X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Geoinformaatik: istume tohutu kullapoti otsas, ise seda mõistmata

Evelyn Uuemaa tunnistas, et umbes poolteist aastat tagasi tekkis tal tunne, et aeg on akadeemia selja taha jätta ja otsida tööd erasektoris.
Evelyn Uuemaa tunnistas, et umbes poolteist aastat tagasi tekkis tal tunne, et aeg on akadeemia selja taha jätta ja otsida tööd erasektoris. Autor/allikas: Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa leiab, et andmeid pole mõtet lihtsalt kogumise pärast koguda. Selle asemel tuleks leida viise, kuidas kasutada andmeid, mis seisavad lihtsalt jõude. Täpselt seda ta äsja saadud teadusrahastuse toel koos enda töörühmaga tegema hakkabki.

Evelyn Uuemaad paelus juba lapsepõlvest saadik bioloogia ja ka keskkooli astus ta Hugo Treffneri gümnaasiumi bioloogia klassi. Oma sünnilinnast Valgast lahkumine ja Tartus keskkooli minemine oli tol ajal tavatu samm. "Toona teise linna keskkooli ei mindud, me läksime mitmekesi ja olime oma koolist esimesed, kes sellise sammu tegid," meenutas ta.

Peale keskkooli lõppu jõudis kätte aeg minna ülikooli. Uuemaa enda sõnul oli ta kooliajal tugev nii mitmeski õppeaines, eriti reaal- ja loodusainetes. See tähendas, et kindlat eriala, milles kõrghariduse poole püüdlema hakata, polnud tal välja valitud. Küll aga oli ühe variandina laual bioloogia, mille õppimist oli ta näinud enda õe kõrvalt. Siiski olid elul teised plaanid.

Ootamatu uus suund

"Mu teine õde on geograaf, nii et tema ja õemees veensid mu ümber, et ma läheks geograafiasse, sest seal on palju laiemad töövõimalused," rääkis Uuemaa. Kuna tema soov bioloogiat õppida polnud kivisse raiutud, otsustaski ta geograafia kasuks. Tagantjärgi on ta väga tänulik, et sellise erialavaliku tegi, kuna tema praegune töö ühendab kooliaja lemmikuid loodus- ja reaalteaduseid. 

Uuemaa sõnul tekitab ka praegu geograafia ülikoolis eriala valikul segaseid tundeid. Nimelt erineb kooligeograafia ülikooli õpetatavast palju. Uuemaa tõi näite, kuidas kooligeograafias õpitakse laias laastus riike, erinevaid loodusvööndeid ja veidi ka majandusgeograafiat. Ülikooli tasemel geograafia on Uuemaa sõnul palju huvitavam tänu geoinformaatikale, mida kooli õppekavades märkab harva. 

Bakalaureusest doktorikraadini välja omandas Uuemaa kõik teaduskraadid Tartu Ülikoolis. Oma akadeemilise karjääri jooksul veetis ta ka kaks aastat Uus-Meremaal läbides seal järeldoktorantuuri, kuid ka peale ookeani taga käimist viis tee tagasi Tartusse. Uuemaa sõnul on Tartu tema jaoks ideaalne linn. 

Tartu puhul on tema arvates imetlusväärne, et kõik mahub linna ära. On melu ja kultuuri, aga kui vaja, jõuab kiiresti ka looduse rüppe. Samuti hindab ta seda, kuidas kõik on käe ja jala juures. Kuna Uuemaa on ka nelja lapse ema, siis väga suur pluss on see, et lapsed saavad ise linnas liigelda ja vanemad ei pea pidevalt taksojuhti mängima. 

Teadlane igal hetkel

Teadusel on oluline roll Evelyn Uuemaa jaoks ka väljaspool ülikooli hooneid. "Teadlane oled sa kogu aeg. Isegi, kui sa ukse kinni paned, siis ikka mõtled pidevalt mingile põnevale teadusprobleemile," selgitas ta. Enda lastega räägib ta samuti aeg-ajalt teadusest ja enda valdkonnaga seotud teemadest. Uuemaa sõnul näevad ta lapsed väga lähedalt, milline teadlaselu tegelikult välja näeb. 

Lisaks teaduse tegemisele on paljut muudki, millega Uuemaa peab töös tegelema. Nimelt on ta sellest suvest geoinformaatika professor ja geoinformaatika õppetooli juhataja, mis toob endaga kaasa erinevaid ülesandeid, mille hulgas on nii inimeste kui ka projektide juhtimine, rahastuse taotlemine, õppekava arenduses osalemine ning ka vajadusel ekspertiisi andmine erinevatele organisatsioonidele. 

Teaduse tegemiseks jääb Uuemaal aega õhtuti või nädalavahetusel, kui enam postkasti pidevalt uusi meile ei tule. Autor/allikas: Andres Tennus

Kuni selle kevadeni oli Uuemaa veel Tartu Ülikooli geograafia osakonna juhataja. Ametist tuli aga loobuda, sest selle kõrvalt ei jäänud piisavalt aega teadusega tegemisele. Lisaks kõigele eelnevale veab Uuemaa eest erinevaid kursuseid tudengitele. Ta tunnistas, et aja jagamine teaduse ja õppetöö vahel on alatasa keeruline. "Õppetööks on ettenähtud kindel aeg ja see seab ette omad raamid teadustööle. Samas mulle õpetamine meeldib ja on rõõmustav näha, kuidas tudengid arenevad ning vahel tulevad palju nutikamate lahenduste peale kui ma isegi,"nentis ta. 

See tähendab sageli seda, et teaduse tegemiseks jääb aega õhtuti või nädalavahetusel, kui enam postkasti pidevalt uusi meile ei tule. "Teadust ei saa teha nii, et teen viis minutit ja siis hüppan mõne muu asja peale. Mul on selleks ikkagi pikemat keskendumist vaja," rääkis ta. Selleks, et teadus tööaja sisse mahuks, on Uuemaal süsteem, kus ta paneb enda kalendris terve päeva kinni, et sellega rahus tegeleda.

Uuemaa tõdes, et palju aega võtab ka erinevate rahastuste taotlemine. "Kõik teadlased teavad seda tunnet, kui näed mitu kuud taotluse kallal vaeva ja siis see taotlus ei saa rahastust. See tundub nagu maha visatud aeg," rääkis ta.

Tööd saatis edu

Evelyn Uuemaa tunnistas, et umbes poolteist aastat tagasi tekkis tal tunne, et aeg on akadeemia selja taha jätta ja otsida tööd erasektoris. "Geoinformaatika on selline valdkond, kus ma leiaksin iga kell erasektoris tööd. See on praegu väga nõutud ja ekspertidest on suur puudus," selgitas ta

Liiatigi olid kõik projektid lõppemas ja uusi peale tulemas polnud. Selle najal olid lahkumismõtted kiired tulema. Siiski tuli üsna pea paar põnevat projekti ja sellel sügisel anti Uuemaale Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlase grant suurusega ligi kaks miljonit eurot. 

Uuemaa sõnul on ERC grant ühelt poolt suurepärane rahastus tippteaduse tegemiseks, aga teisalt ka tunnustus. ERC granti loetakse enamasti märgiks teadlase tipptasemest, innovatsioonist ja potentsiaalist teha teaduses olulisi avastusi.

Märkimisväärne on see, et Eestis on väga vähe ERC grandi saanud teadlasi. Uuemaale sai ERC grantidest osaks iseseisvuse saavutanud teadlase grant, ja just iseseisvuse saavutamine ongi Uuemaa sõnul teaduses väga keeruline.

Saadud grandiga asub Uuemaa enda töörühmaga arendama geoinformaatika ja masinõppe meetodeid, mis võimaldavad paremini planeerida kaldakaitseribasid maastikku, et leevendada põllumajanduse keskkonnamõju. Kuna põllumajanduses kasutatavate väetistega kaasneb tahes-tahtmata ka pinnavee reostus, asub Uuemaa töörühm uurima, kuhu on kaldavööndite rajamine mõistlik, et see oleks kõige tulemuslikum. Kui kaldavööndite paiknemine pole läbi mõeldud, tekib olukord, kus nende kasutegur on madal ning need võtavad enda alla väärtuslikku põllumaad.

Selleks, et seda kõike uurida, kasutab Uuemaa töörühm ära palju juba varasemalt üle maailma kogutud kaugseireandmeid, mis ühendatakse maa peal tehtud mõõtmistega. Olemasolevate andmete ärakasutamine ongi tema sõnul üks grandi põhieesmärke. "Iga päev tuleb satelliitidest terabaitide viisi andmeid, mida me ei suuda kaugeltki kõiki ära kasutada. Me istume tohutu kullapoti otsas, ise sellest aru saamata," lausus ta.

Järgmise viie aasta saavutuste hulgas näeb Uuemaa eelmainitud grandiprojekti edukat läbiviimist ja geoinformaatika populariseerimist. Olles olnud geograafia osakonna juhataja ja kuuludes praegu ka ülikooli senatisse ei näe ta ennast tulevikus ülikooli karjääriredelil kõrgemale ronimas. Uuemaa usub, et järgmise viie aasta jooksul on võimalik luua Eestis piisavalt geoinformaatika ekspertiis, mis toetab nii geoinformaatika enda arengut kui ka aitab teisi valdkondi, sest geoinformaatika meetodid ja ruumiandmed on vajalikud peaaegu kõikjal.

Toimetaja: Sandra Saar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: