Päevane uinak viitab peitu jäänud terviseprobleemile
Lõunauinak võib tunduda süütu viisina, et jõuvarusid taastada, kuid värske uuringu kohaselt võib uinakus peituda vihje eakate tervise kohta.
Ameerika teadlased avastasid värskes uuringus, et eakate pikemad või sagedasemad uinakud – eriti hommikutundidel – seostuvad suurema suremusriskiga.
Teadlased analüüsisid ligi 20 aasta jooksul 1338 eaka uinakumustreid. Seetarvis kandsid osalejad kümme päeva randmel aktiivsusmonitori. Nii said uurijad mõõta nende päevase une kestust, sagedust, ajastust ja muutlikkust.
Selgus, et iga lisatund päevast und suurendas suremusriski ligi 13 protsenti ja iga lisauinak seitse protsenti. Eriti tugevalt mõjus uinaku ajastus: hommikuti magajatel oli suremusrisk 30 protsenti suurem kui pärastlõunal uinakut tegevatel inimestel.
Samas rõhutasid teadlased, et päevane uinak ei lühenda iseenesest eluiga. Nende sõnul viitab liigne unevajadus hoopis varjatud terviseprobleemidele, näiteks kroonilistele haigustele, unehäiretele või neurodegeneratiivsetele muutustele organismis.
Niisiis võib pikem päevane uni olla organismi varajane märguanne, et tervisega on midagi korrast ära.
Tulemused on avaldatud ajakirjas JAMA Network Open.
Toimetaja: Märten Hallismaa


























