Tavainimesed kutsuvad tormiks sageli igat tugevamat tuuleiili. Teadlaste jaoks on torm aga vähemalt 15 meetrit sekundis puhuv tuul. Selline kiirus peab Tõnissoni sõnul kestma keskmisena vähemalt kümme minutit ja üksikud tugevamad puhangud tuulest teaduslikus mõttes tormi ei tee.

"Esimene natukene suurem torm paistab siin juba nädalavahetusel. Ilmselt reede pealelõunal tuleb siin Lääne-Eestisse põige või äkki läheb Lätti: praegu veel täpselt teada ei ole," avas Tõnisson saates "Terevisioon" lähenevat sügisilma.

Prognoosid lubavad sel nädalavahetusel rannikualadele puhanguid üle 30 meetri sekundis, kuid tsükloni täpne teekond kujuneb välja alles viimastel päevadel. Torm liigub tõenäoliselt üle saarte, kus tuul saavutab suurima kiiruse Sõrve säärel ja Lääne-Saaremaal. Praamiliiklust ei tohiks tuule suund esialgsete hinnangute järgi takistada.

Ilmamudelid muutuvad samas enne tormi pidevalt. Tõnisson tõi välja, et 50-kilomeetrine nihe trajektooris muudab olukorda. Ühel juhul saavad räsida Eesti saared, teisel juhul liigub raskuskese Läti kohale.

Oktoobri teine pool toob kaasa järsu ilmapöörde. "Võib tulla äkiline ilmamuutus kusagil 18–21. oktoobri vahemikus," märkis Tõnisson. Külmem õhumass toob lörtsi ja langetab temperatuuri nullkraadi lähedale – kartlikumad võivad ökoloogi sõnul hakata sealt alates talverehve alla panema.

Püsivat lumekatet ei tohiks inimesed enne novembrit oodata. Nii varajases staadiumis ei saa Tõnissoni sõnul pikaajalist talveilma kindlalt lubada. "Samas üllatuslikke lörtsi- või lumesadusid ning hommikuseid külmasid ja musta jääd võib kindlasti tulla," arutles ta.

El Niño võib Eestisse rohkem sademeid tuua

Üleilmsel tasandil kujundab tänavust ilma aegade võimsaim El Niño. Lõuna-Ameerikas Andides põhjustas see anomaalia rekordilise lumekoguse, sest külma õhuga kohtus suur hulk niiskust. Lõuna-Euroopa paistab varasematel El Niño aastatel silma tavapärasest suurema niiskusega. Eestis tähendab anomaalia samuti võimalust suuremateks sademeteks.

El Niño mõju ulatub otseselt Eesti spordieluni. Hannes Tõnisson uuris isiklikust huvist viimase 15 aasta seost Tartu maratoni ja El Niño sündmuste vahel. "Ainult ühel korral on El Niño aastal jäänud Tartu maraton ära," tõi ta välja. See statistika annab ökoloogi sõnul talispordisõpradele lootust headeks lumeoludeks.

Ilmamudelite koostajad põrkuvad aga päriselule iseloomulike ebakindlustega. Käesoleva aasta peamine probleem seisneb El Niño erakordsuses, mis jätab teadlased hätta. "Määramatust on hästi palju [...] sellist sündmust ei ole varasemalt olnud," tõdes Tõnisson. Ajaloolised andmed puuduvad, mistõttu arvutid ei suuda täpseid kohalikke mõjusid arvutada.

Hispaaniat tabanud valingvihmade näitel suudavad teadlased äärmuslikke sajuhooge ette näha kaks kuni kolm nädalat. "Nädal enne on juba enam-vähem teada, mis need kogused võiks kusagil olla ja paar-kolm päeva enne, kuhu kohta täpselt see kogus läheb," täpsustas Tõnisson. Pikk ettehoiatamisaeg võiks anda seega ühiskonnale aega ohuolukordadeks valmistuda.