Lihtsas keeles võimaldab nobelistide tehtud töö biomolekule ajutiselt ajas n-ö külmutada, et uurida, kuidas molekulid täpselt välja näevad ja millistes reaktsioonides osalevad. Lähiminevikus on kasutatud meetodit näiteks loodete arengus aeg-ajalt häireid tekitava Zika viiruse pildile püüdmiseks.

Joachim Frank märkis pressikonverentsil, et tema enda jaoks on kõige lahedamaks fotografeeritud biomolekuliks ribosoomid - rakkude valgutehased. Nii võimaldas meetodil rajanev teadustöö välja selgitada, kuidas sünteesitakse aminohapetest pikemaid valgukette.

"Vanasti tehti katse ja eksituse meetodil midagi kokku – tuli välja, ei tulnud välja, aga tänapäeval minnakse teist teed ja üritatakse teaduslikumalt asjale läheneda. Kõige tugevam relv ongi, mida sa näed, seda sa ka usud," tõi uue meetodi loomise olulisuse välja Tallinna tehnikaülikooli materjaliteaduse vanemteadur Valdek Mikli.

Objektide ja molekulide pildile püüdmiseks on erinevaid võimalusi. Valida on näiteks optilise mikroskoobi ja skaneeriva elektronmikroskoobi vahel. Kui isegi viimane ei aita, on võimalus pöörduda transmission-elektronmikroskoobi poole. "Just see keemia, mille eest see Nobel anti, on seotud transmissioon-elektronmikroskoobiga. Teoreetiliselt ja ka praktiliselt on võimalik näha üksikut aatomit," lisas Mikli.

Paraku valitsevad elektronmikroskoobis vägagi ekstreemsed tingimused. Aparaadis valitseb kõrgvaakum ja äärmuslik kiirgusvoog. Ilma täiendava kaitseta laguneksid proovid selles õige pea laiali. Proovide kaitsmiseks tuleb fikseerida molekulide struktuur. Seda saab teha proovide jahutamisega madalate temperatuurideni. Selleks kasutatakse näiteks vedelat lämmastikku, mille temperatuur küündib -196 °C. Sellest ka eesliide krüo-.

Aastatel 1901–2016 on antud Nobeli preemiat välja kokku 108 korral. 174 laureaadi seast leiab naisi vaid neli.

Alates 2012. aastast on Nobeli preemia väärtus olnud kaheksa miljonit Rootsi krooni. Sel aastal tõuseb see üheksa miljonile (u 944 000 eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.

Mullu pälvisid Nobeli keemiapreemia Prantsuse teadlane Jean-Pierre Sauvage, britt J. Fraser Stoddart ja hollandlane Bernard Feringa maailma väikseimate masinate, molekulaarmasinate väljatöötamise eest.

Esmaspäeval kuulutati välja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna võitjad. Jeffrey C. Halli, Michael Rosbashi and Michael W. Youngi tunnustati ööpäevarütme kontrollivate molekulaarsete mehhanismide ja nn kellageeni avastamise eest. Teisipäeval teisid Nobeli füüsikapreemia gravitatsioonilainete uurijad Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne.