Fred Puss: Elfriede Lender väärib taas omanimelist gümnaasiumi

Elfriede Lenderi nimi võiks taas saada ühe Tallinna kooli nimeks. Eriti hästi sobiks see praegusele Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumile, sest kool tegutseb hoones, mis ehitati 1935. aastal just Lenderi eragümnaasiumi jaoks, kirjutab Eesti Keele Instituudi nimeteadlane Fred Puss.
Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium otsib endale uuele õppekeelele vastavat nime. Kool on tegutsenud 1923. aastast alates, olles esimene riiklik vene õppekeelega gümnaasium Tallinnas. 2014. aastal liideti sellega Tallinna Juhkentali Gümnaasium ning nüüd tegutsetaksegi kahes hoones: peale Juhkentali tänava on koolil 1944. aastast ka Politseiaia külje all asuv hoone Fr. R. Kreutzwaldi tänaval.
Just see hoone on valminud 1935. aastal Elfriede Lenderi Eragümnaasiumi jaoks. Lenderi nimi on tallinlastele mõnevõrra tuttav, kuid mitte liialt. Selle nimega on end Eesti ajalukku jäädvustanud abikaasad Elfriede-Amanda Lender (1882–1974) ja Voldemar Lender (1876–1939). Voldemar oli Tallinna esimene eestlasest linnapea aastail 1906–1913, eelkõige teatakse seda nime aga seoses Lenderi tüüpi majadega. Voldemar Lender oli ehitusinsener, kelle projekteeritud kahekorruselisi algselt üürimiseks mõeldud puitmajasid on Tallinnas alles lausa tuhatkond. Tema ajal oli Tallinna linnavalitsus äärmiselt tegev, muuhulgas laiendades ulatuslikult gaasi-, elektri- ja kanalisatsioonivõrku ning edendades oluliselt haridust ja sotsiaaltööd.
Kui Voldemar Lender oli oma hariduse omandanud Peterburi tehnoloogiainstituudis, siis 1882. aastal Balti raudteetehaste sadulsepa tütrena sündinud Elfriede Lender sai kõrgharidust omandama hakata alles 1920. aastal. Nimelt hakati Tartu ülikooli naisi vabakuulajatena vastu võtma 1905. aastal ning alles 1917. aastal hakati naisi immatrikuleerima täieõiguslike üliõpilastena. See ei tähendanud, et naistel polnud varem üldse võimalus kõrgkoolides õppida. Sageli ülikooliga sarnasel tasemel olevad kõrgemad naiskursused tegutsesid Vene impeeriumis 19. sajandi lõpust alates, kuid selgelt olid meestel ja naistel veel mõnda aega erinevad kõrghariduse omandamise võimalused. Mujal õppimine poleks aga Elfriede Lenderi jaoks enam arvesse tulnud, sest abiellumise järel 1904. aastal sündis perre neli last.
Perele lisaks leidis Elfriede teist last oodates energiat asutada 1906. aastal tasuta eraalgkooli ehk priikooli ning sellest arenes juba järgmisel aastal idee asutada gümnaasium. Kuberner Korostovets oli Lenderit jutule võttes süüdistanud teda revolutsionääride kasvatamises ja selle asemel, et noore naisena elu nautida, raiskab ta oma nooruse tindiste sõrmede ja kriidiste kleitidega õpilastele. Lender vastas, et Tallinna ainuke tütarlastegümnaasium ei mahuta kõiki soovijaid ja kooli avaldamine võimaldaks tal just õpetadagi lastele puhtust ja korda. Peamiselt just vene õppekeel oli aga see, mis kuberneri lepitas.
Nimelt praeguse Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumit ja Elfriede Lenderi kooli ühendab asjaolu, et tsaariajal tegutses Lenderi gümnaasium vene õppekeelega. Elfriede Lender leidis, et eestlastel oli vene keel puudulik ning see takistas sageli nende edasiõppimist. Tartus oli küll asutatud samal ajal eestikeelne tütarlastegümnaasium, kuid Tallinnas leiti, et ümbruskonnas pole Tartuga võrreldavaid jõukaid talusid, eksamid tulnuks nagunii teha tollases riigikeeles ning eestikeelsete õpetajate leidmine oli Tallinnas keerulisem kui Tartus. Koolis õpetati muidugi ka eesti keelt, mis 1918. aastast saigi õppekeeleks. Seega tegi ka Elfriede Lenderi eragümnaasium läbi ülemineku vene õppekeelelt eesti keelele.
Elfriede Lenderi Eragümnaasiumi ja Tallinna Erakolledži baasil moodustati 1940. aastal Tallinna 8. Keskkool, mis 1949. aastal omakorda liideti Tallinna 7. Keskkooli ehk praeguse Tallinna Inglise Kolledžiga. Kas võiks Lenderi nimi sobida ju hoopis tollele? Seda nime pole aga ükski kool juba 86 aastat kandnud ning üksühest järjepidevust pole ühelgi nimetatud koolil. Samas asub just vene gümnaasium Lenderi koolimajas, on sellega erinevalt inglise kolledžist tegutsenud samal ajal, samuti teinud läbi õppekeele muutuse.
Lenderi koolimaja asub Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Juhan Kunderi tänava nurgal. 1934. aastani kandis sellelt tänavanurgalt Tartu maanteeni viiv tänav Villem Reimani nime. Läheduses on veel Ado Reinvaldi, Friedrich Kuhlbarsi, Karl August Hermanni, Konstantin Türnpu, Juhan Vilmsi ja veel paljude meesterahvaste nimega tänavad. Ainus naise nime kandev tänav oli sealkandis praegu Pronksi tänava kohal umbes Liivalaia ristmikust Kunderi tänava alguseni paiknenud lühike Elisabeth Aspe tänav. See kadus aga 1970. aastail, kui rajati Pärnu ja Narva maanteed ühendav nn ringmagistraal.
Seega tänavanimedega on naisi austatud vaid vähesel määral. Kuidas on aga koolidega? Eestis on üksikuid Eesti naise nime kandvat põhikooli või gümnaasiumi – Anna Haava nimeline Pala Kool, Miina Härma Gümnaasium Tartus ning Pärnu Koidula Gümnaasium. Meestenimelisi koole leidub ligi paarkümmend, Gustav Adolfist kuni Luce ja Hammerbeckini, Treffnerist ja Westholmist kõnelemata.
Elfriede Lender kui Eestimaa kubermangu (Põhja-Eesti) esimese eestikeelse tütarkastekooli rajaja väärib kahtlemata taas omanimelist kooli ning millele sobiks tema nimi veel paremini, kui koolile, mis tegutseb majas, kus juba kord töötas temanimeline kool, mida ta ka ise lõpuni juhatas. Koolist üle ristmiku Politseiaeda 2019. aastal püstitatud Elfriede ja Voldemar Lenderi memoriaal ei ole toonud nende nime suurema tähelepanu alla, kuid kool teeks seda oluliselt paremini.
Elfriede Lender põgenes kommunistliku režiimi eest 1944. aastal Rootsi, kus tegutses 80. eluaastani kooliametnikuna. Rootsis on tal tänapäevalgi mitukümmend järeltulijat.
Toimetaja: Sandra Saar










