USA ja Briti teadlased vaatlesid oma töös inimeste alkoholitarvitamist kogu täiskasvanuea jooksul. Selgus, et neil, kes olid kõigil hinnatud eluperioodidel tarvitanud alkoholi suurtes kogustes, oli soolevähi risk ligi kaks korda suurem kui püsivalt vähe tarvitanutel. Varasemad alkoholiharjumused ei määra inimese tulevikku. Küll aga tuleb soolevähi riski hindamisel arvestada alkoholitarvitamist kogu täiskasvanuea jooksul.

Mida alkohol kehas teeb?

Alkohol on üks peamisi välditavaid vähi riskitegureid. Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC) liigitas alkohoolsed joogid juba 1988. aastal vähki tekitavate ainete ehk kantserogeenide esimesse rühma.

Alkohol soodustab soolevähi teket mitmel moel. Eeskätt mängivad selles rolli DNA-d kahjustav atseetaldehüüd ja oksüdatiivne stress. Lisaks häirib alkohol folaadi ainevahetust ning võib soolestiku mikrobioomi ja soolebarjääri muutuste kaudu soodustada põletikku. Lihtsamalt öeldes võib alkohol kahjustada soolestiku rakke ja häirida nende normaalset toimimist. Nii võivad rakkudes tekkida muutused, mis viivad aja jooksul vähi tekkeni.

Mida kauem inimene alkoholi tarvitab, seda kauem puutuvad tema jämesool ja pärasool kokku selle kahjustava mõjuga. Samuti võib häiritud olla rakkude taastumine. Mõlemad protsessid on vähi tekke seisukohalt olulised. Seetõttu pole tähtis üksnes praegune tervisekäitumine, vaid ka see, millised on olnud inimese harjumused eri eluetappides.

Seda seost uuriti lähemalt teadusajakirjas Cancer ilmunud värskes Ameerika kohortuuringus. Teadlased jälgisid enam kui 88 000 inimest ja kogusid andmeid nende varasema alkoholitarvitamise kohta kogu täiskasvanuea jooksul. Uuringu järgi oli pidevalt suurtes kogustes alkoholi tarvitanud inimestel soolevähi risk 91 protsenti suurem kui neil, kes olid täiskasvanueas joonud vähe.

Lisaks leidsid teadlased, et alkoholist loobunutel esines harvem varases arengujärgus soolepolüüpe ehk adenoome kui neil, kes uuringu ajal veel väikestes koguses jõid. Osa neist polüüpidest võib aja jooksul areneda vähiks. Samas ei selgunud uuringust, kui kiiresti ja kui palju alkoholist loobumine soolevähi riski vähendab.

Alkohol ja soolevähi risk

Eestis on soolevähk vähisurma põhjusena meestel kolmandal ja naistel esimesel kohal. Igal aastal sureb sellesse umbes 190 meest ja 220 naist.

Viimastel aastatel on üha enam räägitud ka vähi n-ö noorenemisest ehk sellest, et kasvajatesse haigestub järjest rohkem alla 50-aastaseid inimesi. Sama suundumus ilmneb ka soolevähi puhul.

Aastatel 2000–2023 kasvas alla 50-aastaste meeste soolevähki haigestumise määr keskmiselt kolm protsenti ja naistel kaks protsenti aastas. Seega, kui 2000. aastal diagnoositi 100 000 alla 50-aastase mehe kohta kolm soolevähi juhtu aastas, siis 2023. aastal juba kuus. Naiste seas kasvas näitaja neljalt kuuele.

Sarnast suundumust on teadlased täheldanud ka mujal maailmas. Selle ühe võimaliku põhjusena peetakse muutusi inimeste eluviisis.

Näiteks viitab alkoholi rollile ka eespool mainitud Ameerika uuring. Selle järgi oli soolevähi risk neil, kes jõid täiskasvanueas keskmiselt vähemalt 14 jooki nädalas ehk kaks jooki päevas, 25 protsenti suurem kui neil, kes jõid vähem kui ühe joogi nädalas. Pärasoolevähi puhul ulatus riskierinevus koguni 95 protsendini. Võrdlus hõlmas inimesi, kes tarvitasid alkoholi ka uuringu ajal. Üks jook on võrreldav näiteks purgi õllet või väikese klaasi veiniga.

Alkoholi ja nooremas eas tekkiva soolevähi seost on uuritud ka Euroopas. Teadusajakirjas British Journal of Cancer avaldatud kolme kohortuuringu koondanalüüsist selgus, et suurematel joojatel on suurem risk haigestuda soolevähki enne 55. eluaastat. Seejuures kasvas soolevähi risk 15 protsenti iga täiendava 30 grammi päevas tarvitatud alkoholikoguse kohta.

Sõeluuringute tähtsus

Soolevähi varajasel avastamisel on oluline roll sõeluuringutel, kuid nende sihtrühmad erinevad riigiti. 

Ameerika Ühendriikides soovitatakse sõeluuringutega alustada juba 45-aastaselt. Euroopa Komisjoni 2025. aasta juhise järgi tuleks aga uuringule kutsuda 50–69-aastaseid inimesi, kellel sümptomeid ei esine. Eelistatud meetod on peitveretest (FIT), mida soovitatakse korrata iga kahe aasta tagant. Sõeluuringutega võiks jätkata kuni 74. eluaastani.

Eestis kuuluvad tänavu riikliku soolevähi sõeluuringu sihtrühma 56–68-aastased mehed ja naised. Seejuures saavad tasuta osaleda ka ravikindlustamata inimesed.

Soolevähi riski mõjutavad nii praegused kui ka varasemad eluviisid. Kuigi minevikku muuta ei saa, on alkoholitarvitamise vähendamisest kasu ka praegu. Mida vähem võtta, seda väiksem on sellest tulenev vähirisk. Kõige väiksem on risk aga siis, kui alkoholist täielikult loobuda.

Allikad

• O'Connell CP jt. Association of alcohol intake over the lifetime with colorectal adenoma and colorectal cancer risk in the Prostate, Lung, Colorectal, and Ovarian Cancer Screening Trial. Cancer 2026;132(3). DOI: 10.1002/cncr.70201. Artiklile on avaldatud parandus: Cancer 2026;132(4).
• A prospective investigation of early-onset colorectal cancer risk factors – pooled analysis of three large-scale European cohorts. British Journal of Cancer, detsember 2025. DOI: 10.1038/s41416-025-03303-y.
• Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC): Euroopa vähitõrjekoodeks.
• Euroopa Komisjoni ECICC soolevähi sõeluuringu juhis, juuni 2025.
• Eesti haigestumus- ja suremusandmed: Tervise Arengu Instituut, Eesti Vähiregister.