Üks tulevikutoitude leiutaja on Mariliis Holm, kes tegeleb "Pealtnägija" külaskäigu ajal Prantsuse riiklikus põllumajandusuuringute instituudis magistritööna herneproteiinist lihaalternatiivide loomisega. Lisaks uurib eestlanna, kas uued alternatiivid peaksid ka maitsma ja lõhnama nagu liha või eelistaksid tarbijad taimekotlette, mis lõhnavad ja maitsevad pigem nagu nende algne tooraine.

"Mulle tundub, et kui me teeme midagi võib olla herne baasil, siis ta ju võiks maitseda nagu hernes. Aga samas on kindel grupp tarbijaid, kes on, me võime öelda, lihaarmastajad, kes täiesti prooviksid toodet ainult siis, kui see maitseb nagu liha," sõnas Holm.

Holmi kõrvallaborites uuritakse, mil moel saaks tulevikus meie toidulaual liha asendada näiteks putukatest või vetikatest tehtud pihvidega. Lihaalternatiivide kallal nokitsetakse aga ka kodule lähemal.

Eestis elav malaislanna Anu Menon on osa kolmeliikmelisest idufirmast Ethicofoods, mille asutas ta koos magistrandist abikaasa ja sõbraga. Ethicofoods teeb koostööd toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadlastega loomaks toodet, mis mõjuks lihana mitte ainult silmale, vaid tunduks sellena ka hamba all.

Vaata ka videost, kuidas maitsevad Ethicofoodsi loomingut Reet Linna, Taavi Libe ja Kristo Elias.

"Me tahame, et lihasööjad saaksid endiselt lihasöömisega seostatava rahuldustunde. Seega oleme üritanud luua liha maitset ja tekstuuri. Arendustöö käib, kuid loodetavasti läheb see korda, sest peaeesmärk on üritada saada lihasööjad sööma taimetoitlaste toitu," selgitas Menon.

EthicoFoods loodud lihapallid koosnevad herne ja pruuni riisi valkudest. Menoni sõnul saab kombinatsiooniga jäljendada pärisliha toiteväärtust ja valgusisaldust. Lihatekstuuri osas üritab töörühm esialgu matkida kanaliha. Edaspidi on kavas töötada veise- ja kalkuniliha ning võibolla ka kalaliha kallal.

Söömisharjumuste muutus on teadlaste sõnul tuleviku paratamatus ja lihast saab mitte nii kauges tulevikus luksustoode. Üle lahe Soomes on juba näiteks leiutatud rebitud sealiha matkiv kaer ning ubadest tehtud hakklihasarnane toode nimega härkis. Tooted on sedavõrd popid, et jõulude ajal edestasid taimsete lihade müüginumbrid kana- ja sealiha.

Sama toimub Ameerika Ühendriikides, kust saavad alguse mitmed toidutrendid. "Tegelikult Ameerikas, me näeme, tulevad välja tooted, mis näevad täiesti välja nagu kana, kanakuubikud, maitsevad nagu kana, hamba all tunduvad nagu kana. Panni peal praadima pannes nagu selles mõttes on selline kohe heli, nagu praekski kana, aga kõik baseerub hernel," tõi Holm näite.

Sel suvel suundub Holm Räniorgu ka Mariliis Holm, et luua keskkonnasäästlik iduettevõte, mis katab aastal 2050 inimkonna toiduvajadused nii koduplaneedil Maa kui ka Marsil.

Tervisearengu instituudi järgi on eestlased võrdlemisi suured lihasõbrad. Kuigi tarbimine jääb pisut alla Euroopa keskmise, süüakse loomset toitu siiski ligi kolm korda rohkem, kui on tervisele hea riiklike toitumissoovituste alusel. "Kui vaadata neid uusi soovitusi, siis võiks liha tarbida 1–2 portsjonit päevas. See tähendab, et inimene võiks selle alumise piiri pealt süüa ühe keskmise šnitsli või ütleme siukse grillliha tüki nädalas ja sellest tegelikult piisab," märkis Eha Nurk, tervisearengu instituudi teadlane.

Keskmiselt tarbisid täiskasvanud uuringu järgi aastas 43 kilogrammi liha. "Kui nüüd võtta seda soovitust, soovituslikku kogust, siis see võiks tulla seal inimese kohta kuskil 12-13 kilogrammi peale. Tegelikult suhteliselt väike kogus. Kui me selle peale alla tuleme, on Eesti juba päris suure sammu edasi teinud kliimat arvestades," lisas Nurk.