Kujutage ette, et teil on kõht väga tühi, lähete restorani ja tahate tellida oma lemmikrooga. Ootamatult ütleb aga teenindaja, et roog pole tarneraskuste tõttu saadaval. Sarnases olukorras võib olla ka hunt.

Hundid toituvad Eestis peamiselt sõralistest, eelkõige metskitsest ning metsseast, ent ka teistest hirvlastest, nagu põder ja punahirv. Mis juhtub aga siis, kui hundi jaoks tavapäraste saakloomade arvukus väheneb? Hunt ei saa avada Wolti või Bolti ega valida järgmist restorani, vaid peab toituma sellest, mida mets talle parasjagu pakub.

Üks osa minu teadustööst keskendubki sellele, millest hunt Eestis toitub ning kuidas see erinevate tegurite tõttu hooajaliselt ja aastati muutub. Selle uurimiseks analüüsin huntide väljaheidete proove. Hundi väljaheide on sisuliselt nagu tšekk restoranis ehk saame sealt infot, mida hunt on söönud.

Selleks kogusime väljaheiteproove töörühma uurimisaladelt Ida- ja Lääne-Eestis, peamiselt metsateedelt ja nende teede ristumiskohtadest. Töö valimis oli 133 huntide geneetiliselt kinnitatud väljaheiteproovi. Kogusime proove tegelikult rohkem, ca üle 200, kuid kõik ei osutunud hundiks. Huvitaval kombel morfoloogilisel määramisel ei tuvastanud mitte ühtegi kodulooma: siiski ei saa välistada, et tulevikus geneetilisel määramisel mõni sealt välja tuleb.

Proove säilitasime kuni edasise töötlemiseni –80°C temperatuuril, et muuta kahjutuks väljaheites esinevate parasiitide mune või ootsüste. Seejärel kaalusin igast proovist kindla koguse väljaheidet, mida töötlesin sõelumismeetodil. Pärast sõelumist uurisin sõelale jäänud tahket materjali mikroskoobi abil ja määrasin proovis leiduvad toiduobjektid.

Üha kirjum menüü

Senised tulemused näitavad, et hundi toitumine on muutumas aina mitmekesisemaks. Järjest sagedamini võib hundi toidus näha jälgi pisinärilistest, sh erinevatest hiirlastest, ja taimedest, nagu rohttaimed, puuviljad ja marjad. Kõige üllatuslikumalt leidus märke ka teistest kiskjatest, nagu kährikkoertest, rebastest ja kärplastest. Samal ajal näitab sõraliste esinemine proovides langustrendi: see võib viidata sõraliste arvukuse muutustele looduses.

Kui teame, milline on hundi toitumise dünaamika, saame paremini hinnata, millal võib suureneda surve alternatiivsetele saakloomadele või oht koduloomadele. See võimaldab meil rakendada ennetusmeetmeid, et hoida ära konflikt inimese ja hundi vahel.

Konflikti all mõeldakse eelkõige olukordi, kus hundid murravad kas kariloomi või ohustavad koduloomi. Selle tagajärjel võib väheneda inimeste valmisolek hunte oma elukeskkonnas taluda ja suureneda surve nende küttimiseks. Hundi toitumise uurimine aitab seega teha targemaid otsuseid nii hundi, tema saakloomade kui ka koduloomade kaitseks.

Samuti näitab hundi kui tippkiskja menüü meile midagi palju laiemat: kuidas toimib ja muutub kogu ökosüsteem. Kui tahame, et metsarestoran toimiks ka tulevikus, peame teadma, mida seal pakutakse, kellele sellest jätkub ja millal võivad tekkida niinimetatud tarneraskused. Erinevalt päris restoranist, ei saa looduses nii lihtsalt uut tarnijat valida.

Sharon Jõesaar kõneles 2026. aasta Tartu Ülikooli doktorantide populaarteaduslike kolme minuti loengute konkursil.

Viited

Jõesaar, S., Tull, A., Valdmann, H., Tammeleht, E., Hindrikson, M., Raidmets, K., Prants, K., Saarma, U. (2026) "Alternative over primary: Seasonal dietary shifts in the Estonian wolf population" (avaldamisel)