Uudised

Väike pärdik annab uut lootust lapsi soovivatele vähihaigetele

22.03.19 ... Tulevikus võivad muretult isaks saamisest unistada ka need vähihaigetest lapsed, kes jääksid muidu täna kasutusele olevate ravimeetodite tõttu viljatuks, viitavad reesusmakaakidega tehtud katsed.

Õpetajad võtavad stressi oma töö loomuliku osana

22.03.19 ... Kuigi õpetajate päev on sügisel, siis kiirem ja stressirohkem aeg pedagoogidel on ilmselt kevadel, kui suve ootamise kõrval on vaja kooliaasta kokku tõmmata. Ideaalis võiks see aeg mööduda niimoodi, et nii õpetajatel, õpilastel kui ka miks mitte, lapsevanematel kõik närvid alles jääksid.

Teadlane selgitab, mis ühendab Napoleon III ja meteoroloogiapäeva

22.03.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sirje Keevallik selgitab, miks tähistatakse rahvusvahelist meteoroloogiapäeva just 23. märtsil.

Ainel ja antiainel tuvastati uus erinevus

22.03.19 ... Teadlased on avastanud veel ühe väikese erinevuse aine ja antiaine vahel, mis aitab lõppkokkuvõttes seletada seda, miks üldse midagi on.

ÜRO veepäev: soovitused puhta vee varude säilimiseks

22.03.19 ... Keskonnaamet esitas reedel tähistatava rahvusvahelise veepäeva puhul rea käitumissoovitusi, et hoida Eesti puhta vee varusid.

TÜ plasmafüüsikud arendavad tehnoloogiat, mis aitab õhku puhastada

22.03.19 ... Ehkki päikese- ja tuuleenergeetika tähtsus üha kasvab, sõltume endiselt kütuste põletamisest nii transpordisektoris kui ka elektri ja sooja tootmisel. Kütuste põletamisega kaasnev peamine keskkonnaprobleem on seotud tekkivate heitgaasidega ja selle lahendamisel saab aidata plasmatehnoloogia, kirjutab Tartu Ülikooli plasmatehnoloogia vanemteadur Indrek Jõgi.

Majade lähistele pesa ehitanud linde ei tohi segada

21.03.19 ... Inimestel, kes pesitsusperioodiks oma majade juurde lindusid ei soovi, on viimane aeg midagi ette võtta. Mitmedki linnalinnud armastavad pesa teha rõdule, pööningule või katusele, mis võib kaasa tuua inimeste jaoks ebameeldivaid probleeme.

Töörühm kogunes Kohtla-Järve riigigümnaasiumi keeleküsimust arutama

21.03.19 ... Kohtla-Järvel kogunes esimest korda töörühm, mis peab aitama valitsusel lahendada sügisel avatava Kohtla-Järve riigigümnaasiumiga seotud segadused.

Uni võib peavalusid leevendada, aga ka tekitada

21.03.19 ... Kosutav uni võib olla tõhus peavalude leevendaja ja ennetaja. Samas liialt kaua pikutamine ei pruugi olla kasulik, selgitab neuroloog dr Katrin Põld, miks just uni on tänavuse peavalu päeva fookuses.

Iidsed tsivilisatsioonid said hakkama ka suure kaikaga jumalata

21.03.19 ... Keerukad ühiskonnad tekkisid enamikes maailma piirkondades enne inimeste käitumist pidevalt jälgivate ja hindavate jumaluste väljamõtlemist, leiavad sadade ühiskondade arengut kaardistanud teadlased.

Maale lähim planeet on Merkuur

21.03.19 ... Milline planeet on Maakerale kõige lähem? Kes Päikesesüsteemi ehitust natukenegi tunneb, võib pakkuda, et kas Veenus või Marss. Kes Päikesesüsteemi ehitust natuke täpsemalt tunneb, ütleb üsna veendunult, et Veenus.

Eesti ööd muutuvad üha valgemaks ja sinisemaks

20.03.19 ... Kuigi leedlambid võimaldaksid valgustada teid senisest tõhusamalt, on valgusreostus viimastel aastatel nende odavuse tõttu hoopis kasvanud. Üha eredam maailm häirib ökosüsteeme ja inimeste loomupäraseid ööpäevarütme.

Abeli auhinna pälvis esimest korda naismatemaatik, eesti juurtega Karen Keskulla Uhlenbeck

20.03.19 ... Karen Keskulla Uhlenbeck on Texase Ülikooli emeriitprofessor ning ta pälvis Abeli auhinna, mida peetakse ka Nobeli preemiaks matemaatika vallas. Karen Keskulla Uhlenbeck on küll USA teadlane, kuid nagu tema keskmine perenimi Keskullagi osundab on tal seos Eestiga - tema vanaisa oli pärit Eestist.

Kristjan Kalm. Evolutsioon tundrast nutiseadmesse

20.03.19 ... Kristjan Kalm teeb Müürilehes sissevaate nutiajastusse neuroteaduslikust vaatenurgast.

Laevandus levitab võõrliike üha rohkem

20.03.19 ... Kaubavahetus maailmas üha kasvab, üha tiheneb ka laevaliiklus, ja tihedama laevaliikluse ühe tagajärjena levib ilma mööda üha rohkem võõrliike.

Minutiloeng: õpetaja heaoluks on vaja teda kaitsta (küber)kiusamise eest

20.03.19 ... Õpetaja heaolu koolis määrab selle, kui hästi ta oma tööd teeb või kas ta üldse selles ametis jätkab. Õpetaja heaolu tõstmine ja selleks tarvilike sammude astumine on üks teema, millega Tallinna Ülikooli teadlased koos õpetajate ja õpilastega tegeleb, selgitab TLÜ dotsent Katrin Aava.

Surnuaed on üks elurikkamaid keskkondi linnas

20.03.19 ... Mitmekesisus on nagu kalavõrk: kui võrku on tekkinud suurem auk, siis käriseb see edasi ning lõpuks pole kalavõrgust üldse enam mingit kasu. Sestap on seda vaja uurida ning Eesti Maaülikooli teadlane Lauri Laanisto rääkis "Uudishimu tippkeskusele", kuidas linnades elurikkuse uurimine käib muu hulgas ka kalmistutel.

Jõgevamaa erakordsed vetikafossiilid räägivad elust 440 miljoni aasta eest

20.03.19 ... Silur on geoloogiline ajastu, mil esimesed taimed ja loomad hakkasid veest maismaale kolima. Uusi teadmisi selle kohta, milline keskkond valitses umbes 440 miljonit aastat tagasi praegusel Eesti maalapil, jagas Viirika Mastik, kes kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö vetikafossiilidest.

Araabiamaad loovad ühise kosmoseprogrammi

19.03.19 ... Üksteist araabia riiki, nende seas Saudi Araabia, Alžeeria ja Maroko, sõlmisid teisipäeval kosmoseprogrammi alase koostööleppe, teatasid Araabia Ühendemiraadid (AÜE).

Uuring: inimesed suudavad tajuda Maa magnetvälja

19.03.19 ... Muutused Maa magnetväljas võivad muuta inimeste ajuaktiivsust, näitavad mõnekümne vabatahtlikuga tehtud katsed. Teisalt ei viita miski, et inimesed suudavad magnetvälja jõujoonte suunda teadvustada või lõigata sellest kasu mingil muul moel.

Rasvatihased ei oska kasutada tööriistu

19.03.19 ... Veel pool sajandit tagasi arvati, et tööriistu on võimeline kasutama ainult inimene. Tänaseks aga teame, et mitmedki linnuliigid oskavad toidu otsimisel abivahendeid, näiteks oksi, kasutada.

Psüühikahäire kui üks elu jooksul saadud kogemus

19.03.19 ... 19. märts on rahvusvaheline sotsiaaltöö päev, mille teema sel aastal on inimsuhete väärtustamine. Kuidas aga suhelda nendega, kes on kogenud mõnd psüühikahäiret?

Süvenev tähelepanukriis muudab tulemusliku töö sõnakõlksuks

19.03.19 ... Tähelepanu defitsiit süveneb. Ühendkuningriigis läbiviidud uuring osutab, et kontoritöötajatel kulub jagub kaheksatunnisest tööpäevadest tulemuslikule tööle vähem kui kolm tundi, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Maa on koostiselt Päikese sarnane

19.03.19 ... Millest on maakera tehtud? Tuleb välja, et üsna sellestsamastki, millest Päike – ainult mõnesid kergemaid elemente on vähem. Austraalia teadlased on saanud uut tõendust, et meie koduplaneedi algmaterjal on sama, mis meie lähimal tähelgi.

Test: tunne ära valeuudis

19.03.19 ... Meediapädevuse nädalal on mõistlik mõelda selle üle, kas info, millega te kokku puutute vastab tõele, on tegu valega või on selles infos korraga nii tõtt kui ka valet.

Kariina Laas: nutisõltuvust tekitavad mõnuainete sõltuvusele sarnased mehhanismid

19.03.19 ... "Plekktrummi" saatekülaline oli kliiniline psühholoog ja Tartu Ülikooli õppejõud Kariina Laas, kellega arutleti nutisõltuvuse teemal.

Tartu teadlaste loodud HIV-vaktsiini arendanud firma läheb pankrotti

19.03.19 ... Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech, mis arendas 19 aastat Tartu teadlaste välja töötatud HIV-vaktsiini, läheb pankrotti, kirjutab Postimees.

Sissehingamine enne ülesande lahendamist võib parandada sooritust

18.03.19 ... Sissehingamine enne ülesande tegemist võib muuta selles õnnestumise tõenäolisemaks. Tundub, et sissehingamine valmistab aju tegevuseks ette ja aitab inimestel mõningad testid paremini sooritada, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Looduskaitsebioloog: lageraiele on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi

18.03.19 ... Eesti on metsariik, statistika järgi moodustab mets meie riigi pindalast ligi poole. Elurikkuse jaoks üliolulisi vanu loodusmetsi on meil alles vaid 2% metsamaast. Erinevate režiimidega kaitstavat metsa on kokku umbes veerand metsamaa pindalast. Loodus on tervik ja ökosüsteemile olulised liigid elavad ka tulundusmetsades. Kuidas majandada metsa nii, et metsa elurikkus säiliks?

DNA järjestamine parandab imikute ravi, kuid tõde võib olla ebamugav

18.03.19 ... Vahetult pärast imikute sündi nende DNA järjestamine aitab panna täpsemaid diagnoose ja pakkuda neile mõnel juhul tõhusamat ravi, leiavad mõndsadat intensiivravi osakonda sattunud last uurinud Cambridge'i Ülikooli teadlased. Eestlastest kuulus töörühma Helen Dolling.

Sotsioloogid rõhutavad teaduse vaieldamatut mõju ühiskonnale

18.03.19 ... Teadlastele heidetakse tihti ette, et nad töötavad ainult enda, teadlaste valitud seltskonna jaoks, kes istub oma elevandiluust tornis. Tartu Ülikooli sotsioloogid lükkavad nüüd selle müüdi ümber, tõendades, et Eesti teadusprojektide mõju ühiskonnale on suurem, kui me hinnatagi oskame.

Tuule- ja päikeseenergiat jagub ka soojemas kliimas

18.03.19 ... Tuuleturbiinid ja päikesepaneelid annavad eurooplastele vajalikku elektrit ka aastal 2100 isegi juhul, kui täide läheksid kõige hullemad üleilmse soojenemise stsenaariumid.

Ohtlikke päikesetorme tuleb ette arvatust sagedamini

18.03.19 ... Maad 2700 aasta eest tabanud päikesetormi jäljed viitavad, et nüüdisaegse ühiskonna toimimist ohustavaid sündmusi tuleb ette arvatust sagedamini.

Teadlane selgitab, mis on ühist heaolu-budismil ja mõnuainel

18.03.19 ... Budistlik traditsioon on läbi aegade olnud oma hoiakult askeetlik ja leidnud, et inimene peaks vabanema igasugu mõnuainetest, et näha tegelikkust moonutusteta, osutab Ühe Minuti Loengus TLÜ humanitaarteaduste instituudi Jaapani uuringute lektor ning Aasia uuringute suuna juht Alari Allik.

Europa pinna all võib kulgeda hoovus

18.03.19 ... Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna all laiuvas ookeanis võib kulgeda ka võimas hoovus. Kui Europal peaks olema elu, oleks hoovusest sealseile olendeilegi abi.

Riigid lubasid 2030. aastaks vähendada oluliselt plastprügi

16.03.19 ... Umbes 170 riigi esindajad lubasid reedel Keenia pealinnas Nairobis lõppenud ÜRO keskkonnaassambleel vähendada aastaks 2030 oluliselt ühekordselt kasutatava plastiku tarbimist, kuid lubaduse muutis nõrgemaks USA, Kuuba ja Saudi Araabia vastutegevus.

Moodulreaktori arendaja: Eestis võiks asendada põlevkivi minituumajaam

15.03.19 ... Kuigi praegu on tuumaenergia fossiilkütuste asendamiseks liiga kallis, aitaks tagada uue põlvkonna tuumajaam ühtaegu Eesti energiajulgeolekut ja langetada elektrihinda, leiab Eestit väisanud ettevõtte Moltex Energy esindaja Simon Newton.

Vene kosmonaut ja kaks USA astronauti jõudsid edukalt kosmosejaama

15.03.19 ... USA astronaudid Nick Hague ja Christina Koch ning Vene kosmonaut Aleksei Ovtšinin jõudsid reedel Venemaa kosmoselaevaga Sojuz õnnelikult kohale rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS).

Rollis oleval näitlejal kahaneb eneseteadvusega seotud ajuaktiivsus

15.03.19 ... Olla keegi teine on lihtsam kui olla sina ise. Sellise järelduse võib teha Kanada teadlaste uurimistööst. Teadlased mõõtsid näitlejate ajuaktiivsust siis, kui nad olid rollis, ja siis, kui nad olid rollist väljas.

Guugeldavad vanemad peavad end sageli arstidest targemaks

15.03.19 ... Ehkki arstiteadus on arenenum kui iial varem, puutuvad Tallinna lastehaigla arstid üha enam kokku lapsevanematega, kes umbusaldavad meditsiini. See paradoks tuleneb asjaolust, et internetis vohab info üleküllus, mis jätab guugeldavatele vanematele tunde, et sealt saab tõesemat infot kui raviarstilt.

Humanoidrobot Sophia ERR-ile: tahan, et robotid teeksid inimeste elu paremaks

14.03.19 ... Tallinnas suhtles inimestega maailma esimene humanoidrobot Sophia, mis on juba kolm aastat mööda maailma ringi käies demonstreerinud oma oskusi. Inimrobot Sophia on pälvinud kõikjal suurt tähelepanu, muu hulgas on tal esimese tehisintellektina Saudi Araabia kodakondsus.

Stonehenge'i iidsed grillipeod tõid kokku terve saarerahva

14.03.19 ... Hilisel kiviajal Lõuna-Inglismaa kiviringide lähistel toimunud pidusöökidel söödud sead saabusid sinna Briti saarte kõigist nurkadest, viitab loomaluude analüüs. Ühtlasi vihjavad tulemused, et toonane ühiskonnakorraldus oli arvatust oluliselt keerukam.

Tehisintellekt kirjutas e-etteütlust. Vaata, kuidas ta hakkama sai

14.03.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli kõnetuvastus teeb kõnest teksti ning ERR Novaator koos Vikerraadioga pani ta kirjutama tänavust e-etteütlust. Kuidas masinõppetehnoloogial põhinev tehisintellekt ülesandega hakkama sai ning miks tulemus just niisugune oli, selgitas tehnikaülikooli vanemteadur Tanel Alumäe, kes on ka üks selle tehnoloogia loojatest.

Doktoritöö: õpingud ei paku üliõpilastele piisavat väljakutset

14.03.19 ... Õpiväljundid ei nõua tudengitelt piisavat vaimset pingutust, et see motiveeriks neid õppimisse tõsiselt panustama, selgub Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorandi Kaija Kumpas-Lengi doktoritööst.

Tehismõistus tunneb naljakad sõnad ära

14.03.19 ... Tehismõistus saab tänapäeval juba üsna hästi inimkeelest aru: tõlgib vigadega ühest keelest teise ja ajab isegi inimesega lihtsamat sorti juttu. Aga on üks asi, mida tehismõistus inimkeeles hästi ei taba. See on huumor.

Tehnikaülikool osaleb Euroopa Ülikooli algatuses

14.03.19 ... Tehnikaülikoolide võrgustik EuroTech koostöös Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ning Praha Tehnikaülikooliga soovivad põhjalikult reformida inseneriõpet Euroopas, et tõsta oluliselt siinse tehnoloogiahariduse konkurentsivõimet. Eesmärk on käivitada ühine Euroopa Ülikooli algatus.

Tartu Ülikooli professor rääkis orjusest ja vabadusest Eesti mõtteloos

14.03.19 ... Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe pidas inauguratsiooniloengu "Orjus ja vabadus Eesti mõtteloos". Vaata loengu salvestust ERR Novaatoris.

Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?

14.03.19 ... Tartu Ülikoolis tavaks saanud emakeelepäeva avaliku loengu pidas tänavu eesti keele dotsent Liina Lindström, kes rääkis, kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust. Ülikooli aulas toimunud loengu salvestust näeb ERR Novaatoris.

Teadusartikkel ja muinasjutt – mis neid ühendab?

14.03.19 ... Kuigi teadusartikkel esindab tarbeteksti ja muinasjutt ilukirjandusteksti, vastandudes seeläbi oma põhifunktsioonidelt üksteisele, on neil olemas selge ühisosa – narratiiv, lihtsamalt öeldes lugu. Teadusartiklist kui loost kirjutavad Riina Reinsalu ja Ann Veismann Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist.

Mammuti rakutuumad hakkasid hiire munarakus tegutsema

13.03.19 ... Mammutid, iidsed karvased londilised, kes nüüd on Maa pealt ammu kadunud – kas teadus on võimeline neid uuesti ellu äratama? Esialgu veel mitte, kuid Jaapani ja Vene teadlased on nüüd osaliselt ellu äratanud mammuti rakud.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: