat laialt levinud vähivormi. Võimalusest diagnoosida haigust usaldusväärselt enne väliste sümptomite avaldumist on aga veel vara rääkida.

Džässpianisti aju töötab teisiti kui klassikapianisti aju

20.01.18 ... Maailmakuulus džässpianist Keith Jarrett, kellele ei ole võõras ka klassikaline muusika, ütles kord ühes intervjuus, et ta ei kujuta ette, kui peaks mängima neid mõlemat žanri ühel kontserdil. Ta väitis, et džäss ja klassika nõuavad muusikult täiesti erinevate ajupiirkondade tegevust. Tuleb tõdeda, et suur improvisatsioonimeister tabaski täpselt naelapea pihta, kuigi ta ei ole mingi neuroteadlane.

Suurem osa enimlevinud mullabakteritest on siiani kirjeldamata

19.01.18 ... Planeedil elab kümneid tuhandeid erinevaid bakteriliike. Üle terve maailma kogutud proove uurinud teadlaste sõnul võimutsevad neist planeedi muldades aga vaid vähesed. Peaaegu pooled seal elavatest mikroobidest jagunevad kahe protsendi eristatavate bakteriliikide vahel.

Tartu ülikool valib uue rektori aprilli lõpus

19.01.18 ... Tartu ülikooli nõukogu otsustas reedel erakorralisel istungil, et uue rektori valimispäev on 26. aprillil.

2017. aasta paigutus kõige soojemate aastate esikolmikusse

19.01.18 ... 2017. aasta paigutub mõõtmisajaloo kõige soojemate aastate edetabelis teisele või kolmandale kohale.

Uus oht Arktikas: jäätsunamid ja jäätuv vihm

19.01.18 ... Kliimamuutuste mõjul Arktikas sagenevad vihmavood kuulutavad muskusveistele tumedat tulevikku. Kokkupuutel peaaegu hetkeliselt külmuvad sademed raskendavad loomade ligipääsu toidule. Kohati on viinud äärmuslikud ilmaolud aga muskusveiste endi jääkujudena tardumiseni.

Eesti võitjate põlvkond väärtustas toimetulekut eneseväljendusest enam

19.01.18 ... Nad on 1964. ja 1965. aastal õnnesärgis sündinud lapsed, kes jõudsid oma parimasse ikka 90ndatel ning aitasid ellu viia üleminekut turuühiskonnale. See põlvkond oli Eesti taasiseseisvumise ajal parimas elueas ning sai võimaluse avardada ja kasutada turuühiskonnas tekkinud uusi võimalusi. Nad olid edukad kohanejad. 

Hulkade hulk on targem kui lihtsalt hulk

19.01.18 ... Rahvatarkus võib olla üllatavalt täpne, kuid veelgi täpsem võib hiljutise teadusuuringu järgi olla läbi arutatud rahvatarkus.

Tiit Maran soomlaste otsusest pandad rentida: see on väga riskantne samm

18.01.18 ... Soome jõudsid Hiinast täna kaks hiidpandat, keda Ähtäri loomaaed Kesk-Soomes järgmised 15 aastat Hiinalt rentima hakkab. Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran märkis, et panda on väga kulukas loom ja kuigi tegemist on kihvti loomaaiaga, tegid soomlased tema meelest pandade rendile võtuga ikkagi riskantse sammu.

Mikrobioloog: koerale toorest liha söötes riskid oma tervisega

18.01.18 ... Koduloomadele toorest liha või seda sisaldavaid külmutatud toitesegusid söötvad inimesed seavad ohtu omaenda tervise, viitab Hollandis tehtud uuring.

Geeniteadlane: kõhumikroobid mõjutavad ka vaimset tervist

18.01.18 ... Soolestikus elavate mikroobide toitmist ei tohiks unarusse jätta, leiab Eesti geenivaramu mikrobioomika vanemteadur Elin Org. Üha rohkem tõendeid viitab, et terve mikroobikooslus on oluline ka vaimse tervise tagamiseks.

Neutrontähe maksimaalne mass sai tänu gravilainetele selgeks

18.01.18 ... Teadlased on teada saanud, kui suur võiks põhimõtteliselt olla neutrontäht. Selles olid neile abiks hiljuti vaadeldud gravitatsioonilained, mis pärinesid kahe neutrontähe põrkest.

Teadlased jõudsid jälile, mis tappis Kasahstanis 200 000 antiloopi

17.01.18 ... Kaks kolmandikku maailmas elavatest saigadest tapnud bakter poleks saanud vohada harukordselt sooja ja niiske ilmata. See sunnib aga teadlaste sõnul küsima, mis ootab kliimamuutuste taamal inimkonda ennast.

Tääksi spordiakadeemia hinnangul oli spordikooli hange suunatud vaid Audentesele

17.01.18 ... Haridusministeerium ei ole leidnud kooli, kes pakuks kahe aasta pärast riiklikult rahastatud spordigümnaasiumi teenust. Senine lepingupartner Audentes osales küll hankes, aga soovib poole kõrgemat hinda, samas avaldab Suure-Jaanis tegutsev spordikool kool nördimust, et hange oli mõeldud ainult Audentesele ja neil pole võimalik riiklikku tuge saada.

Kotkakütid - reportaaž 1000-aastasest kaduvast kunstist

17.01.18 ... Beken Ermyekbai on üks maailma viimastest umbes kuuekümnest kotkakütist. Kotkajahipidajad on kasahhid. Nende iidne kultuur on säilinud Mongoolia kaugetes piirkondades. Naaberriigis Kasahstanis hävis see traditsioon Nõukogude võimu ajal. Kütid jälgivad künka tipus ümbritsevaid mägesid ja orge tundide kaupa.

Gripihooaja kuum teema: paratsetamool ei ravi grippi, vaid peidab sümptomid

17.01.18 ... Gripihooaeg kogub tuure ning inimesed on ERR Novaatorilt küsinud kas külm ilm pidurdab viiruste levikut, kas paratsetamooli võtmine aitab haigusest kiiremini üle saada ning millal ja kui kaua on inimene nakkusohtlik.

Ukraina sõda kannustas HIV-i levikut riigi suurlinnadesse

17.01.18 ... Ukraina idaosas lõõmav konflikt on mõjutanud riiki rohkem kui ühel viisil. HI-viirust kandvate sõjapõgenike tõttu on kasvanud järsult nakatumisrisk ka Ukraina suurlinnades nagu Kiiev ja Odessa. Seejuures pole HIV enam ainult süstivate narkomaanide seas leviv haigus.

Gripihooaeg on seni nõudnud kaks inimelu

17.01.18 ... Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud kaks vanemaealist inimest vanuses 79 ja 81 eluaastat, teatas terviseamet kolmapäeval.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

17.01.18 ... Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Libedat suuska! Aga vaata, et end määrdega ei mürgita!

17.01.18 ... Kes ei oleks näinud Otepää maailmakarika etapi või Tartu maratoni eel salajastes hoolderuumides ööpäevaringselt suuski ette valmistavaid määrdemehi. Ohutusmaskides hooldemeeskond töötab ilmselgelt tervistkahjustavates tingimustes, kuid kas ka keskmine maratoninautija peaks määretes sisalduvate kemikaalide pärast muret tundma?

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

17.01.18 ... Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Kätlin Konstabel: 21. sajandi eestlase ellujäämispakett

17.01.18 ... Milline peaks olema 21. sajandi eestlase jaoks vältimatute oskuste ja omaduste miinimumpakett, kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

17.01.18 ... Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

Lesothost leiti maailma suuruselt viies teemant

16.01.18 ... Aafrika lõunaosas Lesotho riigis asuva Letšengi kaevanduse kaevurid tõi päevavalgele 910-karaadise teemandi. Hinnanguliselt ulatub vääriskivi turuväärtus 40 miljoni dollarini.

Männikuid kahjustav punavöötaud võib pärit olla hoopis Euroopast

16.01.18 ... Kas Põhja-Euroopa männikutes okastel järjest sagedamini esinev punavöötaudi tekitaja (Dothistroma septosporum) ikka on invasiivne patogeen Aasiast? Metsandusteadlased pole selles sugugi kindlad.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

16.01.18 ... Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

16.01.18 ... Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Karmi kiusamist kogenud koolilastel on 3,5 korda suurem risk teha enesetapp

16.01.18 ... Lastel, keda põhikooli jooksul on eakaaslased väga palju kiusanud, on suurem tõenäosus teha enesetapukatse, samuti esineb neil 15. eluaastaks muid probleeme vaimse tervisega.

Henrik Roonemaa Facebooki uuendustest: inimesed ei taha oma hommikusöögist rääkida

16.01.18 ... Paar päeva tagasi teatas Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg kavast teha olulisi muudatusi keskkonna uudisvoos. Selle tagajärjel kasvab selles kasutajate endi tehtud postituste osakaal. Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa ei usu aga, et katse juurte juurde tagasipöörduda sujub ladusalt.

Lindude sulestiku mikrofloorat mitmekesistab koduloomade lähedus

16.01.18 ... Mikroorganismid pole olulised mitte ainult inimesele, vaid ka lindudele - seda nii seedesüsteemis, kehapinnal kui ka sulestikus. Vastsest uuringust tuleb välja, et metsikud linnud ei ela laudas koduloomadega koos mitte ainult toidu pärast - laut aitab kaasa ka bakterite arvukusele.

Kas ümarmudil ja mudakrabi söövad mere tühjaks?

16.01.18 ... Globaliseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetusega üha kasvav võõrliikide levik on looduskeskkonna üheks põhiliseks probleemiks. Võõrliigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme, toiduahelaid, võetakse ära nišše. Teisest küljest on liikide levik loomulik protsess – näiteks Läänemere elustik sisuliselt võõrliikidest koosnebki. Vahe on leviku kiiruses, mis on tänu inimesepoolsele abile on väga erinev loomulikust levimiskiirusest.

Asteekide impeeriumi kokkuvarisemisele andis hoogu salmonellaepideemia

16.01.18 ... 16. sajandi keskpaigas tänapäeva Mehhiko aladel 80 protsenti elanikest tapnud haiguspuhangute taga võis olla salmonellabakter. Nii järeldavad paarikümne epideemia ajal maetud inimese luudest eraldatud haigustekitajate DNA-d uurinud teadlased.

Webinar: küberturvalisus ja küberhügieen

16.01.18 ... ERR Novaatori vahendusel sai jälgida Infoühiskonna keskuse veebiseminari, kus arutati küberturvalisuse ja küberhügieeni teemadel.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

16.01.18 ... Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

NASA sai pildile enneolematult kauge galaktika

16.01.18 ... Kõige kaugem galaktika, millest seni pilti tehtud, on 13,3 miljardi valgusaasta kaugusel asuv SPT0615-JD. See galaktika oli seega olemas juba siis, kui me universum oli ainult poole miljardi aasta vanune.

Kirjandusmuuseum ootab õpilastelt koolipärimusi

15.01.18 ... Kirjandusmuuseum otsustas kokku koguda Eesti koolipärimuse ning ootab koolilastelt kirjeldusi selle kohta, milliseid mänge nad koolis mängivad, milliseid nalju teevad või mida tänapäeva noored kardavad.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: