Anne kanaliga on probleeme olnud aastaid. Eesti ja Iiri teadlased kogusid nüüd kaks aastat sealse veekvaliteedi kohta andmeid. Analüüs näitas, et lõviosa reostusest on seotud lindude toitmisega.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli molekulaarse ökoloogia teadur Peeter Laasi sõnul on andmetest näha erinevaid reostuse allikaid, kuid kõige selgemad ja mõjusamad on vette jõudnud just inimese ja partide koosmõjul. "Ehk siis on suur grupp allikatuvastatud baktereid, keda pardid ja inimesed saavad nii-öelda jagada. Me saame mõjutada nende lindude mikrobioomi," selgitas Laas.

Finest Targa linna tippkeskuse Linnasulpsu projekti käigus jälgisid teadlased kanali veekvaliteeti reaalajas. Selleks kasutasid nad kanali äärde paigaldatud autoanalüsaatorit ja 12 erinevat sensorit. Samuti analüüsisid nad rannast korjatud pardi- ja koeraväljaheidete koostist. Mõlemal juhul huvitas neid, mis liikide DNA-d ja baktereid sellesse maha jäi.

"Me nägime tõendit, et just siin selle rannaala juures on näha kõige rohkem reostust. Uurisime ka liiva ja setteid ja seal nägime, et need mikroobid püsivad ja nende arvukus on väga kõrge," kirjeldas Laas.

Pardid jäävad Anne kanali randa talvituma, sest inimesed toidavad neid seal regulaarselt. Heast südamest visatud toit teeb karuteene nii linnule kui ka kaaskodanikele. 

Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi sõnul ei pruugi linnutoitjaid olla palju. "Pigem võib-olla see mõne üksiku inimese tekitatud probleem, kes tunneb, et ta peab väga palju head lindudele tegema. Kokkuvõttes võib sellest aga päris paljudele inimestele probleem kujuneda," arutles ta.

Vähesel määral oli analüüsis näha koerale ja inimesele viitavaid mikroobe. Kuna Anne kanalis käib ka hulganisti taliujujaid, pakuvad uurijad välja, et esmajoones võiks talvise jääaugu partide eest kinni katta. Samuti võiks rannas olla suplejatele pesemisvõimalus.

Ökoloogina paneb Mägi inimestele südamele, et nad linnas linde ei toidaks, vähemasti mitte sellises hulgas. "Ma huvi pärast rehkendasin kokku, kui palju pardisõnnikut võib siia Anne kanalisse talve jooksul koguneda. Me ei räägi siin kilogrammidest ega sadadest kilogrammidest, vaid tonnidest ja kümnetest tonnidest. Pole ime, et selle tõttu vee kvaliteet halveneb," sõnas ta.

Tartu linnavalitsus plaanib uurimistulemuste valguses Anne kanali hoolduskava üle vaadata. Veekogu äärde paigaldatakse aga lindude toitmise eest hoiatavad teavitused.