Kui keset põldu piilub vilja vahelt välja väike kivihunnikutega metsatukk, on tegemist põllusaarega. Algselt põllu kividest puhastamise käigus tekkinud saar muutub metsistudes oluliseks elurikkuse kantsiks.

TÜ geoinformaatika professor Evlyn Uuemaa sõnul makstakse praegu ühtse Euroopa põllumajanduspoliitika järgi põlllusaarte eest natuke toetust, kuna need on loodusele kasulikud. "Seal kasvavad erinevat liiki taimed ning nad pakuvad elupaika loomadele ja lindudele," sõnas ta.

Praegu peab põllumees Euroopa Liidust raha taotledes põllusaared PRIA lehel käsitsi ära märkima. Selleks kulub palju aega ja valmiv andmestik vananeb kiiresti. Võimaliku lahendusena õpetasid TÜ geoinformaatikud põllusaari tuvastama tehisaru. Masin uudistas ortofotosid ja täiendas põllumeeste andmestikku oluliselt.

"Kuigi nad on praegu märkinud ära ligi 30 000 põllusaart, siis tegelikult meie mudel suutis tuvastada veel 10 000 lisaks," tõi TÜ geoinformaatika teadur Holger Virro välja. See näitab tema sõnul, et senised andmed polnud valed, vaid et neid oli lihtsalt väga keeruline ajakohasena hoida.

Geoinformaatikute töörühm kasutas põllusaarte tuvastamiseks tehisnärvivõrku. Enne katset treenisid teadlased seda ligi 15 000 olemasoleva põllusaare kujutisega. Sama lähenemist saaks tulevikus kasutada laiemaltki.

"Meie poole on pöördunud PRIA, kes on juba ka selle kaardikihi endale saanud. Nad tahavadki vaadata, kas nad saavad seda kuidagi kasutada edaspidi automaatselt, et jälgida, et kuidas [põllusaared] maastikus on," märkis Uuemaa.

Virro sõnul loodab töörühm ideaalis, et PRIA võtaks selle mudeli üle ja jooksutaks seda ise. "Meil on ka mõned ideed, kuidas põhiliselt töötada edasi selle temaatikaga, et leida ka teisi objekte: näiteks hekke ja kiviaedasid," lisas ta.

Edaspidi soovib töörühm kasutada sarnastes uuringutes satelliidiandmeid, sest neid uuendatakse erinevalt ortofotodest igal nädalal. Samuti on plaanis teha sarnaseid uuringuid laiemalt, kogu Euroopas.