Liigu peamenüü juurde 23.04.25 TERVIS ... Lapsena antibiootikumide tarvitamine võib suurendada astma ja allergiate tekkeriski, osutab enam kui miljonit last haaranud USA teadlaste uuring. Tegu on esialgu siiski vaid korrelatsiooni mitte põhjusliku seosega.
23.04.25 LUGEJA KÜSIB ... Õues on soe ning rahvas kipub päikese kätte – kes tahab paljajalu murul kõndida ja kes maha panna kartuli. Millistest reeglitest tuleks aga õues kinni pidada, et uue keskkonnaga kohanemine sujuks edukalt? Kas piisab rahvatarkuse tundmisest või on kevad kollektiivsest mälust kavalam? Novaator uuris asja.
23.04.25 TEHNIKA ... Ikka juhtub inimestega nii, et nad tunnevad üht, mõtlevad teist ning ütlevad hoopis kolmandat. Mis teha, nad on ju inimesed.
23.04.25 EESTI ... Kolmapäeval toimub Eesti Kunstiakadeemia rektoriks valitud Hilkka Hiiopi inauguratsioonitseremoonia, mida näeb otsepildis ERR-i portaalis algusega kell 16.
22.04.25 KESKKOND ... Apteeki tagastamata jäetud vanad ravimid sattuvad äraviskamisel tihti loodusesse, kust need võivad leida tee tagasi inimorganismi. Kuna ravimite tarbimine kasvab, jõuab neid ka üha rohkem ümbritsevasse keskkonda – teadlased on kokku täheldanud ligi 4600 medikamenti.
22.04.25 ÜHISKOND ... Kui eurooplase silmadele võib religioon näida jäänukina minevikust, esindas lahkunud paavst 1,4 miljardit kristlast üle maailma. Milline on paavsti roll tänapäeval ja millega kirjutatakse ajalukku Franciscus, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant ja EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia erakorraline lektor Igor Ahmedov.
22.04.25 TEHNIKA ... Viis inimest kogu maailmas on näinud ülejäänud inimkonnale kättesaamatuks jäävat värvitooni. Kõik viis osalesid USA teadlaste katses, kus uuritavate silmi töödeldi laseriga. Nii sai neile nähtavaks erakordselt kirgas rohekas toon nimega olo.
22.04.25 LOODUS ... Roose on mitut värvi mitte ainult roosasid ja punaseid, nagu nimi viitab, mis mõjuvad kõige jõulisemalt, ja mitte ainult valgeid, mida soovitakse õnnesoovisaates. On ka oranže, lillasid, musti, siniseid, rohelisi ja loomulikult kollaseid.
21.04.25 ÜHISKOND ... Ehkki digiarendus on Eestis sümbolväärtusega valdkond, takistavad avaliku sektori innovatsiooni pikalt juurdunud silod ning projektipõhine rahastus. Tallinna Tehnikaülikoolis äsja doktorikraadi kaitsnud Steven Nõmmiku sõnul jäävad lahendused sageli vaid suuremate organisatsioonide vedada, mis pärsib uuenduslikkust.
21.04.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Eesti seisuveekogude seisund on viimase kümmekonna aastaga halvenenud. Paraku napib nii teadlastel kui ka riigil nende kõigi korrapäraseks seireks ressursse. Oma panuse kodukandi veekogudel silma peal hoidmiseks ning nende tervise parandamiseks saab igaüks, leiab Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.
21.04.25 KESKKOND ... Eesti on üldiselt veerikas riik, kuid piirkonniti esineb puhta vee varudega siingi probleeme. Kuigi veekasutust annaks muuta kohati veel säästlikumaks, on eraisikute tasandil muutunud veetarbimine aastate taguse ajaga juba märksa kokkuhoidlikumaks.
21.04.25 TERVIS ... Eesti teadlaste osalusel valminud ulatuslik uurimistöö annab aimu, et maovähendusoperatsioonist saadavat kasu määravad osaliselt geenid. Avastus võiks tulevikus aidata muuta kaalulangetusravi tõhusamaks.
21.04.25 LOODUS ... Linnugripp levib kehvema immuunsusega kodulindude seas jõudsalt ning muteerub seetõttu eriti surmavaks. Kodulindudelt tagasi loodusesse levides, tapab see muu hulgas ka tänavust aasta lindu ehk kormorane.
21.04.25 AJALUGU ... Nüüdisinimesed võisid saavutada Euroopas neandertallaste ees otsustava edumaa, sest suutsid end kasvanud kiirgustaseme eest paremini kaitsta, kui Maa magnetiline põhjapoolus mitmekümne tuhande aasta eest lõunasse triivis.
21.04.25 UNIVERSUM ... Nii nagu Maal on ka kõigil teistel Päikesesüsteemi planeetidel päev ja öö, ka kõige kaugemal neist – uraanil, kauguselt eelviimasel planeedil. Nüüd aga selgus, et teadsime Uraani päeva pikkust natuke valesti.
20.04.25 AJALUGU ... Kuigi Gulagi vangilaagrid seostuvad ilmselt paljudele eestlastele Siberi külma avarusega, hoiti aastatel 1944–1954 ka Eesti paranduslikes töökolooniates tuhandeid inimesi, kellest moodustasid poliitvangide kõrval märkimisväärse osa majanduskurjategijad. Kohalikele võimudele allunud, kuid NSV Liidu laagrisüsteemi eeskujust lähtunud kolooniatest annab ajakirjas Tuna ülevaate Eesti mälu instituudi vanemteadur Peeter Kaasik.
20.04.25 ARVAMUS ... Teaduse ja usu vastandamine on läänes muutunud tavaks, ent äkki on need kaks hoopis lahutamatud, kirjutab Andres Krumme algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.
19.04.25 EESTI ... Samal ajal kui Euroopa ülikoolid pakuvad Ameerika Ühendriikide teadlastele töövõimalusi, pole Eesti ülikoolid selles suunas veel samme teinud. Esmaspäevasel rektorite nõukogul on teema siiski arutlusel.
17.04.25 TERVIS ... Kuigi Eestis on viimase kümne-kahekümne aasta jooksul südamehaigustesse haigestumine ja suremus vähenenud, sureb igal aastal siiski enneaegselt umbes 7500 inimest ehk jätkuvalt rohkem kui Euroopas keskmiselt. Südamehaiguste puhul on üks olulisemaid märksõnu kolesterool.
17.04.25 LOODUS ... Kuigi viimasel ajal on rohkem kõneainet leidnud Harjumaalt leitud ülinakkav hobuste herpesviirus ning Euroopat kimbutanud suu- ja sõrataud, soovitab Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop muretseda rohkem Aafrika seakatku pärast.
17.04.25 LOODUS ... Tööstusest loodusesse sattunud raskemetallid kuhjuvad toiduahelas ning mõjutavad just ahela tipus olevaid liike. Soome metallitehase lähistel tehtud uuring kinnitas, et raskemetallid muudavad putuktoidulise kärbsenäpi munakoore õhemaks.
17.04.25 TERVIS ... Kõik inimese lihased toodavad rakkude ainevahetust mõjutavaid ensüüme (AMPK), mis hakkavad tööle treeningu ajal. Värskest Tallinna Tehnikaülikooli uuringust selgub, et enim toimetavad need just südames ja stabilisaatorlihastes ehk ensüümide aktiivsus sõltub lihase funktsioonist.
17.04.25 AJALUGU ... Kassid on inimestele rõõmu toonud, nurru löönud ning hiiri püüdnud juba tuhandeid aastaid. Kaua on arvatud, et kodukass jõudis Euroopasse koos põllumajanduse levikuga. Nüüd ilmneb kahest suurest kasside päritolu uuringust, et kodukiisu ajalugu võib olla pisut keerukam.
16.04.25 ÜHISKOND ... Vene kodukeelega noored panevad eesti eakaaslastega võrreldes rohkem rõhku oma saavutustele ja nende demonstreerimisele, karjäärile ja tunnustusele. Eriti Ida-Virumaal soovivad nad seetõttu elujärge parandada, osutab Eesti teadlaste uuring. Samas on parema eesti keele oskusega noored sagedamini Eesti ühiskonda lõimunud ning rohkem Eesti inforuumis.
16.04.25 TEHNIKA ... Ameerika teadlased töötasid välja pehme ja keskkonnale ohutu liitiumioonaku, mis suudab taluda mehaanilist stressi – painutamist, väänamist ja isegi lõikamist. Lahendus tõotab muuta kaasaskantavad elektroonikaseadmed ohutumaks ning avardada inseneride valikuvabadust.
16.04.25 TERVIS ... USA toidu- ja ravimiamet andis loa alustada esimesi katseid, kus tõsise maksapuudulikkusega patsientide kaebustel pakutakse ajutist leevendust geneetiliselt kohandatud seamaksaga. Esialgu nelja patsiendiga tehtavate katsete põhjal saab selgemaks, kas tulevikus võiks kasutada maksa siirdamisel inimdoonorite kõrval ka sigu.
16.04.25 TEHNIKA ... Riikidel on lipp, vapp ja hümn, aga ka riigietalonid. Nende olemusest ja olulisusest räägib Metroserdi teadus- ja arendusdivisjoni juht Mari Aru.
16.04.25 UNIVERSUM ... Kuu peal on vett, vähem kui Maa peal, aga ikkagi. Nüüd on Maa peal tehtud katseid, mis toetavad hüpoteesi, et Päikese abiga saab Kuu vett pidevalt juurde.
15.04.25 TERVIS ... Religiooniuuringute doktor Indrek Linnuste leiab, et tervishoiutöötajad peaksid arvestama patsientide spirituaalsete vajadustega. Tema väitel on vaimsete ja eksistentsiaalsete teemade tähtsust tervishoius seni alahinnatud, kuigi need võivad mängida ravis olulist rolli.
15.04.25 TERVIS ... Kõrvaklappide liigkasutus ja liiga valju helitasemega kuulamine võib põhjustada põhikooli lõpetajate seas kuulmislangust, osutab esimest korda Eesti õpilaste seas korraldatud uuring.
15.04.25 KESKKOND ... Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldasid lõppenud aasta kohta värske Euroopa kliimaraporti. Raport osutab, et Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu ning kliimamuutuste mõju siinsetele oludele on väljaspool kahtlust.
15.04.25 PSÜÜHIKA ... Sageneva nutiseadmete kasutuse valguses kardetakse sageli, et see nüristab elu teise poolde jõudnud inimeste vaimset võimekust. Enam kui 400 000 üle 50-aastase kohta kogutud andmeid koondanud metaanalüüsi põhjal pole hirmul siiski head alust ning digiseadmeid sagedamini kasutavad eakad kalduvad olema nupukamad.
15.04.25 ARVAMUS ... Õpetajatel on õppijate arengu toetamisel ja õpitulemuste saavutamisel keskne roll, ometi on paljudes riikides probleeme piisava hulga tugevate kandidaatide leidmisega õpetajakoolitusse ning kvalifitseeritud õpetajate ametis hoidmisega. Eesti on selge näide riigist, kus probleem on eriti terav, kirjutab Äli Leijen.
15.04.25 ÜHISKOND ... Kõiki maailma loomulikke keeli on vorminud maa ja rahvas, kus ja kelle seas nad tekkinud on. Pole siis ime, et keeled võivad meile paljugi jutustada oma rahva elukeskkonnast ja kultuuriloost.
14.04.25 TERVIS ... Aju normaalseks toimimiseks on vaja valku nimega BDNF. Selle vähene tase on seotud depressiooni, skisofreenia ja Alzheimeri tõvega. Teadlaste hiljutine avastus võib aidata luua tulevikus ravimeid, mille tulemusena ei anta ajule valku juurde, vaid aju hakkab seda ise käsu peale tootma.
14.04.25 TEHNIKA ... Prognooside põhjal võib 2030. aastaks oodata andmekeskuste elektritarbe kahekordistumist, selgub rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) avaldatud raportist. Kasvu taga on suuresti tehisaru areng.
14.04.25 UNIVERSUM ... Saksamaal asuva KATRIN-i eksperimendiga neutriinode massi mõõta lootnud füüsikud pidid tunnistama, et need on elektronidest vähemalt miljon korda kergemad. Ehkki universumi kummitusosakeste mass jäi taas leidmata, võib juhatada varasemast madalam massipiir teadlasi parema maailmakirjelduse suunas.
14.04.25 ÜHISKOND ... Keskkonda puudutavates konfliktides otsivad kohapärimusest abi erinevad huvirühmad. Seejuures valivad nad folkloorist välja valdavalt nende seisukohta toetavad lood. Keskkonna tegelik ja nüansirohkem tähendus kohalikele pääseks paremini esile, kui juba arendust kavandades uuritaks teadlikult ka uuemat kohapärimust, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.
14.04.25 TERVIS ... Inimeste geenid mõjutavad tema sissetulekut vaid vähesel määral ning tähtsam on inimest ümbritsev keskkond, osutab Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline uuring. Samas võib tulemustest kasu olla geneetilisi tegureid hõlmavate terviseuuringute planeerimisel ja tulemuste tõlgendamisel.
14.04.25 LOODUS ... Välguga pihta saamine ei ole kellelegi meelt mööda. Välja arvatud juhul, kui see keegi juhtub olema Kesk-Ameerika metsades kasvav puu Dipteryx oleifera.
14.04.25 AJALUGU ... Inimene eristub suuremast osast loomariigist mitme omaduse poolest. Näiteks oskab ta rääkida, teha muusikat ning käib kahel jalal. Nüüd väidavad Rootsi ja Ameerika teadlased, et need omadused on aidanud mõnikord ka üksteist ellu kutsuda.
13.04.25 KULTUUR ... Tänapäeval, mil raamat ei pea enam lugemist õpetama ega teisi eluks vajalikke oskusi jagama, sest selleks on kiiremaid ja paremaid vahendeid ning võimalusi, on raamatul voli ja vabadus olla vaid avastamist ootav kaaslane, kirjutas eesti ajakirjandusloolane Krista Aru oma viimases ajakirjas Tuna ilmunud artiklis.
11.04.25 TERVIS ... Tänapäeva meditsiin on teinud raseduse jälgimisel suuri edusamme, kuid paljudel juhtudel tekib ikkagi selle käigus tõsiseid probleeme või rasedus katkeb. Komplikatsioonide paremaks mõistmiseks ja ennetamiseks annab lootust platsenta uurimine, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.
11.04.25 ÜHISKOND ... USA president Donald Trumpi tekitatud tollimaksu-paanika värvis maailma börsid punaseks. Omajagu võimendasid suurt börsilangust aga uudisvoogudest ohumärke sõeluvad kauplemisalgoritmid ning laenatud rahaga kauplevad suured riskifondid.
11.04.25 AJALUGU ... Enam kui 20 aasta eest leidsid kalurid Taiwanist inimlase fossiliseerunud lõualuu. Nüüd sai tänu rahvusvahelise töörühma tehtud vanade valkude analüüsile selgeks, et tegu oli denislasega. See tähendab, et algselt Siberi koopast leitud inimliik elas seni arvatust laiemal alal.
11.04.25 ÜHISKOND ... Täies elujõus tehtud elustiilivalikud mõjutavad otseselt vanaduspõlve, mistõttu peaks hakkama rääkima nende mõjust juba varem, leiavad gerontoloogid. Samas võiks olla nii vanemaealistel endil kui ka ühiskonnal tervikuna eakatesse ja nende võimetesse rohkem usku.
11.04.25 TERVIS ... Liikumine ja kehaline koormus tulevad tervisele kasuks, kuid rohkelt liikuma ei pea tingimata päris iga päev.
10.04.25 TERVIS ... Etanool on parim saadaolev vahend paljude viiruste vastu võitlemiseks ning selle kasu ületab riske, mis võivad kaasneda etanooli kasutamisega, leiab farmakoloog. Uuringud on näidanud, et desovahendit kasutades, jõuab organismi sama palju etanooli, kui näiteks juua keefiri või õunamahla.
10.04.25 TERVIS ... Kuigi verekeskustel on pidevalt tarvis uusi doonoreid, kipub eestlaste puhul tihti korduma üks asjaolu, miks veri jääb andmata – vere madal hemoglobiini sisaldus. Enamasti on selle taga rauavaegus.
10.04.25 LOODUS ... Rahvusvaheline 123 teadlast ühendav töörühm järjendas esimest korda täielikult kuue inimahvi liigi genoomid. Enam kui 20 aastat kestnud ponnistuste järel sai nüüd selgemaks, mis eristab inimest šimpansist, orangutanist ja teistest sugulasliikidest. Täisgenoomidest võib abi olla ka liigikaitses ja inimese enda kujunemisloo mõistmisel.