Teadlased suudavad väliste tunnuste põhjal määrata praeguseks üle 160 000 seeneliigi. Maailma seenerikkusest moodustavad need aga vaid väikese osa. Hinnanguliselt moodustavad maailma seeneriigi kaks kuni kolm miljonit liiki, millest enamik on silmale nähtamatud. Need varju jäävad ökosüsteemi elanikud täidavad olulisi ülesandeid, lagundades orgaanilisi aineid ja aidates taimedel toitaineid omastada. Teisalt leiab nende seast ka parasiite.

Senised meetodid seente määramiseks on osutunud Tedersoo sõnul ebapiisavaks, jättes suure osa elurikkusest elupuu-kaardilt välja. Kirjeldamata liike on aga keeruline kaitsta või haigustekitajate puhul süsteemselt tõkestada.

Tartu Ülikooli mükoloogia ja mikrobioloogia keskuse uurimisrühm on juba aastaid keskendunud mikroskoopilistele mullaseentele. Viimase 15 aasta jooksul on nad kogunud üleilmsete elurikkuse uuringute raames kümneid tuhandeid mulla- ja leheproove. Viimase viie aasta jooksul on nad võtnud proove ka veest ja kodutolmust. Seejuures on paljastanud DNA analüüsid sageli seni kirjeldamata liike.

Tedersoo sõnul saab seda osaliselt selgitada sellega, et nad kogusid proove paikadest, kust seda keegi varem teinud polnud. "Sageli on aga tegu meie ümber väga levinud mikroskoopiliste seentega, mis esinevad paljudes kohtades, kuid mida ei saa Petri tassil kultuurina kasvatada ega seepärast ka klassikalise taksonoomia meetodite järgi sobival moel kirjeldada. Sellest tuleneb ka otsene vajadus mõelda välja uus süsteem, mis annaks võimaluse ka mittekultiveeritavatest mikroskoopilistest seentest rääkida, neid eristada ja süstematiseerida," selgitas professor.

Tedersoo rühm plaanib kasutada algava projekti raames molekulaarbioloogia ja genoomika uusimaid meetodeid, mis võimaldavad hankida liigi määramiseks vajaliku info isegi ühestainsast rakust. See on eriti oluline keskkonnaseire puhul, kus keskkonna DNA-proovid annavad teavet veekogudes elavate liikide kohta. Koostöös Saksamaal asuva Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga (EMBL) luuakse Tartusse vastav laborivõimekus. 

Saadud geeniandmete põhjal hakkab töörühm välja töötama uue taksonoomilise süsteemi põhimõtteid. Peamine väljakutse on kindlustada, et uus süsteem hõlmaks ka seniseid taksonoomilisi andmeid, vältides kahe paralleelse liigikirjeldamise käsitluse tekkimist. 

Tedersoo tunnistas, et ees seisab ajamahukas ja pikk töö. Samas on ta lootusrikas, et lähema kümne aasta jooksul õnnestub kirjeldada suuri ja laialt levinud mikroskoopiliste seente rühmade esindajaid hõimkonna, seltsi või perekonna tasemel, mis aitaks luua seente evolutsioonipuu põhistruktuuri. 

Euroopa Teadusnõukogult saadud 3,3 miljoni euro suurune kogenud teadlase grandi "Phylogenetic taxonomy and classification of fungi" kestab 2030. aasta veebruari lõpuni. Grant on mõeldud oma valdkonna juhtivatele teadlastele, kes on viimase kümne aasta jooksul saavutanud väljapaistvaid teadustulemusi. Lisaks sai sel korral kogenud teadlase grandi Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia tenuuriprofessor Ülo Niinemets.