"Sul peab olema suurepärane idee, sa pead leidma rahastuse, et kümme aastat sellega tegeleda ja siis lõpuks saad ka ERC," ütleb Tartu Ülikooli (TÜ) kestlike siirete professor Laur Kanger. Temal endal kulus eurograndi saamiseks kolm katset erinevates grandikategooriates. Lõpuks tuli 2025. aastal soovitud rahastus väljakujunenud teadlase grantide varunimekirjast.

TÜ geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman nõustub, et ERC projekti kirjutamine võtab aega, ent temalegi tõi sinna panustatud aeg lõpuks edu. "Minu projekt põhines tugevalt sellel, mida ma tegelikult tean. Võtsin ette oma baasteadmised: mida tegin doktorantuuris ja mida järeldoktorantuuris, ning leidsin nende vahel ühise teema," meenutab ta. Tamman pälvis 2023. aastal ERC alustava teadlase grandi, mis algas 2024. aastal. Täpsemalt uurib ta ERC toel bakterite ja nende vastaste viiruste võidurelvastumist.

Kangeri ERC projekt keerleb aga ümber pimeda usu, et teadus ja uued tehnoloogiad päästavad inimkonna keskkonnamurede küüsist. Oma projektis uurib ta, kuidas selline liigne enesekindlus teaduse ja tehnoloogia osas tekkis, millised väikesed mehhanismid hoiavad laiemat kestlikku pööret tagasi ja kus on suur kestlik pööre kõige tõenäolisem. "Häda on selles, et need arusaamad pärinevad suuresti just 19. ja 20. sajandist. Niisiis ei tohiks väga suure üllatusena tulla, et suure tõenäosusega korratakse täpselt neid samu probleeme tööstusühiskonna ajaloost," kirjeldab ta.

"Muretut meelt ja südame tuld"

Mida soovitaksid juba ERC kadalipu läbinud teadlased Eesti kolleegidele, kellel on samuti soov Euroopa Teadusnõukogult rahastust taotleda? Hedvig Tammani sõnul on eeskätt tarvis julgust ja ettevõtlikkust proovida: võtta üks idee ja töötada sellega väga süvitsi. "Ma arvan, et eestlased äkki on natukene eneseteadlikud ja enesekriitilised," arutleb ta. Seega ei maksaks Tammani hinnangul ülemäära peljata, et äkki projekti ei tule ja aeg läheb raisku.

Tartu Ülikoolis aitab teadlastel grante, sealhulgas ERC projekte, taotlelda ja hallata eraldi grandikeskus. Tammani sõnul on sellest teadlase seisukohast palju abi. "Võib-olla soovitaks teistel ülikoolidel ka selliseid asju sisse viia: et oleks grandikeskus, kes toetab ERC küsimist," lisab ta.

Laur Kanger osutab, et ERC süsteem on väga konkurentsitihe. Kui taotluste hindamine on üles ehitatud vigade leidmisele, rohitakse tõeliselt uut suunda avavad projektid sealt professori sõnul piltlikult öeldes varakult välja. "Suur osa taotluse kirjutamisest on leida parim koht uudsuse ja teostatavuse vahel," osutab ta.

Tartus peetud inspiratsioonikonverentsil rõhutasid Kangeri sõnul kõik tema arutelupaneelis osalenud ja juba ERC grandi pälvinud teadlased, et taotluse kirjutamise töömahtu ei tohi alahinnata. "See pole nii, et istud kolmeks nädalaks maha ja siis on taotlus valmis," märgib ta. Pigem oli realistlik ühe panelisti kirjeldus, kuidas tal kulus taotluse kirjutamiseks erinevate vaheetappidega poolteist aastat.

"Sul peab lõppude lõpuks olema selline taotlus, kus mitte ühtegi sõna pole üle ega puudu," ütleb Kanger. Liiatigi kirjutab teadlane selle lugemiseks hindamispaneeli liikmele, kes ei ole ise tõenäoliselt sama valdkonna esindaja. Sestap ei saa Kangeri sõnul oodata, et too ise lüngad ära täidaks. "Muretut meelt ja südame tuld," annab ta viimase soovituse. 

Bürokraatiat on pigem vähe

Kellel ERC projekt juba käes, ei pea aga Laur Kangeri ega Hedvig Tammani sõnul kartma liiga suurt bürokraatiat. Kangeri sõnul on Euroopa Horisondi suurprojektid paberimajanduse osas palju hullemad ja pigem kujuneb suureks üldine töömaht. "Mina ei arvestanud piisavalt projekti haldamiseks ressurssi ja pidin hulk aega kulutama, et leida, kes sellega tegeleb," meenutab ta.

Tammani sõnul on tal EMBO-lt ehk Euroopa molekulaarbioloogia organisatsioonilt parasjagu käes teinegi grant, mille haldamine eeldab veel vähem bürokraatiat. ERC projekti jaoks on tal eraldi projektijuht, kes tegeleb kogu paberimajandusega ise. "Võrreldes teiste grantidega on seda ikkagi väga vähe. ERC on väga teadlasesõbralik grant," osutab Tamman.

Tema hinnangul on ERC grandid suunatud paljuski alusteadusele. Teisisõnu ei pea projekt keerlema ümber suure selge toote või kohemaid käegakatsutava eesmärgi. "See võimaldab teha ka natuke rohkem uudishimust inspireeritud teadust. Nii võib lõpuks jõuda tõenäoliselt hoopis mingi tooteni, aga seal taga on alusteadus," kirjeldab Tamman.

Konverents "Exciting Minds – Unlocking ERC Potential in Estonia" toimus 12. juunil Tartus.